1

Arvamus: Uuringurahade jagamise köögipoolest.Uuring: Tähelepanu, haridussüsteem! Kohale onjõudnud teise põlvkonna tudeng!

Rahvusvaheline Primus – rahvusvahelistumine on seni olnud suunatud pigem sissepoole, kuid miks mitte pöörata see

väljapoole ning jagada ka oma kogemusi?Loe lähemalt lk 3

Primus09/2012 nr3

2

Sisukordtoimetaja

Kogemuste jagamisest 3

uudis

Muudatused Primuse meeskonnas 4Kvaliteediprojekti lõpuseminar 4Primuse kodulehekülg nüüd ka inglise keeles 5Septembris kohtusid üldkoordinaatorid 5

arvamus

Avameelselt uuringute köögipoolelt – mõtteid suvekoolist 6-9

uuring

Uuringute infopäev 10-11Kohale on jõudnud teise põlvkonna tudeng 12-15Muukeelse tudengi toimetulekust ülikoolis 15-17Õppejõud on oodatud osalema üle-eestilises õppejõudude küsitluses 18

koostöö

Õppeprorektorite kohtumised 18-19

kogemus

Põhjamaade karjäärikonverents 20-22

mentorlus

Mentorluse mess 22-23Mentorite koolitajad Haapsalus 24-25Mentorikoolitus Kablis 24-25

SA ArchimedesProgramm Primus

Tel: 730 0800E-post: primus@archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee

Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus

51013 Tartu

Primus

Primus 09/2012 nr3

3toimetaja

Kogemuste jagamisestRahvusvahelistumine on ilus ja kõlav

sõna, mida kuuleb kõrghariduse valdkonnas

kõikjal. Ka Primuse jaoks on rahvusvahelisus

aktuaalne – ligi veerand programmi raames

koolitunutest on uusi teadmisi omandanud

välismaalt kutsutud koolitajate käe all.

Lisaks koolitustele ja mobiilsusele kuulub

rahvusvahelistumise alla ka parima prak-

tika vahetamine, kuulamine-vaatamine,

kuidas mujal riikides on mingid probleemid

lahendatud, teiste kogemustest õppimine

ning õpitu rakendamine oma probleemide

lahendamiseks. Primuse raames on partneri-

tel olnud võimalus osaleda rahvusvahelistel

üritustel ning õppereisidel, et viia end kurssi

sellega, mis toimub mujal ning tuua siia

parimat kogemust ka piiri tagant.

Viimasel ajal olen aga hakanud üha

rohkem imestama, miks meie rahvusvahelis-

tumine on pööratud pigem sissepoole ning

miks me ei jaga ise oma kogemust laiema

maailmaga? Kui palju kordi oleme ennast

avastanud konverentsil või seminaril ette-

kannet kuulates mõtlemas, et see probleem,

mida lahatakse, on meil endil juba lahenda-

tud? Kui palju kordi oleme lugenud mõnes

teises riigis välja antud juhendit või käsiraa-

matut ja leidnud, et meie enda vastavasisuli-

sed trükised on sootuks paremad?

Mis te arvate, kui uuel õppeaastal pööraks

rahvusvahelisuse osas ennast väljapoole

ning teistele alt üles vaatamise asemel ja-

gaksime avatult rohkem oma kogemust? Mis

oleks, kui konverentsidel kuulamise asemel

teeksime ise ettekandeid? Räägime oma

probleemidest, tehtud vigadest, edusammu-

dest ja praktikast, et teised saaksid vajadusel-

meid järgida või ka vigu vältida.

Ja miks piirduda ainult konverentsidega?

Miks mitte vaadata üle oma veebileheküljed

ja juhendid – kas need on erinevates keeltes

kättesaadavad ja kas need annavad edasi

infot selle kohta, millised on olnud meie edu-

sammud? Kutsume külla haridusvaldkonnas

tegelevaid inimesi, spetsialiste, autoriteete

ja pistame neile pihku meie edusamme tut-

vustavad trükised, et nemadki viiksid edasi

info meie kogemusest. Nagu ka käesolevast

uudiskirjast lugeda võib, oleme Primusega

selles valdkonnas tegemas esimesi samme.

Aga miks seda siis ikkagi teha?

Ma ütlen selle kohta lihtsalt: sõbrad, me

oleme olnud uskumatult tublid ja teinud

nende nelja aastaga ära rohkem kui palju-

des Euroopa riikides tehakse kümnega ning

ma usun, et meil on Euroopale mõndagi

õpetada.

Raul Ranne,

koordinaator VÕTA valdkonnas

4 uudis

Sügistuuled on puhunud Primuse mees-konda kaks uut vahvat liiget: Marianne Või-me ning Helen Jõesaare.

Esimene võttis suve lõpul üle kommuni-katsioonispetsialisti Maris Saare ülesanded ning teine septembri alguses õppejõudude koolituse valdkonna koordinaatori Karin Ruuli ametikohustused. Nii Maris kui Karin asusid lapsehoolduspuhkusele.

Marianne (marianne.voime@archimedes.ee) ning Helen (helen.joesaar@archimedes.ee) on põnevil koostööst Primuse partneri-tega ning soovivad kõigile mõnusat sügist!

Muudatused Primuse meeskonnas

2012 on Eesti kõrghariduse kvaliteedi-arendustes olnud erakordne aasta – lõpeb viimasel neljal aastal Primus programmi raa-mes läbi viidud projekt “Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis” ning samuti viidi esmakordselt läbi VÕTA kvaliteedi hindamise pilootprojekt.

Tulemuste tutvustamiseks ja kokkuvõ-tete tegemiseks korraldame Tallinnas 17. oktoobril projektide lõpuseminari. Seminari eesmärgiks on võtta kokku kvaliteedihinda-mise tervikprotsessi kogemused ja parimad praktikad ning tutvustada VÕTA kvaliteedi hindamise pilootprojekti tulemusi. Räägime

pisut ka kvaliteedialastest trendidest laie-malt, sellest tuleb rääkima Andrée Sursock Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioonist.

Ootame seminarile kõrgkoolide esinda-jaid, assessoreid ning kõiki, kes oma töös puutuvad kokku kõrgkoolide kvaliteedi- ja arendusküsimustega ning on huvitatud uuematest kvaliteedialastest arendustest kõrghariduses nii Eestis kui Euroopas.

Seminari täpne ajakava ning üritusele re-gistreerimine Primuse koduleheküljel http://primus.archimedes.ee/.

Kvaliteediprojekti lõpuseminar

Marianne Võime

Helen Jõesaar

5uudis

20. septembril kohtusid Primus programmi partneri-te üldkoordinaatorid Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Arutati jooksvaid küsimusi (eelarve- ja tegevuskavade täitmine, ühikuhindade keh-testamine jm), programmi muutmist (tehti ettepanekud ja toimus arutelu) ning räägi-ti 2013. aasta tegevuskavade esitamisest.

Septembris kohtusid üldkoordinaatorid

Selleks, et end nähtavamaks teha, näi-data oma tegevust, kogemust ja teadmisi ka väljapoole ning seoses rahvusvaheli-se kõrghariduse konverentsiga “Higher education – higher lever learning?”, mis toimub 23.–25. jaanuaril Tallinnas, tekkis vältimatu vajadus muuta Primuse veebi-leht kättesaadavaks ka inglise keeles. Nii ongi Primuse leht nüüdsest kakskeelne! Seda just meie rahvusvahelistele partneri-tele, külastajatele, huvilistele.

Primuse ingliskeelne koduleht annab ülevaate Primusest ning selle tegevustest

ja partneritest. Lehel on programmi ing-liskeelne tekst, samuti ülevaade eri tege-vuste trükistest ja tehtud töödest. Lehel on ka loetelu korraldatavatest üritustest ning välja on toodud joonised ja tabelid, mis visualiseerivad Primuse tegevust ka värviliselt. Kõiki uudiseid ning rubriike ei ole dubleeritud, kuid kõik vajalik, mis vä-liskülalisele huvi võiks pakkuda, on inglise keeles leitav.

Primuse ingliskeelsele lehele saab ees-tikeelse lehe ülevalt paremalt nurgast EN keeleikoonile vajutades.

Primuse kodulehekülg nüüd ka inglise keeles

Foto: Marianne Võime

Marianne Võime

Helen Jõesaar

6

Jõgevamaal 23.–24. augustil toimunud suvekooli kuulajaskonna moodustasid enamasti noorteadlased, kes alles unistavad „kapten Granti lasteks“ [1] saamisest. Seega puudusid kuulajaskonnast Eesti teaduspoliitika ideoloogid, tublid granditaolejad ja -hoidjad ning ka frustreerunud teadlaskonna esindajaid. Kardan, et need, kes tulid koolitusele sooviga õppida üksteise kogemusest lahtreid „õigesti“ täitma, võisid pettuda. Ülejäänud aga mitte. Vähemalt tegi Aaro Toomela kokkutulnutele kohe alguses selgeks, mis ta arvab grupitööst kui õppeviisist (mitte hästi). Selle asemel andis ta ise väga sisuka

ülevaate kehtivast süsteemist ja seda nii rahataotleja, kuid ka teadusprojekti hindaja vaatenurgast.

Eesti teaduse rahastamine ja selle aluseks olevad reeglid on pakkunud kõneainet nii ülikoolide kinniste uste taga kui ka avalikus meediaruumis. Enamasti on avalikkuse ees sõnavõtjateks humanitaar- ja sotsiaalteadla-sed [2], aga ka õigusteadlased [3] ning osad rahajagamisel tühjade pihkudega jäänud loodus- ja täpsusteadlased [4] – seega mär-kimisväärne kogum teadlaskonnast, kes on ühel või teisel moel väljendanud oma rahul-olematust kehtestatud mängureeglite

Järelkajaks prof. Aaro Toomela läbi viidud ning programmide Primus ja Eduko ühisrahasta-tud suvekoolile 23.–24. augustil Jõgevamaal Trofee jahimajas „Uuringu või analüüsi finant-seerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa,” ütleb Karmo Kroos kokkuvõtli-kult, et grandiraha jätkub Eesti sotsiaalteadustes eelkõige põhivoolu esindajatele.

“Selleks, et püstitada uudseid uurimisküsimusi ning saada nendele vastamiseks rahalist tuge, tuleb mitte ainult vingerda, vaid teha seda veenvalt ehk siis põhivoolu raamistikus,” lausub Kroos. Järgnevalt meenutab Kroos, mis toimus suvekoolis ning avaldab arvamust rahastamise temaatikast.

Karmo KroosEBS majandusteooria õppetooli juhataja kt

arvamus

Avameelselt uuringute köögipoolelt –

mõtteid suvekoolist

7

suhtes. Kui süsteemi kriitikud on seni püüdnud (suuresti edutult) selgitada eri teadusharude eripära ja ühise mõõdupuu puudulikkust ning teinud ettepanekuid rahajagamise reeglite korrastamiseks, siis Toomela avas suve lõpus hoopis uue lähe-nemisviisi. Sarnaselt Ameerika Sotsioloogia Assotsiatsiooni presidendi Erik Olin Wrigh-ti [5] tõdemusele lähtub ka tema positsioon arusaamast, et „agent“ ei suuda struktuuri muuta; inimese ja masina kokkupõrkes saab enamasti ikka esimene viga ja selle asemel, et hädaldada ja süüdistada – süsteemi vastu

võideldes ennast vigastada ja diskrediteeri-da – on mõistlik kehtestatud mängureeglid endale selgeks teha ning püüda teadusoli-garhiat võita nende enda mängus.

Seejuures üllatas Toomela nii oma ot-sekohesuse kui ka pragmaatilisusega. Näi-teks esitas ta sellise väite: “otsustajad on ebakompetentsed parimate projektide ja uurimisteemade valikul ning tööks vajaliku ressursi hindamisel”. Üllatavalt kõlas ka, et alusuuringutes on temagi grandiraha saa-miseks pidanud taotlused koostama

arvamus

Arutelu professor Toomelaga.Foto: Kadrin Kergand

8 arvamus

arvestusega, et väga suure tõenäosusega hindab seda teadusvaldkonda valitseva põhivoolu esindaja, kellel väga jäigad ning taotluse hindamise kontekstis vaieldama-tud arusaamad kindla uurimissuuna sisust ning aktsepteeritavatest meetoditest. Selles kontekstis soovitas Toomela uudseid uuri-misprobleeme püstitavatele teaduritele ja/või vastuvoolu trenni tegevatele noortead-lastele vähemalt taotluses põhivoolu hinda-jale arusaadavat ja meelepärast lubada (ehk teisitimõtlemist varjata).

Toomela esitlusest tuli välja ka vahe ka-sumit taotlevate ja seega igati rahajagaja ootustele vastata püüdva uuringufirma ning Eesti ülikoolis ellu jääda püüdva (ja võimalik et ka laiemal teadusväljal tunnustust otsiva) teaduri motivatsiooni vahel, mis ajendab neid kahte erinevat seltskonda rakendusuu-ringute läbiviimiseks taotlusi esitama.

Kui esimene püüab lihtsalt raha teenida ning järjekordne „projektike“ ei ole enamat kui jupike teenistust selles linditöös, siis tea-duril on eelkõige väljakujunenud uurimishu-vi ja ta kaalub, kuidas väljapakutud

Suvekoolis osalejad töötuhinas. Foto: Kadrin Kergand

Selles kontekstis soovitas Toomela uudseid

uurimisprobleeme püstitavatele teaduritele

ja/või vastuvoolu trenni tegevatele

noorteadlastele vähemalt taotluses põhivoolu

hindajale arusaadavat ja meelepärast lubada (ehk teisitimõtlemist varjata).

9

raamistikus midagi poolmõistlikku teha, mil-lest võiks olla tulu ka tema teadustegevuses – vaatamata sellele, et rahastaja seda alati ei mõista ega hinda. Samas võimaldab just see viimane teaduril pakkuda tellijale enamat, kui lepingust tulenev lihtsustatud problee-mipüstitus või tavapäraseid metoodilised lahendused eeldaksid. Vähemalt Toomela ise püüab rakendusuuringute puhul tellijale seeläbi lisaväärtust pakkuda ja rõhutas, et le-pingut peab seejuures ühemõtteliselt ja ilma igasuguste eranditeta täitma mis tahes tüüpi uuringute rahastaja puhul. Teades, et osades tegusates uurimisrühmades on suuresti vaid taotluste koostamisele spetsialiseerunud ja pühendunud liige (kes sõna otseses mõttes vorbib kümme taotlust, lootuses ühele neist rahastust saada), oli üllatav kuulda, kuivõrd mõistlikesse piiresse (10–15% tööajast) on Toomela suutnud grantide taotlemise ja ra-porteerimisega seotud ajakulu suruda.

Tükikese värske õhuna kõlas ka tege-vuspõhimõte, et ta otsib rahastust vaid siis, kui selleks on tekkinud reaalne vajadus (nt eelmine uurimistoetus lõppemas või sellest mingi oluline osa rahastajate otsusest tule-nevalt välja jäetud).

arvamus

[1] See teravmeelne tähelepanek Eesti (sotsiaal)teadlaskonnast kuulub Hardo Pajulale.[2] Tiina Kirss „Eesti humaniora häirekellad”, Sirp, 06.04.2007; Kristiina Ross „Golemi kolme-

kordses embuses“, Sirp, 13.04.2007; Rein Müllerson „Kas Eestis on võimalik teha tipptasemel sotsiaalteadust?“, Sirp, 20.10.2011.

[3] Ülle Madise „Sotsiaalteadlased ja avalikkus“, Konverentsi “20 aastat iseseisvust”, Tallinna Ülikool, paneeldiskusioon 23.08.2011.

[4] Peeter Raidla „Teadusrahast võtavad jagajad suure osa omale”, Äripäev, 05.02.2003; Holger Roonemaa „Teadusraha jagamise kord pööras teadlased omavahel tülli“, Eesti Päeva-leht, 13.06.2008.

[5] Mark Kirby „An interview with Erik Olin Wright”, Social Science Teacher, 2001.

Üks mis selge - teadusväljal kehtivad oma kirjutatud ja kirjutamata

reeglid, mis oleks noorteadlastel mõistlik

endale võimalikult varakult selgeks teha.

Sammukese selles suunas aitas Toomela koolitus kindlasti astuda. Selle

eest nii talle kui koolituse korraldajatele suur aitäh!

10

infopäev21. septembril toimus Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumi valges saalis infopäev, kus tutvustati kõigile huvilistele Primuse raames valminud uuringuprojekte. Kahest uuringuprojektist: “Õppija 2.0. Elukestev õpe kõrgkoolis: õpiprotsessi toetav keskkond” ja “Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis” saab lugeda järgmistelt lehekülgedelt.

Uuringute

11

Uuringute

sündmusFo

tod:

Mar

iann

e Võ

ime

12

Tähelepanu, haridussüsteem! Kohale on jõudnud teise põlvkonna tudeng!

Tulge ja uudistage – teise põlvkonna õppi-

jad on kohal! Ma ei pea siinkohal silmas neid

kõige nooremaid, kes sündinud iseseisvas

Eestis. Tõsi, nemadki on tänaseks hakanud

Eesti kõrgkoolidesse jõudma. Tahan siin hoo-

pis rõhutada, et tänaseks on Eestis tavaline

just teistsugune tudeng, ja selle teistsugu-

sega tuleb samasuguse tulemuse saamiseks

kasutada teistsuguseid võtteid.

Nimelt, Primus programmi raames äsja

lõpule jõudnud uuringus „Õppija2.0” selgus,

et mittetraditsiooniline tudeng on sedalaadi

uudiskaup, mida ei kõrgharidussüsteem ega

kõrgkoolid ikka veel suuresti ei tunne ja mida

nad üldjuhul ka hinnata ei oska. Ometi näitas

juba 2007. aastal läbiviidud täiskasvanute

koolituse uuring, et Eestis omandas taseme-

õppes kõrgharidust 4,2% kõigist 25–64-aas-

tastest täiskasvanuist, seega puudutab meie

uuringu temaatika pea 30 000 inimest, mis

moodustab kõigist tudengitest koguni 43%.

Eestis töötab rekordiline kaks kolmandikku tu-

dengitest, täiskoormusel õppijaist omakorda

pooled veel täistööajaga. Lisaks elu- ja töö-

kogemusele on veerandil tudengeist omast

käest võtta ka lapsevanemakogemus. Seega,

meie kõrghariduses on täiskasvanud, töötav,

lapsevanemast õppija pigem tavaline, sellal

kui nn traditsiooniline värske tudeng seisab

tema kõrval võrdväärselt, kuid kindlasti mitte

ülekaalukalt.

Eesti kõrgharidussüsteem on, niisiis, ene-

selegi märkamatult saanud mittetraditsioo-

niliste õppijate osakaalu osas veduriks. Mida

meie haridussüsteem siis uue põlvkonna tu-

dengitega arvestamiseks teeb?

Selgub, et selle asemel, et täiskasvanud

õppijaist kiiresti – või siis hoopiski hoolsasti

– kokku segada hea hariduse ja teadmistega

tark ja tegus rahvas, jäetakse see suurepärane

materjal liigagi sageli kapiriiulile niisama seis-

ma. Mõnigi neist ei jõua oodata, kuniks kool

lõpuks ära õpib, kuidas neis peituvad väärtu-

sed ja omadused parimal moel esile tuua. Mis

salata, vahel jääb mõni erilisem seesugusest

2012. aastal valmis Primuse raames uuring “Õppija2.0. Elukestev õpe kõrgkoolis: õpiprot-sessi toetav keskkond”, mille üks läbiviijatest, Triin Roosalu, annab ülevaate, kes on ikkagi see uus tudeng ja milliseid tulemusi uuring näitab.

Triin RoosaluTallinna Ülikool

uuring

13

toest päris ilma ning väljub kooli ustest just

samasugusena kui tuli, kaasas vaid kogemus

sellest, kuidas haridussüsteem on kellelegi

teisele.

Eesti kõrgkoolide vaatepunktist nn tra-

ditsiooniline mittetraditsiooniline õppija on

eelkõige see, kellel oli enne kõrgkooli õppi-

ma asumist õpingutes paus ja kes õpib just

töö kõrvalt õppijate vajadustele kohandatud

õppevormides – näiteks tsükliõpe, kaugõpe

ning ka õhtuti toimuv statsionaarne õpe.

Neid paindlikes vormides õppijaid näeb kool

ühe, homogeensete vajadustega grupina.

Teisalt aga vaadeldakse päevases vormis õp-

pureid omakorda ühtse, põhiliselt õpingutele

pühendunud grupina, kelle tase, vajadused,

kogemused on sarnased. Eesti kuulub juba

praegu nende riikide hulka, kus täiskasvanud

õppijad tunnetavad süsteemist lähtuvaid

takistusi keskmisest enam. Eestis maksavad

täiskasvanud tudengid teistest riikidest mär-

gatavalt kõrgemat õppemaksu, lisaks on meil

ka õppemaksu maksvate tudengite osakaal

(kaks kolmandikku) võrdlemisi suur. Avaliku

sektori otsetoetused tudengitele on riikide

võrdluses üsna tagasihoidlikud, mis viitab

erakapitali tähtsusele kõrghariduse rahasta-

misel. Seetõttu on potentsiaalsete õppuritel

piiratud rahalised võimalused.

Kõrgkoolide õppetöö koordinaatorid

rõhutasid, et majandusliku toetuse või sot-

siaalstipendiumi taotlemine on üsna komp-

litseeritud ja mõjub tudengile stigmatisee-

rivana. Osad vajaduspõhised toetused ei

olegi paindlikes õppevormides õppivatele

tudengitele kättesaadavad. Peale omalt poolt

õppemaksude paindlikuma graafiku võimal-

damise ei näinud meie intervjueeritavad siin

olukorrale lahendusi.

Kõrghariduse peatne uuendus tasuta

õppe osas loob teoreetiliselt võimalusi tasuta

õppeks ka mittetraditsioonilistele tudengite-

le olenemata õppevormist.

Praktiliselt tuleb aga meeles pidada, et ava-

tud ülikooli kaudu ja osakoormusega õppe

valivad tudengid just seepärast, et täiskoor-

musega õppimine ja töötamisest loobumine

ei ole muude kohustuste kõrval võimalik. Va-

hest võiks kavandatav õppetoetuste süsteem

võimaldada töötasuga võrreldava sissetuleku

säilimist õpingute perioodiks? Sisuliselt oleks

tegemist pikaajalise tasulise õppepuhkuse

ellukutsumisega, mis oleks võrreldav näiteks

praeguse vanemahüvitise korraga. Praegu-

sel hetkel sellisest meetmest kuulda ei ole ja

seni väljapakutud toetusnumbrid ei võimalda

kindlasti täiel määral õpingutele pühenduda,

kui tudengil on ülalpeetavaid või kodulaen.

Lisaks tuleb arvestada, et Eesti kõrghariduses

Eesti kõrgharidussüsteem

on saanud mittetraditsiooniliste

õppijate osakaalu osas veduriks.

uuring

14 uuring

ei ole levinud sellised toetused nagu ettevõt-

te (nimeline) stipendium oma (tulevase) töö-

taja koolitamiseks, mis võiks sedalaadi prob-

leeme leevendada.

Valitseb ka oht, et kavandatav uuendus

halvendab veelgi just õppimist ja muud elu

ühendavate tudengite võimalusi selle kaudu,

koolidel on nüüd huvi just tasuliste tudengi-

te arvu suurendamise vastu. Või ehk ongi see

just hea – nii ehk pööravad ka koolid senisest

rohkem tähelepanu tasulistel kohtadel õppi-

vatele tudengitele? Reformi kavandamise käi-

gus seni kostnud retoorika loob siiski tausta

pigem vastupidiseks. Kui ainult täiskoormu-

sega edasi jõudvat tudengit peetakse n-ö

õigeks ja piisavalt pühenduvaks teadmiste-

otsijaks, siis vaikimisi lepitakse kõrghariduse

kvaliteedis mitte ainult nn kahekiiruselise,

vaid just nimelt selgelt erineva tasemega

kõrgharidusega. Siin ei tasu vist meenutadagi

– aga võib-olla just tasub? – osades haridust

väärtustavates Euroopa riikides kehtivat kor-

da, et alates mingist vanusest võib täiskasva-

nu asuda ülikooliõpingutele rangeid sisseas-

tumisnõudeid täitmata. Eesti täiskasvanud

õppijaid ootab aga ees pigem sisseastumis-

tingimuste karmistumine.

Kahe kolmandiku tänaste tudengite õpin-

gutele pühendumise alternatiivkuludest ei

ole seni samuti räägitud, kuid see ei ole tin-

gimata ainult indiviidi tasandil tekkiv kulu.

Tegemata töö, kavandamata arengud ja

maksmata maksud on ühiskonnale kindlasti

kulu. Kitsamalt haridussüsteemile tähendaks

see aga õpikeskkonna vaesustumist – täiskas-

vanud õppijad toovad auditooriumisse oma

töö- ja elukogemuse ja selle pinnalt kerkivad

küsimused. Väheste pühendumisvõimalus ei

tagaks automaatselt kõrghariduse kvaliteedi

kasvu: tööturul on nõutumad just need vilist-

lased, kel on õpingute lõpetamise ajaks ole-

mas ka töökogemus.

Õppimise kõrvalt töötamise välistamisel

peavad kõrgkoolid kõikvõimaliku praktilise

kogemuse omandamisele senisest märksa

enam tähelepanu pöörama. Lisaks on teada,

et ühiskonnaelus osaletakse seda enam, mida

kõrgem on haridustase, nii jääb juba tööle

asunud õppijate õpingutest loobumisel hulk

inimvara välja arendamata.

Täiendav küsimus on, kuidas tuleks täis-

kasvanud tudengite puhul mõõta kõrghari-

duse tulemuslikkust ja kvaliteeti. Kui jätkata

Eestis (ja mujal) seni levinud tööturukeskse-

te mõõdikutega (nt palgatase, tööhõive või

töötus pärast õpingute lõpetamist vms), siis

jääb tähelepanuta, et täiskasvanud õppijad

omavad juba eelnevalt piisavalt ressursse,

mis nende tööturustaatust mõjutavad ning

nende edusammud selles osas ei tulene

koolikogemusest.

Tööturul on nõutumad need, kel on õpingute

lõpetamise ajaks olemas ka töökogemus.

15uuring

Niisiis, tuleks kindlasti kaaluda, kuidas sa-

mal ajal tagada kõrghariduse parem kättesaa-

davus ja selle kõrgem kvaliteet, arvestades ka

täiskasvanud, mittetraditsioonilise õppija

vaatenurka.

Kogusimegi oma uuringusse pildi Eesti

kõrgkoolides täna tehtavast ning pakkusime

välja ka mõned soovitused. Seega, pangem

tähele: teise põlvkonna tudeng Õppija 2.0

on kohal! Või ehk oleks õigem kasutada

selle sõnumi edastamiseks hoopis Web2.0

kanaleid…

Vene õppekeelega gümnaasiumidest tu-

levatest üliõpilastest asub igal aastal eesti

keeles õppima ligi 60 protsenti. Heatasemeli-

se kõrghariduse saamise üheks eelduseks on

keeleline toimetulek õppetöös, kuid ülikooli-

des õppivate muukeelsete tudengite keeleta-

se on väga heterogeenne, varieerudes lausa

algajatest edasijõudnuteni. Nõrga eesti keele

oskusega lõpetajate puhul on riskikohaks

nende hariduse kvaliteet, mis võib omakorda

ohustada ülikoolide mainet. Õppetöös edu-

kaks toimetulekuks vajalike keeleteadmiste

hulka ei ole aga võimalik alahinnata: juba üks

kõrgkooliõpik võib sisaldada ligi 10 000 erine-

vat sõnavormi, samuti on erinevat tüüpi teks-

tide ja suhtlussituatsioonide määr erialade ja

kursuste lõikes väga ulatuslik.

Mitte-emakeeles õppimine tähendab

üldjuhul suurt lisatööd eelkõige tudengile

endale.

Ülikoolides pakutavatest keeletoe võima-

lustest on esmane, kuid mitte ainus meede,

keelekursused. Kuna keelevajadused on kõi-

gil üliõpilastel äärmiselt erinevad, on vaja

mitmeid erineva sisuga keelekursusi ning

isegi siis ei ole organiseeritud keeleõppe

abil võimalik muukeelseid tudengeid kõigiks

olukordadeks ette valmistada. Paratamatult

langeb nii Eestis kui mujal maailmas osa kee-

lelise toetamise raskust erialaõppejõudude

(meditsiini, elektroonika jm õppejõud) õlga-

dele. Paljuski sama problemaatika puudutab

ka meie ülikoolide ingliskeelsel õppekaval

õppivate mitte-inglise emakeelega tudengite

õpetamist.

Tallinna Ülikooli projekti „Erialakeeleõp-

pe arendamisvajaduse uuring“ (EKAV) ees-

märk oli probleemile tähelepanu pöörata,

uurida muukeelsete tudengite keelevajadu-

si ning toetada ülikoole nende üliõpilaste

Uuring muukeelse tudengi toimetulekust ülikoolis

Helena Metslang, Tallinna Ülikooli projektijuht, Tartu Ülikooli doktorant

16 uuring

abistamisel. Avaldati uuring „Muukeelse tu-

dengi keeleline toimetulek ja vajadused üli-

koolis“ (Metslang ja Šmõreitšik 2012) ning

loodi elektrooniline erialakeele kogumik

(http://www.cs.tlu.ee/erialakeel/), mis

koondab abimaterjale nii keele- kui

erialaõppejõule.

Eelmainitud uuring on esimene süsteem-

ne sissevaade õppija emakeelest erinevas

keeles toimuva õpetuse olukorda Eesti üli-

koolides. See kajastab ligi 200 õppejõu ja

900 muukeelse tudengi küsitluste ning nelja

fookusgrupiintervjuu tulemusi. Uuringus osa-

lesid erinevate ülikoolide ning erialade üliõpi-

lased ja õppejõud.

Tulemused muukeelsete tudengite üldise

toimetuleku kohta eestikeelses õppes on pi-

gem head: 74 protsenti õppejõududest ja üle

80 protsendi tudengitest kinnitasid, et eesti

keelest erineva emakeelega tudengid tule-

vad rahuldavalt või hästi toime. Kahjuks ei

tähenda õppetööga toimetulek veel, et muu-

keelsed üliõpilased oleks kõrgel tasemel kee-

leoskusega. Enim vajavad arendamist suuline

eneseväljendus, loengute kuulamise ja semi-

naridiskussioonides sõnavõtmise oskus ning

uurimistööde kirjutamise vilumus. Tudengid

leiavad siiski, et ülikoolide pakutavad eesti

keele kui teise keele kursused on tõepoolest

nende keeleoskust mitmekesiselt arendanud.

Eesti ülikoolide erialaõppejõududel on

vastakad seisukohad küsimuses, kas ka

neil tuleb kursuste käigus muukeelsetele

tudengitele keeletuge pakkuda. Uuring näi-

tas, et arvamused eristuvad selle põhjal, kas

õppejõu meelest peaks tudengi toimetulek

olema vaid ta enda vastutus või kuulub õp-

pekava keeles küpse eneseväljendusoskuse

andmine üldise hariduskvaliteedi juurde,

mida ka erialaõppejõududel tuleks pakkuda.

Suur osa erialaõppejõude suhtub keeleprob-

leemiga muukeelsete tudengite abistamisse

siiski toetavalt ning püüabki seda aktiivselt

teha. Probleemiks on see, et metoodikat,

mida teises keeles õppimine eeldab, tunne-

vad vaid vähesed õppejõud. Enamik õppe-

jõude on muukeelsete tudengite õpetamise

probleemiga üksi: neil tuleb ise lahendusi

otsida, kuidas eesti keelt kehvemini valdava-

tele tudengitele aineteadmised edukalt edasi

anda.

Uuringu läbiviijad esitasid ka soovitusi

õppekeelest erineva emakeelega tudengi-

te õppe arendamiseks. Soovituste kohaselt

võiks eelkõige täiendada erialaõppejõudu-

de teadmisi teises keeles õpetamiseks välja-

töötatud meetodite osas (lõimitud aine- ja

keeleõppe metoodika). Õppejõudude laiem

teadlikkus neist võtetest tõstaks ka ülikoolide

suutlikkust pakkuda paremal tasemel hari-

dust ingliskeelsetel õppekavadel õppivatele

tudengitele, kellest enamik ei ole inglise ema-

keelega. Vajalik on kohandada see metoodika

Eesti kõrghariduse oludega ning laiendada

selle alusel vastavaid koolitusvõimalusi.

Projekti raames loodi ka praktilisi abi-

vahendeid keeletoeks. Kui seni on kõrg-

17uuring

koolide erialase eesti keele kui teise keele

õppejõududel tulnud kulutada palju lisa-

aega oma kursuse jaoks õppematerjalide

otsimisele ja koostamisele, siis projekti käi-

gus loodud Erialakeele kogumik on esimene

laiemalt kasutatav õppematerjalide kogu.

Kogumiku eesmärk on lihtsustada keele-

õppejõudude tööd ning muuta keeleõpe

muukeelsetele tudengitele atraktiivsemaks

tänu nende keelekasutusvajaduste täpse-

male arvestamisele. Küll suhteliselt väike-

semahuliste materjalide koostamisele on

lähenetud kompleksselt: need toetavad nii

suulise akadeemilise suhtluse kui ka kirjalike

tekstiliikide õpetamist, nii sõnavara kui ka

grammatika õpetamist. Olulisemad valminud

materjalid on viie erialarühma keelt esindav

kirjalike tekstide kogu, loengusalvestiste ja

nende litereeringute kogu ning akadeemilise

sõnavara loend kasutusnäidetega.

Erialaõppejõudude, kelle kursustel õpib

enam muukeelseid tudengeid, toetuseks

loodi brošüür „Eesti keelest erineva emakee-

lega tudeng Tallinna ülikoolis“. Materjal sobib

kasutamiseks ka teistes ülikoolides. See kir-

jeldab TLÜ õppejõudude ja üliõpilaste arva-

musi ja ettepanekuid muukeelsete tudengite

ülikoolis toimetuleku ning nende toetamis-

võimaluste kohta. Brošüüris on kaetud järg-

mised teemad: tudengi vastutus eestikeelses

õppetöös toimetulekul, loengud suurele au-

ditooriumile, seminarid ja praktikumid, sisse-

juhatavad venekeelsed loengud ning tead-

miste hindamine.

Erialakeele kogumikTugimaterjal muukeelseid tudengeid õpetavatele erialaõppejõududele

• Brošüür „Eesti keelest erineva emakeelega tudeng Tallinna ülikoolis: TLÜ

õppejõudude ja üliõpilaste arvamusi ja ettepanekuid muukeelsete tudengite ülikoolis

toimetuleku ning nende toetamisvõimaluste kohta“

Abivahendid eesti keele kui teise keele õppeks• Erialaste tekstide kogu

• Erialaste loengusalvestiste kogu

• Üldakadeemiline sõnavara

• Ülikooliõppes kasutatavaid tekstiliike

• Näiteid kõrghariduses kasutatavate tekstide grammatikajoontest

• Valik ülikooli keelesituatsioone

Uuringu „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“ aruanne

Veebiaadress: www.cs.tlu.ee/erialakeel

18

Mida õppeprorektorid, st ka Teie, nendes kohtumistes väärtustate?

Tiina Puusalu (TP) ja Marleen Viidul (MV) ja Raul Tõnnov (RT): Väärtustame võimalust kolleegidega kogemusi vaheta-da. See on hea koht, kus arutada jooksvaid küsimusi ja õppida üksteise kogemustest.

Krista Haak (KH): Olen saanud ka kinni-tust sellele, et olen oma kooli tegemistega õigel teel ning samuti uusi mõtteid, kuidas võiks erinevaid õppevaldkondi edasi aren-dada. Kui rakenduskõrgkoolid hoiavad sihtide seadmises ja kvaliteedi tagamises ühist joont, on see väärtuseks Eesti kõrg-haridusele tervikuna.

RT: Need kohtumised on andnud ka

hea võimaluse külastada ja tutvuda teiste rakenduskõrgkoolidega – näha, kui erine-vad me oleme ja samas, kui palju on meil sarnaseid väljakutseid.

Mida peate kõige olulisemaks eesmärgiks?

KH: Koostööd, parimate praktikate ja-gamist ja rakenduskõrghariduse väärtus-tamist Eesti haridusruumis.

TP: Kindlasti ka infovahetust, ühised arusaamad. Mõningatele probleemidele saab ühisel nõul kiiremini lahenduse. Minu jaoks on olnud need kohtumised hea võimalus õppida teiste koolide parimast praktikast (õppejõudude atesteerimine, lõputööde protsess jne).

Programmi Primus tegevus 4 ehk strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides raames kohtuvad õppeprorektorid iga aasta mitmel korral, et arendada koos-tööd ja vahetada kogemusi. Küsisime Krista Haaki (Sisekaitseakadeemia), Tiina Puusalu (Eesti Mereakadeemia), Marleen Viiduli (Tartu Kõrgem Kunstikool) ning Raul Tõnnovi (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) käest, miks koos käiakse ning mis on kohtumiste tulemused.

Õppeprorektorite kohtumised

hea koht teiste kogemusest õppimiseks

koostöö

19

MV: Kindlasti koostöö arendamine eri-nevates valdkondades. Lisaks oleme koos-töö käigus leidnud mitmeid suundi, mis on olulised mitmele koolile, üheskoos tegut-semine aitab leida paremaid lahendusi.

Kas kohtumised on andnud tõuke koostööks või mõneks muutuseks?

KH: Jah, olen saanud nõu ja abi taga-siside süsteemi parendamiseks, õppejõu-dude koormuste arvestamiseks jne. Nüüd toimub koolideülene ÕIS-i arendus ja sa-muti on tänu koostööle toimunud koolide vahelist personalivahetust.

TP: Kindlasti. Näiteks juhul, kui on tarvis saada kontakte erinevate ürituste korral-damiseks, siis on alati hea pöörduda õp-peprorektori poole, keda isiklikult tunned. Meie näiteks oleme korraldanud ühe koos-tööpäeva koolidele 2012. aasta kevadel.

MV: Jah, kohtumised on kindlasti tõ-hustanud koostööd. Ida-Virumaal toimu-nud kohtumisel arutati näiteks võimalusi teha koostööd Erasmuse välisüliõpilastele sobilike õppeainete pakkumisel.

Millal oli õppeprorektorite viimane kohtumine ja kuidas seda kirjeldate, iseloomustate?

RT: Viimane kohtumine oli 26.–27. juunil

Pärnumaal (Maria talus), kui pidasime oma suveseminari. Seminar oli huvitav ja hariv. Lisaks Eesti Mereakadeemia poolt organi-seeritud loengule arutasime õppeprorek-torite õppereisiga seounduvaid küsimusi ning 2012 teise poolaasta ja 2013. aasta kohtumiste ajakava ja teemasid, mida koh-tumistel võiks tutvustada või arutada.

KH: See kohtumine oli informatiivne, positiivne, edasiviiv. Ma arvan, et edasi viib asjadest ühtemoodi arusaamine. Õppe-prorektorite koostegemistest tekib süner-gia, mis aitab igal koolil oma probleemide ja küsimustega edasi liikuda. Lisaks koos-käimistele on aktiveerunud õppeprorek-torite suhtlemine ka meililisti kaudu. Jaga-takse kogemusi kõigile olulistel teemadel – õppeinfosüsteemi arendused, õppejõu-dude koormuse ja palga arvestus, Erasmus tugengite vahetus, õppekava arendus jne. Kui eelnevalt poleks kooskäimistel loodud toimivat võrgustikku, ei toimuks suhtle-mist ka listi kaudu. Nii et Primusel on tä-nuväärne roll suhtevõrgustike loomisel ja selle kaudu parimate praktikate jagamisel. Toredate ning loovalt mõtlevate inimeste-ga on alati tore suhelda – seda õppepro-rektorid isiksustena just on!

koostöö

20

Ave ViluTallinna Ülikooli karjäärinõustaja

Konverents keskendus töötaja professio-naalse maine kujunemisele, karjäärinõusta-mise tehnikatele, elumuutustega kohane-misele, elektroonilistele karjääriplaneerimise tööriistadele, koostööle ettevõtetega, kar-jääriteenuste turundamisele, kogemuste vahetamisele isikliku arengu planeerimise programmidega ja tudengite ettevõtlikkuse soodustamisele.

Konverentsi avakõnes tutvustasid

juhtimiskonsultandid Per Frykman ja Ka-rin Sandin töötaja professionaalse maine kujunemise võtmetegureid. Rõhutati oma tööalasest mainest teadlik olemist, selle ana-lüüsimist ja selle endale vajalikus suunas juh-timise võimalusi.

Kõnest järeldus, et oluline on muuta oma senist mõtteviisi nii, et keskendutaks enam tulevikule ja võimalustele, muutustele ja kasvule. Laialt levinud tegevusnimekirjade ehk „vaja teha“-nimistute (to-do list) kõrval tuletati meelde veel kahte eluliselt vajalikku nimekirja – mittetegemise ja saavutuste

Põhjamaade karjäärikonverents 23.–24. mail toimus Rootsi ülikoolilinnas Lundis juba 14. korda Põhjamaade karjäärikon-

verents ehk Nordic Careers Network Conference. Primus toel oli mitmetel tegevus 6 võrgusti-ku liikmetel taaskord suurepärane võimalus osaleda inspireerival konverentsil ja sealt häid ideid koju kaasa tuua.

Karjäärikonverentsi külastajad Lundi Ülikooliga tutvumas.Foto: Ave Vilu

21

nimekirja. Eduka ajajuhtimise saladuseks ongi just loobumine mittevajalike asjade te-gemiseks. Samuti on väga oluline tunnusta-da ennast saavutatud eesmärkide eest, kuna see motiveerib astuma järgmisi samme.

Karjääritreener Carmen Croonquisti et-tekanne keskendus muutuste juhtimisele. Ta rääkis, et nõustajatel on oluline roll aidata märgilise tähtsusega elumuutuste lävel seis-vaid kliente, näiteks üliõpilasi, nende muu-tustega toime tulla – normaliseerida hirme, hajutada kahtlusi ja jõustada edasi liikuma. Muutustega kohanemisel on kõige olulisem püüda muuta oma mõtteviisi nii, et see toe-taks kohanemist, mitte ei takistaks seda. Sel-le eelduseks on oskus suunata oma mõtete fookus liigselt enesekriitikalt kogemustest õppimisele.

Tunnustatud Norra karjäärinõustamise praktik Tron Inglar viis konverentsil läbi praktilise töötoa, kus osalejad said kohapeal läbi proovida mitmeid aktiivse kaasamise põhimõtetest lähtuvaid karjäärinõustamise meetodeid, näiteks piltide abil lugude jutus-tamine, joonistamine, ruumis liikumise sidu-mine sõnalise nõustamisprotsessiga.

Charlotte Hising Rootsi Põllumajandus-ülikoolist tutvustas rakenduskõrgkoolide kolledžite tarbeks välja töötatud veebipõ-hist karjääriplaneerimise töövahendit. Kuna ideaalne tudengitele suunatud teenus peaks olema kiire, lihtne ja igal ajahetkel kättesaa-dav, siis on just veebipõhine tööriist nendele

kriteeriumitele kõige paremini vastav lahen-dus. Karjäärinõu portaal koosneb mitmest erinevast võimalusest. Üks osa sellest on sarnane Eesti Rajaleidja portaalile või siis ka peatselt valmivale tudengiveebile. See sisal-dab hulgaliselt olulist infot, töölehti, teste, videoid, CV-de andmebaasi, võimalusi saada interaktiivset tagasisidet, koostada CV-port-fooliot ja harjutada töövestluseks. Teine osa portaalist koosneb on-line-karjäärinõusta-mise keskkonnast ja kolmas osa on-line CV konsulteerimise teenusest. Viimast viivad läbi selleks spetsiaalse väljaõppe saanud tu-dengid. On-line teenuseid oleks otstarbekas kasutada ka Eesti väiksemate kõrgkoolide tugiteenuste arendamisel, kuna kohapeal silmast silma karjäärinõustamise võimalus sageli puudub.

Veel oli konverentsil osalejatel võimalus vahetada kogemusi lühikestes aruteluringi-des. Karjääriteenuste turundamiseks pakuti välja mitmeid erinevaid kogemusi, millest olulisimad on personaalsete kutsete saatmi-ne üritustele, tuutorite ja õppejõudude kaa-samine, väikesed lisaboonused osalejatele, sponsorettevõtete ja vilistlaste kaasamine. Lisaks on tänapäeval vältimatu kasutada ära kõiki sotsiaalmeedia võimalusi.

Karjäärinõustajad Mattias Persson Lun-

di ja Heli Peltola Jyväskylä ülikoolist jagasid

oma kogemusi isikliku arengu programmide (Personal Development Planning, PDP) läbi-viimisel. Toodi välja programmide elluvii-misega kaasnenud takistused ja edulood

kogemus

22

ning edasised plaanid seoses programmi-de jätkamisega. PDP raames koostatakse õpiplaan, karjääriplaan ning vajadusel VÕTA taotlus, millega tunnustatakse seni omandatud kompetentse. Õpiportfoolio põhjal kujundatakse tööle kandideeri-miseks kasutatav portfoolio. Veel üheks oluliseks järelduseks sellest ettekandest jäi, et lisaks esmakursuslastele, kellele hetkel PDP programm suunatud on, tu-leks võrdväärselt tähelepanu pöörata ka lõpetajatele.

Värbaja ja personaliotsingufirma tegev-

juht Carl-Rafael Fredsoni töötuba kordas üle

mitmeid konverentsi avakõnes välja toodud

ideid ja rõhutas tagasiside kogumise ja sellest

õppimise olulisust nii teenuste arendamisel

kui ka iga üksiku töötaja professionaalse kar-

jääri kujundamisel.

Soovitan Nordic Careers Network

Conference’i kindlasti ka kõigile teistele karjää-

rispetsialistidele, kuna see on parim võimalus

saada uusi ideid oma töövaldkonna arenda-

miseks ja kogemuste vahetamiseks lähire-

giooni spetsialistidega. Konverentsi ettekan-

ded on ajakohased ja lähtuvad aktuaalsetest

uuringutest. Samuti on võimalik osaleda prak-

tilise suunitlusega töötubades ja valida laiast

teemaderingist just endale kõige vajalikumad

ja huvipakkuvamad. Ka sotsialiseeriva suu-

nitlusega üritused on väga hästi korraldatud,

võimaldades vabamas õhkkonnas mõtteid

vahetada, sealjuures kolleegide kogemustest

õppida.

kogemus

23

19. septembril toimus Tartu

L o o m e m a j a n d u s k e s k u s e s

esmakordselt mentorluse mess

“Kuidas õppejõuna ellu jääda?”.

Maailmakohviku stiilis jagasid

mentorõppejõud teistele õppe-

jõududele ning huvilistele prak-

tilisi näpunäiteid, kuidas

õppejõuna kõrgkoolis hakkama

saada. Kokku võttis üritusest

osa veidi enam kui 40 mentor-

õppejõudu ning menteed.

Teemad, mille üle arutleti:

• Mul läks loeng täiesti metsa. Kuidasmoodi ma järgmisse lähen?

• Mis nipiga saada tudengid loengusse ja Facebookist välja?

• Kus mu aru oli, kui ma kirjutasin süllabusse sis-se kuus 10-leheküljelist kodutööd ja lubasin neid nädala jooksul tagasisidestada?

• Ma tahan seminari teha, aga tudengid ei val-mista ette ja suud kah lahti ei tee. Mis ma nüüd teen?

• Kolleeg närib närvi, aga ta on ju vanem ja ko-genum... Mis ma teen?

• Olen nagu hunt Kriimsilm – üheksa ametit ja kümnes nälg. Mis nipiga oma tööelu tasakaa-lus hoida?

• Kas ma pean igale tudengile selgitama, miks ta sellise hinde sai nagu sai?

24

16 osavõtjat vabariigi erinevatest kõrg-koolidest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Si-sekaitseakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool) olid kõik eelnevalt läbinud mentorluse algast-me täiendusõppeprogrammid (sissejuhatus mentorlusse, mil õppejõust saab mentor) ja on aktiivselt tegevad õpetamise ning men-torlusega oma kõrgkoolis. Viie augustipäe-va jooksul võtsid nad osa rahvusvaheliselt tunnustatud väliskoolitaja Angi Malderezi juhatusel mitmekülgsest täienduskoolituse programmist.

Kursus oli ette nähtud toetamaks õpe-tamist professionaalsel tasemel. See või-maldas koolitatud ja kogenud mentoritel kokku tulla, et üheskoos arutada oma koge-mustega seonduvat, et algatada tulevikus kõrghariduse mentorite ettevalmistust oma kõrgkoolis. Samuti oli kursuse eesmärgiks toetada osavõtjaid nende arengus mentorite koolitajatena.

„Minu eesmärgiks sellel koolitusel on, et kõik osalejad saavutaksid enesekindluse ja omandaksid lisaoskusi, et toetada mentorite esmakoolitust Eestis. Rühma eesmärgid, mis määratakse kindlaks esimesel päeval,

Mentorite koolitajad Haapsalus

13.–17. augustil toimusid Haapsalus programmi Primus toel ja Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse korraldusel järjekordsed kursused mentorlusest kõrgkoolis. Seekord oli ees-märgiks õpetada välja kõrgkooli mentorõppejõudude koolitajad.

Tiia Rüütmann ja Hants KipperTallinna Tehnikaülikool

Mentorõppejõudude üks koolitusel valmista-tud poster. Foto: Karin Ruul

mentorlus

25

annavad suuna vastavalt osalejate huvi-dele, samas on minu esmased eesmär-gid seotud koolituse põhieesmärgi saa-vutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste edasiandmisega,“ sõnas paljudes riikides sarnaseid koolitusi läbi viinud suurte koge-mustega Angi Malderez kursuse alguses.

Kursuse lõpuks oskasid osalejad:

• kaalutletult esitleda oma kogemusi õp-pejõu ja mentori töös;

• põhjendatult kasutada oma kogemusi uute mentorite koolitamisel Eestis;

• kasutada lisateadmisi, mida nõuab mentorite koolitaja rollis olemine;

• kasutada mentorite koolitajale vaja-likke lisakogemusi ja edaspidi aren-dada või algatada selliste kogemuste arendamist.

Sellist laadi oskuste omandamiseks tuli kursusel osalejatel läbida mitmeid päevaka-jalisi teemasid: kujundamine, kavandamine, ettevalmistamine, koolitus (toetamaks rüh-ma-õppimist), hindamine/arvestamine, üle-vaatamine ja täiendamine.

Koolitustsükli iga etapi raames oli vaja sooritada üksikasjalik töö, kasutades ja va-jadusel täiustades erinevatel eesmärkidel rakendatavaid mentorluse tööriistu, näiteks võtta vastu mitmesuguseid planeerimisala-seid otsuseid.

Kursuse edukat läbiviimist soodustas taaskord õnnestunult valitud asukoht (Päe-va Villa konverentsikeskus) ja selles valitsev õhkkond sarnaste koolituste läbiviimiseks. Kursused mentorite ja nende koolitajate väl-jaõpetamiseks jätkuvad ka tulevikus.

Õnnelikud mentorõppejõud oma koolitaja Angi Maldareziga. Foto: Karin Ruul

mentorlus

26

Viis päeva intensiivset kogemusõpet ning erinevate grupiprotsesside jälgi-mist andis kõikidele osalejatele võima-luse mõtestada sügavamalt oma senist õpi- ja õpetamiskogemust, panna end nii mentori kui mentee rolli ning saada mõlemale rollile ka objektiivset peegel-dust. Praktilised harjutused vaheldusid ühiste aruteludega, mis järjepidevalt

sidusid kogetu teooriaga.

Olulise sõnumina jäi kõlama tõsi-asi, et me ei saa teist inimest tegelikult õpetada – saame vaid aidata tal õppi-da. Muidugi tundub igati loogiline, et kogu õppeprotsess lähtub õppijast, aga mõeldes meie haridussüsteemis tooni andvale õpetamisstiilile, võime seda

21.–25. augustil toimus Pärnumaal Kablis Lepanina hotellis taas praktiline koolitus alustavatele mentorõppejõududele. 20 osalejat olid kokku tulnud 13 erinevast hari-dusasutusest üle kogu Eesti. Angi Malderezile oli see juba viies kord Eestis sedalaadi koolitust läbi viia.

Hele AlusteTallinna Ülikool

Mentorikoolitus Kablis

mentorlus

Grupitööna pidid tulevased mentorid kehakeele abil kujunditest kokku saama ruudu. Foto: Karin Ruul

27

kirjeldada kujundlikult siiski kannust tassi valamisena. Sellisel juhul on õpe-taja aktiivne, aga õpilane passiivne.

Ent väliselt pealepandud normid ja reeglid ei taga nende järgimist. Sarnast mõttekäiku kannab endas vanasõna: „Võime küll hobuse talutada kaevu-ni, kuid me ei saa sundida teda sealt jooma.“ Miks? Sest tema vajadused ei pruugi kattuda meie tahtmisega, isegi kui soovime enda arvates head. Veelgi enam väline surve seab ka vastutuse välispidiseks – mitte mina ise ei pea õp-pima, vaid keegi peab mind õpetama. Kuidas aga märgata, mõista ja rahul-dada õppija tegelikke vajadusi? Mida

on vaja selleks, et teadmisi vastu võttev õppija muutuks aktiivseks ja analüüsi-vaks dialoogipartneriks? Mentorõppe-jõud saab olla õppejõule toeks ühisel analüüsil. Seda eelkõige tema kuula-mise, vajaduste märkamise ning kogu õppimisprotsessi mõtestamise kaudu.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõtted, mida Angi mänguliselt esitas, oman-davad aja möödudes aina sügavamad mõõtmed. Õpetajaks olemine on tege-likult tohutu kasvamine inimesena. Kui seda teadvustada ja näha selle elukutse potentsiaali oma isiksuse arendamisel, võidavad protsessi kõik osapooled.

Grupitööd sai nautida ka mereäärses värskes õhus. Foto: Karin Ruul

mentorlus

28

Õppejõud on oodatud osalema üle-eestilises õppejõudude küsitluses

Poliitikauuringute Keskus Praxis korraldab sel sügisel Sihtasutuse Archimedes telli-musel 20 Eesti kõrgkoolis õppejõudude uuringu. Küsitlusest on oodatud osa võtma

kõik programmi Primus partnerkõrgkoolide õppejõud, kes õpetavad ühes kuus vä-hemalt 40 tundi. Elektrooniline küsitlusankeet on täidetav nii eesti kui ka inglise keeles

septembri lõpust oktoobri keskpaigani. Uuringu tulemusi tutvustatakse 2013. aasta jaanuaris.

Küsitluse „Eesti õppejõud 2012“ eesmärk on saada ülevaade Eesti kõrgkoolide õppejõududest:• milline on õppejõudude haridus- ja õpetamiskogemus?• kuidas jaguneb aeg õpetamise ning teadus-, arendus- ja loometegevuse vahel?• millist toetust ning koolitust vajatakse, et olla edukas oma igapäevatöös?

Küsitlus võimaldab saada kõrghariduspoliitika kujundajatel, kõrgkoolide juht-kondadel ja teistel osapooltel edasiseks otsustamiseks vajalikku infot, eelkõige selleks, et:• saada ülevaade kõrgkoolides õpetamisega tegelevatest inimestest, nende tege-mistest ja õppejõuks olemise motivatsioonist;• toetada vajadusel akadeemiliste töötajate erinevate töövaldkondade omavahelist tasakaalu (nt teadustöö vs õpetamine vs muud ülesanded); • selgitada välja seniste õppejõududele suunatud õpetamisoskuste edendavate te-gevuste tulemuslikkus;• töötada välja õppejõudude täienduskoolituse programme.

Küsitlusele vastamine võtab aega umbes 30 minutit ning vastajad jäävad küsitluses anonüümseteks. Ankeedi saadab õppejõule kõrgkool e-kirja vahendusel, samuti on kü-sitlus kättesaadav Praxise koduleheküljel www.praxis.ee alates 25. septembrist.

Lisainfo: Laura Kirss, hariduspoliitika programmi juhtPoliitikauuringute Keskus Praxiswww.praxis.ee, info@praxis.ee

uuring

29

RESEARCH

LEARNING

TEACHING

Estonian Ministry of

Education and Research

The aim of the conference is to develop willingness in university teachers to elaborate and explore their teaching skills.

TopicsWhat kind of learning and teaching is expected in higher education institutions?Ways to prove that “teaching is learning and learning is teaching”.Learning and teaching together – cooperation on faculty and international level.How to grow as a university teacher?

ParticipantsUniversity teachers, as well as faculty developers, researches and representatives of university managements.

Important DatesOctober 15th, 2012 – submission of abstractNovember 5th, 2012 - notification of acceptanceJanuary 10th, 2013 - registration to conference

Registration and additional informationWebsite: primus.archimedes.ee/conference2013

Participation in the Conference is free of charge.

International conference

Higher education – higher level learning?

January 23th-25th, 2013, Tallinn, EstoniaMeriton Grand Conference & SPA Hotel

http://primus.archimedes.ee/

Olulised kuupäevad 4.10 VÕTA välishindamise tagasisideseminar

4.10 Õpi- ja karjäärinõustajate võrgustikuseminar

17.10 Projekti “Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis” lõpuseminar

22.10 Järgmise aasta tegevuskavade esitamise tähtaeg

15.11 Elektroonilise 25. VMT esitamise tähtaeg

11.12 Üldkoordinaatorite jõuluüritus

23.-25.01.2013 Konverents “Higher education - higher level learning?”