Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

KIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST!

Meinstituudi uudiskiri nr. 4TT meinstituudi uudiskiri ilmub kord semestris. Tegemist on neljanda vljaandega. Uudiskirjas kajastub meinstituudi ttajate ja tudengite tegevus: konverentsid, seminarid, teadust, arendus, publikatsioonid ja tudengitd ning huvitavad artiklid mendusest. Uudiskiri asub aadressil: http://mi.ttu.ee/uudiskiri

TT MEINSTITUUT

1/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

1. Sisukord1. Sisukord......................................................................................................................................... 2 2. Teadust...................................................................................................................................... 2 Teostamisel on teadusfondi uuring Mendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid. Taotlemisel on uued grandid ja sihtfinantseeritav uuring. ............................................................... 3 3. Meinstituudi artiklid .................................................................................................................... 3 4. Vlislhetused............................................................................................................................... 4

Meinstituudi personal osales mdunud semestril jrgmistel rahvusvahelistel ritustel:.... 4 Rahvusvaheline konverents MPES 2007 and SWEMP 2007 ................................................ 4 FEMP (Federation of European Mining Programs) koosolek ............................................... 4 Mekonverents "Mining and the Environment"..................................................................... 4 Mekonverents Saksamaal ..................................................................................................... 4 IFMMS(International Federation of Mining, Metallurgy, Petroleum and Geology Students) kongress Hollandis ................................................................................................................. 5 Rahvusvaheline Plevkivismpoosion USA-s....................................................................... 5 Rahvusvaheline kongress Budapestis..................................................................................... 6 SOMP konverents Belgradis .................................................................................................. 65. Sten Suuroja doktorit kaitstud ................................................................................................ 8 6. Koolide klastamine ja geotehnoloogia tutvustamine abiturientidele.................................. 10 7. Koolitused ................................................................................................................................... 11 8. Meinstituudi laborid.................................................................................................................. 12 9. Raamatud teadust ja ppetegevuse edendamiseks ........................................................... 16 Digippematerjalid .............................................................................................................................. 16 Stipendiumid ja auhinnad 2007.......................................................................................................... 16 10. Seminarid sgissemester 2007............................................................................................. 17 11. Tudengitd............................................................................................................................ 21 12. Koostpartnerid ................................................................................................................... 23 13. Meinstituudi personal .......................................................................................................... 26 14. Mering.................................................................................................................................... 31 15. Menduse ja geoloogia teadusklubi..................................................................................... 32 16. Meselts .................................................................................................................................. 39 17. Thtsamad lingid .................................................................................................................... 40 18. Tuleviku ritused.................................................................................................................... 40 19. Huvitavat ................................................................................................................................. 42

Kivimi tugevusomaduste mramisest menduses .............................................................. 45 Plevkivi Eesti majanduses.................................................................................................. 45 Plevkivi kasutamise thusus sltub plevkivi kvaliteedist ................................................ 49 Plevkivist on raske loobuda................................................................................................ 54 Kas sa teadsid, et ............................................................................................................. 5820. 21. Meinstituudi tudengid .......................................................................................................... 59 Kasutatud materjal ................................................................................................................. 61

2. TeadustMeinstituudi teadust on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel metstuse, riigi ja fondidega. Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevtted. Koostd teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega. Teadustde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil:

http://mi.ttu.ee/teadus/

TT MEINSTITUUT

2/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Teostamisel on teadusfondi uuring Mendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid. Taotlemisel on uued grandid ja sihtfinantseeritav uuring. 2007. aastal tehti meinstituudis projekte ja uuringuid jrgnevatel teemadel: 1. CCS- Carban Capture for oil shale mining "Ssihappegaasi heitkoguste mineraalse sidumise ja geoloogilise ladustamise vimaluste hindamine tehnoloogiliselt, geoloogiliselt ja toksikoloogiliselt" L7096A 2. Eesti Energia projekt (Lep 7038. Kasutustehnoloogiatele vastava optimaalse koostisega plevkivi tootmise tehnoloogilised vimalused ning majandusliku otstarbekuse anals ( koosts Soojustehnika Instituudiga) 3. GRANT 6558 Mendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid 4. Jordaania plevkivi kaevandamistehnoloogia vljattamine" Teostatavus- ja tasuvusuuringu koostamine ja lbiviimine plevkivi kaevanduse ja plevkivittlemise tehase rajamiseks Jordaanias" L6014AK 5. Kivimite omaduste mramise ekspressmeetodite uuring teemal "Kivimite tugevusomaduste mramise ekpressmeetodi vljattamine plebkivi ja lubjakivi kaevandamisel". EAS eeluuring.F7088 6. Kunda piirkonna ja Toolse jevee ning phjasetete seire 2007 L7079 7. Eksperthinnang vanade kaevanduskikude ohtude kohta. L7070

3. Meinstituudi artiklidVrsket artiklite nimistut on vimalik vaadata Eesti teadusinfossteemist aadressilt: www.etis.ee Alltoodud tabelis on vljavte meinstituudiga seotud ttajate ja kraadippurite tegevusest. Lingi ETIS all nete otseviiteid artiklitele.Nimi Alo Adamson Pavel Astapov Egon Hirvesoo Riho Iskl Veiko Karu Tnis Kattel Helena Lind Martin Lohk Margus Loko Jri-Rivaldo Pastarus Enn- Aavo Pirrus Elo Rannik Enno Reinsalu Karin Robam Sergei Sabanov Ivar Sova lo Sstra ETIS E-mail_oige cv Koduleht otsing info info info cv cv mi.ttu.ee/veiko info info foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto foto

ETIS alo@cc.ttu.ee ETIS Pavel.Astapov@gmail.com ETIS Egon.Hirvesoo@tji.ee ETIS Riho.Iskyl@knc.ee ETIS veiko.karu@ttu.ee ETIS ETIS Helena.Lind@mail.ee ETIS martin.lohk@mail.ee ETIS Margus.Loko@ep.ee ETIS pastarus@cc.ttu.ee ETIS pirrus@starman.ee ETIS Elo.Rannik@mail.ee ETIS ere@cc.ttu.ee ETIS karin.robam@ttu.ee ETIS sergei.sabanov@ttu.ee ETIS Ivar.Sova@mail.ee ETIS systra@staff.ttu.ee

cv mi.ttu.ee/alo

cv http://staff.ttu.ee/~toniskat/ info cv info info cv cv mi.ttu.ee/jyri cv mi.ttu.ee/enn cv cv mi.ttu.ee/enno cv mi.ttu.ee/karin cv mi.ttu.ee/sergei cv cv mi.ttu.ee/ylo info info info info info info info info info

foto

TT MEINSTITUUT

3/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Julija ommet Tauno Tammeoja Tarmo Tohver Hardi Torn Ingo Valgma Allan Viil Vivika Vizene Erik Vli Aire Vstrik

ETIS julikene@hotmail.com ETIS tauno.tammeoja@ttu.ee ETIS Tarmo.Tohver@ep.ee ETIS hardi@gib.ee ETIS ingo.valgma@ttu.ee ETIS allan.viil@ep.ee ETIS vivika.vaizene@ttu.ee ETIS erik.vali@ep.ee ETIS aire.vastrik@ttu.ee

cv cv www.hot.ee/onuatt cv cv cv mi.ttu.ee/ingo cv cv mi.ttu.ee/vivika cv cv mi.ttu.ee/aire

info info info info info info info info info

foto foto foto

foto foto foto foto foto

4. VlislhetusedMeinstituudi personal osales mdunud semestril jrgmistel rahvusvahelistel ritustel:

Rahvusvaheline konverents MPES 2007 and SWEMP 200711.- 13. detsember 2007 toimus rahvusvaheline konverents "Mine Planning and Equipment Selection (MPES 2007) and Symposium on Environmental Issues and Waste Management in Energy and Mineral Production (SWEMP 2007), Tais, Bangkokis. TT meinstituuti esindas konverentsil Sergei Sabanov esitades ettekande teemal "Risk assessment of pillars loading capacity under rock dump in Estonian mine Viru". Vt. lisa: http://www.mpes-cami-swemp.com/

FEMP (Federation of European Mining Programs) koosolek29. november -1. detsember 2007 toimus Hollandis igaastane FEMP (Federation of European Mining Programs) koosolek. TT meinstituuti esindas Aire Vstrik, kes eelmisel aastal lbis FEMPi poolt korraldatava "Euroopa Menduskursuse". Vt. lisa: http://www.femp.org/

Mekonverents "Mining and the Environment"8.-10. november 2007 toimus Meprofessorite hingu ja TAIEXi fondi poolt organiseeritud mekonverents teemal "Mining and the Environment", Rumeenias, Baia-Mares. Mekonverents oli jtkuks Eestis toimunud sama sarja konverentsile. TT meinstituuti esindas konverentsil Ingo Valgma esitades ettekande teemal "Increasing oil shale quality for meeting EU environmental requirements". Vt. lisa: http://www.mi.ttu.ee/somp

Mekonverents Saksamaal26. oktoobril 2007 toimus menduskonverents Menduse 5. kollokvium Freibergi Meakadeemias, Saksamaal.

TT MEINSTITUUT

4/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

TT meinstituuti esindasid mekonverentsil Ingo Valgma ja Veiko Karu, kes kandsid ette plevkivikaevandamise modelleerimise ja kaevevljade planeerimise teema. Vt. lisa: http://www.bergbau.tu-freiberg.de/bergbau/Programm_BergbauKoll07.pdf

Joonis 1 Veiko Karu menduskonverentsil Freibergi Meakadeemias

IFMMS(International Federation of Mining, Metallurgy, Petroleum and Geology Students) kongress Hollandis11.-18. november 2007 toimus ISW (International Students Week) raames IFMMS kongress Delftis, Hollandis. Kongressil valiti vlja IFMMSi uus president, veti vastu uusi liikmeid ning arutati oraganisatsiooni tegevusega seotud ksimusi. TT meinstituuti esindasid kongressil Tennobert Haabu ja Kerlin Erman Vt. lisa: http://ifmms.magellan.fpms.ac.be/

Rahvusvaheline Plevkivismpoosion USA-s15.-19. oktoober 2007 toimus rahvusvaheline Plevkivismpoosion Oil Shale Symposium, USA, Colorados. TT meinstituuti esindas smpoosionil Sergei Sabanov, esitades ettekande teemal "Risk Assessment of Pillars Stability for Experimental Mining Blocks in Estonian Oil-Shale ". Vt. lisa: http://www.mines.edu/outreach/cont_ed/oilshale/

TT MEINSTITUUT

5/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Joonis 2 Sergei Sabanov rahvusvahelisel plevkivismpoosionil USA-s, Colorados

Rahvusvaheline kongress Budapestis24.-28. September 2007 toimus rahvusvaheline kongress International Society for Mine Surveying XIII International Congress, Hungaris, Budapestis. TT meinstituuti esindas kongressil Sergei Sabanov, kes tegi ettekande teemal "Risk assessment of security pillars stability in abandoned mine "Kukruse" under highway Tallinn-Narva". Vt. lisa: http://www.ism.rwth-aachen.de/cms/front_content.php?idcat=98

SOMP konverents Belgradis23.-26. juuni 2007 toimus 18. Meprofessorite aastakonverents SOMP- Society of Mining Professors, Belgradis. SOMP- Society of Mining Professors - Meprofessorite hing - on hing, mis hendab kaevandamise valdkonna (menduse) professoreid ja professionaale le maailma. Liikmed esindavad enamust melikoolidest ja suuremaid rahvusvahelisi kaevandusfirmasid le maailma. Konverentsil Belgradist osales 60 liiget, 20 kutsutud osalejat (esinejad, sponsorid, ametnikud), kaaslasi 30 inimest, organisaatoreid 20. Kokku 130 inimest. Kokku said kaevandamisega tegelevad professorid le maailma. Pandi paika ppekavade suunad, lepiti kokku koostprojektides ja histes konverentside korraldamises. Konverentsil valiti TT meinstituut korraldama 2010.a. SOMP aastakonverentsi Tallinnas.

Joonis 3 Enno Reinsalu, Jri Pastarus ja Ingo Valgma SOMP konverentsil Belgradis

TT MEINSTITUUT

6/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

TT meinstituuti esindasid konverentsil Ingo Valgma, Enno Reinsalu ja Jri Pastarus. Vt. lisa: http://www.mineprofs.org/

Rahvusvaheline konverents Rezeknes20.-22. juuni 2007 toimus rahvusvaheline konverents "Environment. Technology. Resources", Ltis, Rezeknes. TT meinstituuti esindasid ettekannetega konverentsil Jri Pastarus ja Sergei Sabanov.

TT MEINSTITUUT

7/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

5. Sten Suuroja doktorit kaitstud22. oktoober 2007 kaitses meinstituudi doktorant Sten Suuroja edukalt doktoritd teemal "Comparative Morphological Analysis of the Early Paleozoic Marine Impact Structures Krdla and Neugrund, Estonia". Doktorit juhendaja: emeriitprofessor Enn Pirrus Doktorit oponendid: professor Henning Dypvik, Oslo likool, Norra professor Anto Raukas Eesti Mereakadeemia Sten Suuroja doktoritga saate lhemalt tutvuda: http://digi.lib.ttu.ee/i/?141

Kokkuvte Sten Suuroja doktoritstVARAPALEOSOILISTE KRDLA JA NEUGRUNDI (EESTI) MERELISTE IMPAKTSTUKTUURIDE VRDLEV MORFOLOOGILINE ANALS Krdla ja Neugrund on kaks lhedalasuvat meteoriidikraatrit (impakt-struktuuri) Loode-Eestis, mida lahutab 60 km pikkusmdus (esimene asub Hiiumaal Krdla lhistel ja teine Soome lahe vraval Osmussaare lhistel) ja umbes 80 miljonit aastat ajaskaalal (esimene tekkinud umbes 455 mln ja teine 535 mln aasta eest). Vaatamata paljudele sarnasustele (tekketingimused, morfoloogia, vanus, suurus, uuritus jne) on neil ka mitmeid erinevusi ja seda niisamuti tekketingimuste, morfoloogia, vanuse, suuruse, uuritus jne osas. Kuigi mlemad meteoriidikraatrid tekkisid rannalhedases (vhem kui sadakond kilmeetrit rannast ja kulutusalalt) madalmeres toimunud meteoriidiplahvatuse tagajrjel, oli plahvatusaluse ehitus siiski mnevrra erinev kui Krdlas kattis umbes 240 m sgavusel lasuvat varaproterosolistest moondekivimitest plahvatusalust lisaks umbes 100 m paksusele veekihile 20 m lubakive ja 120 m liivakivi-aleuriiti-savi, siis Neugrundi puhul oli kattekiht veidi hem (umbes 200 m) ja lisaks umbes 100 m paksusele veekihile oli selles veel umbes 100 m Vendi-Kambriumi vanusega liivakivi-aleuriiti-savi. Kui Krdla puhul vttis anomaalse struktuuri leidmisest (1967) kuni selle meteoriitse pritolu testamiseni (1981) aega 14 aastat, siis Neugrundi puhul vaid 3 aastat 1995. aastal pstitati hpotees meteoriidikraatri olemasolust Neugrundi madala piirkonnas ja juba 1998. aastal testati see lplikult. Kindlasti kiirendasid Neugrundi meteoriidikraatri olemuse selgitamist ka Krdla meteoriidikraatri uurimisel omandatud kogemused. Kui tielikult mattunud Krdla meteoriidikraatri elemendid on avatud enam kui 150 puurauguga, siis Neugrundi puhul knivad osaliselt mattunud (ringvall ja sellest kaugemale jvad struktuurid paljanduvad osaliselt merephjas) meteoriidikraatri elementideni vaid ksikud (kuni 5) puuraugud Loode-Eestis ja kraatrisvik on tielikult avamata. Krdla kraatrialal olid peamisteks uurimismeetodiks puurimine, millest suurosa tehti mitmesuguste rakendusgeoloogiliste uuringute (mitut liiki ja eri mtkavades geoloogiline kaardistamine, hdro- ja ehitusgeoloogilised uuringud, maavarade otsingud ja uuringud) ja maapealsed ning puuraukudes lbi viidud geofsikalised uuringud (gravimeetria, magnetomeetria, elektromeetria jne). Neugrundi puhul laekus phiosas teabest paljandite ja neilt prit rndkivide uurimisest ning merele omaste spetsiifiliste uurimismeetodite kasutamisest (proovimine ja paljandite dokumenteerimine sukeldumiste kigus, merephja seismoakustiline pidevprofileerimine, merephja vaatlused klgvaate sonari ja robotkaameraga). Kik need meetodid koos ja eraldi andsid ldiselt hea levaate impaktstruktuuride morfoloogiast ja vimaldasid jlgida ka nende arengut sadade miljonite aastate jooksul. Viimast eriti Krdla meteoriidikraatri puhul, kus lisaks kraatristruktuurile endale nnestus jlgida ka kraatrist plahvatusega vlja paisatud ja pea tielikult silinud vljapaisatud aluse peenpihustatud materjalist kihi levikut ning sellega aset leidnud muutusi. Struktuuride arengu paremaks jlgimiseks koostati nende digitaalsed kolmedimensioonaalsed struktuurimudelid ja seda kolmel eri struktuursel tasandil: struktuuriala kristalse aluskorra kivimite pealispind, alusphja kivimite pealispind ja tnapevane reljeef. Suuresti nende, aga ka teiste vaatlus ja prooviandmete phjal tehtud jreldused on summeeritud jrgnevas kaheksas kokkuvtvas punktis: 1. Vaatamata Krdla ja Neugrundi meteoriidikraatrite plahvatusaluste sarnasusele on tekkinud struktuuridel ka rida erinevusi, seda eriti ringvalli osas. Kui Krdlal mbritsed 3,5 kilomeetrise lbimduga kraatrisvikut, mille keskosas on hsti vlja kujunenud keskkerge, kuni 1 km laiune lihtne

TT MEINSTITUUT

8/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

ringvall, siis Neugrundi puhul on asi tunduvalt keerulisem siin mbritseb 5,5 kilomeetrise lbimduga, ja ilmselt ilma keskkerketa kraatrisvikut umbes 3 km laiune 3-st ringahelikust koosnev ringvall. Kui sisemine ringahelik on suhteliselt monoliitne, siis vlimised kaks koosnevad kristalse aluskorra kivimite tstetud hiidplokkidest, mis vahelduvad plahvatuseelse aluse settekivimite tugevast deformeeritud plokkidega. 2. Nii nagu meteoriidikraatreid tekitanud meteoorkehade kineetiline energia oli erinev, nii erinevad ka nende poolt tekitatud impaktstruktuurid: Krdla puhul on tegu keskkerget omava komplekse kraatriga ja Neugrundi puhul ringahelikega komplekse kraatriga. 3. Mlema kraatri heks erakordsemaks omaduseks on selgesti jlgitava ringmurrangu olemasolu, kuid ka siin on jlgitavad mningased erinevused: kui Neugrundi puhul vljendub ringmurrang hstijlgitava murranguga kristalsetes kivimites, siis Krdla puhul on ringmurrangu olemus tpselt vlja selgitamata, kuid ilmselt piirdub see vaid deformatsioonidega plahvatuseelsete settekivimite lasundis. 4. Kui Krdla puhul on ringmurrangu raadiuse suhe ringvalli raadiusse 3,25 (13 km : 4 km), siis Neugrundi puhul on see suhe viksem ehk 2,3 (20,5 km : 9 km). Selle erinevus on tingitud ilmselt heltpoolt erinevustes lgikeha (meteoorkeha) parameetrites ja teisalt plahvatusaluse ehituses. 5. Kdla ja Neugrundi kraatri kristalsete kivimite arvel tekkinud impaktbretad on nii visuaalselt, mineraalselt kui keemiliselt ksteisele vga sarnased. Seesama K-fenomen (granitoidse kivimi rikastumine kaaliumiga ja naatriumi vljakanne), mis oli jlgitav Krdla kraatri granitoidse koostisega impatbretades, on jlgitav ka Neugrundi kraatri sarnastes kivimites. 6. Nii nagu puudub impaktsulami lts Krdla kraatris, nii puudub see, otsustades magnetvlja uuringute jrgi, ilmselt ka Neugrundi kraatris. Sulamiltse puudumine on ilmselt omane kigile selle suurusjrgu (vikestele ja keskmistele) meres tekkinud meteoriidikraatritele. 7. Kui Krdla vljapaiskematerjali (ejecta) kiht on selgesti ratuntav ja selle levik detailselt kaardistatud, siis Neugrundi puhul, kus vljapaiskematerjali kiht on raskesti ratuntav (liivaka materjali kiht liivalasundis) on see tuvastatav ksnes lgimoonde tunnustega mineraalide (kvartsi) terade leviku jrgi. Tiendavat uurimist vajab ka osmussaar-bretas ja Pakri kihistu (Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lade) lubiliivakivis esinevate lgimoonde tunnustega mineraalide (kvartsi) terade pritolu. Ilmselt on tegu siiski neugrund-bretast mbersetitatud materjaliga. 8. Neugrundi kraatri siseehituse tundmappimiseks oleks vaja puurida selle keskossa (Keskplatoole) puurauk, mis avaks meteoriidiplahvatuse kigus tekkinud kivimite lasundit. Kuna koostamisel on igati tnuvrne projekt, mis neb ette Neugrundi madala lubjakiviplatoole 40 generaatoriga tuulepargi rajamist. Tuulegeneraatorite aluste uuringute kigus viks rajada ka eelmainitud uuringupuuraugu. Tuulepargiga kaasnev infrastruktuur viks soodustada ka meteoriidikraatri uurimist ja selle, kui maailmamere teadaoleva kige paremini silinud meteoriidikraatri tutvustamist asjaosahuvilistele.

Joonis 4 Edukalt meinstituudi doktorantuuri lpetanud Sten Suuroja

TT MEINSTITUUT

9/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

6. Koolide klastamine ja geotehnoloogia tutvustamine abiturientidele2007 aasta sgissemestril alustasid Meinstituudi personal ja aktiivsed tudengid koolides lpuklasside pilastele tutvustama geotehnoloogia, rakendusgeoloogia, kivimimehaanika ja kaevandamise e. menduse erialasid. 12.10.2007 alustati eriala tutvustamist Lganuse Gmnaasiumis ja Kivili 1.keskkoolis. Lganusel esines lisaks meinstituudi meeskonnale ka vilistlane Ants Vannus, tnaseks Aidu karjri peainsener. Kivili keskkoolis aitas erialal ppimist ja ttamist selgitada vilistlane Arno Paikles, tnaseks Tootsi Turba Puhatu jaoskonna juhataja. 18.10.2007 tutvustati geotehnoloogiat Kohtla-Jrve hisgmnaasiumis, nii eesti kui vene pilastele. Samuti klastati Kohtla-Jrve Jrve Gmnaasiumi ja Jhvi Gmnaasiumi abituriente. Jrve Gmnaasiumis oli abiks kooli vilistlane Allan Viil, tnaseks AS Eesti Plevkivi tootmisosakonna juhataja. Jhvi Gmnaasiumis jagas kogemusi vilistlane Kalmer Sokman, preguseks AS Eesti Plevkivi keskkonnajuht. 22.11.2007 tutvustati geotehnoloogiat Vndra Gmnaasiumis, Viljandis C. R. Jakobsoni nim. Gmnaasiumis ja Viljandi Maagmnaasiumis. Vndra koolis jagas kogemusi vilistlane Aire Vstrik, tnaseks meinstituudi ttaja ja doktorant.

Erialast huvitatud pilased panid end kirja lhitulevikus korraldatavale ekskursioonile ttavasse plevkivikaevandusse. Geotehnoloogia, kaevandamise ja rakendusgeoloogia erialad on perspektiivsed, huvitavad ja kasulikud kogu riigi ja rahva ning ka eriala valinu jaoks.

TT MEINSTITUUT

10/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

7. KoolitusedMeinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel lbi viima tiendkoolitusi meinseneridele. Tiendkoolitusi on plaanis korraldada jrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hlmata nii rakendusgeoloogiat, mendust kui ka tehnoloogiat. Ootame kiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil: maeinstituut@gmail.com vi telefonil 6203850 Aire Vstrik. Uudiseid nete koolituse veebilehel aadressil: http://mi.ttu.ee/koolitus

Tiendkoolitus "Ohutusnuded ja seadusandlus vikekarjrides"23. oktoober 2007 toimus meinstituudis tiendkoolitus "Ohutusnuded ja seadusandlus vikekarjrides", mille raames rgiti seadusandlusest, ohutusnuetest, kaevandamisloa saamisest, kaevandamise projekteerimisest, planeerimisest jt teemadest vikekarjrides. Koolitajateks olid Enno Reinsalu, Talvi Sarv, Maris Saarsalu, Ingo Valgma. Toimus ka vljasit Laadur O-sse. Lisainfo toimunud koolituse kohta: http://mi.ttu.ee/koolitus

Tienduskoolitus "Kaevandamistehnoloogia" Eesti Plevkivis25. mai 2007 toimus seoses tiheda koostga Eesti Plevkivi ja TT Meinstituudi vahel MI lbiviimisel kaevandamisalane tiendkoolitus Kaevandamistehnoloogia. Koolitus toimus vene keeles, koolituse lbiviijateks olid: Enno Reinsalu, Sergei Sabanov, Jri-Rivaldo Pastarus ning Egon Hirvesoo. Lisainfot toimunud koolituse kohta: http://maekoolitus.blogspot.com/2007/05/tienduskoolitus-eestiplevkivis.html

Tienduskoolitus "Maavarade kaevandamise slmprobleemid"13. aprill 2007 slmprobleemid. toimus MI lbiviimisel tiendkoolitus teemal Maavarade kaevandamise

Lisainfot toimunud koolituse kohta: http://maekoolitus.blogspot.com/2007/04/tienduskoolitus-

maavarade-kaevandamise.html

Koolitusseminar: E-ppe jljed Infoajastu KiirTeel22. -23. november 2007 toimus Vimelas koolitusseminar, millest vtsid osa TT Meinstituudist Tennobert Haabu ja Margit Kolats. Seminaril tutvusime E-ppe vimalustega ja juba lbiviidud ekursustega. Tutvustati palju programme ja keskkondi, mida on vimalik kasutada e-ppe lbiviimisel. Niteks: SlideShare, LeMill, Wikibooks, del.icio.us, Pageflakes jne. Lisainfot toimunud koolituse kohta: http://voru2007.e-uni.ee/

Koolitus "Seminar on Groundwater Modelling- Water Framework Directive"8.-11. oktoober 2007 a. toimus Tartus TAIEXi raames konverents/koolitus phjavee modelleerimise alal "Seminar on Groundwater ModellingWater Framework Directive". TT meinstituudist osalesid Karin Robam ja Mrt Saum.

TT MEINSTITUUT

11/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Lisainfot toimunud koolituse kohta: http://maeinstituut.blogspot.com/2007/10/seminar-on-groundwatermodelling-water.html

8. Meinstituudi laboridTT meinstituudil on komplekteeritud kaks Mendustingimuste labor. Vt. http://mi.ttu.ee/labor laborit: Metde projekteerimise ning

Meinstituudi laborites on vimalik teha mitmeid mendustid: e-passide ja kaevandamistehnoloogide joonised, kaevevlja modelleerimine, mendustarkvara koolitus, suuremtmeliste jooniste trkkimine, kivimite tugevusomaduste mramine, kivimite sredusanalsid, kaevandamise tehnoloogiate vljattamine jpm.

Metde projekteerimise laborVivika Vizene, laborijuhataja Metde projekteerimise labori eesmrk on menduslike tarkvarade juurutamine, katsetamine ja arendamine projekteerimisel, teadus- ja ppets. Labori osadeks lisaks tarkvarale ja andmebaasidele ja metoodikatele on geoinfossteemi riistvara, arvutipark koos lisadega Vt.

http://mi.ttu.ee/mgislabor

TT MEINSTITUUT

12/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Joonis 5 Modelleerimine erinevate menduse tarkvaradega Laboris on kasutusel jrgnevad maailmas enimkasutatavad kaevandamise geoinfossteemid ja modelleerimistarkvarad: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Gemcom Minex lavamaardlate kaevandamise modelleerimise tarkvara Gemcom Surpac karjride, kaevanduste ja kaevandamistehnoloogiate modelleerimise tarkvara Visual ModFlow; AquaChem phjavee dnaamika ja kvaliteedi modelleerimise tarkvara MapInfo Professional, Discovery, MapBasic - GIS (geoinfossteem) Vertical Mapper- ruumilise modelleerimise tarkvara Encom Discover- kaevandusspetsiifiline ruumilise modelleerimise tarkvara AutoCAD Civil 3D- projekteerimistarkvara FLAC- kivimispetsiifiline ruumilise modelleerimise tarkvara PLAXIS- geotehniline ruumilise modelleerimise tarkvara Kaevandusspetsiifilised tarkvarad - tervikute parameetrid, tootlikkus, masinapargid, koost modelleerimine, majandusmudelid (Caterpillar ja meinstituudi toodang)

2007 sgissemestril toimusid Menduse ja geoloogia teadusklubi raames MGIS laboris vee vooluhulga arvutused, GPS seadmetest andmete allalaadimine ja ttlemine, vibratsioonimeetrist andmete allalaadimine, MapInfo algpe, WipFrag tarkvaraga selanalsi koostamine, kaevente psivuse arvutused ja digikaartide kasutuspetus. Lisaks toimus ppet raames erinevaid laboritid metde projekteerimise ksimuste lahendamiseks.

Meinstituudi mendustingimuste laborVeiko Karu, laborijuhataja

TT MEINSTITUUT

13/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Mendustingimuste labor on rakendusgeoloogia ja insenerigeoloogia, kaevanduskeskkonna ning kivimimehaanika labor TT meinstituudis. Labor on uus, seadmed judsid meinstituuti kevadsemestri keskel (20.03.2007). Semestrilpuks saadi seadmed lesse seatud ning testitud/kontrollitud. Septembrikuu alguses 07.09.2007 avati Mendustingimuste labor ning sgissemestril 2007 on teostatud nii sisekatsetusi kui mtmisi vlitdel. Vt. http://mi.ttu.ee/maelabor

Joonis 6 Mendustingimuste laboris kasutatavad seadmed Labor hlmab kaasaegseid kivimimehaanika ja kaevise analsi seadmeid: 1. 2. 3. 4. 5. heteljeline pinge-deformatsiooni parameetrite mraja (survepress) Los Angeles katsemasin (killustiku kvaliteedi tester) Tielik selumiskomplekt puistkivimite analsiks Tkisuse mramise ssteem WipFrag Polarisatsioonimikroskoop

Katsekehade ettevalmistamise seadmed: 1. 2. 3. 4. Kivimite likamise saag Laboratoorne sdamikupuur Lihvimismasin Kuivatusahi

Vlimdistamise seadmed: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Kivimi tugevusparameetrite mraja punktkoormustestiga (Point load test) Kivimi pinnatugevuse portatiivne mtja (Schmidti haamer) GPS ssteemid Veeproovide vtmise pump MP1 Mramtja Radioaktiivse kiirguse mdik PAKRI-E Veetaseme mramise seadmed Veevoolu kiiruse ja mahu mramine (tiivik) Vibratsioonimtja

Laboris juurutatud metoodikad

TT MEINSTITUUT

14/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

1. Tera kuju mramine. Plaatsustegur. Metoodika: EVS-EN 933-3:2000 2. Terastikulise koostise mramine. Selanals. Metoodika: EVS-EN 933-1:2000 3. Purustatud pindadega terade protsentuaalse sisalduse mramine jmetitematerjalis. Metoodika: EVS-EN 933-5:2001 4. Puistetiheduse ja thiklikkuse mramine. Metoodika: EVS-EN 1097-3:2000 5. Purunemiskindluse mramise meetodid. Metoodika: EVS-EN 1097-2:2001 6. Tera kuju mramine. Kujutegur. Metoodika: EVS-EN 933-4:2002

Joonis 7 Puurimistd mendustingimuste laboris

TT MEINSTITUUT

15/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

9. Raamatud teadust ja ppetegevuse edendamiseksOleme mdunud semestril tellinud mitmeid mendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks ppet lbiviimist ja teadust tegemist. Raamtaukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil: http://www.lib.ttu.ee/

AutorRajive Ganguli, S. Bandopadhyay Monica Hardygora, Gabriela Paszkowska, Marek Sikora Xie Bell & Donnelly E. Hoek Hoek Arthur Hounslow James Perry, Elizabeth Vanderklein Paul F. Hudak Robert V. Thomann, John A. Mueller David H.F. Liu, Bla G. Liptk Daniel T. Larose William A. Hustrulid (Editor), Michael K. McCarter (Editor), Dirk J. A. Van Zyl Bell & Donnelly Vasudevan Rajaram, Subijoy Dutta , Krishna Parameswaran

PealkiriMine Ventilation (Hardcover) Mine Planning and Equipment Selection: 2004 Mine Science & Technology 1999 Mining and Its Impact on the Environment Underground Excavations in Rock Support of Underground Excavations in Hard Rock Water Quality Data: Analysis and Interpretation Water Quality: Management of a Natural Resource Principles of Hydrogeology, Third Edition Principles of Surface Water Quality Modeling and Control Groundwater and Surface Water Pollution Data Mining Methods and Models Slope Stability in Surface Mining Mining and Its Impact on the Environment Sustainable Mining Practices: A Global Perspective

DigippematerjalidMendusfilmide digitaliseerimist oleme lbi viinud poolteist aastat. Vlitde ja thtsamate rituste videosid on filmitud aastast 1996. Filmitud on kassetile, mis pannake failidena dvd-le. Olem alustanud ka filmide publitseerimist internetis, nii ppematerjalina kui huvifilmidena. http://maefilmid.blogspot.com/

Stipendiumid ja auhinnad 2007Mdunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 4. detsember 2007 II koht Vivika Vizene TT tudengite teadus- ja uurimistde konkurss tehnikateaduste valdkonnas bakalaureuste kategoorias. 22. november 2007- Veiko Karu Mati Jostovi stipendium. Ivan Zaikin Eesti Plevkivi stipendium.

TT MEINSTITUUT

16/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Joonis 8 Vivika Vizene II koht teadus- ja uurimistde konkursil

Joonis 9 Veiko Karu ktte saamas Mati Jostovi stipendiumi

Joonis 10 Ivan Zaikin saamas ktte Eesti Plevkivi stipendiumi

10. Seminarid sgissemester 2007Alates 2007. aasta kevadsemestrist on neljapev seminaride ning Menduse ja geoloogia teadusklubi vlitde pev. Jrgnevalt on vlja toodud sgissemestril toimunud seminaride loetelu.

11. juuni 2007. a.lo Sstra

TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Geoloogia ppepraktika 1. kursusele

15. juuni 2007. a.Aire Vstrik

TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Magistrit kaitsmine teemal Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid http://mi.ttu.ee/labor

TT MEINSTITUUT

17/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 44. august 2007. a.Vesta Kpp Aire Vstrik

mi.ttu.ee

21.12.2007

TT Geoloogia instituudi Srghaua vlibaas Mrgalade veemajandus Eurpoopa Menduskursus (EMC) mi.ttu.ee/valisope

18. august 2007. a.Ave-nne nnis

TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn ppereis Rootsi-Norra TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Mendushuvilised Norras. levaade reisil toimunust http://maeinstituut.blogspot.com/2007/08/ekskursioon-rootsi-ja-norra1826-august.html

30. august 2007. a.Aire Vstrik

6. september 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnIngo Valgma TT meinstituudi kraadippurite ppimistingimused. Infovahetus. http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/kraadiope/ Ave-nne nnis Rebaste ristimine TT staadionil. http://tipikas.ee

16. september 2007. a. Eesti, TallinnIngo Valgma E. Reinsalu & I. Valgma: Usage of Estonian oil shale. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html Helena Lind K. Sokman, E. Vli, R. Iskl, K. Erg, J.-R. Pastarus & H. Lind: Sustainable groundwater resource management in Estonian oil shale deposit. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html Kalmer Sokman S. Sabanov, K. Sokman & H. Lind: Environmental impact assessment of oil shale excavation in Estonia. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html Aire Vstrik I. Valgma, V. Karu, A. Vstrik & V. Vizene: Future of oil shale mining. 16.-18. sept. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html Tarmo Tohver J.-R. Pastarus, K. Erg, O. Nikitin, S. Sabanov, E. Vli & T. Tohver: Geological aspects of risk management in oil shale mining. 16.-18. sept. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html

TT MEINSTITUUT

18/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Allan Viil

mi.ttu.ee

21.12.2007

S. Sabanov, J.-R. Pastarus, O. Nikitin & A. Viil: Risk assessment of selective extraction of oil shale layers in Estonia mine. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html

lo Sstra

Y.J. Systra, K. Sokman, V. Kattai & R. Vaher: Tectonic dislocations of the Estonian kukersite deposit and their influence on oil shale quality and quantity. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html

17. september 2007. a. Eesti, TallinnErki Niitlaan Peat production and its regulation in the Baltic states. MAEGS-Meeting of Associations of European Geological Societies http://maeinstituut.blogspot.com/2007/09/maegs-15.html

12. oktoober 2007. a. Pikajrve, Valgjrve vald, PlvamaaVeiko Karu III geoloogia sgiskool http://geoloogiasygiskool.blogspot.com/

13. oktoober 2007. a. Pikajrve, Valgjrve vald, PlvamaaIngo Valgma Maapueressursi kasutamise mudelid http://geoloogiasygiskool.blogspot.com/ Karjri mudelid, ehitusplatside leidmine altkaevandatud aladelt http://geoloogiasygiskool.blogspot.com Tauno Tammeoja Plevkivi voogude ja hinna kujundamise mudelid http://geoloogiasygiskool.blogspot.com

Veiko Karu

19. oktoober 2007. a. Ida-VirumaaKarin Robam Koolide klastus geotehnoloogia eriala tutvustamise eesmrgil http://maeinstituut.blogspot.com/2007/10/koolide-klastus.html

22. oktoober 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-226, TallinnSten Suuroja Doktorit kaitsmine teemal Neugrundi ja Krdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine http://maeinstituut.blogspot.com/2007/10/sten-suuroja-doktoritkaitsmine.html

23. oktoober 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnAire Vstrik Koolitus teemal "Ohutusnuded ja seadusandlus vikekarjrides" http://maekoolitus.blogspot.com/2007/09/23-oktoober-2007tiendkoolitus.html

26. oktoober 2007. a. Freibergi meakadeemiaVeiko Karu Mine planning with Minex, Bergbaukolloquium, Freiberg

TT MEINSTITUUT

19/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

http://www.bergbau.tu-freiberg.de/bergbau/Programm_BergbauKoll07.pdf

1. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnVeiko Karu Taastuvenergia teadustde konkurss ja konverents

10. november 2007. a. Baia Mare, RumeeniaIngo Valgma Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia: Increasing oil shale quality for meeting EU environmental requirements. Workshop: Mining and the Environment. INFRA 25443. Baia Mare, Rumeenia http://taiex.ec.europa.eu/

14. november 2007. a. RahvusraamatukoguIngo Valgma Maaaluse maailma saladused http://www.nlib.ee/gispaev

19. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-209, TallinnAnna Kruglova keskkonnaohtlikus http://geoloogia1.blogspot.com/2007/12/pakri-poolsaare-kivimiteradioaktiivsus.html Magistrit tutvustamine teemal Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle

30. november 2007. a. FEMP, Baarlo, HollandAire Vstrik Quality managemant and planning of flat deposits. FEMP, Baarlo, Holland http://mi.ttu.ee/emc

10. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnAnna Kruglova keskkonnaohtlikus Magistrit kaitsmine teemal Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle

13. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-221, TallinnKarin Robam Aineprojekti eelkaitsmine teemal Veekrvaldus Aru-Luna lubjakivikarjris http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html Aineprojekti eelkaitsmine teemal Mererse savikarjri projekt www.knc.ee Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja plevkivikarjri arengukava www.knc.ee Menduse ja geoloogia teadusklubi tegevused sgissemestril 2007

Vivika Vizene

Merike Ring

Veiko Karu

TT MEINSTITUUT

20/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

mi.ttu.ee/teadusklubi

19. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnMrt Saum Rikastatud peenplevkivi selumine, proovide ettevalmistamine ja valmendamine Viru kaevanduses

10. jaanuar 2008. a.Merike Ring

TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja plevkivikarjri arengukava www.knc.ee Aineprojekti kaitsmine teemal Veekrvaldus Aru-Luna lubjakivikarjris http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html Aineprojekti kaitsmine teemal Mererse savikarjri projekt www.knc.ee Doktorivitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapueiguses http://doktorandid.blogspot.com/2007/06/olavi-tammemeinsenergeoloogilised.html

Karin Robam

Vivika Vizene

Olavi Tammeme

Joonis 11 Meinstituudi magistrikraadiga lpetaja Anna Kruglova, detsember 2007

11. TudengitdMitmed td allloetletutest on veel tegemisel, kuid osa on valminud 2007. aasta sgissemestri lpuks.

Aktuaalsed tudengitdDoktorit

Riho Iskl

BAT kaevandamistehnoloogite vljattamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

TT MEINSTITUUT

21/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Helena Lind Tnis Kattel Olavi Tammeme Veiko Karu Tauno Tammeoja Erik Vli

mi.ttu.eeEesti plevkivimaardla veereiimi mudel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

21.12.2007

Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapueiguses Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Kaubaplevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine KESKKONDA SSTVAD PLEVKIVI KAEVANDAMISE PARIMAD VIMALIKUD (BAT) TEHNOLOOGIAD KESKKONNASBRALIKE KARBONAATKIVIMI KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIATE VLJATTAMINE JA JUURUTAMINE Lhkematerjalid ja -td

Erki Niitlaan

Egon Hirvesoo Sten Suuroja Allan Viil Kalmer Sokman Tarmo Tohver Sergei Sabanov

Neugrundi ja Krdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Plevkivi BAT

PLEVKIVI KAEVANDAMISE MJU KESKKONNALE

Plevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika plevkivi kaevandamisel (Eesti plevkivimaardla tingimustes) Sillame radioaktiivsete jtmete hoidla geotehniline modelleerimine

Hardi Torn

magistritMartin Lohk Elo Rannik Julia ommet Julia Gulevit Vladimir Rjabushenko Ivar Sova Anna KruglovaFreeskombainkaevandamise likeskeemide optimeerimine

Hdroloogilised muutused kaevandamisel

Killustiku omaduste sltuvus raimamistehnologiast

Kruusa khveldamine

Laavakaevandamise tehnoloogiline projekt Menduse osa teedeehituses

Pakri poolsaare kivimite looduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

TT MEINSTITUUT

22/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Margus Loko

mi.ttu.ee

21.12.2007

Plevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja anals tootmisetes

bakalaureusetAin Anepaio Aivar Arume Andrei Polonski Olga Markova Ave-nne nnis Mrt Saum Ilja Julin Taavi RandjrvEhitusdolomiidi kaevandamise tehnoloogia Marinova maardlas

Geotehnoloogiline modelleerimine

Harku

Hdrogeoloogia

Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Lhketdega kaevandamine

Memasinate kompleksse kasutamise alused

AineprojektAin Anepaio Vivika Vizene Kairi Otsiver Merike Ring Karin RobamEhitusdolomiidi kaevandamise vimalused Marinova maardlas Mererse savikarjri projekt Soomukse karjri projekt

Ubja plevkivikarjri arengukava

Veekrvaldus Aru-Luna lubjakivikarjris

12. KoostpartneridAllolevas tabelis on vlja toodud meinstituudi koostpartnerid ja firmad, keda tname mdunud semestril osutatud abi eest Firma AS Aspi BalRock O Baltem AS C.B.A. O DMT http://www.dmt.de/ www http://www.aspi.ee/ www.balrock.ee www.baltem.ee

TT MEINSTITUUT

23/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4EDK AS Eesti Ehitusettevtjate liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Energia AS Eesti Geodeetide hing Eesti Geoloogia Selts Eesti Inseneride Liit Eesti Meselts MT Eesti Plevkivi AS Eesti Plevloodusvarad ja - jtmed EMS ENTA Fibo Ex Clay G.I.B O Harjumaa KKT Harku karjr AS HUT- Helsinki University of Technology Institut fr Bergbau und Spezialtiefbau TU Bergakademie Freiberg J. Viru Markeideribroo O Jhvi Kontserdimaja Jrva Paas O Kagu Teedevalitsus Kaltsiit KBFI Kemek Engineering O Keskkonnaministeerium Kiirkandur AS Kiiu Soon O Kiviluks AS Kivili Keemiatstuse O Krdneri karjr O Kunda Nordic Tsement AS KS Laadur O Lhketd O Maves AS Merko AS Merko Kaevandused O MKM Moreen O

mi.ttu.ee

21.12.2007

http://www.eeel.ee/index.php www.hot.ee/eetl http://www.energia.ee/ www.egu.ee www.egeos.ee http://www.insener.ee/ www.maeselts.ee www.ep.ee http://mi.ttu.ee/ems http://www.maxit.ee/

www.harkukarjaar.ee www.hut.fi

www.vmb.ee

http://www.mnt.ee/atp/?id=426 http://www.kbfi.ee/ http://www.kemeke.com http://www.envir.ee/ http://www.kiirkandur.ee/ www.kiiusoon.ee www.kiviluks.ee www.keemiatoostus.ee www.knc.ee http://www.kys.ee/ www.laadur.ee www.lohketood.ee www.maves.ee www.merko.ee www.merko.ee http://www.mkm.ee www.moreen.ee/

TT MEINSTITUUT

24/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Movement O Metehnika AS Nordkalk AS Oil Shale ajakiri Optiroc AS O Inseneribroo Steiger O Kedoka O Kivikandur Paekivitoodete tehase O Paeliit Phja Regionaalne Maanteeamet Plevkivi kaevandamise AS, Aidu karjr

mi.ttu.eewww.movement.ee www.ep.ee www.nordkalk.com http://www.kirj.ee/oilshale/ www.optiroc.com

21.12.2007

http://www.limestone.ee/ www.paeliit.ee http://www.mnt.ee/atp/?id=2438 www.ep.ee www.ep.ee www.ep.ee www.ep.ee www.ep.ee www.ep.ee www.polvateed.ee http://www.mnt.ee/atp/?id=432 reiden.ee http://www.riigikontroll.ee/ www.rmk.ee http://www.transcom.ee http://www.mnt.ee/atp/?id=430 http://www.sakalateed.ee http://www.silbet.ee/ www.silikaat.ee http://www.skanska.ee/ http://www.mineprofs.org/ www.ttu.ee www.talter.ee http://www.ut.ee/BGGL http://www.tuit.ut.ee http://www.tji.ee/ http://www.vapo.ee/ www.kl.ttu.ee www.gi.ee mi.ttu.ee

Plevkivi kaevandamise AS, Estonia kaevandus Plevkivi Kaevandamise AS, Narva karjr Plevkivi Kaevandamise AS, Viru kaevandus Plevkivi Raudtee AS Pltsamaa Graniit AS Plva Teed AS Prnu Teedevalitsus Reiden AS Riigikontroll Riigimetsa Majandamise Keskus Ropka Liiv AS Saare teedevalitsus Sakala Teed O Sihtasutus Noored Kooli Silbet AS Silikaat AS Skanska SOMP Tallinna Tehnikalikool Talter AS Tartu likooli geoloogia instituut Tartu likooli Sotsiaalteaduskond Tartu likooli Tehnoloogiainstituut Tehnilise Jrelevalve Inspektsioon Tootsi turvas AS TT Anorgaanilise Materjalide teaduslaboratoorium TT Geoloogia Instituut TT Meinstituut

TT MEINSTITUUT

25/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4TT SAK TT soojustehnika Instituut TT lipilasesindus Turgel Grupp Valga Teed O Wiekor AS Wienerberger AS Wihuri AS VKG AIDU OIL O VKG AS Voglers Eesti O Vo Paas O

mi.ttu.eesaklubi.ee www.ttu.ee/soojus http://esindus.tipikas.ee/ http://www.turgel.ee/ http://www.valgateed.ee/ http://www.wienerberger.ee/ www.wihuri.ee www.vkg.ee http://www.vkg.ee/ www.vaopaas.ee

21.12.2007

13. Meinstituudi personal

Meinstituudi personalmi.ttu.ee 620 38 50 maeinst@ttu.ee

__________________________

Liituge meie meeskonnaga

Ave-nne ave.onnis@ttu.ee mi.ttu.ee nnis VII-204 6203850 Asjaajaja-infospetsialist-

http://mi.ttu.ee/id38.htm

56910472

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Ingo ingo.valgma@ttu.ee mi.ttu.ee mi.ttu.ee/kaevandamine mi.ttu.ee/ingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS pab Direktor, Maavarade kaevandamise ppetooli juhataja, Professortehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________lo Sstra Dotsentsystra@staff.ttu.ee mi.ttu.ee VII-208 6203856mi.ttu.ee/geoloogia mi.ttu.ee/ylo

55920679

info foto cv

ETIS pab

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________Jri-Rivaldo pastarus@cc.ttu.ee mi.ttu.ee Pastarus VII-207 6203855 Dotsenttehnikateaduste doktormi.ttu.ee/kaevandamine mi.ttu.ee/jyri

56633103

info foto cv

ETIS pab

TT MEINSTITUUT

26/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

_____________________________________________________________Veiko veiko.karu@ttu.ee mi.ttu.ee/labor mi.ttu.ee/maelabor mi.ttu.ee/veiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS pab Assistent, Mendustingimuste labori juhataja Doktorantrakendusgeoloogia bakalaureus

_____________________________________________________________Aire aire.vastrik@ttu.ee mi.ttu.ee Vstrik VII-204 6203850 Assistent, Koolitusjuht Doktoranttehnikateaduste magisterhttp://mi.ttu.ee/koolitus mi.ttu.ee/aire

56632201

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Tauno tauno.tammeoja@ttu.ee Tammeoja Erakorraline teadur Doktorantmetehnika magistermi.ttu.ee www.hot.ee/onuatt

5158 907

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Ain ain.anepaio@ttu.ee mi.ttu.ee/labor mi.ttu.ee/maelabor www.zone.ee/ain29/ Anepaio VII-103 6203859 56682120 info foto cv pab Spetsialist, laborant-

_____________________________________________________________Tennobert Haabu Laboranttennobert.haabu@ttu.ee mi.ttu.ee VII-208 6203856 56209633 info foto pab

_____________________________________________________________Margit Kolats Laborantmargit.kolats@ttu.ee mi.ttu.ee VII-201 6203859mi.ttu.ee/maelabor

51964638

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Karin Robam Spetsialistkarin.robam@ttu.ee mi.ttu.ee/labor mi.ttu.ee/mgislabor mi.ttu.ee/karin VII-222 6203859 58164795 info foto cv ETIS pab

geotehnoloogia bakalaureus

_____________________________________________________________

TT MEINSTITUUT

27/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Mrt Saum Spetsialist-

m.saum@ttu.ee VII-222

mi.ttu.ee

mi.ttu.ee/maelabor/

6203859

53972181

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Vivika vivika.vaizene@ttu.ee mi.ttu.ee/labor mi.ttu.ee/mgislabor mi.ttu.ee/vivika Vizene VII-222 6203859 51922049 info foto cv ETIS pab Spetsialist, MGIS labori juhatajageotehnoloogia bakalaureus

_____________________________________________________________Alo alo@cc.ttu.ee Adamson VII-203 Emeriitprofessorteaduste kandidaatmi.ttu.ee mi.ttu.ee/kaevandamine mi.ttu.ee/alo

6203852

5174798

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Kaarel Koitmetskoitmets@hot.ee 5257913 pab

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________Enn- Aavo pirrus@starman.ee Pirrus VII-210 Emeriitprofessorgeoloogiadoktormi.ttu.ee mi.ttu.ee/geoloogia mi.ttu.ee/enn

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Enno ere@cc.ttu.ee Reinsalu VII-204 Emeriitprofessorteaduste kandidaatmi.ttu.ee mi.ttu.ee/kaevandamine mi.ttu.ee/enno

6203853

56982204

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Madis Metsurmadis@maves.eewww.maves.ee

foto

_____________________________________________________________Mallorru@egk.eewww.egk.ee

TT MEINSTITUUT

28/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Orru6720089

mi.ttu.ee

21.12.2007

_____________________________________________________________Rein Perensperens@egk.eewww.egk.ee

6720087

_____________________________________________________________Indrek Tammindrek@maves.eewww.maves.ee

foto

_____________________________________________________________Heino maeinst@ttu.ee Arukla Emeriitdotsentteaduste kandidaatmi.ttu.ee mi.ttu.ee/kaevandamine

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Veljo maeinst@ttu.ee Lauringson Emeriitdotsenttehnika kandidaatmi.ttu.ee mi.ttu.ee/kaevandamine

55933960

info

pab

_____________________________________________________________Kalju maeinst@ttu.ee Ojaste Emeriitdotsentteaduste kandidaatmi.ttu.ee mi.ttu.ee/geoloogia

info

pab

_____________________________________________________________Lembit luibopuu@hot.ee Uibopuu Pensionr, emeriitinsenerinsenerhttp://mi.ttu.ee/ http://mi.ttu.ee/ajalugu mi.ttu.ee/lembit

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Egon Hirvesoo DoktorantEgon.Hirvesoo@tji.ee www.tji.ee 6949448 info foto ETIS pab

TT MEINSTITUUT

29/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4magister

mi.ttu.ee

21.12.2007

_____________________________________________________________Riho Iskl Doktorantmetehnika magister Riho.Iskyl@knc.eewww.knc.ee http://outdoors.webshot

3229950

5200650

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Tnis Kattel Doktorantmetehnika magisterhttp://staff.ttu.ee/~tonis

5140257

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Helena Lind Doktorantmetehnika bakalaureus Helena.Lind@mail.ee -

56981409

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Sergei Sabanov Doktorantmetehnika magister sergei.sabanov@ttu.ee mi.ttu.ee 6203855http://mi.ttu.ee/teadus/ mi.ttu.ee/sergei

58006407

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Kalmer Sokman Doktorantinsener kalmer.sokman@ep.ee www.ep.ee 336 4823 50 21 550

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Olavi olavi.tammemae@riigikont Tammeme 6400716 Doktorantmagistermi.ttu.ee

info foto cv

pab

_____________________________________________________________Tarmo Tohver Doktorantinsener Tarmo.Tohver@ep.ee www.ep.ee 3352457, 5249335

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________

TT MEINSTITUUT

30/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Hardi Torn Doktorantmagister hardi@gib.ee

mi.ttu.eemi.ttu.ee

21.12.2007

6565359

5096276

info

cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Allan Viil Doktorantmetehnika bakalaureus allan.viil@ep.eewww.ep.ee

336 4870

52 23230

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________Erik Vli Doktorantmagister erik.vali@ep.eewww.ep.ee

33 64 860

51 233 90

info foto cv

ETIS pab

_____________________________________________________________

14. MeringAve-nne nnisMering on Eesti Meseltsi noorliikmeid hendav organisatsioon, kuhu kuuluvad TT Meinstituudi geotehnoloogia, rakendusgeoloogia ja metehnika tudengid. Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48. Meringi eesmrgiks on eelkige anda tudengitele vimalus ennast akadeemilise ppe krvalt tiendada ja muuta likooliaeg vimalikult huvitavaks ning meeldejvaks. Informatsiooni Meringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab http://maering.tipikas.ee/

St. Barbara mlestuspeva thistamine7. detsember 2007 toimus jrjekordne St. Barbara mlestuspeva thistamine, seekord Mnnisalu puhkemajas. St. Barbara mlestuspevast vttis sel aastal osa 49, sealhulgas nii tudengid, vilistlased, ppejud kui ka klalised. ritust sponsoreerisid Eesti Meselts ja E. Mlestuspeva pevakavva kuulus seegi kord hine pidulik htusgiaeg, mngud ning oksjon, mille kigus kogutud tulu kasutatakse Meringi jrgmiste rituste korraldamiseks.

Joonis 12 Grupp nr 1 viktoriini mngimas

TT MEINSTITUUT

31/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

ISW ( International Student Week) Tallinn14.-20. oktoober 2007 toimus juba kolmas ISW Tallinn. Seekord oli klas 9 vlistudengit neljast riigist ( Belgia, Saksamaa (Bochum), Ungari ja Inglismaa (CSM)). Tudengitel nnestus ndala jooksul klastada AS Silikaati, AS Wihurit, Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Plevkivi ja Kohtla-Nmme kaevandusmuuseumi. Samuti ei puudunud jalutuskik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses. Thaksgivingu suurejoonelist ritust oli kaema kutsutud ka Meringi sprusorganisatsioonide esindajad ( lipilasesindus, SAK, Fotoklubi ja EN). ritust sponsoreerisid: Eesti Meselts, As Wihuri, Kivili Keemiatstus O, TT Meinstituut, O Inseneribroo Steiger, AS Ropka Liiv, Talter AS, Reaalprojekt O, AS Kaltsiit, TT lipilasesindus, BalRock O, AS Kunda Nordic Cement. Koostpartnerid olid: AS Silikaat ja AS Eesti Plevkivi.

Joonis 13 ISW tudengid Narva karjris

Joonis 14 ISW tudengid kopas

15. Menduse ja geoloogia teadusklubiTudengiteaduse edendamine. Menduse ja geoloogia teadusklubi tegevus.Veiko KaruTaaskord on ktte judnud sgis ning koos sellega on alanud sgissemester. likoolis on hulgaliselt uusi tudengeid rebaseid. Sgissemestri algusega alustab taas hoogsama tegevusega Menduse ja geoloogia teadusklubi. Juba kevadsemestril 2007 sai TT meinstituudi tudengite pperhmadel (bakalaureuse- ja magistrippes) tunniplaanid koostatud nii, et neljapevane pev on ppeainetest vaba ja sel peval toimuvad teadusklubi tegemised nii jtkub see sgissemestrilgi. Kik tegemistest osavtud lhevad tudengitel ppetna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte. Plaanis on korraldad igal neljapeval seminar ja peale seda, kas vljasit vi siset

TT MEINSTITUUT

32/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

(meinstituudi laborites) seega toimub vimalusel igal neljapeval 4 erinevat ritust. Seoses sellega, et 2007/2008 ppeaastast alustati magistrippega TT Geoloogia Instituudis on heks eesmrgiks teadusklubi tegevuses arendada meinstituudi ja Geoloogia Instituudi kraadippurite vahelist koostd.

Joonis 15 Menduse ja geoloogia teadusklubi vlit Harkus Kiire levaade, mida teadusklubilisi sgissemestril ees ootab: Sgissemestril lbivalt toimub igal semestrindala neljapeval seminar, vlit, kaks sisetd meinstituudi laborites. Lisaks sellele on plaan korraldada iga kuu mni suurem tegevus: meinstituudi kraadippurite teadusteemade arutelu vljasidul Kohtla kaevandusmuuseumis menduse sessiooni korraldamine ja kraadippurite osalemine III geoloogia sgiskoolis. Sessioonil toimuvad ettekanded ja menduse teemaline grupit. (http://geoloogiasygiskool.blogspot.com/) TT Geoloogia Instituudi ja meinstituudi magistrantide hine tegevusplaan Doktorantide histegevus teadusteemade arutelu menduse sessiooni korraldamine Energia- ja geotehnika doktorikooli konverentsil Kuressaares. Sessiooni kigus toimuvad ettekanded ning ekskursioon Saaremaa meettevttesse tublimate teadusklubiliste ja koostpartnerite premeerimine diplomiga Kik teadusklubi tegevuses tehtav t on seotud TT Arengukava 2006-2010 alapunktiga 4.3. , mille tulemusena saab ppet seotud tihedamalt praktikaga ja tudengid on ninud pitut oma silmadega. Korraldajad saavad kogemuse tudengite suunamisel ja juhendamisel. Tutvuvad esimese, teise aasta tudengitega pgusamalt, kes instituudis pivad ja nevad millistes tudengites on potentsiaali saada valitud eriala spetsialistideks. Kogu tegevus on haridusliku taustaga ja meldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks, et ppet ei koosneks vaid loengutes/harjutustundides kimises, vaid annaks lisavrtust. Projekti eesmrgid: Tutvustada tudengitele erinevaid aspekte valitud eriala kohta, mida krgharidus nuab. Soodustada edukat ppimist ja vhendada vljalangevust. Tsta tudengitde kvaliteeti. Teavitada tudengeid teadustst. Koolitada varakult akadeemilist personali. Tihendada suhteid instituudi ppejudude ja tudengite vahel. Nha tulevasi kolleege. Tihendada koostd TT Geoloogia Instituudi ja meinstituudi vahel

TT MEINSTITUUT

33/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Teadusklubi tegevus on meldud 3+2 ppessteemi bakalaureuseppe tudengitele ning samas on tegevusse kaasatud nii magistrandid kui doktorandid. Teadusklubi heks mdupuuks on see kui efektiivselt suudetakse sstida tudengitesse teadusejanu. Tegevuse tulemusena peaksid tudengite kursusetd, aineprojektid jt. td saama thusamalt seotud teadusliku uurimustga ja arendustegevusega.. Kraadippurid saavad kogemusi nooremate kursuste lipilaste juhendamisega (doktorandid juhendavad magistrante, magistrandid oma korda bakalaureuse tudengeid ning vanemad bakalaureuse tudengid nooremaid) ning seelbi leitakse, kellega oma lputteema siduda (kraadippurid jagavad alateemasid, et nende endi t tuleks tiuslikum). Sama teemaline artikkel ilmus TT lipilaskonna oktoobrikuuses lehes Studioosus.

Menduse ja geoloogia teadusklubi vli-, sisetd ja seminarid sgissemestril18. juuli 2007. a.Ingo Valgma TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Vlit teemal - Mdistamine Ubja karjris

30. juuli 2007. a.Ain Anepaio

TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Vlit teemal - Freeskombaini Wermeer katsetused ja tootlikkuse arvutamine Vo Paasis http://www.vaopaas.ee/

6. september 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnKarin Robam Vlit teemal - Vooluhulga ja voolukiiruse mtmine tiivikuga Harku maardlas. http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html Veiko Karu Siset teemal - GPS andmete allalaadimine, punktide kandmine kaardile ja tutvumine Google Earth kasutusvimalustega. http://mi.ttu.ee/mgislabor/

13. september 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnAve-nne nnis Siset teemal: MI mainekujundusprojekt http://maeinstituut.blogspot.com/2007/10/reedel-18102007-jtkasmeinstituut.html Sergei Sabanov Siset teemal:Kuidas koostada artiklit ning ettekannet? Kuressaare konverentsi nitel

Karin Robam

Vlit teemal - Voolukiiruse ja vooluhulga mtmine tiivikuga Kunda piirkonnas http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html

TT MEINSTITUUT

34/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 420. september 2007. a. MaarduJri-Rivaldo Pastarus

mi.ttu.ee

21.12.2007

Vlit teemal - Mdistamistd lgas fosforiidilevilas. mi.ttu.ee/teadusklubi

Vivika Vizene

Siset teemal - MapInfo algpe http://mi.ttu.ee/id44.htm

Karin Robam

Vlit teemal - Voolukiiruse ja vooluhulga mtmine, veeproovide vtmine Kunda piirkonnas http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html

27. september 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnAire Vstrik Vlit teemal - Tutvumine turbaproovi vtmise metoodikaga Ohtu turbarabas

Jri-Rivaldo Pastarus

Siset teemal - lgase fosforiidikaevanduse laearvutused

4. oktoober 2007. a.Ain Anepaio

TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, Tallinn Siset teemal - Proovikehade ettevalmistamine mendustingimuste laboris http://maelabor.blogspot.com/2007/08/laboratoorne-sdamikupuur.html

Veiko Karu

Vlit teemal - Esmakursuslase mdistamistd Harku lubjakivimaardlas

11. oktoober 2007. a. Narva karjrVeiko Karu Vlit teemal - Vibratsiooni, mra mtmine, WipFragi selanals, PointLoad test Narva karjris, Magistritde seminar. http://mi.ttu.ee/teadusklubi/

18. oktoober 2007. a. Narva karjrVeiko Karu Vlit teemal - Vibratsiooni, mra mtmine, WipFragi selanals, PointLoad test Narva karjrisMagistritde seminar. http://mi.ttu.ee/teadusklubi/

24. oktoober 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnKarin Robam Vlit teemal - Voolukiiruse ja vooluhulga mtmine, veeproovide vtmine Kunda piirkonnas http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html

TT MEINSTITUUT

35/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

25. oktoober 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnAin Anepaio Siset teemal - Liiva selumine ja selanalsi koostamine mendustingimuste laboris http://maelabor.blogspot.com/2007/08/selkverad.html Karin Robam Siset teemal - Voolukiiruse ja vooluhulga arvutamine, ModFlow http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahumramine.html

1. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnAin Anepaio Siset teemal - Proovikehade ettevalmistamine (saagimine ja puurimine) mendustingimuste laboris http://maelabor.blogspot.com/2007/08/laboratoorne-sdamikupuur.html lo Sstra Siset teemal - Geoloogilise uuringu meetodid

7. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnIngo Valgma Vlit teemal - Hdrogeoloogilised mdistamised Rummu karjris http://maelabor.blogspot.com/2007/09/kummipaat-vega-06.html

8. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnVivika Vizene Siset teemal - Selanals tarkvaraga WipFrag http://maelabor.blogspot.com/2007/03/tkisuse-mraja.html Ain Anepaio Siset teemal - Kivimiomaduste mramine mendustingimuste laboris

15. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnKarin Robam Vlit teemal - Proovipumpamine Keila piirkonnas http://maelabor.blogspot.com/2007/08/grundfos-veepump-mp-1.html

22. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnIngo Valgma Vlit teemal - Mdistamine Permiskla kruusa-liivakarjris

Veiko Karu

Siset teemal - Digitaalkaartide kasutuspetus

27. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnKarin Robam Vlit teemal - Voolukiiruse ja vooluhulga mtmine, veeproovide vtmine Kunda piirkonnas http://maelabor.blogspot.com/2007/08/veevoolu-kiiruse-ja-mahu-

TT MEINSTITUUT

36/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4mramine.html

mi.ttu.ee

21.12.2007

29. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnJri-Rivaldo Pastarus Siset teemal - Andmete allalaadimine vibratsioonimeetrist ja andmete analsimine http://maelabor.blogspot.com/2007/03/vibratsioonimtja.html Vivika Vizene Vlit teemal - Mdistamine Raudoja liivakarjris

30. november 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnIngo Valgma Vlit teemal - Survetugevuse mramine, mrataseme ja vibratsiooni mtmine Estonia kaevanduses http://maelabor.blogspot.com/2007/03/kivimi-pinnatugevuse-portatiivnemtja.html

6. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnIngo Valgma Vlit teemal - Tutvumine rikastusvabrikuga, mrataseme mtmine, proovide vtmine AIDU karjris

13. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnVeiko Karu Siset teemal - Tublimate Menduse ja geoloogia teadusklubiliste tunnustamine mi.ttu.ee/teadusklubi Tennobert Haabu Siset teemal - Mikroskoobi tutvustus

14. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnIngo Valgma Vlit teemal - Mrataseme mtmine Viru kaevanduses, tutvumine rikastusvabrikuga http://maelabor.blogspot.com/2007/03/mramtja.html

19. detsember 2007. a. TT meinstituut, Ehitajate tee 5, VII-215, TallinnMrt Saum Vlit teemal - Rikastatud peenplevkivi selumine, proovide ettevalmistamine ja valmendamine Viru kaevanduses

Tublimate teadusklubiliste autasustamine13. detsember 2007 toimus meinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine. Tublimad selgitati vlja jrgmistes kategooriates: enim seminaridel osalenud enim vlitdel kinud enim sisetid (laboritid) teinud aktiivseimad teadusklubilised

(osalenud

enim

nii

sise-

ja

vlitdel)

TT MEINSTITUUT

37/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4Teadusklubi tublimad toetajad on

mi.ttu.eeTT meinstituut ning TT

21.12.2007lipilasesindus.

Sgissemestri 2007 tublimad teadusklubilised on: Ain Anepaio Ave-nne nnis Gaia Grossfeldt Helis Vahtra Ivan Zaikin Jekaterina estakova Karin Robam Katrin Kaljulte Margit Kolats Merle Truu Mrt Saum Olga Markova Tennobert Haabu Veronika Valling Vivika Vizene

Joonis 16 Aktiivsemate teadusklubiliste autasustamine Statistika osalenud sgissemestril 2007: inimeste arvust Mendus ja geoloogia teadusklubi tegemistel

Tabel 1 Vlitdest osavtnud inimeste arv kevadsemestril 2007

Vlitdel osalenute arv sgissemestril 200725 Osalenute arv 20 15 10 5 006.09.2007 13.09.2007 20.09.2007 27.09.2007 04.10.2007 11.10.2007 13.10.2007 18.10.2007 01.11.2007 15.11.2007 22.11.2007 27.11.2007 29.11.2007 30.11.2007 06.12.2007

20 17 13 9 12 12 11 8 10 6 8 9 8 10 9

Vlit toimumise kuupev

TT MEINSTITUUT

38/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Tabel 2 Seminaridest osavtnud inimeste arv sgissemestril 2007Seminaridel osalenute arv sgissemestril 200725 Osalenute arv 20 15 10 5 006.09.2007 11.10.07 18.10.07 19.11.07 10.12.2007 13.12.07

23 20

21 18 15 11

Vlit toimumise kuupev

Tabel 3 Seminaridest osavtnud inimeste arv sgissemestril 2007

Teadusklubi sisetdel osalenute arv sgissemestril 200716 14 12 10 8 6 4 2 0 14 9 5 10 5 5 10 5 206.09.2007 13.09.2007 20.09.2007 27.09.2007 04.10.2007 25.10.2007 01.11.2007 08.11.2007 22.11.2007 29.11.2007 13.12.2007

Osalenute arv

11 6

Siset toimumise kuupev

Menduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni http://mi.ttu.ee/teadusklubi

16. MeseltsMT Eesti Meseltsi stipendium kahele aktiivsele tudengileMT Eesti Meselts juhatuse esimees pr. Viive Tuuna allkirjastas eile s.o. 22.11.2007 Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikalikooli Arengufondiga koostlepingu, millega MT Eesti Meselts koosts TT Arengufondiga mrab alates 2007/2008 ppeaastast stipendiumi kahele Tallinna

TT MEINSTITUUT

39/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

Tehnikalikooli energeetikateaduskonna edukale ja Meseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse lpilasele. he stipendiumi suurus on 20 000 EEK

Meseltsi veebilehe leiate aadressilt: http://www.maeselts.ee/

EMK 2008Eesti Mekonverents 2008 ja memeeste kokkutulek toimub 02.05.2008 Tallinnas teemal Killustiku kaevandamine ja kasutamine. Jlgige infot aadressil: http://mi.ttu.ee/emk/

17. Thtsamad lingidLink http://mi.ttu.ee/ http://maeinstituut.blogspot.com http://mi.ttu.ee/geoloogia http://magistrandid.blogspot.com http://maelabor.blogspot.com/ http://maekoolitus.blogspot.com/ http://maerss.blogspot.com/ http://kopp15m3.blogspot.com/ http://otsing.blogspot.com/ http://mdc-somp.blogspot.com/ http://hinnakiri.blogspot.com/ http://doktorandid.blogspot.com/ http://teadusklubi.blogspot.com/ http://kaevandamine.blogspot.com http://mgislabor.blogspot.com/ http://maering.blogspot.com/ http://maering.tipikas.ee/ http://mi.ttu.ee/teadusklubi Seletus Meinstituudi veebileht Meinstituudi blog Rakendusgeoloogia ppetooli blog Magistrantide blog Menduslabori blog Koolituste blog Mendusuudiste blog Kopa blog Mendusinfo otsing SOMP blog Hinnakirja blog Doktorantide blog Menduse ja geoloogia teadusklubi blog Maavarade kaevandamise ppetooli blog Metde projekteerimise labori blog Meringi blog Meinstituudi tudengite rhmitus Menduse ja geoloogia teadusklubi veebileht Meseltsi blog Eesti Meseltsi veebileht Meseltsi tutvustavad interaktiivsed lehed

http://mi.ttu.ee/maeseltshttp://www.maeselts.ee maeselts.pbwiki.com

18. Tuleviku ritusedDoktorikooli Menduse ja geotehnoloogia sessioon 15..19.01.2008 Kuressaares, sealsamas, kus toimus mekonverents. Seekord sponsoreerib doktorikool http://matrix.ene.ttu.ee/ Head artiklid avaldatakse 1.2 taseme ajakirjas Engineering. Mendussessioon: Esinevad kik doktorandid, vlisprofessorid ning toimub ekskursioon.

TT MEINSTITUUT

40/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4TalveAkadeemia

mi.ttu.ee

21.12.2007

TalveAkadeemia 2008 toimub 29.02.2008 - 02.03.2008. Kik TalveAkadeemia huvilised, need on just need kuupevad, mis tuleb muudest asjatoimetustest vabana hoida. Vt. lisa: http://www.talveakadeemia.ee

Meseltsi stipendiumite taotluste thtaeg Stipendiumitaotluste esitamise perioodid on 01. mrtsist - 31. mrtsini ja 01.septembrist - 30. septembrini. Vt. lisa: http://www.ttu.ee/arengufond , http://maeinstituut.blogspot.com/2007/11/eesti-meseltsistipendium-kahele.html

ppereis Saksamaa metstusesse Aprill 2008 plaanitakse koosts Freibergi Meakadeemiaga korraldada ppereis Saksamaa metstusesse. Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on vimalik leida infot: 2001 toimunud: http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/e/gluckauf/default.htm 2005 toimunud: http://www.ene.ttu.ee/maeinst/php/link6/modules/newbb/viewtopic.php?topic_id=217&forum=39

Maailma Mekongress Poolas 7. septembril 2007 toimub maailma mekongress Poolas. Vt. lisa: http://www.wmc-expo2008.org/

Maailma Meprofessorite hingu konverents

2010. aastal toimub Eestis Maailma meprofessorite hingu konverents. Vt. lisa: http://mi.ttu.ee/somp

TT MEINSTITUUT

41/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

19. HuvitavatSONDA TEKTOONILINE RIKE PHJA-KIVILI KARJRISlo Sstra, Rein Vaher Tallinna Tehnikalikooli meinstituut Tallinna Tehnikalikooli Geoloogia Instituut Kirde-edelasuunalised tektoonilised rikked, mis koosnevad tavaliselt suhteliselt laiadest, kuni 2km, antiklinaalsetest ja snklinaalsetest paindekurdudest, on Eesti plevkivimaardlas kllalt sagedased (Kattai jt, 2000), kuid suures ulatuses paljanduvad harva. Phja-Kivili karjris hakkasid kaevetde kigus erinevad uue rikke osad avanema 2005.a kevadel. Kuna see rike ulatub puurimise ja elektrilise sondeerimise andmete phjal Sonda asulani, oli loogiline nimetada see Sonda rikkeks. Ndseks on rikkest kaevandamisega lbitud le 600m, osa sellest on karjriteede res vlja kaevandamata ja ka nd vaatlemiseks kttesaadav. Tektoonilise rikke lbilige, kll mitte pris risti, vaid umbes 70lise nurga all, avanes ties ulatuses 2006.a suvel. See vimaldas septembris detailselt uurida selle siseehitust (joonis). Rikke ksikud murrangud olid nhtavad ka karjri phjas kitsaste paralleelsete mrgade ribadena. See vimaldas siin

Joonis 1. Sonda tektoonilise rikke lbilige Phja-Kivili karjris 2006.a septembris tpselt mta murranguvndite asimuuti NE 53. ldiselt on rike laineline ja koosneb reast kulissitaoliselt paiknevast vndist. Hilissgiseks oli kaevandamise jrg liikunud 60meetrise sammu vrra edelasse, mis andis andmeid rikke pikisuunalise muutlikkuse kohta. Vaatlustele oli kll kttesaadav ainult lemine 2m krgune osa, alumine osa oli veel vljamata. Rike kujutab endast keskmise suurusega antiklinaalset painet, mis on keerulisemaks muudetud ja jagatud plokkideks mitme murranguvndiga. Murranguvndite niv laius on lbilikel (joonisel) tegelikust suurem umbes 15%, teline laius jb tavaliselt 7-8 ja 25m vahele. Plevkivi on

TT MEINSTITUUT

42/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

murranguvndites peaaegu tielikult asendunud roheka jksaviga, milles esineb plevkivi lagunemisel moodustunud musta vrvi riseid kontaktidel ja korrapratuid suletisi, aga ka tumepruune murenenud plevkivi tkke. Lubjakivi on neis vndites tielikult lagunenud, mnikord vib pisut heledamate nurgeliste laikude jrgi oletada, et esialgselt olid need lubjakivid. Kagu suunas jtkuvad kitsamad savititega murrangud vljaspool joonist veel 80m. Savititega murranguvndite vahele jvad 10-35m laiused suhteliselt hsti silinud alusphja kivimite plokid, kus plevkivi on siiski tstetud maapinnalhedasse murenemisvsse. Rikke loodenlv on esindatud avatud snklinaalse paindega, milles veel 40m enne rikke algust on kihid normaalses asendis ja nrgalt kaldu luna suunas, seejrel mne meetri ulatuses horisontaalsed ja prast seda muutub kihtide kalle sujuvalt phjapoolseks. Veel 7-8m enne esimest murrangut ei leta kaldenurk 2-5,kuid seejrel hakkab kiiresti kasvama ja saavutab savititega murrangu piiril 30-45. Deformatsioon oli kogu paljandunud lbilike osas plastne, olulist tektoonilise lhelisuse intensiivistumist mrgata ei olnud. Paine lpeb murranguvga, kus ca 8m laiuse rikke osa on tidetud karstisaviga. Hilissgisel oli see vnd vga veerikas, eriti savide ja alusphja kivimite piiril. Siin oli ka kige viksem alal mdetud elektriline nivtakistus. Mlemas lbilikes esines laiade savivndite krval ka lehtrikujulisi savititeid, mis seina alumises osas peaaegu tielikult vlja kiilusid. Tugev lubjakivimite dolomiidistumine on iseloomulik kogu rikkevndile, seda on theldatud ka kigi teiste analoogsete rikete puhul (Kattai jt, 2000). Murranguvndi alalt aheraine kuhjatistesse lkatud kivimaterjalis leidsid praktikal olnud TT meinstituudi lipilased M. Aigro ja A. Koger 2006.a juulis stendavaid priidiga kaetud lhepindasid, millel esines hsti vlja kujunenud kaltsiidi kristalle (vt. teese kesolevas kogumikus). Karjri valdaja Kivili Keemiatstuse O tellimusel teostasid autorid koos V. Kattai ja abilistega 2005. kevadel ja 2006.a sgisel detailseid elektrilisi uuringuid 850m ulatuses piki riket, et jlgida vndi pindalalist levikut. Kogu rikkevndi ulatuses on nivtakistus tunduvalt viksem, kui purustamata kivimite kohal. Kige intensiivsemad muutused on toimunud vndi loodeservas, kus nivtakistus on vaid 80-120ommeetrit, kui ala ldine foon on 250om-m. Profiili kagupoolses servas on see 130-170om-m. Elektrilised uuringud, kaevetde andmed ja rikke dokumenteerimine nitavad, et siseehitus erineb oluliselt piki rikkevndit ning laius vib letada mnes osas 200m. Kohati esinevad viksemad kerkemurrangud ja pealenihked. Tiesti ootamatu oli rikkevndi pealispind, sest vaatamata rikke keerulisele siseehitusele oli maapind htlaselt sile nii karsisavi vndite kui ka kivimiplokkide kohal. Kogu ala katab umbes poole meetri paksune pinnakate, millest veidi le poole moodustab sorteerimata moreeni kiht, mis on kaetud kuni 25-30cm paksuse musta mulla kihiga. Moreen sisaldab hulgaliselt kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. hel juhul asetses suurem rahn otse lehtrikujulise vndi kohal, mis oli saviga tidetud. Moreen rahnu all oli vajunud 10-15cm allapoole, savi tihenenud, kuid rahnu nihkumise jlgi savi pinnal mrgata ei olnud. Sonda rikkevndi, samuti kui ka teiste kirdesuunaliste rikkevndite vanus on siiani tpselt mramata, mis annab vimalusi mitmesugusteks spekulatsioonideks, kuni rikete ja kivimites olevate kihipindade vahel toimuvate nihete sidumiseni mandrij liikumisega. Selliste sgavate savitidetega vaondite teke ei saa olla seotud Kvaternaariajastu protsessidega, sest mandrij liikumisel on pealt ra kulutatud pris paks kiht. Piksusega lasuvate Kesk-Devoni liivakivide lamamis Narva karjris on Kukruse lademe lubjakivid kikjal dolomiidistunud ja plevkivi kihid oksdeerunud vi asendunud saviga, mis viitab Devonieelsele karsti tekkele (Kattai jt, 2000). Just Vara-Devoni ajastikus toimus kaledoonilise kurrutuse kige vimsam ja ulatuslikum skandia faas, mille kigus Baltika ja Laurentia mandrid prkusid nurga all kokku ja Baltoskandia r sukeldus Laurentia mandri alla. Kivimite subduktsioon 125km sgavusele ja kiire ekshumeerimine olid vga kiired geoloogilised protsessid ega kestnud heski orogeeni osas kauem kui 10 mln a, kuigi kogu kurrutusvndi piirides olid sndmused eriaegsed. Maksimumi saavutas skandia faas 407 mln a tagasi (Roberts, 2003). Mandrite kollisioon phjustas maakoore ldise paksenemise ja Fennoskandia kilbi ning realade kerke, millega kaasnes hdrotermaalne maagistumine, tenoliselt ka dolomiidistumine, mis on levinud Ida-Virumaa rikkevndites. Kirjandus: Kattai,V., Saadre,T., Savitski,L. 2000. Eesti plevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 1-248. Roberts, D. 2003. The Scandinavian Caledonides: event chronology, paleogeographic settings and likely modern analogues. Tectonophysics, 365, 283-299.

TT MEINSTITUUT

43/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

KALTSIIDI PRISMALISED KRISTALLID PHJA-KIVILI KARJRISMarleen Aigro, Allan Koger, lo Sstra Tallinna Tehnikalikooli meinstituut Kirde-edelasuunaline (NE 50-60 - SW 230-240) kuni 150-200m laiune Sonda tektooniline rike lbib Phja-Kivili karjri alates kirdenurgast ning jagab kaevevlja loode- ja kagupoolseks osaks. Rikke piirides tuseb plevkivikiht maapinna lhedale, on kurrutatud ja lbi ligatud kuni 10-15m laiuste murranguvnditega, kus kivimid on tugevasti karstunud ja osaliselt asendunud karstisaviga. Rikkevndis on kerogeenne materjal plevkivist peaaegu tielikult vlja uhutud, mistttu see osa ei kujuta kaevandamiseks praktilist thtsust, kuid tuleb krvaldada kaevandatud alale aheraine kuhjatisse, et ei segaks kaevetid karjris. 2006.a suvel olid esimese kaks autorit karjris praktikal ja mrkasid aheraine kuhjatistes kuldselt likivaid kivikamakate pindu. Lhemal uurimisel selgus, et piki lhesid lahtimurdunud pindadel helgib kollase metalse likega priit ja esineb veel pisut hgusate, peaaegu vrvitute tulpjate kristallidega mineraal, mis paistis olevat kaltsiit. Erilist huvi pakkus asjaolu, et kaltsiidi kristallid olid peaaegu lbipaistvad ja moodustasid plevkivi tkil oleva priidikihi peal ilusaid druusitaolisi kogumikke (joonis). Ida-Virumaa tektoonilistes riketes on priidi ja kaltsiidiga lhetited tavalised, samuti nagu kivimite dolomiidistumine murranguvndites (Kattai jt, 2000). Kuna kogu rikkest prinev kivimimass oli karjri tegevuse kigus juba lahti murtud ja teisaldatud, polnud vimalik mrata soonte esialgset asukohta ja orientatsiooni. Silinud tkkides olid sooned maksimaalselt 3-4cm paksused. Priit esineb 2-3mm kihina otse aluskivimi peal ega moodusta tiuslikke kristalle. Kaltsiit kasvas otse priidi vi priidistunud aluskivimi, sagedamini plevkivi peale ja tal oli piisavalt ruumi kristallide moodustamiseks, kusjuures isegi kige viksemad, vaid 1-2mm pikkused kristallid on hsti vlja arenenud ja saavutanud suureprase tiusliku vormi.

Joonis. Kaltsiidi prismalised kristallid Phja-Kivili karjrist. Kik leitud kaltsiidi kristallid on heksagonaalsed prismad (1010), mis on pealt, aga mnikord ka alt kaetud tiusliku lameda romboeedriga (0112). Suurim mdetud kristalli pikkus oli 18mm ja lbimt 8mm. Lisandid esinevad vaid kristallide alumises osas, mille peale nad hakkasid kasvama, tavaliselt on need priidi 1-2mm lehekesed. Kristallide lemine osa on puhas lbipaistev ja vastu valgust vaadates peegelduvad sealt vastu prlmutrilised lhenevuspinnad. Otstest vaadates kujutab kristall ligatud nurkade pisut lapikut kolmnurka, mille kolm tahku on lal kuni 5,5mm laiad ja kitsenevad allosas kuni 3mm-ni. Samal ajal naabertahud, mis lal olid vaid 2,5mm laiused, laienevad all veel kuni 3,5mm-ni. Prisma tahkudel on nhtav pikiviirutus, romboeedri tahkudel viirutus puudub. Kuigi kristallid on moodustavad enamasti kobaraid, on peaaegu igaks saavutanud oma tiusliku kuju. Enamus kristalle on monokristallid, vaid mned neist on teistega kokku kasvanud prismapindadega. Eestis on analoogseid kaltsiidi kristalle koos vhese sfaleriidiga leidnud E. Mls Lasname priidi ja kaltsiidi lhetidistes, samuti on nad sagedased koos sfaleriidiga Saksamaa hdrotermaalsetes maardlates (Mls, 1961). H.J. Rsler toob oma mineraloogia pikus (1979) A. Wilke andmed kaltsiidi kristallikuju sltuvuse kohta temperatuurist, lahuste kontsentratsioonist ja parageneesist. Phja-Kivili karjri kristallid vastavad toodud tabelis temperatuurile 110-160C ja

TT MEINSTITUUT

44/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

keskmise kontsentratsiooniga lahustele. Seega vib nustuda E. Mlsi (1961) jreldustega, et vhemalt osa tektoonilistes riketes ja lhedes olevast mineraalsest titest on hdrotermaalse tekkega. Kirjandus: Kattai,V.,Saarde,T.,Savitski,L.2000.Eesti plevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus.1-248. Mls,E. 1961. Eesti alusphja lhede geneesist. Geoloogiline kogumik. Tartu, 1-125. Rsler,J.R. 1979. Lehrbuch der Mineralogie. Leipzig, 1-832.

Kivimi tugevusomaduste mramisest mendusesVeiko Karu, Ain Anepaio Lhikokkuvte Eestis ehituse kasv kindlasti jtkub, vaatamata sellele, et viimasel ajal tempo mnevrra pidurdus. Ehitamise mahu kasv ja linnalhedaste ehitusmaavarade varu ammendamine seab suuremaid eesmrke ka ehitusmaterjalide kaevandajatele toodang uutest maardlatest peab kasvama, et rahuldada materjalide toodangut. Kivimite tugevus omadused mravad kaevandamise tehnoloogia, masinate tootluse ja ehitusmaavarade kvaliteedi. Kaevise tugevusest, ka abrasiivsusest oleneb, kas raimamiseks (kivimi esmaseks purustamiseks) kasutatakse puur- ja lhketid vi saab seda teha mehaaniliselt (ligates, murdes, lhkudes). Kaaskivimite tugevusest oleneb laekitlemismoodus ja veomasinate valik allmaakaevandamisel ning paljandustde tehnoloogia avakaevandamisel. Idee edasine kik ning rakendused tulevikus Plaanis on lpuni viia planeeritud katseteseeriad, saamaks vajalik arv katseid, mille alusel saab leida vastavad kordajad. Portatiivsete mteseadmetega saadud tulemusi saab kiirelt ja operatiivselt kasutada kaevandamistehnoloogia valikul, mendustarkvara visualiseerimisel ning majanduskulutuste arvutamisel.

Plevkivi Eesti majandusesEnno Reinsalu Ettekanne Eesti plevkivitstuse rajaja, insener Mrt Raua 120. snniaastapevale phendatud koosviibimisel Kohtla-Jrvel 15. 05. 1998. Plevkivitstuse osast Eesti majanduses on vastakaid arvamisi. On ta meie uhkus vi nuhtlus? Viimaste snadega olengi pealkirjastanud he oma plevkiviteemalistest esseedest seitsmekmnendatel. Sel ajal oli suurtstuse vastaseid piisavalt, kuid neil ei olnud veel kindlaid seisukohti ega snaigust. Majandusjuhtide mtlemisstambiks oli tehniline progress, mis totas kikidest raskustest le saada. Tehnilise intelligentsi iidoliks oli Gustav Naan, kes oli publikule elegantsel moel ra seletanud, et kige eest tuleb maksta, progressi eest eriti. Samas vaimus pdsin tookord minagi selgitada, et plevkivitstuses pole halba ilma heata ja vastupidi. Nd, ninud plevkivitstuse arengu pikemat perioodi, ka allakiku, arvan, et peale selle vite tuleb plevkivi kui Eesti majandusfenomeni hindamisel silmas pidada veel muudki. Ennekike aga, et meie plevkivitstust on mistlik hinnata ldises majanduspoliitilises kontekstis; hinnangutes on vimatu vltida hiskondliku hlestatuse mju, subjektivismi. Ilmselt vajab teine teesidest lahtimtestamist. Ehk on otstarbekas seda teha kohe. lal mainisin ldjoontes, mis mras tstuspoliitika alaste seisukohavttude sisu seitsmekmnendatel. Konkreetselt plevkivitstuse suhtes leidsid suurtstuse vastased, et pole mtet arendada tootmist tootmise prast. Tiesti ige mte, kuid kui valdav osa publikust oli hletatud plaanititmisele, kis le ju prata ldsust mtlema, kellele toodangut ma. Seejuures otsustav seltskond, ehk majandusjuhid olid maast madalast haritud vaimus, mille kohaselt plevkivitstus on hea, s.t vimas, tootlik, ainulaadne, piiramatu ressursiga jne, isegi rahvuslik, niivrd, kuivrd nii tohtis melda. Tna on vastupidi. Majandusjuhtideks on noored turumajandusliku mtlemisviisiga inimesed, kellel ei tule mttessegi arendada tstust tootmise prast

TT MEINSTITUUT

45/62

Meinstituudi uudiskiri nr. 4

mi.ttu.ee

21.12.2007

ega panna senti ettevttesse, mille toodang pole minev kaup. Tnased suurtstuse vastased on aga maast madalast teadnud, et plevkivitstus on paha, s.t allakiv, tmahukas, saastav, piiratud ressursiga jne, pealegi venestunud, sest just nii on nende meelest ige melda. Etteantu raamides psimiseks tuleb mul viimati esitatud mtetest irduda ja vtta ksitlusele ksimus, millel rajanes omaaegne veendumus, et plevkivitstus on hea. Sellega siirduksin ma aega, mil loodi eesti plevkivitstus ja tegutses selle tolleaegne juht Mrt Raud. Eesti plevkivitstus tekkis I maailmasja ajal, sja- ja kriisolukorras. See ei ole pelgalt fakt, see on ldise seadusprasuse ilming. Mitte ainult plevkivi, ka teiste Eesti thtsamate maavarade kasutamine on kasvanud ja kahanenud koos suurriikide militaarhuvidega. I maailmasja eel ja ajal sai kohalik tsemenditstus lisuuri tellimusi merekindluse ehitajatelt. Prast seda tsemendi suurtootmine hbus. Eesti fosforiiditstuse rajas II maailmasjaks valmistuv toormevaene Saksamaa. USA kuuekmnendate aastate gigantsed plevkiviprojektid sndisid iisraeli-araabia konflikti tagajrjel tekkinud naftakriisi tulemusena ja hbusid pinge langedes. 1918. aasta sgisel oli Eesti raskes olukorras, kriisis. heks suurtest muredest oli ktusepuudus. Ja siis oli Mrt Raud vastloodud vabariigi valitsusel kui tark mees taskus, sest tnu piisavale ettengelikkusele oli ta varustatud plevkivi tootmiseks vajalike teadmistega. Kuigi riiklikud programmid on hilisem vljameldis, toimus plevkivitstuse rajamine Eestis just nende stsenaariumi jrgi. Plevkivitstuse loomise ajal I maailmasja lpust suure majanduskriisi alguseni kolmekmnendal aastal oli ettevtmise peamine rahastaja Eesti riik. Valitsus ajas monopolistlikku tstuspoliitikat ja mras algusest peale plevkivi kasutamise reeglid. Niteks kontsessioone plevkivi kaevandamiseks anti vaid ttlevale ja kasutavale, mitte kaevandavale ettevttele. Keelu mte oli selles, et ldrahvalik vara lheks vaid laiema turumahuga kauba tootjale. Tolleaegse korra kohaselt oleks AS Eesti Plevkivi lubamatu. Riiklik sekkumine kandis vilja. Ilmekas nide: kolme majanduskriisi aasta vltel (1930...1933), kui Eesti tstustoodang kahanes, kasvas plevkivili toodang 3,7 korda. Ka see fakt ei rgi vastu teesile, et plevkivitstuse areng on seotud kriisiga. Ettevtluse elavnedes prast suurt majanduskriisi hakkas toimuma muudatusi ka Eesti valitsuse tstuspoliitikas. Ilmseks mjuriks oli era- ja vliskapitali juline tulek plevkivitstusesse. Alates 1933. aastast letas eraettevtete summaarne toodang riigiettevtte toodangutaseme. Kapitali kaasamiseks muudeti 1936. aastal riikliku plevkivitstuse omandivormi ja Eesti Esimene Plevkivitstus reorganiseeriti segaettevtteks. Riiklik majandusregulatsioon ei nrgenenud vaid tugevnes. Uueks tugevaks mjuriks osutus sjaks valmistuva Saksamaa turg ja kapital. Saksamaal nhti plevkivilis ennekike sjalaevade ktust. Riiklikul tasemel toimunud kauplemised Saksamaa ja Eesti vahel, mille ksikasju me alles praegu teada saame, tid plevkivitstusesse suurt raha. Eesti valitsus vastas sellele litstust toetava majanduspoliitikaga. Peamised meetmed olid suhteliselt krge kuluminormatiiv (20%), sisseseade vabastamine imporditollist, suured ekspordisoodustused. Plevkivibensiini tootjatele oli 1936. aastal tagatud hind 270 kr/t, samal ajal kui vlismaal oli bensiini vabaturuhind 90 kr/t. Vaid osa plevkivitoorlist suudeti e