PEDAGOOGILINE NÕUSTAMINE

HARIDUSTEADUSE MAGISTER KÜLLI MÕTSLA

5.oktoober 2012

Seadused Seadused

• Koolieelsete lasteasutuste seadus (1999) ütleb, et pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

• Õpetaja V kutsestandardis (2005) ja Õpetajate koolituse raamnõuetes (2000) on ära määratletud kvalifikatsiooninõuded koolieelse lasteasutuse õpetajale. Erioskuste ja –teadmiste all eeldatakse lasteaiaõpetajalt nõustamisoskust.

NÕUSTAMINE

• on nüüdisaja teaduslikule psühholoogiale toetuv tegevus. Nõustamise keskseks sihiks on suurendada kliendil oma probleemi ja eluolukorra realistlikku tunnetamist ning õpetada talle, kuidas ta võiks edaspidi ise oma kogemustest õppida (Kidron 2003: 7).

PEDAGOOGILINE NÕUSTAMINE

• räägib abiotsijast, mitte kliendist ja nõustajast kui abistajast.

• Pedagoogiline nõustamine pakub lastele ja vanematele tuge kasvatustegevuses ja aitab lahendada probleeme enne, kui need hakkavad üle jõu käima (Annus 2004; Kottler & Kottler 2007).

Pedagoogiline nõustamine on:

• Laste kasvatusküsimuste ja probleemide mõistmine

• Lapsevanema toetamine ja abistamine nende murede ja probleemide korral

• Kolleegidele nõu andmine või kolleegilt nõu saamine

Pedagoog- nõustaja

• Pedagoog- nõustaja töötab koos lastevanematega, lastega või lasteaia personaliga.

• Pedagoog- nõustaja põhieesmärgiks on aidata inimestel lahendada probleeme ja vastu võtta otsuseid ( Corsini 1999: 230; Malim & Birch 1998: 37).

KONSULTATSIOON

• Konsultatsiooni puhul on tegu tavaliselt ühe kindla probleemiga, ühele kindlale küsimusele vastuse otsimisega

• Konsultatsiooni paluja ja andja suhe ei ole võrdne. Konsultanti peetakse teatud küsimustes pädevamaks.

• Konsultatsiooni abil püütakse kohe lahendusi leida (ei ole pikaajaline protsess)

Pedagoog-nõustaja

• Toetub oma erialastele teadmistele ja elukogemustele

• Ei loe moraali ega kasvata

• Aksepteerib nõustatava soove ja õigusi

• Ei tee lapsevanema eest otsuseid, vaid aitab tal neid leida

• Ei jaga informatsiooni kolmanda isikuga, on konfidentsiaalne

Oskused

• Oskused põhinevad teadmistel ja vilumustel ning näitavad inimese suutlikust midagi väga hästi teha.

• Nõustamisoskus rajaneb usaldusliku suhte loomisel, probleemi uurimisel ja ühisel väljaselgitamisel, lahendusvõimaluste teadvustamisel ja õige tegutsemisviisi leidmisel (Kidron 2003; Mc Leod 2007).

Nõustaja põhioskused

• Tähelepanuoskus

• Verbaalsed oskused

• Mitteverbaalsed oskused

• Empaatia

• Küsimuste esitamise oskus

• Oskus olla konfidentsiaalne

• Kuulamisoskus

Viis etappi nõustamises

• Suhteloomine

• Probleemi määratlemine

• Eesmärkide püstitamine

• Sekkumiste kavandamine

• Lõpetamine

Nõustamiseks vajalikud tingimused

• Inimene tunnistab probleemi• On suhtlemisvalmis• Omab õppimisvõimet• Aksepteerib sotsiaalseid käitumisnorme• Aksepteerib pedagoog- nõustajat• Suudab vastu võtta otsuseid• Privaatne, mugav ruum

Pedagoogilist nõustamisoskust vajatakse

27%

40%

29%

41%

6%

10%

6%

9%

55%

38%

56%

33%

8%

5%

3%

7%

1%

1%

4%

6%

3%

6%

2%

4%

0% 20% 40% 60%

kõrg

kesk-eri

kõrg

kesk-eri

linn

linn

ma

am

aa

Kodude külastamisel

Telefoni vestlustel

Pedagoogilistelnõupidamistel

Individuaalsetesvestlustes

Koosolekuteorganiseerimisel jaläbiviimisel

Arenguvestlusteläbiviimisel

Lapse nõustamine

• Laste psühholoogia

• Laste mäng

• Lapse erivajadused

• Suhted eakaaslastega

• Lapse kodukultuuri tundmine

Lapsevanemaga nõustamissuhet parendavad nõustamisoskused

Kolleegide nõustamine

• Lapse areng ja käitumine

• Õppetegevuse ja ürituste organiseerimine

• Suhted ja koostöö lastevanematega

• Konfliktide lahendamine.

Enesetäiendamine

• Suhtlemisoskust

• Väljendusoskust

• Läbirääkimisoskust

• Enesekehtestamise oskust

• Erivajadustega lastega ja nende vanematega toimetulek

• Konfliktidega toimetulek

Vead nõustamistegevuses

• Pedagoog-nõustaja vähene praktiline kogemus ja ebapiisavad teadmised

• Liiga lähedased isiklikud suhted• Enda ja nõustatava ületähtsustamine või

alahindamine• Mittetolerantne suhtumine probleemi.Nõustaja ei

ole suhtelmises paindlik• Tähelepanu hajumine, liigne enesejälgimine,

oma mõtetesse langemine• Nõustamisprotsessi hakkab juhtima kaastunne.

Soovitav kirjandus

• Chazan, M.; Laing, A. T.; Davies, D.; Phillips, R. (2001). Eemaletõmbunud, üksildaste laste ja noorukite abistamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

• Corey, G (2001). Juhtumi analüüs nõustamises ja psühhoteraapias. OÜ Väike Vanker

• Ginott, H, G. (2006). Lapsed ja meie. Tallinn: OÜ Odamees

• Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholooga alused.Tallinn: Külim

• Peavy Vance, R. (2002). Sotsiodünaamiline nõustamine.Tallinn: OÜ Multico

Soovitav kirjandus

• Kidron, A. (2003). Nõustamiskunst. Psühholoogilise nõustamise alused. Tallinn: Mondo

• Klefbeck,J; Ogden, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Oslao

• Kottler, J. A.; Kottler, E. (2007). Counseling skills for teachers. Corwin Press A SAGE Publications Company fhousand Oaks CA

• Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus

• Smith, P. K.; Cowie, H.; Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, IV väljaanne

Kriisisekkumine

• Dyregrov, A. (1995) Lapse lein. Soome Punane Rist

• Kaplan, M. (2005) Kuidas lohutada, kui te ei tea, mida öelda. Ersen