PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES

PALMERI PÕUASUSE INDEKSITKatre LuikMagistritöö

Juhendaja: prof. Jaak Jaagus

Tartu Ülikool

Sissejuhatus

• Kliima muutumine

• Õhutemperatuur tõusnud

• Kevaded, talved soojemad

• Lumikatte kestus vähenenud

• Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine

• Põud (30% maakerast põua all)

Mis on põud

• Ajaperiood, kus sademeid on erakordselt vähe, valitseb intensiivne päikesepaiste ning kõrge õhu- ja mulla pinna temperatuur koos õhu kuivusega on põhjustanud vee suure äraauramise

• Eestis loetakse põuaperioodiks 20 päevast sadudeta perioodi

Eelnevad põuauuringud Eestis

• Kõige kuivemateks paikadeks on rannikualad, eriti läänekaartest tulevate õhuvoolude suunas tuulevarju jäävate Väinamere, Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve äärsed alad

PDSI

• Palmer Drought Severity Index

• Wayne Palmeri poolt välja töötatud valem 1965. a

• Näitab niiskuse hulka

• Sisaldab endas sademete ja õhutemperatuuri andmeid

• Skaala -4 kuni 4

Metoodika

• Andmed pärit East Anglia Ülikooli kliimauurimise keskusest

• Võrgustik

Metoodika

• Aegrida 1901-2002

• Analüüsiti aastat, kevadet, suve, eraldi kuid

Tulemused

Tulemused

Tulemused

Tulemused

Tulemused

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

1901 1911 1921 1931 1941 1951 1961 1971 1981 1991 2001

Pal

mer

Dro

ug

ht

Sev

erit

y In

dex

Tulemused

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

1901 1906 1911 1916 1921 1926 1931 1936 1941 1946

Pal

mer

Dro

ug

ht

Sev

erit

y In

dex

Tulemused

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

1951 1956 1961 1966 1971 1976 1981 1986 1991 1996 2001

Pal

mer

Dro

ug

ht

Sev

erit

y In

dex

Tulemused

Kokkuvõte

• PDSI ei pruugi olla parim võimalus Eesti alal põuasuse uurimiseks

• Tulemused ei lähe kokku eelnevalt uurituga

• Eeldades, et suurim niiskuse puudus esineb rannikul ja saartel, siis sellel meetodil selgus, et hoopiski Kirde-Eestis ja Lõuna-Järvamaal

Tänan tähelepanu eest!