Raamatupidamine 2

Kristi Suppi

2013

Põhivara, käibevara, kohustused

• Aktivas jagunevad kontod: põhivara- ja käibevara kontodeks.

• Materiaalne põhivara - esemeid, mida kasutatakse pika ajavahemiku jooksul, st kauem kui üks aruandeperiood (uute toodete tootmiseks).

• Põhivara hind peab olema märkimisväärne, seadus alampiiri ei anna, (määratakse sisekorraeeskirjades). • Alla määratud hinna maksvad esemed kantakse

kohe kulusse.• Materiaalse põhivara üks oluline omadus - säilitab kogu kasutusaja jooksul oma füüsilise vormi, ta võib küll füüsiliselt või moraalselt (seadmete iganemine)

vananeda, aga teda ei „tarvitata ära“.

• Immateriaalne põhivara (mittemateriaalne) näiteks: arvuti tarkvara, litsentsid, patendid jne –

nad ei ole „käega katsutavad“

• Kõik väheväärtuslik vara (ettevõtte töös vajalik, ei kaota oma väärtust ja on kaua kasutatav ent

odav) kantakse ostmisel kohe kulusse – pastapliiatsid, laualambid, ämbrid, toolid jne.

Nad on küll kirjas, et nad olemas on, aga mitte raamatupidamislikult arvel.

• Kulutuste järgi arvutatakse omahind – toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga

seotud kulud arvestatuna rahaliselt ühe toote või teenuse peale.

• Omahinnast madalama hinnaga ei saa midagi müüa, sest siis ei tasu üldse toota või teenust

osutada. • Omahinnale lisab ettevõtja soovitud kasumi,

käibemaksu ja nii kujuneb müügihind, mille kaudu ettevõtja saab tagasi oma tehtud kulutused. Kuidas siis põhivarale tehtud

kulutused jõuavad omahinna arvestusse?

• Põhivara maksumus kantakse kuludesse pika ajavahemiku jooksul nn amortisatsiooni

(kulumi) arvestamise kaudu. • Amortisatsiooni ehk kulumi arvestus:

ostetakse õmblusmasin, mis võetakse aktivas varana arvele kontol 1820 – Masinad ja

seadmed.• Otsustatakse, et masin kulub moraalselt ära viie aastaga. Ostuhind jagatakse viieks osaks ja viie aasta jooksul kantakse iga aasta lõpus

20% masina hinnast kulusse.

• Kontole 7030 (Masinate ja seadmete amortisatsioon) kantakse aasta lõpus 20% ehk

1/5 ostumaksumusest - aktiva kontole 1842 kreeditisse (Kulum – masinad ja seadmed).

• Aasta lõpus kontol 1820 deebetis arvel oleva masina hind liidetakse, kontol 1842 kreeditis

olev kulum lahutatakse. • Viie aasta pärast on toodete müümisel hinna

kaudu tagasi saadud masinale tehtud investeering.

• Õmblusmasin, kui ta on veel töökorras, on endiselt arvel soetusmaksumuses (ostuhind).

• Likviidsus on vara rahaks vahetatavuse kergus. Likviidsus on raha kohta käiv mõiste, seega mida kergem on midagi

rahaks vahetada, seda likviidsem see vara on.

• Põhivarad on vähelikviidsed – neid ei saa kohe ja praegu raha vastu vahetada, sest nende müük võtab tunduvalt rohkem aega

kui näiteks valmistoodangu müük. Käibevarad on ettevõtte jaoks likviidsed

varad.

• Käibevara alla käivad rahakontod, laovarud ehk lõpetamata- ja valmistoodang jms. Konto 1210 (Ostjatelt laekumata summad), tähendab seda, et me oleme ostjale arve välja kirjutanud, aga

selle tasumistähtaeg ei ole veel käes – seega on ettevõtte vara ostja käes ja ei ole veel rahaks

„muutunud“.• Lõpetamata toodang tähendab seda, et materjalid on tootmisprotsessi käigus juba

äratarvitatud aga toodangu valmimine ei ole veel lõpuni jõudnud. Valmistoodang on juba müügiks

mõeldud. Alles pärast müüki tekib ettevõttele tulu müügist.

• Kohustused (passiva) jagunevad lühiajalisteks, pikaajalisteks ja omakapitaliks.

• Lühiajalised kohustused on laenud (pankadelt või teistelt laenuandjatelt), mida makstakse tagasi lühema ajaga kui üks aasta. Samuti on lühiajalised

kohustused ettevõttesse saabunud arved, mille maksmistähtajani on aega näiteks 7, 10, 30 või

muu kokkulepitud arv päeva ja seni hoitakse neid arvel kontol 2310 (Võlad tarnijatele).

• Tarnijad on edasimüüjad, kauplejad, kõik kellelt ettevõte midagi ostab (elekter, vesi, materjalid,

tellitud reklaam jne) ja kreeditorideks nimetatakse neid seetõttu, et nad on ettevõttele võlgu andnud.

• Krediit on kaupade või raha võlgu andmine, laen, mis kuulub kokkulepitud ajal kokkulepitud

tingimustel tagastamisele. • Näiteks lepinguga mobiiltelefon. Juhul kui

kasutame kõnekaarti, siis ostame kaardiga koos kõneaja ette ja me ei ole võlglased

sideettevõttele, pigem võiks öelda, et nüüd oleme meie krediiti andnud - maksnud ette kõnede eest,

mida ei ole veel teinud. • Lühiajalised kohustused on veel väljamaksmata

töötasud ja maksud, mida ei ole veel ära tasutud jne. Maksudest räägime töötasu arvutamise osa

juures.

• Pikaajalised kohustused - pikaajalised laenud, kui nende tagasimaksmise tähtaeg on pikem kui üks

aasta. • Omakapital koosneb osa (aktsia) kapitalist, reservkapitalist, eelmiste perioodide jaotamata

kasumist ja käesoleva aasta kasumist (kahjumist).

• Reservkapitali (kokkulepitud protsent kasumist) kogumise nõuet seadus enam ette ei näe, aga kui see on ettevõtte põhikirjas olemas, siis on ikkagi

kohustus seda koguda. Kui kasum ei ole dividendidena (osa kasumist, mis makstakse välja

omanikele) välja makstud, siis ta tõstetakse kontole 2950 (Eelmiste perioodide jaotamata kasum).

• Käesoleva aasta kasum (kahjum) näitab kui tulus oli ettevõtte tegevus

aruandeaastal. • Oletame, et aruandeaastal sai ettevõte esmakordselt kasumit,

eelmistel perioodidel oli kahjum, siis nüüd kantakse kasum kontole 2950 ja

see vähendab ettevõtte kahjumit vastava summa suuruses. Kui

dividende välja ei maksta, ei ole ettevõttel kohustust maksta saadud

kasumilt tulumaksu.

• Omakapital on meie näitlikul ettevõttel laekunud, osa raha pangast kassasse toodud, edasi vaatame, kuidas ja mille alusel hakkab raamatupidaja kandeid dokumenteerima (dokumentide abil

tõendama).

Algdokumendid• Selleks, et lausendeid (kannet) koostama

hakata on vaja, et iga tehing on tõestatud konkreetse dokumendiga.

• Neid nimetatakse algdokumentideks ja nende jaoks on reeglid, mida nad peavad sisaldama: nimetust, numbrit, kuupäeva, sisu (mis toimus), vajadusel arve (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimesid

ja allkirja.

Mõningate algdokumentide näited:

• Arve – kui ettevõte ostab midagi või esitab arve enda toote/teenuse ostjale;

• Kassatšekk – kui ost sooritati sularaha eest;

• Panga väljavõte (edaspidi kasutame lühendit vv) – loetelu liikumistest pangakontol;

• Palgaleht – kus on näidatud kellele, kuidas ja palju on töötasu arvestatud jne.

• Kui ettevõtte kassas toimub raha laekumine, kirjutatakse välja

Sissetulekuorder (so) või kui kassast maksti raha välja, siis täidetakse

Väljaminekuorder (vo). Ka orderid on algdokumendid, mille alusel hakatakse

tegema kandeid Päevaraamatusse.

• Kassa sissetulekuorderite puhul kogutakse orderid raamatupidamise kausta, kviitung väljastatakse isikule, kellelt raha laekus.

Väljamineku orderite puhul jäävad orderid kausta ja sinna võetakse sellelt isikult

allkiri, kellele raha väljastati.• Milline on dokumendi vormistus, ei ole

kõige olulisem, neid võib ise koostada arvuti abil, printida välja

raamatupidamisprogrammist või osta blanketid bürootarvete kauplusest, olulised

on andmed ja allkirjad dokumendil.

• Ülesanne: Ettevõtjad on esitanud laenutaotluse ja pangast on saadud positiivne vastus.

Internetipangast tehtud väljavõttest on näha, et ettevõtte arvelduskontole on laekunud lühiajalist

laenu.• (Minimaalne summa, mida käesoleval aastal

käibekapitalilaenuks pankadest pakutakse, on 1920 eurot, tagasimakse tähtaeg üks aasta, kui ettevõttel

tagatist ei ole, saab seda taotleda KredEx - st. Lepingu sõlmimise tasu äriühingutele on 0,5 – 1%

laenusummast, minimaalselt 63,91 eurot.)• Oletame, et meie ettevõte sai laenu 2000 eurot ja

tasub pangale lepingutasu 64 eurot. Koosta lausendid päevaraamatus ja kanna need summad

pearaamatusse oma märkmikus (laenusumma passiva kontole, lepingutasu on kulu, raha liigub

panga kaudu).

• Ostuarve tähendab ettevõtte jaoks kas mingit kulu või vara suurenemist (kui on tegemist põhivara ostmisega, mis jääb

aktivasse arvele). Ostu müügihind sisaldab üldjuhul käibemaksu.

Käibemaks• Käibemaks on maks, millega riik maksustab

tarbijate kulutusi. Käibemaksukohuslased ettevõtted vahendavad seda maksu

lõpptarbijatelt riigile. • Käibemaksukohuslaseks peab registreerima ettevõtlusega tegelev juriidiline või füüsiline isik,

kelle käive ületab aastas 16 000 eurot. Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Registreerida saab elektroonselt Maksu- ja

Tolliameti leheküljel: http://www.emta.ee/1714 . Miks on vabatahtlik registreerimine kasulik? Sest

kui ettevõte ei ole käibemaksukohuslane, siis maksab ta käibemaksu riigile kui lõpptarbija.

Käibemaksukohuslane on vaid maksu vahendaja.

• Käibemaksukohuslasel on nüüd õigus oma tootele või teenusele lisada käibemaks, mille ta siis peab riigile vahendama. Kuid tal on ka õigus

ise oma ostudelt makstud käibemaks tagasi arvestada. Seda nimetatakse

sisendkäibemaksuks. • Sisendkäibemaks on see käibemaks, mis on

tasutud ostuarvega (teistelt maksukohuslastelt kauba soetamisel) ja selle saab firma oma

tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Seda muidugi juhul kui kaup või teenus

on soetatud ettevõtluse tarbeks.

• Käibemaksu üldine määr 2011. aastal kehtiva seaduse järgi on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on

maksumäär 9% (ravimid, majutusteenus, raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik jms) või 0% (näiteks eksporditav – riigist välja müüdav kaup). Maksuperiood on kalendrikuu, tasumisele kuuluv

käibemaks kantakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi Maksuamet) kontole ning

käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse iga järgneva kuu 20. kuupäevaks.

• Dokumente säilitatakse ja peetakse arvestust vastavalt kehtivale Käibemaksuseadusele.

• Ülesanne: Firma ostis tööstusliku õmblusmasina, mille hind koos

käibemaksuga on 1500 eurot. Esiteks peame kokku leppima, et kuigi alustav

ettevõte ei ole veel käibemaksukohuslane, arvestame meie siiski käibemaksuga,

selleks, et õppida käibemaksuarvestust. Teiseks oletame, et raamatupidamise

sisekorraeeskirjad näevad ette, et sellise väärtusega masina võib põhivarasse

arvele võtta.

• Nüüd mõistad ka seda, miks on meie poolt kasutatavas Päevaraamatu tabelis nii deebet-

kui kreedit veerul oma „Summa“ rida. Seni oli ju mõlemas „Summa“ lahtris üks ja seesama arv – kui me arvestame eraldi kontodele masina hinna ja käibemaksu, siis vajame selleks ka kahte rida, kohustuste kontol on aga tasumist ootava arve summa üks (tasume ju koos käibemaksuga).

• Arvesta käibemaks (1500 eurot tuleb jagada 1,2-ga, et leida masina tegelik väärtus ja

käibemaksu summa).• Võta õmblusmasin aktivasse arvele, käibemaks

sisendkäibemaksu kontole ja kogusumma tuleb tasuda alles maksetähtajal – eelnevalt rääkisime millisel lühiajalise kohustuse kontol arve ootab

tasumist. Tee kanded.

Müügiarve

• 134