90
1

PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

  • Upload
    others

  • View
    5

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

1

Page 2: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

2

Page 3: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

3

KonteúduPROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN 1

I. ÁREA SOSIÁL 5TABELA 1: SAÚDE 5TABELA 2: EDUKASAUN 10TABELA 3: KULTURA 16TABELA 4: KOMBATENTE LIBERTASAUN NASIONÁL 18TABELA 5: PROTESAUN SOSIÁL NO SOLIDARIEDADE 19TABELA 6: IGUALDADE JÉNERU NO INKLUZAUN SOSIÁL 21TABELA 7: JUVENTUDE NO DESPORTU 23

II. DEZENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURA 27TABELA 8: ABITASAUN, ORDENAMENTU TERRITÓRIU NO DEZENVOLVIMENTU URBANU 27TABELA 9: TRANSPORTE 30TABELA 10: BEE NO SANEAMENTU 33TABELA 11: ELETRISIDADE 34TABELA 12: TELEKOMUNIKASAUN 35TABELA 13: METEOROLOJÍA NO JEOFÍZIKA 36TABELA 14: SERVISU POSTÁL SIRA 37

III. SETÓR EKONOMIA 38TABELA 15: AGRIKULTURA 38TABELA 16: PETRÓLEU, GAS NO MINERAIS 43

Page 4: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

4

TABELA 17: TURIZMU 46TABELA 18: INDÚSTRIA 49TABELA 19: KOMÉRSIU 51TABELA 20: SETÓR PRIVADU 54TABELA 21: SETÓR FINANSEIRU 55TABELA 22: SERBISU NO FORMASAUN PROFISIONÁL 56

IV. GOVERNASAUN 59TABELA 23: SETÓR DEFEZA NO SEGURANSA 59TABELA 24: NEGÓSIU ESTRANJEIRU NO KOOPERASAUN 66TABELA 25: FRONTEIRA 69TABELA 26 – BOA GOVERNASAUN 70TABELA 27: KOMUNIKASAUN SOSIÁL 73TABELA 28: JUSTISA 74TABELA 29: JESTAUN FINANSA PÚBLIKU 80TABELA 30: ADMINISTRASAUN PÚBLIKA 81TABELA 31: DESENTRALIZASAUN NO PÓDER LOKÁL 83TABELA 32: AMBIENTE 86TABELA 33: SOSIEDADE SIVÍL 89

Page 5: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

5

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011 – 2030• Fornesimentuservisusaúdehusifornesedórprivadunosetórla’ós-lukrativu,seiregulanoseituirhoSistema

saúdepúblikunian.(PEDN2015)• Estabelesenomanteinredekomputadórne’ebéligasistemasaúdeTimor-Leste.(PEDN2030)• Garantiaezisténsianojestaunapropriadubatransportesetórsaúdenian,inkluiambulánsia,karetamul-

ti-funsaun(PEDN2015)

I. ÁREA SOSIÁL

TABELA1: SAÚDEPROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

•75% Unidade Saúde primária noospitálmakpriensepadraunmín-imubaprontidaun.

•Fornesimentu saúde Privada hotureguladu.

•PopulasaunhoturejistuihaSistemaRejistuSaúdeElektrónika.

GOVERNASAUN SISTEMA NASIONÁL SAÚDE

• PostunoSentruSaúdedurantene’ekonsentrabakuramoras,maibé ladun fó atensaun baprevensaun moras no promo-saunsaúdedi’ak.

• PopulasaunbarakmakseidaukrejistaihaSistemaRejistuSaúdeElektrónika.

• Reorganiza Servisu NasionálSaúde (SNS) ho lei atu hadi’akasesu efetivunokualidadepres-tasaunkuidadusaúdepreventiva,promosionál, kurativa no reha-bilitasaun.

• Regulafornesimentusaúdeprivadasira.

• Hadi’ak sistema informasaunba saúde hodi permite konsultalalais no dala ida de’it, no halopreskrisaun eletróniku kona-baai-moruknouzameiukomplemen-tárbadiagnóstiku.

Page 6: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

6

PEDN 2011 – 2030• Sukusirahopopulasaunentre1.500to’o2.000ihaárearemotasira,seiatendehusiPostuSaúdehopakote servisukomprensivu.(PEDN2015)• SentruSaúdesira ihaPostuAdministrativuforneseatendimentusaúdebaemana’in-5.000to’o15.000.

(PEDN2020)• 70%inan-isin-ruasimutratamentuantes-bebé-morispelomenusdalahaatduranteisin-rua.(PEDN2015)• 65%inantur-ahiatendehusiprofesionálsaúde.(PEDN2015)• 90%labarikhetanimunizasaunkontrapoliu,sarampu,tuberkolose,difterianohepatitisB.(PEDN2015)• Ihasensibilizasaunkona-baHIV/SIDA,tuberkulose,malária,nomorassiraselukne’ebébeleda’et.(PEDN2015)• Ihaasesudi’akliubatratamentupasientene’ebémoras-mentálnoepilepsia.(PEDN)• Hakbiitasaunsirapromovesaúdeorálnoprevensaunmorasnehan.(PEDN)

• Família hotu hetan-ona vizitaregulárhusipesoálsaúde.

• 70% inan isin rua mak asesu-ona tratamentu molok tur-ahipelomenus dala haat no akom-paña husi pesoál saúde bainhiratur-ahi.

• 90%labarikhoidadetinan5maikraikmakkompleta-onavasina.

• Labarikhotuhonutrisaunladi’akhetan-onaakompanamentuade-kuadubaniakresimentunutri-sionál.

• 30%Eskolasirabenefisia-onahusiSaúdeEskolár.

PRESTASAUN SERVISU KUIDADU SAÚDE

• Pesoálsaúdehala’oonavizitadalaidade’itbafamíliasira(95%)ihaárea rurál sira, maibé seidaukvizitaregulár.

• Inan-isin-rua47%maklaasesubatratamentusaúdemoloktur-ahi.

• Barakmóslahetanatendimentuhusipesoálsaúdebainhiratur-ahi.

• Labariktinan5maikraikbarakmaklakompletavasinakontrapo-lio,sarampu,tuberkulose,diftérianohepatitisB.

• 50%Labarikmaknutrisaunladi’ak.

• Harii polítika no programa founbaSaúdeFamílianianhodihalovizitaregulárbafamíliasirahodifó atensaun ba ema ida-idak nianesesidadesaúde,liliugrupuvul-neravelsira.

• Promovenoedukapopulasaunsirakona-ba prátika moris saudavel,envolve eskola, komunidade, nososiedadesivíl.

• Fó atensaun espesiál ba mo-ras kardiovaskulár (moras fuan,stroke, tensaun), Diabetes/raan-midar, Tuberkolosis, Hepatitis B,morasmentál,infesaunHIV/SIDAnolepra.

Page 7: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

7

• 80%eskolamaklaasesuSaúdeEskolár.

• Koñesimentu kona-ba infesaunHIV/SIDAseimenus.

• Haloprevensaunliutánbakonsu-mutabaku,alkol,droganoriskumoraskrónikanobeledaet.

PEDN 2011 – 2030• Servisukuidadupaliativu,rinsnokardíakuseidisponívelihaOspitálNasionálGuidoValadares.(PEDN2020)• Hahutinan2020seifokaliubakuidadusaúdeespesializadusira.(PEDN2020)

PRESTASAUN SERVISU KUI-DADU SAÚDE HOSPITÁLARES

• Atendimentu médiku espesiáli-zadu (bamorashanesankankru,fuan, no seluk tan) limitadu ihaOspitalNasionálGuidoValadares.

• Dezafiubarakrelasionahotran-ferénsiapasientebatratamentuiharai-liur.

• HNGVde’itmaksaiSentruFor-masaun prátika ba estudantesirahusiFakuldadeMedisinanoSiénsiaSaúdeUNTLnoinstituti-saunakreditadasiraseluk.

• Hadi’ak kualidade atendimentumédikuespesiálizadu.

• Fósolusaunbadezafiusirarela-siona ho transferénsia pasienteba tratamentu médiku iha rai-li’ur.

• Hasa’e kapasidade téknika ospi-tais autonomia hodi ezerse fun-saunasisténsia,ensinu,formasaunpre-nopos-graduadunoinvestiga-saunmedisina.

• Kualidade atendimentu médikuespesiálizadudisponivelihaOspi-tálNasionálGuidoValadares

• Ospitál hotu Servisu NasionálSaúdenianihaestatutuautono-miaadministrativu,patrimoniálnofinanseiru.

• OspitálNasionálGuidoValadaresno Ospitál Referénsia sira saisentrubaestájiu,formasaun,noinvestigasaunmedisina.

• Sensibiliza no trata-ona TB,HIV-SIDA,HepatitisB,noLepra.

Page 8: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

8

PEDN 2011 – 2030• PostuSaúdehotuseikompostuhusidotórida,enfermeiruruanoparteirarua.(PEDN2020)• Dezenvolveonapolítikasiraatuhadi’ak jestaunrekursuumanu ihasetórsaúde inkluiplaneamentu forsa

laborál,hadi’akkondisaunservisupesoálsaúde,alokasaunkuadrusihanívellokál,asesubapós-graduasaun,espesiálizasaunnoformasaunkontinua.(PEDN)

• Padraunnokodigukondutabaprofesionálsaúdeseidezenvolvidu(PEDN).

PEDN 2011 – 2030 Fasilidadesaúdehotuihaekipamentunopesoálmédikukompletuatutaumatanbamoraskrónikasira

(PEDN2030)

• Pesoálsaúdeihamotivasaunhodiatendepasientenokomunidadehodi’ak.

REKURSU UMANU IHA SAÚDE• Pesoálsaúdesiraihaárearemo-

tasnoriskusiralahetansubsídiu.• Kódigu konduta ba enfermeiru

noparteiraseidaukiha.

• Kontinuavalorizadezenvolvimentupesoálsaúde, liuhusihasa’enin-ia motivasaun, dezenvolvimentuvontadeservisuihaekipanoga-rante transparénsia iha niniajestaun.

SIKLU JESTAUN MÉDIKA MENTU NO PRODUTU

FARMASEÚTIKA SIRA• Faltaai-moruknoprodutufarma-

seútika.• Ai-moruk no medikamentu iha

SAMESbalunprazuliuona.

• Garanteai-moruk,produtufar-maseútika,noekipamentumédikuihahelade’it.

• Garantealokasaunai-moruk,pro-dutufarmaseútika,noekipamentumédikune’ebédi’ak.

• Maioria Unidade Saúde asesuonabaai-moruknoprodutufar-maseútika ne’ebé mak fornesehusiSAMES.

Page 9: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

9

PEDN 2011 – 2030• SentruSaúdeidaatendepopulasaunna’in1.000to’o5.000(PEDN2020)• 90%edifísiuMinistériuSaúdeseiasesueletrisidade,beemoosnosaneamentubáziku(PEDN2015)• HadiafaliPostuSaúdeinkluihelafatinnohahanbafunsiunáriusira(PEDN)• HadiafalinohaluanSentruSaúdeKomunitáriu,inkluialojamentufunsiunáriu(PEDN)• Hadi’akexpansaunospitálsira(PEDN)

INFRAESTRUTURA SAÚDE

• Rekursu Umanu no fasilidadesirahanesanmaternidade, resi-dénsia ba pesoál saúde, beemoosnosaneamentu,noeletrisi-dadeseifaltaihaUnidadeSaúdesira.

• Hadi’a fatin, kondisaun fízika,materiál, no ambiente UnidadeSaúde,noaumentarekursuumanuhodikorrespondediakliubane-sesidadepopulasaun.

• MaioriaUnidadeSaúde ihaonarekursu umanu sira no asesuona ba eletrisidade, bee moos,saneamentu, no infraestruturabázikusiraseluk.

Page 10: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

10

PEDN 2011 – 2030 PelumenusmetadehusilabarikTimor-oanhotuhoidadeentre3to’o5seirejistradunosimuEnsinu

Pré-eskolárne’ebékualidade.(2015)

TABELA2: EDUKASAUN

PEDN 2011 – 2030 Labarik hotu sei kompleta hodi kontinua ba Ensinu Sekundária. (PEDN 2030)

• Númeru labarik ho idade3 to’o 5 ne’ebémak asesubaEnsinuPre-eskolárau-mentaba50%.

• Merenda eskolár permitelabarik ba no partisipaihaatividadeeskolárto’ooraseskolaremata.

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

•Kontinuanointensifikaformasaunbaprofesórsirakona-bakonteúdukurrikulár.

• Hadi’ak rasio entre númeru estudante hoprofesórihaklase

• Prepara rekursu umanu edukasaun nian hoadekuadu atu sira bele hanorin no administraeskolahokompeténsia.

• Implementa programa “To’os eskolár” no ativi-

ENSINU PRE-ESKOLÁR

• Labarikidadetinan3to’o5 maioria mak la asesuensinupre-eskolár.

• 22% de’it mak asesu(EMIS).

• Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,liu-husieskolapúblikunoprivaduhokualidade.

• Kontinuaprogramaformasaunbaprofesórsirakona-bakonteúdukurrikulár.

• Kontinua programa merenda eskolár nosubsídiubaeskola

• KontinuaprosesuavaliasaunnoakreditasaunbainstituisaunEnsinuPre-eskolár.

ENSINU BÁZIKU

• LabarikbarakmakasesubaEnsinuBázikumaibékualidadeseimenustan-ba: o rekursuumanu

ne’ebéihakompetén siamenus

• Kuazelabarikhotu(93%)kompletaEnsinuBázikuho edukasaun ida kuali-dade.

Page 11: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

11

o númeru estudante ihakadaturmaaas.

dadesiraselukhanesanpartehusiPedagojiaeskolaihaEnsinuBázikuhotu.

• Kriaprogramaensinuartístikuespesiálizaduihanívelbázikuto’osekundáriu.

PEDN 2011 – 2030 MudaparadigmakualidadenorelevánsiaEnsinuSekundáriuatunune’ealunusirahetanesperiénsia

nokompeténsiaprátikasiraatutamamerkaduservisu,nomóshaluansiraniakoñesimentusientífikuhodibeletamaihaEnsinuSuperior.(PEDN2015)

• Kontinuanointensifikaformasaunbaprofesórsirakona-bakonteúdukurrikulárbamatériaiha área produtivu sira iha Ensinu SekundáriuTéknikuVokasionál.

• Habootofertakursuhokualifikasaunespesífikunovokasionálbaestudanteatubelehetanabili-dadeprátikuatuhetanservisunokontribuibaZonaIntegraduDezenvolvimentu.

• Haforsa mekanizmu parseria entre eskolaTékniku Vokasionál ho empreza hodi apoiuestudante estajiariu sira hetan treinamentuihakontestuservisu.

ENSINU SEKUNDÁRIA JERÁL NO TÉKNIKU VOKASIONÁL

• Profesór Ensinu Sekun-dáriu Tékniku Vokasionállimitadu.

• Programa estájiu, ensinuhari’i negósiu no koope-rativalimitadu.

•100% Ensinu Sekundáriufunsiona ho ekipamentusnesesáriunoadekuadu

•100%kursuEnsinuSekun-dáriu Tekníku Vokasionálfunsiona tuir nesesidademerkaduserbisu

•AlunushotuEnsinuSekun-dáriu Tekníku Vokasionálnianihaasesubaestájiu.

Page 12: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

12

PEDN 2011 – 2030 • Hamenustaxaanalfabetu.(PEDN2015)• IntruduzProgramaNasionálEkivalénsia(PNE).(PEDN2015)

•Kontinuaimplementaprogramaalfabeti-zasaunnoPos-alfabetizasaun.

•KontinuaimplementaprogramaekivalénsiabaEnsinuBáziku

•Kriaensinuformasaunbagrupuespesífikusira-niapresiza,liliukursulianPortugués,Teknolojia Komunikasaun no Informátika,siénsia, kultura no promosaun sívika(partisipasaunsidadaun).

•Hasa’e koñesimentu populasaun sira niankona-barelevansiaEnsinuRekorente,liliuProgramaAlfabetizasaunnoekivalénsia.

•75% husi populasaun makhatenehakereknolee

•Alunus hamutuk 1.250 makhetandiplomaekivalénsiaEnsi-nuBázikuliu-husiProgramaNasionál Ekivalénsia kadatinan.

ENSINU REKORENTE

•67,52% husi populasaunhatenehakereknolee.

•Alunus 943 mak partisipaihaProgramaNasionálEki-valénsiakadatinan.

Page 13: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

13

PEDN 2011 – 2030 Timor-Leste iha sistema nakloke no integradu iha Ensinu Superior ne’ebé: (i) regula ho padraun

rigorozunokualidadebafunsionamentupúblikunoprivadusira;(ii)HamosuEnsinuSuperiorne’ebéhanesannohokualidade.(PEDN2030)

• HaforsanokonsolidapapélAjénsiaAkreditasaunnoAvaliasaunAkadémika.

• Elabora no aprova Polítika ba Jestaun no Organi-zasaun ba Ensinu Superiór hodi diversifika ofertaedukativa, tuir PadraunMínimu kurríkulu nian nolianofisiál.

• Avaliarejimeasesubaensinusuperior.• Hakbiit Institutu Politékniku Betanu no estabelese

Institutu Politékniku Ospitálidade no Turizmu ihaLospalos,noAkademiaEstuduPeskasnoMarinaihaManatuto.

• Kontinua programa bolsu estudu liuhusi FunduDezenvolvimentuKapitálUmanu.

• Asegura abertura no funsionamentu Kursu Forma-saunInisiálbaProfesórPre-Eskolár,ihaUNTL.

• HaforsaInstitutuNasionálSiénsianoTeknolojia.• Kriaprogramaapoiumodernizasaunpedagójika.• Garante uza lian ofisiál atu reforsa koñesimentu

sientífikubázikusira.

ENSINU SUPERIOR JERÁL NO TÉKNIKU

• Instituisaun 16 onamak rekoñese husiGovernu

• 80%hosi63.000alu-nu Ensinu Superioriha2017makmatri-kula iha universi-dadeprivadu

• 14.000alunusgradu-aduhusiUNTL.

• Instituisaun ensinusuperior hotu uzalian ofisial hanesanlianinstrusaun.

• Kursu husi univer-sidade públiku noprivadu sira hetanakreditasaun.

• Jovensirapreparadudiak liu ba merkaduserbisu

Page 14: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

14

PEDN 2011 – 2030 • EnsinuPre-eskolárkonstruiona/rehabilitaonahamutuk253,hosalahanorin758.(PEDN2015) • EskolaSekundáriukonstruiona/rehabilitaonahamutuk64,hosalahanorin1.280.(PEDN2015)

PEDN 2011 – 2030 • Estabelese medida sira nakloke ba garantia direitu ba edukasaun ba grupu marjinalijadu sira no

garantiaigualdadeoportunidadelaharebaétniku,lingua,estatutusosiu-ekonómiku,relijiaun,jéneru,saúde(HIV/SIDA),defisiénsiakalokalizasaun(urbana/rural).(PEDN2020)

• Labariksirahodefisiénsialiu40%makasesuEnsinuBáziku.(PEDN2015)

ATIVIDADE TRANSVERSAL

Formasaun ba Profesór sira• KontinuaimplementaSentruApredizajennoFormasaunEskolár(CAFE),

nu’udareskolamodelu.• Identifikanesesidadeformasauninisiálnoatuál,fóformasaunkontinua

nointensivabaEdukadornoProfesórsiraihanívelEnsinuhotu. Rekrutamentu no avaliasaun ba profesór sira• Revésasukatbaavaliasaundezempeñuprofesórsira.• Defini mekanizmu verifikasaun no kontrolu ba absénsia profesór no

alunusira.• Krianoimplementamodelurekrutamentuprofesórsirane’ebéjustuno

•100%profesórihanívelensinuhotuasesu ba forma-saunkompeténsiaobrigatoriusira.

•100% eskolapúbli-kunoprivaduEn-sinu Pre-EskolárnoEnsinuBázikubenefísiaonahusi

INFRAESTRUTURAS ESKOLÁRES

• Iha ona Ensinu Pre-eskolár31husimetaPEDNatuatinji253ihatinan2015.

• IhaonaEskolaSekundária32 husi meta PEDN atuatinji64ihatinan2015.

• EnsinuPre-eskolárhariionahamutuk116.

• Konstrui/reabilita ona edi-fisíu Eskola ba Ensinu Se-kundáriuhamutuk32.

• Aumentanúmeruinfraestruturanoekipa-mentueskolár.

• FormalizaPadraunMínimuinfraestruturanoekipamentueskolárbanívelEnsinuida-idak,inkluilaboratóriu,espasubadesportu,dapur/kafetaria no Biblioteka Eskola hoasesuinklusivu.

Page 15: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

15

transparantebazeiabaméritu. Merenda Eskolár no Subsidiu Eskolár• KriaFunduEspesiálhodiaseguraezekusaunProgramaMerendaEskolár

noSubsidiuEskolár• AvaliaProgramaMerendaEskoláratusukatkualidadenutrisaunlabarik

siranobenefisiuhusiimplementasaunprogramene’e. Jestaun Eskolár • Dezenvolve programa formasaun integradu ba administrador no jestór

eskolársirahusinívelEnsinuhotu.• Suporta eskola sira hodi dezenvolve sistema avaliasaun interna ne’ebé

kredivel.

Inkluzaun• RevénopromovePolítikaEdukasaunInkluzivuatuhatánhodi’akbanese-

sidadeEdukasaunEspesiál.• Promove sensibilizasaun kona-ba Igualdade Jéneru, inklui jestaun alunu

adolesentesne’ebéisin-ruasedu.

Governasaun Setór Edukasaun• RealizasensusEdukasaunhodihetaninformasaundetallunopertinente.• Dezenvolvenoimplementainstrumentulegálne’ebéformalizanopromove

papélAssociaçõesdePaisihamonitorizasaunfunsionamentueskola.• ElaboranoaprovaPolítikauzuLianOfisiaisihanívelEnsinuhotu.• MonitorizanoavaliaimplementasaunkuríkulunasionálEnsinunian,atu

beleajustatuirkontestu.• ImplementaProgramaTransporteEskolár ihafatinsirane’ebékonsidera

prioridade.• TransmiteihaTelevizaunnoradio,programakarateredukativunoforma-

tivuproduziduhusiMinistériuEdukasaun.• PromovekriasaunBibliotekaEskolárnoaumentaasesuprátikadesportivas.

programa merenda eskolár liu husiFunduEspesiál.•100%eskolapúblikanoprivadu ihanívelensinu hotu benefí-sia ona husi sub-sídiu eskolár.

•AlunuihamunisípiuhotunoihaRAEOAasesukurríkuluna-sionál iha lian Por-tugués.

•Administradórnojes-toreskolárhetanfor-masaun

•Edukasaunespesiálimplementa liuhusiPolitikaEdukasaunInklusivu

•Profesór no sosie-dade sira ihakoñe-simentukona-baigua-lidadejeneru.

•Adolesentes ne’ebéisin-rua sedu hetansuporta atu fila baeskola

Page 16: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

16

PEDN 2011 – 2030 • MuseunoSentruKulturálTimor-Leste,BibliotékaNasionálnoArkivufunsiona(PEDN2015).• BibliotékaNasionálnoArkivuoperasionálona.(PEDN2015)• AkademiaArte,KulturanoIndústriaKriativaestabelesetihaona.(PEDN2015)• SentruKulturálRejionálestabelesetihaonaihaBaucau,Oe-Cusse,Ermera,Maliana,AinaronoAtaúro.

(PEDN2015)• KriaKompañiaNasionálTeatrunoDansanoaprezentareguláriharejiaunsira.(PEDN2020)

TABELA3: KULTURA PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

DEZENVOLVE NO PROMOVE KULTURA NO PATRIMÓNIU

• Seidaukihaleiprote-saunbadireituautór/propriedade intelek-tuál (intellectual pro- perty rights)

• Seidaukihaenkudra-mentu legál kona-barejistupatrimoniukul-turál (exemplu Taisseidauk rejistu ihaUNESCOnu’udarpro-dutu matenek Timornian).

•Aseguradokumentasaunmatenek,espresaunnoelementukulturáloioin.

• Investebaformasaunkuadrunoapoiuinvestigasaunbaáreakulturál.

• Salvaguardanofó-saiinformasaunkona-bapatrimóniukulturál.

•KooperasaunhoUNESCOnoentidades internasionaisrelevantes sira seluk hodi prezerva produtu/matenekne’ebépertensebaTimor-Leste.

•HariinodezenvolveBibliotékanoMuséuNasionál.•Halais kriasaun no dezenvolvimentu Sentru Kulturál

Munisípiu, Akademia Artes no Indústrias KriativasKulturais,noestabeleseInstitutuPatrimóniuKulturál.

•Dezenvolve programa kurríkular no ensinu espesífikuihaedukasaunformálnonaun-formál.

•Apoiu instituisaunno individunorekoñeseméritunovokasaunartístika.

• Leibaprotesaundirei-tu autór/propriedadeintelektuálihaTimor--Lesteaprovatihaona.

• Harii ona BibliotekaNasionálidanoMuséuNasionálida.

• Inauguratihaonafazedahuluk AkademiaArtes no IndústriasKria-tivasKulturais.

• SentruKulturálOe-cussenoLiquiçahariinofunsiona

• Dezenvolveprojetuar-kitektura ba SentruKulturálhaat.

Page 17: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

17

• Seidauk iha SentruKulturálMunisípiu,Akademia Artes noIndústrias, Institu-tu Patrimóniu Kul-turál, AsosiasaunNasionál ba Patri.móniu, Bibliotéka,noMuseuNasionál.

• Seidauk iha meka-nizmuhodipromovekriasaun artístikanoturizmuKulturál,SubsidiuEskolárnodivulgasaunmúzikatradisionál

• Dezenvolve Kultura nu’udar elementu identitáriu nopromovedamenokoezaunsosiál.

• PromoveKulturanu’udarfatordezenvolvimentuidanoasegurasustentabilidadeliuhusiapoiakriasaunartístikanoturizmukulturál.

• HakbiitinvestimentuestaduihaSetórKultura.• Promove divulgasaun múzika tradisionál no modernu

Timor-Lestenian,hodigarantedireitunoperpetuasaunautórsira-nia.

• Aseguraapoiubalínguaofisiálnonasionálsira.• Hakbiitfila-fali ligasaun istóriku,kulturál, linguístiku

noartístikuhoCPLP.• HametinligasaunhonasaunASEANnoPasífikusira.

• Estatutu legál Ins-titutu PatrimóniuKulturál(IPK)apro-vaona.

Page 18: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

18

PEDN 2011 – 2030 • Estadukontinuahaluanprogramahodiapoiunofóhonrabadignifikaveteranuhoniniafamíliasira.

(PEDN2020)• Peskizakona-baistórialutabalibertasaunnasionálne’ebépovuseipreservanoselebra.(PEDN2020)

TABELA4:KOMBATENTE LIBERTASAUN NASIONÁL

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

KOMBATENTE LIBERTASAUN NASIONÁL

• Foinemanain48.190husiKombantentes ba Liber-tasaun Nasionál makhetanonapensaun.

• Foin fó bolsa estudu bamártires sira nia oanhamutuknain267.

• Kontinua programa identifikasaun no paga-mentupensaun.

• Kontinuafóbolsaestudubamártiresnokom-batentessira-niaoan.

• Kontinua fóapoiuba famíliamártires liuhusiserimóniafúnebrene’ebédignuinkluikonstru-saunjardimeroisira.

• Fó prioridade atu harii Konsellu NasionálKombatentesbaLibertasaunNasionál.

• Estímulakriasaunnegósiuhodiveteranusirabelesustentaniamorisrasiknopromovesira-niadignidadeekonómika.

• Valoriza papel esensiál vete- ranu sira no eis-kombatentes ba Libertasaun Nasionál, ne’ebé sei preserva no sei selebra nu’udar ita nia istória.

• Dignifika no proteje sosial-mente veteranu ho ninia família sira.

Page 19: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

19

PEDN 2011 – 2030 • Benefísiusosiálbafamíliavulneravel.(PEDN2015)• Seidezenvolveleiidakona-baoinsatau-matanbaadosaunoan-kiaksirahodifotimedidasatuapoiu

nofasilitalabarikvulneravelsira.(PEDN2015)

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

TABELA 5: PROTESAUN SOSIÁL NO SOLIDARIEDADE

• Programare-integra-saunbaeis-prizoneirusira ba komunidadeseidaukiha.

• Asisténsia ne’ebé fóbakomunidadevulna-ravel sira, liu-liuhirakne’ebéafeitaduhosi dezastre natu-rais,seidaukla’oholalais.

• Koordenasauninter- ministeriál seidauk

la’o didiak, no pro-mosaun ba inklu-zaundireitubaema

defisiente sira sei-daukadekuadu.

Sistema Integradu ba Protesaun Sosiál• Aprovano implementaEstatéjiaNasionálbaProtesaun

Sosiál.• AprovaLeiBazebaProtesaunSosiál. Sistema Seguransa Sosiál• KonsolidaSistemaSeguransaSosiál• AvaliaSubsídiuApoiubaIdozunoDefisientesira(SAII).• Kria no implementa prestasaun sosiál foun ba setór

privadu atu bele inklui traballador sira iha SistemaSeguransaSosiál.

• Promovelala’okInstitutuNasionálbaSeguransaSosiál(INSS).

• Regulamenta Fundu Rezerva Seguransa Sosiál hodigarantesustentabilidadeekonómika.

Asisténsia Sosiál:• Estabeleseservisuatendimentusosiálihamunisípiu.

• Kriamedidanoprogra-ma protesaun sosiálne’ebésustentavélbatempu mediu no na-ruk.

• Kombatekiaknomukitho padraun mínimune’ebé garantia dig-nidade sosiedade basidadaunhotu.

• Garantiaajudauma-nitaria ho lalais ihasituasaunne’ebépre-sizaduni

• Garantia protesaunba grupu vulneravelsira inklui labarikno fetone’ebévitimahusiviolénsia

Page 20: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

20

• Apoiusosiálbasida-daun defisiente ihaSentruNasionálRe-

habilitasaunseilimi- tadu.

• Hadi’akkoordenasaunhoentidadehotuhodiimplementapolítikanasionálbaInkluzaunnoPromasaunDireitubaEmahoDefisiénsia.

• Estímulanoapoiahodikrianegósiubasidadaundefisiénsiasirahodibelesustentasira-niamorisrasik.

• Prestaapoiusosiálbasidadaundefisiénsialiuhosipresta-saunservisuihaSentruNasionálRehabilitasaun.

• KontinuaprogramaAsisténsiaSosiál“BolsadaMae”hoavaliasaunnoajustamentu.

• Fóapoiuno inkluzaun sosiál ba labarik sirane’ebéniaasaunkontralei.

• Fó apoiu sosiál no insentiva reintegrasaun sosiál baeis-prizoneirusira.

• AprovanoimplementaLeiProtesaunbaLabarik• Estimulanoapoiukriasaunnegósiubavítima feto sira

husi violénsia doméstika no violénsia bazeia ba jéneruatubelesustentasiraniamorisrasik.

• Fóajuduumanitáriane’ebélalaisnololoosbasidadaunnofamíliavulneralvelsira,inkluivítimadezastrenaturaisnosirane’ebémenusaihan.

Page 21: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

21

PEDN 2011 – 2030 • 60%fetohetanoportunidadehanesanihanível fahepoder,kontrolarekursu, fotidesizaun,estatutu

sosiu-ekonómiku,estatutupolítikunoasesubajustisanoseguransa(PEDN2020)• Revé kurrikulu iha nivel hotu-hotu sistema aprendijazen nian hodi inkorpora sensibilidade jéneru.

(PEDN2015)• ProporsaunfetoihafunsaunpúblikanoihaParlamentuNasionálatinjeumtersu(1/3).(PEDN2020)

TABELA 6: IGUALDADE JÉNERU NO INKLUZAUN SOSIÁL

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

IGUALDADE JÉNERU

• Koñesimentukona-baLeiKontraViolénsiaDomés-tikaseimenus.

• Kazu violénsia domésti-kaaas

•Fetobarakseidaukhet-an oportunidade igualiha aspetu oinoin ihamorisloroloron.

• Nesesidade espesífikuno aspirasaun feto nianseidauk hetan konsid-erasaun iha polítika noprogramaGovernu

• Kontinua programa no asaun sensibi-lizasaun kona-ba igualdade jéneru noedukasaunsívika.

• PromoveplataformaasaunbaFeto• Intensifikakampañakombateviolénsia

doméstikanoviolénsiabazeiabajéneru.• PromoveimplementasaunKuadruTra-

balluEstratéjiku.(2016-2021)• Asegura implementasaunPlanuAsaun

NasionálbaViolénsiaBazeiabaJéneru(2017-2021), no Planu Asaun Nasionálkona-baFeto,DamenoSeguransa.

• Promove implementasaun Polítika Or-samentuSesivelbaJéneru.

• 40% feto no mane partisipaihaprogramanoasaunsensi-bilizasaunnoihakoñesimentukona-baigualdadejéneru.

• Kampañakontraviolénsiado-méstika realiza iha suku noterritóriuhamutuk300.

• PlanuAsaunNasionálkontraViolénsia Bazeia ba Jéneruimplementa.

• PlanuAsaunNasionálkona-baFetoDamenoSeguransa(Re-zolusaun ONU 1325) imple-menta

• Polítika Orsamentu sensivelbaJéneru.

Page 22: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

22

PEDN 2011 – 2030

INKLUZAUN SOSIÁL

• Seidauk iha polítika/estratéjiakona-baInkluzaunSosiál.

• Programaapoiubafetohodiatinjiautonomia sósiu-ekonómiku seilimitadu.

• GrupuFetonoONG61de’itmaksimuapoiufinanseiru(2016).

• Emana’in21hodefisiénsia(Feto–15)de’itmaksimu formasaunkona-bajéneru,ViolénsiaBazeiabaJénerunoLeiKontraViolén-siaDoméstika(2017).

• HariiPolítikaInkluzaunSosiál.• Hala’oformasaunprofisionálnokria oportunidade asesu mer-kadu servisu ba individu sirane’ebévulneravel.(DeklarasaunMaubisse,2015).

• Kapasitafetohodiaumentasirania koñesimentu no abilidadeekonómiku hodi halo jestaundi’akbasiraniafinanseiru,kriaempreza ki’ik,médiu, no koop-erativa.

• Proteje no promove direitulabarikvulneravelsiranian.

• IhaPolítikaInkluzaunSosiál.• Emavulneravel hetan forma-

saun profesionál no asesu bamerkaduserbisu.

• Fetoihakoñesimentunoabili-dadehodihalojestaundi’akbasira-niaatividadeekonómiku.

Page 23: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

23

PEDN 2011 – 2030 • KriaFunduNasionálbaJuventudenoprojetusirane’ebéapoiujuventudenosira-niadezenvolvimentu(PEDN2015)• Apoiuestabeleseasosiasaunjuventude(PEDN)• KontinuahalopromosaunbaParlamentuFoinsa’e(PEDN)• Dezenvolve universidade sai fatin ba formasaun lideransa hodi promove kondisaun fíziku ne’ebé diak,

kualifikasaunadministrativa,resolusaunkonflitunovalórsíviku.(PEDN)• Hadi’akSentruJuventudesirane’ebéezisteonanohariiSentruMulti-funsaunJuventudeihamunisípiuhotu-

hotu,hodihaloformasaunsirahanesanlingua,teknolojia,arte,múzika,desportunoedukasaunsívika.(PEDN)

TABELA 7: JUVENTUDE NO DESPORTU

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

DEZENVOLVIMENTU IHA ÁREA JUVENTUDE

• SeidaukihaFunduNasio-nálbaJuventude

• Taxadezempreguaasnokontinuaaumenta.

• DezenvolveMatadalannomekanizmubaFunduNasionál Juventude liu hosi koordenasaun hoMinisteriurelevantesira.

• Koordena ho Autoridade Lokál no MinistériuEdukasaunhodi realizaselesaunnoeleisaunbaParlamentuFoinsa’e.

• ServisuhamutukhoKonselluNasionálbaDezen-volvimentu Juventude hodi promove asaunedukativa tekniku-profesionál atu foinsa’e siraasesumerkaduservisu.

• Implementa polítika no Planu Asaun Nasionál(PAN) hodi hasa’e kualidademoris foinsa’e siranian.

•Estabelese ona FunduNa- sionál Juventude(FNJ) hodi apoiu im-plementasaun Progra-maNasionálJuventude(PNJ) no Planu AsaunDezenvolvimentuJuven-tude(PADJ);

•Futuru lideransa Par-lamentuFoinsa’e(PFN)kapasita-ona.

•Foinsa’e sira iha abili-dadenoasesubamerk-aduservisu.

Page 24: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

24

PEDN 2011 – 2030 • Apoiupartisipasaunkomunidadenoalunusiraihaatividadedesportivasiraliuhusiklubu,desportu

komunitáriunoeskolársira.• Enkorajanopromoveturizmudesportivuinkluidesporturadikaisnomarítima.• DezenvolvedesportupopularihaTimor-LestehanesanArte-MarsiaisnoFutebol.

Desportu Eskolár

• Programa Desportu Eskolár li-mitadu.

• Partisipaunjogusiranivelinter-nasionálseimenus.

• Desportukomunitariunorekrea-tivu nivel postu administrativulimitadu.

• Kontinua desportu eskolár ihanivelmunisípiunonasionál.

• Asegurapartisipasauniha joguuniversitáriaASEANnoCPLP.

• Identifikanodezenvolvetalentu,nofóapoiu,hodiinsentivapro-mosaun kompetisaun iha nívelaas.

• Kontinuadesportukomunitárianorekreativuihanivelpostuad-ministrativu, munisípiu nonasionál.

• Kontinuadesportuespesial ihanivel munisípiu, nasionál, nointernasionál.

• Desportu eskolár iha ensinubazikunosuperiorihateritoriutomak.

• Atletasirapartisipaihajogues-kolár nivel internasionál CPLPnoASEAN.

• Desportukomunitáriunorekre-ativuhala’oihanivelhotu.

• Prestasaun atleta desportuespesiál dezenvolve ona ihanivelhotu iha rai laranno rai-li’ur.

Page 25: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

25

PEDN 2011 – 2030• Dezenvolvefutebolnoliganasionálidane’ebékompletu;parseriahoKoreiaSul,KonfedarsaunFotebolAsiátiku,

FederasaunFotebolAustralianoFundasaunRealMadrid.(PEDN)• DezenvolverekursuUmanusihaáreajestauninstalasaundesportu,treinunodezenvolveatletasira,jestaun

ekipanojestauneventu(PEDN)

Dezenvolvementu Desportu Kompetisaun Nivel Altu

• Indentifikanodezenvolvetalentahodiapoiupromosaunaltakompetisaun.

• Insentivanorealizaeventudesportusiraihanívelnasionálnointernasionál,ihakategoriainfantilnojuvenil,ihaámbi-tudesportufutebol,voleibol,basquete-bol, ténis, ténis meza, badminton, nosiraseluk.

•Hadi’ak-onaprestasaunatletadesportusirabaaltakompe-tisaunihanívelnasionál.

•Prestasaun atleta desportualta kompetisaun iha nívelinternasionál,realiza-onaliu-husi partisipsaun iha jogusSEAGames,AsianGamesnojogusolímpiku.

•SentruTreinamentuFutebolJuvenil estabelese iha mu-nisípiusira.

Page 26: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

26

PEDN 2011 – 2030 • Rehabilitainfraestruturadespostivasnoinstalasaunfouninkluiginásiomultiusosihakadamunisípiuno

rehabilitaEstádioDilinokomplexuGimnodesportivo.• Apoiunodezrekursuumanuihaáreajestauninstalasaundesportivas,formasaunbaatletassira,nojestaun

ekipanojestauneventusira.

Dezenvolvimentu Insfraestru-tura no Instituisaun Desportiva

• Seidauk iha fasilidade despor-tivas adekuadu iha teritoriutomak. (Foin ihadeitEstadumihamunisípiu5,noJinajiuihamunisípiu3)

• Seidauk iha InstituteNasionálDesportuTimor-LestenoFede-rasaun Desportu Eskolár noDesportu Komunitária no Re-kreativu.

• Hadi’ak kondisaun klubu siranoinstalaeskoladesportivuihamunisípiusira.

• Estabelese Institutu NasionálDesportuTimor-Leste.

• Estabelese Federasaun Despor-tu Eskolár, Desportu Komu-nitárianoRekreativu.

• Iha instalasaun desportivaadekuadu hodi promove, ha-di’a, no dezenvolve atividadedesportueskolár,altakompe-tisaun, komunitária, rekrea-tivu, no desportu espesiálihateritóriunasionáltomak.

• Instituisaun desportivas fortenoprátikaprinsípiuboa-gover-nasaunhoestruturaihanivelmunisípiu.

Page 27: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

27

PEDN 2011 – 2030 Konstruionaumafounhamutuk55.000hodiapoiufamíliaihaTimorlarantomakliu-husiprogramaMDG(PEDN2015)

TABELA 8: ABITASAUN, ORDENAMENTU TERRITORIU NO DEZENVOLVIMENTU URBANU

Abitasaun

• UmaMDGmakkonstruiona maibé kuilidade la-di’aknobarakmakaban-donadu.

• Timor-Lesteseidaukatua-lizasistemaabitasaun(helafatin)ne’ebédi’akbaemahotu.

• Seidauk iha mekaníz-mukontrolubakualidadekonstrusaun edifísiu noabitasaun

• Atualiza no implementa Polítika Nasionál baAbitasaun(helafatin).

• Dezenvolveprogramanasionálabitasaunatuemahotuasesubabeemoosnorezervatóriu, instala-saunsaneamentuindividuál(hariisfatin),dapurnoeletrisidade

• Introdúz téknika moderna ho materiál konstru-sauntuirkultura,tradisaunnoklimaTimor-Lestenian.

• Insentiva partisipasaun komunidade lokál hoprosesuauto-konstrusaun(hariirasik).

• DezenvolvenogarantesustentabilidadefinanseirabaPolítikaNasionálAbitasaun.

• Halo ordenamentu no promove munisípiu niaplanubaurbanizasaun,fo’er,beenosaneamentu,eletrisidade, harii bairru komunitáriu ho área

• Hadi’ak uma iha área120(áreaidauma200)ne’ebéafeitaduihaDilino iha munisípiu sira.Hadi’akuma24,000.

• Implementa polítika na-sionál abitasaun tuirkonseitufounbaAjendaUrbana.

• Harii uma-foun 55,000ho konseitu integradusosio-ekonómiku;abita-saunagríkula.

• Iharéjimekréditubaabi-tasaun, insentivu, hariifundu idaho funan-kiik

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

II. DEZENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURA

Page 28: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

28

verde,ne’ebépromoveortikulturafamiliárnoprezervasaunbaprotesaunambientenian.

• HariiFunduhodigarantiakréditubakonstrusaunkarea-bilitasaunbahelafatin.

• Dezenvolve kuadru legál no regulamentu seluk ba ativi-dadekontrusaun.

• Avalianofiskalizakualidadekonstrusaunnomanutensaunedifísiunoinstalasaunpúblikunoprivadusira.

• Apresianoaprovaprojeituhari’iumanoinstalasaunseluk,autorizasaunwainhirahahu,fólisensa,fiskalizanosuper-vizaunbaprojetutomak.

• Gradualmentehadi’akumaihaáreane’ebéafeitaduihaDilinoihamunisípiusira.

ihaBNCTLnobankukomersiálsiraseluk.

PEDN 2011 – 2030 SeikonkluiProgramaUrbanizasaunRuralnoasesubaestrada,beenosaneamentu,eskola,klínika,asesu

bamerkadunoenerjia(PEDN2020).

ORDENAMENTUTERRITÓRIUNODEZENVOLVIMENTUURBANU

• Hamosu regulamentu ba Planu NasionálOrdenamentuTerritóriu.

• Dezenvolve irarkia ba planeamentu terito-rial ne’ebé intrudúz Eskema OrdenamentuTeritóriuRejionál,Munisipál,PlanuDezen-volvimentuUrbanune’ebé detallu to’o nivelbairu.

• Implementa Programa Nasionál ba Dezen-volvimentu Urbana, no sei hari’i sede ihaMunisípiuhotu.

• AprovanoimplementaonaPlanu Nasionál Ordena-mentu Teritoriu no niniaregulamentusira.

• Regulamentu 4 iha áreaEskemaOrdenamentuTeri-tóriu Rejional, Munisipal,PlanuDezenvolvimentuUr-banuezekutanopúblika.

Page 29: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

29

• Re-jenerasaunurbanaliuhosihaluanredebabeenosaneamentu,konstrusauntratamentuba bee, espasu públiku, fatin ba edukasaunfízika,jardínnakonuhoai-horis,kompletuhoekipamentujogusosiál.

• IhaLeibaInstrumentuPlanea-mentuniannoimplementaihaPlanuMestreMunisípiu5(Ma-liana, Aileu, Liquiça, ErmeranoCovalima).

Page 30: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

30

-

TABELA 9: TRANSPORTE

PEDN 2011 – 2030 SeikonkluiProgramaUrbanizasaunRuralnoasesubaestrada,beenosaneamentu,eskola,klínika,asesu•

ProgramaRehabilitasaunestradarurálsirahamutuk1.270kmhala’ohusiemprezalokalsira(PEDN2015).• Rehabilitaestradanasionálnorejionálhotutuirpadrauninternasionál(PEDN2020).• LigasaunrodoviariuDili–Manatuto-Baucautotalmentemodernizadunohaluantuirpadrauninternasionál

(PEDN2015).• LigasaunrodoviariuBaucau-Lospalos-Com(PEDN2015).• ProjeturodoviariuhusiSuaito’oBeasuhahu’u(PEDN2015).• LigasaunrodoviariuhusiPante-Makasar-Oesellu-Túmulukompleta(PEDN2015)• ProjeturehabilitasaunDili-Aileu-Maubesse-Aitutu-Ainaro-Kasakompleta(PEDN2015).• ProjeiturehabilitasaunSuai-Kasa-Hatu’udu-Betanu-Natarbora-Viqueque-Beasukompleta(2020).

PEDN 2011 – 2030 PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

JESTAUNSISTEMATRANSPORTETERRESTRE

•Aprova no implementa Planu Diretór (Master Plan)baTransporte.

•Kria programa integradu no inter-sektorál hodihadi’aktrafikunominizaasidenterodoviariu.

•Harii eskola kondusaun públika no privada nolokepostuinspesauntransporte,kooperahosetórprivadu.

•Dezenvolve infraestruturano instalasauntrans-porteterestrepúblikunoprivadaliuhusiterminálmodernu.

•Promovenosensibilizapopulasaunbaprogramaseguransarodoviariu

• Implementaplanudiretorbatransporte

• HariiEskolakondusaunho modelu parseria pú-blikanoprivada(Public Private Partnership).

Page 31: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

31

Dezenvolvimentu Rede Rodoviariu

• Estradanasionálne’ebé

liga entre munísipiunia kondisaun barakliumakladi’ak.

• Estrada ne’ebé ligamunisípiu ho postuadministrativu liliu hosuku sira barak liumakaniakondisaunaat.

• La iha investimentubamanutensaunestra-da.

• Dezenvolve estrada rurál ba dezenvolvimentu.• Rekonstrusaun estrada nasionál no munisípiu bazeia ba

padraun internasionál.• Kontinua implementa ligasaun rodoviaria ho super-

vizaun adekuada: o Dili-Manatuto-Baucau. o Baucau-Lospalos-Com. o Manatuto-Natarbora. o Dili-Aileu-Maubisse-Aitutu-Ainaro-Kasa.

• Harii infraestrutura rodoviaria nesesária apoiu dezen-volvimentu Kosta-Sul.

• Kontinua konstrusaun infraestrutura rodoviariu RAEOA.

• Dezenvolve prosesu kontratu inklui projetu, konkursu, no lansamentu kontratu (Harekain-Kassa-Hatudo, Betano, Natarbora, Viqueque no Beaço) ho supervizaun adekuada.

• Rehabilita estrada rurál hamutuk 607 km.

• Rehabilita estrada nasionál hamu-tuk 333 km no estrada rejionál no munisipál sira hamutuk 153 km.

• Rehabilita estrada Hera - Manatu-to 48,74km no Manatuto - Baucau 57,7km finaliza iha Maiu 2019.

• Rehabilita Estrada Baucau - Lautém 58,94km finaliza iha Fevereiru 2020.

• Rehabilita estrada Harekain-Kassa- -Hatudo, Betano, Natarbora, Vique-

que no Beaço finaliza iha 2022 no Suai-Zumalai – Harekain finaliza iha 2019.

PEDN 2011 – 2030 • SeikonkluiAeroportuInternasionálPrezidenteNicolauLobatohoinstalasaunterminalfounsira,hopista

(landasan)ne’ebénarukliu(PEDN2015)• AeroportuBaucaufunsionanu’udarAeroportualternativubaAeroportuPrezidenteNicolauLobatonomós

nu’udarbazemilitár(PEDN2020)• Seihariiredebaaeroportuaviasaundistritálne’ebéhotu-hotuoperasionálinkluiAeroportuSuai,Baucau,

Oe-cusseAmbeno,Lospalos,Maliana,Viqueque,AtauronoSame(PEDN2020)• AeroportuInternasionálPrezidenteNicolauLobatoseijerehusiautoridadeaeroportuariahoorientasaunba

lukru(PEDN)• TuirplanujerálAeroportuInternasionálNicolauLobato,seiihaaeroportuinternasionálne’ebémodernuho

kapasidadeatuakomodapasajeiruto’omilliaunidakadatinan(PEDN2020).

Page 32: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

32

Dezenvolvimentu Aviaun sivíl Trans-porte Aéreu no Transporte Marítima

• Aeroportu Inter-nasionál Nicolau Lobato maka úni-ku aeroportu ne’ebé liga Timor-Leste ho rai li’ur (Darwin, Singapura no Bali). Ida-ne’e katak tráfe-gu aéreu presiza au-menta iha tinan hirak tuirmai.

• Portu Tibar seidauk harii

• Portu Dili presiza hadia no moderniza

• Elabora no aprova Planu Diretór (master plan) Aeroportu Internasionál ‘Prezidente Nicolau Lobato’ inklui rehabilitasaun pista (landasan) sira.

• Elabora no aprova master plan Aeroportu Interna-sionál Baucau nian (dedika ba forsa área no turizmu), inklui rehabilitasaun pista (landasan).

• Hasa’e kapasidade Autoridade Aviasaun sivíl Timor-Leste (AACTL), hodi regula setór trans-porte aéreu.

• Hasae Administrasaun Aeroportu no Navegasaun Aérea Timor-Leste nian nu’udar operadór aeropor-tu.

Dezenvolvimentu Transporte Marítima• Implementa parseiru públiku privada hodi harii

Portu Tíbar no moderniza Portu Dili.• Asegura Portu no baze fornesimenteu Suai (Suai

Suply Base), Portu peska iha Lautém, Laga no Kairabela (Vemasse) atu apoia atividade turizmu iha tasi no halo estudu ba konstrusaun Portu iha Manatutu.

• Serbisu ho autoridade RAEOA hodi haboot no dezenvolve Portu komersiál RAEOA .

• Aprovamaster plan AeroportuInterna-

sionál Nicolau Lo-batoinkluifinalizarehabilitasaun pis-ta.

• Aprovamaster plan Aeroportu Interna-sionál Baucau in-kluifinalizapista.

• SeimodernizaPortuTibar,Dili,SuainoBaucau atu apoiaatividadekomérsiunoturizmuihatasi

Page 33: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

33

PEDN 2011 – 2030 • Seidezenvolvepolítikaidabajestaunbarazenbee-mosnozonatasiibun,hodiajudakonservasaunbee.• Seirealizaestuduidahodideterminavantazenatuestabeleseinstituisaunautonomubajestaunrekursu

bee-moos.

TABELA 10: BEE NO SANEAMENTU

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

Jestaun Rekursu Bee Moos

• Asesupopulasaunbabee-moosseimínimulostebes.

• Jestaun no distribuisaunbee-moosseidauklaódi’ak.

• La iha barazen atu hali-burbee-moos.

• Promovekonstrusaunbarazenrezervabeeiharailetenbairigasaunnoidentifikabee-matanfoun.

• Identifikanomonitorizabee-matansira.• Promove asesu ba bee ne’ebé sufisiente,

seguru,aseitavélhofolinbaratu.• Promove envolvimentu setór privadu ba

jestaunbeenosaneamantu,kriaEmprezaPúblikamunisipálnointermunisipál.

• Halo estudu viabilidade barekursubeesuperfisiál(tasiben/udan ben) atu forñesebeesidadeDíli(até2022).

Page 34: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

34

PEDN 2011 – 2030 • Timoroanhotuihadireituasesubaeletrisidadeoras24loron-loron(PEDN2015).• Governuseihaloparqueeolico(enerijiahusianin)ihaLarigutu,OssuViqueque(PEDN2015).• GovernuseihariiSentruSolarihaDili(PEDN2015).• 50%enerjiaihaTimorseimaihusifontesenerjiarenovavel(PEDN2015).• Besikfamília100.000makasesubaenerjiasolar(PEDN2015).

TABELA 11: ELETRISIDADE

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

• Umakain20% ihaTimor--Leste seidauk iha asesubaeletrisidade.

• Estuduviabilidadebaenerjiaalternativa ihaTimor-Lesteseilimitadu.

• Instalasaun fonte renova-velihaáreaizoladaseidaukiha.

• Fó eletrisidade iha área rurál ho ligasaunredeelétrikanasionálkaenerjiarenovável.

• Hadi’asistemaoperasaunnomanutensaun.• Promoveinstalasaunfonteenerjiarenováv-

elihaáreasizoladasira.• Introdúsprogramahodiloriservisuenerjia

bapopulasaunihaaldeiaizolada.• Haloestuduhodiintrodúsenerjiaalternativa.

• Rásiu eletrifikasaun/famíliane’ebéasesubaeletrisidadeseiaumen-taba95%to’o97%iha2022.

Page 35: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

35

PEDN 2011 – 2030 • Estableseregulamentuatujeremerkadutelekomunikasaunne’ebékompetitivu(PEDN2015)• TerrítoriutomakihaTimor-Lesteseiasesubainternethosegurunovelosidadene’ebéaas(PEDN2020).• Eskolahotu,PostuSaúdenoklínikasiraihainternet(PEDN2015).

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

TABELA 12: TELEKOMUNIKASAUN

Sistema Komunikasaun

• Fatin barak iha Timor-Leste seidauk asesu ba telekomunikasaun liliu iha área rurál.

• Fatin no espasu públiku sira hanesan iskola no klínika seidauk iha internet.

• Reforsa Agência Nacional de Comunicação (ANC) hodi regula telekomunikasaun.

• Kontinua implementa planu nasionál kona-ba ’Banda larga’ ne’ebé inklui rede hodi liga institu-isaun peskiza no eskola no klínika sira.

• Kontinua prosesu haluan kobertura rede móvel iha territóriu tomak.

• Establese plataforma regulamentu ida kona-ba rezistu no lisensa hodi forñese internet.

• ANC sai regulador ne’ebé iha kapasidade hodi regula indústri telekomunikasaun.

• Instituisaun peskiza no eskola sira sei iha asesu ba internet ne’ebé di’ak no lalais liután.

Page 36: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

36

PEDN 2011 – 2030

TABELA 13: METEOROLOJÍA NO JEOFÍZIKA

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

• Timor-Leste seidaukiha sistema di’ak baserbisumetereolójikuno jeofíziku hodi ha-tenekondisaunkli-

mátika.

• HariiSentruNasionálbaMeteorolojianoJeofízika.• Sosa ekipamentu ne’ebé presiza hodi estabelese

SistemaMetereolojianoJeofízikane’ebéadekuadu.• Garante informasaun klimatolójikano sísmika ho

konfiansanasionálnointernasionál.• Asegurajestaundadusnasionálkona-baambiente

atmosfériku,jeofízikunomarinu.• Aseguravijilánsiameteorolójika,klimátika,sísmika

no jeofízika, no regularmente fahe informasaunkona-baprevizauntempunoprevizauntasi.

• Iha Sentru Nasionálba Meteorolojia noJeofízika.

• Ekipamentu sirane’ebé presiza sufi-sienteona.

• Prodúsnofaheinfor-masaun klimatolóji-kanosísmikane’ebédiaknololos.

Page 37: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

37

PEDN 2011 – 2030

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

TABELA 14: SERVISU POSTÁL SIRA

• Timor-Leste seidauk ihasistemanoteknolojiapostáldi’ak.

• Finaliza no implementa Planu Dezenvolvi-mentuPostálTimor-Leste.

• DezenvolveplanubatransformasaunKorreiusbaemprezapúbliku.

• Instala no jere Sistema Postal InternasionálnoSistemaEletrónikuTransferénsiaInterna-sionál.

• Dezenvolve servisu postál iha nivel munisípiusira.

• Implementa Planu De-senvolvimentuPostál.

• Korreius Timor-Lestenu’udarEmprezaPúbli-ka.

• Haluan servisu postálsira ihamunisípiutolu(Aileu, Manatuto noLiquiça).

Page 38: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

38

PEDN 2011 – 2030 • Aumentaprodusaunfooshusitonelada37.500ba61.262(PEDN2020).• Makfaanbarakliumaksosa.Produsaunbataraumentaba2.5tonelada/ektare(PEDN2020).• Natarhoirigasaunaumenta40%,husi50.000ektareba70.000ektare(PEDN2020).• Haluansistemairigasaunfounne’ebépresiza.• Dezenvolveporjetupilotubabarajen(bendungan)hodiprezervabee-rai-okosne’ebéseiuzaba

dezenvolvimentufuturu.• AtividadepeskatradisionálaumentanoihapeskabarakliuihaZonaEkonómikaExlusiva(PEDN2015).• Seiihapeskaoin-toluatuapoiukomunidadene’ebéhelaihatasiibunpeskabaesportasaun(PEDN2020).• Produsaunkaféaumentadalarua,rehabilitaplantasaunkaféhamutukektare40.000(PEDN2020).• Produsaunanimálaumentaba20%(PEDN2020).• Viveiru(pembibitan)hobazekomunitáriahodikudaai-oanmiliaunida(PEDN2015).• PlanuJestaunFlorestálnoPolitika&EstratéjiaNasionálKomersializasaunAu(Bambu)estabeleseona

(PEDN2015).

TABELA 15: AGRIKULTURA PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

Seguransa alimentár• Produsaun ai-han sei menustanba sei depende makas baai-hanimportasaun.

Peska no Aqua-kultura

Seguransa alimentár.• Sei halo armazen ba produtu agrikultura

sira: foos,terigu,batar, fore,koto,noseluktan.

• Promove kultura han hahan hanesan:fós,ai-farina, fehuk-midar,batar, ikan,

• Aumenta sustentabili-dade produsaun no pro-dutividade agrikultura nohortikultura, aqua-kultu-ra, peska, pe-kuaria, nofloresta hodi hamenus

III. SETÓR EKONOMIA

Page 39: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

39

• Seidauk iha in-dústriabaproses-amentuikan.

Kafé• Produsaun kafétun ba beibeikdesde 2000 nune’erendimentuagri-

kultor kafé mosmenus.

• Floresta seidauksai nu’udar fon-tes ida atu hasa’epovu nia rendi-mentu.

Pekuaria no Veterinária:

• Servisu SaúdeAnimál sei limit-adu.

• Prosesamentunaanseiuzameiustra-disionálne’ebénaan

labaraknoladura.

naan,noseluktan.• Promovekulturarendimentuhusiprodutusirahanesankafé,

forekeli,fo-rai,foremungu,nonuú. Peska no Aqua-kultura• AtrainoinsentivaindústriabaprosesamentuikanihaTimor-Leste

ne’ebéihapotensiakriakampuservisune’ebésustentavel.• Promovehanikanhodihadiaknutrisaun.• Dezenvolveprogramaatufóapoiubamodernizasaunpeska.• GovernuseihariiInstitutuNasionálbaPeskanoAgrikultura

(INPA)hodibeleadministradiakliutánsetóridane’e. Kafé• Aumentainvestimentupúblikuihasetórkaféhodipromovere-

abilitasaunplantasaunkafé,hadiainsfrastruturanomerkadubakafé.

• ApoiuAssociaçãodoCaféTimor-Leste(ACTL)noservisuhamutukhoparseirudezenvolvimentusirahodiasegurafinansiamentunoimplementasaunplanudezenvolvimentuihaseitórKafé.

Pekuaria no Veterinária• EstabeleseServisuSaúdeAnimálihaTimorlarantomak.• Promove kapasidade Timor-oan ho teknolojia indústria oho

animálnoinstalafábrikabajeluhodipromovepekuária.• Kontinuaprogramavasinasaunbaanimálsira.• Hadi’ak liután hakiak balada sira no introduz balada sira

ne’ebéjenetikamentehokualidadebaprodusaunnaan.• Insentiva dezenvolvimentu indústria hakiak manu ho aten-

saunespesiálbaespesieTimor-oanninian.

kiak no hasaerendimentuagri

kultórsiranian.• InstitutuNasio-

nálbaPeskano Agrikulturaha- rii ona no fun-

siona.• Investimentu públiku iha sei-

torkaféaumen-ta inklui apoiuba asosiasaunkafé.

• Servisu SaudeAnimál no ohoanimálseiesta-beleseihazonatolu: Orientál,Sentrál,noOsi-dentál.

Page 40: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

40

Page 41: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

41

ASESU BA MER-KADU

• Asesu ba merkadu limitadu

• Programa Fomentu Agrone- gósiu ne’ebé kom-postu husi Sentru Apoiu ba Dezenvolvimentu Agronegósiu (CADA) hodi fó sertifikasaun ba produtu agrikola no informasaun kona-ba merkadu.

• Estabelese no mobiliza família, emprezáriu no ko-operativa Timor-oan hodi promove estrutura ba empreza agrikola.

• Programaagro-negósiuimplementa

• CADAestabeleseona.• Populasaun iha asesu

di´akbamerkadu• Prosesamentu no ko-

mersializasaun di´akona.

• Trokaprodutuimporta-saunhoprodutudomes-tiku/rai.

PEDN 2011 – 2030

PEDN 2011 – 2030

JESTAUNPREZERVASAUNREKURSUSNATURAIS

• Rekursunaturaisha-nesan floresta noarea protejida siraseidauk konservano utiliza ho diaknosuntentavel.

•ImplementaPlanuInvestimentuFlorestálihaáreaflorestahodihasaerendimentupopulasaunnianliuhusirefloresta-saunliliukudaai-oanTimor-Lestenian:ai-kameli,ai-sar-ia,ai-naa,ai-bubur.

•Promove programa Jestaun Rekursu Naturál ho bazekomunitária.

•DezenvolveSistemaNasionálbaÁreaProtejida,ParkeNasionál&KonservasaunBiodiversidade,noaprovaPlanuJestaunIntegradanoSustentavel,liliuParkeNasionálNinoKonisSantana, Parke Nasionál Kay Rala Xanana Gusmao, noJardinBotánikuFransiscoXavierdoAmaral.

•Dezenvolve Silvikultura (pengelolaan & pemanfaatanhutan)nu’udarsub-setóratuaumentameiussubsisténsianokriarendimentu.

• Área floresta ne’ebéhetan estragus reko-perafaliliuhusikudaai-oan.

• Biodiversidade liliuespesie aihoris, ani-malrainotasiTimorniankonservanouti-lizahodi´ak.

• Dezenvolvimentu nojestaun ba área po-tential hidrografiku/mapa tasi nian noflorestala´ohodi´ak.

Page 42: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

42

PEDN 2011 – 2030 • KonselluAsesroiaAgrikolaTimor-Lesteformulapolítikanasionálbasetórno

supervizionaninianimplementasaun(PEDN2015) • InstitutuPeskizanoDezenvolvimentuTimor-Leste(PEDN2015)

KUADRU LEGÁL BA DEZENVOLVIMENTU INSTITUSIONÁL

• Investigasaun iha áreaagrikulturaseilimitadu.

• Seidauk iha laboratoriunasionálbaseitoragrikul-tura.

• Seidaukihabazedadus agro-metorolojikano sei-daukihasensuagrikola.

• Apoiu investigasaun sira iha agri-kultura no dezenvolve produsaunagrikolahonívelkualidadenopro-dutividadenokompetitivane’ebéaas.

• Estabelese laboratóriu nasionál basetór agrikulturano reforsa servisuestatistika.

• DezenvolveBazeDadusAgrometo- rolójika, realiza Sensu Agrikolahodi asegura agrikultór sira ihaasesubainformasaunnoasisténsiatéknika.

• Agrikultor sira hatene oinsá hasa’e produsaun, produtividade no hetan rendimentu liután.

• Agrikultór Timor-oan iha produtu ho kualidade no bele kompete iha nasionál no internasionál.

• Agrikultór hetan informasaun moras agrikola nian hodi aumenta produ-saun

• Agrikultór sira hetan asisténsia ték- nika ne’ebé sira presiza relasiona agrikultura ninian

Page 43: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

43

PEDN 2011 – 2030 • KontinuahokompromisubamekanizmuInisiativabaTransparénsiaihaIndústriaExtrativasira(PEDN).• KontinuaPlanudezenvolvimenturekursuumanubaindústriapetrolífera(PEDN).

TABELA 16: PETRÓLEU, GAS NO MINERAIS

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

POLÍTIKA NO JESTAUN REKURSU PETROLÍFERU

• Seidauk iha polítika modeluekonómikubaprojetune’ebéligahoindústria

• Empreza petrolíferu nasionálsiraniakapasidadeseilimitadu

• Dezenvolvepolítika(modeluekonomiaba projetu) ne’ebé konsidera valórtomakindústrianian.

• Integrapolítikadiversifikasaunenerjiane’ebéhamenusemisaungas.

• Regula, autoriza, fó lisensa, fiskaliza,monitoriza, no avalia atividade sirapetrolíferatomak.

• Uzahodi’akliurelatóriureseitakompañiapetroliferusiranorelatóriutransparén-siaEITInian.

• HaloMapamentuRekursuJeolójiku• Dezenvolve kuadru kompetente hodiprodúznoverifikarelatóriujeolojikunomoshaloinspeksaunbaatividadepetro-liferutasi-laran(upstream).

• Dezenvolvekompeténsiakona-bakompri-mentulegál,apoiudezenvolvimentusetórpetroliferu,noformasaun&empregu.

• Apoiu atividade empreza petroliferunasionálihaProjetuTasiMane.

• Estabelese modelu ekonó-mikubapromosaunkampu;aumenta boot liutan resitasEstadunian

• Kriaonaplataformafasilnosimples hodi asesu ba ati-vi-dadepetrolíferusira, in-klui mantein transparénsiaEITI.

• Ihabazededadusidane’ebédi’ak atu garante reseitabootliutanbaEstadu.

• Konklui ona faze dahulukprojeturefinarianohanarukauto Estrada entre BetanunoBeasu.

• Instalasaun LPG, NovaViqueque no Nova Beasuhariiona

• Iha ona sismógrafu 13 hodideteta atividade sismiku

Page 44: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

44

DEZENVOLVIMENTUDOKUMENTU LEGÁL-SIRA BA ÁREA PETRO- LÍFERA

• DiplomaMinisteriál ko-na-ba prosesu aprovi-sionamentu (tenderiza-saun)seidaukfinaliza.

• Seidaukihakuadrulegálkona-ba:Refinaria;Rejis-tu Públiku downstream;Armajenamentu&Komer-

siálizasaunLPG;Trans-portekombustivel.

• Seidauk iha regulasaunkona-baEmpreguihaIn-dús-triaExtrativa.

•KontinuanofinalizaesbozuDekretuLeinoregulamentu seluk kona-ba uza explosivubapeskizapetroleumgasnominarai.

•Kontinua no finaliza Diploma Ministeriálkona-ba prosesu aprovizionamentu (ten-derizasaun) kompetitivu ba atividadepetrolíferaihatasi-laran(upstream).

•Finaliza esbosu Diploma Ministerial ko-na-ba lelaun kompetetiva petroliferuup-streamsira.

•DezenvolveEsbosuDekretuLeibaPlantaLNGnoRefinaria.

•DezenvolveRegulamentubaRejistuPúb-likudownstream.

•Dezenvolve Regulamentu Downstream baarmajenamentunokomersiálizasaunLPG.

•Dezenvolve no estabelese regulamentuteknikubatransportekombustivel.

•Dezenvolve Esbosu Dekretu Lei kona-baempreguihaindústriaextrativa.

• FinalizaonaDiplomaMinisteriálkona-baprosesuaprovisionamentu(tenderizasaun) kompetitivu baatividadepetrolíferaihatasi-laran(upstream).

• Finalizanoaprovaonadokumen-tulegálsirakona-ba: Refinaria;Rejistu Públiku downstream;Armajenamentu&Komersiáliza-saun LPG; Transporte kombus-tivel.

• Finaliza no aprova ona instru-mentu reguladór kona-ba Em-preguihaIndústriaExtrativas.

• Kolabora no negosia ho emprezapetrolíferainternasioálhodihaloopera-saunihaTimor-Leste.

• Dezenvolve estudu ba sosa no fa’ankombustivelihanivelnasionálnoesta-beleseredenasionálidaatuharebadis-tribuisaun no rezerva kombustivel ihaTimor-Leste.

(rai-nakdoko).• Iha sistema nasionál ba avizu

rai-nakdoko.• Iha ona estasaun geofisika hodi

sukatudan

Page 45: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

45

PEDN 2011 – 2030 • KonstrusaunportuSuaikonkluiona(PEDN2015)• PrimeirafazeprojeturefinariaihaBetanuhahúona(PEDN2015)• HahúkonstrusaunprimeiraseksaunestradaentreSuainoBetano(PEDN2015)• ProjetudezenvolvimentuNovaSuainiankonkluiona(PEDN2015)• HahúprimeirafazeprojetudezenvolvimentuNovaBetano(PEDN2015)• SigundafazeSuaiSupplyBaseniankonkluiona(PEDN2020)• Primeirafazeprojeturefinariakonkluiona(PEDN2020)• PortuBeasuseikonklui(PEDN2020)

PROJETU TASI MANE • KriaAltaAutoridadeidaatuad-ministranohalojestaunkomersiál.

• Halo parseria ho investidór pri-vadu sira ba projetu TasiManeno promove dezenvolvimentu ai-rinbaindústriapetrolíferaTimor--Lestenian.

• Dezenvolve zona tasi ibun husiSuaibato’oBeasunogarantein-fastruturaimportantesiraezisteatu apoia indústria petrolíferadoméstikabelesaiburas.

• Dezenvolve Supply Base, Refi-naria, Indústria Petrokimika noLNG.

•Ihaautoridadeidane’ebéseijereno administra komersializasaunatividade mina rai iha rai larannoatividadesiraihasupplybase,refinarianoLNG

•KriakamputraballubaTimor-oansiraihaindústriapetrolífera

Page 46: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

46

PEDN 2011 – 2030 • Estratéjiamarketingbaturizmuinternasionáloperasionalona(PEDN2015).• IhapakoteturístikukompletubaZonaTurístikaOrientál,ZonaTurístikaSentrálnoZonaTurístika

Osidentál(PEDN2015).• Ihaestratéjiakomersiálizasaunfatinsirabaturistainternasionál(PEDN2015).• EstabeleseSentruformasaunturizmunooteláriaihaDili(2015).• EstabelesesentruinformasaunturístikaihaDili,LospalosnoBaucau(PEDN2015).• Ihaonafatinturístikuhoinfraestruturane’ebéhadiaona,atividadeemprezalokál,nomateriapromosaun

diaknian(PEDN2020).

TABELA 17: TURIZMU PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

REGULASAUN NO DEZEN-VOLVIMENTU SETÓR TU-RIZMU

• Polítika Nasionál ba Turizmuihaona,maibéseidaukkores-pondebakontestuTimor.

• Turizmu baze komunitáriu seilimitadu no ladun benefisiakomunidade.

• Seidaukutilizamapamentufa-tinturistikuhodidi’ak.

• Seidaukihaeskolatéknikavo-kasionálnoprofesionálespisífi-kubaturizmu.

•Dezenvolvekuadrulegálnoregu-lamentubasetórturizmu

•Reveno implementaPolítikaNa-sionálTurizmu.

•HakleanestudubakriasaunAuto-ridadeNasionálbaTurizmu.

•Reforsa kapasidade planeamentunoimplementasaunnoezekusaunpolítikanojestaunrekursu.

•Promove setór turizmu nu’udarsetór katalizadór ba diversifika-saunekonomia.

•Implementa modelu dezenvolvi-mentu Turizmu ho Baze Komu-nitáriu.

• AutoridadeNasionál baTurizmuhariinofunsionahodi´ak.

• Planu no Ordenamentu ZonaTurístikaEspesiáldezenvolvenoimplementaona.

• ProjetuTurizmusirakriaserbisubakomunidade.

• Projetu pilotu Turizmu ho bazekomunitáriaimplementaonahodibenefisiakomunidade.

• IhaonakooperasaunhoUNWTOno organizasaun internasionálrelevantesiraseluk.

• Rekursu umanu kapasitada onahodidezenvolvesetórne’e.

Page 47: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

47

•Reforsakooperasauninternasionál.•Hasa’ekapasidaderekursuumanunian.

•KriaUnidadebaakompañamentubaprojetuhojovenhodiestimulahalo negósiu (emprendedorizmu)noinovasaun.

•Dezenvolve estratejia marketingno promosaun fatin turistiku bamerkadualvu.

•Estabelese sentru informasaunturístika iha Dili, Lospalos noBaucau.

•Kria no implementaKonta Statis-tiku no Satelite Turismu atu kriadadusekonomiahusiareaturismu.

•Halo estrutúra OrganizasaunJestaun ba Fatin Turístiku ihazonaOrientál,SentrálnoOsidentál.

•Krianodezenvolveeskolatéknikavokasionál no profesionál ihaturizmu.

•KonsolidaTurizmuKulturál hane-san serimonia rituál sira: uma lu-liknoumalisan,dansatradisionál,serimoniaFeto-sannoUmane,Bar-lake,Meci,Saubatar,etc.

•KonsolidaprodutubaambituTu-rizmu Relijiosu: Peregrinasaun

• Programa negósiu ba joven siraimplementa ona liuhusi unidadeakompañamentubajovensira.

• Eventu turizmu (Tour de Timor, FestivalRamelau,CorridadeBei-ros,RegataDarwin-Dili,Caravana,carnaval Semana Amizade) kon-tinuahala’onopromosaunturizmuihanívelnasionál,rejionálnointer-nasionál.

• Sentru Informasaun TurístikuhariionaihaLospalosnoBaucau.

• Organizasaun Jestaun ba FatinTurístikuihazonaOrientál,Sen-trál no Osidentál estabelese nofunsionaona.

• ImplementaKonta Statistiku noSateliteTurismuatukria dadusekonomiahusiareaturismu.

o Dezenvolve Inventáriu Re-kursu Turístiku Timor-Leste.

o Dezenvolvimentu SantuariuNasionálNossaSenhoradeAitara (Soibada), ParqueNasionálNinoKonisSanta-na,ParkeNasionálEkolóji-kudeMaubere(TasiTolu),Parke Nasionál Kay Rala

Page 48: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

48

Aitara,RamelaunoFatubessi.•Konsolida Produtu ba TurizmuIstóriku:We-BikuWe-Hale,tinan500 relasaun interkulturál lutalibertasaunnasionál.

•Konsolida produtu Turizmu Na-turezaMarítimanoTerrestre.

•Dezenvolve estratéjia atu atraiinvestimentunasionálnointerna-sionálsetórturizmu.

Xanana Gusmão, (RamelauKablaki-Bunaria),Oseanáriu(AreiaBranca,KristuRei,noDolok Oan), Parke Ekoló-jiku deMaubara noTiba-lau, Dare Memoriál da IIGuerra Mundial, Cascatas,PatrimóniuIstórikudaLutaLibertasaun Nasionál (Pa-ichau, Iliomar, Dili, Mate-bian, Mertutu (Ermera),Marobo (Bobonaro),ParkeNasionál Ekolójiku La-goaMaubara eAtaúro noParke Nasionál Sandalo(Oekusse).

• TurizmuKulturál,TurizmuReli-jiosu,TurizmuIstóriku,TurizmubaNaturezaMarítimanoTerres-trekonsolidaona.

• Estratéjia ba investimentu na-sionálnointernasionáldezenvolvenoimplementaona.

• Eskolatéknikavokasionálnopro-fesionálespisífikuestabeleseona.

Page 49: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

49

PEDN 2011 – 2030 • Hala’oAgroindústriatuirPlanuDezenvolvimentusetórAgrikultura(PEDN).• KriaParkeindústriálkazonaespesiálekonómikasira.• Promosaundezenvolvimentuindústriaprodusaunnianne’ebéseisaipilarprioridadebareformanohaboot

ekonomia.• Estabelesenooperasionalizasentruinkubadórindústriasira• Apoiutéknikanofinanseiruatureforsadezenvolvimentuindústriamikro,kiiknomédiu.•Dezenvolveformasaunemprezariálnoteknikubaindústriamikro,kiiknomediusira.

TABELA 18: INDÚSTRIA

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

DEZENVOLVI-MENTU INDÚSTRIA

• Seidauk iha PlanuEstratéjiku ba De-zenvolvimentu In-dustrianasionál.

• Seidauk iha SentruInkubór(hamorisem-preza) hodi estimu-la indústria mikro,kiik,nomédiusira.

• DefininoaprovaPolítikaIndustriálnoelaboraPlanuEstratéjikuDezenvolvimentuIndústriaNasionál.

o Dezenvolveindústriabaprodusaunprodutusirahodisubstituiimportasaun.

o Dezenvolve indústria ba produsaun produtu sira baexportasaun(faanbarailiur).

o Kriaindústriaihasetórservisu(industrijasa)• Instala parke industriál no zona prosesamentu iha zona

dezenvolvimenturejionálhaat.• Instalasentrubahamorisemprezasiraliuhusikordenasaun

diakhoIADE.• Apoianoinsentivaestabelesimentuunidadeprodusaunindustriál,

liliuagroindústria.• Dezenvolveparke industriál ihaPortuTibarno fatinseluk

hodihariiemprezaindustriál.• Implementakadastrubapropriedadeindustriálsira.

•Polítika Industriálno Planu Estratéji-ku Dezenvolvimentuba IndústriaNasio-nál dezenvolve noimplementadadauk.

•ParkeIndustriáltoluiha Oe-cusse, Tibar-UlmeranoCostaSúldezenvolveona.

•Apoia sentru insta-lasaun3baunidadeprodusaun.

Page 50: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

50

Page 51: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

51

PEDN 2011 – 2030 Apoiukoperativasirane’ebéhalaóatividadeihasetórprivaduihaáreasoi-oin.(PEDN2015)

TABELA 19: KOMÉRSIU

SETÓR KOMÉRSIU

• Timor-Leste sei de-pende ba importa-saun produtu husirai-liur.

•Esportasaun pro-dutu Timor-Lestenianbarai-li´urseilimitadu.

• MerkaduihaMuni-sípiu sira sei limi-tadu no fasilidadeseidaukadekuadu.

• Seidauk estabeleseZona ba Dezenvol-vimentuEkonómikuihaTimor-Leste.

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

• Kriapolítikakomersiálidahoobjetivuestratejikusira:o hasa’eprodusaunnasionálbaesportasaun,nune’ene-

neik-neneikredúz importasaun (Kafe,Masin,kami,BeMineral,Mina-nuVirjen,ProdutuAgroIndústriasira seluk, Transporte no Terestres/Rai-maran,Servisu/IndústriaBankarianian).

o Haforsa papel setór privadu no Sentru LojístikaNasionál hodi aumenta investimentu iha áreaprodutivubaesportasaun.

• Projetunokonstrusaunarmajentransituihazonafronteira.• HariitanMerkaduMunisípiusirahofasilidadeadekuadu.• Hariiinfraestruturabamerkadutradisionál/Informálsira.• Kontinua prosesu adezaun ba Organizasaun Komersiu

Mundiál(WTO).• Harii sentrukomersiál haathodi apoiuplanukriasaun

zonanodezenvolvimenturejional.• Hadiakjestaundistribuisaunmerkaduihateritoriutomak

atuemabeleasesu.• Kontribuibadinamizasaunbaatividadekomersiál,indus-

trianokooperasauninternasionálhoestruturareprezen-tativuemprezariusiranian.

• Agrikultor/Produtorsiraprodúzbarakliutan

• Importasaunhusirai-liurmenusnoexpor-tasaunaumenta.

• Kresimentu ekono-miaihanivelfamília,munisipál,nonasio-nálaumenta.

• Fasilidademerkadumunisipál komple-tu no adekuadu liutan.

• Investór iha garan-tia atuhala’o ativi-dade komersiál ihaTimor-Leste.

• KriakampuservisubaTimor-oansiraihaprátika/industriál/

Page 52: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

52

PEDN 2011 – 2030 MOVIMENTU KOOPERATIVA NO ASOSIASAUN

• Apoiu ba kooperativa iha,maibéseidaukihaPolítika.

• Partisipasaun komunidadeihaekonomiaseilimitadu.

• DefinePolítika baKooperativano elabora Planu EstratéjikuDezenvolvimentu Nasionál baKooperativa.

• Insentivamovimentu koopera-tivanoasosiasaunsiraatugaran-tia partisipasaun komunidadeiha luta kontra dezigualidadesosiálnoekonomika.

• Insentiva intervensaun organ-izadu husi Sosiedade Sivil siraliuhusiprestasaunserbisu.

• AprovanoimplementaPolítikabaKooperativanoPlanuEstra-téjiku Dezenvolvimentu Nasio-nálbaKooperativa.

• Komunidade partisipa iha mo-vimentukooperativa.

• Asegurakontrolunofiskalizasaunbaatividadeekonomi-kanokomersiálsira.

• Koopera ho institutu públiku kona-ba rejistu, verifika-saun,nolisensaemprezariál.

• PromoveprodutuTimor-Lestenianiharailiur.

komérsiu interna-sionál.

Page 53: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

53

PEDN 2011 – 2030

KUARDRU DEZENVOLVI-MENTU EKONÓ-MIKU

•Ekonomiadependebafunduminarai.

•Oportunidadebane-gosiuseilimitadu.

•Investimentuprivadu,nasionál no estran-jeiruseilimitadu.

•Asesubakreditu seilimitadu.

•SeidaukihaTribunalArbitrazen

• Kria Zona Dezenvolvimentu Ekonómiku 4 iha territóriularan.

• Promovediversifikasaunekonomiainkluihabootoportuni-dadebanegosiu.

• Fasilita asesu ba kreditu hodi hasa’e investimentu nodezenvolvesetórprodutivusira.

• Kooperahoinstituisaunkompotenteatuatraiinvestimentuprivadu,nasionálnoestranjeiru,nohodipromoveesporta-saun.

• Koordena ho entidade relevantes rede diplomatika nianatuatraiInvestimentuDiretuEstrajeiru.

• Dezenvolve estratejia ba promosaun investimentu hodiapoiu dezenvolvimentu setór prioridade ekonomia (Kafé,Turismu,Komersiu,noindustria)

• HariiTribunalArbitrazenhokredibilidadeinternasionál.

• Aumentainvestimen-tu setórprivadunoopportunidadenego-siu hodi diversifikaekonomia.

• Timor-Leste sei sainu’udarSentruArbi-trazen ida ba dis-putakomersiálsiraihaAzia-Pasiku.

Page 54: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

54

TABELA 20: SETÓR PRIVADU

PEDN 2011 – 2030 • Seiihaempreza9.000ne’ebérejistuihaSentruDezenvolvimentuEmpreza(CDI),(PEDN2020)• Seiihaservisuidane’ebéfotítulubaAgrikultorsira(PEDN2015)

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

DEZENVOLVIMENTU SETÓR PRIVADU

• Investimentu setór pri-vaduseimenus

• Sistemabirokrásiaaten-dimentuihainstituisaunPúblikuseidauklaodiak

• Kapasidadeatuadminis-tranojerekazureklama-saunseilimitadu

• Sistema Imigrasaun bavistu traballu ba emahusirailiurladunefetivu.

• SeidaukihaDekretuLeiba implmentasaun Leiba Rai no Propriedadenian.

• Enkorajasetórprivadusiraatuinvesteihaáreakonstrusaunsivílhodireduzimportasaun.

• Kontinuaimplementehadi’akindixuhosi“Doing Business.”

• DezeiñanoimplementaPlanuAsaunidakona-batratamentu no atendimentu keisa no reklama-saunhosiInvestidór.

• Dezenvolve Estratéjia ba promosaun investi-mentu hodi bele apoiu dezenvolvimentu setórproprietáriu.

• KriaUnidadekaTask-forceatusupervisionanojerekazulitijiukomérsiusiratuirlei.

• RegulanorevéLeiMigrasaunnoAziluhodies-tabeleseprosidementuidaefisientenoefikázbaVistuEstranjeiruatupermitetraballadorEstran-jeirune’ebéTimor-Lestepresiza.

• Hamosu Dekretu Lei ba implementasaun LeiRainoPropriedadeatufógrantiabaInvestidórsira.

•Setórprivaduhetanaten-dimentulalaisnololoos.

•Administrasaun Públikuihakapasidadeatuatendekeisa hosi Investidór na-sionalnointernasionalsira.

•Beledetetanoatualalaisema estranjeiru ne’ebéutilizaVistusala.

•Servisune’ebéTimor-oansirabelehaloseilautilizatraballadorestranjeiru.

•Lei Rai implementa hoefisiénsianoefikáz

•Iha seguransano garan-tiajurídikubaInvestidórsira no enkoraja investi-mentuihaTimor-Leste.

Page 55: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

55

TABELA 21: SETÓR FINANSEIRU

PEDN 2011 – 2030 •Harii Banku Dezenvolvimentu Nasionál ne’ebé funsiona, superviziona ho Konsellu Administrasaun

Independente.Bankuidane’ebéseifóapoiufinanseirubatempunarukhofunanne’ebékompetivitu.•Haluansetórfinanseiruidane’ebéfókapitálbakresimentuekonomia.

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

SETÓR FINANSEIRU

• Rejime Legál ba setórFinanseiruseidaukkoe-rente.

• Sistemapagamentu seila’oneneikkatarde.

• Emprezasiraniaasesuba finansiamentu seilimitadu

• HalorevizaunbaRejimeLegálsetórfinanseirunianhodi troka RegulamentuUNTAET sira ne’ebé to’oagoraseiaplikahela,nune’ebeleprevenenokombatekrimiihasetórfinanseiru.

• Reliazaestuduhodidezenvolveatividadeseguradór(asuransi)ihaTimor-Lestehodikontribuibadezen-volvimentuTimor-Lestenokriasaunkampuserbisu.

• Kria sistema ba rekuperasaun no insolvevensia(bangkrut)baemprezasira.

• Promovesistemapagamentu‘real-time’(tuirtempulolos).

• Governuseipromovesolusaunbalunatuajudaem-prezasiraasesubafinanseiru,nosebaihirapresiza,Estaduseihalointervensaunbamerkadu.

• EstabelesenouniformizaRejime Legál iha setórfinanseiru.

• Númeru krime iha se-tór finanseriu hanesanBrankamentukapitálseimenus.

• Moderniza pagamentusira ne’ebé halo hosiorsamentu Estadu noprevenefraudefiskal.

• Setór privadunasionaliha asesu di´ak liutánbakréditu.

• Governu halo interven-saunbamerkadubainhi-raihafaillansurelasionahoasesufinansiamentu.

Page 56: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

56

• Estratéjia Nasionál bele ajudaparterelevantehotutauesforsutomakhodihatundezempregu

• Aumenta númeru traballadóriharai-li’ur(AustralianoKoreaSul)to’o12,500

• Apoiu grupu Dezempregu Gra-duadunoDefisiénsiahamutuk500

PEDN 2011 – 2030 • EstabeleseSentruEmpregunoOrientasaunProfisionálihakadamunisípiuatufóasisténsiakona-baempregu(2020)• Sistema edukasaun no formasaun profisionál sei forma rekursu umanu kualifikadu ne’ebé Timor-Leste

presizabakonstrusaunnasaun.

TABELA 22: SERBISU NO FORMASAUN PROFISIONÁL

PROMOSAUN EMPREGU

• Taxadezempreguaas• Traballadór 161 mak iha Aus-tralia,504mak ihaKoreiaSul(2016).

• Grupu Dezempregu 89, GrupuGraduadu26noGrupuDefisién-sia de’it mak hetan ona apoiu(2016).

• Implementa Estratéjia Nasionál ba Empregu.

• Aumenta númeru traballadór Timor-oan atu serbisu iha rai-li’ur.

• Kontinua apoiu projetu halo negó-siu ema defisiénsia, dezempregu no graduadu.

Page 57: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

57

PEDN 2011 – 2030 • PEDN2011-2030:KodiguSivílseivigoratuapoiuaplikasaunkontratunoLeiTraballuhodidefineloloos

direitu,obrigasaunlegálempregadornoempregadusira.

PROMOSAUN EMPREGU NE’EBÉ DÍGNU

• Seidauk iha regulamentasaunbaLeiTraballu.

• Iha 2016, husi kontratu hoprazuhamutuk12,664nokon-tratu permanente hamutuk10.288, akontese asidente ihaserbisu fatin hamutuk 40%noprátikairregularidadehusitraballador imigrante hamu-tuk 1738 no traballador 210haparahusi servisu lahó jus-tifikasaun.

• Violasaunbaregulamentuser-bisuseiaas.

• Kapasidadeaturezolvekonflitune’ebé mosu iha serbisu fatinseimukit.

• Halo regulamentu ba Lei Tra-ballunoimplementamekanizmufoun hodi hadi’ak produtividadetraballu.

• Halakonserbisulahókondisaundiaknodignifikaliutántraballu,liu husi hamenus kontratu hoprazu,muda kontratu ho prazuba permanente (ba pozisaunpermanentesira),fósansaunbaempreza ne’ebé la fó kondisaunserbisudi´akbatraballadórsira,nogaranteimplementasaunPro-tesaunSosiálbatraballadorsira.

• Hadi’akliutánkapasidadebain-spesaun, regula hapara serbisulahórazaunlolós.

• Hadi’akprestaunservisuhoespe-siálizasauniharezolusaunkonfli-tu,mekanizmumediasaun,konsi-liasaun no arbitrajen iha serbisufatin.

• LeiTraballu implementadiakliutánhodifóprotesaunbatra-balladórTimor-oansira.

• Aumenta kontratu tempu-raria ba permanente, hamen-us ireguláridade direitu batraballador ba 5%, hamenusasidente traballu sira to’o 25% no hamenus prátika irreg-uláridadehusitraballadorimi-grante. Hamenus hapara ser-bisulahójustifikasaun.

• Ofisiálsirahokapasidadekua-lifikaduatuhaloinspesauntuirregulamentuservisu.

• Iha prestasun serbisu ho ka-pasidadebarezolusaunkonflituhodalanmediasaun,konsilia-saunnoarbitrajen.

Page 58: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

58

• Atualiza Planu Nasionál Formasaun Tékniku Profisionál.

• Kria koordenasaun ne’ebé di’ak entre Sis-tema Formasaun Aka- démika ho For-masaun Profisionál.

• Hametin kualifikasaun profisionál ba orientasaun merkadu serbisu no ha-di’ak kapasidade profisional sira atu hasa’e rendimentu.

• Loke espasu ba timor-oan sira ne’ebé hetan ona formasaun atu iha asesu ba esperiénsia serbisu iha setór públiku no privadu sira.

PEDN 2011 – 2030 ImplementaPolítikaNasionálbaSerbisunogarantekatakemprezaTimor-oannointernasionálloke

oportunidadebaformasaun(2020)

FORMASAUN PROFISIONAL

• PlanuNasionálFormasaunTék-nikuProfesionálseidaukatuliazatuirnesesidade.

• FormasaunAkadémikanoFor-masaun Profesionál seidaukkoordenasaundi’ak.

• Iharekursuumanune’ebénam-kariihaTimor-Lestemaibesei-daukutilizahodi’ak.

• Timor-oan sira ne’ebé hetanonaformasaunlaihaasesuatuhetanesperiénsiaserbisu.

• Aseguradezenvolvimentukuali-fikasaun nasionál ne’ebé ori-entabamerkaduserbisu.

• Harii Sekretariadu ba koor-denasaun sistema formasaunakadémikunoprofisionálhodifasilitakualidadetraballadór.

• Timor-oansiraihakapasidadeiha área marítima, petroleo,saúde,defisiénsia,agrikultura,kolesaun,prosesamentu,mar-keting nodistribuisaunprodu-tu,turizmunoauto-mekániku(motorista)

• Sentru Formasaun 80 hetanapoiunobenefisiaema12,500.

• Estajiáriuhamutuk2,500het-an apoiu liu husi ProgramaEstájiuNasionál.

Page 59: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

59

TABELA 23: SETÓR DEFEZA NO SEGURANSA

PEDN 2011 – 2030 KoordenasaunnokooperasaunentreF-FDTLnoPNTLhopapélnoresponsabilidadeklaru(PEDN2015)

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

Governasaun setór Defeza no Seguransa

• Seidauk iha orgaun nasionálidaatuakonsellaGovernuko-na-ba assuntu seguransa nopolítikaesterna.

• Seidaukihaautoridadeprote-saunsivílaturespondebade-zastre.

• Kontrola atividade sira ihatasi laran (inklui atividadehanesanpeska illegál)menusliu.

• Kria Konsellu Seguransa nu’udarorgaun konsultativu ba governuhodiapoiudesizaunPrimeiruMin-istrunoakonsellaelaborasaunpolí-tikaseguransanopolítikaesterna.

• Estabelese entidade formadórbaFFDTLnoPNTLhodikontinuafókapasitasaun.

• Estabelese Autoridade NasionálbaProtesaunSivíl.

• Estabelese Sistema AutoridadeMarítima no harii AutoridadeMarítimaTimor-Leste.

• Kria mekanizmu koordenasaunentreMinistériusirarelasionahodefezanasionál.

• Realiza ezersisiu konjunta entre

• KonsellunoSeguransaNasionálestabelese.

• Autoridade Nasionál ba Prote-saunSiviloperasionaliza.

• Sistema Autoridade Marítimano AutoridadeMarítima Timor-Leste aprova no operasionalizahodigarantiaseguransanopro-tejeespasutasi.

• Forsa hala’o serbisu ho profis-sional, modern, no demokráti-ku, inklui promosaun igualdadejéneru.

• Iha koordenasaun instituisio-nál ne’ebé di´ak entre serbisuMinistériusira.

• Forsadefeza,forsaseguransano

IV. GOVERNASAUN

Page 60: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

60

PEDN 2011 – 2030 • F-FDTLfunsionanu’udarforsadefezakonvensionálnokredivel,hokapasidadenoflexibilidadehodi

kontribuibaseguransanodezenvolvimentunasionál.(2020).• SistemaTeknolojiaInformasaunne’ebéintegraduihasistemakomando,kontrolu,komunikasaun,no

informasaun(PEDN2015)• Timor-Lesteseikonsolidarelasaunhoparseirunoamigusiraihanívelrejionálnoglobál(PEDN2015).• F-FDTLseipartisipaihaoperasaunbamanutensaundameNasoinsUnidasnian,hoapoiuformasaunno

lojístikuhusiparseirudefeza(PEDN2015).• Hadi’akkapasidadeF-FDTLhodifóapoiubasivílsirahodirespostasedubaemerjénsianodezastre,inklui

implementasaunSistemaAlertaNasionál(PEDN).

Defeza Nasionál

• KapasidadeF-FDTLhodi hala’o misaunseidauksufisiente.

• Kapasidadekoman-du no kontrolu ihaáreakomunikasaunnoutilizasaunkom-

• Elabora dokumentu estratéjiku tuir aprovasaunKonseitu Estratéjiku Defeza no SeguransaNasionál(KEDSN).

• HaloelaborasaunbaOrgánikafounF-FDTLnian.• Haloezersísiuhamutukihanivelnasionálnointer-

nasionálhoparseiruestratéjikusira.• Hadi’ak liután kapasidade komandu, kontrolu,

komunikasaunnokomputador.• Dezenvolve Komponente Operasionál tuir sira-

• Aprova ona planu estratéjikudefezanoMilitár(konseitunomi-saunestratejiaMilitárF-FDTL,sistemadepositivoforsa).

• Harii ona infraestrutura hodiasegura komprimentumisaunF-FDTL.

• Sistema informasaun estabe-lesidunofunsionahoefikásia.

forsa defeza, forsa servisu segu-ransanoprotesaunsivíl.

• Kapasita rekursu umanu (forma-saunnotreinamentuihaareaoioin).

servisuprotesaunsivílhala’oservisuhamutukihaSistemaIntegraduSeguransaNasionál.

• Ministériu Defeza no Seguransa iha rekursuumanu ho kompeténsia tékniku aas iha áreaoin-oinhodihalaosiraniakna’ar.

Page 61: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

61

putadorseilimitadu.• Sistemainformasa-

un ba operasaunMilitár sei limita-du.

• Promosaun igual-dade seimenus nofeto reprezenta 3%de´it hosi númerutotálforsamilitár.

niamisaun.• Dezenvolve kapasidadeKomponenteNavál hodi

halotuirSistemaAutoridadeMarítima.• HakbiitpapélfetoihaF-FDTL,atuihaigualdade

homane.• ImplementaSistemaInformasaunhoefikásentre

F-FDTLnoservisurelevantesirahotu.• Kontinua dezenvolve diplomásia defeza entre

Estadusirahodihalaoknaardamenoseguransainternasionál no hametin akordu bilaterál nomultiraterál.

• Dezenvolve Konseitu Estratéjiku Militár nokuadrumisaunF-FDTL.

• Kontinuapartisipaezersísiuhamutukhodiatinjenivelprofisionál.

• Estabelese orsamentu nesesáriu ba lojístiku,ekipamentunosaláriu.

• EstabelesekuadrujurídikunoimplementaSentruIntegradubaJestaunKrizinian.

• HariinoregulaSistemaAlertaNasionál (SISTALNAC).

• Timor-Lestekontinuarelasaundi’ak ho nasaun viziñu, nivelrejional & global, no kontinuikontribuibapasnosiguransa.

• Timor-Leste kontinua partisipahoativuihaforuminternasionálliu.

• Timor-lestereforsarelasaunhonasaunamigu(parseiruestraté-jiku).

• F-FDTLkontinuapartisipaope-rasaunmanutensaundameONUnianhokontinjenterasik,remu-nerasaunnovalorizasaun.

• Forsa defeze hala’o serbisu hoprofisionálnomodernuhodisal-vaguadaSeguransaNasionál.

• Kuadrujurídikunoregulamentuestabeleseona.

• Sistema Alerta Nasionál esta-beleonanofunsionahoefikás.

Page 62: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

62

PEDN 2011 – 2030 • ApoiubaveteranusF-FDTLhodireformahodignidade,apoiutranzisaunkarreiranoplanureintegrasaun

bamorissivíl(PEDN2015).• SistemaIntegradubaSeguransaNasionál(PEDN).• Kontinuauzaplanuestratéjiku“Forsa2020”bakonsolidasaunnodezenvolvimentuF-FDTL(PEDN).• DezenvolvekuadrujurídikuatuestabelesekontroludemokrátikubaF-FDTL(PEDN).• FetoF-FDTLseiihapapélimportantetebesihadefezanasionálnoihaoportunidadeliuatuhetanprogresu

ihasira-niakarreira(PEDN2015).• F-FDTLseisainu’udarforsademokrátikane’ebéresponsavelbazeiabarepeitaEstaduDireitunodireitus

umanushopadraundisiplinane’ebéaas(PEDN2020).

KUADRU LEGÁL NO DEZENVOL- VIMENTU INSTI-TUSIONÁL IHA SETÓR DEFEZA

• Kuadrujurídikubázikane’ebéihaonaseidaukrefletarealidadeTimor-Leste.

• Modernizasauninfraestruturanoekipametudefezanianseidauksufi-sientetuirnesesidade.

Kuadru legál• KomplementanoadekuakuadrujurídikutuirrealidadeTimor-Lestenian

inkluielaborasaunLeiOrgánikaMinistériuDefezanoSeguransa;propostaalterasaunLeiDefezaNasionál,SeguransaNasionál,noSeguransaInterna;hamosurejimeespesiálbareformamilitár;kuadrulejizlativunoregula-mentubaSistemaAutoridadeMarítimaTimor-Leste(SAMTL)noAutori-dade Marítima Timor-Leste (AMTL); Rejimentu Konsellu KonsultativuDefezanian;rejimejurídikuespesiálbaaprovizionamentumateriálMilitár;propostaKódiguJustisaMilitár(TribunálMilitár),nopropostaLeibaPrograma-saunMilitár(ParlamentuNasionál).

Dezenvolvimentu Institusionál:• Definetipuinfraestruturamédikaadekuadaihasaúdemilitár(Kliníkaka

Ospitál),noihaáreajustisamilitár(hariiTribunálMilitárkahariisub-seksaunkriminálmilitárnianihaseksaunkriminálTribunálDistritálDili).

• Haloestudukona-bakondisaunnesesáriaatuhariibairrumilitár.• Hadi’akinfraestruturakomponentesiraF-FDTLnian.• Dezenvolvepolítikajestaun,formasaunnokapasitasaunrekursuumanu

nokonsiderakestaunveteranunoigualdadejéneruhodiaseleranoelevasira-niapoténsialidade.

•Ihakuadrulegálnodemokrátikune’ebéregulaF-FDTLnu’udarforsaprofisionál

nomoderna.•Kuadrujurídikusetórdefezane’ebéihaonarefletaTimor-Lesteniarealidade.

•RekursuumanuihaSetórDefezakualifikadu.

Page 63: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

63

PEDN 2011 – 2030 •Rekonstrusaunnoreformasetórseguransahodiprodusrekursuumanunokuadruinstitusionálhodikriakapasidadeoperasionálefetivaihaáreafundamentalsira,inkluiprevensaunnoinvestigasaunkrime,seguransapúblikanomóskontrolufronteiranian(PEDN2015).

•SetórseguransainkluiPNTLreformatotalmentenofunsionahoprofisionálkualifikadunoresponsavél,apoiabainfraestruturanoekipamentumoderna(2020).

•UnidadeTráfegunoSeguransaRodoviáriaidaformadadi’aknoprofisionálhodigaranteseguransaihaestradanokomprimentubakódiguestrada.(PEDN2020)

•Protesaunpatrimóniuestadusaiprioridadetuirplanujestaun.(PEDN)

SEGURANSA INTERNA

• OfisiálPolísiakomu-nitária seidauk efi-siente.

• KonselluSeguransaMunisípiu seidaukfunsionahodi’aktuirlei.

• Kapasidadetéknikunotátika investiga-saun kriminál seilimitadu.

• Kontrolu fronteiraseidaukefisiente.

• Númerufatalidaderodoviariaaas.

• Kontinuamodelupolisiamentukomu-nitáriu.

• ImplementasaunKonselluSeguransaMunisípiu.

• Hadi’ak kapasidade operasionál atuaseguraprevensaunnoinvestigasaunkriminal nomós konsolidasaun segu-ransapúblika.

• Hadi’a infraestruturanoekipamentuservisumigrasaunihafronteira.

• AseguraformasaunprofesionálSegu-ransaInterna.

• Promoveseguransarodoviárianoha- menus fatalidade liu husi implemen-

tasaunleiorgánikanofunsionamentuDiresaun Nasionál Seguransa Rodo-viária.

• Protejenoasegurapatrimóniuestadu.

• Polisiamentu Komunitáriu efisiente noefikásliu;

• KonselluSeguransaMunisípiuimplementanofunsiona;

• Kapasidadetéknikunotátika.• Polísia iha kapasidade operasionál ba

investigasaunkriminál,nomanutensaunrestabelesimentuordempúblika.

• Kontrolu fronteira efisiente ho atendi-mentupúblikune’ebékualidade.

• Rekursuumanuspreparadunomotivaduliu.

• DiresaunNasionálSeguransaRodoviáriaimplementa hodi bele ezekuta PlanuNasionál Prevensaun no Seguransa Ro-doviárianomenusfatalidaderodoviária.

• Patrimóniu estadu protejidu no prezer-vadu.

Page 64: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

64

PEDN 2011 – 2030 Programaidahosiapoianohadi’arekursuumanu,infraestruturanoekipamentune’ebégarantekatak

bombeirusirabelehaloniafunsaunhoefikaznoefetiva.(PEDN2020)

Protesaun Sivíl

• PrevensaunnoSokorrubapop-ulasaun sira ne’ebé hetan asi-dentegravenodezastrenaturálseidaukefisiente.

• DezenvolvenokonsolidaAu-toridade Nasionál ProtesaunSivíl(ANPC).

• Elabora LeiOrganiká no fun-sionamentuANPC.

• DezenvolveDiresaunNasionálBombeiru.

• Hadi’aefisiénsianokondisaunbaprotesaunsivíl,prevensaunasidente,nosokorru.

• ANPCimplementanokonsolidaliuhusi ezekusaunPolítikaPro-tesaunSivíl.

• Aprovaleiorgánikabafunsiona-mentuANPC.

• Diresaun Nasionál BombeiruorganizadaihaANPC.

• Kondisaunprevensaunnosokorruefisiente.

Page 65: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

65

PEDN 2011 – 2030 •FormasaunnodezenvolvimentuRekursuUmanusaseguraPNTLidane’ebémodernunokualifikadu(PEDN2020).•Setórseguransaseituirkuadrujurídikune’ebémodernunoefetivu(PEDN2030).•SistemaIntegradubaSeguransaNasionál(PEDN).•Rekonstrusaunnoreformasetórseguransahodiprodúsrekursuumanuhokapasidadeoperasionálefetivaihaáreafundamental,inkluiprevensaunnoinvestigasaunkrime,seguransapúblikanokontrolufronteira(PEDN2015).

Kuadru Legál no Dezenvolvimentu Institusionál Setór Seguransa Interna no Protesaun Sivíl

• Seidauk iha regula-mentu ba implemen-tasaunLeiMigrasaunnoAzilu.

• Lei Baze ProtesaunSivílseidaukiha.

• Elaboranoimplementakuadrujurídikumodernunoefetivu.• HamosuregulamentufounbaMigrasaunnoAzilu.• ElaboraLeiBazeProtesaunSivíl.• Rekonstrusaunnoreformasetórseguransanoniakuadru

institusionálliliuihaáreaprevensaunnoinvestigasaunkriminál,seguransapúblikanorodoviária,kontrolufron-teira, terrestre nomarítima, prevensaunno rezolusaunkonflitunomósseguransapatrimóniupublikú.

• Rekrutamentuhodirespondebanesesidadeatuálnofuturu.• Formasaunnodezenvolvimenturekursuumanumodernu

noadekuadubasetórSeguransaInternanoProtesaunSivíl.

• Kuadru jurídikuse-tór Seguransa In-terna no ProtesaunSivílimplementahoefikásnoefisiente.

• Regulamentu ihaonahodi implemen-taLeiMigrasaunnoAzilu.

• Lei Baze ProtesaunSivílaprovanoaplika.

• Rekursuumanufor-madu/kualifikaduhodi’ak.

Page 66: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

66

PEDN 2011 – 2030 • Timor-Lestesainu’udarmembruorganisaunglobálrelevantene’ebéservepovunianesesidade(PEDN2015).• PublikaLivruPolítikaExterna(PEDN2015).• Timor-Lestesaimodelunoreferénsiaiharejiaunkona-barezolusaunkonflitunokonstrusaundame(PEDN2020).• Kontinuafóapoiug7+.(PEDN)• Timor-LestesaimembruASEANne’ebérekoñesiduhokompeténsianodezenvolvimentuekonómiku,

jestaunbanasaunki’iksira,boagovernasaunnoefikásiaihaajuduexterna(PEDN2020).• Timor-LestesaimembruKomisaunespesiálizadaihaajénsiaONU(PEDN2020).• MinistériuNegósiuEstranjeiruhala´opapélfundamentálhodiatraiempreza,investimentunokria

empreguihaTimor-Leste,nu´udarzonabaservisufinanseirunoteknolojiainformasaun(PEDN2020).

TABELA 24: NEGÓSIU ESTRANJEIRU NO KOOPERASAUN

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

KONSOLIDASAUN POLÍTIKA EXTER-NA

• Seidauk iha polítikaexternadefinitiva.

• Timor-Leste seidaukpriense kritériu pilartolu atu sai membruASEAN.

• Reforsa pozisaun Timor-Leste iha espasuglobálinkluiCPLPhodifortalesekoopera-saunbainteresedezenvolvimentunasionál.

• FinalizaLivruPolítikaExterna.• Servenu’udarpromotorbadamenorekon-

siliasauniharejiaunÁzia-Pasífiku.• Servenu’udarmodeluabordajenbarezolu-

saun no prevensaun konflitu no promovedameihanasaunamigu.

• Promove no haluan kooperasaun entreNasaunFrájilsirahodihariidamenokons-trusaunestaduihaárea(i)JestaunRekursuNaturál;(ii)Eleisaun;(iii)DamenoRekon-siliasaun.

• Aprova no implementaPolítikaExterna.

• Timor-Leste rekoñesidunu’udarpromotor ihare-jionálnointernasionálba

rezolusaun konflitu nohari’idame.

• Halo esforsu hodi hetanmembru La-Permanenteiha Konsellu SeguransaONU.

• Avalia Timor-Leste saimembruASEAN.

Page 67: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

67

• Reforsa prosesu adezaun Timor-

LestebaASEAN.• Partisipa ativamente iha debate

nivel rejionál nomultilaterál nobuka solusaunbaasuntu funda-mentál hanesan ambiente, imi-grasaun illegál, tráfiku umanu,explorasaunnoatanseksuál,nar-kotráfiku, brankeamentu kapi-tál, terrorizmu no krime kontraumanidade.

• PartisipasaunihaUnidadeEs-pesiál ba Polisia no Militár ihaoperasaunbadameONUnian.

• Kontinua relasaun priviléjiu honasaun Pasífiku, liliu nu’udarobservadór permanente ihaForumIllaPasífiku.

• Kontinua halo kooperasaun hoAustrália, Indonézia, Portugal,EstadusUnidusAmerika,noNa-saunBRICS(Brazil,Rusia,India,XínanoAfrikaSúl),Japaun,Ko-reaSúlnonasaunsiraihaRejiaunGolfu.

• Reforsa relasaundiplomátikanokooperasaunhoUniaunEuropeianonianasaunmembrusira.

• Asume pozisaun klaru ba for-masaun Polísia noMilitár hodihahú pozisaun ida iha forsainternasionál hodi integra baMisaun Dame no kuadru ONUnian.

• Timor-Leste sai membru Komi-saun espesializada iha ajénsiaONU.

• Reforsa pozisaun Timor-Lestenu’udarestaduindependentenosoberanune’ebérefereihaakor-du Status of Force Agreement(SOFA).

• Implementaenkuadramenulegál ba operasaun ezersísiu Militár

estranjeiruihaterritóriunasionál.• Ministériu Negósiu Estranjeiru

noKooperasaunreforsapozisaunTimor-Lestenu’udarnasaunatrá-tivu ba investór internasionálhodipromoveempregu.

• Dezenvolve estratéjiku lojikuemprezariál, hodi atrai atór fi-nanseirubootsiranodezenvolveteknolojiainformasaun.

Page 68: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

68

PEDN 2011 – 2030 • Leihotune’ebénesesáriuihaona(PEDN2015).• Timor-Lesteihamisaundiplomátikane’ebéihakapasidadehala’oservisuoioin,inkluiperitukona-baatrai

komérsiu,investimentunoturizmumaiTimor-Leste(PEDN2015).

DEZENVOLVIMENTU INSTITUSIONÁL

• Kuadru legál ba kareira diplo-mátikuseidaukklaru.

• Seidaukihaformasaunkuadrudiplomatikusistemátiku.

• Estatutu Institutu Estudu Di-plomátikaseidaukaprova.

• Dezenvolve kuadru legál no di-ploma relevante hodi asegurakarreira diplomátikune’ebé efe-tivu.

• Dezenvolve diploma no regula-mentubaProtokoluEstadu.

• Kontinuaprosesurasionalizasaunmisaundiplomatika.

• Dezenvolve planu formasaun bakuadrudiplomatikunotékniku.

• Enkuadamentulegálaprovanoimplementa.

• Timor-Leste hametin esforsuniveldiplomátiku.

• Implementa PlanuFormasauntuirnesesidadeMNECnokritériurigoroju ba avaliasaun no sele-saunkuadrune’ebéihaona.

• Konsolidanohaluanimplemen-tasaun apoiu umanitáriu baGuinea-Bissau, Laos, KambojanoMyanmar.

Page 69: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

69

PEDN 2011 – 2030

TABELA 25: FRONTEIRA

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

• FronteiramarítimahoIndonéziaseidaukdetermina.

• Inisianegosiasaunformáldelimi-tasaun fronteira marítima hoIndonéziahaktuirbaUNCLOS.

• KonkluinegosiasaunhoIndonéziakona-bafronteira.

Page 70: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

70

PEDN 2011 – 2030 • Ihaleine’ebéfósidadaunniadireitubaasesuinformasaun(PEDN2020).• Kontinuadezenvolveleinesesáriuaseguratuirkontestunasionálbakestaunjéneru,nolinguaofisiálsira

hetankonsiderasaun(PEDN).• KódiguKondutabaMembruGovernu(PEDN2015).

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

TABELA 26 – BOA GOVERNASAUN

BOA GOVERNA- SAUN IHA SE- TÓR PÚBLIKU

• Sistemajurídikula-dunrefletakontestuTimor-Leste.

• Regraskomplikadunodifikultasidada-unniadireituasesubadokumentasaunlegál.

• Prestasaunservisulaadekuadu.

• Investimentubaformasaunihaárealejislasaunseimíni-mu.

• Kria ordenamentu jurídiku no normativu bazeia ba kon-testu Timor-Leste.

• Promove reforma ida iha setór lejizlativu ho medida fun-damentál inklui (a) promove simplifikasaun, asesu, ar-moniza no implementasaun Lei ne’ebé efikás; (b) Refor-ma prosedimentu lejislativu governamentál; (c) Reforsa asesu no koñesimentu ba lei liuhusi publikasaun ofisiál eletrónikamente ho gratuita, no asegura tradusaun lei hotu iha lian Tetum hodi promove asesu universál;

• Reforsa investimentu formasaun no espesilizasaun iha kuadru tékniku jurísta, ho apoiu asesoria internasionál hodi aumenta númeru jurista nasionál ne’ebé preparadu ho kapasidade.

• Promove modelu regras ne’ebé simples hodi fasilita reda-saun lei.

• Implementa no regula estatutu Imprénsa Nasionál Timor-Leste, promove formasaun tékniku ba fun sionáriu sira no hadia servisu ba produtu sira ne’ebé oferese.

• Sistema jurídiku refleta situa-saunTimor-Leste.

• NumerujuristaTimor-oanau-menta ho substansia téknikune’ebé formadu iha Direitu nolojístikaholianPortuges.

• Estabelese jurídiku iha liantetum.

• Dizeminalejislasaunsirane’ebéaprovatihaonabapopulasaunsira.

• Formula fila fali no hadi´akJornálRepúblikahoregrafounbapublikasaun.

• Portal Jornál Repúblika funsio-nahorigorozunoihalianrua.

• Moderniza INTLho formasaunbaniatéknikusiranofasilidadeekipamentuhosiguransaaltu.

Page 71: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

71

PEDN 2011 – 2030

PEDN 2011 – 2030 Hadi’aksistemateknolojiainformatíkanokomunikasaunnoasesuinternetnodezenvolvimentuGovernu

Elektróniku.(PEDN2020)

REFORMALEJISLATIVAIHASETÓRJUSTISA

• Kontinua reforma lejislativano setór justisano implementarekomendasaunsira.

• Garantemonitorizasaunprogramalejizlativune’ebéinisiahusiGovernunoaseguraezekusaun.

• KrianoasegurafunsionamentuforumDiálogubaDireitunoJustisane’ebépromovesorumutukregular.

Forum Diálogu baDireitu no Justisafunsionahodidiak

JESTAUN IHA SETOR PÚBLIKU

• Seidauk iha sistemane’ebé fasilita intera-saun entre Govenu nosidadaun.

• Liandifikultasidadaunhotuatuasesuprosesulejizlativu.

• Dezenvolve projetu ‘Pergunta ba Governu’hodi hakbesik servisu públiku ba sidadaunkona-baGovernuniaserbisunoesklaresedu-vida.

• Promovemedelunoregrasirahodifasilitare-dasaun ba lei no garante utilizasaun linguaOfisiál(TetunnoPortuges)atusidadaunhotubeleasesu.

• Publikasaun lei sira iha lian rua ho kualidade no efikás atu sidadaun asesu.

Page 72: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

72

Page 73: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

73

PEDN 2011 – 2030

TABELA 27: KOMUNIKASAUN SOSIÁL PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

Diversifikasaun no fortalesimentu ko-munikasaun sosiál

públiku no privada

• LaihaInstituturumakona-baformasaunjor-nalista.

• Seidauk utiliza hodiak Radiu Komuni-dade hodi transmiteinformasaun ba ko-munidade.

• Kapasidade profision-al no kualidade Ko-munikasaunSosiálseilimitadu.

• Seidauk iha regula-mentunesesáriukona-ba teknolojia komuni-kasaun.

• Apoiu Ajénsia Nasionál TATOLI noreforsarekursuumanunotékniku.

• Kria lei hodi apoiu ba Konsellu Im-prensa.

• Promove infraestrutura fíziku baRTTL no akompaña implementasaunplanuestratéjikuimprensanian.

• Apoiuestabelesimentuinstituisaunfor-masaunbajornalista.

• PromovemedidaapoiuAsosiasaunJor-nalistaNasionál.

• Apoiu finanseiru no téknika ba radiokomunidadesira.

• Kriainsentivuhodipromoveinisiativadiversifikasaun meius komunikasuansosiálihamunisípiu.

• Kria no implementa regulamentunesesáriu kona-ba teknolojia komu-nikasaun.

• TATOLIfunsionahoefikás,horekursutéknikunomatérialne’ebéadekuadubadivulgasaunnotisianivelnasionálnointernasionál;

• Reguladórhala’opapélhorigor.• Transmisaunfunsionahodi’ak, lahóinterupsaun, notisia ho kualidade,rigórnoimparsiál.

• InstitutuFormasaunJornalista fun-siona hodi fornese formasaun jor-nalismu.

• RadioKomunitáriasaikanalalterna-tivu ne’ebé kredivel hodi transmiteinformasaunbakomunidade.

• AsosiasaunJornalistapromovekapasi-tasaunprofisionálnokualidadeKomu-nikasaunSosiál;

• KadaAdministrasaunMunisípiuinkluiservisu dedikadu ba fahe informa-saun;

• Implementaonaregulamentukona-bateknolojiakomunikasaun.

Page 74: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

74

PEDN 2011 – 2030 • MinistériuJustisaseipreparamatadalannokonkluiprosesujudisiáriuhotune’ebéhatudubaprosesukriminál,ho

formaefetivaihatempurazoavel.(2015).• Servisusetórjustisaseidisponivelihamunisípiuhotuhodiaumentaservisujustisane’ebéefetivunoefikás.(PEDN2020);• Setórjustisaseiadoptaprinsipiulahódiskrimisaunnosensivelbakestaunjénerunoprotesaungrupuvulneravelsira

(PEDN2015);• Hadi’akondisaunprizaunbajuvenil(PEDN)

TABELA 28: JUSTISA

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

Boa Administra- saun Justisa

•Númerujuristati-mor-oanhokuali-dadeseilimitadu.

•Seidauk ihatribunál iha mu-nisípiuhotu.

•Seidaukihasiste-ma protesaun batestemuña.

•Númerukazupen-denteaastebes.

•Prosesu jurídikuseikomplikadu.

• Reforma formasaun juridika liuhusi: (a)Dinamiza no organiza SentruForma-saunJurídikanoJudisiáriu(CFJJ),(b)ElaboraPlanuEstratéjikuCFJJ,(c) Implementaensinuefetivuihalianofisiálrua,(d)Prioritizakapasitasaun,for-masaunnokualifikasaunkorpudosentenoformadortimoroanihaáreajuridika.

• Reformaorganizasaunjudisiárialiuhusi:(a)DezenvolveplanuestabelesimentuTribunal,liliuTribunalSupremubaJustisa,(b)EstabeleseTribunalSingu-lar nu’udar reprezentasaunTribunal ihamunisípiu, (c) Intensifika utiliza-saun“TribunalMoveis”,(e)Formajuizsirabaasuntukriminál,(f)Estabeleseapoiutéknikujurídikuihatribunalsiranoaumentaautórjudisiáriu,(g)Kon-tinuaformasaunnoespesializasauntéknikurekursuumanu,(h)Implementarejimeutlizasaunlinguaofisiaisihatribunal,(i)Simplifikaprosesuadminis-trativunoprosesujudisiáriu,(j)HaloestudukonabakriasaunTribunalbaDamenoTribunalKomunitariuhamutukhomunisípiu.

• Reforsa investigasaun kriminál no prosesu penal, liuhusi: (a) Apoia PolisiaSiéntifikabaInvestigasaunKriminál,(b) Reformaprosesupenálhodisimplifikaprosedimentusira,(c)Reforsaprevensaunkrimegrave,violénsiaorganizadunosistemaprotesaunvitima,(d)Implementasistemaprotesauntestemuña.

• Hadiaksistemaezekusaunpenanosistemaprisionálliuhusi:(a)Reforsakompetén-sianoformasaunpesoálihasistemaprizaun, (b)Implementamedidaespesiálbajovenadultuentretinan16to21.

•Administrasaunjustisala’ohodi’ak.

•Formasaunjurí-dikaihaCFJJorganizaduliutan.

•Organizasaunjudisiáriuniaservisudisponi-velbasidadaunhotu.

•InvestigasaunKriminálnoprosesupenálihakbiitliután.

Page 75: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

75

PEDN 2011 – 2030 • Asegurasetórjustisahoasesubaservisujustisanokonfiansapúblikubasistemajustisa.(PESJ,meta11)• Habesikjustisabasidadaunhotu,promoveasesujustisaliuhusideskonsentrasaun.(PESJ,meta11.1)• RegulaMekanizmuDireituKostumeirunoJustisaKomunitáriunoimplementamonitorizasaun

sistemátika.(PESJ,meta11.3)• Hasa’enívelkonsiensialegálsidadaunnianliuhusiedukasaunsívikabagrupuvulneravel(fetonolabarik).• Implementapolítikalianofisialihasetórjustisahodifasilitaasesubaservisujustisa.(PESJ,meta11.6)

ASESU BA JUSTISA

• AsesubaJustisaseimenus.

• Sidadaunniakoñesi-mentukona-bakons-tituisaun, lei no sirania diretu sei limi-tadu.

• Seidauk iha meiusaltrnativubarezolu-saundisputa.

• Seidauk iha inter--relasaunentresiste-ma justisa formálnotradisionál.

• Reforsamekanizmuprotesaun jurídikanoasesuba tribunálliuhusi:(a)Defineapoiujurídikuhodiaseguraasesubajusti-sahusisidadunkbiit-laek, (b)Kapasitadefensórnoadvogadusiraihaareatéknikunoétika,(c)ReformaDefensoriaPúblikahodihalaoknaarhodi´ak,(d)Haluanredeklínikabaasesujustisaihamunisípiuhotu,(e)EstabelesimentuOrdenAdvog-aduihaTimor-Leste.

• Reforsainformasaunjurídikunohasa’ekoñesimentukona-balei, liuhusihadiak servisu informasaun jurídikaDefensoriaPúblikunosensibilizaKonstituisaun,leinodireitusidadaunliu husi meus komunikasaun oioin nomós matéria ho liansimples.

• Implementapolítikalinguaihasetórjustisaliuhusipublika-saunleiihalianofisiálrua,nokriakareiraespesiálbatradu-torjurídiku.

• Dezenvolvemeiusalternativubarezolusaunkazudisputa.• Promoveestudunodezenvolvimentumedidasbaregulasaun

DireituKostumariune’ebéfavoreseinterasaunjustisaformál.

• Sidadaunhotuasesubajustisahofasilnokazupendentesirapro-sesaholalais.

• Sidadaunhotuihakoñesimentukona-bakonstitui-saun,lei,nosiraniadireitu.

• Meiusalternativubaresolusaundisputasiraihanoutiliza;

• Sistemaformálnosistematra-disionálihainter-relasaun.

Page 76: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

76

PEDN 2011 – 2030 • Kontinuadezenvolveleine’ebégarantekonsiderasaunbakestaunnasionálhanesanjénerunolianofisiál.(PEDN)• Dezenvolvemetodolojianasionálhodirevénodirijelejislasaunsira.(PESJ,meta5.2)

PEDN 2011 – 2030 • Aseguraprotesaunbalabariknosalvaguardasiraniadireitufundamentál.(PESJ,meta5.2)• ImplementadireitulabarikhobazeKonvensaunONUnoKonstituisaunRDTL.

REFORMA KUADRU LEGÁL

• Seidauk iha atualizasaun baleisira.

• TermujurídikuihalianTetunseidaukdezenvolve.

• Lei barak mak públika ihade´itlianPortuges.

• Kompletakuadrulegál.• Revé,alteranoatualizaleisirane’ebéeziste

(Kódigu Prosesu Penal no Kódigu ProsesuSivíl,KódiguSivíl,LeiPenál).

• Hamosuregulamentubaleisirane’ebéeziste,liliuleibarainoPropriedade,expropiasaun,nokombatetráfikudroganotráfikuumanu.

• Simplifikanohadi’akualidadeleisirane’ebéeziste.

• Kuadrulegálihaona• Lei sira ne’ebé ezistesimplesnokosolida

• Informasaun kona-baleisiradisponivel

• Lei sira públika ihalianrua

Direito ba Labarik

• Sistema protesaunba labarik menor-idade seidauk fun-sionahodi’ak.

Promove direitu labarik liuhusi: o Elaborasaun,adopsaunnoimplementasaunleiesensiál

sira, inklui materiál direitu ba labarik, justisa balabarik,guardabalabariknohakiak(adopsi);

o Servisu ho komunidade hodi dizemina no hasa’e siraniakonsiénsiakona-badireitulabarikhamutuk.

• Labarik sira hetanprotesaun adekuadaliuhosi implementa-saun sistema prote-saunbalabarik.

Page 77: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

77

PEDN 2011 – 2030 • DeterminasituasaunjurídikabaraipedasukhotuihaTimor-LestenoaseguradisponibilidadeservisuTerras

Propriedadeihanasauntomak.(PESJ,meta2.4)• RaipedasukhotuihaTimor-Lesterejistahotuihaservisuterrasnopropriedade.(PESJ,Objetivu2.4.1)• Seiestabeleseorgaunautónomunoindependentehodijerekadastrurainoimoveisestadunian.(PEDN2015)

RAI NO PROPRIEDADE

• Seidauk iha imple-metasaunleibarai

• Laiha entidade auto-nomu espesifíku barainopropriedade

• Laiha iha fundu fi-nanseiru ba Imo-biliáriu

• Kontinua implementa polítika públika iha árearainopropriedadeliuhosi:(a)Implementaleihodidefinina’inbabensimoveis(rikusoin)norejimeex-propriasaunbautlizasaunpúbliku;(b)EstabeleseKomisaunRainoPropriedade, (c)EstabeleseFunduFinanseiruImobiliáriu,(d) Konkluilevantamentukadastrál ;(e)Estabeleserejistuimpostubabensimoveis; (f) Dezenvolve estudu kona-ba kriasauninstituisaun administrativa indireta hodi jerekadastru impostu nasionál; (g) Estabelese regraslegálkona-badespezuadministrativuhoprinsípiuigualdade,proporsionalidadenosiguransajurídika.

• Leiba raino lejisla-saun komplementarsiraadoptanoimple-menta hodi fasilitaasaunKomisaunRaino Propriedade noFundu FinanseiruImobiliáriu.

Page 78: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

78

PEDN 2011 – 2030 • ServisusetórjustisadisponivelihaMunisípiuhotu.(PESJ,meta1.2)• KuadruinstitusionálbasetórjustisakompletaonatuirKonstituisaunnoleisiraihaTimor-Leste.(PESJ,meta1.3)

SERVISUJUSTISA

• Servisu justisasei konsentradunosusarbasida-daun atu hetanasesuhofasilnolalais.

• Fó prioridade ba dezenvolvimentu institusionál no hadi’a servisu justisa nian liuhosi:o Deskonsentraservisujustisahodihabesikbasidadaun.o Adoptamatadalanbaprosedimentuadministrativu.o Introduzmekanizmuavaliasaunsistemátikanoperiódika

badezempeñuservisujustisa.o Reforsa kapasidade servisu rejistu no notariadu hodi

garanteservisulalaisnoasesivelbasidadaunhotu.o Kria regra no prosedimentu ba asaun administrativu

ne’ebé uniforma no transparante, liliu iha área rejistunotaridunorainopropriedade.

o Organizanohadi’a servisu sirahanesankonservatorianonotariadubarainopropriedade,defensoriapúblikanotribunál.

o Servisu justisafunsiona ho pro-sedimentu no ad-ministrativu idatransparente nobesik liutánbasi-dadaun.

Page 79: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

79

PEDN 2011 – 2030 • Asegurakoordenasaunsistemátikanoefikásihasetórjustisanoniainstituisaunsira.(PEDN)• SetórJustisaihakapasidadeatuidentifikanopriensepozisaunsirahotimor-oanne’ebéihamotivasaunno

kualifikadu.(PEDN2015)

PEDN 2011 – 2030

Dezenvolve institui- saun no rekursu umanu ba boa governasaun

•RekursuUmanulimi-taduihasetórjustisa

•Hadi´akfunsionamentuKonselluKoordenasaunbaJusti-sa.

•Avalia,revénoatualizaPlanuEstratéjikuSetórJustisa2011-2030.

•Asegura independénsia no efikásia husi KonselluSuperiornoKamaraKontas.

•Reforsaformasaunnoespesializasaunbarekursuumanu.•Reforsa mekanizmu inspesaun ba servisu iha áreajustisatomak.

• Instituisaun justisa iha rekursu umanu ne’ebé adekuadu no kualifikadu

KOOPERASAUN JURÍDIKA NO JUDISIÁRIA

• Kooperasaunjurídikuno judisiária seidaukaproveitahodi´ak.

• ReforsakooperasaunhonasaunCPLP,liuliuPortugalnonasaunASEANsira ihaárea relevanteba rejistuno notariadu, servisu prizonais, servisu reinsersaunsosiál,lejislasaunnoservisukadastrál.

• ReforsakooperasaunjurídikanojudisiariahonasaunvijiñunoCPLP,liliukombatekrimeorganizadutrans-nasionál.

• Kooperasaunjurídikunojudisiáriahaforsaservisusetórjustisa

Page 80: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

80

TABELA 29: JESTAUN FINANSA PÚBLIKU

PEDN 2011 – 2030 Iha2020ihaonaasesubainformasaunestatístikanesesáriukona-basetórsosiálnoekonomiaho

departamentuestatístikaidane’ebéindependente.(PEDN2020)

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

REFORMA FISKÁL NO FINANSA PÚBLIKA

• Taxa doméstika la’óspretolíferuki´ikliu

• Dezenvolvimentu de-pendemakaasbaorsa-mentuestadu

• KontinuaimplementaPlanuReformaFiskál.• KontinuaprosesuintrodusaunbaSistemaOrsamentu

bazeiabadezenpeñu.• Asegura sustentabilidade fiskál liuhusi kontrolu

despezapúblika.• Monitorizaimprestimu.• Esploraoportunidadeparseriapúbliku-privadu.• Kontinuadezenvolvimentukapasidadejestaunfinansas

públiku.

• Aumenta taxa do-mestiku laós petro-liferuba15%.

• 29% husi despezaestadu iha áreaEdukasaun, SaúdenoAgrikultura.

• Ihaonaprosedimen-tu operasionais baparseria públiku-privadu(PPP).

Page 81: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

81

PEDN 2011 – 2030 • Elaboraprogramadezenvolvimentuezekutivubajestórhotuihanívelsuperior.(PEDN2015)• Ihakulturanoprátikaidabaplaneamentulaborálihafunsaunpúblika.(PEDN2015)• Realizarevisaunestruturasetórpúblikuhodideterminabenefisiubainstituisaunautónomu.(PEDN2020)• Funsaunpúblikaadotaonateknolojiainformasaunmodernuhodiapoiuinisiativakomunikasaunefetiva

entredepartamentupúblikusiranokoordenasaunpolítika.(PEDN2020)

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

TABELA 30: ADMINISTRASAUN PÚBLIKA

REFORMA ADMINISTRASAUN PÚBLIKA

• Pozisaun kuadru superior sei-daukihabalansujéneru.

• Kapasidadejestaunihaadminis-trasaunpúblikuseilimitadu.

• Prosesu rekrutamentu, avalia-saun no promosaun seidaukutilizateknolojiainformátika.

• Prosesu rekrutamentu balunseidaukbazeiabaméritu

• Halo estudu ba produtividade forsa FunsaunPúbliku.

• Promovekapasidadejestaunkonsentraesforsuhodiselesionanoformajestórdi´akliuhokoñesimentutéknikunoabilidadelideransane’ebéforte.

• Utilizainstrumentuteknolojiainformátikabarekru-tamentu,avaliasaun,nopromosaunpesoál.

• Implementa instrumentu ba estimula produtivi-dadehoavaliasauntuirrezultaduserbisu.

• Aplikaprinsipiumérituiharekrutamentunopromo-saun.

• Promovenodezenvolvesistemagovernueletróniku.• Revé instrumentu legál sirahodihadi’a servisu

AdministrasaunPúbliku.

• Rekrutamentuihaadministrasa-unpúblikuefikaz,efisientenobazeiabaméritu.

• FunsaunPúblikufunsionahodi´ak.

• KarguXefiasiraihabalansujéneru.

Page 82: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

82

PEDN 2011 – 2030 • Seiihakulturanoprátikaplaneamenturekursuumanunofunsaunpúblika.(PEDN2015) • ArkivuTimor-Lestefunsiona(PEDN2015)

Formasaun no kapasita-saun kuadru administra-saun públiku

• Kapasidadepesoálseimenus.• Funsionáriu barak seidauk

asesubaformasaun.

•Reforsa no kapasita Institutu NasionálAdministrasaunPúbliku(INAP).

•Kapasita kuadru superiór iha adminis-trasaunpúblika.

•Dezenvolve sistema hodi garantia fun-sionáriuhotuihaasesubaformasaunnodezenvolvimentu.

• Konkluikuríkulunomodulubaformasaunprofesionál.

• Kuadruadministrasaunpú-blikuihamunisípiu,sukunoBairrusirahetanonaforma-sauntéknikunoprofisionál.

Prezervasaun no kon-servasaun dokumentu sira ho valor istóriku

• SeidaukihaSistemaNasionálba Arkivu no Konsellu Na-sionálbaArkivu

• Kapasidadefunsionáriulimi-tadu ihaárea jestaundoku-mentunoarkivu.

• Harii no reforsa servisu KonselluNasionálbaArkivunokonsolidapolítikaprezervasaun, konservasaun, valori-zasaunnoasesubaPatrimóniuDoku-mentuistóriku.

• ImplementaSistemaNasionálbaArkivuhodi apoiu reforma administrasaunpúblika no dezentralizasaun adminis-trativu.

• Utiliza teknolojia no sistema informa-saun no komunikasaun ba jestaundokumentasaun.

• Fó formasaun ba funsionáriu 100 ihaáreajestaundokumentunoarkivu.

• IhaonaSistemaNasionálbaArkivunoKonselluNasionálbaArkivu hodi preserva nokonservavaloristoriku.

• Dijitaliza 30% husi doku-mentuistóriku.

• Implementa ona norma nojestaun dokumentál ihamunisípiu3.

• Funsionáriu hetan ona for-masaun ihaáreaJetaunnoArkivu

Page 83: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

83

PEDN 2011 – 2030 • PreparakuadrunasionálplaneamentuhodiapoiodezenvolvimentuTimor-Leste(PEDN2015)• Estabelesekamaramunisípiubaluntanhoinfraestruturanorekursune’ebépermitefunsionamentu

kamaramunisípiu.(PEDN2030)

TABELA 31: DESENTRALIZASAUN NO PODER LOKÁL

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

DESENTRALIZASAUNADMINISTRATIVU NOAUTONOMIALOKÁL

• Kuadru legál ba desen-tralizasaun seidauk im-plementa.

• Kapasidade ba kuadruadministrative iha nivelsub-nasionálseilimitadu.

• Kontinua reforma polítiku administrativu liuhusirevizaunkuadrulegálne’ebéezistenoliuhusielabora-saunleifounbamunisípiusira.

• Reve’einstrumentulegálsirahodireorganizaadminis-trasaunlokal.

• DefineestatutumunisípiuDilinoKapitálMetropoli-tanaliuhusi(a)elaborasaunestatutupolitikuadmnis-trativu,(b)Transformasukubabairu.

• Estabeleserejiaunadmnistrativadekonsentradahodiasegura funsionamentu servisu (a)Rejiaun I (Leste);(b)RejiaunII(Sudueste);(c)RejiaunIII(Nordeste).

• Kapasitasaun kuadru administrativu iha nivelsub-nasionál.

• Instrumentulegálbapoderlokálfinaliza.

• IhaonaestatutufounbaDilinoKapitálMetropoli-tana.

• Estabeleserejiaunadmnistrativa3.

Page 84: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

84

Page 85: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

85

PEDN 2011 – 2030 Estabeleseprogramafounbadezenvolvimentulokáldesentralizadu(PEDN)

PROGRAMA DEZENVOLVI-MENTUPÚBLIKU

• Kualiadadenokuantidadein-fraestruturabázika(beemoos,edukasaun,saúde,Estradanopontenomósagrikultura) ihaárearuralseimenus.

• Partisipaunsetórprivaduihaprograma dezenvolvimentulokálseilimitadu.

Reforsa programa dezenvolvimentu local liuhusi:

a) Dinamiza kooperasaun institusional noinvestimentu estratéjiku entre autori-dadelokalnonasionál.

b) Enkoraza setór privadu atu investe ihaárearural.

c) Asegura prestasaun servisu públikune’ebéefikáznoefisientebasidadaun;

d) Kriaoportunidadefounbasidadaunsirahodipartisipademokrátikamente.

• 70%Infraestruturabázikaiha área rurál Fortalesepapél setór privadu ihaimplementasaun projei-tuinfraestruturabázika.

• Prestasaun servisu pú-bliku efikázno efisientebasidadaunsira;

• Sidadaun sira partisipademokrátikamente.

Page 86: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

86

• Aprovamedida sira baprotesaunno jestaunbakonserva-saunambientál.

• Kontinua programa protesaun biodiversidade hanesanreforestrasaun, rekolla lixu no resiklajen (lixu solidu nolikuidu),saneamentubázikuihamunisípiu,kombatepolu-saun iha tasi no rai-maran, no esplora enerjia renovavelinkluimeiusalternativabaenerjiatein.

• KonstruiLaboratoriumAmbientál.• IntroduzmatérialnokurrikulluambientálihaEnsinuBázikuSikluI,IInoIII.

• Protejenokonservaambienteihaáreaprotejida.• Kudaai-oanmiliaun1(ida).

PEDN 2011 – 2030 • EstabeleseLeiNasionálBiodiversidadenoKonservasaunFauna(PEDN2015)• Estabelesenormasirakona-bapolusaunatmosferasonora(polusisuara)noloromatan(PEDN2015)• Aumentakonxiensiapúblikuniankona-baprotesaunambientál(PEDN2015)• 70%husiProgramaAsaunbaAdaptasaunNasionáltuirKonvensaunNasoensUnidaskona-baAlterasaun

Klimátikaimplementaona(PEDN2030).• Projetutratamentulixurealizahokooperasaunhosetórprivadu.• Viveiroskomunitáriakudaonaai-oanhamutukmiliaun1(ida)tinantomakihanivelnasionál(PEDN2015)

–implementahusiMAF). Estabelese“AldeiaVerde”idahodihatuduprátikaambientálne’ebédi´akinkluiuzaenerjiarenovavel,

resiklajennotéknikukultivuorgániku.

TABELA 32: AMBIENTE PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

PROTEJE NO KONSERVA

AMBIENTE NO BIODIVER-SIDADE

• Enerjiareno- vavelseidauk utilizahodi´ak.• Faltakoñesi-

mentunoprote-saunmarina.

• Lei Ambientál im-plementa hodi pro-tejenokontrolupo-lusaun no prevenedestruisaun ambi-entál

• Jestaun lixu hodi´ak hodi produzadubunohamenuspolusaun.

• Aumentaonauzubaenerjiarenovavel

Page 87: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

87

• Rehabilita lagua hamutuk 14 inklui Parke Ekolójiku, Lagua TasiTolu,nokonstruiunidade20bakaptasaunbee-moos.

• Konserva animál no plantas salvajen (Lafaek, Kakatua, Loriku,Kakuak,Makikit,Dugon,nosst).

• Instalasaunkompostazendoméstikaanuálhamutuk8497hodihalotratamentubalixuorgánikunoprodusaunadubuihaPostuAdminis-trativu6ihaMunsípiuDili.

• EstabeleseITARihaumakainida-idakhodijerelixulikiduhosau-davel.

• 15%husiSukusiraaplikaprinsípiuR3(Redus,Re-uza&Resiklajen)hodireduzlixu.

• Konstrui293soe-foerfatintemporáriaihamunisípiusira.

• Jestaun lixuno polusaunsei mínimutebes.

• Prátikaestra-ga ambientehanesan soefoer arbiru,tesi ai, estra-gaanimálsal-vajenseiaas.

• Sidadaunhotumorisihaam-bientene’ebématak,moos

nosaudavel.• Animálselvajensirahetanonaprotesaun.

Page 88: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

88

Page 89: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

89

TABELA 33: SOSIEDADE SIVÍL

PEDN 2011 – 2030

PROBLEMA/DEZAFIU PROGRAMA/MEDIDA REZULTADU/IMPAKTU

APOIU BA SOSIEDADE SIVÍL

• ParseriaentreGover-nuho sosiedade sivílseidauk orientadudidi´ak ba hakbiitPovu.

• KontinuaparseriahoSosiedadeSivílsiraatugarantepartisipasaun sidadaun sira nian iha prestasaunserbisupúblikusiranoihaprosesudezenvolvimentutomak.

• ManteinapoiubaSosiedadeSivílliuhusiprojetukomu-nitáriabadezenvolvimentuatividadesosiu-edukasaun,kultural,relijiojunoekonómika.

• Manteinno implementanu’udarparseriaestabeleseonahonasaunmembruCPLPsirainkluiapoiubaForumSosiedadeSivílCPLP.

• Mantein finansiamentu ba partisipasaun ONGNasionálihaeventuÁzia.

• Governu ho SosiedadeSivílihaparseriane’ebedi´akhodikontribuibahakbiit povunodezen-volvimentu

• Apoiuinisiativahusior-ganizasaunrelijiozasira

• Relasaundi´aknome-tinhososiedadesivílsiraihaCPLPnoASEAN

Page 90: PROGRAMA GOVERNASAUN FRETILIN• Labarik idade tinan 3 to’o 5 maioria mak la asesu ensinu pre-eskolár. • 22% de’it mak asesu (EMIS). • Aumenta asesu ba Edukasaun Pre-Eskolár,

90