VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS

Eha Lannes

16.11.2010

Mis on vaesus?

Olukord, kus inimese kasutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks.

Vaesust võib määratleda rahas sissetulekute või kulutuste järgi:omada vähem ressursse kui objektiivselt (standardiga) määratletudomada vähem ressursse kui teised ühiskonnaliikmed omavadomada vähem ressursse kui toimetulekuks vaja

Rahalise vaesuse määramisel kasutatakse tavaliselt vaesuspiiri mõistet. Vaeseks loetakse isikud/leibkonnad, kelle sissetulekud/ kulutused on allpool vaesuspiiri.

Vaesus aastatel 1996-2007

Absoluutne vaesus kahanes, suhteline vaesus jäi praktiliselt muutumatuksMajanduskasv ei vähendanud üldist

sissetulekute ebavõrdsust, kuna ühiskondlike hüvede jagamise põhimõtted jäid samaksKindlustuspõhiste meetmete osatähtsuse

kasv sotsiaalkaitses pigem taastootis sotsiaalset ebavõrdsust kui kahandas sedaKiire majandusarengu ajal kasvas enim

eakate ja naiste suhtelise vaesuse riskPüsivaesed olid sagedamini üksielavad ja

üksikvanemaleibkonnad, samuti madala haridustasemega ja pikaajalise töötuga leibkonnad

Autor: Dagmar Kutsar

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

vaes

usris

ki mä

är (%

)

suhtel ine vaesus

absoluutne vaesus

Makromajanduskeskkond

SKP kasv (%)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

I II III IV I II III IV I II *

2008 2009 2010

Töötus ja tööhõive

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

I II III IV I II III IV I II

2008 2009 2010

tööt

use

mää

r (%

)

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

tööh

õive

mää

r (%

)

töötuse määr noorte töötuse määr tööhõive määr

Suhtelise vaesuse määr

0

10

20

30

40

50

60

70

2004 2005 2006 2007 2008

kokku lapsed (0-15) tööealised (16-64) eakad (65 ja vanemad) töötud

Absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal (%)

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

allpool AVP elavate inimeste osakaal 16,1 13,2 8,2 6,5

suhtelise vaesuse määr 18,3 18,3 19,4 19,5

2004 2005 2006 2007

Sotsiaalse kaitse kulutuste osakaal SKPst

0

5

10

15

20

25

30

35

Sweden

Fran

ce

Denm

ark

Germ

any

Belgi

um

Austri

a

Switzer

land

Unite

d Kin

gdom

Nether

land

s

Finla

ndIta

ly

Greec

e

Norway

Slove

nia

Luxe

mbo

urg

Hungar

y

Icel

and

Spain

Poland

Czech

Republ

ic

Mal

ta

Cypru

s

Irela

nd

Slova

kia

Bulgar

ia

Roman

ia

Lith

uani

a

Estoni

a

Latv

ia

Mitterahalised

Rahalised

Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks

14 62812 533

15 413

22 97025 368 25 715

32 766

44 405

17 013

24,718,822

57,6

40,742

90,4

40,8

25,9

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv

2008 2009 2010

taot

lust

e ar

v

0

20

40

60

80

100

milj

onit

kroo

ni

rahuldatud taotluste arv kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks

r

Euroopa 2020 strateegia

1) 75% elanikkonnast vanuses 20-64 aastat peab olema tööga hõivatud

2) Investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKPst

3) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrra võrreldes 1990. aastaga; taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%-ni energia lõpptarbimisest; energia lõpptarbimise efektiivsuse suurendamine 20% võrra.

4) Madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate noorte osakaal peab jääma alla 10% ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse

5) Vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni (inimese) võrra

Eesti 2020 sotsiaalvaldkonna eesmärgid

saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76%

saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst

vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni

suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni

vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni

suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni

vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%

Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse sõnumid

töö on parim kaitse vaesuse ja tõrjutuse vastu

haridus on investeering inimesse

tervis on olulisim ressurss

inimväärne sotsiaalne kaitse

integreeritud lähenemine

Sõnumeid toetab teadmistepõhine poliitikakujundamine

Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riikliku aruande eesmärgid

1. Pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine ning töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine

2. Lastega perede vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja leevendamine

3. Puudega inimeste aktiivses ühiskonna- ja tööelus osalemise toetamine

4. Eakate sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning aktiivse ja väärika vananemise toetamine

Tänan!

Täpsem info: Eha Lannes, Sotsiaalministeerium, hoolekande osakond (eha.lannes@sm.ee, tel 626 9217)