Upload
others
View
13
Download
3
Embed Size (px)
Citation preview
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
TUNNIKONSPEKT
5. klass
Kuupäev 20.10.2015
AINE: matemaatika
TEEMA (õppeaine sisust lähtuv): Ristkülik. Ruut.
LÄBIV TEEMA. LÕIMING: Ainesisene lõiming. Loodusõpetus (geograafia) – kaart, vahemaade mõõtmine, mõõtkava. Arvutiõpetus.
EESMÄRK:
Õpilane:
- kinnistab ruudu ja ristküliku pindalavalemeid, seostab nende kasutusvõimalusi igapäevaeluga;
- harjutab suuliste tööjuhendite järgi töötamist, sh tekstülesande lahendamist;
- joonestab nõuetekohaselt etteantud kujundi;
- annab tagasisidet positiivsete ja negatiivsete tegevuste kohta.
ÕPIPÄDEVUSE kujundamine (sh õpioskuste kujundamine): lugemine, kirjutamine, kõnelemine.
Teiste üldpädevuste kujundamine: suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, matemaatika pädevus
ÕPETAJA EELTEGEVUSED ja VAHENDID:
- Eelmises tunnis õpilastele antud kodutöö, mille sisuks oli leida Maa-ameti kodulehe interaktiivset kaarti kasutades Põltsamaa Ühisgümnaasiumi
kunstmuru jalgpalliväljaku ligikaudsed mõõdud (kaks varianti: spetsiaalne töövahend kaardirakenduses või mõõtkava ja teisendamise teel);
- nuputamisülesanne tahvlil (projektor);
- värviline magnet iga paari lauale;
- töölehed
- lisaülesanne kiirematele(erinevad variandid)
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
TUNNI KÄIK
Aeg TUNNI OSAD (õpetaja ja õpilaste tegevus) Pedagoogiline põhjendus Kommentaarid
TUNNI ORGANISEERIMINE
(õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu)
8.10 - 8.11
8.11 - 8.13
8.13 - 8.14
8.14 - 8.15
I HÄÄLESTUS
Tervitus.
Tahvlil on kujutatud üks nuputusülesanne. Sa pead koos pinginaabriga loendama,
mitut ruutu Sa kujutisel näed. Selleks on sul aega kaks (2) minutit.
Õpetaja projitseerib tahvlile nuputusülesande. (Lisa 1 „Nuputamine – häälestus“)
Õpilased peavad pinginaabriga koos ära loendama, mitut ruutu nad kujutisel näevad.
Kui olete loendamise lõpetanud, tuleb üks kaaslastest ja asetab magneti selle arvu
juurde, mis te paarilisega arvate õigeks vastuseks olevat.
Õpetajal on tahvlile valmis kirjutatud erinevad võimalikud vastusevariandid (31, 29,
32, 27, 17, 18). Eelnevalt oli igal laual valmis värviline magnet. Õpilaste poolt tahvlile
pandud värvilised magnetid jäävad sinna tunni lõpuni.
Tänases tunnis õpime ruudu ja ristküliku omavahelisi seoseid, vaatleme kuubi
pinnalaotust ja lahendame vihikusse tekstülesandeid. Tekstülesandeid lahendad Sa
iseseisvalt vihikusse ja tunni lõpus kontrollime neid koos.
Häälestamine matemaatika tunnile. Tähelepanu koondamine, taju arendamine nägemisaistingu kaudu. Tunni eesmärkide teatamine.
8.15 - 8.16
II ÕPPIMINE
Leia enda laualt 1 ese, mis oleks korrapärane nelinurkne hulknurk. Selleks tuleta
meelde varasemalt õpitud teemat.
Õpitu meenutamine ja
rakendamine
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
Aeg TUNNI OSAD (õpetaja ja õpilaste tegevus) Pedagoogiline põhjendus Kommentaarid
8.16 – 8.18
8.18 - 8.22
8.23 – 8.26
8.27 – 8.30
Õpilane meenutab hulknurga definitsiooni, mis on eelmistes tundides õpitud ning
rakendab seda.
Ava enda vihik. Kirjuta pealkirjaks „Ülesanne“. Joonesta oma vihikusse üks
korrapärane nelinurkne hulknurk. Kuidas me saame korrapärast nelinurkset
hulknurka teisiti nimetada?
Oodatav vastus: ristkülik, ruut. Õpetaja kontrollib õpilaste varasemaid teadmisi.
Võta oma joonlaud ja mõõda enda eelnevalt valitud hulknurga kõik küljed ning
kanna saadud mõõdud vihiku joonisele. Tähista oma joonisel ka nurgad. Ülesande
vormistamisel järgi vormistamise reegleid!
Õpilased harjutavad praktilisel teel saadud andmete ülekandmist vihikusse ning
mõistavad, et joonis ja mõõtühikud ei ole sageli vastavuses.
Vaatle andmeid ja otsusta, millise korrapärase hulknurgaga on tegu. Kirjuta vastus
vihikusse.
Kas ruut või ristkülik?
Kasutades varasemalt õpitud hulknurga ümbermõõdu ja pindala leidmise valemeid,
arvuta välja, mis on sinu valitud eseme ümbermõõt ja pindala. Ülesannet
lahendades pööra tähelepanu vormistusele! Kasutatud valemid peavad
lahenduskäigu juures kirjas olema.
Õpilased kasutavad hulknurga ümbermõõdu ja pindala valemit ja leiavad lahendused
ning muuhulgas kinnistavad vajalikke vormistusnõudeid.
Vaatle enda joonist ning leia, kuidas peaksid olemasoleva hulknurga külgede pikkusi
Iseseisev töö suulise juhise alusel.
Õpitud teadmiste praktiseerimine
Tekstülesande lahendamise
oskuse kujundamine.
Loogilise mõtlemise arendamine,
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
Aeg TUNNI OSAD (õpetaja ja õpilaste tegevus) Pedagoogiline põhjendus Kommentaarid
8.30 – 8.35
8.35 – 8.38
8.39 – 8.50
muutma, et tekiks ruut/ristkülik.
Õpilased vaatlevad enda joonist ning meenutavad vastavalt oma joonisele ruudu või
ristküliku definitsiooni.
Kasutades olemasolevaid andmeid ja valemeid, lisa selgitus, mida sa pead muutma,
et tuleks ruut või ristkülik. Lahenduskäik ja vastus vormista vihikusse.
Õpilased vormistavad oma ülesande ja vastuse.
Tänaseks kodutööks oli sul maa-ameti kodulehel oleval interaktiivselt kaardilt
(http://geoportaal.maaamet.ee/) mõõta meie kooli kunstmuruväljaku ligikaudsed
mõõdud. Vaatame, mis Teie mõõtudeks saite?
Õpilased ja õpetaja võrdlevad oma mõõte ning lepivad kokku, milliste väärtusega
edasi töötatakse. Kokkuleppeliselt on kohaks valitud Põltsamaa Ühisgümnaasium ja
selle jalgpalliväljak.
Jalgpalliväljaku pikkus on kokkuleppeliselt 57 meetrit, laius 38 meetrit.
Oletame, et meie koolimaja hakatakse renoveerima. Selleks ajaks tuleb leida
lahendus, kuhu õpilased paigutada. Ainsaks võimaluseks on kasutada uusi
moodulmaju, mida saab hõlpsasti ehituse käigus üles panna. Moodulmajad tulevad
meile aga lahtivõetult ning nende kokkupanekuks vajame ruumi. Selleks sobib hästi
jalgpalliväljak.
Jagan teile laiali töölehed, mille peal on ülesanne. (Lisa 2 „Tööleht - moodulmajad“)
Loe läbi esimene ülesanne ja täida see. Mina teen pimeda pliiatsi loosi ja üks
õpilane tuleb lahendab ülesande tahvlile ja teised teevad selle iseseisvalt vihikusse.
seoste nägemine ja nende
kasutamine.
Realistlik ülesanne
matemaatiliste probleemide
lahendamisest päriselus.
Tahvlile joonestamine harjutab
nägemistaju ja koordinatsiooni
koostööd.
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
Aeg TUNNI OSAD (õpetaja ja õpilaste tegevus) Pedagoogiline põhjendus Kommentaarid
Õpetaja keerutab pliiatsit õpilaste nimekirja kohal (nt päevikus) ja valib pimesi õpilase,
kes tuleb ülesannet tahvlile lahendama.
Vaatame ülesandes kaks olevat pilti. Mõelge ja arutage pinginaabriga, millise
ruumilise kujundiga võiks sellel pildil tegemist olla? Joonestage vastavalt juhistele
kujundi pinnalaotus ning täitke ülesanne.
Kasutades õpitud pindala arvutamise valemeid, arvuta pinnalaotuse pindala ning
leia vastus kolmandas ülesandes küsitud küsimusele.
Vormista tööleht korrektselt ja töö õpetaja lauale.
Õpetaja kontrollib töölehed üle ja annab kirjaliku hinnangu tehtud tööle. Hiljem
saavad õpilased töölehed tagasi ja panevad need mapi/vihiku vahele.
Kiirematele õpilastele on mul valmis pandud ka üks nuputamisülesanne! Seda saate
lahendada siis, kui tunnitöö on valmis ja aega jääb üle.
Iseseisev töö.
8.51 – 8.55
III PEEGELDUMINE (REFLEKSIOON)
Mida sa tänases tunnis õppisid?
Ütle enda kõrval istuvale inimesele 2 asja, mis sulle tunnis meeldisid ja 2 asja, mis
sulle tunnis raskust valmistas.
Tunnist kokkuvõtte tegemine, õpilaste tagasiside enda tööle.
Tõuse palun püsti ja leia endale paariline, kellega koos te tulete annate tahvlile
tagasiside tunni kohta. Liiguta magnet tahvlil õige emtsiooniga näo juurde.
Õpilased kasutavad tunni alguses tahvlile viidud magneteid. Õpetaja on õpilaste
omavahelise refleksiooni ajal joonistanud tahvlile 3 nägu: :/. Õpilased valivad
kahepeale (arvamusi ja emotsioone vahetades), millise tundega nad tunnist lahkuvad.
Kokkuvõte tunnist. Tagasiside
andmine tehtud tööle.
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
Kasutatud allikad:
Nuputamisülesanne: https://mateylesanne.wordpress.com/category/geomeetrilised-kujundid/ruut/
Pilt töölehel: http://www.lehaslett.com/prefabricated_buildings.html
Lisaülesande idee: http://www.learn-with-math-games.com/support-files/magic-square-worksheets-2.pdf
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
HÄÄLESTUSÜLESANNE
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
TÖÖLEHT
Meie kooli ootab ees renoveerimine. Remonttööde ajaks on tarvis leida lahendus, kuhu
õpilased õppetöö ajaks paigutada. Ainsaks võimaluseks on kasutada uusi moodulmaju,
mida saab ehituse ajaks hõlpsasti üles panna. Moodulmajad tulevad meile lahtivõetult
ning kokkupanekuks on vaja ruumi. Selleks kasutame jalgpalliväljakut.
Ülesanne 1. Joonesta vähendatud mõõtmetega ristkülikukujuline jalgpalliväljak ning märgi
sellele maa-ameti kodulehelt saadud mõõdud. Arvuta väljaku pindala.
Ülesanne 2. Allolevalt pildilt leiad sa moodulmaja ühe võimaliku näidise. Otsusta, millise
hulktahukaga on tegemist ja joonesta selle vähendatud mõõtmetega pinnalaotus. Märgi
pinnalaotusele mõõdud, kui moodulmaja pikema külje pikkus on 12m, lühem külg ja kõrgus
on võrdselt 3m.
Ülesanne 3. Arvuta moodulmaja pinnalaotuse pindala. Mitu moodulmaja mahub
laialilaotatult ühele jalgpalliväljakule? Vastus ümarda täisarvuni.
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
TÖÖLEHT õpetajale, lahenduskäiguga
Meie kooli ootab ees renoveerimine. Remonttööde ajaks on tarvis leida lahendus, kuhu
õpilased õppetöö ajaks paigutada. Ainsaks võimaluseks on kasutada uusi moodulmaju,
mida saab ehituse ajaks hõlpsasti üles panna. Moodulmajad tulevad meile lahtivõetult
ning kokkupanekuks on vaja ruumi. Selleks kasutame jalgpalliväljakut.
Ülesanne 1. Joonesta vähendatud mõõtmetega ristkülikukujuline jalgpalliväljak ning märgi
sellele maa-ameti kodulehelt saadud mõõdud. Arvuta väljaku pindala.
KL = NM = 57 m
KN = LM = 38 m
P = KL * LM
P = 57 * 38 = 2166 (m2)
Vastus: Väljaku pindala on 2166 m2.
Ülesanne 2. Allolevalt pildilt leiad sa moodulmaja ühe võimaliku näidise. Otsusta, millise
hulktahukaga on tegemist ja joonesta selle vähendatud mõõtmetega pinnalaotus. Märgi
pinnalaotusele mõõdud, kui moodulmaja pikema külje pikkus on 12m, lühem külg ja kõrgus
on võrdselt 3m.
Risttahukas
KL = 12m
LM = NO = 3m
Ülesanne 3. Arvuta moodulmaja pinnalaotuse pindala. Mitu moodulmaja mahub
laialilaotatult ühele jalgpalliväljakule? Vastus ümarda täisarvuni.
Leian moodulmaja pinnalaotuse pindala.
Ppõhi = KL * LM P = 12 * 3 = 46 (m2) Ppinnalaotus= (4*Ppõhi) + (2 * Pkülg)
Pkülg = KN * NO P = 3 * 3 = 9 (m2) Ppinnalaotus = (4 * 46) + (2 * 9) = 184 + 18 = 202 (m2)
Leian, mitu moodulmaja saab jalgpalliväljakul kokku panna.
2166 / 202 = 11
Vastus: Jalgpalliplatsil saab kokku panna 11 moodulmaja.
K L
K
M
K
N
K
K
L
K
M
K
N
K
O
K
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
MAAGILISED RUUDUD Variant A
Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arvud, millega tuleb tühjad kastid
ruudustikus täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 45
3, 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27
18
15 9
MAAGILISED RUUDUD Variant B
Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arvud, millega tuleb tühjad kastid
ruudustikus täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 60 4, 8, 12, 16, 20, 24, 28, 32, 36
28 12
16
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
MAAGILISED RUUDUD Variant C
Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arvud, millega tuleb tühjad kastid
ruudustikus täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 90
6, 12, 18, 24, 30, 36, 42, 48, 54
48
18
12
MAAGILISED RUUDUD
Variant D
Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arvud, millega tuleb tühjad kastid ruudustikus täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 105
7, 14, 21, 28, 35, 42, 49, 56, 63
42
35
63
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
MAAGILISED RUUDUD Variant A
LAHENDUS Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arv, millega tuleb tühjad kastid ruudustikus
täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 45
3, 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27
18 3 24
21 15 9
6 27 12
MAAGILISED RUUDUD Variant B
LAHENDUS Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arv, millega tuleb tühjad kastid ruudustikus
täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 60 4, 8, 12, 16, 20, 24, 28, 32, 36
24 4 32
28 20 12
8 36 16
Matemaatika didaktika II
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Kati Jürgens
MAAGILISED RUUDUD Variant C
LAHENDUS Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arv, millega tuleb tühjad kastid ruudustikus
täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 90
6, 12, 18, 24, 30, 36, 42, 48, 54
36 6 48
42 30 18
12 54 24
MAAGILISED RUUDUD
Variant D LAHENDUS
Iga ruudustiku kohal on antud maagiline arv ja arv, millega tuleb tühjad kastid ruudustikus täita. Iga rea, tulba ja diagonaali summaks peab tulema maagiline arv.
MAAGILINE ARV on 105
7, 14, 21, 28, 35, 42, 49, 56, 63
42 7 56
49 35 21
14 63 28