Tallinna Ülikool

Informaatika Instituut

Projektiplaan

Laste ja noorte jalgpallimeeskondade koormuse jälgimise süsteem

mängu- ja treeningsituatsioonides

Õppeaine: Projektijuhtimine

Juhendaja: Phd Peeter Normak

Autorid: Alar Vares

Elo Sepp

Nele Metsallik

Tiina Soomre Tuisk

Tallinn 2013

Sisukord

Projekti lühikokkuvõte...............................................................................................................4

Projekti nimi...........................................................................................................................4

Koordineeriva allüksuse ja projektijuhi nimi.........................................................................4

Projekti põhieesmärk..............................................................................................................4

Projekti saavutamiseks planeeritud tegevuste loetelu............................................................4

Põhiandmed................................................................................................................................5

Põhieesmärk...........................................................................................................................5

Andmed osalevate institutsioonide kohta.............................................................................5

Projekti taust..............................................................................................................................5

Vajadus...................................................................................................................................5

Olemasolevate tehniliste lahenduste kaardistamine...............................................................6

Sihtrühm.................................................................................................................................6

Hetkeolukord..........................................................................................................................6

Valdkonna prioriteetsus.........................................................................................................7

Projekti eesmärkide ja elluviimise kooskõla seadusandlusega.............................................7

Projekti põhitulemid...............................................................................................................9

Projekti kirjeldus........................................................................................................................9

Tarkvaraarendus.......................................................................................................................10

Nõuded infosüsteemile.........................................................................................................10

Tarkvaraarenduseks vajalikud ressursid..............................................................................11

Ajagraafik.................................................................................................................................12

Projekti haldamine...................................................................................................................12

Meeskond.............................................................................................................................12

Töö- ja aruandluse kirjeldus.................................................................................................13

Riskid...................................................................................................................................13

Projekti tulemuse rakendamise või levitamise kavand............................................................14

2

Hinnang majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule projekti eesmärkide saavutamisel.................15

Projekti eelarve........................................................................................................................15

Kokkuvõte................................................................................................................................16

Projekti oodatavad tulemused..............................................................................................16

Edukuse kirjeldus.................................................................................................................16

Jätkuprojekt..........................................................................................................................16

Kasutatud kirjandus ja allikad..................................................................................................17

Lisa 1 Rahastamiseallikad........................................................................................................18

Lisa 2 adidas miCoach Speed_cell...........................................................................................19

Lisa 3 Küsimused adidas’e seadme miCoach Speed_celli võimaluste kaardistamiseks.........20

Lisa 4 Küsitluse tulemused......................................................................................................21

3

Projekti lühikokkuvõte

Projekti nimi

Laste ja noorte jalgpallimeeskondade koormuse jälgimise süsteem mängu- ja

treeningsituatsioonides

Koordineeriva allüksuse ja projektijuhi nimi

Tallinna Ülikooli Informaatika Instituut

Projektijuht: Alar Vares

Meeskond: Elo Sepp, Nele Metsallik ja Tiina Soomre Tuisk

Projekti põhieesmärk

Noorte jalgpallurite koormuse kaardistamine: võimaluse loomine treeneritele mängijate

koormustest ülevaate ja võrdlusvõimaluse saamiseks, tehnilise lahenduse väljatöötamine.

Projekti saavutamiseks planeeritud tegevuste loetelu

1 Tegevuskava koostamine

a ressursside hindamine

b ülesannete jaotamine

2 Kasutajate vajaduste väljaselgitamine

a küsitluse koostamine

b küsitluse täitjate otsimine

c küsitluse vastuste analüüs

3 Eelarve koostamine

4 Olemasolevate tehniliste lahenduste kaardistamine

5 Projektiplaani esitlemine

6 Rahastuse leidmine projekti elluviimiseks

7 Projekti käivitamine

8 Piloodi läbiviimseks sobiva integreeritava lahenduse leidmine

a olemasoleva seadme testimine ja analüüs

9 Tarkvara loomine

10 Projekti testimine

a testmängu läbiviimine ja analüüs

11 Projekti lõpetamine

4

Põhiandmed

Põhieesmärk

Projekti eesmärgiks on luua infosüsteem, kus treenerid saavad ülevaade noorte jalgpallurite

koormustest treening- ja mängusituatsioonides. Loodav lahendus peab võimaldama koondada

info erinevate tootjate seadmetelt ühte infosüsteemi. Kogutavat infot peab saama analüüsida

ja võrrelda.

Andmed, mida kogutakse võimaldavad analüüsida noorsportlase poolt treeningul ja

võistlusel läbitavat vahemaad, kiirust, koormust ja koormuse talumist. Testimiste tulemusena

saab alustada noorsportlaste andmetega andmebaasi loomist.

Treenerile annab statistiliste andmete lugemise ja kasutamise keskkond võimaluse luua

arenguplaanid oma treeningrühmale. Individuaalse statistika võrdlusvõimaluse ja

analüüsimisega saab leida noore jalgpalluri arengukohad ning ennetada võimalikke

terviserikkeid. Treening- ja võistlustulemustes kajastuvad suuremad kõrvalekalded on

kirjeldatud statistiliste näitajatega, mis on toeks treeneri poolt visuaalsele märkamisele.

Lisaks saab projekti elluviimisel luua treeneritele noorte jalgpallurite infosüsteemi, kus on

olemas võrdlusandmed eakaaslaste keskmiste tulemuste ja tippudega.

Projekti viiakse läbi tihedas koostöös Eesti parimate jalgpalli noortetreeneritega.

Andmed osalevate institutsioonide kohta

Projekti raames on plaanis kaasata Tallinna Ülikool Informaatika instituudi magistrandid ja

teha koostööd TLÜ Terviseteaduse ja Spordi instituudi, Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti

jalgpalliklubidega.

Projekti taust

Vajadus

On väga tähtis, et treenerid valdaksid kogu infot treeningrühmas olevate noorte jalgpallurite

kohta. Tänasel päeval on olemas seadmed, millega saab jalgpallur ise mõõta oma sooritusi

5

võistlustel ja treeningul. Treenerid peaksid seda infot omama, et saadavat infot õigesti

tõlgendada ja noorsportlasi nõustada. Nad peaksid looma uues infoväljas noortele mängijatele

eakohase arengukeskkonna.

Osa noori jalgpallureid juba kasutavad koormuse jälgimise seadmeid ka meil Eestis.

Tulemusi võrreldakse oma ala tippudega, nii oma eakaaslaste kui ka profisportlastega.

Noored tahavad olla paremad ja seetõttu ei pruugi enda valitud meetodid eesmärgile viia vaid

hoopis kahju teha. Tagajärjeks ülekoormuse risk ja tervisehäired.

Kuna kõik ei saa personaalseid seadmeid endale lubada ja neid kasutada ning jalgpalliklubid

ise ei ole mõõtmistehnikaga varustatud, siis üldjuhul koormuse mõõtmise ja tulemuste

analüüsiga ei tegeleta treeningutel vastavalt uutele võimalustele.

Olemasolevate tehniliste lahenduste kaardistamine.

Adidas’el on olemas jalgpallurite koormuse mõõtmiseks kiip, mis pannakse

jalgpallipuutsasse.

Adidas’e kiibi tutvustus on projektiplaani lisas nr 2. Adidas’el on olemas pulsi mõõtmise

vahend miCoach Heart Rate Monitor.

Nike’l ei ole jalgpalli jaoks sobivat koormuse mõõtmise vahendit.

Polar’il on pulsi mõõtmiseks olemas erinevad lahendused nii individuaalsed kui ka

meeskonnale: WearLink+ anduriga pulsivöö, Polar Team² Pro süsteem.

Sihtrühm

Põhiline sihtrühm on jalgpallitreenerid. Kasusaajad on noored jalgpallurid.

Hetkeolukord

Kõik noored jalgpallurid, kes osalevad Eesti Meistrivõistlustel peavad vähemalt kord aastas

käima Spordimeditsiini Sihtasutuses terviseuuringul.

Noorte jalgpallurite treenimisel ei ole tavapärane nende koormust ja koormuse taluvuse

mõõtmine mängu- ja treeningsituatsioonides (Lisa 4).

Sageli esineb, et peale aktiivse noorsportlase spordiarsti külastust on noorel jalgpalluril

diagnoosiks ülekoormus ja tuleb võtta treeningutest puhkust.

Müügil on jalgpalluritele sobiv seade „adidas miCoach Speed_Cell“, millega saab mõõta oma

koormust võistlusel ja treeningul - läbitud vahemaad, kiirenduste arvu, maksimumkiirust jm

6

(Lisa 3). Noored võivad teha statistikast valesid järeldusi ning kasu asemel kahju saada

võrreldes ennast teistega, ka tippjalgpalluritega. Noored võivad olla tulemuste võrdlemisel

ebarealistlikud oma võimete arendamise osas.

Valdkonna prioriteetsus

Eesti Spordiregistri andmetel on jalgpall 2011. aasta seisuga riigi kõige harrastatavam

spordiala. Eesti meistrivõistlustel osaleb kümnes täiskasvanute liigas ja noorte võistlustel

kokku ligi 600 võistkonda (Delfi Sport 2012).

Lapsed ei ole väiksemõõtmelised täiskasvanud ei füsioloogiliselt ega psüühiliselt. Kõik

noorsportlased olenemata nende võimetest peavad läbima üldettevalmistava treeningu etapi.

Üldettevalmistav etapp kestab tavaliselt 8.-14. eluaastani, kuid sõltub noorsportlase

bioloogilise arengu kiirusest. Noorsportlase vaimne heaolu ja sportlik areng on tagatud siis,

kui treeningkoormused vastavad:

tervislikule seisundile

füüsilisele ja vaimsele ettevalmistusele

bioloogilisele vanusele

Üldettevalmistava etapi peaülesanneteks on:

tervise tugevdamine

igakülgne kehaline areng

huvi äratamine spordi vastu

tahteomaduste kasvatamine

aktiivse sportliku hoiaku kujundamine

Oluline on, et treeningkoormuste maht ja intensiivusus tõusevad järk-järgult. Peale haigusest

või vigastusest paranemist treeningutele naasmisel tuleks alustada järk-järgulist

treeningkoormuse tõstmist, mitte enne haigestumise/vigastuse tasemelt jätkates. Määrava

tähtsusega on treeneri, noorsportlase, lapsevanema/ hooldaja ja spordiarsti igakülgne koostöö

(Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon 2012).

Projekti eesmärkide ja elluviimise kooskõla seadusandlusega

Üheks projekti rakendamise probleemkohaks võib saada projekti rakendamisel isikuandmete

kogumine ja töötlemine. Isikuandmete kaitse seadus näeb ette, et delikaatseteks

isikuandmeteks peetakse §4 lg 2 kohaselt ka andmeid inimese terviseseisundi kohta. Seaduse

7

kohaselt on delikaatsete isikuandmete töötlemiseks kohustus registreerida see Andmekaitse

Inspektsioonis.

Isiku majandustegevust ei registreerita ega anta talle tegevusluba või litsentsi tegevusalal,

millega kaasneb delikaatsete isikuandmete töötlemine, kui isikuandmete töötleja ei ole

registreerinud delikaatsete isikuandmete töötlemist Andmekaitse Inspektsioonis või

määranud isikuandmete kaitse eest vastutavat isikut. Andmekaitse Inspektsioon keeldub

delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimisest, kui töötlemiseks puudub seaduslik

alus või töötlemise tingimus ei vasta õigusaktis sätestatud nõudele. Lisaks ka juhul, kui

rakendatud isikuandmete organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed ei

taga seaduses sätestatud nõuete täitmist. Nendeks nõueteks on muuhulgas:

1) vältida kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

2) ära hoida andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis,

samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3) ära hoida isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele

andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

4) tagada, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks

lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

5) tagada andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

6) tagada, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

7) kujundada ettevõtte, asutuse või ühenduse töökorralduse niisuguseks, et see võimaldaks

täita andmekaitse nõudeid.

Lisaks töötlemisele kehtestatud nõuetele on seaduse kohaselt vajalik ka kõikide

andmesubjektide nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Nõusolekus peavad olema selgelt

määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning

isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele

8

edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise

osas.

Kui lähtuda seaduse paragrahvis 6 esitatud põhimõttest ehk individuaalse osaluse

põhimõttest, siis tuleb andmesubjektile võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele

andmetele. See aga omakorda tekitab vajaduse töötlemise programmis eraldada kõikide

subjektide andmed selliselt, et võrreldavusi presenteerides esitatakse andmed teisi isikuid

määratlemata (Isikuandmete kaitse seadus).

Kõikide nende nõuetega tuleb tarkvaralahendust välja töötades arvestada.

Projekti põhitulemid

Projekti tulemusena valmib tarkvaralahendus, mis võimaldab

noorte jalgpallurite koormuse detailset kaardistamist;

erinevate seadmetega (kiipide, pulsivöö) andmete kogumist;

koormuse põhjalikku analüüsimist ning võrdlust;

andmete kuvamist erinevatele platvormidele;

vältida ülekoormuse esinemist noorte jalgpallurite seas.

Projekti kirjeldus

Käesolevas projektis on kavas läbi viia olemasolevate seadmete testimine ühe jalgpalliklubi

treeningrühma noorte seas.

2013. aasta suvel testitakse olemasolevaid koormuse jälgimise süsteeme valitud

treeningrühma 15 noore mängija ja testmängude 15 vastasmängija peal.

Läbi plaanitakse viia 5 testmängu, kus on erineva tugevusastmega vastased ja mõõta tulemusi

1-3 nädala treeningutel. Testmängudel ja -treeningul kogutakse infot vahemaa, kõrge

intensiivsusega vahemaa, sprintide arvu, aktiivse aja, maksimum kiiruse ja pulsisageduse

kohta.

Infosüsteemi arendajad valitakse konkursiga. Arendajad analüüsivad testmängudes kogutavat

infot ja olemasolevaid süsteeme ning loovad erinevate seadmetega kogutava info jaoks

infosüsteemi.

9

Loodav süsteemirakendus võimaldab analüüsida mängijate tulemusi personaalselt ja

võistkonna tasemel. Samuti võimaldab süsteem anonüümselt võrrelda mängija tulemusi

eakaaslastega, näha keskmisi ja parimaid tulemusi.

Sügisel viiakse infosüsteemi testimiseks läbi üks testmäng ja üks treening ning kontrollitakse

tarkvara toimivust.

Tarkvaraarendus

Nõuded infosüsteemile

Funktsionaalsus

a Lahendus peab võimaldama analüüsida mängijaid personaalselt ja võistkonna tasemel

b Andmebaasis hoitavad personaalsed andmed tohivad olla kättesaadavad ainult

määratud kasutajatele

c Lahendus peab võimaldama märkida iga mõõdetava parameetri juures normväärtused

vanusegrupi põhiselt

d süsteem peab võimaldama mõõta ja analüüsida:

vahemaad (km), kõrge intensiivsusega vahemaad (km), sprintide arvu, aega

kokku, aktiivset aega, maksimum kiirust (km/h), profiili - graafiliselt vahemaa

(m) ja aeg (min), kõrge intensiivsusega vahemaa (m) ja aeg (min),

pulsisagedust

Kasutatavus

a Rakenduse kasutaja peab olema võimeline rakendust kasutama intuitiivselt

(mõistetavad ikoonid, lihtne navigeerimine, kasutajaliidese ühtne disain)

b Vajadusel peab kasutajale olema kättesaadav on-line kasutusõpetus

Käideldavus

a Teenuse seisaku korral peab süsteemi töö olema taastatud 12h jooksul

b Teenuse häire korral peab süsteemi töö olema taastatud 24h jooksul

Jõudlus

a Infosüsteem peab tõrgeteta töötama saja samaaegse kasutaja korral

10

b Ühe parameetriga andmebaasipäring peab tagastama vastuse vähem kui ühe

sekundiga

Toetatavus

a Rakendus peab olema evitatav veebibrauserites Google Chrome, Internet Explorer

versioonil alates 7, veebibrauseris Safari versioonil alates 5, Firefox versioonil alates

17

b Süsteem võib olla hoolduses kuni 6h kuus

Realiseeritavus

a Infosüsteemi loomisel peab kasutama vabavaralisi komponente ja IT kogukonna poolt

heakskiidetud meetodeid.

b Andmebaasimootorina peab kasutama kas PostgreSQL´i või MySQL´i

c Süsteem peab olema tõlgitav eesti, vene ja inglise keelde

Tarkvaraarenduseks vajalikud ressursid

Tabel 1. Ressursid

Tegevus Vastutav roll töömaht (tundi)

Planeerimine Projektijuht 40

Infosüsteemi arhitektuuri väljatöötamine

Arhitekt 20

Detailanalüüs Analüütik 40

Süsteemi disaini väljatöötamine Arendaja 40

Programmeerimine Arendaja 40

Testimine Testija 40

Paigaldus Administraator 20

Integratsioon ja liidestamine Administraator 20

Dokumentatsiooni koostamine Arendaja / Projektijuht 20

Koolitus Projektijuht 20

11

Ajagraafik

Tabel 2. Ajagraafik

Tegevus Ajaline hinnang

2012

Tegevuskava koostamine Oktoober 2012

Sihtrühma küsitluse analüüs Oktoober – detsember 2012

Eelarve koostamine November 2012

Olemasolevate tehniliste lahenduste kaardistamine November - juuli 2013

2013

Projektiplaani esitlemine Jaanuar 2013

Rahastuse taotlemine Veebruar - aprill 2013

Projekti käivitamine Mai  2013

Infosüsteemi arendaja leidmise konkurss Mai 2013

Olemasoleva seadme testimine ja analüüs Juuni - juuli 2013

Infosüsteemi loomine August - oktoober 2013

Projekti piloot, testimine November 2013

Projekti lõpetamine Detsember 2013

Projekti haldamine

Meeskond

Alar Vares - Tallinna Ülikooli informaatika instituudi magistrant, õpib infotehnoloogia

juhtimise erialal. Bakalaureusekraad omandatud Tartu Ülikoolis Infotehnoloogia erialal 2006.

aastal.

Elo Sepp - Tallinna Ülikool informaatika instituudi magistrant, õpib haridustehnoloogia

erialal. Bakalaureusekraad omandatud Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti erialal 2011.

aastal.

12

Nele Metsallik - Tallinna Ülikooli informaatika instituudi magistrant, õpib infotehnoloogia

juhtimise erialal. Bakalaureusekraad omandatud Tallinna Ülikoolis riigiteaduste erialal 2012.

aastal.

Tiina Soomre Tuisk - Tallinna Ülikool informaatika instituudi magistrant, õpib

haridustehnoloogia erialal. Bakalaureusekraad omandatud Tartu Ülikoolis majandusteaduse

erialal 2008. aastal.

Töö- ja aruandluse kirjeldus

Projektimeeskond tagab testmängudel koormuse jälgimisel tehniline toe ja korraldab

infosüsteemi arendajate leidmiseks konkursi.

Igakuiselt tehakse kokkuvõte projekti käigust, vajadusel tihemini.

Projekti lõpus tehakse projektist kokkuvõte projekti tulemuste vastu huvi tundnud

osapooltele. Aruandlus esitatakse vastavalt rahastaja(te) soovile.

Riskid

TUGEVUSED

Motiveeritud projektimeeskond

Projektimeeskond on sõltumatu klubidest

Süsteemi arendus vastavalt sihtgrupi

soovidele (treenerid, alaliit)

Kasutajaliides kohalikus keeles

Uuringutel põhinev metoodika ja selle

kasutamine treeningutel

NÕRKUSED

Süsteemi arenduse teostab kolmas osapool

Süsteemi kasutuselevõtt eeldab, et kõik

osalejad kasutavad tehnoloogilist

lahendust

Infosüsteemi lahendus peab saama kõikide

osapoolte heakskiidu, et see edukalt

kasutusele võtta

VÕIMALUSED

Kaasata suur osa antud ala harrastajatest

valitud sihtgrupis

Suure valimi põhjal saab teha laiapõhjalisi

analüütilisi uuringuid ja läbi selle

vähendada ülekoormust ja terviserikkeid

Juurutada analüütiline-metoodiline

lähenemine treeningutesse

Arendada süsteem, mis võimaldab

OHUD

Ei suuda kaasata piisavalt treenereid ja

sidusgruppe

Treenerid ei ole piisavate eelteadmistega,

et osata kasutada saadavat infot

Treenerid peavad analüüsi liiga

keeruliseks ja ajamahukaks

Projektile ei leia rahastust

Tehnoloogilised piirangud analüüsimiseks

13

kasutajatel treenida teadlikult Süsteem ei võimalda uusi tehnoloogiaid

integreerida

Tugevused: kuidas kasutada tugevusi nii, et võimalused realiseeruksid?

Luua atraktiivne süsteem, mis on lihtsasti kasutatav ja vajadusel laiendatav nii uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu kui ka analüüsivõimaluste vaates.

Nõrkused: Kuidas ületada nõrkusi, mis ei lase võimalustel realiseeruda?

Oluline on osapooli kohe teavitada tehnoloogilistest piirangutest, mille paneb paika

kasutatava tehnoloogia võimekus andmeid koguda ja neid hilisemas faasis analüüsida.

Süsteemi analüüsi käigus arvestada võimalusel kõikide osapoolte soovidega ja esimeses

faasis realiseerida enimsoovitud funktsionaalsus. Lisafunktsionaalsuste osas kirjeldada plaan

koos ajakavaga nende hilisemaks realiseerimiseks.

Võimalused: Kuidas neutraliseerida ohte, et võimalused realiseeruks?

Leida võimalused (sponsorid), kuidas rahastada andmete kogumiseks vajaliku tehnoloogia

soetamist (jalgpallijalanõudesse sobilikud seadmed).

Planeerida rohkem ressurssi olemasolevate tehnoloogiate analüüsi ja kaasata antud

tehnoloogia uurimisest huvitatud spetsialistid.

Disainida lahendus, millega on võimalik lihtsasti integreerida uusi lahendusi ja laiendada

olemasolevate lahenduste andmekogumise võimalusi.

Ohud: Kuidas kasutada tugevusi nii, et ohud ei realiseeruks?

Tutvustada ideed alaliidus ja klubides - leida teemast huvitatud osapooled.

Järelprojektina luua metoodika ja teha treeneritele koolitusi, et nad oskaksid saadavat infot

maksimaalselt treeningutel ära kasutada.

Tuleb olla pidevas infovahetuses treeneritega. Tarkvaralahendust luues jälgida, et treenerite

vajadused ja ootused saaksid täidetud.

Projekti tulemuse rakendamise või levitamise kavand

Projekti tulemina saadavat ülevaadet koormuse mõõtmise erinevatest võimalustest ja

tarkvaralahendust mõõdetavate tulemuste töötlemiseks on kavas kasutada noorte jalgpallurite

treeningute paremaks planeerimiseks. Projekti tulemusi tutvustame Eesti Jalgpalli Liidule

14

ning spordimeditsiini ja sporditeadusega tegelevatele spetsialistidele. Seejärel on plaanis

tutvustada tulemusi ja uut lahendust erinevates klubides ja kaardistada teavitamine kaudu

huvitatud osapooled. Läbi jalgpalliliidu on võimalus täiendavalt leida ja kaasata huvitatud

liikmeid. Kavas on korraldada infokoosolek, kutsudes kokku kõik teadaolevalt võimalikku

tulemust rakendada soovijad ja anda põhjalik ülevaade saadud tulemustest ning edasistest

võimalikest arengutest.

Hinnang majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule projekti eesmärkide saavutamisel

Projekti tulemused aitavad oluliselt kaasa laste ja noorte tervislikumale treenimisele. Mured

seoses noorte sportlaste tervisekäitumisega on viimastel aastatel palju esile kerkinud just

ületreenimise ja vigastuste ohu suurenemise tõttu. Treeneri poolt kontrollitud

treeningtegevuse mõõtmine ja analüüsimine aitab parandada noorte üldfüüsilist seisundit

väiksema riskiohuga. Süsteemi soetamiseks kõikidele aktiivsetele jalgpalliklubidele näeme

olulist rolli nii riiklikul kui ka sponsorite toetusel.

Projekti eelarve

Tabel 3. EelarveTegevus Ajaline Maksumus* Maksumus kokku % Tarkvaraarendus 300 h 30€/h 9000 € 43 %Virtuaalserveri rent 5 kuud 30€/kuu 150 € 1 %Kiibid** mängijatele 30 tk 200€/mängija 6000 € 29%Pulsivööd 15 tk 60€/mängija 900 € 4%Konsultatsioonid 25 h 34€/kuu 850 € 4%Projektimeeskonna stipendiumid (4 in) - 1000€ 4000 € 19%

Kokku 20 900 €*Tasud on arvestatud koos kõikide maksudega. Toodete hind sisaldab käibemaksu.** Kiibi hind sisaldab kiibiga sobiva jalgpallipuutsa hinda. Ühe kiibi hind on 60 €.

Võimalikud allikad rahastamisevajaduste katmiseks on toodud projektiplaani lisas nr 1.

15

Kokkuvõte

Projekti oodatavad tulemused

Projekti erinevad etapid annavad võimaluse saada ülevaate koormuse mõõtmise võimalustest.

Testmängud annavad võimaluse jälgida ja analüüsida oma grupi mängijate kohta saadavat

infot. Testgrupi treener saab ülevaate 1-3 nädalasest treeningprotsessi koormustest ja

mängijate kohanemisest koormustega. Treenerid annavad tagasisidet, kas koormuse

mõõtmisest saadav info aitab treeninguid viia paremale tasemele.

Noored jalgpallurid saavad ülevaate, millised on nende sooritused. Treenerid annavad

jalgpalluritele tagasisidet ja teada, kuidas lugeda ja suhtuda statistilisse infosse.

Projekti käigus loodava uue tarkvaralahendusega saavad treenerid ülevaate mängijate

koormustest ning selle talumisest mängudes ja treeningul: läbitud vahemaa, kõrge

intensiivsusega vahemaa, sprintide arvu, aktiivse aja, maksimum kiiruse ja pulsisageduse

erineval ajahetkel.

Koormuse mõõtmine annab treenerile ülevaate ja võimaluse võrrelda eakaaslasi ning

targemalt ja individuaalselt planeerida treeninguid.

Edukuse kirjeldus

Projekt hinnatakse tulemuslikuks, kui süsteemi soovib kasutusele võtta vähemalt 5 treenerit

Eesti jalgpalliklubidest.

Jätkuprojekt

a Metoodika väljatöötamine, kuidas saavad treenerid treeningprotsessis kasutada

trennides ja võistlustel noorsportlaste koormuse kohta saadavat infot. Treenerite

koolitamine. Juhendmaterjalide loomine.

b Tarkavalahendust on võimalik kasutada ka teistel spordialadel koormuse jälgimise

süsteemina.

16

Kasutatud kirjandus ja allikad

Delfi Sport 2012. http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/jalgpalliliidul-taitus-tana-91-aastat.d?id=65407318

Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon 2012. http://www.kliinikum.ee/noorsportlasele/treen.php?pageID=16

Isikuandmete kaitse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389

17

Lisa 1 Rahastamiseallikad

Võimalikud rahastamiseallikad

a Meede „IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine“:

http://str.archimedes.ee/et/struktuurifondid/Taotlejale/IKT-avatud-voor

Riiklik IKT kõrgharidusprogramm “Tiigriülikool+” (2013-2016):

http://www.eitsa.ee/pohitegevused/tiigriulikool/ikt-korgharidusprogramm/

b EAS: “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud teadustegevused (7 RP:

Võimekus)”:

http://easbaas.5dvision.ee/index.php

Tingimused:

1. vähemalt kolm erinevat VKE-d kolmest erinevast EL-i liikmesriigist või

assotsieerunud riigist;

2. vähemalt kaks teadustööd tegevat asutust või ettevõtet.

Projekti koordinaatoriks peaks üldjuhul olema üks VKE-dest. VKE-d tellivad teadus- ja

arendustööd allhanke korras teadusasutustelt.

c “Info ja kommunikatsioonitehnoloogiad (7 RP: Koostöö programm)”

http://easbaas.5dvision.ee/index.php

Toetatavad tegevused

Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) uurimisvaldkonnad hõlmavad järgmist:

• personaliseeritud IKT süsteemid;

d LHV: Eesti Jalgpalli Liidu olulisimad koostööpartnerid

Toetame nii Eesti rahvuskoondist kui ka laste ja noorte jalgpallurite arengut. Jalgpall on

kõige laiema kandepinnaga spordiala Eestis ning üks väheseid alasid, kus laste ja

noortega tegeldakse süsteemselt ja tõsiselt. Oleme Eesti Jalgpalli Liidu peasponsor

aastatel 2010–2015.

http://www.lhv.ee/ettevottest/sponsorlus/

18

Lisa 2 adidas miCoach Speed_cell Olemasolev seade, millega saab mõõta jalgpallis mängija tulemusi.

19

Lisa 3 Küsimused adidas’e seadme miCoach Speed_celli võimaluste kaardistamiseks

Detsember 2012, Indrek Zelinski, FC Levadia treeneri vastused

1. Mida saab mõõta miCoach Speed_celliga? Mõõta saab liikumise distantsi, kiirust, sammu tihedust, liikumise tempot.

2. Kas saab mõõta lisaks spurtide arvule ka osakaalu liikumisest? Jah ikka saab, graafiliselt näidatakse ära kogu treeningust palju jalutasid, sörkisid jne.

3. Kas tulemusi on võimalik näha ajateljel? Jah

4. Kas on võimalik kaardistada liikumist platsil? Selleks oleks vaja juba satelliitühendust või andureid väljakul ja väljaku umber.

5. Kas tulemusi on võimalik jälgida ka reaalajas? Kahjuks speed celliga mitte.

6. Millised on võimalused tulemuste süstematiseerimiseks? Jah, kõik säilitatakse ja palun süstematiseeri kui on soovi :)

7. Kuidas saab märkida, millistes tingimustes tulemused mõõdeti? Mängija positsioon, vastase tugevus, mängu tingimused: treening, võistlus, ilm, väljak. Ikka saab

8. Millised on võimalused võrrelda sportlase enda tulemusi? Kui kasutada pidevalt siis läbi hooaja on näha kas näiteks paraneb stardikiirus või halveneb startide sagedus ehk taastumine kehvem.

9. Millised on võimalused võrrelda meeskonna tulemusi? Selleks oleks vaja kõigile speed cell putsadesse paigutada ja siiski erineks saadud info vastavalt positsioonidele väljakul väga palju.

10. Millised on võimalused võrrelda mitme meeskonna tulemusi (keskmised, maksimum sooritused)? Vt. Eelmist vastust

11. Kuidas on tarkvaraliselt lahendatud andmete kätte saamine, vaatamine, töötlemine, täiendamine, võrdlemine, jagamine? Väga lihtsalt ja arusaadavalt internet põhine.

12. Kellel on ligipääs tulemustele? Isikul, kelle käes on konkreetne kiip ja usb stick. Interneti põhiselt nõuab sisse logimist. Jagada saab FB ja mujale ka.

13. Lisaks, kui on olemas jalgpalluritele lahendus pulsi mõõtmiseks, siis need võimalused pakuvad ka huvi. Tavaline pulsikell aga kuna tegemist on kontaktse alaga siis peab olema ettevaatlik, et teisi kellaga ei vigastaks.

Lisainfot seadme kohta on adidas miCoachi veebilehel http://www.adidas.com/com/micoach/

20

Lisa 4 Küsitluse tulemused

Küsitlus toimus oktoobrist 2012 kuni jaanuar 2013.

Üldistatud vastused lahtistele küsimustele

Milliseid probleeme näete noorte jalgpallurite tulemuste mõõtmisel?tulemustest tehakse valed järeldused

ei ole võimalik analüüsida kogu võistkonda tulemused võivad olla petlikud rahaliste vahendite puudumine tulemuste objektiivsus tulemusi ei osata analüüsida puudub programm, mis suudaks kogutud infot korrektselt töödelda ülekoormuse oht mõõtevahendite maksumus mõõtetulemusi ei saa kasutada üldistatult kõikidele sportlastele vaid individuaalselt

Milliseid võimalusi pakub noorte jalgpallurite tulemuste mõõtmine võistlustel?

21

pidev andmevoog annab võimaluse analüüsida kõrvalkaldeid tulemustes maksimum pingutuse piiri analüüsida erinevusi treening- ja võistlussituatsioonides vältida terviseriske jälgida sportlase arengut tuvastada sportlase nõrgad kohad võimalus treenerile koostada parimad võimalikud treeningplaanid annab sportlasele võimaluse näha oma pingutuse tulemusi

Mida peaks kindlasti silmas pidama, kui käivitada projekt Eesti noorte jalgpallurite tulemuste analüüsimiseks?

spetsialistide kaasamist kattuvust ülemaailmsete standarditega testide regulaarsust konfidentsiaalsust sportlaste nõusolekut tulemuste saamisele peab järgnema analüüs vahendite ning tehnoloogiate kasutamine peab olema lihtne

22

23

Projektiplaani koostamise tööjaotus meeskonnas nr 5

Projektiplaani teema leidmiseks esitas iga meeskonnaliige kaks ettepanekut, milledest valiti

välja “Laste ja noorte jalgpallimeeskondade koormuse jälgimise süsteem mängu- ja

treeningsituatsioonides”. Projektiplaani suund ning põhitulemid otsustati rühmasiseste

läbirääkimiste tulemusena. Lisaks alljärgnevalt kirjeldatud individuaalsete ülesannete

täitmisele tehti tihedat koostööd projektiplaanile lõppviimistluse andmisel.

Tööjaotus projektiplaani koostamisel:

Alar Vares (projektijuht) – tööjaotus, tarkvaraarendus (nõuded infosüsteemile,

tarkvaraarenduseks vajalikud ressursid), projekti haldamine (töö- ja aruandluse kirjeldus,

riskid), eelarve.

Elo Sepp – projekti põhiandmed (põhieesmärk, andmed osalevate institutsioonide kohta),

taust (vajadus, olemasolevate tehniliste lahenduste kaardistamine, sihtrühm, hetkeolukord),

küsitlus (koostamine, levitamine, analüüs), kohtumised adidas Baltics SIA tootespetsialisti

Sirli Saarmaa ja turundusjuhi Evelin Paega, FC Levadia abitreeneri Indrek Zelinskiga, FC

Flora duubelmeeskonna treeneri Norbert Hurtaga ja Eesti noortekoondiste fitness-testil

vaatlejana osalemine.

Nele Metsallik – projekti taust (valdkonna prioriteetusus, põhitulemid), projekti

saavutamiseks planeeritud tegevused, ajagraafik, eelarve, küsitlus (levitamine).

Tiina Soomre Tuisk – projekti eesmärkide ja elluviimise kooskõla seadusandlusega,

tulemuste rakendamise ja levitamise kavand, hinnang majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule

projekti eesmärkide saavutamisel, küsitlus (levitamine). Projektiplaani õigekirja kontroll ja

küljendus.

13. jaanuar 2013

24