lehekuu 2013

Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.

TERVIST HEA PELGULINLANE JA PELGULINNA SÕBER!

Pelgulinna Päevade traditsioon ulatub ligi 20 aasta taha. Esimest korda toimus Pelgulinna päev 1994. aastal Telliskivi tänava ääres asunud turuplatsil. Seal peeti Pelgulinna Seltsi eestvedamisel koostöös Pelgulinna Rahvamajaga asumi-päevi kuni 1998. aastani. Kuna päevi korraldas toona asumi vanem põlvkond, rauges ühel hetkel jõud. Samal perioodil andis Pelgulinna Selts välja ka ajalehte Pelgulinn, kokku 36 numbrit. Lehe toimetajaks oli Pelgulinna Seltsi esimees Hugo Avila. Ajaleht oli asumi elanike seas väga oodatud lugemine.

Eelmise aasta juunis korraldas pelgulinlaste noorem põlv-kond Nabra tänaval väga toreda Naabrite päeva. See andis indu võtta sel aastal asi suuremalt ette ja taastada Pelgu-linna Päeva traditsioon. Tookord tekkis sealsamas kohe ka aktiivne tuumik, kes asjaga tegelema hakkas.

Detsembri lõpus istusid kümmekond pelgulinlast kokku ja otsustasid Pelgulinna Päeva organiseerimise kasuks. On toimunud kirglikke vaidlusi, arutelusid, käidud mööda lu-mist Pelgulinna parima koha otsinguil ja lõpuks otsustatud - kõige sobivam koht suurema peo jaoks on keset Pelgulinna asuv Ristiku põhikooli kaunis hoone koos suure hooviga. Koolipere oli ideega päri ja on aidanud nii nõu kui jõuga organiseerimisel.

Pelgulinna Päeva motoks on “Tantsides läbi Pelgulinna”. Tants pakub tohutus ulatuses vorme, kuni igas vanuses inimeste spontaanse väljenduseni. Tantsus on ilu, lootust, traditsiooni, improvisatsiooni ja rituaali. Tants lähendab inimesi, kütab üles kirgi, seob ja innustab kõiki - tants läbi Pelgulinna, tants läbi elu.

Pelgulinna päev algab kella 11:00 Mööblimaja juurest tantsijate ja FNS meeskonna meeleoluka rongkäiguga, mis liigub edasi puhkpilliorkestri helide saatel marsruudil Roo tänav-Härjapea tänav-Õle tänav-Kolde puiestee-Ristiku põhikooli õu .

Pelgulinna Selts ootab kõiki laupäeval, 25. mail Ristiku põhikooli hoovi Pelgulinna Päeva-le, et saada tuttavaks oma naabritega ja tut-vustada meie koduasumit sõpradele.

Pika päeva jooksul astuvad kooli hoovis asuval laval üles kohalikud tantsijad, lauljad ja luuletajad, pillimehed ja nal-jamehed, näha saab tsirkust. Esinejate nimekiri on tõeliselt pikk.

Samal ajal laval toimuvaga juhtub kooli hoovis ja mitmel pool Pelgulinnas väga palju huvitavat. Avatud on näitus Pelgulinna põnevast ajaloost. Retrobussiga on aga võima-lik võtta ette ekskursioon mööda Pelgulinna. Lisaks saab ronida Peeteli kiriku torni, tutvuda Ristiku koolimaja ning vastremonditud Kolde lasteaia imekauni hoonega. Filmiar-hiivis Ristiku tänava lõpus (endine hauptvaht) toimub eesti filmide särkide-mütside näitus. Uksed avavad ka Pelgulinna kunstigaleriid. Kooli juures hoovis toimub laat ja töötavad mitmed huvitavad töötoad ja kohvikud, lõunaks saab tasuta hernesuppi kõhuka koka käest.

Omaette põnev programm on lastele. Pika päeva lõpetab öökino, näidatav film on saladus.

Plaanis on panna kooli hoovi üles suur Pelgulinna kaart, kuhu kanname meie asumi olulisemad asutused ja ette-võtted ja kõigi teie majad ja korterid ja koerad ja kassid.Kindlasti ei jää tänavune asumipäev, ega see lehenumber viimaseks. Plaanide kohaselt ilmub ajaleht Pelgulinn ka suve lõpus, mil plaanime omamoodi jätkuüritusena korral-dada ühe suurema meeleoluka hoovipeo.

Igatahes loodame kohtuda teie kõigiga 25. mail Ristiku Põhikooli hoovis. Võtke kaasa hea tuju ja ilus ilm!

Pille-Maris ArroPelgulinna Seltsi aseesimees.Rauakaupmehe tütar, kolmanda põlvkonna pelgulinlane Õle tänavalt

Pelgulinna Päev toob kokku naabrid ja sõbrad

Üle mitme aasta näeb taas ilmavalgust Pelgulinna ajaleht. Vanemal põlvkonnal on veel eelmised numbrid alles, noorem aga võibolla ei teagi,

et selline leht omal ajal ilmus. Ajaleht oli nagu ajaleht ikka - “oma küla” uudised, teated, kuulutused ja heietused.

Sellest lehenumbrist saate lugeda 25. mail toimuvast Pelgulinna Päevast, Pelgulinna sünnist, tänavanimede põnevast ajaloost, lugusid Pelgu-

linna majadest ning veel mõnest tähtsamast ja vähem tähtsamast seigast.

Lehe panid kokku tublid inimesed Pelgulinnast ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsist.

Head lugemist!

2

Pelgulinna sünnilugu ja unustatud tänavani-medVeel 150 aasta eest oli nüüdne Pelgulinna ala metsane ja soine piirkond. Kanarbi-kuga kaetud männimetsad vaheldusid madalamate aladega. Tänase Timuti ja Sitsi tänava vahelist piirkonda tunti Sitsi rabana. Seda ala on kutsutud ka Sitsi ja Jürgensi heinamaaks. Karja- ja heinamaade vahel oli palju allikaid. Heina tänava alguses ja Kopli kaubajaama kohal asus kõrgem ala, kus laiusid Mäe talu maad. Paldiski maantee ääres raudtee-tunneli kohal asus kuusik, mida rahvas tundis Holmi metsana. Seal oli ka väike tiik. Hipodroomi poolset piirkonda kutsu-ti aga Seewaldi suvemõisa omaniku järgi Winkeri metsaks. Sealt läks allee Stroomi

Taime 24 maja lugu Taime 24Arhitekt Karl TarvasEhitatud 1937

Nelja korteriga, kivitrepikojaga, keldris asuva pesuköögi ja vannitoaga ning panipaikadega puitelamu Taime tänaval valmis Karl Tarvase projekti alusel 1937. aastal. 1940. aastal sai maja silikaatvoo-dri ja krohviti. Majaomanik oli Helene Horn. Ta oli vanalinnas asunud juuksuritöökoja

randa. Telliskivi tänava joonel kulges tollal kitsas rada heinamaade vahel.

Pelgulinna vanim hoonestus tekkis tolmuse Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde. Tänase trollipargi kohal asus ülemöödunud sajandi keskpaigas Eestimaa kubermangu maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile kuulunud suvemõis. Hipodroomi alal aga proua Denhile kuulunud maja koos suure aia ja heinamaaga. Piirkonnas asus lisaks väike küünlavabrik. Üksikuid hooneid oli juba ka Ristiku ja Telliskivi tänava ristmiku kandis. Halduslikult kuulus osa Pelgulin-na Toompea eeslinna koosseisu, osa aga Tallinna linna sarasse. Liideti ju Toompea ja all-linn ametlikult üheks linnaks alles 1878. aastal.

Selline nägi Pelgulinna kant välja enne Tallinna-Peterburi raudtee avamist 1870.

aastal. Igati sobiv koht, kuhu Tallinna piiramise või linnavõimudega pahuksisse sattudes pelgupaika otsida.

Raudtee ja suurte tööstuste rajamine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ku-jundasid aga sellest unisest piirkonnast üha kasvava elanikkonna ja hoogustuva elamuehitusega Pelgulinna asumi. Väikese puust linnakese, kus oli kõik eluks vajalik olemas. Taolised omaette saarekesed kerkisid tollal pärjana ümber Tallinna vanalinna.

20. sajandi alguseks oli Pelgulinna asu-mis juba üheksa tänavat. Vanimad hoo-ned olid Grabby maja Ristiku ja Telliskivi tänava nurgal ja Sibi Triinu maja Telliskivi tänavas otse Heina tänava ristumiskoha vastas. Esimeses asus hiljem kohalik koolimaja. Vanad puumajad lammutati vastavalt 1965. ja 1931. aastal.

Pelgulinna esimesi tänavanimesid on seostatud Albert Koobaga, kellele kuulusid piirkonnas suured maa-alad. Kooba olevad nimetanud tänavad oma perekonnaliikmete järgi. Alberti nimi tuli tema enda nimest. Nimesid jäi aga puudu ja nii olevat Tarabella tänav saanud nime Kooba koera järgi (seda nime on seos-tatud ka saarlaste muistse jumalaga). Oskari tänav olevat aga nimetatud Oskar Kochi järgi, kes hiljem sealkandis Koobalt maid ostis. Grigori tänav sai nime endise maaomaniku Oskar Gregory ja Telliskivi tänav Johann Grabby tellisetehase järgi. Härjapea tänav aga sealkandis kasvanud ristiku järgi. Vanarahvas on ristikut

teiste toredate hüüdnimede kõrval ka nii kutsunud. Oluline on rõhutada, et Tallinnas asunud Härjapea jõega pole sel midagi pistmist. See voolas läbi kesk-linna.

Küll võis aga Härjapea tänaval olla Heina tänava kõrval oluline roll selles, et pärast Esimest ilmasõda nimetati üha laiene-va Pelgulinna uued tänavad valdavalt kõrreliste järgi.

1920. aastatel asuti hoonestama Kolde puiestee, Saue ja Nurme (1960. aastast Maisi) tänava piirkonda. 1930. aastal moodustati Aarde, Preesi, Pärja (hilisem Vaniku) ja Sõle tänav. Neist viimane oli esialgu väike umbtänav. Tänase ulatuse sai see alles 1950. aastatel. Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime. 1931.-1932. aastal tekkisid aga linna-kaardile Sõmera, Muru (hilisem Auna),

Orase, Söödi, Kõrre, Taime ja Aru tänav.

1939. aasta kevadsuvel otsustas Tallinna linnavolikogu asendada vanad, isikuni-melised tänavanimed uute taimenime-listega. Nii sai Oskari tänavast Ristiku, Albertist Roo, Tarabellast Timuti ja Olgast Sõnajala (hiljem Pebre) tänav. Grigori tänavast oli juba varem Õle tänav saanud.

1941. aastal asuti hoogsalt hoonestama Nisu ja Rukki tänava piirkonda, ehi-tustööd jätkusid pärast sõda. Tekkisid Luste ja Kaera tänav. Mitmed tänavad said pärast sõda uue nime. Mainimata on vaid Sambla tänav, mis sai uueks nimeks Nabra.

Jaak JuskeHeina tänavalt

omanik ja teenitud rahaga oli võimalik ehitada vanaduspäevade kindlustamisele mõeldes tagasihoidlik elamu. Ehk oleks ta võimaluse korral ehitanud ka suurema elamu - teised Taime tänaval samal ajal ehitatud elamud on kaheksa korteriga ja seetõttu on Taime 24 pisut erinev üldi-sest ansamblist. Helene Horni abikaasa Johannes Horn oli riigiteenistuja (töötas politseis) ning Helene Horni meenutusel ei oleks abikaasa sissetulek majaehitust võimaldanud. Abielupaaril lapsi ei olnud. 1941 küüditati mõlemad Venemaale, kus Johannes Horn 1942. aastal suri. Helene Hornil õnnestus tänu juuksuri elukutsele ka asumisel olles hakkama

saada ning 1957. aastal sai ta Eestisse tagasi pöörduda. Oma koju ta tulla ei saanud - puudus luba Tallinnas elami-seks ning riigistatud maja kõik korterid olid asustatud uute elanikega. Ta elas Arukülas ning viimased eluaastad Kose hooldekodus, kus ta suri 1972. aastal Kui Hornide perekond küüditati, püüdis maja eest hoolitseda Helene Horni vend, kes 1950. aastatel vahetas oma Kadriorus asunud korteri Taime 24 oleva korteri vastu. Seal, 47 m2 korteris olid kostili-seks ka noored sugulased.

1995. aastal tagastati maja omaniku pärijatele; uueks omanikuks sai Helene Horni vennatütar Aime Vellevoog. Sel hetkel elasid maja neljast korterist kol-mes üürnikud. Neljandas korteris elanud napsutaja oli teadmata kadunud ning korter seisis tühjana. Pilt, mis avanes Aime Vellevoogile ja tema poja perele 1995. aastal, oli väga trööstitu: maja oli amortiseerunud, nõu-kogude ajal oli remont piirdunud fassaadi tumepunaseks võõpamisega. Nagu tollal tavaks, olid piirdeaiad likvideeritud, kohalike elanike teerajad viisid Taime tänavalt Nisu tänavale otse läbi aia, mis oli lootusetult võsastunud, nõgeseid ja umbrohtu täis kasvanud. Seal olid lagunenud puukuurid ja kokkukukkunud puuriidad. Maja kõrval (Taime 26 garaa-žide juures) oli isetekkeline prügimägi, mille vastu võitlemine tundus lootusetu. Maja taga (Nisu 17 hoovis) oli samuti juba looduslikuks muutunud prügimägi ehk kokkulükatud ehituspraht - sõjajärgsetel aastatel olid seal ajutised barakid, kus elasid Nisu ja Rukki tn elamukvartalite ehitajad. Sealsamas elasid nüüd kodutud kassid, kelle jaoks heasoovlikud inimesed olid tõstnud välja vana mööbli ja tekid. Kui tuttavad kuulsid, et olime otsustanud sinna ise elama asuda, vaatasid paljud kaastundlikult: “Kuhugi Koplisse elama - hulluks läinud või?” Üsna lihtsalt õnnestus kahe korteri üür-nikele leida uus elamispind - üksik vanur sai linnalt kõigi mugavustega üürikorteri ning ühele perele ostsime ise korteri Mustamäele. Algas maja renoveerimine. Sisse kolisime 1996. aasta detsembris. Maja sai uue küttesüsteemi, ülemise

korruse kaks korterit ehitasime üheks ning keldrisse ehitasime 1999. aastal sauna. Kolmas pere, kes niikuinii kasutas korterit vaid talvekuudel, otsustas kom-pensatsiooni eest lõplikult maale elama asuda 2002. aastal ning siis tegime re-mondi ka viimases korteris. Välisfassaad sai uue kuue 2005. aastal. Kogu protsess võttis aega ja energiat ning tegutseda tuli vastavalt võimalustele.

Kogu kvartal on võrreldes 1990. aasta-tega tundmatuseni muutunud. Milline näeb meie maja ja aed välja praegu, võib igaüks tulla ja vaadata. Meie jaoks on ta mõnus kodu, kus elavad vanaema, isa ja ema. Siin on kahe noorema lapse sünni-kodu (vanim laps on juba iseseisev). Aias kasvavad viljapuud ja lilled, loomaarmas-tajatest lastel on võimalik pidada koera, kassi ja küülikut. Meile meeldib :-) Tekst: Aime Vellevoog, Piret Lindpere

lehekuu 2013

3

Platsil, Ristiku Põhikooli hoovis:11:00 Rongkäik Mööblimaja juurest Ristiku kooli hoovile,

kõik on oodatud rongkäigule - mängib Nõmme Muu-sikakooli puhkpilliorkester

11:30 “OMAtsirkuse” etteaste kooli hoovis12:00 Pelgulinna Päeva avamine12:05 Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkestri tervitus12:25 Pelgulinna Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning

segarahvatantsurühmad “Tontar” ja “Kelmiküla”12:45 Pelgulinna Rahvamaja seenioritantsu trupp “Saare-

piigad”13:00 Peeteli flamenco- ja mustlastantsu trupp13:20 Pelgulinna Gümnaasiumi laululapsed14:00 Pelgulinna Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning

segarahvatantsurühmad “Tontar” ja “Kelmiküla”

15:15 Tantsutrupp “Desiré”15:25 Maria Trio15:40 Pelgulinna Rahvamaja kõhutantsu trupp16:00 Pelgulinna Rahvamaja mustlastantsu trupp16:15 Kaubavahetusmäng - too oma asju vahetamiseks!16:45 Eve Padari laululapsed17:15 Tsibipudinaq’ - kontsert Võrumaa lugudest ja laulu-

dest18:00 Miksteatri etendus “Kuidas ta seda teeb”- Ristiku

kooli saalis19:00 Üllatusesinejad20:30 Pelgulinna Päeva 2013 kokkuvõte 21:00 - 22:30 Kinobussi kinoseansid

Mujal:12:15 Ristiku Põhikooli ekskursioon13:00 - 17:00 Avatud Peeteli kiriku torn13:00 - 17:00 Filmiarhiivis on näitus “Eesti filmide särgid ja mütsid”13.30 Supikatel Kaitseliidu tegevus koos FNS liikmetega14:30 - 15:00 Retrobussi ekskursioonid Pelgulinna tänavatel, al-

gusega Ristiku Põhikooli eest.14:40 - 15.10 Peeteli kirikukoori kontsert Peeteli kirikus 16:20 - 17:00 Retrobussi ekskursioonid

Lastele:11:30 - 14:30 Multifilmide töötuba (Leo Lätti)12.30 - 13.00 Jalgpall13.00 - 16.00 Laevukeste meisterdamise töötuba (Jürgo Nooni)13.00 - 15.00 Lõvi Leo, 2 piirkonna konstaablit, 2 noorsoo-

politseinikut, politseiauto, meened14.30 - 15:30 Tegevused Kolde lasteaias (vanematele eks-

kursioon, õpetajate etendus lastele, meister-dus-joonistuskeskus ja laulu-mängukeskus)

16:00 - 16:45 Aliase mängu esimene voor17:00 - 17:30 Aliase mängu teine voor17:30 - 18:00 Teatevõistlus lastele,

erinevad liikumismängudLasteala, mänguala, töötoad, spordiplats

25. mai 2013Ristiku tänav 69:

Kaubavahetusmängust (inglise keeles Cowboy Exchange)Tegu on vahetustehingute või vahetustehingute jadaga, kus saad oma olemasolevaid asju või oskuseid sinu jaoks veelgi väärtuslikumate asjade vastu vahetada ILMA RAHA KASUTAMATA! Kes ütles, et ägedate asjade saamiseks peab raha olema? Oled sa kunagi mõelnud, et võid oma tolmuimeja hõbedaks vahetada või katkise mootorsae eest lendama minna või omatehtud leiva näiteks juukselõikuse vastu vahetada? Ühesõnaga Kaubavahetusmäng on üritus, mis avab silmad, et näha, kuidas on võimalik tekitada vara ja panna kokku tehinguid raha kasutamata. Vahetustehinguid tehakse vaid võit-võit põhimõttel - asja tuum on millegi väärtuses, aga mitte selle hinnas.Aga mida siis vahetamiseks kaasa võtta võiks? Sisuliselt nööpnõelast pesumasinani, sõbralikust käepigistusest kuni helikopterini! Ja kui sa ikka ei tea, et sul oleks midagi vahetada, siis on sul seda enam vaja kohale tulla, et näha - SUL ON, MIDA VÄÄRTUSLIKUMAKS VAHETADA, kõigil on! Oksjoni toimimise reeglid ja käik selgitatakse kohapeal ka loomulikult üle.

4

Rukki lasteaed

Taime lasteaed

Ristiku kool

Oma Kolle

Kolde lasteaed

Värviliste ustega

kaksikmajad

Pelgulinna sünnitusmaja

Einoh, täitsa hullumaja!

Politsei

Randa

Ristiku tn kool, peamine Pelgulinna

Päeva sündmuste toimumise koht!

Polikliinik

Trollipark

Peeteli kirik

Linnatee-nistujate majad

Umbes siin oli

natuke vanasti sild

Filmi-arhiiv

Pel-Ra-Ko

lehekuu 2013

5

Siin elabja võitleb Kaarel

Kalamaja päevad

Nukufilm

Kelmiküla lasteaed

Mööbli-maja

Vanamargariini-

tehas

Siin oli ükspäev Ao tänava sünnipäev

Uue Maailma päevad siin all

Kuulutus: 25.mail Õle 9A hoovis avatud

uste päev ja garaažimüük.

Müügil igasugu vanakraam!

Ühtlasi Õle 9A ajaloo tutvustus.

Tule kaema!

Mööblimaja juurest algab Pelgu-linna Päeva rongkäik

Pelgulinna selts

Telliskivi selts

Rahvamaja

Ansip

Loomelinnak

Polikliinik

Gümnaasium

6

Pelgulinna Päeva südameks oleva Herbert

Johansoni projekti järgi 1928. aastal

ehitatud Ristiku põhikooli ümber asub

üks Pelgulinna aritektuurselt põneva-

maid piirkondi.

Kõik algas 1922. aasta novembris, mil

Tallinna linnavolikogu otsusega anti

Pelgulinna taga asunud vabad maad

ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni

ehitamisele oli tõukeks tollane odav

riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.

Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000

ruutsülda maad ainult kolmesendise

obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest

pidi ta välja ehitama tänavad, kanali-

satsiooni ning valgustuse. Leping nägi

ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada

kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks

sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1

miljonit marka laenu.

Asumi planeeringu koostasid oma aja

tuntud arhitektid Herbert Johanson ja

Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase

Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau)

töölisaedlinnade planeeringutest.

1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis

ja mitme maja vundamenditööd pooleli.

1925. aastal valmisid kaks maja raudtee-

poolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34

ning teisel pool tänavat asuv maja.

Majade betoonseinad valasid ehitajad

kohapeal. Samas valminud katusekivide

pressimiseks telliti Saksamaalt masin.

Sellega sai valmistada üle 200 katuse-

kivi päevas. Vaheseinakivid valmistati

kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.

Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja

haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise

sõiduteega Kolde tänava parandamiseks

ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate,

sillutas parkettkividega hoovist tänavale

suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid

ja korrastas hekke. Oma Kolde majade

ümber olid küllaltki suured aiad, mida

tihti kasutati ka viljapuuaedadena.

1930. aastal ehitati veel arhitekt Johan-

nes Pikkovi projekti järgi Ristiku, toona

Oskari tänavale viis kahekorruselist

tüüpsektsiooni, millest kolm keskmist

olid kokku ehitatud. Ette oli nähtud ruum

toidukaupluseks ja ühistegevuseks. Asum

laienes ka Kõrre tänavale. Enne sõda

peeti plaani asumit veelgi laiendada, kuid

seda enam ellu viia ei jõutud. Nii lõpebki

Kolde puiestee täna tupikuga, mis loob

omamoodi toreda tänavaruumi.

1920. aastate keskel asuti linnavalitsuse

initsaitiivil rajama Pelgulinna ka munit-

sipaalkortermaju, mille ehitust rahastati

linnaeelarvest ja riiklikust ehituslaenust.

1927. aastal said neist esimesed valmis

Mulla tänava ääres. Paar aastat hiljem

kerkis järgmine linnaametnike kor-

termajade grupp vastvalminud Ristiku

tänava koolimaja, toonase 17. algkooli

taga Maisi, siis Nurme ja Auna tänava va-

helisel alal. Ka selle, kahekorruselistest

kõrge viilkatusega kivimajadest koosneva

ansambli projekteeris Herbert Johanson.

Maisi 6 koosneb seitsmest neljakor-

terilisest 2-3 kaupa kokku ehitatud

sektsioonist, mis paiknevad U-kujuliselt

ümber laste mänguväljaku. Korterid on

2-toalised köögi ja käimlaga. Esimesel

korrusel on igal korteril omaette sisse-

pääs, ühistrepp viib teisele korrusele läbi

fassaade ilmestavate tuulekodade teiselt

poolt maja. Dekoor hoonete fassaadil on

kohmakas. Tänavaäärsed Maisi 4 ja 8

majad on vähem mugavate ja väiksemate

korteritega.

Korterid üüriti linna palgal olevate-

le inimestele, tahtjaid oli väga palju.

Eelistati lastega peresid ning arves-

tati ka elanike maksujõudu – tegu oli

siiski suhteliselt kallite üürikorteritega.

Omaaegsest korterisaajate kandidaatide

nimekirjast selgub, et enamik taotlejaist

olid keskmise või alama järgu ametni-

kud, väga palju oli õpetajaid. Pered olid

keskmiselt 4–5-liikmelised. Majja kolis

peale linnaametnike ka teisi inimesi,

näiteks elas mõned aastad Mulla tänava

majas kirjanik Artur Adson koos abikaasa,

luuletaja Marie Underiga

Maisi tänava majad moodustavad koos

Oma kolde majade ja Ristiku põhikooliga

ühtses stiilis kaitsealuse arhitektuu-

riansambli. Kaitse all on ka Mulla tänava

vanad munitsipaalmajad.

Jaak Juske

Heina tänavalt

Kolde Lasteaia ajalugu ja tänapäevKolde Lasteaed on täna Tallinnas üks vanimaid läbi aegade pidevalt töötanud lasteaedu Kopli ja Tallinna Jaan Poska Lasteaia järel. Kolde Lasteaias on tööta-nud mitmed pedagoogid, kes on tuntuks saanud oma loomingulise tegevuse kaudu. Tuntumad neist on Liina Raudsik ja Lea Nurkse. 1928. aasta hilissügisel pidas linnavalit-suse hariduskomisjon vajalikuks avada Pelgulinna vanas koolimajas lastepäeva-kodu 55- 60 lapsele. Maja kohandati las-teaiaks. Lasteaed alustas ametlikult tööd VI Lastepäevakodu nime all 1. septembril 1929 aadressil Telliskivi tn.19. Esimeseks juhatajaks sai Anna Soolo. 13. märtsil 1952. aastal võeti vastu otsus rajada 125- kohaline lasteaed Ristiku, Timuti ja Kolde tänava vahele suhteliselt väike-sesse kvartalisse, mille senine hoonestus hävis 9. märtsi 1944 pommitamise ajal. Uus lasteaiahoone avati 24.detsembril 1954.a. Aadressil Timuti 24. 21.10.1999 nimetati Tallinna Linnavalitsuse määru-sega 6.lasteaed ümber Kolde Lasteaiaks. Aastal 2012 aprill - detsember Kolde Lasteaed rekonstrueeriti. Tänu sellele saime juurdeehitusena saali, sõimerüh-maruumid ning korraliku varikatusega kõrvalhoone mänguvahendite hoid-miseks ning õuesõppe läbiviimiseks. Suured tänud Kellukese, Taime ning Sitsi Lasteaiale, kes ulatasid meile oma abikäe võimaldades need 9 kuud oma lasteaia ruumides tegutseda.

2. jaanuaril 2013 avas Kolde Laste-aed taas uksed ning praegu tegutseb Mesimummide, Liblikate, Maipõrnikate, Lepatriinude ja Sajajalgsete rühmas kokku 114 last ning 21 töötajat. Lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused: õpetajate päeva tähistamine koos Pelgulinna Gümnaasiumi õpilastega, isadepäev, jõulupidu, õpetajate näidend lastele lasteaia sünnipäeva puhul, laat, tervisenädal, emadepäev, perepäev. Igal aastal korraldame lähtuvalt õppeaasta eesmärkidest 2-3 lasteaiasisest näitust ning kevadel on aasta tööde näitus, kus on eksponeeritud igalt lapselt üks aasta jooksul valminud kunstiteos.

Kõige paremini iseloomustab meie lasteaeda jaanuarikuu avamispäeval ühe lapse suust öeldud lause „See on nüüd maailma parim ja ilusam lasteaed!“ Oo-tame kõiki huvilisi meie majaga tutvuma 25. mail kell 14.30- 15.30.

Helje ÕismaaKolde Lasteaia õppealajuhataja

Pelgulinna Rahvamaja koondab üle 30 huvi-ringiPelgulinna Rahvamaja, kaunis kultuuri-pärl Pelgulinna asumis tegutseb aadressil Telliskivi 56 aastast 1957.

Kena arhitektuuriga maja on ehitatud 1932. aastal Seitsmenda Päeva Adven-tistide Liidule, kes püüdis seda 1990. aastatel enda omandisse tagasi saada, kuid tänu rahvamaja töötajate ja asumi rahva aktiivsele sekkumisele jäi maja siiski edasi tegutsema rahvamajana kui vajalik sotsiaalobjekt Põhja –Tallinnas.

Pelgulinna Rahvamajas tegutseb täna 30 erinevat huviringi erinevas vanuses inimestele. Korraldatakse sündmusi rah-vakalendri tähtpäevade tähistamiseks, pika traditsiooniga kontserte nagu Eesti Vabariigi aastapäevakontsert, Toomapäe-vakontsert, tehakse koostööd erinevate seltside ja ühendustega, vähemus-rahvuste organisatsioonidega. Tradit-siooniliselt toimuvad Pelgulinna Seltsi korraldatavad teeõhtud asumi eakatele iga kuu 3. reedel (v.a suvekuudel). Lisaks tavapärastele ringidele korraldatakse erinevaid põnevaid projekte, õpitubasid ja kursuseid: ilukirjakursus, masinkudu-mine, rahvusliku näputöö kursus, Olga Kublitskaja niplispitsi õpitoad, Hiina tervisevõimlemine Qigong, laste suvine kunsikursus, tiffany-vitraazi kursus jms.

Igal sügisel alustavad klaveriõpe, kitar-riõpe, kõhu- ja mustlastants, Pelgulinna Folklooriklubi, noorte soololaulu õpe, naisrahvatantusrühm, segarahvatant-surühmad Tontar ja Kelmiküla, mem-mede tantsurühm, seenioritants, samuti õmbluskursus, masintikkimine, Vello Vaheri võimlemine väikelastele, beebi- ja lastefolk, laste kunstistuudio, show-tantsurühm Desirè, laulu-ja liikumisring Muusikatuba, Katariina energiatreening, shindo ning eakate võimlemine.

Praegu on õige aeg registreerida laste suvisele kunstikursusele (toimub juunikuus), masintikkimise- ja ilukirja kursustele (toimumisega 2013. aasta sügisel) ja masinkudumise kursusele (toimumisaeg 2014. aasta kevad-talvel).

Täpsem info rahvamajas toimuvate sünd-muste ja huviringide kohta rahvamaja kodulehelt: www.pelgulinn56.ee. Tule, osale ja tunne rõõmu!

Ristiku põhikooli ümbruse põnev lugu

lehekuu 2013

7

OMAtsirkusOMAtsirkus on noorte ja laste kollektiiv, kes tegeleb tsirkuse ja akrobaatikaga - sellisega, nagu ise tahavad. Olgu see siis kellegi jaoks uus või kellegi jaoks vana, aga tegijatel on puhas rõõm.

Meie kõige pisemad tsirkuse artistid on kolme-aastased ja vanimad viiekümne kuuesed. Neljateistkümne aasta jooksul on OMAtsirkuse töös osalenud ligi kaks-tuhat last ja noort. Tegevus on laienenud niivõrd, et treeningrühmade töös osaleb 145 last, lisaks avasime ka Antiigi trupi, mille töös osalevad täiskasvanud.

OMAtsirkuse jaoks pole kõik trikid köitel ja trapetsitel, monoratastel ja rõngaste-ga, kurikate ja pallidega, žongleerimine, akrobaatika ja tasakaalukunst eesmärk omaette. Trikk kui selline on säärase tsirkuse puhul küll olemas, aga see ole asi iseeneses, pigem osake tervikust. Sellise tsirkusega võib teha ja väljendada sisuliselt kõike – miski pole võimatu.

Rohkem infot www.omatsirkus.ee / info @omatsirkus.ee Rõõmsa kohtumiseni OMAsaalis (Kop-li25)!

Nõmme Muusikakooli puhkpil-liorkesterDirigendid Aigar Kostabi ja Mart Kivi. 18. mail tähistab orkester oma 21. sünni-päeva. Orkester on esinenud Nõmme Muusika-kooli avalikel kontsertidel ja saavutanud hinnalisi kohti vabariiklikel konkurssidel 1994. aastal võitsime vabariiklikul kon-kursil Gran Prix ja reisi Bad Krozingenis toimunud puhkpilliorkestrite festivalile. 2005. a võitsime vabariiklikul konkursil esimese koha esimeses kategoorias ja kulddiplomi. 2006. a. võitsime konkursil “Orkestrite Turniir” hõbediplomi.

Erika Põlendik toob esinema 3 tantsutruppi, kes käivad koos Pelgulinna Rahvamajas.

Segarahvatantsurühma “Tontar” Segarahvatantsurühma “Tontar” aja-lugu algab aastast 1955. Nimi „Tontar” on eestlaste kõnepruugist „taaskasutu-sele” võetud ja tähendab väikest kodust tantsupidu.

Segarahvatantsurühm “Kelmiküla”Segarahvatantsurühm “Kelmiküla” loodi 1965. aastal. “Kelmiküla” nime kannab rühm alates 1999. aasta kevadest.

Seenioritantsurühm “Saarepiigad”Seenioritants on eakatele mõeldud tants, mis oma olemuselt asetub ringmängu ja rahvatantsu vahele – see on veidi tantsulisem kui ringmäng ja liikumiselt lihtsam kui rahvatants. Seenioritantsus on kõige olulisem muusika. Igal tantsul on oma muusika, mis võib põhineda erinevate rahvaste rahvamuusikal või ka seltskonnatantsude meloodiatel – valss, polka, samba, rumba jne. Seenioriantsu tantsitakse ringis. Iga tants koosneb lühikestest sammude sarjast, mida muusika saatel korratakse.Juhendajaks on Eve-Mall Saar. Tantsutrupp “Desirè”Tantsutrupp Desiré treening koosneb soojendus- ja venitusharjutustest ning tantsuelementide õppimisest. Põhiliselt tegeleme showtantsuga, mille juurde lisame akrobaatilisi elemente.Desirè põhituumik on tantsinud juba 8 aastat. Juhendajad Signe Kirt ja Stella Veskimäe on kahel viimasel aastal edukalt osalenud festivalil “Koolitants”. Mõlemal aastal võitsime eripreemia - kord vabatantsu, kord estraaditantsu kategoorias.

Noorte soololaulNoorte soololaulu tunnid toimuvad individuaalselt kord nädalas esmapäeviti. Tunnis toimub töö vastavalt huvilise hää-le eeldustele ja võimalustele. Repertuaar on mitmekülgne: rahvalaulust pop-jazz lauluni.Juhendaja on Ulvi Kanter.

Klaver ja laulKlaveriõpeKlaveriõppe kursus on üles ehitatud lastemuusikakoolide eeskujul 7 aastale. Õpitakse klaveriõppe klassikalise aineka-va alusel (suurvormid, polüfoonilised- ja karakterpalad, etüüdid, heliredelid). Õpingule lisavad hoogu esinemised jõu-lu- ja kevadkontserditel. Kursuse lõpuks on õppija omandanud peale klaverimän-guoskuse algteadmised ka muusikaloos ja solfedžos.Klaverimängu õppima on teretulnud nii

lapsed kui täiskasvanud, algajad kui ka edasijõudnudIndividuaaltunnid toimuvad üks kord nädalas kolmapäeviti või laupäeviti, tunni pikkus on 60 min.Klaveriõpetaja on Diana Tunijeva

Kitarr ja laulKitarrikursusPelgulinna Rahvamaja kitarrikursus annab õpilastele muusikalist ja estee-tilist kasvatust. Õpitakse kitarrimängu, antakse algteadmisi elementaarteooriast ja improvisatsioonist ning tutvustatakse erinevaid muusikastiile, põhiliselt levi-muusika valdkonnas. Tunnid toimuvad iga õpilasega individuaalselt üks kord nädalas, a 60 min. Tunnis õpetatakse he-liredeleid, etüüde, polüfoonilisi kitarri-palu, harmooniat ja selle käsitlemist ning improvisatsiooni. Täiskasvanud õpivad individuaalse programmi alusel.Kitarri õpetavad Peep Ojaveski ja Tiit Kõrvits

Kõhutantsu truppKõhutants on pärit islami-araabia kul-tuuri aladelt. Enne islamiusu tekkimist oli kõhutants naiste maailma iseenesest mõistetav osa. Tuhandeid aastaid anti tantsuoskusi edasi emalt tütardele. Idamaise tantsu algupära on seotud viljakusrituaalidega, jumala kummarda-misega. Mida annab kõhutants kehale?Kõhutantsu nimetatakse ka lihaste tantsuks, sest tantsus kasutatakse va-heldumisi erinevate kehaosade lihaseid, seega arendab kõhutants suurepäraselt kehatunnetust. Tantsides kõhutantsu hakkavad liigesed paremini painduma, liikumised puusadele ja kõhule valmista-vad lihaseid ette sünnituseks. Kõhutants annab ilusa kehahoiaku ja tantsides vabanete argipäeva pingetest.Kõhutantsu võivad tantsida kõik. Tund algab soojendusharjutustega. Järgneb kõhutantsu tehnika ja liigutuste kombi-natsioonide õppimine. Seejärel tantsivad õpilased treeningul omandatud liigutusi kasutades improvisatsioonilise tantsu.

Pelgulinna Rahvamaja must-lastantsu truppJuhendaja Liina Remmelg toob esinema 2 tantsutruppi :MustlastantsMustlastantsu trennis õpime kombinee-ritult nii vene, hispaania kui ka ungari mustlastantsu.Kui tuled trenni, võta kaasa pikk ja väga lai seelik ning jalga kingad või sussid.

Tsibipudina on välja kasvanud 2005. aastal esietendunud Theatrumi eten-dusest “Pido pahandusõga”. Praeguses kavas jutustame rahvapärimuslikke jutte, mis on kokku kogutud Emakeele Seltsi murdekorrespondentide poolt aasta-tel 1940-61 ning kõneldud kohalikus vanemas murdekeeles ning räägivad enne 1900. aastat sündinud võrukate elu-olust, aga ka nende esivanemate mälestusi imelistest aegadest kui lambad veel laulsid ja kassid mängisid kannelt. Lisaks laulame ja mängime Võrumaa lugusid, mis on kõrvu jäänud rahvamuu-sikalaagritest, tantsuklubidest, Viljandi Folgilt ja mujalt. Eva Kalbus – Laul, väikekannel , hiiu kannelKristi Pumbo - Laul, väikekannelToivo Tähemaa – Laul, mandoliin, plokkflööt

Tarmo – kitarr, laul

Miksteatri etendus “Kuidas ta seda teeb”Proov ühes vaatuses.Kulisside taha kiigata on saanud vähesed. Meie tahame vaatajatele seda võimalust pakkuda. On kaks näitlejat, kes teevad proovi ühe tekstiga, et minna casting’ule. See oleks nende elu võimalus läbi lüüa, pääseda suurele lavale. Aga see ei ole lihtne, sest hakkama tuleb saada ise. Lavastajat ei ole, kunstnikku ei ole, muusikalist kujundajat ei ole, valgustajat ei ole, inspitsienti ei ole, isegi koristajat ei ole. Ideed ka ei ole. On ainult lehekülg dialoogi, mis tuleb silmapaistvalt ette kanda. Aga millestki tuleb ju alustada.Miks teater? Mis on teatri mõte? Mis on elu mõte? Kuidas teater toimib? Kuidas näitleja roll valmib? Kuidas ta seda teeb? Lavastuses teevad kaasa autoritena, lavastajatena, näitlejatena, kunstnikena, lavameistritena, valgustajatena, rekvi-siitoritena ja muusikaliste kujundajatena Kristo Toots ja Kaido Rannik. Maskide autor: Rosita Raud, kostüümikunstnik: Jana Wolke, muusika autor: Kaido Rannik. 2007. aastal loodud Miksteater pakub kõrgetasemelist ja omanäolist teatri-kunsti noortele vaatajatele üle Eesti. Maria Trio: Maria Teresa Kalmet õpib Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 9. klassis. Laulnud on ta terve oma elu, kuid laulmist õppinud on kolm aastat. Mariat saadavad vend Markus Anselm Kalmet kitarril ja Karl Haavamägi trummidel.

Eve Padari laululapsed: Peeteli kirikus musitseerivad Hanno Padar ning Peeteli koguduse muusikud. H. Padar on lõpetanud VHK gümnaasiumi ja muusi-kakooli, laulnud Püha Miikaeli poiste-kooris, Ühe Õhtu Kvartetis, juhendanud gümnaasiumi õpilasena Peeteli kiriku tütarlasteansamblit, laulnud kitarri saatel mitmetes kirikutes Eestis ja sõp-ruskogudustes mujal maades. Eve Padar on folkloori- ja muusikaõpetaja VHK-s ning Peeteli kiriku organist ja koorijuht. Pelgulinna Päeval esinevad VHK folkloori-rühmade õpilased.

Pelgulinna Gümnaasiumi laulurahvas tervitab piirkondliku ühismeele päeval kogu Pelgulinna ärksat kogukonda. Oleme Põhja-Tallinna linna-osa ainuke tegutsev koolisegakoor ning üles astub väike valik meie soliste koos saatjatega - Mari Ling, Kevin Chris, Bri-gitta, Glen-Ander, Karolina, Teele. Me ei jäta maha ka nooremaid - üllatusesine-jana võtame kaasa noorema kooliastme lauluvõistluse võitja, kes selgub vahetult Pelgulinna Päevaks. Kooli muusikaõpeta-jad Kertu Mutli, Ruth Johanson ja Maris Kaldaru tänavad Pelgulinna Seltsi toreda esinemisvõimaluse eest.

Peeteli flamenco ja mustlas-tantsu trupp on koos käinud 1,5 aastat. Õpetaja Lehti Kostabi juhendamisel tantsivad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lapsed, kasvatajad ja sõbrad.

Aga tule parem ise kaema, niisama murule istuma, lobisema või “selle sõbraliku näoga mehega, kes igal hommikul akna tagant mööda läheb, aga pole seni tere ütelnud, kuna ei tunne ju” tuttavaks saama.

Pilte eelmisest ja juttu sellest Pelgulinna PäevastFotod: Sigrid Peterson

8

Pelgulinna Päeva kulusid ja kirju saab aidata katta,annetades Pelgulinna Seltsi arvele:SEB 100052031153003, MTÜ Pelgulinna SeltsTallinn , Õle 1www.pelgulinna selts.ee

Järgmisse Pelgulinna lehe numbrisseon oodatud teie kõigi mälestused (sh pildid) nii vanemast kui uuemast ajast e-posti aadressile: maris-pille.arro@gmail.comvõi tavalisse, ilusasse Pelgulinna maja postkasti aadressile:MTÜ Pelgulinna SeltsPelgulinn Õle 34 või Õle 1

Pelgulinna Päev toimub ja ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Ajalehe trükkis: AS Printall; tiraaž: 1500Seda ajalehte tehes ei saanud kannatada ükski loom. Teekannu pilt siin all on välja mõeldud.

TÄNAME PELGULINNA PÄEVA TOETAJAID: