Kadri Koha

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS

Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca)

Kadri Koha

2010

Millest räägime?

Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide

püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine

Motivatsioon

Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema

bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud.

Motivatsioon

Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid

On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav

Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi

Motivatsioon Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused,

edu, saavutus. Tähtis inimesele endale, enesearengu tagamine.

Sisemise motivaatori käivitab oma MINA teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina.

Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved

Motivatsioon

Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad vähendavad õpiedu.

Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv?

Sest enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni olemasolu

Ennastjuhtiv õppijaEnesejuhitud õppimine

Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust (Knowles 1975)

Vajalikud oskused : oskus õppida Vajalikud isiksuseomadused: valmisolek vastutada,

initsiatiiv ja sõltumatus, usk endasse kui efektiivsesse õppijasse

Motivatsioon Enesemotivatsioon

Ainus tõeline motivatsioon – kui teed tööd, mida tahad teha, on motivatsioon püsiv

Muuta suhtumist “pean tegema” versus “tahan teha”

Enesemotivatsioon- püstita endale uusi ülesandeid

Ilma eesmärkideta on raske olla motiveeritud

Enesemotivatsioon

Õpi ebaõnnestumistest ja pettumustest, ära jää sellesse seisundisse kauaks

Tee ära kõige tähtsam asi, mitte kõige kiirem Näe enam töö/õppimise positiivseid külgi Ära looda, et oled täiuslik, kuid tee tööd/õpi nii hästi

kui suudad Eksimine on inimlik Hoolitse tervise ja välimuse eest Säilita innustust tööst ja õppimisest, arenda end Tunne iseennast ja ole endaga rahul

Täiskasvanu mina-pilt

Omane terviklik mina-pilt so enesetunnetusel põhinev arusaamade süsteem iseendast, oma sotsiaalsetest rollidest ja käitumisest, suhtest keskkonnaga, teiste inimestega:– “Hea mina”– “Halb mina”– “Mitte mina”– “Ideaalne mina”

Õpingute kavandamine Algab oma õpivajaduse kindlakstegemisest:

– Kas olen rahul oma tööga, ametikohaga? Kas ja kuivõrd need rahuldavad minu vajadusi? Kas suudan pakkuda seda, mida minult oodatakse?

– Kuidas hindan oma rolli kodanikuna, kas mul on piisavalt teadmisi ja oskusi toimetulekuks?

– Kuidas hindan oma toimetulekut perekonnas?– Kas mul on huvitav elu? JneSee on hinnangu andmine oma elukvaliteedile.Kavandamine algab vajaduste ja võimalusteanalüüsimisest

Õpingute kavandamine

Õpivõimaluste uurimine:– Iseõppimine– Koolitused, kursused– Akadeemiline õpe

Info otsimine (internet, trükised, koolituskalendrid,

ajalehekuulutused, koolituse pakkujad)

Õpingute kavandamine

Ressursside leidmine – visadus, järjekindlus, enesekontroll, loobumised, meeldejätmise iseärasused, tähelepanu, tegelik aeg ja õpingute korraldus, raha.

EesmärgidMIKS?

Eesmärkide püstitamine on loova kujutlusvõime ja sõltumatu tahte avaldus. Eesmärgistamine aitab olulist märgata ja motiveerib meid aktiivselt püüdlema oma sihtide poole.

Eesmärkide püstitamine võimaldab: Saavutada rohkem Suurendada jõulisust Motiveerida end ja meeskonda Suurendada rahulolu Tõsta enesekindlust

EesmärgidEdukad inimesed on ennast harjutanud eesmärgi

saavutamise nimel ebameeldivaid asju tegema (Gray 2004)

Eesmärke püstitavad inimesed on: Enesekindlamad Tegusamad Kontsentratsioonivõime parem Rahulolu tööga kõrgem Kannatavad vähem stressi, hirmu ja ärevuse

all

Eesmärgid

Põhjused, miks eesmärke ei saavutata: Eesmärk on ebaselge Eesmärk on ebareaalne Asjaolud muutuvad Inimesed muutuvad Eesmärkide püstitamine ja nende täitmine on

kaootiline ja laialivalguv Vähene emotsionaalne seotus

Eesmärk peab olema TARK

S (specific) – spetsiifiline, konkreetne M (measurable) – mõõdetav A (agreed) – kokkulepitud, kooskõlastatud R (realistic) - reaalne T (timed) - tähtajastatud Eesmärk võiks olla parajalt pingutustnõudev javäljakutsuv ning sõnastatud tulemuse kaudu.Stoner & Blanchard ( 2003) ja L. Kolk ( 2002 )

Kõige tähtsamaks komponendiks eesmärgi puhul on tähendus

TULEVIK SÕLTUB ainult ühest – sinu elu eesmärgist. Eesmärk peab olema praktiline, mitte abstraktne. See ei

pea aga raudselt loogiline olema. Parim on luua selline eesmärk, mis on sinu jaoks pigem

emotsionaalse väärtusega

NB! Inimeste vajadused on loogilised, soovid ning ihad emotsionaalset laadi. Vajadused sunnivad meid edasi pürgima vaid seni, kuni neid rahuldatakse.

VäärtusedKUIDAS?

Kuidas sa oma eesmärki täites igapäevaselt käitud? Mille järgi ma elada tahan ja kuidas?

Väärtused on üldised, kõige tähtsamad tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides

On uskumused või ideaalid. On sügavale juurdunud uskumused selle kohta, et mõnedomadused on ihaldatavad. Nad defineerivad meile, mis onõige või meie jaoks põhjapanevalt tähtis. Me juhindumeneist oma tegudes ja valikutes.

Aeg ja aja kasutamine

80: 20 printsiip (Pareto) Kontroll oma aja kasutamise üle aitab

saavutada sisemist rahulolu

Ajajuhtimine

USA endist presidenti Dwight D. Eisenhowerit peetakse esimeseks, kes avalikult rõhutas, et mis on oluline, on harva pakiline ja vastupidi. Seda lähenemist nimetatakse Eisenhoweri meetodiks.

Populaarse raamatu “Efektiivse inimese 7 harjumust” autor Stephen Covey on sama põhimõtte järgi koostanud järgneva tegevuste hindamise maatriksi:

S. Covey ajamaatriks

Oluline on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb. Vähendada tuleks III veerandi tegevusi ja pühendada rohkem aega II veerandi tegevustele. Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus.

Nimekirjade tegemine - ajajuhtimise võtmeteema

Millal ja kui tihti nimekirju teha? Päris alguses võtab selline tegevuste kogumine kuni

kaks päeva. Kui suurt kogumist teha aeg-ajalt (kasvõi ainult paar

korda aastas), on lihtsam aru saada, kuhu meie aeg kaob.

Kui on selline töökoht, et ootamatusi on vähem, siis võib ka korra nädalas teha.

Lisaks igapäevase nimekirja jälgimisele on väga oluline hoida regulaarselt silm peal ka pikaajaliste eesmärkide nimekirjal. Selleks, et kõik väikesed asjad liiguksid õiges suunas, on oluline vaadata vähemalt korra nädalas “Suurt nimekirja”.

NimekirjadVahend Plussid Miinused

1. Paber

1. Lihtne – eeldab vaid kirjaoskust2. Soodne3. Mugav – saab sodida, alla ja maha kriipsutada

1. Paberid kipuvad päeva lõpuks ära kaduma2. Tekib suur hunnik pabereid3. Ei saa infot teistega jagada ja peab eraldi aru andma

2. Post-it

1. Saab kleepida – lauale, seinale, kuvari servale2. Võimalus järjestada3. Erinevate värvidega saab eraldada erinevaid ülesandeid – näiteks isiklikud ja tööasjad

1. Samad, mis paberil2. Kalendri pidamine keerukas

3. Kalendermärkmik1. Mugav ja lihtne2. Maha kukkudes jääb terveks3. Olemas kalendri struktuur

1. Järgmisele päevale tõstmisel tüütu ümberkirjutamine2. Võib kaduda korraga palju infot3. Halb ülesannete jaoks4. Ebamugav kaasas kanda

4. Telefon1. Nagunii kaasas, mahub taskusse2. Meeldetuletused3. Arvutisse arhiveerimine

1. Sisestamine kohati ebamugav (eeldab head nägemist)2. Maha kukkudes läheb katki3. Aku võib tühjaks saada

5. Internetipõhine arvutiprogramm

1. Ligipääs igalt poolt, kus on internet2. Teiste ligipääs ja automaatsed aruanded3. Mugavam andmeid muuta4. Otsib, sorteerib, filtreerib5. Mitme inimese aja planeerimine6. Meeldetuletused7. Arhiveerimine

1. Keeruline – nõuab õppimist2. Võib olla kallis3. Eeldab kõigi plusside kasutamiseks internetiühendust4. Kui süsteemil puuduvad mõned plussid, siis ei ole arvutisse “kolimine” õigustatud

Kes on ajavampiirid?

Inimesed, kes vanusest sõltumata arvavad, et kogu maailm pöörleb nende ümber ja seetõttu imevad endasse võimalikult palju meie vaba aega. Peamine ravi on nende vältimine.

Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 1

1. “Kas-sul-on-hetk”-tüüp - Temale sobival (ja sulle vägagi mittesobival) ajal astub sinu juurde ja küsib – “Kas sul on hetk?”. See võib olla 5 minutit, aga päeva peale juhtub seda päris mitu korda. Nagu enne oleme rääkinud – sellised katkestused on väga ohtlikud

Lahendus: Pead määrama kindlad kellaajad, millal sind võidakse tülitada. Või paluda suhelda e-posti teel..

2. Jutupaunik- Kogu aeg on midagi huvitavat rääkida. Ohtlik on just see, et on väga meeldiv inimene ja räägib väga põnevalt, uudiseid, kuulujutte, teinekord isegi mõne anekdoodi.

Lahendus: Tuleb lihtsalt panna ajalised limiidid ja jälgida, et Jutupaunik liiale ei läheks.


3. “Saame kokku”-tüüpMoto: Teeme koosoleku ja arutame asja.

Lahendused: 1. Küsi: Mida me arutame? Äkki räägime telefonis kiirelt ära.2. Paku, et saame kokku. Aga saada enne e-maili teel punktid, mida arutame.3. Palu kellelgi kindlal ajal helistada või lepid koosoleku enne lõunaaega (et nälg lõpetaks koosoleku kiiremini).


4. “Draamakuninganna"Tekitab draama mõttetult pisikestest probleemidest. Seepeale kohe helistab või tuleb rääkima.

Lahendus: Kui ta tuleb sinu juurde “tähtsat” juttu puhuma, ära lase tal istuda ja tõuse ise ka püsti. Draamakuningannat saab õppida mingil hetkel ignoreerima. Kui draamaga kaasa ei lähe, siis kaob ka tal vaikselt huvi ära.


5. Hädapätakas.Ma ei oska, ma ei saa hakkama.Tegelikult on selle taga väga tihti “ma ei viitsi”. Eriti kipuvad naised niimoodi mehi ära kasutama.

Lahendus: Natuke koolitada, et vältida korduvaid probleeme.

… ja kui see ei aita , siis …

1. Kao mingiks ajaks ära

2. Ära telefoni vastu võta

3. Pane oma kontori uks lukku

4. Küsi raha oma aja eest

5. Teeskle, et oled haige

Ole oma aja peremees Sõnasta täpselt eesmärgid Sea eesmärgid ajalisse järjestusse Keskendu põhilisele Tee kõike hästi ja kiiresti Arenda oma järjekindlust Koost endale kirjalik plaan Tegele kõigepealt esmatähtsate asjadega Analüüsi tehtut Takistused on ületamiseks Ära kuluta end tühja- tähja peale Lahenda ise oma probleemid(R. K. Pekk 1999)

Tasakaalustatud eneseuuendamine

Füüsiline Vaimne Hingeline Emotsionaal- sotsiaalne(Covey)

Documents

Kadri Koha