Rahvastikuregister, isikuandmete kaitse ja

väljastamine

Mairis Kungla

Osakonnajuhataja asetäitja õiguse alal

Rahvastiku toimingute osakond

Siseministeerium

11.09.2017

Eesti rahvastikuregistri olemus

• Elektrooniline andmekogu

• Riigi põhiregister

• Põhineb:

- Rahvastiku arvestuse andmebaas

- Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register

- Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklik register

• Rahvastikuregister kasutusel alates 01.01.2002

• Vastutav töötleja - Siseministeerium

• Volitatud töötleja – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

RTO põhiülesanded

• rahvastikusündmuste ja isikunime valdkonna poliitika kavandamine, korraldamine ja koordineerimine

• rahvastikusündmuste dokumenteerimine ja sellega seonduvate tegevuste juhendamine

• rahvastikuregistri (RR) vastutava töötleja ülesannete täitmine;

• Eesti perekonnaarhiivi hoidmine, täiendamine ja kasutamine

• valimiste korraldamisel osalemine ja valimistel valijate arvestuse tagamine

• rahvastikusündmuste-, isikunime- ja rahvastikuregistrialase järelevalve korraldamine ja teostamine

• Euroopa Liidu kodanikualgatuse toetusavalduste kontrollimise korraldamine ja toetusavalduste arvu tõendamine

RTO struktuur

Osakonnajuhataja

OJ AT

OJ AT õiguse alal RR arenduste nõunik dokumenteerimise alal

Õigusloome Perekonnaarhiiv

RR juurdepääsud Arhiivsed aktid

Isikunime korraldus Välisriigi dokumendid

Elukoha menetlused Dokumenteerimise järelevalve

Peresündmused REGREL projekt

Järelevalve

Rahvastikuregistri eesmärk

• Sätestatud rahvastikuregistri seaduses

• Eesti kodanike ja elanike peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine

• Rahvastikuregister on üles ehitatud riigi haldusterritoriaalse korralduse ja rahvastikuregistri andmete liikide alusel

Kelle andmed on rahvastikuregistris?

• Eesti kodanikud

• Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kellel on Eesti elamisõigus

• Kolmandate riikide kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või -õigus

• Isikud, kes vajavad Eesti isikukoodi

• Arhiivsed isikud

Millised andmed on rahvastikuregistris?

• Isikuandmed ja nendega seotud andmed

- isikukood, nimi, sugu, sünniaeg-ja -koht, elukoha aadress, kodakondsus, elamisloa või -õiguse olemasolu, perekonnaseis, teovõime piiramise andmed, surma andmed, suhted – lapsed/vanemad/abikaasa/eestkostja, hooldusõigus, valimisandmed jt

• Andmete alusdokumentide andmed

- perekonnaseisudokumendid, kohtulahendid, elukohateade jt

• Isikule väljastatud dokumentide andmed

- pass, ID-kaart, diplomaatiline pass, autojuhiluba jt

• Statistilised andmed

- rahvus, emakeel, haridus, tegevusala

• Andmete töötlemise andmed

Isikstatistilised andmed

Politsei- ja PiirivalveametIT dokument

elamisluba

kodakondsus

sideandmedMaavalitsussünd, surm, abielu,

lahutus, nimemuutus

arhiivsed aktid

välisriigi dokumendid

statistilised andmed

IK andmine, sideandmed

Kohalik

omavalitsussünd, surm, elukoht

sideandmed

statistilised andmed

EL kodaniku elamisõigus

Sünnitusmajasünnitõend

KohusKohtuotsused

sideandmed

MaanteeametJuhiload

sideandmed

Vaimulikabielu

Siseministeeriumnimemuutus

arhiivsed aktid

välisriigi dokumendid

Välisministeeriumdiplomaatiline pass

välisriigi peredokumedid

elukoht, sideandmed

statistilised andmed

Vabariigi

Valitsuskodakondsus

RAHVASTIKU-

REGISTER

Kes kannavad (esitavad) andmeid

rahvastikuregistrisse?

NotarAbielu

lahutus

sideandmed

Maanteeamet, notar,

kohus

kohtutäitur, maavalitsus

Sotsiaalkindlustusamet

Maksu- ja Tolliamet

elukohateade

Rahvastikuregistri andmete tähendus

• Seadusega ettenähtud juhtudel on RR andmetel õiguslik tähendus (elukohad, perekonnaseisuandmed, põhiandmed jm)

• Avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Teistesse andmekogudesse rahvastikuregistri põhiandmete esmane kogumine on keelatud

Kellele rahvastikuregistrist andmeid väljastatakse?

• andmed väljastab kohalik omavalitsus, maavalitsus, välisesindus või SMIT, isik saab ise tutvuda andmetega Riigiportaali kaudu

täisealisele isikule tema enda, surnud abikaasa ja tema

alaealiste laste ning eestkostetavate kohta

• andmete saamine tasuta, lepingu või Siseministeeriumi otsuse alusel

riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, muule isikule avaliku

ülesande täitmiseks

• andmete väljastamine tasu eest, andmete väljastamise otsustab SMIT, maavalitsus või Siseministeerium

füüsilisele- ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral

• andmete väljastamise otsustab Siseministeerium, tasu eest või tasutavälisriigi asutusele ja isikule

Mis on head viimasel 10 aastal?

• Andmed on täienenud

• Rahvusvaheline andmevahetus

• Andmete kasutamise kasv

• Andmete usaldusväärsuse kasv

• E-teenused

Tulevikku suunatud arengud

• Arhiivsete aktide sisestamine

• Digitaliseeritud aktide kasutamine

• Ainult elektrooniline andmehõive

• Rahvusvaheline andmevahetus

Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk

13

• Kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele

• Seadust ei kohaldata kui isikuandmeid töötlebfüüsiline isik enda otstarbel

Isikuandmete jaotus

• Isikuandmed - mis tahes andmed tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel

kujul või millises vormis need andmed on

• Delikaatsed isikuandmed - poliitilisi vaateid, usulisi ja

maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed (va

eraõiguslike juriidiliste isikute liikmelisus); etniline päritolu ja

rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; terviseseisund või puue;

pärilikkuse informatsioon; biomeetrilised andmed, seksuaalelu,

ametiühingu liikmelisus, süüteo toimepanemise või selle ohvriks

langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise

asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist

Isikuandmete töötlemine

15

• Igasugune isikuandmetega tehtav toiming

• Sh isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest

Isikuandmete töötlemise põhimõtted

16

• Peamised reeglid, mis on aluseks võetud isikuandmete kaitse nõuete kehtestamisel

• Arvestatakse nii isikuandmete töötlemisel kui õigusaktide tõlgendamisel

Isikuandmete töötlemise põhimõtted

17

• Seaduslikkuse põhimõte

• Eesmärgikohasuse põhimõte

• Minimaalsuse põhimõte

• Kasutuse piiramise põhimõte

• Andmete kvaliteedi põhimõte

• Turvalisuse põhimõte

• Individuaalse osaluse põhimõte

Isikuandmete töötlemise lubatavus

18

• Töötlemine lubatud vaid isiku nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti

• Haldusorganid võivad töödelda ainult avaliku ülesande täitmiseks ja nõusolekut ei ole vaja –ulatuslikum töötlemine on õigusvastane

Isikuandmete õiguspärane avalikustamine

19

• Andmed, mille isik on avalikustanud, avalikustamisega nõustunud või mis avalikustatakse seaduse alusel

• Isikul õigus nõuda avalikustamise lõpetamist igal ajal kui avalikustajal on kontroll andmekandjate suhtes, va kui on avalikustatud seaduse alusel

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks

20

• Nõusoleku puhul reeglina kirjalik taasesitamist võimaldav vorm

• Nõusolekut ei ole vaja kui andmeid töötlebhaldusorgan – võib töödelda vaid avalikuks ülesandeks ning nõusolekuta

Isikuandmete töötlemine pärast tema surma

21

• Pärast isiku surma on tema isikuandmete töötlemine lubatud pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Mitme pärija või muu eelnimetatud isiku olemasolul on surnu isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta

• Nõusolekuta – nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surmafakt

Andmesubjekti õigus saada teavet

22

• Tema kohta käivad isikuandmed

• Isikuandmete töötlemise eesmärgid

• Isikuandmete koosseis ja allikad

• Kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud

• Kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud

• Isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ning isikuandmete töötleja aadress ja muud kontaktandmed

Andmesubjekti õiguste piiramine

23

Kui see võib:

• kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi

• ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset

• takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist

• raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist

Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimine

24

• Delikaatsete isikuandmete töötlemist ei pea AKIs registreerima, kui on määratud isikuandmete kaitse eest vastutav isik

• Vastutav isik on oma töös sõltumatu isikuandmete töötlejast ning ta kontrollib isikuandmete töötlemisevastavust õigusaktidele

Järelevalve

25

• Isikuandmete kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist kontrollibAndmekaitse Inspektsioon (AKI)

• Rahvastikuregistri andmete kasutamist järelevalvet teostavad Siseministeerium ja AKI

Juurdepääsupiiranguga teave

26

• Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesisesekskasutamiseks mõeldud teabeks mh teabe:- mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid- mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust

- mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid

Aitäh!

Mairis Kungla

mairis.kungla@siseministeerium.ee