Pagulased ja nende toimetulek EestisEero Janson, MTÜ Eesti Pagulasabi

Koolitussari “Ränne ja vaimne tervis”, sügis 2017

Koolituskava ● Sissejuhatus teemasse

● Eesti vastuvõtusüsteem

● Mured ja rõõmud

● Vaimne tervis

● Kogemuslugu

● Juhtumite arutelu

2

MTÜ Eesti Pagulasabi● Asutatud 2001. aastal

● Tugiteenused rahvusvahelise kaitse saajatele

● Humanitaarabi väljaspool Eestit

● Kompetentsikeskus (sh koolitamine, haridus- ja teavitusprojektid, huvikaitse)

3

Sissejuhatus teemasse

4

Rändest üldiselt● Maailma ajalugu on migratsiooni ajalugu

● Inimesed rändavad erinevatel põhjustel○ Tõukefaktorid: pere, vaesus, töötus, sõda, tagakiusamine,

kliimamuutused, ebastabiilsus jne○ Tõmbefaktorid: töövõimalused, haridus, turvalisus,

stabiilsus, keskkond jne

● Vabatahtlik ränne vs sundränne

5

Põhimõisted● Põgenik – katustermin● Sisepõgenik – koduriigi sees ümberasunud● Pagulane – koduriigist lahkunud tagakiusu või sõja tõttu● Varjupaigataotleja – menetlus on pooleli● Rahvusvaheline kaitse – juriidiline katustermin

Põhimõte: inimene on pagulane siis, kui tal ei ole turvaline oma koduriiki naasta; riik vaid hindab ja tunnustab tema staatust, mitte ei muuda teda pagulaseks.

6

7

Põgenike arv maailmas tõusnud üle 65 miljoni84% põgenikest on nn arengumaades28% kõige vähem arenenud riikides

Globaalne kontekst● Peamised päritoluriigid:

○ Süüria (5,5m), Afghanistan (2,5m), Lõuna-Sudaan (1,4m)

● Peamised vastuvõtjad:○ Türgi (2,9m), Pakistan (1,4m), Liibanon (1,0m), Iraan,

Uganda, Etioopia

8

Varjupaigaõigus● Igaühel on õigus saada tagakiusu korral kaitset

teiselt riigilt

● See õigus on sätestatud rahvusvahelises õiguses:○ Inimõiguste ülddeklaratsioon (artikkel 14)

○ 1951. a. Genfi pagulasseisundi konventsioon ja 1967. a. New Yorgi lisaprotokoll

○ Euroopa inimõiguste konventsioon

9

Eesti vastuvõtusüsteem

10

Eesti pagulaste vastuvõtjana● Kuni iseseisvuse taastamiseni oli Eesti peamiselt

pagulaste lähteriik○ II MS ajal pages Eestist enam kui 70 000 inimest

● Alates 1997. a., mil Eesti ratifitseeris Genfi konventsiooni, on Eesti ka pagulasi vastuvõttev riik

11

Eesti pagulaste vastuvõtjana● 1997.-2016. a. on Eestilt varjupaika palunud 982

inimest○ Peamised taotlejate päritoluriigid: Ukraina, Venemaa,

Gruusia, Afganistan, Süüria (kokku 61 erinevat riiki)

● 1997.-2016. a. kaitse antud 410 inimesele○ Peamised päritoluriigid: Süüria (144), Ukraina (85),

Iraak (34), Sudaan (26), Venemaa (26), Afganistan (25)

12

13

Kuidas Eestisse jõutakse?● Iseseisvalt

○ Ebaseaduslikult või seaduslikult, järgneb varjupaigamenetlus

● Ümberpaigutamine○ Euroopa Liidu enda programm, tulevad Kreekast ja Itaaliast○ Eesti kvoot: 329 inimest; seni saabunud: 141 inimest Kreekast

● Ümberasustamine○ Euroopa Liidu ja Türgi vahelise kokkuleppe alusel○ Eesti kvoot: 220 inimest; seni saabunud: 20 inimest

14

Varjupaiga- taotlejate vastuvõtt

● Varjupaigataotlusi menetleb PPA, menetlus kestab keskmiselt 6 kuud

● Majutus avatud Vao või Vägeva keskuses, esimesed 2 kuud tihtilugu Harku kinnipidamiskeskuses

● Taotlejad ei tohi töötada esimesed 6 kuud

● Positiivse otsuse korral aitab majutus- keskus leida 4 kuu jooksul elukoha

● Sealt edasi võtab üle tugiisik15

16Eesti keele tund Vao majutuskeskuses

Kvoodikava alusel saabujate vastuvõtt

● Taotlust menetletakse välismaal, kohal käib menetlusmeeskond Eestist

● Tallinna lennujaama saabudes antakse inimesele kohe kaitsestaatus

● Lennujaamas on vastas tugiisik, kes saadab uued saabujad nende uude koju, mille on leidnud kinnisvarafirma

○ Plaan B: Kui korterit ei leita, võidakse paigutada ka majutuskeskusesse

● Uue elukoha valik on küllalt juhuslik...17

18

Süüriast saabunud pere oma uue kodu ees

Elamisluba ● Pagulasstaatus annab 3-aastase elamisloa, mis on pikendatav 3 aasta kaupa

● Täiendava kaitse staatus annab 1-aastase elamisloa, mis on pikendatav 2 aasta kaupa

● Pärast 5 aastat Eestis elamist ja B1 keeleeksami tegemist on võimalik taotleda pikaajaline elamisluba

● Pärast 8 aastat Eestis elamist ning B1 keeleeksami ja kodakondsuseksami tegemist on võimalik taotleda kodakondsust

19

20

Perekond ● Perega taasühinemine on lubatud kõikidele Euroopa Liidu elanikele, kuid:

○ pereliikme definitsiooni alla kuulub vaid abikaasa, alaealised vallalised lapsed, erandjuhtudel ka ülalpeetavad (nt üksikud vanavanemad, puudega täiskasvanud lapsed)

○ Eestis taasühinemiseks peab loa andma PPA ning see on väga pikk ja kulukas protsess

21

22

Toetused ja teenused

● Toetused-teenused samad, mis kõigile teistele Eesti elanikele

● Lisanduvad:

○ Spetsiaalsed tugiteenused

○ Riigieelarvest toetus üürilepingu alustamiseks, keeleõppeks, tõlketeenuseks

○ Ühepäevane kohanemiskoolitus (kuid pikeneb 2018. aastast)

○ “Minu esimene töökoht Eestis”23

Tugiisiku- teenus

● Teenuse eesmärk: rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek

● Sisu: nõustamine, info andmine, võrgustamine, praktiline tugi

● Põhimõte: jõustame kaitse saajaid tegemaks iseseisvaid informeeritud otsuseid

● Teenusepakkujad: Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus

24

Teised toetavad teenused

● Tugikeskus Tallinnas

○ Aadress: Liivalaia 11/1

○ Töötoad ja koolitused, infotunnid, keelekohvik, filmiõhtud, linna- ekskursioonid, vastuvõtuajad

● Infotelefonid

○ 605 4047 (eesti, inglise, vene)

○ 605 4048 (araabia)

● Araabiakeelne tööklubi (JMK)25

Palju osapooli...

● Riigiasutused: sotsiaalministeerium, siseministeerium, Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), AS Hoolekandeteenused

● Kohalikud omavalitsused (sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid, migratsiooninõunik)

● Vabaühendused: Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), Eesti Inimõiguste Keskus (EIK)

● Rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO Pagulasamet (UNHCR), Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)

● Teenusepakkujad: keelekoolid, kinnisvarafirmad, perearstid jne

26

27

KOVide roll ● Mitte ainult toetuste maksmine, aga ka:

○ Esmane psühhosotsiaalse toimetuleku hindamine

○ Peredünaamika jälgimine, kodukülastused

○ Juhtumikorraldus probleemsete olukordade puhul

● Tugiisik ei asenda sotsiaaltöötajat!

28

Mured ja rõõmud

29

Murekohad ● Efektiivne ja funktsionaalne keeleõpe

● Kõrghariduse jätkamise võimalused

● Oskustele vastava töö leidmine

● Üürikorterite leidmine

● Ksenofoobia ilmingud

● Edasiränne teistesse EL riikidesse

● Tõlketeenuse tagamine vähemlevinud keelte puhul

● Vaimse tervise probleemidega tegelemine

30

Rõõmud ● Valdavalt kohanetakse hästi ja ollakse motiveeritud oma elu siin uuesti üles ehitama

● Soe vastuvõtt kogukondade poolt○ Mida väiksem kogukond, seda

parem vastuvõtt

● Viimaste aastatega suur arenguhüpe

● Suurel osal soov jääda Eestisse31

32Mustafa, Shireen ja Omar (Süüria), Damascus Food’i eestvedajad

33Karwan (Iraak), Kebab House’i omanik

34Shushanik (Armeenia), Cafe Smile’i omanik

Integratsioon!?● Kahesuunaline protsess, milles uued saabuvad kohanevad

eluga vastuvõtvas ühiskonnas ja vastupidi

● Aga kuidas mõõta?○ Majanduslik iseseisvus?

○ Keeleoskuse tase?

○ Subjektiivne rahulolu?

○ Kuritegevuse tase?

○ Jne...35

Vaimne tervis

36

Ränne kui stressi allikas

● Põgenike kumuleeruv stress:

a. Läbielatud sündmused koduriigis (tagakiusamine, vägivald jms)

b. Teekond ise (vältab teinekord mitu aastat, ohtlikud põgenemisolukorrad)

c. Kohanemine uues ühiskonnas (vähene kontroll toimuva üle, mittekuuluvuse tunne jms)

● Me ei saa oodata tõsiste vaimse tervise probleemidega inimestelt kiiresti edevat keeleõpet, tööleminekut jne...

37

Hindamine ● EL vastuvõtutingimuste direktiivi järgi riikidel kohustus hinnata saabujate erivajadusi (sh vaimsest tervisest tulenevaid)

● PROTECT küsimustik○ 10 lihtsat küsimust, mis aitavad hinnata

edasisuunamise vajadust

○ Olemas ka võõrkeeltes (sh araabia, albaania, vene, farsi, somaali jne)

○ www.protect-able.eu

38

Ligipääs teenustele

● Vaimset tervist toetavad teenused (nt ohvriabi kaudu) on iseenesest ligipääsetavad, kuid:

○ Kes suunab?

○ Kuidas saada üle stigmast?

○ Kes tõlgib?

○ Kuidas teha efektiivselt läbi tõlke?

39

40

Aitäh!

Küsimusi?

Eero JansonMTÜ Eesti Pagulasabieero@pagulasabi.ee