Kultuuridevaheline kommunikatsioon 1. Milles avalduvad kultuurierinevused?

Missuguste akulturatsioonifaaside kaudu toimub

kohanemine uues kultuuris?

Ph.D Ülle Rannut

http:www. Integrationresearch.net

Mis on kultuuridevaheline kommunikatsioon?

• Kultuuridevaheline kommunikatsioon tähistab suhtlust erinevatest kultuuridest pärit inimeste vahel, mis toimub

– erinevast rahvusest,

– erineva sotsiaalse või etnilise taustaga või

– erinevast soost ja vanusest inimeste vahel.

Milles avalduvad kultuurierinevused?

• Kultuurierinevused avalduvad peaaegu kõiges, mida me teeme.

• kuidas me riietume,• kuidas ja mida me sööme,• mida me väärtustame,• kuidas me kasutame aega

ja ruumi.

• kuidas me anname edasi ja võtame vastu informatsiooni (meie kõnelemis ja kuulamisharjumustes),

• kuidas me võtame vastu otsuseid ja töötame koos teiste inimestega,

Kultuur kuijäämägi

riietus

kunst,

arhitektuur

Verbaalne ja mitteverbaalne

käitumine, suhtlusstiil

vestlus- ja

kuulamisharju

mused

Ruumikäsitus

(distants,

silmside,

kehakontakt,

ruumipaigutus)Ajakäsitus

(hilinemine,

tähtaegadest

kinnipidamine)

Sotsiaalsed normid, väärtus-

hinnangud, suhtumised, hoiakud

toit, söögi-

harjumused

Vaata filmi “silmade avamine kultuuride erinevustesse”

• Mõtle ühele maale, kus

sa oled käinud või

mõnele teisest kultuurist

pärit inimesele, kellega

oled kokku puutunud.

• Missuguseid kultuurierinevusi sa märkasid?

Kas need häirisid sind? Miks?

• Missugused probleemid võiksid sul tekkida

sellisest kultuurist pärit inimesega oma erialal

suheldes?

Vaata filmi ja mõtle kaasa!

Mis on kultuur?

• Kultuur on mõistuse kollektiivne programmeeritus.

• Kultuurikäitumine on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtushinnangute kogum, mis omandatakse sotsialiseerumise protsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestele, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses ümbruses

(Geert Hofstede).

Kultuur – väärtushinnangud ja normid

• Kluckhohn (1949) - Kultuur koosneb teatud rühma liikmete väärtushinnangutes ja normidest, mida nad järgivad ning materiaalsetest hüvedest, mida nad loovad.

• väärtushinnangud-jagatud abstraktsed ideed (nt monogaamia vs polügaamia; rühmaharmoonia vs isiklikud saavutused, tõde jmt.

• Väärtushinnangutest välja kasvanud normid - reeglid, mida inimese järgivad (käsud ja keelud).

Kultuur: sotsialisatsiooni käigus omaksvõetud väärtushinnangud ja käitumisnormid

Araabiamaades on naistel ja

meestel keelatud avalikes

kohtades suudelda ja käest kinni

hoida isegi kui nad on

abielus.Samas on see meeste

puhul suure sõpruse märk.

Kultuur – väärtushinnangud ja normid

• materiaalsed hüved - füüsilised objektid, mida ühiskond loob, mis mõjutab inimeste elukeskkonda ja stiili, mis omavad rühmaliikmete jaoks tähendust (nooled ja vibud, tehased ja masinad, raamatud).

Etnotsentrism

• Etnotsentrism - võõra kultuuri hindamine oma kultuuri vaatekohast lähtuvalt.

• Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.

• Teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri.

Stereotüübid. Vaata filmi ja too esile vähemalt kolm kultuurilist stereotüüpi.

• Stereotüüp on kogu sotsiaalse rühma poolt omaks võetud ja ühtlustatud arusaam sellest, missugused on teised rahvused meie meelest.

Missugused kultuurierinevused olid või võiksid olla Boratil peamiseks konfliktide allikaks?

Theatrical Trailer

Borat: Cultural

Learnings of

America for

Make Benefit

Glorious Nation

of Kazakhstan

Lähtemaal omandatud kultuurikäitumine ei pruugi sihtkultuuri sobida

• Kool/töökoht onmikrokultuur kindla oodatava ja nõutava suhtlemis- ja käitumis-süsteemiga, mis peegeldab ümbritseva ühiskonna väärtushin-nanguid ja norme.

• Õpetajad või töökaaslased kipuvad liigitama üldistest normidest erinevatkäitumist tundi või tööd segavaks ja sobimatuks.

• Mitchell (1984) leidis oma uurimuses, et viiel juhul üheksast kõige sagedamast korrarikkumisest klassis on mängus kultuurilised ja kommunikatiivsed erinevused,

– klassi segamised ja teiste suhtes lugupidamatuse väljanäitamine.

Akulturatsiooni astmed

• 1. Algusinnustus – eufooria

(mesinädalate faas) - kõik

on uus ja huvitav, inimesed

tunduvad sõbralikud,

tulevik paistab helge.

• Mesinädala faas võib kesta mõnest päevast poole aastani, sõltuvalt mõjutavatest teguritest. Kui on tegemist tähtsa isikuga (VIP), tutvustatakse talle kohalikku klantspoolt, hoolitsetakse ja poputatakse, et ta meediale räägiks progressist heast tahtest, rahvastevahelisest sõprusest. Kui ta koju tagasi jõuab, võib ta kirjutada kiitusest nõretava raamatu heast elust välismaal.

• Selline mentaalsus ei püsi, kui ollakse välismaal piisavalt kaua ja tutvutakse elu tegeliku poolega.

Akulturatsioon – kohanemine uues kultuuris

• Kohanemine uues kultuuris

toimub nelja akulturatsioo-

niastme kaudu.

• 1. algusinnustus ja eufooria

• 2. kultuurišokk,

• 3. kohanemisstress:

• 4. täielik kohanemine ja

toibumine

• Mida erinevam on (uus) sihtkultuur (meie)

lähtekultuurist, seda teravamalt

akulturatsiooniastmeid tajume.

Vene üliõpilase jutustus oma kogemustest Saksamaal ülikoolis õppides

• Alguses läks kõik lausa imeliselt. Elu ühis-elamus koos kahe sakslasest toakaaslasega ei tekitanud samuti probleeme või see vähemalt tundus alguses nii olevat. Juba tekkisid plaanidki oma tulevikku Saksamaaga siduda.

• Siis saabus aga eksamite aeg ja kõik muutus. Õppejõud leidis alati põhjust, et mitte rahul olla. Tundus, et asi ei olnud minu teadmistes, vaid õppejõu eelarvamustes vene üliõpilaste suhtes. Nii möödus 2 aastat kuni saabus aeg pöörduda koju tagasi. Selle aja jooksul sai palju ebaõiglust kannatatud ja kadus unistus Saksamaale elama jääda.

Kultuurišokk

• Teine kohanemisaste algab

kultuurišokiga. See tekib

esimeste raskuste ilmnemisel,

kui võõras üritab kohaneda.

• Kultuurišokk– Bock (1970) kirjeldas kultuurišokki kui emotsionaalset reaktsiooni, mis on tingitud sellest, et ei osata ette aimata ja mõista teiste inimeste reaktsioone, kus inimesed ei saa enam kasutada oma kodukultuuris omandatud suhtluskogemusi ning nende senine harjumuspärane käitumine on muutunud kohatuks ja uude keskkonda sobimatuks.

Märgid, tavad, normid

• Kui tuttavad märgid kaovad, järgneb

ärevus ja frustratsioon, mille sümptomiks

on ebmeeldivusi põhjustava keskkonna

tõrjumine: “kohalik eluviis on halb, sest

see põhjustab halva enesetunde."

Nendeks märkideks võivad olla

– sõnad,

– žestid,

– näoilmed,

– riietus,

– kombed või normid.

Ka kõige lihtsamad märgid võivad saada konfliktide allikaks

• Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades.

• Ameriklaste OK märk on Brasiilias aga vulgaarse tähendusega,

• venelastele tähendab see nulli,

• jaapanlaste jaoks raha,

• araablaste jaoks kurja silma.

Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises

• Vestluskäitumise erinevused

• Ruumikäitumise erinevused

• Ajakäitumise erinevused

• Väärtushinnangute

erinevused: erinev

juhtimisstiil, suhtumine

tööülesannete täitmisse,

meeskonnatöösse,

konfliktide lahendamisse,

altkäemaksu, edutamisse

jmt.

Ankeedi täitmine (1)

• Umbes neli aastat tagasi tahtis mu tädi (siis veel 25-aastane), USA-sse tööle sõita. Ta tõi koju ingliskeelse ankeedi ja ma mäletan veel siiani, kuidas me seda kogu perega täitsime.

• Esimene raskus tekkis ees-, perekonna- ja isanimega. Ingliskeelses ankeedis ei küsita isa nime. Reeglina tuleb ankeeti kirjutada first name ja last name. Vene keeles on sellised mõisted nagu имя и фамилия (eesnimi ja perekonnanimi). Inglise keeles on nimede kirjutamisel järjekord väga tähtis, vene keeles aga vaba ( Ivan Petrov, Petrov Ivan - vahet pole). Sellepärast ei saa ka vene inimene kohe aru, missugune nimi peaks olema esimene (first name) ja missugune viimane (last name).

Ankeedi täitmine (2) - Irina Iljina, EV

• Teiseks raskuseks oli rahvus (nationality). Keerukus seisneb selles, et rahvuse (nationality) all mõistetakse kodakondsust, mitte etnilist päritolu. Tädi, kes on harjunud end ikka venelaseks nimetama, märkis sinna alguses kohe Russian. Hiljem selgus, et sinna tuleb kirjutada Estonian, sest mõeldud oli kodakondsust ja tal on Eesti kodakondsus.

• Kolmas raskus oli seotud aadressiga. Ankeedis oli address eraldi küsimusena, alles siis järgnesid town (linn) ja country (maa). Tädi kirjutas aadressi kohale nii maa, linna kui ka tänava, sest vene keeles alustatakse aadressi kirjutamist maast ja linnast, seejärel tuleb tänav, maja ja korteri number. Linna ja maa lahtrini jõudes ei teadnud ta enam, mida kirjutada, sest ta oli selle kõik juba aadressi alla kirjutanud. Ta ei saanud aru, miks riiki ja linna küsitakse kaks korda.

• Viimane raskus oli kuupäev, sest ameeriklased kirjutavad kõigepealt kuu ja alles siis kuupäeva. Ankeediga valmis jõudnud, ütles üks ankeeti täita aidanud sugulastest: "Ja miks nad ei oska teha nii nagu peab olema? Loovad endale lisaraskusi selliste keeruliste ankeetidega. Meie ankeetides on kõik küsimused ühemõttelised ja ma tean täpselt, mida tahetakse teada."

Tõrjutuse tunne ja viha kohaliku kultuuri ja inimeste vastu

• Kuna ümbritsevad märgid on tundmatud ja võõrad, tekib igal pool raskusi: tööl, koolis, keelega, elukohaga, transpordiga, poes käimisega.

• Järgneb ärevus ja pettumus, mille sümptomiks on ebmeeldivusi põhjustava keskkonna tõrjumine: “inimesed ei austa mind, nad on tuimad ja hoolimatud, nad solvavad mind meelega ja käituvad agressiivselt ja hoolimatult”.

Kultuurišoki sümptomid

• 1. Ärritub iga pisiasja peale, teeb igast tühisest asjast suure numbri.

• 2. Tunneb võõristust ja sallimatust temast erinevate inimeste ja tavade suhtes.

• 3. Äärmiselt suur koduigatsus ja järsult suurenenud lojaalsus oma kultuuri suhtes.

• 4. Toitumishäired (liigsöömine või isutus), vastikustunne harjumatu toidu suhtes.

• 5. Depressioon: pidev väsimus, unisus, töö- ja õppimisvõime langus, põhjuseta nutmine.

• 6. Peavalu, tunneb ennast pidevalt haigena, haigestub kergelt.

• 7. Abielu või paarisuhte stress.

• 8. Liialdatud puhtusearmastus.

KOHANEMINE VÕÕRAS KULTUURIS (1) Ameerika Rahukorpuse vabatahtliku õpetaja kohanemine Aafrikas (Vicki Holmsteni päevikust )

• 1975, 12.dets. Ma saabusin Fequelli linna, kuhu ma olen tööle määratud. See väikelinn asub kusagil kolkas, kuhu viivad räpased teed. Siin puudub elekter ja kanalisatsioon, petrooleumlamp ja patareidel töötav transistorraadio on lausa tehnoimed. Vett toob majateenija ämbriga kaevust. Selles linnas pean ma veetma järgmised 2 aastat oma elust. Inglise keelt suurt ei osata, räägitakse kohaliku hõimu keelt.

• 1976, 5. jaan. Mida ma siin ometi teen? Me veetsime Monrovias sisseostudega nii kaua aega kui vähegi võimalik, siis sõitsid kõik meie inimesed mööda maad laiali. Mina kolisin Fequellis ühte majja ja ootan nüüd kooli algust. Miks ma siin olen? Miks?

• 1976, 19. veebr Riis, riis,riis!...! Kui ma veel ühte riisikaussi näen, siis…!

• 1976, 17.märts Kui sa oled haige, siis tahaksid olla kodus. Ma ei tea midagi hullemat kui istuda dzhunglis kõrge palavikuga, kogu keha valu täis. Ma võtsin pika teekonna ette, et seista haiglas sabas koos karjuvate tittede ja ponsunud nägudega vanaeitedega. Tundide kaupa ootamist ja kasu ei mingisugust. Järgneb…

• 1976, 11.mai Ma ei tea, miks ma siin üldse olen. Täna suri üks minu õpilastest. Ma olen siin ilmselt selleks, et vaadata, kuidas nad surevad. Kas mu koht on ikka siin? Ma tean, et minust pole siin suurt kasu.

Kultuurikonflikti aitab lahendada metakultuuriline pädevus

• Konfliktsetes olukordades kujundatakse teise osapoole suhtes kriitiline hoiak, eeldatakse, et vastane on rumal, solvab tahtlikult, on agressiivne, ega kuula ära, samas nähakse enda käitumises vaid kõike positiivset.

• Kui teise inimese käitumises nähakse kultuurierinevuse asemel rumalust või agressiivsust, siis vastatakse ka ise tavaliselt ründega ega püüta probleemi süveneda.

• Mida suuremad on meie teadmised teistest kultuuridest, seda vähem etnotsentristlik ning stereotüüpidest ja hirmudest sõltuv on meie käitumine, seda paremini oskame me eristada kultuurierinevust solvangust.

• Metakultuuriline pädevus võimaldab eristada ja suhtestada oma kultuuri teiste kultuuridega, mis iseloomustab mitmekultuurset inimest.

Kohanemine -3. ja 4. aste• 3. aste -

kohanemisstress:

– alguses kompiv ja kõhklev kohanemine, mille käigus võetakse järjest rohkem omaks ümbritseva kultuuri käitumisnorme ja väärtushinnanguid.

• 4. aste - täielik kohanemine ja toibumine

– toimub, uue kultuuri aktsepteerimine ja enesekindluse saavutamine sihtkultuuris käitumisel.

Eestlaste suhtlemisharjumused: Eesti Ekspress avastas, mis Eestis elavate välismaalastega siin tegelikult juhtub.

• Vaikus on...lõbus.

• Telekavaatamine on kaotanud oma võlu. Kõike saab ju netist.

• Sa räägid inimestega läbi MSNi või Skype'I isegi siis kui nad on sinust 2 meetri kaugusel.

• Sa oled täiesti nõus, et kodu ilma Wifita on sama mis kodu ilma elektri või kütteta.

• Sa arvad, et sms'ide saatmine on suurepärane suhtlemis- ja isegi flirtimisvõimalus.

• Ainus koht, kus sa istud ilma, et arvuti su ees oleks, on tõenäoliselt WC.

• Muutud momendilt kahtlustavaks kui keegi sinuga tänaval rääkima hakkab.

• Kui võõras naeratab sulle tänaval, siis:a) sa eeldad, et ta on purjus; b) ta on ameeriklanec) ta on briti seksturist.

• Su halvast tujust saab su hea tuju.

• Miski ei ole enam „suurepärane" või „võrratu". Kõik on „normaalne".

Eestlaste suhtlemisharjumused: Eesti Ekspress avastas, mis Eestis elavate välismaalastega siin tegelikult juhtub.

• Su harjumus hilineda ei ole enam vastuvõetav. Sul on häbi kui oled 5 minutit hiljaks jäänud.

• Lähed närvi kui buss 2 minutit hilineb.

• Ainsad vestlevad inimesed trammis või bussis häirivad sind.

• Kui märkad bussis valjul häälel rääkivaid inimesi eeldad kohe, et:a) nad on purjus; b) nad on venelased; c) nii a) kui b)

• Sa oled inimestega kohtudes lõpetanud „kuidas sul läheb?" küsimise. Suhtlemine muutub üha tähtsusetumaks.

• Inimesi tervitades ütled sa „tere", „hei" või „tšau" ja hoiad distantsi. Sa pikendad antud sõnade viimaseid täishäälikuid, et mõjuda avatumalt.

• Kui keegi kallistab sind kauem kui 2 sekundid, kahtlustad, et ta lööb sulle külge.

• Vastamata jätmisest saab tavaline vestluse vältimise strateegia.

AKULTURATSIOONIPERIOODID(vt Pajupuu)

• algusinnustus

• kultuurišokk

• olukorraga leppimine

• kohanemine

< > MAIN MENU

• Stressi-kohanemise-kasvu-dünaamika mudel:

Kohanemine ei toimu lineaarse protsessina, vaid

spiraalselt:

– Iga stressitoov kogemus annab tagasilöögi, mis

omakorda aktiviseerib

akulturatsiooniks

vajalikku energiat, aidates

edasi minna.

– indiviidi transformatsiooni-

protsess kulgeb

degeneratsiooni ja

regeneratsiooniprotsessi

tulemusena.

Kultuurišokk kui akulturatsiooni eeltingimus -Young Yun Kim

EXIT

KOHANEMINE VÕÕRAS KULTUURIS (2)Ameerika Rahukorpuse vabatahtliku õpetaja kohanemine Aafrikas (Vicki Holmsteni päevikust )

• 1976, 17.oktoober Ma hakkan Aafrikaga tasapisi ära harjuma. See on tõeliselt elav paik. Kuigi minust ei saa kunagi õiget aafriklast, olen ma osa selle kontinendi tulevikust. Üks pisikene osa minust on siiski juba aafriklane.

• 1977, 16.jaanuar 11 kuud on veel jäänud. Nüüd olen kindel, et saan hakkama. Tunnen siinolekust rõõmu. Mul on tekkinud õpetamise koha pealt häid ideid. Kogemustega tulevad ka enesekindlus ja oskused. Ma tunnen, et kuulun siia.

• 1977, 25.mai Ma sõin täna röstitud termiite. Pole paha!

• 1977, 10. sept. Ma olen hakanud siinset elu nautima. Nad on mind omaks võtnud. Ma ei ole enam nimetu Rahukorpuse tegelane. Varsti jõuab kätte aeg lahkuda. Ma ei tea, kas ma seda tahangi.

• 1977, 25. sept. Kui ma lähen Monroviasse, siis on mu esimeseks peatuspaigaks MacDonalds. Hamburger ja jäätis on esimesed asjad, mida ma söön. Kui ma olen seal aga juba kaks päeva, hakkan puudust tundma kausitäiest riisist ja tahaks juba oma igapäevase toidu juurde tagasi pöörduda.

• 1977, 6.dets. Mul on kurb lahkuda. Kool koraldas mulle vägeva lahkumispeo. Kõik ümberkaudsed inimesed tulid kohale, pidasid lahkumiskõnesid ja kinkisid mulle aafrika rahvarõivad. See on kõige kallim asi, mida ma oman.

FUNKTSIONAALNE KOHANEMINE. AKULTURATSIOON. DEKULTURATSIOON.

• Akulturatsioon tähendab funktsionaalset kohanemist (-/+) ning samaaegselt ka uue kultuuri väärtuste ja integratsiooninormide aktsepteerimist (-/+) ja omandamist.

• Akulturatsiooniga samaaegselt toimib dekulturatsiooniprotsess lähtekultuuri suhtes,

– teatud määral toimub sihtkultuuri normide ja väärtushinnangute omandamine lähtemaa kultuuri normide ja väärtushinnangute arvelt.

Kultuuripädevuse omandamine

• Kognitiivne komponent puudutab meie kultuurilisi teadmisi, kus keelel on keskne koht, lisaks teadmisi ajaloo, traditsioonide, institutsioonide toimimise, inimeste käitumise, söömise ja riietumise, perekonna ja ühiskonnaelu kohta.

• Afektiivne komponent käsitleb suhtumisi ja tundeid nii sihtkultuuri kui ka lähtemaa kultuuri kohta, sihtkultuuri omaksvõttu koos kõikide selle normide ja väärtushinnan-gutega.

• Käitumuslik komponent tähendab kultuuriliselt sobivat suhtlemist vastava kultuurirühma liikmetega (kommunikatiivse pädevuse osa).

• Metakultuuriline komponent võimaldab eristada ja suhtestada oma kultuuri teiste kultuuridega, mis iseloomustab mitmekultuurset inimest.