TALLINNA ÜLIKOOL

PEDAGOOGILINE SEMINAR

SOTSIAALTÖÖ

Simone Epro

KST 3

PSÜÜHILISE ERIVAJADUSEGA INIMESE TOETAMISE

VÕIMALUSED SA TARTU VAIMSE TERVISE HOOLDEKESKUSES

Lõputöö

Juhendaja: K.Adra, MA

TALLINN 2015

2

RESÜMEE

Simone Epro (2015). Psüühilise erivajadusega inimese toetamise võimalused SA Tartu

Vaimse Tervise Hooldekeskuses. Lõputöö. Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar.

Käsikiri, 48 lk.

Lõputöö eesmärk on anda ülevaade erihoolekande olemusest ja kitsaskohtadest ning anda

ülevaade SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientide toimetuleku toetamise

võimalustest hooldekeskuse teenuste abil ja selgitada välja tegevusjuhendaja roll kliendi

elus.

Psüühilise erivajadusega inimesed ja nende toetamine on viimastel aastatel olnud väga

aktuaalne teema Eesti ühiskonnas. On loodud töövõimereform, mis rakendub 2016. aasta

alguses ning välja on töötatud ka uus erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020.

Uus arengukava on välja töötatud selleks, et muuta erihoolekandeteenused

tulemuslikumaks ning arvestada rohkem psüühilise erivajadusega isikute vajadustega. Töö

teoreetilises osas toodi välja erihoolekandeteenused ja nende kitsaskohad.

Uurimismaterjalide kogumiseks on kasutatud kvalitatiivseid meetodeid – intervjuu ja

ankeetküsimustik. Intervjueeriti SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse

tegevusjuhendajaid ning küsitleti kliente.

Uurimusest selgus, et SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid on rahul

pakutavate teenustega ja sellega, kuidas nende toimetulek läbi erihoolekandeteenuste on

paranenud. Klientide arvates on muutunud nende elu mitmekesisemaks ja kvaliteetsemaks

peale SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusesse teenusele tulemist. Paranenud on

inimeste igapäeva- ja suhtlemisoskused. Tegevusjuhendaja rolli hinnati teenuse osutamisel

väga oluliseks, tegevusjuhendaja aitab ning suunab, et klient tuleks paremini toime

igapäevaelus.

Võtmesõnad: erihoolekandeteenus, tegevusjuhendaja, psüühikahäire, psüühilise

erivajadusega inimene.

3

ABSTRACT

Simone Epro (2015). Support opportunities for people with mental disability in Tartu

Mental Health Care Centre. Final thesis. Tallinn University Pedagogical College.

Manuscript, 48 pg.

The aim of this thesis is to provide an overview of the nature of special welfare and its

problems, also to provide an overview of Tartu Mental Health Care Centre customer’s

opportunities for getting support for coping through the services in the care centre and to

identify the role of the activity leader in customer’s life.

People with mental disability and support for them has been a very topical issue in

Estonian society in recent years. It is created the Work Efficiency Reform, which is

effective at the beginning of 2016, also it has been developed a new special welfare

development plan for 2014 – 2020. New development plan has been developed in order to

change the special welfare services more effective and to take greater account of the needs

of persons with mental disability. In the theoretical part of the thesis, the author pointed out

special welfare services and its problems.

The author of this thesis used qualitative methods to collect research materials - interview

and a questionnaire form. The author interviewed the activity leaders from Tartu Mental

Health Care Centre and questioned the clients.

The study revealed that the Tartu Mental Health Care Centre's customers are satisfied with

the services offered and with the fact that their coping through special welfare has

improved. In customers opinion, their lives have become more diversified and better

quality after getting services in Tartu Mental Health Care Centre. People's everyday coping

skills and communication skills have improved. The role of the activity leader was

evaluated to be very important, because the activity leader helps, supports and directs so

that the customer would cope better in everyday life.

Keywords: special welfare service, activity leader, mental disorder, person with mental

disability.

4

SISUKORD

SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5

VÕTMESÕNAD JA TERMINID .................................................................................... 7

1. PSÜÜHIKAHÄIREGA INIMESE VÕIMALUSED ERIHOOLEKANDES ........... 8

1.1. Psüühilise erivajadusega kliendid .......................................................................... 8

1.2. Erihoolekandeteenused ........................................................................................ 11

1.3. Teenustega seotud probleemid ............................................................................. 16

2. LÕPUTÖÖ UURIMISÜLESANDED JA MEETOD ............................................. 21

2.1. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded ................................................................. 21

2.2. Uurimustöö meetod, valim ja korraldus ............................................................... 21

3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS .............................................................. 23

3.1. Teenuste kättesaadavus ja rahulolu ...................................................................... 23

3.1.1. Igapäeva toetamise teenus…………………………………………………..25

3.1.2. Töötamise toetamise teenus…………………………………………………27

3.1.3. Toetatud elamise teenus……………………………………………………..29

3.2. Tegevusjuhendaja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses ............................ 30

3.2.2. Kliendi hinnang tegevusjuhendaja rollile…………………………………...31

3.3.3. Tegevusjuhendaja hinnang kliendi toimetulekule…………………………..33

3.4. Arutelu.................................................................................................................. 36

KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 38

KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 40

LISAD ............................................................................................................................. 43

Lisa 1. Tegevusjuhendajate intervjuu küsimused ....................................................... 43

Lisa 2. Küsimustik SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientidele ................. 44

TABELITE JA JOONISTE LOETELU

Joonis 1. Psüühikahäiretest tulenevad sotsiaalsed probleemid........................................8

Tabel 1. Ülevaade psüühikahäiretest..............................................................................9

5

SISSEJUHATUS

Erihoolekande teenustest psüühikahäiretega inimestele on räägitud viimasel ajal nii

meedias kui muudes infokanalites väga palju.

Sotsiaalhoolekande seadus ütleb, et täisealistel inimestel, kes ei tule psüühikahäire tõttu

iseseisvalt igapäevaeluga toime on õigus kasutada erihoolekandeteenuseid.

Sotsiaalkindlustusametile esitatud taotluse põhjal on psüühikahäiretega inimestel õigus

saada erihoolekande teenuseid, mille hulka kuuluvad ööpäevaringne erihooldusteenus,

igapäevaelu toetamise-, töötamise toetamise-, kogukonnas elamise ja toetatud elamise

teenus.

Psühhiaatrilise rehabilitatsiooni eesmärgiks on kauakestva psühhiaatrilise vaegusega

inimeste funktsioneerimise parandamine nii, et nad on edukad ja rahul keskkonnas, mille

nad ise on endale valinud ja seda minimaalse sekkumise abil (Paavel, 1998).

Ajakirja Puutepunkti 2013 aasta novembrikuu numbris on välja toodud väga tõsine näide

erihoolekandest ja abi vajavast inimesest. Artikkel on autistlikust noormehest, kellele on

ettearvamatu käitumise tõttu raske leida sobivat erihoolekandeteenust. Kui inimene ei

pääse ligi riiklikele teenustele ning tema elukoha vald/linn ei suuda, ei taha või ei pea

vajalikuks pakkuda talle omavalitsuse teenuseid siis jääbki ta ilma igasuguse abita. See

artikkel on näide sellest, et Eesti erihoolekandesüsteemis on veel palju puudujääke, mis

vajaksid parandamist.

Inspiratsiooni lõputöö teemavalikust sai autor reaalsetest juhtumitest, millest on räägitud

meedias ja psüühikahäiretega inimestega töötamisest erihoolekandeasutuses ning klientide

poolsest tagasisidest. Toetavad teenused aitavad leida psüühikahäirega inimesel elukohta,

sobivat töökohta ja tuge igapäevaelus. Teenuste eesmärgiks on parandada inimese

elukvaliteeti ja võimaldada tal igapäevaeluga iseseisvalt hakkama saada.

Käesoleva lõputöö eesmärk on anda ülevaade erihoolekande olemusest ja kitsaskohtadest

ning anda ülevaade SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientide toimetuleku

toetamise võimalustest hooldekeskuse teenuste abil ja selgitada välja tegevusjuhendaja roll

kliendi elus.

6

Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse psüühikahäire ja

erihoolekande olemust. Tuuakse välja psüühikahäirega inimese toetamiseks vajalikud

erihoolekande teenused.

Teises peatükis tuuakse välja uurimuse eesmärk, ülesanded ja meetodid. Kolmandas

peatükis esitatakse uurimistulemused ja nende analüüs.

Lõputöö teoreetilises osas kasutatakse refereerimist ja teoreetiline osa käsitleb psüühilise

erivajadusega inimest, erihoolekandeteenuseid ja selle kitsaskohti.

Lõputöö uurimuslik osa keskendub SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses

osutatavatele erihoolekandeteenustele ning selle kasulikkusest/tulemuslikkusest psüühilise

erivajadusega inimesele.

7

VÕTMESÕNAD JA TERMINID

Käesolevas töös on kasutusel järgmised võtmesõnad ja terminid:

Erihoolekanne – Erihoolekanne on mõeldud raske ja pikaajalise psüühikahäirega

inimesele. Eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuste juhendamine

(Erihoolekanne, 2014).

Erihoolekandeteenus - psüühilise erivajadusega isikule suunatud hoolekandeteenus

(igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus,

kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldus teenus), mida täielikult või osaliselt

rahastatakse riigieelarvest (Erihoolekande teenusstandard 2011).

Psüühikahäire – Psüühikahäire all peetakse silmas nii vaimset alaarengut kui ka

vaimuhaigust (Psüühikahäire, 2014).

Tegevusjuhendaja – spetsialist, kes abistab psüühilise erivajadusega inimesi, toetab nende

toimetulekut ning õpetab sotsiaalseid oskusi (Klaassen, 2010, 3).

8

1. PSÜÜHIKAHÄIREGA INIMESE VÕIMALUSED

ERIHOOLEKANDES

1.1. Psüühilise erivajadusega kliendid

Psüühikahäire kuulub vaimse tervise häirete alla. Selle all mõeldakse kannatusi ja raskusi

põhjustavad käitumist või psüühilist sümptomit, mis vajab meditsiinilist tähelepanu

(Lausvee, 2004, 8).

Psüühikahäire on hälve aju psüühilistes funktsioonides, see võib põhjustada psüühilisi

vaevusi, mis halvendavad inimese toimetulekut ja kohanemist (Klaassen, 2010, 43).

Inimestel puuduvad piisavad teadmised psüühikahäiretest ja seetõttu arvatakse, et need

inimesed on ohtlikud ja neid tõrjutakse. Tegelikkuses on psüühikahäired väga erinevad, nii

nagu inimesed. Depressiooni puhul võib isik olla väga kergelt ärrituv, skisofreenia puhul

tajub aga inimene ümbritsevat keskkonda teistmoodi kui meie, moonutatult.

Psüühikahäirete puhul pole tehtud kindlat statistikat aga uurimuste põhjal on leitud, et

psüühikahäire all kannatab üks viiendik elanikkonnast (Lill, 2006, 4).

Psüühilise erivajadustega klientidel on ka erinevaid sotsiaalseid probleeme.

Joonis1. Psüühikahäiretest tulenevad sotsiaalsed probleemid (Anderson, 2014, 4).

Psüühilised haigused ja

puuded

enese-tapp

alkoholi liigtarvitamine

narkootikumide tarvitamine

ühiskonna-ohtlikud kuriteod

allumine seksuaal-

ärile

kodune vägivald

sotsiaalne allakäik

hulkurlus

9

Üks suur oht, mis on seotud psüühikahäiretega inimestega ongi enesetapp. Olenemata

sellest, et enesetappe sooritatakse sõltumata soost ja vanusest on teatud inimrühmadel

selleks suurem risk. Suurim enneagse surma põhjus skisofreeniahaigete seas on just

enesetapp. Samuti kuuluvad sinna alla ka isiksushäiretega inimesed ja kliendid, kes

kuritarvitavad alkoholi ja narkootikume (Lausvee, 2004, 22).

Hinnanguliselt on enam kui 90%-il suitsiidi tegijatest psüühikahäired. Potensiaalse

suitsiidiriski eest peaksid erihoolekandesüsteemi töötajat hoiatama sellised märgid nagu

depressioon, ärevushäired, söömishäired ja unehäired (Sisask, 2006, 8).

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RKH-10) on psüühikahäirete käsitlemise ja

sekkumise aluseks. Psüühikahäired on jaotatud veel omakorda kümnesse suuremasse

gruppi.

Tabel 1. Ülevaade psüühikahäiretest (Paavel, 2001, 21).

F0 Orgaanilised psüühikahäired Dementsus, delirium, orgaaniline

isiksushäire

F1 Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud

psüühikahäired

Intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus

F2 Psühhootilised häired Skisofreenia, püsivad luululised häired,

äge mööduv psühhootiline episood

F3 Meeleoluhäired Episoodiline või korduv depressioon,

tsüklotüümia

F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired,

somatoformsed häired

Foobiad, paanikahäired, kohanemishäired,

äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire,

hüpohondria

F5 Söömishäired, unehäired,

seksuaaldüsfunktsioonid

Anorexia ja bulimia nervosa, insomnia,

hüpersomnia, somnabulism, alanenud

libiido, rahulduseta suguühe

F6 Isiksushäired, muud käitumishäired Paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus,

kleptomaania, patoloogiline

hasartmängurlus

F7 Vaimne alaareng Kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne

alaareng

F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired Kõne ja keele arenguhäired, õpivilumuste

häired (lugemine, arvutamine),

pervasiivsed arenguhäired (autism)

F9 Psüühikahäired lapse-ja noorukieas Hüperkineetiline häire, käitumishäire,

tundeeluhäired, suhtlemishäired

10

Eestis tehti 1999. aastal statistika ambulatoorsete psühhiaatriliste patsientide arvuliste

näitajate kohta. Selle statistika põhiselt on Eestis esindatud rohkem RHK viis esimest

gruppi (Paavel, 2001, 24).

Psüühikahäirete esinemine elanikkonna seas hakkas suurenema peale Euroopat tabanud

majandus-ja finantskriisi, mille tagajärjel koondati palju inimesi töölt ja puudus kindel

tulevikuvaade. Kõik need tunnused: töötuse suurenemine, vaesus ja sotsiaalsete sidemete

katkemine viis lõpuks enesetappude arvu kasvuni ja anoomia suurenemisele ühiskonnas

(Yur´yev, 2012, 14).

Haigestumine psüühikahäiretesse elanikkonna seas suureneb aastatega üha enam, samuti

on kasvanud ka vajadus psühhiaatriliste teenuste järele (MTÜ Tervishoiuselts, 2005, 68).

Psüühiliste erivajadustega klientidel on tajumis-, mõtlemis-, mälu-, intellekti-, tahteelu-,

tundeelu-, instinkti- ja teadvusseisundi häired. Häire, kui mõiste on iseenesest kliiniliselt

äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb siis distress ja see

omakorda häirib isiku funktsioone (Klaassen, 2010, 43).

Psüühiliste erivajadustega klientide puhul on äratuntavad märgid sellised: endasse

sulgumine ja kontakti vältimine, fantaasiatesse põgenemine ja reaalsusetaju kaotamine,

passiivsus, enesehävituslik käitumine, üliaktiivsus, hirmud. Peamine sümptom on

agressiivsus, mida märgatakse. Psüühikahäirega inimest saab ära tunda veel selliste

tunnuste alusel nagu karjumine, löömine, motoorne rahutus, pidev ärevus, ängistus (Bakk,

Grunewald, 1999, 117-118).

Mis aga põhjustab psüühilisi häireid? Suurem osa põhjustest moodustab ängistus ja suur

hirm, see väljendub enamasti rahutuses, agressiivsuses, isikul on raskusi paigal istumisega

ja lõõgastumisega ning ärritub kergelt. See olgu meile märgiks, et midagi on valesti (ibid).

Psüühikahäirete tekkepõhjused ei ole sugugi mitte selged. Põhjusteks võib nimetada

pärilikkust, haigusi, erinevaid traumasid, geneetilisi häireid jne. Kõige olulisemaks

peetakse psüühikahäirete tekkimisel sotsiaalseid ja psühholoogilisi faktoreid (Rannastu,

2005, 43).

11

Psüühikahäirel on mitmeid definitsioone aga tähendused on sarnased. Psüühikahäire on

seisund, mis segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või

magamine. Psüühikahäire erineb vaimupuudest selle poolest, et enamjaolt tekib

psüühikahäire elu jooksul ja on ravitav (Riigi tegevus..., 2008).

Kui me kohtame inimest, kes mõtleb teisiti ja ei jaga meiega samu ideid, kuidas normaalne

maailm peaks toimima siis me kaldume kergesti mõtlema sellele, et inimene on „hull.“

Meie võimetus mõista sellise käitumise taga olevaid põhjusi viib meie tähelepanu sellele,

et teistmoodi käitumine on hälve või märk vaimse tervise häirest (Tausig, Michello, 1999,

104).

Vaimse tervise probleemide ennetamiseks korraldatakse iga aasta 10. oktoobril

ülemaailmset vaimse tervise päeva. Esmakordselt tähistati seda 1992. aastal. Paljud riigid

tähistavad seda päeva, et kutsuda inimesi pöörama suuremat tähelepanu vaimse tervise

tähtsusele. Psüühikahäired kuuluvad ka sinna valdkonda. Iga aasta on vaimse tervise

päeval kindel teema, millele pühendutakse. 2012. aastal oli see „Depressioon: globaalne

kriis“, 2013. aastal aga „Eakate vaimne tervis.“ (Kameneva, 2012, 1).

Psüühikahäire kui vaimse tervise probleem on võetud viimasel ajal luubi alla.

Korraldatakse iga aasta vaimse tervise päeva, et inimesi rohkem selles valdkonnas

teadvustada. Psüühikahäiret kui diagnoosi on iseenesest inimesele kerge panna, aga raskem

on aru saada sellest, mis häire isikul täpsemalt on. Rahvusvahelise haiguste

klassifikatsiooni (RKH-10) järgi on jaotatud psüühikahäired kümnesse suuremasse gruppi,

rohkem levinud on siis orgaanilised, psühhootilised, psühhoaktiivsetest ainetest tingitud

psüühikahäired ning ka meeleoluhäired ja ärevushäired.

1.2. Erihoolekandeteenused

Psüühilise erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne on alates 2009. aastast 5 teenuse

baasil. Need erihoolekandeteenused on igapäevaelu toetamise-, töötamise toetamise- ja

toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus

(Erihoolekandeteenused, 2014).

Vastavalt individuaalsele rehabilitatsiooniplaanile kombineeritakse ka toetavaid teenuseid

omavahel. Tihtipeale on paketis koos toetatud elamine ja igapäevaelu toetamine või siis

12

toetatud elamine ja töötamise toetamine. Neid kombineerimise viise on mitmeid (Medar &

Medar, 2007, 85).

Erihoolekandeteenusele saamise õigus on täisealisel inimesel, kellel on raskest ja/või

püsivast psüühikahäirest tingitud erivajadused ja kes vastavad ka soovitud teenuse poolt

paika pandud kriteeriumitele (ibid., 104).

Psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandeteenuste abil üritatakse tagada

igale inimesele talle võimetekohane toimetulek. Erihoolekandeteenuste laienemine pakub

mitmekesiseid lahendusi individuaalsetele vajadustele ning aitab vähendada sotsiaalset

tõrjutust (Medar & Medar, 2007, 85).

Riik rahastab erihoolekandeteenuseid osutavaid asutusi sellisel põhimõttel, et mida rohkem

kõrvalabi teenus eeldab, seda rohkem see maksab (Rannastu, 2005, 79). Kui võtta arvesse

kõik erihoolekandeteenused, siis ööpäevaringne erihooldusteenus on riigi poolt kõige

rohkem tasustatud aga SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse pakutavatest teenustest on

toetatud elamise teenus kõige kallim, siis järgneb igapäevaelu toetamise teenus ning

töötamise toetamise teenus.

Psüühilise erivajadusega isikul on õigus ka rehabilitatsiooniteenusele, kui ta on vähemalt

16 aastane ja tema töövõime kaotus on 40% või rohkem. Rehabilitatsiooniteenuse raames

koostatakse isikule rehabilitatsiooniplaan, mis toetab isiku iseseisvat toimetulekut, tööle

minemist või sotsiaalset integratsiooni. Eesmärk on parandada puudega inimese

toimetulekut ja suurendada tema ühiskonda kaasatust. Rehabilitatsiooniteenuse raames

osutatakse järgnevaid teenuseid: plaani täitmise juhendamine, füsioterapeudi teenus,

tegevus-ja loovterapeudi teenus, sotsiaaltöötaja teenus, eripedagoogi teenus, psühholoogi

ja logopeedi teenus. Kompenseeritakse ka teatud ulatuses majutus-ja sõidukulud. Et

rehabilitatsiooniteenust saada, tuleb täita vastav taotlus ja esitada see elukohajärgsesse

Pensioniametisse. Peale seda tuleb postiga suunamiskiri ja siis on inimesel õigus valida,

millisesse asutusse ta teenust saama läheb ja võtab selle asutusega ühendust (Medar &

Medar, 2007, 87).

Igapäevaelu toetamise teenus kuulub koduses keskkonnas elamist toetavate

erihoolekandeteenuste alla, nagu ka toetatud elamine ja töötamise toetamine. Teenuse

eesmärk on psüühilise erivajadusega kliendi parim võimalik iseseisev toimetulek. See

teenus on kõige kergemini ligipääsetav teenus, kui inimene haigestub (Klaassen, 2010, 16).

13

Igapäevaelu toetamise teenusele saamise kriteeriumid on töövõime kaotus vähemalt 10%

ning keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos. Igapäevaelu toetamise teenusega

püütakse ära hoida inimese sattumist erihooldekodusse. Sellele teenusele suunab

psühhiaater ning teenuse osutamine toimub kas hooldekodus või tavakeskkonnas

tegutsevas päevakeskuses. Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks on sotsiaalsete suhete ja

kontaktide loomine ning arendamine, isiklike-ja igapäevaelu oskuste arendamine, vaba aja

sisustamine, juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel, töösarnastesse tegevustesse

kaasamine, eneseabigruppide tegevuse ning pereliikmete toetamine. Igapäevaelu toetamise

teenusel peab olema vähemalt üks tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 10 kliendi

kohta. Samuti peavad klientidel olema võimalused vähemalt kolmeks erinevaks tegevuseks

(Medar & Medar, 2007, 116).

Toetatud elamise teenuse saamise kriteeriumid: töövõime kaotus vähemalt 10%,

keskmine või raske puue, rehabilitatsioonitsükli läbimine, eluaseme puudumine või teiste

toetavate teenuste puudumine olemasolevas elukohas, isik on tööotsija või töötu (ibid.,

112).

Toetatud elamise teenuse eesmärk on peamiselt sotsiaalse toimetuleku toetamine. Teenust

osutatakse kas inimese enda kodus või majutusüksuses. Koos juhendajaga õpitakse

majapidamist ning igapäevase elu korraldust. Toetatud elamise teenus valmistab inimest

ette iseseisvaks eluks (Klaassen, 2010, 17).

Töötamise toetamise teenusele saamise kriteeriumid: töövõime kaotus vähemalt 40%,

keskmine või raske puue, rehabilitatsioonitsükli läbimine, isik ei tööta töökohal, kus

tööandja saab Tööhõiveameti kaudu tööturutoetust väiksema konkurentsivõimega töötu

töölerakendamiseks, isik on tööotsija/töötu või on võimetu töötama olemasoleval töökohal

või prognoositav töökoha kaotus (Medar & Medar, 2007, 114).

Töötamise toetamise teenuse eesmärgiks on juhendada ja nõustada psüühilise

erivajadusega inimest ja toetada tema toimetulekut. Peamine eesmärk on otsida isikule

tema võimetele vastav töökoht. Teenus erineb oluliselt tööturuteenustest, sest töötamise

toetamise teenusel on toetamise ja nõustamise hulk palju suurem ja kogu protsess läbitakse

kliendiga koos (Klaassen, 2010, 17).

Töötamise toetamise teenuse alla kuulub ka tööandja ja töötvõtja toetamine ning töökoha ja

töötingimuste kohandamine inimese võimetele vastavaks. Töötamise toetamise teenuse

saamiseks on vaja isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikku taotlust,

14

rehabilitatsiooniasutuse suunamiskirja, perearsti poolt väljastatud tõendit isiku tervise

kohta, rehabilitatsiooniplaani ja isikut tõendavat dokumenti. 10 kliendi kohta peab olema

üks tööjuhendaja. Teenuse osutaja või tööanda kindlustab kliendile töö vähemalt 20 tundi

nädalas töövõimekaotuse 40-50% puhul, vähemalt 15 tundi nädalas töövõimekaotuse 60-

70% puhul ning vähemalt 10 tundi nädalas, kui töövõimekaotus on 80-90% (Medar &

Medar, 2007, 115).

Kogukonnas elamise teenusega luuakse inimese individuaalsete vajaduste rahuldamiseks

peresarnane elukorraldus, mille sees on ka majutus ja toitlustamine. See sisaldab rohkem

üksteisega arvestamist, ühist tegutsemist ja koos igapäevaelu toimingutega hakkama

saamist (Klaassen, 2010, 17).

Kogukonnas elamise teenuse puhul peab olema töötaja või juhendaja ööpäevaringselt

kättesaadav, kasvõi telefoni teel. Teenuse raames arendatakse inimese töövõimet ja

igapäevaelus toimetulemiseks vajalikke oskusi (Erihoolekandeteenused, 2014).

Kogukonnas elamise teenusele saamise kriteeriumid on samad nagu toetatud elamise

teenusel. Elamine kogukonnas on toetatud elamise teenus, kus psüühilise erivajadusega

kliendid elavad koos profesionaaliga, kus vähemalt üks professionaal ja 4 klienti elavad

ühise leibkonnana. Tööd, igapäevaelu ja kodust elu korraldatakse ühistegevustes ja ühises

majapidamises. Teenuse eesmärgiks on iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult

lähedases keskkonnas. Kogukonnas elamise teenus pakub võimetekohaseks arenguks häid

tingimusi. Eestis pakuvad kogukonnas elamise teenust 3 asutust: Pahkla Camphilli Küla,

Maarja Küla ja Katikodu (Medar & Medar, 2007, 118).

Ööpäevaringne erihooldusteenus on inimese ööpäevaringne hooldamine, mille raames

pakutakse majutust ja toitlustust ning eesmärk on sama, mis teistel teenustel, suurendada

inimese iseseisvat toimetulekut (Klaassen, 2010, 18).

Ööpäevaringsele hooldamise teenusele saamise kriteeriumid: töövõime kaotus vähemalt

80%, raske või sügav puue ning rehabilitatsioonitsükli läbimine. Teenuse sees abistatakse

isikut igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel institutsioonis. Teenuse alla kuuluvad

veel inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelu toimingutes, kaasamine

aktiviseerivatesse tegevustesse, ohutuse kindlustamine ööpäevaringselt, ravi tagamine.

Personali abi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt. Üks tegevusjuhendaja 3 kliendi

kohta ning üks psühhiaatriaõde 20 kliendi kohta (Medar & Medar, 2007, 120).

15

Ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ka ebastabiilse remissiooniga

psüühikahäirega inimestele, sügava liitpuudega inimestele ja kohtumääruse alusel

hoolekandeasutusse paigutatutele (Erihoolekandeteenused, 2014).

Ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldamisele saadetakse psüühilise

erivajadusega isik siis, kui ta on ohtlik iseendale ja teistele ning vajab keskkonnas

tugevdatud järelvalvet ja professionaalset abi. Teenust osutatakse kinnises asutuses ja see

tähendab, et teenust saav inimene on teenuseosutaja pideva järelevalve all ega tohi kinnise

asutuse territooriumilt lahkuda (ibid).

Kõikidele erihoolekandeteenustele suunamine käib läbi Sotsiaalkindlustusameti

juhtumikorraldaja, seega ka juhtumikorraldust võib nimetada kui erihoolekandeteenust

(Erihoolekandeteenused, 2014).

Juhtumikorraldamine on teenus psüühilise erivajadusega inimesele. Eesmärgiks on

maksimaalse iseseisva toimetuleku tagamine üldiste avalike teenuste või psüühikahäirega

inimestele orienteeritud teenuste abil (Medar & Medar, 2007, 111).

Juhtumikorraldus, kui teenus väljendub 5 etapis. Need on hindamine, plaanimine,

juhtumiplaani rakendamine ehk sekkumine, jälgimine ning tulemuste hindamine ja juhtumi

lõpetamine (Kiis, 2006, 3).

Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandesüsteemi ülesandeks on inimese

põhivajaduste rahuldamine ja täisväärtusliku elu võimaldamine. Ka psüühikahäiretega

inimeste probleeme peab lahendama kõikidele inimestele mõeldud teenuste abil, see

tähendab, et avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kõigile ning

erihoolekandeteenused võetakse kasutusele alles siis, kui avalikest teenustest ei piisa

(Sõmer, 2001, 6).

Sotsiaalhoolekandeseaduses on välja toodud nõuded, millele peavad vastama kõik

erihoolekandeteenused. Teenuseosutaja peab kliendiga aktiivselt tegelema, igal inimesel

peab olema isiklik tegevusplaan. Teenuseosutaja peab järgima ka tervisekaitsenõudeid ning

kui isik tuleb teenusele siis peab tutvustama talle reegleid, õigusi ja piiranguid. Seoses

erihoolekandeteenuse osutamisega peab teenuseosutaja korraldama dokumentide kogumise

ja säilitamise. Tegevusjuhendajad peavad vastama riiklikult kehtestatud nõuetele. Kui

teenuse ajal selgub, et inimesele osutatav teenus ei vasta tema vajadusele, siis tuleb

koheselt teavitada Sotsiaalkindlustusametit (Klaassen, 2010, 15).

16

Erihoolekandeteenused on kõik teenused, mis on mõeldud psüühilise erivajadusega

inimestele ja aitavad arendada iseseisvat toimetulekut. Sinna hulka kuuluvad toetavad

teenused nagu igapäevaelu toetamine, töötamise toetamine ja toetatud elamine aitavad

kliendil toime tulla igapäevaelu probleemidega ja neid lahendada. Erihoolekandeteenuste

sisuks on inimese toetamine ja hooldamine, mis ongi peamine erihoolekande kliendi

vajadus. Et erihoolekandeteenusele saada peab isik üldjuhul olema läbinud

rehabilitatsiooniteenuse ja tal peab olema kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Kui need on

olemas, siis edasi tegeleb teenusele saamisega Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja.

1.3. Teenustega seotud probleemid

Psüühilise erivajadustega inimesed on praegu veel vanas ühiskonnas kinni, kus neid varjati

ja eraldati. Vanadel aegadel üles ehitatud kallid ja turvalised abisüsteemid puuetega

inimestele pole enam jätkusuutlikud, sest need spetsialistikesksed teenused hoiavad

puuetega inimesi rohkem kinni ja ei lase neil iseseisvalt elada ja tegutseda. Tegelikkuses

vajab ainult kümnendik puuetega inimestest ööpäevaringset hoolt. Nendega tuleb lihtsalt

töötada nii, et igasugune abi muudaks neid järjest iseseisvamaks ja nad saavutaksid lõpuks

piisava enesekindluse, et astuda iseseisvasse ellu (Kangro, 2014, 14).

Psüühikahäirega inimestele suunatud hoolekandeasutused olid vanasti kujundatud

psühhiaatriahaiglate eeskujul. Töötajateks olid arstid ja põetajad. Maja ise nägi välja nagu

haigla, koos palatite ja põetusosakondadega. Kliente kutsuti patsientideks. Selline

suhtumine püsib veel mõnes ühiskonnas, aga üldjoontes lähevad erihoolekandeteenused

paremaks (Bakk, Grunewald, 1999, 14).

Peamiseks probleemiks on siiski suhtumine puuetega inimestesse. Et see muutuks, peaksid

nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse asutused soodustama puudega inimese töötamist oma

asutustes ja sulandumist tavakeskkonda. Samuti tuleks luua neile võimetekohaseid

töökohti, et puudega inimesed muutuksid meie ühiskonnas tavaliseks nähtuseks.

Võimaluse korral tuleks ümber kohandada töökoht nii, et puudega inimene saaks töötada

normaalses keskkonnas, kasutades siis abivahendeid (Mikkola, Malvet, 1998, 92).

Psüühilise erivajadusega inimeste igapäevast toimetulekut mõjutab ühiskonna poolne

negatiivne suhtumine ja ka haigusest tingitud piirangud. Negatiivne suhtumine mõjutab nii

17

inimese psühholoogilist kui ka majanduslikku toimetulekut. Isegi, kui eduka ravi

tulemusena saavutatakse hea toimetulekutase, siis on oht takerduda ühiskonna poolt seatud

piirangutesse (Lausvee, 2004, 94).

Psüühilise erivajadusega kliendi puhul on suureks probleemiks eluasemeteenused.

Stabiilne kodu on äärmiselt vajalik vaimse tervise probleemide all kannatavale inimesele.

Selle olemasolu võib positiivselt mõjutada iseseisvat toimetulekut ja ka enesehinnangut.

Eluasemeteenuseid psüühikahäirega inimesele on mitmeid. Kanada sotsiaalpsühholoog

Parkinson nimetab neist kolm enim levinud: elamine asutuses, toetav elamine ja toetatud

elamine (Ilves, 2000, 11).

Asutuses elamine hõlmab enda all ööpäevaringset hooldust, teenusel olevad kliendid

vajavad järelvalvet ja jäävad hooldusele enamjaolt pikaks ajaks. Kahjuks on sellisele

teenusele iseloomulik, et palju kliente elab koos ühes ruumis, nad ei saa kaitsta oma

privaatsust ning personal on ka tihti madalapalgaline ja pole saanud piisavalt koolitust ega

teadmisi. Sellises keskkonnas ei pruugi klient iseseisvuda vaid haigus võib veel rohkem

süveneda (Ilves, 2000, 11).

Toetava elamise all mõeldakse tugikorterit, kus elab koos 2-3 inimest, kellel on kõigil

vaimse tervise probleemid. Sellise elamise puhul on positiivne see, et klientidel on

võimalus suhelda inimestega kellega nad koos elavad ning jagatakse erinevaid kogemusi

(ibid).

Toetatud elamise teenus on see, mille poole tulevikus püüelda. Selles teenuses nähakse

enim potensiaali psüühilise erivajadusega inimese iseseisvumisel. Toetatud elamise

teenuse puhul rõhutakse iseseisvusele. Klient elab erakorteris aga saab toetust väljaspoolt.

Klientide sõnul on elamine oma kodus aidanud kaasa taastumisele psüühikahäirest (ibid).

„Töövõimereformis on vist unustatud psüühikahäired“ – sellist pealkirja kannab 2014.

aasta veebruaris ilmunud Puutepunkti ajakirjas üks artikkel. Sotsiaalkindlustusameti

registri andmete järgi on Eestis praegu 23 000 inimest, kellel on püsiv töövõimetus tingitud

just nimelt psüühikahäirest. Kümne kõige enam töövõimetust põhjustava haiguse hulgas on

5 neist psüühilised: depressioon, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia, bipolaarne häire ja

sundhäire. Vaimse tervise probleemidega inimesed ja kogemusnõustajad on ühel

arvamusel, et praegu kavandatav töövõime hindamise protsess toimub psüühikahäirega

inimese jaoks absurdselt, keskendutud on vaid kehalistele probleemidele (Veebifoorumi

„Sa ei ole üksi“ kasutajad, 2014, 4).

18

Töövõimereformiga kaasneb töövõime hindamine, mida hakkab tegema alates 2015. aasta

juulist Töötukassa. Aga probleem on just nimelt selles, et Töötukassa spetsialistidel ei ole

psüühikahäire hindamise oskust, ka sotsiaaltöötajad pole tihtipeale piisavalt pädevad seda

tegema. Psüühikahäire on väga eksitav, inimene võib pealt näha olla täiesti korras ja tal

võib olemas olla ka haridus ja töökogemus aga tegelikult ta ei pruugi 80% ajast

tööülesandeid täita. Kogemusnõustajad ja veebifoorumi „Sa ei ole üksi“ kasutajad on

mures, kas tõesti hakkab Töötukassa psüühikahäire olemust hindama (ibid).

Töötukassa andis omapoolse vastuse veebruaris ilmunud artiklile töövõimereformi kohta.

Töötukassa kinnitab, et töövõime hindamisel psüühikahäiretega inimestel ei teki

probleeme. Metoodika on välja töötanud Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus ja puuetega

inimeste koda. Töövõimet hakkab küll hindama Töötukassa aga vajadusel tehakse

koostööd töötervishoiu ekspertarstiga, kes võib omalt poolt ka hindamisele kutsuda

tegevusterapeudi ja kliinilise psühholoogi (Kangro, 2014, 4-5).

Üks probleemidest, mis puudutab erihoolekandeteenuseid on ka personal

hoolekandesüsteemis. Töötajad peavad abisaajaid aitama ja toetama nii, et nad suudaksid

võimalikult palju ja pikka aega ise hakkama saada. Personali roll on muutunud

hoolekandest teenindamiseks. See, kuidas hoolekandesüsteemi töötajad oma tööd teevad ja

rolli kujundavad, sõltub sellest, mis haridus on inimesel ja kuidas on tema isiklik

suhtumine puuetega inimestesse. Inimesi on erinevaid, noored, kes hakkavad tööle

puuetega inimestega võivad mõelda nii, et mis on selle inimese elu mõte, miks ta üldse pidi

sündima ning kuidas ma saan seda elu muuta? (Bakk, Grunewald, 1999, 313-316).

Kõige olulisem iseloomuomadus, mis peab olema töötajal hoolekandesüsteemis, on

empaatiavõime. Seda saab õppida ja treenida, aga ainult siis, kui inimene ise on sellest

huvitatud. Ei tohiks olla tühje žeste, peaksime suutma sellele puudega inimesele silma

vaatama ja mõistma tema tundeid ja haavatavust. Võime teiste olukorda sisse elada

rikastab meid. Seal juures ei tohiks töötaja unustada seda, et tal on täielik õigus koju

minnes unustada töö ja elada oma elu (Bakk, Grunewald, 1999, 317-318).

Riigikontroll tegi 2008. aastal auditi, et hinnata psüühilise erivajadusega inimeste riikliku

hoolekande korraldust ja uurida küsimust, kas riik suudab tagada psüühiliste erivajadustega

isikutele vajalikud teenused. Sotsiaalministeerium on välja toonud, et psüühikahäirega

inimesi, kes vajaks hoolekandeteenuseid, on 7000 aga toetavaid teenuseid saavad neist

ligikaudu 4000 (Riigi tegevus..., 2008).

19

Auditeerimise tulemusest selgus, et probleeme on mitmeid. Välja on toodud neist

tähtsamad:

Kõik psüühikahäirega isikud ei saa vajaduse korral erihoolekandeteenuseid, sellest

tulenevalt on pikad teenuse järjekorrad ja tihtipeale osutatakse inimesele mitte

sobivat teenust, kuna õige teenus pole hetkel kättesaadav.

Riik ei suuda tagada kohtumäärusega määratuid teenuseid, keskmiselt peab see

ühiskonnale ja iseendale ohtlik inimene olema teenuse järjekorras pool aastat.

Teenuste halb kättesaadavus on seotud teenuste ebapiisava rahastusega, teenuse

osutamise hinnad ei ole tegelike kuludega vastavuses.

Rehabilitatsiooniplaanid on erineva kvaliteediga. Meeskonnaliikmete arvamused

kliendi kohta ei ühti ja meeskonnad tihtipeale lähtuvad sellest, milline teenus on

kättesaadav mitte sellest millist teenust tegelikult vaja oleks.

Probleemid vanaduspensionäride erihoolekandeteenustega.

Sotsiaalhoolekandeseadus ütleb, et vanurite hoolekannet korraldab kohalik

omavalitsus. Probleem ise seisneb selles, et hooldekodud, mis on mõeldud

vanuritele ei ole kohandatud erivajadustega inimesi arvestades. Sellest tuleb ka

personali küsimus, et töötajad ei ole välja koolitatud psüühiliste erivajadustega

klientidega tegelemiseks ning tavavanureid ei saa kokku panna psüühikahäiretega

vanuritega.

Tolleaegne sotsiaalminister Maret Maripuu, praegune Tööinspektsiooni peadirektor, on

öelnud, et riikliku psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande süsteemis on veel

arenguruumi. Tema kinnitusel töötab Sotsiaalministeerium selle nimel, et pakkuda

võimalikult kvaliteetseid erihoolekande teenuseid kõigile vajajatele ja võetakse arvesse

inimese pensioni ning tehaks ka hindades vajalikud muudatused (Riigi tegevus..., 2008).

Sotsiaalne tõrjutus kui probleem on väga palju seotud vaimse tervisega. Vaimse tervise

probleemid kujunevad bioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite koostoimel.

Rasked olukorrad ja stressirohked sündmused nagu lähedaste kaotus, perekonna

lagunemine ja töötus mõjutavad inimese vaimset seisundit. Selle tõttu on raske rahuldada

inimese põhivajadusi. Kui inimene kogeb, et tal pole kontrolli oma elu üle, siis tekib

abituse ja lootusetuse tunne, mis omakorda tekitab vaimse tervise probleeme alates

depressioonist psühhoosini, skisofreenia ja meeleoluhäireteni. Kõik need haigused

põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, millest on väga raske üle saada (Yur´yev, 2012, 15-16).

20

Olukord hakkab väikeste sammudega liikuma paranemise poole. Valitsus on tänaseks

kiitnud heaks seadusemuudatused, mis peaksid kõrvaldama erihoolekandeteenuste sisu ja

korraldust puudutavad kitsaskohad. Suuremad muudatused puudutavad psüühikahäirega

inimesi, kes saavad asendushooldusteenust aga lisaks vajavad ka erihoolekandeteenuseid.

Neile hakkab edaspidi jõustuma eelisjärjekord erihoolekandeteenuse saamiseks (Ojamaa,

2013).

Muudatused puudutavad ka rehabilitatsiooniplaani koostamist. Kui varem koostati

rehabilitatsiooniplaan erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks alates 18. eluaastast, siis

nüüd võib Sotsiaalkindlustusamet järjekorda võtta ka isiku, kes on 16-aastane. See kõik

toimub selle nimel, et isik hakkaks võimalikult kiirelt vajalikku teenust saama (ibid).

Sotsiaalkindlustusametis toimub veel muudatusi. Nüüd hakatakse erihoolekandeteenuse

järjekordi pidama teenuste kohta eraldi ja maakonnapõhiselt. Tulevikus peaksid vabanenud

kohad paiknema siis üle Eesti. Lisaks sellele kõigele saab ka ööpäevaringse erihoolduse

osutaja õiguse palgata ka hooldustöötajad, lisaks tegevusjuhendajatele (ibid).

Erihoolekandeteenuseid puudutavaid küsimusi on üritatud lahendada pikemat aega. Ka

Eesti Vabariigi sotsiaalminister on nõus, et psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande

süsteemis on veel arenguruumi. Aga rõõm on tõdeda, et põgusalt tegeletakse puudujääkide

parandamisega. Valitsuse istungil kiideti 29.august 2013 heaks seadusemuudatused, mis

peaksid likvideerima erihoolekandeteenuseid puudutavad kitsaskohad. Probleemid ei

vähene, kui me kõik ei seisa oma õiguste eest.

21

2. LÕPUTÖÖ UURIMISÜLESANDED JA MEETOD

2.1. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded

Lõputöö eesmärk on anda ülevaade erihoolekande olemusest ja kitsaskohtadest ning anda

ülevaade SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientide toimetuleku toetamise

võimalustest hooldekeskuse teenuste abil ja selgitada välja tegevusjuhendaja roll kliendi

elus.

Lõputöö ülesandeks on:

refereerida teemakohast materjali, anda ülevaade erihoolekande olemusest ja

kitsaskohtadest

tuua välja psüühiliste erivajadustega inimeste igapäevaeluga toimetuleku

probleemid

selgitada välja nende iseseisva toimetuleku toetamise võimalused konkreetselt

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenuste abil

uurida psüühiliste erivajadustega inimeste rahulolu pakutavate

erihoolekandeteenustega

2.2. Uurimustöö meetod, valim ja korraldus

Lõputöö meetoditeks on temaatilise kirjanduse refereerimine, anketeerimine ja intervjuu.

Refereerimise abil on koostatud käesoleva lõputöö teoreetiline osa. Uurimismaterjal on

kogutud anketeerimise ja intervjuu abil. Antud töös on läbi viidud intervjuud SA Tartu

Vaimse Tervise Hooldekeskuse tegevusjuhendajatega. Intervjuu on valitud meetodiks

seetõttu, et saaks võimalikult palju informatsiooni lühikese aja jooksul ning et oleks ka

võimalik küsida täpsustavaid küsimusi intervjueeritavatelt. Tegevusjuhendajaid SA Tartu

Vaimse Tervise Hooldekeskuses on 15 aga intervjuu sai tehtud üheksa tegevusjuhendajaga.

Intervjuu küsimused (lisa 1) puudutasid tegevusjuhendajate tausta, kogemusi ning

toimetuleku toetamist lähtudest kliendist.

Intervjuud viidi läbi ajavahemikus 02.-25. veebruar 2015 SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuse ruumides. Üldjuhul kestis üks intervjuu tund aega ning vastused fikseeriti

paberile. Küsitletud tegevusjuhendajate vanused jäid vahemikku 24-74 eluaastat.

22

Intervjueeritavatele on omistatud koodid, mis sisaldavad järjekorranumbrit ning

tegevusjuhendaja vanust. Näiteks: T1/24.

Käesoleva lõputöö ankeetküsitluses osales 30 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse

klienti. Ankeetküsitlemine viidi läbi SA Tartu Vaimse Tervise hooldekeskuse ruumides

ajavahemikus 02. veebruar – 27. märts 2015. Uurimustöö autori poolt on koostatud

ankeetküsimustik (lisa 2), mis jaguneb nelja blokki. 1. osa keskendub klienti üldandmetele,

2. osa puudutab teenuste kättesaadavust ja rahulolu teenustega. 3. küsimuste blokk

keskendub tegevusjuhendaja rollile ning 4. blokk keskendub toimetuleku toetamisele

vastavalt hooldekeskuse osutavatele erihoolekandeteenustele.

23

3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS

Viimaste andmete kohaselt elab Eestis ligikaudu 138 000 puudega inimest ja nendest 22%

moodustavad psüühikahäirega inimesed. Psüühikahäirete esinemine ühiskonnas üha enam

sageneb, seega tuleb arvesse võtta seda, et ka vajadus tugimeetmete/erihoolekandeteenuste

järele kasvab.

Eestis on hetkel 132 asutust, mis osutavad erihoolekandeteenuseid. SA Tartu Vaimse

Tervise Hooldekeskus on üks neist.

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse tegutsemise eesmärk on abi vajavate inimeste

elukvaliteedi parandamine. Sihtasutus osutab erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu

toetamise-, töötamise toetamise- ja toetatud elamise teenust) ning teisi sotsiaalteenuseid

(rehabilitatsiooniteenust, hooldamist hoolekandeasutuses, eluasemeteenust ning

sotsiaalnõustamist) (SA Tartu..., 2009).

Hooldekeskuse missiooniks on aidata vaimse tervise probleemidega inimestel elada oma

kodus, töötada, õppida ja rakendada ennast kogukonnas (SA Tartu VTHK, 2015)

3.1. Teenuste kättesaadavus ja rahulolu

Ankeetküsitluses osales 30 klienti. Vastanute hulgas oli 16 meest ja 14 naist. Klientide

vanused jäid vahemikku 29 – 73 eluaastat.

18 inimest elab oma korteris ja käib teenuseid saamas SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuses kohapeal. Kaheksa inimest elab hooldekeskuse poolt antud toetatud

elamise korteris ning neli inimest elab linna poolt antud sotsiaalkorteris.

Pooltel vastanud klientidest on põhiharidus. Keskharidust omab kaheksa inimest.

Kutseharidus on seitsmel kliendil. Kutsed on erinevates valdkondades, sinna hulka

kuuluvad rätsepa, meditsiini- ja metskonna töölise, raamatupidaja, kokk-kondiitri, kingsepa

ja elektriku erialad. Kui küsida klientidelt miks nad nendel erialadel ei tööta, siis vastuseks

on haigestumine. Need, kes on elu jooksul saanud psüühikahäire, ei suuda enam töötada

varasematel töökohtadel erinevate häirete tõttu.

24

Erihoolekandeteenuste osutajaid on Eestis palju, aga järjekorrad on sellest sõltumata siiski

väga pikad. Klientidelt sai uuritud, kuidas nad valisid teenuste saamise kohaks Tartu

Vaimse Tervise Hooldekeskuse. Üheksa klienti teadsid sellest asutusest varem ja oskasid

ise valiku teha. 21 klienti said suunamise ja soovituse kusagilt mujalt, kas siis arstilt või

Sotsiaalkindlustusametist.

Teenuste kättesaadavus on suur probleem. Seetõttu sai uuritud, kui kaua pidid SA Tartu

Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid ootama, enne kui nad said soovitud teenusele.

Ankeetküsitlusele vastanud klientidel on üldiselt hästi läinud, 25 inimest said soovitud

teenusele vähem kui 1 aasta jooksul peale avalduse esitamist Sotsiaalkindlustusametile.

Viis klienti pidid järjekorras ootama 1-2 aastat.

Erihoolekandeteenuste kasutajate hulgas on 14 klienti, kes kasutavad hooldekeskuse

rehabilitatsiooniteenust ning kuus neist kasutab samaaegselt ka igapäevaelu toetamise

teenust. Samaaegselt kõiki teenuseid kasutab neli SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse

klienti. Üheksa klienti kasutavad toetatud elamise teenust ning 13 klienti töötamise

toetamise teenust. Töötamise toetamise teenust kasutavate klientide hulgas on üheksa

klienti 13-st, kellel on ainult põhiharidus. Seda võib pidada üheks põhjuseks, miks on

kliendile just sellist teenust vaja. Kõige populaarsem teenus on siiski igapäevaelu toetamise

teenus, mida kasutab 28 klienti kogu küsitlusele vastanute hulgast, kaheksa neist saavad

ainult igapäevaelu toetamise teenust ning muid teenuseid ei kasuta. SA Tartu Vaimse

Tervise Hooldekeskuse teenuseid on 26 klienti kasutanud üle 3 aasta. Kaks klienti on

teenuseid kasutanud vähem kui 1 aasta ja kaks klienti 1-3 aastat.

Hinnang Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenustele oli üle keskmise. 16 klienti

hindas pakutavaid teenuseid heaks. Seitse klienti olid arvamusel, et hooldekeskuse

pakutavad teenused on suurepärased, nemad kasutavad igapäevaelu- ja töötamise toetamise

teenust. Ülejäänud seitse klienti, kes hindasid pakutavaid teenuseid rahuldavaks, kasutavad

kas kõiki teenuseid või vähemalt mitut teenust korraga.

Mida kliendid on öelnud Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kohta?

Teenused pole väga elu muutnud, küll aga on aidanud säilitada rutiini ning on

olemas toetus

Keskus on parandanud elu kvaliteeti

Minu jaoks on oluline saada kodunt välja, koos teistega on olla hea

25

Rohkem võiks olla tublide inimeste tunnustamist keskuse siseselt

Vaimset tervist saab ravida ka iseendasse positiivsete mõtete sisendamisel

Elu oli enne Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskust liiga üksluine

Vähemalt on koht kus olla ja tunda end turvaliselt

SA Tartu VTHK on aidanud elujärge parandada

Pean keskuses oluliseks tööd ja omavahelist suhtlemist

Ankeetküsitluse tulemustest võib järeldada, et teenustega rahuolu on seotud osutatavate

teenuste arvuga. Rahuldavaks hindas SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse pakutavaid

teenuseid kliendid, kes said vähemalt kahte või kolme teenust korraga. Suurepäraseks

hindasid teenuseid kliendid, kes said ainult kas töötamise toetamise ja igapäevaelu

toetamise teenust. Seega võib teha järelduse, et kui on liiga palju teenuseid, siis kaob järg,

milline tegevusjuhendaja vastutab millise valdkonna eest ning see võib tihtipeale ajada

psüühilise erivajadusega kliendi segadusse.

3.1.1. Igapäeva toetamise teenus

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse igapäevaelu toetamise teenusel on 130 kohta

ning kõik teenusekohad on aastaringselt täidetud. Kolmekümnest ankeetküsitluses

osalenud kliendist saab igapäevaelu toetamise teenust 28 inimest.

Enamus kliente, 26 klienti 28-st on olnud igapäevaelu toetamise teenusel rohkem kui 3

aastat. Üks klient on olnud teenusel vähem kui 1 aasta ning üks klient on saanud teenust 1-

3 aastat.

Hooldekeskuse päevakeskus on avatud esmaspäevast pühapäevani kell 8.00 – 16.30.

Enamus kliente käib päevakeskuses küll ainult tööpäevadel aga kasutatakse ka võimalust

käia päevakeskuses nädalavahetusel. Pühapäeviti korraldatakse päevakeskuses ka

pannkoogipäeva. 16 klienti külastavad päevakeskust iga päev (tööpäevadel), nemad

hindasid teenuse kvaliteeti kas heaks või suurepäraseks. Üheksa klienti käib päevakeskuses

üks kord nädalas, nende seas oli palju neid, kes hindasid teenuse kvaliteedi rahuldavaks.

Kolm klienti külastab päevakeskust 2-3 korda nädalas, üks neist hindas teenuseid

suurepäraseks ja teised kaks, heaks.

26

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses töötab väga aktiivne päevakeskuse juhendaja,

kes organiseerib igakuiselt vähemalt 3-4 üritust ning suvel siis ka reise ja ekskursioone nii

Eesti siseselt kui ka välismaale. Küsitluse tulemusel selgus, et vähemalt 18 klienti osaleb

ühisüritustel ja ekskursioonidel kui on võimalus, sh rahalised võimalused. Kaks klienti

vastas, et nemad osalevad alati ühisüritustel ja väljasõitudel. Viis klienti 28-st osalevad

väga harva ekskursioonidel, kaks klienti ei osale üldse päevakeskuse raames korraldatud

ühisüritustel ning üks klient jättis küsimusele vastamata.

Psüühilise erivajadusega inimesele on olulised sotsiaalsed vajadused ning seetõttu on väga

tähtsad ka klientide omavahelised suhted. Igapäevaelu toetamise teenuse raames on uusi

sõpru ja tuttavaid leidnud koguni 24 klienti, ainult neli klienti väitsid, et nemad uusi tutvusi

pole saanud. Need neli klienti kuuluvad vanusegruppi 40-60 eluaastat ning on omandanud

kõik vaid põhihariduse.

Päevakeskuse nädala tegevuskava on ära jaotatud nii, et ühel päeval on sportlikud

tegevused, üks päev on kokanduse päralt, ühel päeval tantsimine ja laulmine jms.

Ankeetküsitlusest selgus, et kõige meelepärasemad tegevused päevakeskuses on

toiduvalmistamise rühm ja iga hommikune võimlemine koos rehabilitatsioonimeeskonna

füsioterapeudiga, need meeldivad koguni 9-le kliendile. Järgmised populaarsed tegevused

on karaoke laulmine ning WII-mängu mängimine, mõlemale üritusele on pühendatud terve

pärastlõuna. Neid tegevusi eelistab kaheksa klienti. Rahvarohke on alati ka lauluring, mis

toimub kolmapäeviti, seal osaleb küsitlusele vastanutest seitse klienti. Lisaks nendele

tegevustele meeldib veel neljale kliendile tantsuring ja kolmele kliendile võõrkeele rühmad

(inglise keel, soome keel). SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid märkisid ära

veel sellised tegevused: käsitöö, pidupäeva üritused, ujumine Aura veekeskuses, jõusaal,

duši kasutamine ning lauamängud.

Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on psüühilise erivajadusega kliendi parim võimalik

iseseisev toimetulek. Ankeetküsitlusega sai uuritud klientide kaudu mis on muutunud

nende toimetulekus peale teenusele tulekut. 23 klienti on õppinud teenuse raames erinevaid

uusi oskusi, olgu see siis söögi tegemine, käelised tegevused või suhtlemisoskuste

arendamine. Neli klienti aga vastas, et ei ole midagi juurde õppinud, tulemused näitavad, et

nende oskuste õpe on seotud ka uute tutvuste loomise ning suhtumisega tegevusjuhendaja

rolli. Koguni 21 klienti on tutvunud uute inimestega, kuus klienti vastasid, et nendel

puudub huvi uute inimestega tutvumise vastu. Teenus on kindlasti aidanud stabiliseerida

tervist, 22 inimest on muutunud läbi igapäevaelu toetamise teenuse rahulikumaks ja 19

27

klienti on muutunud ka rõõmsameelsemaks. Päevakeskuses pakutavad tegevused on väga

mitmekesised ning iga klient on leidnud endale keskuses midagi meelepärast. Huvi

päevakeskuse tegevuste vastu on suur, 18 klienti leiab, et tegevused on piisavalt huvitavad

kuid üheksal kliendil puudub huvi päevakeskuse tegevuste vastu. Need üheksa inimest on

päeva jooksul hõivatud töötamisega hooldekeskuse kaitstud töörühmades. Uurimusest

selgus, et Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus on suurem osa klientidele hea võimalus

pääseda eemale argielu muredest. 23 klienti 28-st ootab väga keskusesse tuleku päeva, sest

siis saab kodust eemale ning on võimalik suhelda teiste inimestega.

Ankeetküsitluse tulemustest võib luua erinevaid seoseid. Selgus, et need kliendid, kes

külastavad päevakeskust iga päev, hindasid teenuse kvaliteeti kas heaks või suurepäraseks.

Igapäevaelu toetamise teenusel pole reglementeeritud kindlat aega, kaua võib inimene olla

teenusel. Enamus SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliente on igapäevaelu

toetamise teenusel olnud rohkem kui kolm aastat. Uurimise tulemustest võib järeldada, et

igapäevaelu toetamise teenuse raames korraldatavad üritused, oskuste õpe, tegevused ning

suhtlemisvõimalused on aidanud kaasa psüühilise erivajadusega inimeste toimetuleku

toetamisele.

3.1.2. Töötamise toetamise teenus

Töötamise toetamise teenuse kohti on Vaimse Tervise Hooldekeskuses 20. Aastal 2013 oli

teenuse kohti vähem kuid teenuse järele oli suur nõudlus, seega sai teenuse kohtade arvu

suurendatud 20-ni. Töötamise toetamise teenuse klientidest vastas ankeetküsitlusele 13

klienti.

Töötamise toetamise teenuse klientidest on kuus inimest olnud teenusel 1-3 aastat. Neli

klienti on olnud teenusel rohkem kui kolm aastat ja kolm inimest on teenust saanud vähem

kui ühe aasta.

Teenuse raames abistatakse klienti töösoovide välja selgitamisel, tööotsingutel,

kandideerimisprotsessis ning ka töökohal püsimisel. Kliendid tõid välja, et teenuse raames

kõige populaarsem tegevus on tööpakkumiste vaatamine, 10 klienti 13-st teevad seda koos

tegevusjuhendajaga. Üheksa klienti on saanud teenuse raames nõustamist. Kaheks inimest

on vajanud tegevusjuhendaja abi kandideerimisdokumentide vormistamisel. Seitse klienti

on kasutanud tegevusjuhendaja abi CV koostamisel ning ka suhtlemisel tööandjaga. Kui

28

kandideerimisprotsess on olnud edukas, siis kuus klienti on ka kasutanud võimalust käia

koos tegevusjuhendajaga tööintervjuul ja proovipäeval.

Töötamise toetamise teenuse edukust saab mõõta klientide puhul ka sellega, kui palju

kedagi on kutsutud ka proovipäevale. Rohkem kui kolme kohta on kutsutud

proovipäevadele kaks klienti, nemad on olnud teenusel 1-3 aastat. Kahes või kolmes kohas

on proovipäeval teenuse raames käinud neli inimest, kes on teenusel olnud rohkem kui

kolm aastat ning ühes kohas tööd proovimas on käinud seitse inimest, nende hulgas on

kolm klienti, kes töötavad SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kaitstud töörühmades.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töötamise toetamise teenus on olnud üsna

edukas. Avatud tööturul töötab 13 kliendist seitse klienti ning SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuse kaitstud töörühmas neli klienti. Kaks klienti ei tööta üldse, kuid otsivad

aktiivselt tööd ning kasutavad paralleelselt ka Töötukassa teenuseid.

Teenusel oleku aeg sõltub kliendi toimetulekust ning abi vajaduse mahust. Keskmine

teenuse kasutamise aeg enne avatud tööturule tööle saamist on kuni kuus kuud. Üks klient

sai tööle siis, kui oli töötamise toetamise teenusel olnud 6-9 kuud ning üks klient siis kui

teenusele saamisest oli möödunud 9 kuud kuni 1 aasta. Rohkem kui aasta aega oli teenusel

kolm klienti, kuid ka nemad töötavad nüüd avatud tööturul.

Töötamise toetamise teenust kasutavatel klientidel on avatud tööturul erinevad ametikohad,

sinna hulka kuuluvad: organist, nõudepesija, projektijuht, transporditööline, majahoidja,

pesumaja töötaja, kärupaigutaja, jäätmejaama sorteerija ning ehituse abitööline.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töötamise toetamise teenuse klientide toimetulek

on paranenud. 11 klienti on saanud palgalisele tööle ning sellega seoses on ka nende

majanduslik toimetulek parem. Kaks klienti on endiselt töötud. Kolm klienti leiavad, et

nende toimetulekus pole midagi muutunud, kusjuures kaks neist on teenusel olnud alles

alla ühe aasta. Tervislik olukord on paremaks läinud kuuel inimesel, seitse klienti aga on

arvamusel, et nende tervislik olukord on kas sama või on halvemaks muutunud. Seoses

aktiivse tööl käimisega on kuus klienti ka hakanud osalema rohkem erinevatel üritustel

kuid siiski seitse inimest leiavad, et nad on endiselt sama kodused.

Tulemustest võib järeldada, et suur osa töötamise toetamise teenuse kasutajaid on

põhiharidusega. Mida kõrgem haridustase, seda paremad võimalused on tööturul

kandideerida. Tööle kandideerimise protsessiks vajalikke tegevusi tehakse SA Tartu

29

Vaimse Tervise Hooldekeskuses piisavalt, sh CV koostamine, nõustamine,

kandideerimisdokumentide vormistamine ning vajadusel suhtlemine tööandjaga. Järeldada

võib seda, et mida kauem on klient olnud teenusel, seda parem on ka tema toimetulek,

samamoodi nagu tunnistasid kliendid, kes on saanud palgalise töö, et nende majanduslik

olukord on paranenud.

3.1.3. Toetatud elamise teenus

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses on toetatud elamise teenuse kohti samuti 20

nagu töötamise teenusel. Elamise klientidest vastas küsitlusele üheksa inimest. Neli klienti

on toetatud elamise teenusel olnud rohkem kui 3 aastat, kaks klienti on teenust saanud 1-2

aastat. Kolm klienti on teenusel olnud vähem kui 1 aasta.

Toetatud elamise teenust võib osutada inimese enda elamispinnal, teenuse osutaja poolt

inimesele üüritaval elamispinnal või grupikodus. Kõikidel toetatud elamise teenuse

saajatel, kes ankeetküsitlusele vastasid, on elamispinnaks Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuse poolt antud korter. Oma elamise saamiseks läks muidugi aega. Viis klienti

ootasid toetatud elamise korterit 2-4 aastat. Neli klienti said aga sobiva elamise vähem kui

ühe aastaga.

Toetatud elamise teenuse osutamise eesmärk on abistada inimest nii, et tal oleks hea

võimalikult iseseisvalt elada. Selleks toimuvad teenuse raames ka kodukülastused, et

olukorda kontrolli all hoida ning erinevaid oskusi koduses keskkonnas õpetada.

Kodukülastused toimuvad üldjuhul üks kord nädalas. Seitse klienti vastas, et nii see

üldjuhul ka on. Kaks klienti vastas, et kodukülastused toimuvad vähem kui üks kord

nädalas, nad mõlemad on olnud teenusel juba rohkem kui ühe aasta. Seega kodukülastuste

arv sõltub ka sellest, kui suur on kliendi abivajadus.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse toetatud elamise korterites toimuvad ühised

korterielanike koosolekud, 1 kord nädalas. Kuidas kliendid sellesse suhtuvad? Neli klienti

leiavad, et ei näe vajadust, miks peaks neid koosolekuid korraldama. Kolm klienti vastas,

et koosolekud võiks tihedamini toimuda. Kaks klienti aga leiab, et koosolekud võiks

toimuda vähem kui 1 kord nädalas, näiteks üle nädala siis.

30

Toetatud elamise teenus aitab klientide toimetulekut parandada mitmel moel. 8 klienti on

õppinud tänu teenusele valmistama erinevaid sööke, üks klient aga ei oska üldse süüa teha.

Oma majapidamist oskab korraldada enamus, seitse klienti üheksa kliendi hulgast. Kaks

klienti ei näe, et majapidamises midagi muutunud oleks. Tervislikule seisundile on

enamjaolt olnud sama mõju nagu töötamise toetamise teenusel. Kuus klienti leiab, et

tervislik olukord on teenuse osutamise ajal jäänud samaks või on isegi halvemaks läinud.

Kolm klienti aga on positiivselt meelestatud ja väidavad, et tervis on oluliselt paremaks

läinud.

Toetatud elamise teenuse raames õpetatakse ka eelarvet koostama ja seda kasutama. Kuus

inimest peab eelarve koostamist vajalikuks ning kasutab seda igapäevaselt. Kolm klienti

aga leiab, et eelarve koostamine neid ei aita. Suhtlemise poole pealt on teenused kindlasti

kasulikud, eriti veel toetatud elamise ühiskorteris, kus paratamatult tuleb suhelda oma

kaasüürnikuga. Neli klienti leiab, et on loonud rohkem uusi kontakte ja suhteid tänu

teenusele. Viis klienti aga ei ole loonud uusi suhteid, see võib muidugi olla seotud teenusel

oldud ajaga, sest kolm klienti, kes pole loonud uusi suhteid, on olnud teenusel lühikest

aega, alla ühe aasta.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusel on toetatud elamise teenuse juhendajateks üks

vanemtegevusjuhendaja ning üks igapäevaelu toetamise teenuse tegevusjuhendaja. Kokku

on teenusel praegu 16 klienti. Neli teenuse kohta on veel täitmata, see võib olla seotud

näiteks eluruumide puudumisega. Kõik praegused kliendid on saanud SA Tartu Vaimse

Tervise Hooldekeskuse poolt elukoha, samas teenusele võib tulla ka oma korteri või

üürikorteri omanik. Uurimistulemused näitavad seda, et toetatud elamise teenus on

õpetanud klientidele elamiseks vajalikke uusi oskusi, sh eelarve koostamist ja selle

kasutamist ning samuti selgus, et kodukülastused on teenuse raames väga vajalikud, et

hoida stabiilsust ja pakkuda regulaarset tuge.

3.2. Tegevusjuhendaja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse meeskonda kuuluvad tegevusjuhendajad,

vanemtegevusjuhendajad ning rehabilitatsioonispetsialistid, sh eripedagoog,

sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut, füsioterapeut ja psühhiaater (SA Tartu

VTHK, 2015).

31

Tegevusjuhendajaid töötab Hooldekeskuses 15. Nende hulgas kaks

vanemtegevusjuhendajat, kolm rehabilitatsiooni majutuse tegevusjuhendajat, üks töötamise

toetamise teenuse tegevusjuhendaja, üks toetatud elamise teenuse tegevusjuhendaja ja

igapäevaelu toetamise teenuse tegevusjuhendajad, kes on ühtlasi ka töörühma juhendajad.

Intervjueeriti üheksat tegevusjuhendajat vanuses 24 – 74 aastat. Kolm tegevusjuhendajat

omavad sotsiaaltöö kõrgharidust ja kuus tegevusjuhendajat on läbinud 260-tunnise

tegevusjuhendaja koolituse.

Psüühilise erivajadusega inimestega töötamise kokkupuudet omasid enamus

tegevusjuhendajaid. Kuus tegevusjuhendajat on varasemalt töötanud kas

erihoolekandeasutuses või psühhiaatriahaiglas. Kahel tegevusjuhendajal varasem

kokkupuude psüühikahäirega inimestega puudus.

3.2.2. Kliendi hinnang tegevusjuhendaja rollile

Tegevusjuhendajal on psüühilise erivajadusega inimese elus väga suur roll. 14 klienti 30-st

pidas tegevusjuhendajat väga oluliseks enda elus. 15 klienti oli arvamusel, et

tegevusjuhendaja on pigem vajalik. Üks klient väitis, et saaks hakkama iseseisvalt ka ilma

tegevusjuhendajata, kuigi kui vaadata tema teisi vastuseid, siis klient on olnud teenusel

rohkem kui kolm aastat, kohtub tegevusjuhendajaga rohkem kui üks kord nädalas ning elab

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse poolt antud toetatud elamise korteris.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses käib päeva jooksul väga palju kliente. Seetõttu

sai uuritud tegevusjuhendaja kättesaadavust. 20 klienti vastas, et nende tegevusjuhendaja

on alati kättesaadav, kui ta pöördub oma murega. Üheksa klienti vastasid, et

tegevusjuhendaja pakub neile uue aja, kui ta on hetkel hõivatud ning üks klient ütles, et

tegevusjuhendajal on liiga vähe aega tema jaoks, kuigi ta kohtub tegevusjuhendajaga

rohkem kui üks kord nädalas.

Kliendile on tegevusjuhendaja justkui tugiisik, kelle poole saab ta alati pöörduda, kui on

mured või rõõmud. Uuritud sai seda, kuidas klient oma tegevusjuhendajaga kontakti saab.

Enamus kliente, 28 inimest 30-st, tuleb hooldekeskusesse ise kohale, et

tegevusjuhendajaga rääkida. E-maili teel suhtleb tegevusjuhendajaga ainult neli inimest.

32

Telefon on ka väga populaarne suhtlusviis, telefoni teel hoiab kontakti tegevusjuhendajaga

23 klienti.

Psüühilise erivajadusega inimesele on rutiin ja toetus väga oluline. Kui kliendil on

regulaarselt olemas tugiisik, keegi kellele saab kurta muresid ja kelle peale loota, siis on ka

tervis stabiilsem. Klientidelt sai uuritud, kui tihti nad oma tegevusjuhendajaga kohtuvad,

vestlevad. 20 klienti vastas, et suhtlevad oma tegevusjuhendajaga iga päev ja 10 klienti

kohtub oma tegevusjuhendajaga kord nädalas. Harvem kui 1 kord nädalas ei näe

vastanutest tegevusjuhendajat keegi.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse tegevusjuhendajad saavad oma kliente toetada

mitmel moel. Kui klientidelt sai küsitud, et mida nad oma tegevusjuhendajaga koos

tavaliselt teevad, siis vastused on sellised:

lobiseme niisama

jagame kogemusi

õpin ja teeme käsitööd

olen kaasatud erinevatel laatadel abilisena

tegeleme igapäevaelu probleemidega

tegevusjuhendaja abistab mind arsti juures käimisega

koristame koos

õpime erinevaid asju tegema

otsime töökohti

tegevusjuhendaja jagab mulle infot ürituste kohta

osaleme spordiüritustel

vormistame dokumente

käime poes

tegevusjuhendaja aitab mind rahaga majandamisel

Nagu tulemustest näha, siis pealtnäha lihtsad tegevused ja vestlused aitavad toetada

psüühikahäirega kliendi toimetulekut ning abistada teda igapäevaelus. Uurimustulemused

näitavad ka seda, et kui kliendil on olemas regulaarne tugi tegevusjuhendaja näol, siis ka

tervis on stabiilsem.

33

3.3.3. Tegevusjuhendaja hinnang kliendi toimetulekule

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse tegevusjuhendajatel on enamjaolt olemas

psüühikahäirega inimestega töötamise kogemus. Uuriti, mida peavad tegevusjuhendajad

oluliseks suhtlemisel psüühilise erivajadusega inimesega. Neli tegevusjuhendajat tõid välja

sellised iseloomuomadused: rahulikkus, hea kuulamisoskus, mõistev ja toetav suhtumine,

usaldus. Kaks tegevusjuhendajat lähtusid kliendiga suhtlemisest. „Toetan tunnet, et klient

on väärtuslik. Kindlustan tunnet, et suhtlemine on kahepoolne protsess – kuulamine ja

vastamine. Toetan teda ja annan kliendile mõista, et temast hoolitakse.“(T6/52).

„Väga oluline on probleemi lahendamise oskus, kuulamisoskus ning omavaheline

suhtlemine.“ (T5/51).

Igal kliendil on teenusele tulles individuaalne suunamiskiri, kuhu on kirja pandud teenuse

osutamise eesmärk. Üks tegevusjuhendaja lähtub nimelt sellest. „Suhtlemisel

psüühikahäirega inimesega pean oluliseks suunamiskirjas olevate eesmärkide täitmist ja

kliendi rahulolu pakutava teenusega.“(T9/74).

Psüühilise erivajadusega inimesega suheldes on võimalik jääda ka iseendaks. Kaks

tegevusjuhendajat tõid välja, mis nemad peavad oluliseks suhtlemisel psüühikahäirega

isikuga. „Klienti tuleb võtta nagu iseennast, asetada ennast kliendiga samale tasandile.“

(T8/73).

„Psüühilise erivajadusega inimesega suhtlemisel püüan mõelda ennast tema olukorda.

Kuidas mina käituksin siis, kui mul oleks selline probleem? Ning kuidas oleks võimalik

mind aidata antud olukorras. Kindlasti on oluline ka tasakaalukas suhtlemine ja rahuliku

olukorra säilitamine ka kõige kriitilisemas olukorras.“ (T1/24).

Sotsiaaltöös on väga oluline võrgustikutöö. Tegevusjuhendajatelt sai küsitud, et kuidas

toimub SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientide puhul võrgustikutöö. Kolm

tegevusjuhendajat vastasid, et võrgustikutöö on väga minimaalne, aga kindlasti oleneb ka

kliendist. Kolm tegevusjuhendajat kinnitasid, et võrgustikutöö toimub kindlasti ning

sellisel määral nagu klient seda soovib.

Võrgustikutöö on oluline erinevate probleemide lahendamisel. Tihtipeale jäävad

arusaamatuks kliendi käitumise põhjused, siis sel juhul jagavad kogemusi inimesed, kes on

kliendiga varasemalt ka kokku puutunud. Tegevusjuhendajad üldjuhul kiidavad

34

võrgustikutöö põhimõtteid. „Vajadusel tuleb kindlasti teenuse toimimisse kaasata kliendi

lähedased, sest ainult võrgustikutööga saavutame rohkem.“ (T3/41).

„Võrgustiku liikmetega koostöö toimub vastavalt vajadusele – eestkostega klientide

lähedastega on koostöö tihedam.“ (T2/31).

„Võrgustikutöö on mõeldav siis, kui lähedased, raviarst ja asutus, kus klient viibib

tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Toimiva võrgustikutöö puhul on tulemused paremad.

Lähedaste toetus on vajalik.“ (T7/67).

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töötajate seas on tegevusjuhendajaid, kes on

töötanud seal aastaid ja on valinud selle töö oma karjääriks. Pikaaegse töö tulemusena on

tegevusjuhendajatel saavutusi lähtudes klienditööst. Ainult üks tegevusjuhendaja, kes on

töötanud Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses 4 aastat, ei näe enda jaoks olulisi

saavutusi. Teised tegevusjuhendajad aga jagasid rõõmuga oma positiivseid saavutusi

seotud klientidega. „Suurim saavutus klientide abistamine majanduslike raskuste puhul

ning ka eestoste määramine.“ (T8/73).

„Saavutuseks võin pidada seda, kui klient on tulnud kodust välja ja hakanud regulaarselt

käima kliendikohtumistel.“ (T2/31).

„Kliendiga koos raha planeerimine, millega on saavutatud see, et sissetuleku päeval ei pea

klient enam võlgasid maksma, kuna ei pea enam võlgu võtma. Selgitades kliendile keskuses

käimise vajadust, sest klient oli oma muredega koduseinte vahel üksinda.“ (T3/41).

„Olen saavutanud püsiva käsitöörühma, kus kliendid tunnevad end vajalikena ja koduselt.

On suurim rõõm, kui klient tunneb rahuldust oma tegevustest ja soovib seda jätkata.“

(T9/74).

„Suurimaks saavutuseks võin pidada käsunduslepingutelt üle minemist töölepingutele, mis

on kliendile kasulikum.“ (T4/46).

„Skisofreenia haige inimene sai suunatud pikaaegse töö tagajärjel psühhiaatri vastuvõtule,

kliendil oli kartus psühhiaatriahaigla vastu. 4 aastat kliendiga vestlemist andis tulemust.

Praeguseks hetkeks on klient tänulik ja töötab kaitstud töörühmas väga edukalt. See teeb

südame soojaks.“ (T5/51).

„Suurimad saavutused – klientide kaasamine Eriolümpia liikumisse (klientide positiivne

tagasiside). Ühise tantsutunni toimumine klientidele ja töötajatele. Hea meel, et

35

2009.aastal sai alustatud kliendikonverentsi korraldamisega ja et see siiamaani toimub.

Võimlemiskavade õpetamine ja võistlustel osalemine.“ (T7/67).

„Mina võin suurimaks saavutuseks pidada klientide südamesse pugemist. Olen saavutanud

klientide aususe ja austuse. Samuti ühe pikaaegse töötu kliendi tööle saamine avatud

tööturule. Saavutuseks võin vast pidada ka positiivset meedia tähelepanu, mis on toonud

uusi kliente ning abistanud teisi, kes on samas olukorras olnud.“ (T1/24).

Kõige raskem on hinnata kliendi toimetuleku paranemist. Üldjuhul seostatakse head

toimetulekut ainult hea majandusliku olukorraga. Siiski on palju teisi kriteeriumeid, mis

määravad selle, kas teenus on aidanud klienti igapäevaelus. Tegevusjuhendajad on välja

toonud, mis nende arust määrab selle, kas kliendi toimetulek on parem või mitte.

„Sotsiaalne toimetulek, tegevuste vastavus eale ja võimetele. Iseseisva elamise oskus.

Hügieenireeglite järgimine, majanduslik toimetulek.“ (T7/67).

„Kliendi toimetulek on paranenud, kui ta on teinud teenuse valdkonnas edusamme, on ise

rahul oma valikutega ning on saavutanud stabiilsuse.“ (T2/31).

„Hinnata saan toimetulekut tegevustes osalemise kaudu, kohusetunde ja tegevuskava

eesmärkide täitmise kaudu.“ (T9/74).

„Esiteks stabiilne tervis, tänu õigele raviskeemile ja kliendi poolt endale teadvustamine

selle vajalikkusest. Teiseks rahaline planeerimine nii, et järgmise sissetulekuni ära elada.“

(T3/41).

„Hindan oma kliendite toimetuleku paranemist selle järgi, kas töörühmas õpitud

tööülesanded on selged. Ka see näitab toimetuleku paranemist, kas näiteks ühisest kodu

koristamisest on kasu olnud.“ (T8/73).

„Kliendi toimetuleku paranemist saan hinnata selle järgi, kuivõrd on vähenenud näiteks

abi palumine või vajamine. Kõige suurem näitaja on aga see, kui klient on rõõmsameelne

ning positiivselt meelestatud.“ (T1/24).

Kolm tegevusjuhendajat on lühidalt läbi iseloomuomaduste ning oskuste kirjeldanud seda,

kuidas aru saada kas kliendi toimetulek on parem. Need näitajad on: iseseisvus,

analüüsivõime, arusaamine teatud asjadest, õpitud oskused ja paranenud tervis.

Tegevusjuhendajad väärtustasid ka võrgustikutöö tähtsust, oluline on koostöö lähedastega

ning esikohale tuleb seada psüühilise erivajadusega inimese vajadused. Psüühikahäirega

36

inimesega suhtlemisel peeti oluliseks tasakaalukust, kuulamisoskust ning välja toodi ka

see, et läheneda tuleks kliendile samaväärselt iseendaga.

3.4. Arutelu

Töö teoreetilises osas on välja toodud, et psüühilise erivajadusega isikul on õigus

rehabilitatsiooniteenusele, kui ta on vähemalt 16 aastane ja tema töövõime kaotus on 40%

või rohkem (Medar & Medar, 2007, 87). Samuti ilmnes uurimistulemustest, et uurimuses

osalenud 30-st Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendist 14 kasutasid lisaks

muudetele teenustele ka rehabilitatsiooniteenust.

Tuginedes Sotsiaalhoolekandeseadusele (RT I 1995, 21, 323) on psüühilise erivajadusega

inimeste riiklik hoolekanne alates 2009. aastast viie teenuse põhine. Need

erihoolekandeteenused on igapäevaelu toetamise-, töötamise toetamise- ja toetatud elamise

teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus

(Erihoolekandeteenused, 2014). SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus pakub kõiki neid

teenuseid, v.a kogukonnas elamise teenust.

Lõputöö käigus läbi viidud uuringu tulemusel võib järeldada, et SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuse kliendid on osutatavate erihoolekandeteenustega üldiselt rahul. Kui välja

arvata vähesed erandid, siis klientide toimetulek on paranenud.

Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks on sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning

arendamine, isiklike- ja igapäevaelu oskuste arendamine, vaba aja sisustamine,

juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel, töösarnastesse tegevustesse kaasamine,

eneseabigruppide tegevuse ning pereliikmete toetamine (Medar & Medar, 2007, 87). Tänu

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus igapäevaelu toetamise teenusele on paranenud

inimeste igapäevaoskused. Päevakeskuses korraldatavate ürituste ja väljasõitude abil on

hooldekeskuse klientide elu muutunud mitmekesisemaks ning arenenud on ka

suhtlemisoskused. Suureks abiks klientidele on olnud ka töötamise toetamise- ja toetatud

elamise teenus. Kliendid tõid välja, et paranenud on majanduslik toimetulek, õpitud on

uusi oskusi ning ka söögi valmistamist. Tervislik olukord on SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuse klientidel jäänud enamjaolt samaks, aga see pole sugugi halb, sest

erihoolekandeteenuste eesmärk on hoida tervist stabiilsena ning ennetada tagasilangust.

37

Suur roll SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientide toimetulekus on

tegevusjuhendajatel. Nende oskustest, kogemustest ja pädevusest sõltub kliendi heaolu.

Uuringu tulemustest selgus, et suurem osa kliente hindas tegevusjuhendaja rolli pigem

vajalikuks ning väga oluliseks. Enamjaolt on tegevusjuhendaja igapäevaselt kättesaadav

aga kui ta seda pole, siis pakub kliendile välja uue pöördumise aja. Tegevusjuhendajat võib

pidada ka tugiisikuks, kellele saab rääkida kõikidest muredest ja rõõmudest. Enamus

kliente läheb tegevusjuhendaja kätte saamiseks kohale hooldekeskusesse aga suurem osa

hoiab pidevat kontakti juhendajaga ka telefoni teel. Tegevusjuhendajad aitavad kaasa

kliendi paremale toimetulekule erinevate tegevustega, mis valdkonnas klient abi soovib.

See võib olla vestlemine, oskuste õpe, ametiasutustes käimine, rutiini säilitamine jms.

Autori igapäevasest kokkupuutest SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientidega

võib järeldada, et kliendid hindavad tihtipeale oma võimeid üle. Kõige suuremaks

probleemiks võib tuua majanduslikku olukorda. Enamus rahalisi probleeme on tingitud

sellest, et riigil puudub kontroll laenuvõtjate ning järelmaksu taotlejate üle. Puuduvad

piirangud, kui palju, mis summas ning mitu korda võib võtta laenu. Psüühilise

erivajadusega inimestel on raskusi arusaamisega laenu mitte tagasi maksmise tagajärgedest

ja sellest on tingitud majanduslikult rasked olukorrad.

Teenuse heaks osutamiseks on kindlasti vaja keskenduda klientide vajadustele ning kuulata

ka nende arvamusi ja arvesse võtta klientide tehtud ettepanekuid teenuse paremaks

toimimiseks. Kõik probleemid vajavad lahendusi ning tihtipeale parimad lahendused

sünnivad koostöös asjaosalistega. Paindlike ning inimlähedaste sotsiaalteenuste

arenemiseks tuleks kaasata suhtgrupi esindajad (Lill, 2015, 6).

Üldiselt on SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse osutatavatel erihoolekandeteenustel

olnud positiivne mõju klientide toimetulekule. Kliendid on rahul teenuste kvaliteediga ning

tegevusjuhendaja rolliga teenuse osutamisel.

38

KOKKUVÕTE

Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade erihoolekande olemusest ja kitsaskohtadest ning

anda ülevaade SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientide toimetuleku toetamise

võimalustest hooldekeskuse teenuste abil ja selgitada välja tegevusjuhendaja roll kliendi

elus.

Mõistet psüühikahäire defineeritakse erinevates allikates isemoodi, aga tähendus jääb

samaks. Peamiselt on psüühilise erivajadusega inimesel hälbe tõttu erinevad

käitumishäired ja ka sotsiaalsed probleemid, mis halvendavad igapäevast toimetulekut ja

kohanemist.

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega isikutele, et parandada toimetulekut

ja suurendada iseseisvust. Teenusele suunab ja teenuse osutamist korraldab

Sotsiaalkindlustusamet. Teada saamaks, milline teenus inimesele sobib, tehakse igale

isikule individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Eriala spetsialistid panevad paika kriteeriumid

ja teenused, mis aitavad parandada puudega inimese isesisvat toimetulekut ja suurendada

ühiskonda kaasatust.

Erihoolekandeteenuste kitsaskohad on probleem, millest väga ei räägita. Riigikontrolli

auditist, mis tehti 2008. aastal, selgub, et erihoolekandel on veel palju arenguruumi.

Auditist selgus, et erihoolekandeteenuste järjekorrad ning rahastamine põhjustab

probleeme, samuti on murekohaks ka hoolekande personal, kes pole piisavalt

kvalifitseeritud töötamaks psüühikahäiretega inimestega.

Peamisteks probleemideks on siiski eluasemeteenused ja puuetega inimeste tööle saamine.

Praeguseks hetkeks on välja töötatud uus erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020.

Sotsiaalkomisjon on arvamusel, et tulevikus peaks rohkem tähelepanu pöörama riigi

asutuste ja kohalike omavalitsuste koostöö arendamisele. Margus Tsahkna, endine

sotsiaalkomisjoni esimees ja praegune sotsiaalkaitseminister ütles, et uue arengukavaga on

võimalik lahendada erihoolekandeprobleemid, muutes teenused inimesekesksemaks ja

paindlikumaks. Rõhku pannakse sellele, et psüühilise erivajadusega inimene saaks

kvaliteetset tuge, et tal oleks võrdsed võimalused eneseteostuseks, töötamiseks ja ka

osalemiseks aktiivses ühiskonnaelus.

Teoreetilise osa koostamisel tutvus autor mitmete allikatega, seal hulgas erialased

raamatud, psüühilise erivajadusega inimest puudutavad artiklid, seadused ja arengukavad.

39

Uurimistöö valimi moodustasid SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid ja

tegevusjuhendajad. Kliendid on olnud enamjaolt rohkem kui kolm aastat teenustel ja

tegevusjuhendajad on hooldekeskuses töötanud vähemalt ühe aasta. Ankeetküsitluste ja

intervjuude käigus kogutud informatsioon võimaldab hinnata klientide toimetuleku

paranemist ning erihoolekandeteenuste kasulikkust.

Kokkuvõtteks leiab autor, et SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse osutatavad teenused

lähtuvad erihoolekandeteenuste osutajatele esitatavatest nõuetest. Kliendid on rahul

teenuse osutamisega. Töötamise toetamise-, toetatud elamise- ning igapäevaelu toetamise

teenus on parandanud psüühikahäirega inimeste majanduslikku olukorda ning ka

toimetulekut sotsiaalsel tasandil. Kliendid on rahul ka SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuses töötavate tegevusjuhendajatega, kellega on tekkinud usaldusväärne side

ning hea koostöö.

Arenguruumi erihoolekande valdkonnas veel on. Praegu võimaldab riik

erihoolekandeteenuseid vaid väiksele osale teenuse kasutamise õigusega inimestele.

Siinkohal ei saa aidata ka kohalik omavalitsus, ei saa panna neile peale kohustust

investeerida raha päevakeskustesse, sest seaduse järgi on erihoolekanne riigi vastutusala

(Lill, 2015, 6).

Üldjoontes võib autor väita, et erihoolekandeteenused muutuvad tulevikus järjest paremaks

ja psüühikahäirega inimesed saavad elada iseseisvamat elu ja osaleda ühiskonna

tegemistes. Selle rakendamiseks on loodud uus erihoolekande arengukava ning ka

puuetega inimestele suunatud töövõimereform. Ees ootavad muudatused, mis peaksid

parandama psüühilise erivajadusega inimese elukvaliteeti.

40

KASUTATUD KIRJANDUS

Bakk, A., Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimeste hoolekandest. Tallinn: Kirjastus

Koolibri.

Erihoolekandeteenused. (2014). Eesti Patsientide Esindusühing. Alla laaditud 28. aprillil

2014, http://www.epey.ee/index.php?page=233 .

Erihoolekandeteenused. (2014). Sotsiaalkindlustusamet. Alla laaditud 24. aprillil 2014,

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/erihoolekanne/

Erihoolekande teenusstandard. (2011). Alla laaditud 02. aprillil 2015,

http://www.ensib.ee/public/teenusstandardid/atserihoolekanne2011.pdf

Ilves, P. (2000). Eluasemeteenused vaimse tervise probleemidega inimestele. Sotsiaaltöö,

5, 11.

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. (2006).

Juhtumikorralduse käsiraamat. Tallinn: Imagoline OÜ.

Kameneva, M. (2012). Taastumine on võimalik. Tallina Vaimse Tervise Keskuse infoleht.

Kangro, T. (2014). Praegused erihoolekandeteenused ainult süvendavad toimetulematust.

Puutepunktid, Jaanuar, 14.

Kangro, T. (2014). Kuidas plaanib töötukassa hakata hindama inimeste töövõimet?

Puutepunktid, Märts, 4-5.

Klaassen, A. (2010). Tegevusjuhendaja käsiraamat. Tervise Arengu Instituut. Tallinn:

Tallinna Raamatutrükikoja OÜ.

Lausvee, E. (2004). Teaduselt praktikale. Uurimusi ja arutlusi psühhiaatrilise sotsiaaltöö

teemadel. Teadusartiklite kogumik. Tallinn: AS Spin Press.

Lill, A. (2015). Erihoolekanne vajab muutusi. Puutepunktid, Märts, 6.

Lill, A. (2006). Kuidas ära tunda psüühikahäiret? Puutepunktid, August, 4-5.

Malvet, M., Mikkola, M. (1998). Sotsiaalhoolekanne. Karelactio: AS Sinisukk.

41

Medar, M., Medar, E. (2007). Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja –teenused. Käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

MTÜ Tervishoiuselts. (2005). Ülevaade vaimse tervise teenuste süsteemist. Tallinn.

Ojamaa, H. (2013). Valitsus kiitis heaks erihoolekandeteenuste kitsaskohtade

kõrvaldamise. Alla laaditud 2. mail 2014, http://www.postimees.ee/1365004/valitsus-kiitis-

heaks-erihoolekandeteenuste-kitsaskohtade-korvaldamise .

Paavel, V. (1998). Psühhiaatriline rehabilitatsioon. Eesti Psühholoogilise

Rehabilitatsiooni Assotsiatsioon. Tartu: Eesti Psühholoogilise Rehabilitatsiooni

Assotsiatsioon.

Paavel, V. (2001). Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis. Käsiraamat.

Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

Paavel, V. (2004). Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF trükikoda.

Rannastu, K. (2005). Sotsiaalhooldus. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Riigikontroll. (2008). Riigi tegevus psüühiliste erivajadustega isikute riikliku hoolekande

korraldamisel. Kas riik suudab tagada psüühiliste erivajadustega isikutele vajalikud

teenused? Alla laaditud 25. aprillil 2014, http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/1474

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse põhikiri. (2009). Alla laaditud 01. Aprillil 2015,

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLO2009100800571

Sisask, M. (2006). Enesetappude ennetamine: Abiks nõustajatele. Tallinn.

Sõmer, S. (2001). Psüühiliste erivajadustega inimeste riiklik hoolekanne. Sotsiaaltöö, 1, 6-

7.

Tausig, M., Michello, J. (1999). A Sociology of Mental Illness. United States of America:

Prentice-Hall, Inc.

42

Töövõimereformist on vist unustatud psüühikahäired. (2014). Veebifoorumi „Sa ei ole

üksi“ kasutajad. Puutepunktid, Veebruar, 4-5.

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. (2015). Üldinfo. Alla laaditud 2. Aprillil 2015,

http://www.tartuvthk.ee/keel_eesti/yldinfo/yldinfo_index.htm

Yur´yev, A. (2012). Sotsiaalne tõrjutus ja vaimne heaolu. Sotsiaaltöö, 2, 13-16.

43

LISAD

Lisa 1. Tegevusjuhendajate intervjuu küsimused

1. Sugu

2. Vanus

3. Mis haridus Teil on?

4. Kas Teil on läbitud tegevusjuhendaja koolitus?

5. Kaua olete töötanud SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses?

6. Kas Teil on varasemalt kogemusi psüühilise erivajadustega inimestega töötamisel

ning kui palju?

7. Mida peate oluliseks suhtlemisel psüühikahäirega inimesega?

8. Kuidas toimub võrgustikutöö, kas kliendi lähedased on kaasatud teenuse

toimimisse?

9. Mis kriteeriumi alusel hindad seda, kas kliendi toimetulek on paranenud?

10. Teie suurim saavutus SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses töötamisel lähtudes

klienditööst?

44

Lisa 2. Küsimustik SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klientidele

I. Üldandmed

1. Sugu: .........................................................................................................................

2. Vanus: ........................................................................................................................

3. Elukoht (kas oma korter, hoolekandeasutus, toetatud elamise korter, sotsiaalkorter):

..........................................................................................................

4. Haridus [põhi-, kesk- või kutseharidus (mis eriala)] ................................................

5. Midagi, mida soovid veel enda kohta lisada: ...........................................................

II. Teenuste kättesaadavus ja rahulolu – kui on vastusevariandid, siis tõmba ring

ümber Sulle sobivatele variantidele

1. Kuidas valisite SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenuste saamise kohaks?

a) ise

b) keegi teine suunas, registreeris

c) ei tea

2. Mis teenuseid/teenust kasutate?

a) rehabilitatsiooniteenus

b) igapäevaelu toetamise teenus

c) töötamise toetamise teenus

d) toetatud elamise teenus

3. Kaua olete SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenuseid kasutanud?

a) alla aasta

b) 1-3 aastat

c) üle kolme aasta

4. Kui kiiresti peale avalduse esitamist Sotsiaalkindlustusametile saite valitud

teenusele?

a) vähem kui aasta jooksul

b) 1-2 aastat pärast avalduse esitamist

c) ootasin üle 2 aasta teenuse järjekorras

45

5. Kuidas hindate üldiselt SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse pakutavaid

teenuseid?

a) suurepärane

b) hea

c) rahuldav

d) halb

III. Tegevusjuhendaja roll

1. Hinda oma tegevusjuhendaja kättesaadavust

a) Alati kättesaadav kui ma pöördun

b) Pakub välja aja, kui ta on hetkel hõivatud

c) Tegevusjuhendajal on vähe aega minu jaoks

d) Me praktiliselt ei suhtle

2. Mida te koos tegevusjuhendajaga tavaliselt teete?

......................................................................................................................................

3. Kui oluliseks pead tegevusjuhendaja rolli oma elus?

a) väga oluline

b) pigem vajalik

c) saan ka ilma hakkama

d) ei ole üldse oluline

4. Kui tihti Sa tegevusjuhendajaga kohtud?

a) kord nädalas

b) rohkem kui 1 kord nädalas

c) harvemini kui kord nädalas

5. Kuidas saad oma tegevusjuhendajaga ühendust?

a) telefoni teel

b) e-maili teel

c) tulen hooldekeskusesse kohale

IV. Toimetuleku toetamine vastavalt saadavale teenusele - Vastavalt Teie

kasutatavatele teenustele SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses, palun täita ka

alljärgnevad küsimused. Nt: Kui kasutate nii toetatud elamise kui ka töötamise toetamise

teenust, siis täitke mõlemad punktid.

46

IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUS

1.1. Kui kaua oled olnud teenusel?

a) vähem kui 1 aasta

b) 1-3 aastat

c) rohkem kui 3 aastat

1.2. Millistest tegevustest võtad osa päevakeskuses? - kui mitu tegevust, siis tõmba

kõikidele ring ümber

a) toiduvalmuistamise rühm

b) võimlemine

c) karaoke

d) võõrkeele rühmad

e) lauluring

d) tantsuring

e) wii mängu mängimine

f) midagi muud, nimeta mis? .......................................................................................

1.3. Kui tihti käid päevakeskuses?

a) 1 kord nädalas

b) 2-3 korda nädalas

c) iga päev

1.4. Kas osaled päevakeskuse korraldatud ühisüritustel ja väljasõitudel?

a) alati

b) võimalusel

c) väga harva

d) üldse mitte

1.5. Kas oled leidnud igapäevaelu toetamise teenuse raames uusi sõpru ja tuttavaid?

a) jah

b) ei

1.6. Mis on muutunud Sinu toimetulekus peale teenusele saamist? - Tõmba joon alla

sobivamale variandile

Ma olen õppinud uusi oskusi – ma ei ole midagi juurde õppinud

Ma olen tutvunud uute inimestega – mind ei huvita uued inimesed

Ma olen rahulikum – ma olen väga ärev

Ma olen rõõmsameelsem – ma olen pigem kurvameelne

Mind väga huvitavad päevakeskuses pakutavad tegevused - mind ei huvita

päevakeskuses pakutavad tegevused

Ma ootan keskusesse tuleku päeva – keskusesse tuleku päev ei erine teistest

47

TOETATUD ELAMISE TEENUS

2.1. Kui kaua oled olnud teenusel?

a) vähem kui 1 aasta

b) 1-3 aastat

c) rohkem kui 3 aastat

2.2. Kas sul on teenusel olles isiklik korter või SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse

poolt antud elamine?

......................................................................................................................................

2.3. Kui kaua läks aega enne kui said endale toetatud elamise korteri hooldekeskuse

poolt?

......................................................................................................................................

2.4. Kui tihti toimuvad kodukülastused teenuse raames?

a) kord nädalas

b) vähem kui kord nädalas

2.5. Kas 1 kord nädalas korraldatav korterielanike koosolek on piisav probleemide

lahendamiseks ja info vahetamiseks ?

a) koosolekud võiks tihedamini toimuda

b) 1 kord nädalas on liiga tihti koosoleku pidamiseks

c) ei näe üldse vajadust koosolekute korraldamiseks

2.6. Kirjelda kuidas on Sinu toimetulek paranenud peale teenusele saamist?

Ma olen õppinud erinevaid sööke valmistama – ei oska endale ise süüa teha

Oskan ise korraldada oma majapidamist (sh koristamist, enesehügieeni eest

hoolitsemist) – ei märka, et midagi majapidamise korralduses muutunud oleks

Tervislik olukord on paremaks läinud – tervislik olukord on sama või on halvemaks

läinud

Oskan koostada endale eelarvet ja kasutan seda – ma ei näe, et eelarve koostamine

mind aitaks

Olen loonud rohkem kontakte ja suhteid – ei ole loonud uusi suhteid

TÖÖTAMISE TOETAMISE TEENUS

3.1. Kui kaua oled olnud teenusel?

a) vähem kui 1 aasta

b) 1-3 aastat

c) rohkem kui 3 aastat

48

3.2. Mida alljärgnevatest tegevustest olete koos tegevusjuhendajaga töötamise toetamise

teenuse raames teinud?

a) CV koostamine

b) nõustamine

c) abi kandideerimisdokumentide vormistamisel

d) tööpakkumiste vaatamine

e) abi tööandjaga suhtlemisel

f) võimalus käia koos juhendajaga intervjuul ja proovipäeval

3.3. Mitmesse töökohta on Sind kutsutud proovipäevale?

a) 1 või vähem

b) 2-3 kohta

c) rohkem kui 3 kohta

3.4. Kas töötad avatud tööturul või SA Tartu VTHK kaitstud tööruhmas?

a) avatud tööturul

b) kaitstud töörühmas – kui jah, siis millises? .............................................................

3.5. Kui kaua olid teenusel enne kui said tööle avatud tööturule?

a) 1-3 kuud

b) 3-6 kuud

c) 6-9 kuud

d) 9-12 kuud

e) rohkem kui 1 aasta

3.6. Kui ei ole saladus, siis millisel ametikohal ja kus Sa töötad?

......................................................................................................................................

3.7. Kirjelda kuidas on Sinu toimetulek paranenud peale teenusele saamist? - Tõmba

joon alla sobivamale variandile

Olen saanud palgalisele tööle – olen endiselt töötu

Majanduslik olukord on paranenud – majanduslikus olukorras pole midagi

muutunud

Tervislik olukord on paremaks läinud – tervislik olukord on sama või on halvemaks

läinud

Osalen aktiivsemalt üritustel – olen endiselt väga kodune

Palun lisa kõik, mida pead oluliseks aga ma ei ole osanud küsida: