Põhiseadus ja riigiõigus Eestis

Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht

Ühiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele

7. mail Kuressaare kultuurikeskuses

Eesti põhiseaduste ajalooline ülevaade

• 1920.a. põhiseadus – väga eesrindlik kogu maailma mastaabis;

• PS 1933.a. muutmine (vapsid) – ei rakendunud kunagi;

• 1938.a. Põhiseadus – rahvaalgatus puudus, 2-kojaline Riigikogu, presidendi lai pädevus, loodi õiguskantsleri ametkond.

• 1992.a. Põhiseadus – töötas välja ja parandas Põhiseaduse Assamblee (kuhu kuulusid nii Ülemnõukogu kui Eesti Komitee esindajad), esitas Ülemnõukogule, võeti vastu rahvahääletusega 28.06.1992

Riigi elemendid

• Territoorium – riigi võim kehtib teatud piiritletud maa-alal;

• Rahvas – kodakondsus, rahvus, välismaalaste õiguslik seisund, vähemusrahvuste kaitse;

• Suveräänne riigivõim – panna kodanikele kohustusi, anda siduvaid korraldusi

Põhiseaduse peatükid• I peatükk. ÜLDSÄTTED• II peatükk.

PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED

• III peatükk. RAHVAS• IV peatükk. RIIGIKOGU• V peatükk. VABARIIGI PRESIDENT• VI peatükk. VABARIIGI VALITSUS• VII peatükk. SEADUSANDLUS• VIII peatükk.

RAHANDUS JA RIIGIEELARVE• IX peatükk.

VÄLISSUHTED JA VÄLISLEPINGUD• X peatükk. RIIGIKAITSE• XI peatükk. RIIGIKONTROLL• XII peatükk. ÕIGUSKANTSLER• XIII peatükk. KOHUS• XIV peatükk. KOHALIK OMAVALITSUS• XV peatükk.PÕHISEADUSE MUUTMINE

PREAMBULA:• Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes

kindlustada ja arendada riiki,- mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,- mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,- mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,- mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –

võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

Eesti Põhiseaduse põhimõtted• Demokraatia – Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS III ptk), s.t. riigivõim

peab lähtuma rahvast – toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul.• Vabariiklus – Eesti on parlamentaalne vabariik (mitte monarhia).

Esindusdemokraatia = esinduskogu, kes rahva nimel otsuseid teeb• Unitaarriiklus – Eestil on ühtne maa-ala ja halduskorraldus, parlament,

seadusandlus ja kohtusüsteem. Autonoomseid üksusi (föderatsioon) ei ole.• Õigusriiklus – seaduslikkus, legaalsus avaliku võimu teostamisel, põhiseaduse jt

seaduste alusel. • Võimude lahusus - seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim toimivad eraldi.

Üks isik ei või teenida üheaegselt mitut võimuharu.• Sotsiaalriiklus – riigil kohustus sotsiaalsete õiguste tagamisel (vanadus,

töövõimetus, toitjakaotus, puudus) – hoolitseda võrdsete võimaluste eest ühiskonnas.

• Õiguskindlus – õigusselgus ja õiguspärane ootus; kindlus õigusaktide sisu püsivuse kohta ja tagasiulatuva jõu puudumine. Riigivõimu kohtulik kontroll.

• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete ülimuslikkus• Inimväärikus – kedagi ei tohi piinata, julmalt või alandavalt kohelda / karistada.

Isiku põhiõigused (PS II ptk)… jaotuvad piiramatuteks (nt õigus elule) ja seadusega piiratavateks … sisult inimõigused ja kodanikuõigused, sotsiaalsed ja majanduslikud

õigused;• Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida …• Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele – ka välisriikides• Õiguste ja vabaduste tagamine on riigivõimu kohustus • Õigus elule – surmanuhtlust pole. • Õigus aule ja heale nimele – kedagi ei või teotada• Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele• Süütuse presumptsioon• Ettevõtlusvabadus – füüs. ja jur. isikutele; riik toetab vaba konkurentsi• Omandi puutumatus (sh intellektuaalne), eraelu ja kodu puutumatus• Õigus haridusele• Õigus tervise kaitsele - riigi kohustus luua tervisekindlustuse süsteem• Südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, arvamus- ja sõnavabadus• Infoõigus – igaühel vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni (avalikku teavet)

Põhiseadus ja selle põhimõtted …

• … esmane alus riigi toimimisel• … kõige olulisem õigusnormide allikas

– kõrgeim koht õigusaktide hierarhias. Kõik teised aktid – seadused, määrused, otsused, lepingud jne. peavad olema põhiseadusega kooskõlas.

• … aluseks ja eelduseks seaduste mõttest arusaamisel;• … aluseks väärtushinnangute süsteemile• … aluseks argumenteerimisel.

Seadusandlus

• Rahvahääletusel vastuvõetud seadused;• Konstitutsioonilised seadused – PS § 104

loetelu;• Lihtseadused;• Presidendi seadlused;• Valitsuse ja ministrite määrused;• Kehtib õigusnormide hierarhia

Riigi tegevus läbi mitme võimu• I – seadusandlik võim – Riigikogu

– võtab vastu seaduseid• II - täidesaatev võim – Vabariigi valitsus ja valitsusasutused

– viib seaduseid ellu• III – kohtuvõim (3 tasandil: linna-, maa- ja halduskohtud,

ringkonnakohtud, Riigikohus). – tõlgendab seadusi vastavalt kohtusse jõudvatele juhtumiteleIV – ajakirjandus? Pole kusagil nii sätestatud

– Funktsioonide põimumine – vastastikune sõltuvus protsessuaalsete seoste tõttu – peavad tagama vastastikuse piiramise ja tasakaalustamise (check & balance);

– Keeld tungida üksteise pädevusse! – Personaalne võimude lahusus. (Ch. de Montesquieu -> USA PS).

• Institutsioonid, mis jäävad väljapoole traditsioonilist kolmikjaotust:– Vabariigi President – kõrgeim esindusisik– Riigikontroll - majanduskontroll, – Õiguskantsler – põhiseaduslikkuse kontroll ja ombudsmani funktsioon.

Vabariigi Valitsus• Peaminister Andrus Ansip• Välisminister Urmas Paet• Rahandusminister Ivari Padar • Siseminister Jüri Pihl • Kaitseminister Jaak Aaviksoo• Justiitsminister Rein Lang• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts • Sotsiaalminister Hanno Pevkur• Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas• Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi• Kultuuriminister Laine Jänes• Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder• Regionaalminister Siim Valmar Kiisler • Minister Urve Palo

– Riigikantselei (asjaajamise korraldamiseks) – juhib riigisekretär – Heiki Loot

Eesti kohtusüsteem

Strateegilised dokumendid Eestis

1992 2002 2012 2022

EV Põhiseadus: 1992 ->

“Säästev Eesti 21”: 2001 - 2030

Ühiskondlik kokkulepe “Taasloov Eesti 2003-2015”Pikk (long run)

Keskmine

Lühike perspektiiv

Detailsusaste, rakenduslikkus

Eesti Edu 2014: 2003-14

RAK 2003-2006

RAK 2007-2013

MIR 1999-2002

KeRe2002-03

3R 2003-05

2005-07 Koalitsioonilepped

Valdkondlikud st.-d

2003-2006 PEP-id ja REA strateegiad

Riigieelarved

Strat. plan. määrus Teisene

seadusandlus

EU acquis

ÜRO jm rahvusvaheli-sed lepped

IMF-i memorandumid (kuni 2001)

2007-2011?