4 | Perearst | märts 2016

PERSOON

Noor entusiastlik Jõhvi perearst Jekaterina Trofimova loodab, et suhe eriarstidega muutub aja-pikku positiivsemaks ja usalduslikumaks, sest see mõjutab ka igapäevast tööd patsientidega. Ent hingega tööd tehes võidab patsien- tide südame igal juhul.

Miks valisite peremeditsiini eriala? Kui pidin otsustama, millise eriala re-

sidentuur valida, oli peremeditsiin kohe minu esimene valik. Mulle meeldib see, mida me teeme – jälgime patsienti kogu tema elu jooksul ja saame alati tagasisidet. Mulle väga meeldib see eriala ja seega ei tekkinud isegi mingit muud mõtet. Üldi-selt olen oma valikuga väga rahul, kui välja arvata mõned nüansid.

Mis need on?Suurim probleem on see, et eriarstid ei

suhtu perearstidesse kollegiaalselt. Kah-juks oleme meie sageli need, keda võib kõi-ges süüdistada – patsiendid ei kuule meist just kõige paremat. Teine moment on, et inimesed ei ole veel harjunud perearsti kohustustega. Nad on harjunud sellega, et perearstilt on neil vaja ainult saatekirja. Muidugi tahaks ise teha nii palju, kui on minu võimuses, ja alles siis, kui näen, et ei saa ise hakkama, suunata patsient edasi. Aga tuleb välja, et patsient otsustab sageli veel enne perearsti otsust, kuhu ja millise arsti juurde ta peaks minema.

Marina Lohk / Med24 toimetaja

Patsientideusaldus tuleb võita

märts 2016 | Perearst | 5

giliste haigetega. Residentuuris kestab kar-dioloogiatsükkel vaid kuu aega ja selle kuu möödudes ei ole sa igapäevaprobleemide-ga hakkamasaamiseks päris valmis. Ma püüan anda endast parima ja võrreldes al-gusega olen saanud kolossaalsed kogemu-sed rütmihäirete ja teiste kardioloogiliste probleemide ravis.

Nüüd on juba natuke kergem, sest nüüd on kogemust. Arvestades, et ma läbisin peaaegu kõik tsüklid meie Ida-Viru Kesk-haiglas, olen ma paljude spetsialistidega isiklikult tuttav ja sellest on palju abi, et saan neile alati helistada, nad mäletavad mind ja kunagi ei keelduta nõu andmast. See on suur pluss, sest tean, et teistes koh-tades, kus on palju arste, ei pruugi nad re-sidente enam mäletada. Siin on vähem re-sidente ja isiklikust kontaktist on palju abi.

Samas ongi e-konsultatsiooni mõte selles, et perearstid saaksid eriarstidega konsulteerida.

Meil kasutatakse e-konsultatsiooni prae- gu vähe, pigem võtame otse ühendust. Ja kui on mõnes olukorras näha, et telefoni teel konsulteerida ei ole võimalik, siis saab vajadusel ka kiiremini eriarsti juurde.

Kas Teie hinnangul tuleks pere- meditsiini residentuuri või mõnda tsüklit pikendada?

Kardioloogiatsükkel on kindlasti kõige tähtsam, millele tuleks pöörata tähelepa-nu. Võiks olla ka ortopeedia, mida meil ei olnud üldse, nii et mõningate nüansside puhul tahaks rohkem kogemusi.

Mis võiks tervishoius tervikuna teistmoodi olla?

Mul on seda raske praegu öelda, sest ma püüan kõigepealt hakkama saada selle olu-korraga, kus ma olen. Kuna kardioloogia on minu jaoks võib-olla selline murekoht, siis tahaks muidugi, et järjekorrad spet-sialistide juurde ei oleks nii pikad. Meie haiglates ei ole näiteks Cito!-aegu kardio-loogia- või endokrinoloogiaspetsialistide juurde, samas kui Tartus ja Tallinnas on. Kui inimene on oma tervisliku seisundi poolest võimeline teise linna sõitma, saan ma talle tellida Tartusse Cito!-aja ühe või teise spetsialisti juurde. See on konkreetne miinus, mis on meie piirkonnas.

Miks Ida-Virumaal Cito!-aegu ei ole? Ma ei tea. Kohtumistel haiglaga tõstata-

takse alati see küsimus ja siis öeldakse, et

PERSOON

Curriculum vitae

Sünniaeg: 18.02.1986Hariduskäik:2010 – 2015 Tartu ülikooli arstiteaduskond, peremeditsiini residentuur 2004 – 2010 Tartu ülikooli arstiteaduskond1998 – 2004 Ahtme gümnaasium (kuldmedal)1997 – 2003 Ahtme Kunstide kool1992 – 1998 Jõhvi Põhikool nr 2

Teenistuskäik:2015 – … OÜ Ahtme Perearstikeskus, perearst2014 – 2015 OÜ Ahtme Perearstikeskus, asendusarst2010 – 2015 SA Ida-Viru Keskhaigla (erinevad osakonnad), OÜ Bers-Kurbat (Narva pere- arstikeskus), OÜ Astermed, residentarst

Kui suur on Teie nimistu? Mul on nimistus ligi 1900 inimest. Ena-

mik neist on keskealised, vanuses 40–60. On ka eakamaid, 60–80aastaseid, kuid lapsi on vähe. Praegu meil muidugi juba on, mille üle uhkust tunda – meil on alla kaheaastaseid lapsi ligi 20. Äsja said aasta-seks kolm last, kes on minu juures käinud alates sünnist. Ja kuna inimesed teavad, et me võtame lapsi vastu, siis meie juurde tullakse ja me tegeleme sellega hea meele-ga. Teisipäev, mil paar tundi on meil eral-datud ainult lastele, ongi kõige rõõmsam päev nädalas, sest lastega kaasnevad alati positiivsed emotsioonid.

Tallinnas räägitakse probleemist, et kõik perearstid ei võta vastsün-dinuid oma nimistusse. Kuidas on Ida-Virumaal?

Olen kuulnud, et ka meil tuleb seda ette – on arste, kes ei võta lapsi, sest võib-olla ei ole neil piisavalt kogemusi. Nii et mõni-kord tuleb meie juurde patsiente, kes sisse-kirjutuse järgi on teisest piirkonnast, kuid meie neile ära ei ütle. Minul on niikuinii praegu rõhk lastel, et neid oleks nimistus rohkem, et oleks täisväärtuslik nimistu. Pe-rearst ilma lasteta ei ole õige perearst.

Milline on teil olukord krooniliste haigetega?

Kõige rohkem tegeleme muidugi kroo-niliste haigetega. Kohe pärast residentuuri tööle tulles oli kõige keerulisem kardioloo-

Samas selle poolteise aasta jooksul, mil ma olen perearstina töötanud, on hakanud kõik natuke paika loksuma. Ma püüan ise inimestele seletada, nad saavad aru ja hak-kavad usaldama, nii et võib öelda, et kõik liigub positiivses suunas. Ilmselt ei muutu asjad väga kiiresti, kuid tasapisi küll.

Töötate koos Reet Toomingaga, keda Ida-Virumaal hinnatakse väga kõrgelt. Mida olete temalt õppinud?

Mul on väga hea meel, et sattusin töö-tama just sellesse perearstikeskusesse. Meil töötab kokku kolm arsti, kelle hulgas on ka Reet. Kui arst tuleb otse residentuurist, on ta ju suhteliselt „roheline“, tal ei ole veel kogemusi. Lisaks on residentuur üks asi, kuid kui puutud nende probleemidega kokku juba iseseisva arstina, on see mida-gi muud. Alati tahaks kuulda kogenuma inimese arvamust, selle inimese arvamust, keda sa usaldad ja kelle puhul tead, et ta annab sulle asjalikku nõu, kuidas ta ise sa-mas olukorras käituks.

Selles mõttes oli mul Reedast esimese poole aasta jooksul väga palju abi. Ta on väga kogenud arst, kes annab alati head nõu. Lisaks on ta mulle õpetanud, kuidas peab perearst konkreetselt meie tegevus-kohas töötama, kuidas ta saab inimesi aidata. Eriarstide juurde on ju pikad järje-korrad, seega on oluline, kuidas patsienti aidata, kuni ta jõuab eriarsti juurde.

See on väga tore, et ma töötan sellises kohas, kus on vanemad kolleegid, kes saavad alati oma kogemusi jagada ja öel-da, kuidas õigesti käituda. Vahel tuleb ju ette ka möödarääkimisi – patsient tuleb ja nõuab mingit uuringut või saatekirja, sina aga arvad, et seda ei ole vaja, tekib vaidlus. Noore spetsialistina muutud paratamatult murelikuks, võtad südamesse, mõtled, kui-das sellist olukorda õigesti lahendada.

Ilmselt tuleb olla ka hea psühholoog, et patsientidega hakkama saada.

Jah. Tegelikult oli meil residentuuris väga hea ja kasulik motiveeriva intervju-eerimise kursus. Kuid väga kahju on sel-lest, et piiratud ajaressursside tingimustes õnnestub seal saadud oskusi väga harva rakendada. Sest just need motiveeriva in-tervjueerimise põhimõtted aitavad inimest kõne all oleva probleemi üle mõtlema pan-na ja siis on lihtsam edasi minna. Kuid ar-vestades, et patsiente on palju, ukse taga on järjekord, siis alati see ei õnnestu, ehkki loodan, et edaspidi tekib selleks võimalus.

6 | Perearst | märts 2016

persoon

spetsialiste on vähe ja ei ole võimalik Cito!-aegu eraldada.

Järjekordadest rääkides rõhutatakse, et need oleksid lühemad just siis, kui perearstid tegeleksid näiteks kardio-loogiliste patsientidega rohkem ise.

Võib-olla ma otsustan enda või meie perearstikeskuse järgi, aga ma ei ütleks, et me tegeleme kardioloogiliste probleemi-dega vähe. Me püüame teha maksimaal-selt seda, mis on meie võimuses, ja edasi suunata vaid siis, kui me ei saa enam ise hakkama.

Aga siin on ka teine küsimus, eriti mis puudutab näiteks endokrinoloogilisi prob-leeme. Vahel ütleb patsient ise, et ta ei taha perearsti konsultatsiooni – tema on endo-krinoloogi juures jälgimisel ja peab korra aastas tema juures vastuvõtul käima. Siis tuleb talle seletada, et analüüsid on tehtud, haigus on kompenseeritud ja kõik on häs-ti, mingi aja möödudes kordame analüüse ja kui midagi peaks halvasti olema, saame seda ise korrigeerida. Aga inimene ei ole selleks valmis, sest tema jaoks ei ole pere-arstil sellist autoriteeti, ta arvab, et sellega

saab tegelda ainult spetsialist. Aga on ka teistsuguseid patsiente, kes

usuvad sinusse, tulevad sinuga kaasa ega peagi lõpuks endokrinoloogi juurde minema.

Millised on teie perearstikeskuse plaanid seoses tervisekeskustega?

Jõhvi plaanitakse ehitada tervisekeskus, millega meil on plaanis liituda. Töö selle kallal käib ja ma arvan, et see on hea samm kogu peremeditsiini arengus.

Kui palju arste sinna tuleb? Umbes kümme arsti või veidi vähem. Ma

arvan, et kokkuvõttes on see tore. Seal, kus me praegu oleme, Corrigo hooldushaiglas, on meil väga head ruumid. Esimesel kor-rusel on perearstikeskus, hambaarstid ja labor, teisel ja kolmandal korrusel on hool-dus- ja taastusravi. Nii et osaliselt meil juba ongi nagu tervisekeskus ja ka patsientidel on väga mugav, sest meil on Cito!-analüü-sid, mille korral saame juba 15 minutiga vastused. Diagnostikaga on väga hästi. Ka Cito!-röntgeni, näiteks kopsudest, saame kohe teha ja tulemuse saame 20–30 minuti

jooksul. Lapsed käivad massaažis samuti samas hoones, nii et kõik on lähedal.

Paljud noored arstid ei taha Eestisse jääda, sest kas või Soomes on palju paremad võimalused. Mis peaks teist-moodi olema, et see muutuks?

Palk peaks olema kõrgem. Ma arvan, et palk on peamine, ja ka koormus. Mul ei ole küll Soomes töötamise kogemust, kuid minu kursuselt sõitsid väga paljud ära – nad isegi ei astunud siin residentuu-ri, vaid läksid kohe minema. Nii palju, kui ma kuulnud olen, on Soomes iga päev pat-sientide arv limiteeritud. Meil võib aga nii haiglas töötaval arstil kui ka perearstil olla ühe päeva jooksul piiramatu arv patsiente. Praegu, kui on ägedate respiratoorsete hai-guste aeg, millele lisanduvad kroonilised haigused, kestab meil vastuvõtt kuus tundi. Siis lähed koduvisiite tegema, pluss on vaja dokumenteerimistööga tegelda, vaadata analüüside tulemusi. See väsitab.

Nii et muidugi on see ahvatlev, kui sul on kindel arv patsiente päevas ja samal ajal kindel palk, mis rõõmustab. Siinset palka ei saa võrreldagi sellega, mis on seal.

aktuaalne teema

Perearstid peaksid saama parema ülevaate oma patsientide terviseinfost

J aanuari lõpus arutas sotsiaalministee-riumi tervisevaldkonna arenduskomitee pere- ja eriarstide vajadustest lähtuvalt

sellise päringu väljatöötamist, mis integreeri-tuna arsti infosüsteemi töölauale annaks ars-tile automaatselt, regulaarselt, ülevaatlikult ja mugavalt informatsiooni selle kohta, millised

patsientide saatekirjavastused ja epikriisid on tervise infosüsteemi laekunud.

Ministeeriumi e-teenuste arengu ja inno-vatsiooni asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul on nüüdseks põhimõtteliselt otsustatud, et sel-le arendusega tuleb aktiivselt tegelda, kuid tõenäoliselt tehakse seda aasta teises pooles.

„Minu nägemuses peaksime lõpptulemu-sena jõudma olukorda, kus pere- või eriars-tini peaks sisuliselt poole minuti või minuti

jooksul jõudma mitte ainult see, et inimene on kusagil arsti juures käinud või tema kohta on koostatud mingi dokument, vaid silmade-ga hoomatav ülevaade inimese terviseseisun-dist. See tähendab siis nii kehtivaid diagnoose kui ka olulisi viimaseid arsti juures käike, ana-lüüsinäite või käimasolevat ravi,“ selgitas ta.

Praegu ei ole perearstid veel andnud tea-da, millisena nad uut lahendust täpselt taha-vad näha. Aaviksoo sõnul on siin erinevaid võimalusi. Näiteks, kas arst tahab hommikul tööle tulles näha loetelu kõikidest uuendus-test, mida võib olla korraga väga palju, või tahab ta sellist infot saada samal päeval tema juurde vastuvõtule tulevate patsientide koh-ta. Samuti, kas ta tahab saada näiteks kord nädalas analüüsi kõikide oma patsientide seisundist.

„Kõigepealt on vaja leppida kokku kasutus-lugu – mis hetkel arstid seda informatsiooni kõige rohkem vajavad. Tegelikult peaksid kõik need kasutuslood ühel hetkel realiseeritama, aga me teeme neid järjepanu ja vajab kok-kuleppimist, millised on neist esimesed, mis valmivad veel selle aasta jooksul,“ märkis asekantsler.

Marina Lohk / Med24 toimetaja

E-tervise töölaual on sel aastal muu hulgas lahendus, mille kohaselt peaksid perearstid saama parema ülevaate oma nimistusse kuuluvate patsientidega toimuvast. Ehkki täpselt ei ole detailides veel kokku lepitud, tähendab see seda, et patsiendi kohta mujal tehtud sissekanded tervise infosüs-teemi ei tohiks enam peretohtril kahe silma vahele jääda