P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

UUDISKIRI NR 3 2013

SÜNDMUSED: KvaliteedikongressSuur võrgustike kohtumine

AKTUAALNE: Hanketeema selgitus

2

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

toimetajauued tuuled, suvetuuled... 3

uudisedilmunud on kõrgharidusvaldkonna uuringute kogumik 4Primuse büroo suvepuhkusel 4mentorlus - õppimine kogemuse jagamise kaudu 5

aktuaalneHanketeema selgitus 6

sündmusQuality renaissance in Higher education? 9esitleti Primuse raames ilmunud raamatuid 12suur võrgustike kohtumine 14 koolituskeskuste aruanne võrgustiku seminaril - Tallinna Ülikool 15 Programmi Primus raames loodud koolituskeskused - Tartu Ülikool 16 diskussioon “kas me saavutasime eesmärgi?” 17

tähtsamad kuupäevad 20

2

S I S U K O R D

toimetaja

SA Archimedes, Programm PrimusVeebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.eeTelefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu

Rohkem pilte ning infot vaata ka meie Facebooki lehel! Esikaane foto: Terje Lepp

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

3toimetaja

Juuni on alati millegi lõpu ja alguse aeg.

Ühest küljest saab läbi järjekordne õppeaasta

ning hulk just lõpetanuid suunduvad töötu-

rule. Lõpeb tööaeg ning algab puhkuste aeg.

eesti kliimas võib öelda, et lõpeb talv ja algab

sügis, kuigi mõnikord mahub sinna vahele ka

paar päeva suve. Primuse jaoks saab juuniga

läbi viimane arendustele suunatud kevad.

Ajalooliselt on see olnud aeg, mil mõeldakse

välja ning viiakse ellu aasta peamised aren-

dused ja tegevused.

millega oleme selle esimese poolaasta

sisustanud? käesolevast infokirjast võite

lugeda mõnedest nendest tegevustest. me

esitlesime raamatuid ja kohtusime võrgusti-

kes, arutlesime kongressil kvaliteedi teema-

del, lasime ennast igakülgselt auditeerida

ning hankisime, küsisime pakkumisi, arvu-

tasime standardhindu ja viisime läbi VÕTA

välishindamisi. kõik oleks justkui nagu eel-

mise uudiskirja ajal, aga mitte enam päris...

suvetuuled mängivad nii Tartus kui Tal-

linnas kui kõikides teistes linnades, kus asu-

vad meie partnerid ning kus on sageli kosta

sõnu ’pärast Primust’. suvetuuled toovad ja

viivad – peaks tooma peagi infot uue toe-

tusperioodi kohta ning viivad mind Primuse

Tartu kontorist Tallinnasse sA Archimedese

kõrghariduse välisturunduse valdkonda.

suvetuuled lõpetavad ja alustavad –

lõpetavad aktiivse arendusperioodi ja alus-

tavad kokkuvõtete aega. suvetuuled küsivad,

kuid sageli ei vasta. Nad küsivad, kas me saa-

vutasime eesmärgi, kuid vastuse sellele peate

andma teie, meie partnerid.

Primuse kontori poolt tahaks kõigile teile

soovida ilusat suveaega, kaunist puhkust,

ilusaid suveilmasid ning kindlasti ka seda,

et meil kõigil õnnestuks vahepeal võtta liht-

salt aeg ning kuulata jutte, mida suvetuul

meile vestab - need on sageli huvitavamad

kui e-kirjad!

Raul Ranne

Uued tuuled, suvetuuled...

Foto

: er

akog

u

J U H T K I R I

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

4 uudised

Tänavu algavad Primuse töötajate su-

vepuhkused juuni lõpus ja seetõttu

on koordinaatorite tabamine suveperioo-

dil keerukam ning töö Primuse büroos

vaiksema rütmiga. 22. nädalal ehk 22.-26.

juulil puhkavad kõik Primuse koordinaato-

rid, seega sel nädalal saab kiirete küsimus-

te korral pöörduda kõrgharidusosakonna

juhataja urve Voolu poole. enne seda on

kontoris olemas Anu Lepik. Hiljem ka juba

teised koordinaatorid.

kogumiku “Higher education at a Crossroad: the case of estonia” esitlus toimus 17. juunil kvaliteedikongressi raames. esitlust juhtis einike Pilli.

Ilmunud on kõrgharidus-valdkonna uuringute kogumik

Foto

: Ter

je L

epp

Primuse büroo suvepuhkusel

Mai lõpus ilmus artilite kogumik

“Higher education at a Crossroad:

the Case of estonia”, milla toimetajad on

ellu saar ja rené mõttus. raamat põhineb

viimasel ajal läbiviidud kõrgharidusvald-

konna uuringutel ning käsitleb väga laia

teemade valdkonda, alates kõrgharidus-

poliitika kujunemisest, õppimisest, õpeta-

misest kuni tööturule sisenemiseni. Artikli-

tes mõtestatakse ja analüüsitakse teadlaste

poolt kõrghariduses toimunud muutusi ja

protsesse, kõrvutades neid muu maailma

arengutega ning selgitades neid teoreeti-

listest kontseptsioonidest lähtuvalt.

raamatuga on võimalik tutvuda suurema-

tes raamatukogudes, koopiad on saadetud

Haridus- ja Teadusministeeriumile, rek-

torite Nõukogule, rakenduskõrgkoolide

rektorite Nõukogule ja eesti kõrghariduse

kvaliteediagentuurile. kõigil huvilistel on

võimalik raamat endale soetada Peter Lan-

gi kirjastuse kodulehel, amazon.com’st või

kriso.ee’st.

5

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

uudised

Mentorlus – õppimine kogemuse jagamise kaudu

S isekaitseakadeemias käivitus 16.–17.

mail 2013 programm Primuse toel

80-tunnine mentorluse õppekava. kooli-

tusel osalevad 12 õppejõudu sisekaitsea-

kadeemiast, eesti Lennuakadeemiast ning

iT-kolledžist. Lektoriteks esimestel kooli-

tuspäevadel olid inga karton sisekaitsea-

kadeemiast ja kadri ugur Tartu Ülikoolist.

koolitusel oli rõhuasetus grupi protsessidel

ning oma kogemuse reflekteerimisel, men-

torluse ja õppimise mõtestamisel laiemalt,

et planeerida oma järgmisi samme tule-

vaste mentoritena. mentorlus aitab mõtes-

tada küsimuse: mida saan mina õppijana

ja õppejõuna ja töötajana teha selleks, et

muuta midagi meie ümber? Üks koolitusel

sõnastatud vastus kõlab nii: „uskuge selles-

se, mida te teete ning uskuge inimestesse,

kellega te koos midagi teete!“

Mõned mõtted koolitusel osalenutelt:“mentorite koolituse esimene moodul oli

õpetlik ja pani ennast kõrvalt vaatama ning

olukordadele teisiti mõtlema. Lektor kadri

ugur justkui tõi raamidest välja ning andis

mõtlemisainet pikemaks perioodiks.“

„koolituselt saadud tööriistakohvrit ja täh-

tede “T” ja “u” tasakaalukat kasutamist saab

igapäevases õppetöös rakendada.“

„sain teada, et iga juhendamine ei ole veel

mentorlus ja ka mentorluses on asju, mis

on võimsamad kui teooria.“

„märksõnad, mida igapäevaselt kasu-

tada, on suuNANÄiTAJA, kOOsTÖÖ,

TuNNusTus, PikAAJALiNe TAGAsiside,

ÕPimOTiVATsiOON.“

merle Tammela, sisekaitseakadeemia

mentorluse õppekava esimeses moodulis oli lektoriks ka kadri ugur (vasakul). Pildil juhendab ta tulevasi mentoreid.

Foto

: mer

le Ta

mm

ela

6

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

aktuaalne

Hanketeema selgitus

Programmi tegevusi silmas pidades on riigihange asjade ja teenuste ost-

mine hankija (kõrgkooli või sihtasutuse) poolt. kuna avalik õiguslik juriidiline isik (ülikoolid) või muu avaliku sektori valit-seva mõju all olev isik (sh rakenduskõrg-koolid, sihtasutus Archimedes) kasutab oma tegevuseks vajalike asjade ostmi-sel või teenuste tellimisel avalikke va-hendeid ehk maksumaksja raha, peab ta seetõttu riigihanke korraldamisel järgima järgnevalt toodud põhimõtteid ning tagama oma tegevuse ja otsuste läbipaistvuse.

1. Säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõte

eesmärgiks on tagada hanke objekti omandamine parimatel tingimustel. Põhimõtte järgimine eeldab korralikku planeerimist/hanke ettevalmistamist (mida ostame, millistel tingimustel jne). Parimate tingimuste all mõistetakse, et saame õige asja, õiges koguses, õigesse kohta ja seda parima hinna-kvaliteedi suhte eest. sellest tulenevalt ei väljendu hanke ökonoomsus ainult madalaima hinnaga pakkumise vastuvõtmises, vaid tähtis on ka hangitava kauba või teenu-se kvaliteet, garantiid jm. samas ei tä-henda see seda, et hind ei peaks olema

Programmi rakendamise juures on üks enam segadust teki-tanud teema hangetega seotu. 2008. aastal oli pakkumiste võtmise kohustus alates 30 000 kroonist ja see andis ette üsna selged tegutsemise piirid. Täna räägime hangetest, sh pakku-miste küsimisest, juba väiksematest summadest alates. Tuleb tõdeda, et tollal ei pööranud me piisavalt tähelepanu riigihan-gete seadusele (edaspidi rHs).

urve Vool, sA Archimedes, kõrghariduse arenduskeskuse juhataja

7

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

aktuaalne

üks tähtsamaid pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumitest.

2. Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsu-se põhimõte

kõikidele hankest huvitatud isikutele tuleb luua võrdsed võimalused hanke-lepingu saamiseks. Proportsionaalsus tähendab, et hankimisel kasutatavad piirangud (isikute ja menetluse liigi suh-tes) peavad olema põhjendatud ning asjakohased.

3. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte

info, mida hankest huvitatutele jagatak-se peab olema kõigile võrdselt kättesaa-dav, piisav, oluline ja asjakohane ning kogu hankemenetlus peab olema ava-lik, dokumenteeritud (alus menetluse kontrollimiseks). Alati võiks vastav info olla avalikustatud kõrgkooli kodulehel ja pakkumuste esitamise tähtajaks peab olema määratud mõistlik tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui neli tööpäeva.

4. Konkurentsi põhimõte

Just konkurents mitme pakkuja vahel aitab selgitada, milline neist on võime-line parimatel tingimustel pakkumise tegema.

5. Huvikonflikti vältimise põhimõte

isik peab hoiduma oma töökohustuste raames sellise otsuse tegemisest, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähi-sugulaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve.

6. Keskkonnasäästlike lahenduste põhimõte

Tuleb eelistada minimaalsete keskkon-namõjudega tooteid ja teenuseid.

Õigesti olete toiminud siis, kui teil on vastused/põhjendused kõikidele neile küsimustele

Kuidas on õige?

kuulete meilt korduvalt küsimusi: miks telliti teenust just selle eksperdi käest? kust te teate, et selle valdkonna asja-tundjaid rohkem ei ole? miks sõlmiti teenuse osutamise leping just selle koo-litajaga? miks te arvate, et maksate selle teenuse eest mõistlikku hinda? millele teie arvamus põhineb? kuidas teenuse ostusoovist potentsiaalseid müüjaid teavitati? kuidas toimusid läbirääkimi-sed jne.

Õigesti olete toiminud siis, kui teil on

8

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

aktuaalne

vastused/põhjendused kõikidele neile küsimustele ja te olete teinud kõik, et oleks tagatud konkurents, st teie ostu-soov on avaldatud/avaldatakse kõrg-kooli kodulehel või riigihangete regist-ris (sõltuvalt hankemenetluse liigist).

kuidas tõendada telefonis sõlmitud kokkuleppeid? kuidas põhjendada kau-ba ostu kõrgkooliga seotud ettevõttelt, eriti kui kauba hind on kallim kui teistel turul olijatel? kuigi võlaõigusseadus lu-bab ka suulist lepingut, on selle kontrol-litavuse tagamise kohustus ikkagi teil, tellijatel. kõiki selliseid “nüansse“ tuleb arvesse võtta hanget planeerides ja valida selline protseduur, millega oleks tagatud läbipaistvus ja kontrolljälje olemasolu.

Kõigepealt tuletage meelde oma asutuse-sisene hanke kord ja selles olevad kohustused

Soovitused

kõigepealt tuletage meelde oma asu-tusesisene hanke kord ja selles olevad nn kohustused. samuti tehke kindlaks oma asutuses kehtivad hankelepingud (või rahandusministeeriumi või kellegi teise korraldatud hangete tulemusena

sõlmitud hankelepingud, mis teile laie-nevad) ja kui neid on, siis kasutage! kasutage hangete korraldamisel oma dokumendihaldussüsteemi, st regist-reerige kogu hangete dokumentat-sioon, sh hinnavõrdlustabelid, doku-mendisüsteemis (et ikka dokumendid oleksid kättesaadavad ja säilitatud kuni 31.12.2025). Aga pole halba ilma heata

kindlasti on ka teil tuua näiteid sellest, kuidas võrdlevaid pakkumusi võttes olete saanud väga hea hinna-kvalitee-di suhtega teenuse. samas on ka teist-suguseid näiteid, kus töö hanke kaudu leitud teenuse osutaja kvaliteet on alla igasugust arvestust. meil, elluviijatel, on positiivseid näiteid palju ning täna-seks on isegi kõige suuremad „torisejad“ muutunud hanke eestkõnelejateks. Oluline tarkus, mis sellest õppida, on see, et kavanda/planeeri algul täpselt ja „kaua“. mida täpsemalt sa tead, mida ta-had, seda parema tulemuse saad. Para-ku keerulisemate hangete puhul, nagu infotehnoloogilised lahendused, uurin-gud, tehnika soetamine vms, on pakku-miskutse kokkupanemine juba omaette teadus, aga ka selle me omandame või leiame abi.

soovin teile kannatlikku meelt!

9

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

sündmus

Quality Renaissance in Higher Education?

17.-19. juunil kogunesid kvaliteedi arendajad üle maailma Tal-linnas kongressile “Quality renaissance - Co-creating a Viable Future”. Tegemist on väga mõjuka euroopa kvaliteediühingu aastakongressiga, kus osalesid eksperdid kõikidelt kontigen-tidelt. Põhikongressile eelnes kõrgharidusele pühendatud eel-kongress “Quality renaissance in Higher education?”, mida toetas ja korraldas programm Primus koos partneritega eesti kvaliteedühingust ja eesti maaülikoolist.

kongressi käis graafiliselt salvestamas martine Vanremoortele Belgiast koos oma tiimiga. Fotol tegutseb martine eelkongressi sessiooni visualiseerimisega.

Foto

: Ter

je L

epp

kadrin kergand, sA Archimedes

korraldustoimkonna üks eestvedajaid oli Anneli Lorenz, kes tegi kongressil ettekan-de programm Primuse jooksul läbiviidud projekti “kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis” tulemustest. edastan teile mõned kõlama jäänud mõtted eelkongressilt.

10

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

sündmus

1. Hariduse ja kõrghariduse fookusesse asetamine ei ole juhuslik, kaasaegne juhti-mine, areng ning innovatsioon eeldab inimestelt uutmoodi oskusi. Nii nagu ütles üks esinejatest everard van kemenade, on pehmed oskused tõusnud kaasaegses kvaliteedijuhtimises fookusessse. kahjuks ei kajastata seda kõrghariduse akreditee-rimise standardites.

2. roland k. Jahnke rõhutas oma plenaarettekandes, et: “...me ei saa rääkida hari-dusastmetest eraldiseisvana, vaid neid tuleb vaadelda ja arendada koos kui ühte tervikut.”

3. Cristiano Violani tegeles oma ettekandes probleemiga, kuidas motiveerida ini-mesi kvaliteediga rohkem tegelema. meil võivad olla väga head mudelid ja süstee-mid, aga kui ei ole kvaliteedikultuuri, ei saavuta me ka eesmärki.

kuna minul õnnestus osaleda ka põhikongressil, siis jagan teiega sealt saadud loo-mingulise koostöö retsepti:- leia õiged inimesed- lisa ühine arusaam ning selge eesmärk- sega juurde hea portsjon motivatsiooni- aseta tegevus avatud ja usaldusväärsesse keskkonda- vürtsita kire ja pühendusega.

Naudi tulemust!

Oma ettekande alguses tegi everard van kemenade tahvlile märkmeid, et asi oleks kuulajatele ikka selgemast selgem.

Foto

: Ter

je L

epp

11

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

sündmus

roland k. Jahnke Cristiano Violani

kongressist võttis osa väga rahvusvaheline seltskond, sealhulgas delegatsioon Hiinast.

kokku võttis kongressist osa ligi 400 huvilist. eelkongressi avasessioonil oli saal pilgeni täis.

Foto

d: Te

rje L

epp

12

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

sündmus

Mai lõpus esitleti programmi Pri-mus raames ilmunud kahte

raamatut: mari karmi käsiraamat „Õp-pemeetodid kõrgkoolis“ ning Jaanus kiili kogumik „ettevõtlusõpe kõrgkoolis”. esitlus toimus Tartus, Ülikooli kohviku kaminasaalis.

„Õppemeetodid kõrgkoolis“ käsiraamat on mõeldud õppejõududele, kellel on tahtmist mitmekesistada õppemeeto-dite valikut oma aines ning kes on huvi-tatud, et üliõpilased õpiksid huvi ja rõõ-muga nii kõrgkoolis kui ka edasises elus.

„ettevõtlusõpe kõrgkoolis“ kogumik on esimene terviklik kokkuvõte ettevõtlus-õppest eesti keeles ning ta peegeldab ettevõtlusõppes valitsevat mitmekesi-sust nii teoorias kui ka praktikas.

ettevõtlusõppe kogumiku ühe artikli autoritest marge Täks on tabavalt öel-nud, et „Õppemeetodid kõrgkoolis“, „Projektipõhine praktika kõrgkoolis“ (esitlus toimus 26. aprillil) ning “ette-võtlusõpe kõrgkoolis” moodustavad üheskoos praktilise, vajaliku ja tervikliku abimaterjali, millest igapäevatöö käigus inspiratsioon ammutada.

Esitleti Primuse raames ilmunud raamatuid

Foto

: mar

iann

e Võ

ime

13

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

sündmus

soovime teile kasulikku ning head lu-gemist! Järgnevalt on ka välja toodud mõned fotomeenutused mai esitluselt.

suurem galerii on nähtaval programm Primuse Facebooki lehel.

Raamatute .pdf versioonid:

• karm, m. (2013) “Õppemeeto-did kõrgkoolis”

• kiili, J. (2013) “Ettevõtlusõpe kõrgkoolis”

• rutiku, s., Lorenz, A., Pedak, e. (2013) “Projektipõhine prakti-ka kõrgkoolis”

Foto

d: m

aria

nne

Võim

e

14

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

suur võrgustike kohtumine sai alguse Tartust, programm Primuse ning sA Archimedese büroo juurest.

Juuni keskel (13.-14. juuni) toi-mus Põlvamaal, kaunis mooste Vii-

navabrikus Primuse koordinaatorite vii-mane suur võrgustike ühisseminar. kahe päeva jooksul vahetati teadmisi, koge-musi ning tehti ka koostööharjutusi.

esimene päev sai alguse Tartus, kus käi-di linna peal taga otsimas Tartu vaimu ning nii mõnigi tartlane avastas enda jaoks uusi kohti, rääkimata mujalt tul-nudest, kelle jaoks oli koostööharjutus tõeline maiuspala linnaga tutvumiseks! kahjuks jäi Tartu vaim huvitaval fotoja-hil tabamata.. või siiski?

Pärast Tartuga tutvumist sõideti ühiselt moostesse, kus esmalt tegi ettekan-de Primuse büroo, pärast mida andsid Anu realo, Jüri Allik ning evelin kiive

killukese ülevaate kAemuse projektist ehk sellest, mis tegurid mõjutavad kõrg-kooli akadeemilist toimetulekut.

Teist päeva alustasid nii Tallinna Ülikooli kui Tartu Ülikooli koolituskeskused oma ettekannetega ning sellele järgnes väga põhjalik ja põnev paneeldiskussioon teemal “kas me saavutasime eesmärgi?”. Teise päeva ettekannetest saab aimdu-se järgnevatest artiklitest. samuti on järgnevalt antud väike ülevaade ühis-seminarist fotode näol. rohkem fotosid leiab Primuse Facebooki lehel.

Aitäh kallid partnerid ja koordinaatorid! Oli meeleolukas töönädala lõpp ning kohtumiseni kõik koos uuesti prog-ramm Primuse lõpuüritusel, eeldatavas-ti 6. märtsil 2014!

sündmus

Suur võrgustike kohtumine

Foto

: mar

iann

e Võ

ime

15

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

sündmus

Koolituskeskustest võrgustiku seminaril - Tallinna Ülikoolkrista Tiit, Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikooli personali arendus- ja mobiilsuskeskuse tegevuste kokkuvõttes võib öelda, et peamised sihid ja tulemused on saavutatud ning koolituskeskus täi-dab oma eesmärki. Aastate lõikes on näha nii koolituste kui osalejate arvu kasvu ning viimast nii Tallinna Ülikooli kui partnerite õppejõudude osas. On hea tõdeda, et koolituste hulgas on tekkinud palju püsivaid koolitusi, mis on igal aastal aktuaal-sed ja leiavad alati suurt huvi ja positiivset tagasisidet. Lisaks töötame igal aastal välja uusi õppekavasid, et pakkuda õppejõududele laiapõhjalist ja vajadustele vas-tavat enesetäienduse võimalust. koolitustel osalejad väärtustavad võimalust õppi-da koos teiste kõrgkoolide õppejõududega ning samuti on koostöös partneritega välja töötatud ühiskoolitusi ning korraldatud sisekoolitusi. Primus on andnud suu-re ja olulise tõuke eesti kõrgkoolide vaheliseks koostööks ning usume, et see on kindlasti üks olulisemaid projekti tulemusi. kuigi edasise tegevuse osas on nii koo-lituskeskustel kui partneritel küsimärke ja kriitilisi küsimusi, siis loodame, et ühise eesmärgi nimel jätkuvad tegevused ka peale projekti lõppemist.

Tallinna Ülikooli koolituskeskuse tegevusest andis ühisseminaril ülevaate krista Tiit.

Foto

: mar

iann

e Võ

ime

16

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

võrgustik

Programmi Primus raames loodud koolituskeskused - Tartu Ülikoolmart Noorma, Tartu Ülikool

Programmi Primus raames loodi 2008. aasta sügisel Tartu Ülikoolis õppimise ja õpetamise arenduskeskus, mis initsieerib ja koordineerib erinevate teaduskondade koostööd õpetamise arendamisel, korraldab koolitusi programmi partnerkõrgkoo-lide õppejõududele, algatab ja suunab nii eesti-sisest kui rahvusvahelist koostööd erinevates õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskusi toetavates ja arendavates tegevustes.

Viie aasta jooksul on keskus koos partneritega nende eesmärkide täitmise nimel si-hipäraselt töötanud. esimeseks ülesandeks sai koolituste valiku väljatöötamine, mis rahuldaks enamuse eesti kõrgkoolide õppejõudude vajadustest. Alates 2010. aas-tast on Tartu Ülikoolis toimunud aastas keskmiselt 80 õpetamisalast täiendusõppe-kursust, millel on osalenud ligi 1400 õppejõudu ja koolitajat. saadud kogemuste põhjal koolitusi edasi arendades on nüüdseks jõutud stabiilsete kõrge kvaliteediga kursuste komplektini, mis vastavad headele rahvusvahelistele praktikatele. Oma kogemusi jagas eesti õppejõududega ligi kakskümmend maailmas tunnustatud kõrgkoolipedagoogika eksperti ja praktikut. Fulbrighti rahastuse toel viibis eestis külalisprofessor Ameerika Ühendriikidest.

Teiseks suuremaks väljakutseks on olnud teadlikkuse tõstmine. Tänu paljude õppe-jõudude positiivsele kogemusele koolitustel, on praeguseks eestis tekkinud oma õpetamisoskuste arendamisest huvitatud õppejõudude kogukond. Oluliselt on vähenenud suhtlemisbarjäärid erinevate ülikoolide õppejõudude vahel. sellele on kaasa aidanud ennekõike ühised koolitused ja seminarid, kus õppejõud omavahe-lise suhtluse kaudu mõistavad, kui ühised on erinevate kõrgkoolide probleemid. mitmetes koolides ja instituutides on tekkinud aktiivsed õpikogukonnad, kus oma üksuse siseseid õpetamise kvaliteedi küsimusi arutatakse. uuritakse oma õpetami-se mõju üliõpilaste arengule, kasutatakse selleks rahvusvahelise kõrgkoolipeda-googika kogukonna kogemusi.

Viie aasta jooksul on eesti kõrgharidus palju arenenud. Välja on kujunenud teadus-rühmad, koolitused, kogukond. Järgmistel aastatel peab koolituskeskus saavutatud tasemelt jätkama edukat rahvusvahelist koostööd eesti õppejõudude toetamisel.

17

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

võrgustik

Paneeldiskussioonis arutlesid (vasakult): mart Laidmets, Anneli kannus, Heikki Päeva ning urve Vool

Diskussioon “Kas me saavutasime eesmärgi?”Anu Lepik, Helen Jõesaar, sA Archimedes

suurel võrgustike ühisseminaril toimus peale koolituskeskuste ettekandeid arutelu programm Primus ootuste ja eesmärkide saavutamise teemadel erinevate osapoolte vaatenurkadest lähtuvalt. diskussiooni juhtis Annika Tina, kes meenu-tas programmiteksti kirjutamise protsessi, kus püüti tagada tegevuste elluviimisel paindlikkus ja jätkusuutlikkus.

urve Vool tõdes, et algusest peale oli eesmärk: programm peab endast „jätma jälje“. kuigi ega me päris täpselt ei teagi, mis on see „jälg“, mida programmist maha jätta. Tänaseks on selge, et programmi indikaatoritega loeme kokku pigem numbreid kui mõõdame mõju. Programmi edukust saab mõõta peale programmi lõppu, mõju-tegurid ilmnevad pikema aja jooksul, mitte koheselt elluviidud tegevuste järgselt. elluviijana oleme püüdnud anda kõikide tegevuste juures endast parima ning en-nekõike püüdnud suunata ja soodustada partnerite koostöövalmidust, kogemuste vahetust.

Anneli kannuse tõdes - Tartu Tervishoiu kõrgkool saavutas eesmärgi 95%-liselt, seda mitte rahaliselt vaid just tegevuste näol. esile võiks tõsta koolitused “Õppi-mine ja õpetamine kõrgkoolis” ja “keskastmejuhi koolitus”, mille tulemusena kõrg-kooli, inimeste ja protsesside juhtimine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks. keerulises ja vaidlusterohkes kvaliteedikindlustamise protsessis osalemine on edu-kalt kaasa aidanud institutsionaalsele akrediteerimisele. Lisaks on õppejõudude

Foto

: mar

iann

e Võ

ime

18

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

mentorluse ning üliõpilastele suunatud õppimisprotsessi toetamise rakendamine tänaseks viidud kõrgkooli igapäevategevustes lahutamatuks osaks.

Programmile tagasivaatavalt tõi mart Laidmets Haridus- ja Teadusministeeriumist välja Primuse positiivse rolli - kõrgkoolides õpetamist tähtsustatakse üha enam. Vähem on loosungeid, teatakse, et saadakse hakkama, isegi kõrgharidusreformi valguses. Programmi kaasabil on märgata ka rektorite tihedamat koostööd ja ühist huvi kõrghariduse eesmärkide saavutamiseks.

Programmi juhtnõukogu liige, erakõrgkoolide esindaja Heikki Päeva meenutas programmi algusaastast koolituskeskuste loomise tähtsust, eesmärgiks oli suuna-ta kõrgkoolides teadlikumat ja sihikindlamat akadeemiliste töötajate didaktilist täiendõpet. Praegu viiakse üliõpilastele karjääri –ja õpioskuste alaseid koolitusi läbi programmi toel ning õppekava väliselt, kuid loodetavasti on lähiaastatel suund teadlikuma õppetöö planeerimise poole, mis näitab õppija valmisolekut nende eest ise maksma.

Jah-ei vastust küsimusele „kas oleme saavutanud eesmärgi?“ on keeruline leida. Pigem võiksime mõelda, kuidas vastame 2014. aastal küsimusele: kas oleme prog-rammi toel tegevustesse ja inimestesse investeerinud või kulutanud ligi 14,6 mln eurot? Tuginedes diskussioonis kõlama jäänud Anneli kannuse mõttele, võiks kok-kuvõtvalt öelda: programmi käigus peaks igaüks leidma need kohad, millesse edas-pidi investeerida, on see siis mentorlus, VÕTA, algaja õppija kursused, tuutorlus, õp-pejõudude koolitus või mõni muu tegevus.

Foto

d: m

aria

nne

Võim

e

võrgustik

19

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013

Terve kevade on meie programmi auditeeritud.

Auditeeritav periood on märts 2011 kuni veebruar

2012 ning summa enam kui 2,7 miljonit eurot. kuna

tegemist on väga mahuka auditiga, siis kolmel audiito-

ril on kulunud dokumentide läbivaatamiseks päris hulga

aega ning konkreetseid tulemusi ei tea me praeguseni.

me ise suhtume audititesse kui võimalusse õppida ja näha

kõrvaltvaataja pilku oma tööle. Tulenevalt audiitorite küsimu-

sest, saab välja tuua mõned olulisemad tähelepanekud, mis on

oluline ka teil arvesse võtta:

1. Hinnapakkumiste võtmine ning säilitamine on väga oluline (vt ka

urve Voolu artiklit hangetest),

2. Jälgida tuleb väga tähelepanelikult tegevuste sihtrühma ning seotust

programmi eesmärkide ning tegevustega,

3. Lisaks seadustele, tuleb kindlasti jälgida ka sõna-sõnalt “Abimaterjali

partnerile” .

Auditi õppetunnid

võrgustik

P r i m u s e u u d i s k i r i 3 /2013primus.archimedes.ee

15.07 elektroonilise 29. VmT esitamise tähtaeg

20.07 Paberkandjal 29. VmT esitamise tähtaeg

15.08 elektrooniliselt vahearuande esitamise tähtaeg

26.08 uuringute infopäev

19.-20.09 “mentorluse õppetunnid” mentorite võrgustiku seminar

16.-17.12 VÕTA konverents

tähtsamad kuupäevad