Keiu Rõa12.04.2011

Programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” hindamine

Page 2

Ülevaade hindamisest

► Eesmärk hinnata programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” tegevuste tulemuslikkust.

► Hindamise teostajad: Ernst & Young Baltic AS ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus.

► Hinnatud tegevused: Maakondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused (Pärnus ja Jõhvis) Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus (PTAK) Puudega lapse lapsehoidjate koolitus

► Programmi üldeesmärgiks oli suurendada erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivet. Programmi indikaator - töölesaamist toetavate teenuste abil tööle

rakendunud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 10%

Page 3

Metoodika

► Andmeallikad: Klienditoimikute analüüs (nõustamiskeskused, PTAK) Telefoniintervjuud teenuse saajatega (kokku 415 tk, sh 260

nõustamiskeskuse, 95 PTAK klienti ja 60 koolitatud lapsehoidjat) Intervjuud teenuse osutajatega (13 intervjuud) Intervjuud koostööpartneritega (20 intervjuud)

► Hindamisküsimused: Nõustamisteenus: teenuse tulemuslikkus, vajalikkus, teenusega

rahulolu, kättesaadavus, teenuse korraldus Lapsehoidja koolitus: koolituse läbinute tööle rakendumine,

rahulolu koolitusega, koostööpartnerite hinnang

► Hindamine toimus august 2010 - jaanuar 2011.

Page 4

Maakondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused Pärnumaal ja Ida-Virumaal

Page 5

Ülevaade nõustamiskeskustest

► Nõustamiskeskused Pärnus ja Jõhvis avati 2008. a lõpus.

► Sihtrühm: füüsiliste, vaimsete või sotsiaalsete erivajadustega inimesed ja nende pered (peamiselt maakonna piires).

► Eesmärk: Üldine toimetulekualane nõustamine, mille kaudu saab suurendada erivajadustega inimeste tööhõivet ja igapäevast toimetulekut.

► Osutatud teenused: Sotsiaalnõustamine Psühholoogiline nõustamine Perenõustamine

► Nõustati kokku 1135 inimest, sh Jõhvis 512 ning Pärnus 623.

Võlanõustamine Psühhiaatriline nõustamine (Pärnus) Juriidiline nõustamine (Pärnus)

Page 6

► Tüüpilised kliendid: Sagedamini naised, madalama haridustasemega, mittetöötavad Jõhvis: palju eesti keelt mittevaldavaid inimesi, sagedamini puudega (ise

või pereliige), rohkem mitteaktiivseid Pärnus: rohkem töötuid

► Sagedamini pakutavad nõustamise liigid: Jõhvis: sotsiaal-, võla-, psühholoogiline nõustamine Pärnus: sotsiaal-, juriidiline, võlanõustamine

► Peamised probleemid, millega pöörduti keskustesse: Jõhvis: finants-, pere- ja terviseprobleemid Pärnus: (mitte)töötamisega seotud probleemid, finants-, pere-, juriidilised-,

psühholoogilised probleemid

► Nõustamine tavaliselt keskuses kohapeal, vähem väljaspool keskust ja telefoni või e-posti teel.

Kliendid ja nõustamine

Page 7

Peamised tulemused (1)

► Teenus parandas toimetulekut, kuid rakendumise määr jäi loodetust madalamaks Jõhvis rakendus 4,1% ja Pärnus 8,3% nõustatutest. Üldeesmärk: 10% Rakendumine polnud eesmärgiks, tegevuste kaudu raske eesmärki mõjutada Toimetuleku paranemine: 76% Pärnu ja 65% Jõhvi keskuse klientidest said

nõustamise tulemusena probleemi lahendatud või oskuse/julguse edasi tegutseda

► Vajadus osutatud nõustamisteenuste järele on kõrge Seda arvas 95% teenuse saajatest, kõik teenusepakkujad ja

koostööpartnerid. Kõikide teenuseliikide osas

► Teenuse saajate rahulolu teenusega hea Nõustamisteenuse saajate hinnang teenusele tervikuna hea. Jõhvi 4,3 p ja

Pärnu 4,1 p (5-palli skaalal) Nõustamise ja nõustajatega jäi rahule 75% Jõhvi ja 88% Pärnu keskuse

klientidest

Page 8

Peamised tulemused (2)

► Teenus on klientidele üldiselt hästi kättesaadav ja informatsiooni teenuse kohta levitati piisavalt Teenuse kättesaadavust suurendas selle pakkumine väljaspool keskust Füüsiline ligipääsetavus teenusele üldiselt hea Teenuse saajad: info leidmisel polnud probleeme (94% Jõhvi ja 87% Pärnu

klientidest)

► Ei esinenud märkimisväärseid probleeme teenuse korraldusega Teenuse mahupiirangud on vajalikud, neid järgitakse mõistlikkuse piires Nõustamise ajalise mahuga jäi rahule 86% Jõhvi ja 91% Pärnu klientidest

► Aruandluse pidamine paberkujul ja suhteliselt suur valede kontaktide hulk Raskendab andmete kogumist, haldamist ja töötlemist Telefoniintervjuude läbiviimisel selgus, et paljud klienditoimikutes märgitud

telefoninumbrid on vigased (9% Jõhvi ja 12% Pärnu keskuse klientide puhul)

Page 9

Kokkuvõttev hinnang: nõustamiskeskused

► Üldhinnang Pärnumaa ja Ida-Virumaa nõustamis-keskustes osutatud nõustamisteenustele on hea.

► Peamised järeldused edaspidiseks: Nõustamisteenuse eesmärgi ja soovitud tulemuste täpsem

määratlemine (sh tulemusindikaatorite määratlemine) ja regulaarne tulemuste monitoorimine

Leida võimalusi aruandluse kvaliteedi tõstmiseks, et lihtsustada andmete kogumist, haldamist ja töötlemist

Page 10

Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus (PTAK)

Page 11

Ülevaade PTAK tegevusest

► PTAK alustas tööd 2008. a Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse juures Tallinnas.

► Sihtrühm: puudega inimesed ja nende pered (üle Eesti).

► Tegevus: nõustamisteenus, mille kaudu saab suurendada eri-vajadustega inimeste toimetulekuastet, vähendada hooldajate hoolduskoormust ja edendada läbi nõustamisteenuse tööhõivet.

► Teenused: Nõustamine abivahendi valikul Nõustamine keskkonnakohandamise alal Universaalse disaini alased koolitused Tervishoiu spetsialistide informeerimine puudespetsiifilistest abi-

vahenditest ja keskkonna kohandamise võimalustest

► Kokku sai aastatel 2008-2009 nõustamist 499 inimest.

Page 12

Kliendid ja nõustamine

► Tüüpilised kliendid: Nõustamine: sageli Harjumaalt, kuni põhiharidusega, mittetöötavad,

puudega Koolitus: enamasti naised, kõrgharidusega, töötavad

► Osutatud teenused: 64% klientidest said keskkonna kohandamise alast nõustamist 51% klientidest said abivahendite alast nõustamist

► Peamised probleemid, millega pöörduti keskustesse: Abivahendi nõustamine - valdavalt liikumisega seonduvad probleemid

(ratastool, seismine) Keskkonna kohandamine – valdavalt liikumisega seonduvad probleemid

(kaldtee, lift, vannitoale ligipääs, korrustevaheline liikumine), ka õpikeskkonna hindamine

► Teenus keskuses kohapeal ja väljaspool keskust üle Eesti

Page 13

Peamised tulemused (1)

► Teenus parandas toimetulekut, kuid rakendumise määr jäi loodetust madalamaks Rakendus 4,3% keskuse klientidest. Programmi eesmärk: 10% Toimetuleku paranemine - teenusel oli positiivne tulemus abi saamise

seisukohast, siiski jäid soovitused sageli rakendamata PTAK-i poolt soovitatud abivahend hangiti 67% juhtudel, keskkonna

kohandusi viidi ellu 45% juhtudel

► Vajadus osutatud nõustamisteenuste järele on kõrge Kõik teenuse osapooled pidasid PTAK teenuseid vajalikuks: 93% teenuse

saajatest, kõik teenusepakkujad ja enamik koostööpartnerid

► Teenuse saajate rahulolu teenusega hea Nõustamise ja nõustajatega jäid rahule 86% klientidest

Page 14

Peamised tulemused (2)

► Teenuse asukoht on raskesti ligipääsetav Teenuse pakkumine kliendi kodus suurendab ligipääsu Ligi veerand klientidest said nõustamist keskuses Mitmed kliendid ja koostööpartnerid tõid välja, et asukoht on ebamugav Koostööpartnerid: keskus paikneb kohas, mis on kesklinnast kaugel ja

sinna on raske pääseda, eriti liikumispuudega inimestel

► Klientidel ja koostööpartneritel info olemas, kuid üldhinnang, et info levitamisega võiks rohkem tegeleda 91% klientidest - info leidmine ei olnud raske (kes ise otsisid),

teenuspakkujad ja koostööpartnerid tõid välja, teadlikkus teenustest oleks võinud kõrgem olla

► Selgusid probleemid seoses aruandluse kvaliteediga 30% klientidest, kellega saadi telefoniintervjuude käigus kontakti, väitis, et

pole nõustamist saanud

Page 15

Kokkuvõttev hinnang: PTAK

► Üldhinnang PTAK-s osutatud nõustamisteenustele on hea.

► Peamised järeldused edaspidiseks: Nõustamisteenuse eesmärgi ja soovitud tulemuste täpsem

määratlemine (sh tulemusindikaatorite määratlemine) ja regulaarne tulemuste monitoorimine.

Nõustamise kõrval (veel) rohkem tähelepanu pöörata soovitatud abi-vahendi soetamise võimalikkusele ja keskkonna kohandamise alaste projekti teostatavusele, tehes (rohkem) koostööd KOV-de, maavalitsustega, rehabilitatsiooniasutustega.

Info levitamise tõhustamine ja aruandluses esinevate probleemide põhjuste väljaselgitamine ja neile lahenduste leidmine.

Page 16

Puudega laste lapsehoidja koolitus

Page 17

Ülevaade koolitusest

► Raske ja sügava puudega laste lapsehoidjate koolitus, mille kaudu saab muuta puudega lapse hoiu teenus senisest kättesaadavamaks ning toetada pereliikmete naasmist tööturule.

► 2008. a august-detsember koolitati 75 lapsehoidjat, sh eesti keeles 55 ja vene keeles 20 (kokku 3 koolitust, sh 2 eesti keeles, 1 vene keeles).

► Koolituse saajad kõik naised, sagedamini Harjumaalt (53%), pigem kõrgema haridustasemega (kõrgharidusega 32%, keskeriharidusega 42%).

Page 18

Peamised tulemused

► Koolitus oli omandatud erialal rakendumise seisukohast edukas 65% on koolituse järgselt puudega lapse hoidjana töötanud, ligi pooled

töötavad jätkuvalt Rakendumine kõrgem eestikeelsete koolitatute osas (76%)

► Koolitatute hinnang koolituse kasulikkusele oli hea Venekeelsel koolitusel osalejate rahulolu oluliselt kõrgem -

viiepallisüsteemis hinde 4 või 5 andsid eestikeelse koolituse läbinutest 69% ja venekeelse koolituse läbinutest 100%

► KOV-d oli koolitusest teadlikud ning leidsid valdavas osas, et koolitus soodustab puudega lapse pereliikmete tööturule naasmist

► Peamine mitterakendumise põhjus: töökohtade vähesus

Page 19

Kokkuvõttev hinnang: lapsehoidjate koolitus

► Üldhinnang raske ja sügava puudega laste lapsehoidjate koolitusele on hea.

► Peamised järeldused edaspidiseks: Enne koolituse kordamist kaardistada täpsem vajadus

Page 20

Tänan kuulamast!

KÜSIMUSED?