Rahvakultuuri Keskus

Rahvakultuuri mentorprogramm 2013-2017

Programmi kokkuvõte

Tallinn 2017

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

1. Mentorprogrammi rahaline maht ................................................................................................... 3

2. Programmi koordineerimine ........................................................................................................... 4

3. Mõõdetavad tulemused .................................................................................................................. 4

3.1 mentorkoolituste arv ............................................................................................................... 4

3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi ........ 5

3.3 atesteeritud mentorite arv ...................................................................................................... 5

3.4 mentorkoolituste läbinute arv ................................................................................................ 5

3.5 mentorkoolitused maakonniti ................................................................................................. 6

4. Mentorkoolituste mõjutegurid........................................................................................................ 7

5. Rahastatavad kulud ....................................................................................................................... 10

Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 14

3

Sissejuhatus

Rahvakultuuri mentorprogramm 2013 – 2017 on jätk maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite

käivitamise pilootprojektile aastatel 2005 - 2007 ning rahvakultuuri mentorprogrammile aastatel

2008-2012.

Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi „mentorprogramm“) on loodud rahvakultuuri eri

valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise.

2013. aastast kehtestati mentorprogrammile viie aastane periood, mis tõi kaasa iga-aastasele

aruandlusele lisaks ka perioodi kokkuvõtte tegemise kohustuse. Samal aastal laienes

mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale, mida hakkasid teostama vastavad

rahvakultuuri keskseltsid – Eesti Harrastusteatrite Liit ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja

valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele.

Tänu mentorprogrammile on koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika valdkonnas

tõusnud õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase. Oluliselt on laienenud mentorkoolituste

temaatika ning mentorite arv. Koolitajatel on tekkinud hea ülevaade regioonide olukorrast,

erialastest liidritest ning lauljate/tantsijate/pillimeeste/käsitöömeistritre/harrastusnäitlejate

võimekusest, mis aitab paremini planeerida üleriigilisi koolitusi.

Mentorprogrammi kokkuvõtte koostamisele on kaasa aidanud mentorprogrammi nõukogu ja

mentorprogrammi läbiviivad keskseltside esindajad. Kokkuvõtva analüüsi koostamine on olnud

keeruline, kuna andmed ja valdkonnad ei ole omavahel võrreldavad.

1. Mentorprogrammi rahaline maht

Tabel 1 mentorprogrammi rahaline maht

Aasta Eelarve Jääk Jaotatud summa

2013 61 481 eurot 2012.aastal 13 365 eurot 74 846 eurot

2014 70 865 eurot 2013.aastal 9573 eurot 80 438 eurot

2015 70 865 eurot 70 865 eurot

2016 70 865 eurot 70 865 eurot

2017 70 865 eurot 70 865 eurot

Programmi eelarve maht ei ole aastate jooksul kasvanud. Jäägid on tekkinud mentorprogrammi

uutele tulijatele tekkinud käivitamisraskustest. Vastavalt kinnitatud programmdokumendile on

aastate jooksul eraldatud summa jagunenud vastavalt:

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (edaspidi ERRS) – 30%

Eesti Kooriühing (edaspidi KÜ) – 30%

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) – 20%

Eesti Harrastusteatrite Liit (edaspidi EHL) – 20%

4

2. Programmi koordineerimine

Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab

programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele

tulemustele ja annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest

ning edastab nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud

programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad Kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo

Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Kooriühingust, Eesti Harrastusteatrite

Liidust, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja Rahvakultuuri Keskusest.

3. Mõõdetavad tulemused

Vastavalt kinnitatud programmdokumendile vaadeldakse järgmises peatükis programmi arvnäitajaid.

3.1 mentorkoolituste arv

Tabel 2 mentorkoolituste arv

KÜ ERRS ERKL EHL

arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid

2013 93 627 176 768 46 245 34 354

2014 82 604 158 573 47 265 34 342

2015 93 937 148 589 38 230 29 282

2016 67 530 113 499 41 225 29 330

2017 49 371 109 483 37 234 34 354

kokku 384 2539 704 2912 209 965 160 1662

Mentorprogrammi 2013-2017. aastate perioodi jooksul on toetatud kõigi valdkonna koolitusi kokku

1457 korral ja 8078 tundi. KÜ ja ERRS-i koolituste suur arv on põhjendatud laulu- ja tantsupeo

(2014.a. oli Üldlaulu- ja tantsupidu ja 2017. a oli Noorte Laulu- ja tantsupidu) eelsel perioodil

koolituste vajaduse suurenemisega.

Kooriühingu koolituste arvu sees on ka koolitused puhkpilliorkestrite dirigentidele ning Eesti

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koolituste hulgas on koolitused rahvamuusikaorkestrite

juhendajatele.

5

3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes

eraldi

Tabel 3 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi

Aasta

KÜ ERRS

koorimuusika puhkpillimuusika rahvatants rahvamuusika

arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid

2013 84 568 9 59 142 620 34 148

2014 70 473 12 131 142 515 16 58

2015 86 823 7 114 127 506 21 83

2016 60 430 7 100 94 415 19 84

2017 42 271 7 100 99 439 10 44

kokku 342 2135 42 504 604 2495 100 417

3.3 atesteeritud mentorite arv

Tabel 4 atesteeritud mentorite arv

KÜ ERRS ERKL EHL

2013 38 48 16 32

2014 42 47 24 34

2015 45 46 28 26

2016 44 48 34 24

2017 45 46 35 28

Iga valdkonna atesteeritud mentor vastab järgmistele nõuetele:

- valdkonnas tegev tipp-professionaal;

- metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja;

- kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik;

- arvamusliider ja loominguline ideoloog.

3.4 mentorkoolituste läbinute arv

Tabel 5 mentorkoolituste läbinute arv

KÜ ERRS ERKL EHL

2013 5517 2388 495 351

2014 2482 1781 547 388

2015 5468 3334 515 315

2016 3887 2161 517 295

2017 3276 3220 515 388

kokku 20630 12884 2589 1737

Mentorkoolituste läbinute arv on võrdsustatud osalejate arvuga, üks inimene võib osaleda mitmel

koolitusel. Koolitustel osalejate arv sisaldab ka koolitusprotsessis osalenud näidiskollektiivide liikmete

arvu.

6

3.5 mentorkoolitused maakonniti

Tabel 6 mentorkoolitused maakonniti

maakond koolituse toimumise koha järgi

KÜ ERRS ERKL EHL kokku

Harjumaa 30 49 14 25 117

sh Tallinn 13 3 7 14 37

Hiiumaa 6 0 10 4 20

Ida-Viru 29 14 10 6 59

Jõgevamaa 4 31 11 10 56

Järvamaa 14 21 11 4 50

Kihnu 6 6

Läänemaa 5 23 11 1 40

Lääne-Viru 11 34 14 9 68

Muhumaa 12 12

Põlvamaa 8 9 5 1 23

Pärnumaa 11 31 14 7 63

Raplamaa 13 29 10 7 59

Saaremaa 10 27 11 12 60

Setomaa 7 7

Tartumaa 34 22 13 15 84

Valgamaa 14 16 14 4 48

Viljandimaa 11 24 9 2 46

Vormsi 9 9

Võrumaa 27 17 11 7 62

Välismaa 4 4

üleriigiline koolitus (Vigala laager jne)

175 175

üleriigiline koolitus 195 195

üleriigiline koolitus koostöös Rahva-kultuuri Keskusega (Mäetaguse laager jne)

162 162

üleriigiline koolitus 38 38

Kõige rohkem toimus aruandeperioodil koolitusi:

- Kooriühingul Tartu maakonnas 34 korda;

- Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil Harjumaal 49 korda (sh 3 koolitust Tallinnas);

- Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul Pärnumaal ning Valgamaal 14 korda, Harjumaa 14 koolitust

jagunevad pooleks- 7 koolitust Tallinnas ja 7 koolitust teistes Harjumaa paikades. Koolitused

toimusid ka Kihnus, Muhus, Setomaal ja Vormsil.

- Harrastusteatrite Liidul Tartumaal 15 korda.

Seega mentorkoolitus on regionaalselt kõigile soovijatele kättesaadav.

Antud kokkuvõttev tabel ei anna ülevaadet koolituste kestvusest, eestvedaja(te) ning tegijate

aktiivsusest. Valdkonnas tegutsemine sõltub piirkonna vajadusest ja valdkonna spetsiifikast ning võib

vahel olla tsükliline.

7

4. Mentorkoolituste mõjutegurid

Vaadeldaval perioodil 2013-2017 on mentorprogrammi koordineerivate keskseltside poolt välja

toodud järgmised positiivsed muutused:

Eesti Kooriühing

Koori- ja orkestrijuhtide koolitamiseks on aktiivselt kasutatud mentorprogrammi tuge. Selle

tulemusena on tõusnud Eesti kooride tase ja paranenud kvaliteet: kui aastal 2002 oli laulupeo

ettelaulmisel kategooria pälvinud koore 540, siis 2011. aastal 553 ja 2017. aastal 574.

Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi ning mentorid on aidanud

kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi ja festivale. Mentorprogrammi toel

on alates 2009. aastast koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldatud koorijuhtide baasoskuste

koolitusi (kooritöö metoodika, dirigeerimine, vokaaltehnika alused), mida on kokku toimunud 9

korral ning seal osalenud 149 dirigenti.

Tänu mentorprogrammile on Kooriühing saanud üles ehitada hästi toimiva täienduskoolitussüsteemi,

mille 3 esimese astme rahastamisel on oluline osa mentorprogrammil:

I ASTE - Kohalikule ja hetkevajadusele reageerivad koolitused - mentorkoolitused (vastavalt

maakondade tellimusele) - kollektiivijuhtidele, kes vajavad abi mõne üles kerkinud probleemi

lahendamiseks (kunstiline konsultatsioon laulupäeva kava koostamiseks, koolitus keerulisema

laulupeorepertuaari õpetamiseks, lauluõpetaja juhendamine vokaalsete probleemide lahendamiseks

mõnes kooriliigis jne). I astme koolitusel on mentoril võimalik märgata koorijuhte, kes vajaksid

süsteemsemat abi ning suunata neid II astme koolitusele.

II ASTE - Regulaarne baasteadmiste koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega - kuuepäevane

jätkukoolitus koorijuhtidele, kes vajavad abi põhioskuste arendamisel (dirigeerimine, vokaaltöö,

kooritöö metoodika).

III ASTE - Iga-aastane koorijuhtide suvekool, mis vältab 5 päeva. Koolituskava pannakse suuremas

osas kokku osalejate eelmise aasta soovide ja tagasiside põhjal, mida analüüsib ning lisaettepanekuid

teeb Kooriühingu muusikanõukogu. Koolituse maht on reeglina 38-42 tundi ning see sisaldab oluliste

osadena välislektori meistriklassi, uue heliloomingu tutvustust, erinevaid õpitube aktuaalsetel

teemadel, laulupeolaulude dirigeerimise rühmatunde ja õpetamise metoodikat (iga konkreetse

laulupeo eel selle peo kava baasil), seminarikoori ning individuaaltundide võtmise võimalust

dirigeerimises ja hääleseades. Igal aastal osaleb suvekoolis 100-120 koorijuhti. Ka seal on võimalik

märgata ja suunata II astme koolitusele enamat abi vajavaid koorijuhte.

IV ASTE - Rahvusvahelised koolitusreisid kõrgel tasemel kooride juhtidele, kes valdavad inglise keelt

ning tunnevad huvi laias maailmas toimuva vastu, soovivad osaleda rajatagustes õpitubades ja

meistriklassides ning arendada oma oskusi enam, kui see Eestis võimalik oleks. See aste on ainus, mis

mentorprogrammi abi ei kasuta, rahvusvaheliste koolitusreiside korraldamiseks saab Kooriühing abi

Kultuurkapitalilt ning osalevad dirigendid oma omavalitsuselt, koolidelt ja kooridelt.

2017. aasta detsembrikuu seisuga on koorijuhtidel 70 kehtivat kutsetunnistust. Kutse andmise

süsteem hakkas tööle 2004. aastal. Kokku on väljastatud kutsetunnistusi 302, aga tunnistused

kehtivad 5 aastat ja seega tuleb selle aegumisel uuesti tõendada oma kompetentse.

8

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Rahvatantsu osas:

Harrastajate arv on pidevalt kasvanud. Samuti on pidevalt kasvanud üleriigiliste tantsupidudele

pürgivate kollektiivide arv. Tagatud on tantsurühmade kvaliteet ja pidude kõrge tase. Paranenud on

koolituste kättesaadavus kohapeal. Mentorprogramm toetab uute sisenejate tulekut (sh tantsija

kasvab juhendajaks, algklasside õpetajad võtavad juhendaja rolli).

Palju on uusi tantsujuhte juurde tulnud (põlvkondade vahetus, harrastajate arvu kasv). Kuna koolitus

on kättesaadav, siis see julgustab ja motiveerib noorte juhendajate pealekasvu. Hoiab ja arendab

õpetamise taset, selle läbi on rühmadel parem kvaliteet ja pidu ka jätkuvalt hea kvaliteediga.

Mentorprogrammi toel toimuvad koostöös Rahvakultuuri Keskusega tantsujuhtide suvekursus,

sügisesed ja kevadised õppepäevad ning Rahvatantsujuhtide kool.

Mentorid on andnud oma panuse maakondlike suurpidude lavastusmeeskondade koolitamisse ning

on abiks maakondades toimuvate tantsujuhtide baaskoolituste läbiviimisel.

Tabel 7 Tantsupeol osalejate arvu muutused programmiperioodil

Rahvamuusika osas: Noortepidude muusikute ja ansamblite juurdekasv on märgatav, kuid pillipidudel osalevate

muusikute ja ansamblite hulk on pisut vähenenud.

Tabel 8 Rahvamuusikute osalejate arvu muutused programmiperioodil

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, sest loob võimaluse tõsta tähelepanu

keskmesse käsitöö valdkonnale olulisi teemasid ning toetab vajadusel aastateemade läbiviimist.

Mentorprogramm toetab eelkõige rahvuslikke traditsioonidega seotud koolitusi. Mentorkoolituste

tellimused näitavad paikkonna vajadusi.

Paikkondade teemade tellimused nõuavad uute mentorite leidmist ja sellega kaasneb võimalus

kaasata neid ERKL uutesse projektidesse.

ERKL aastateemad nõuavad paikkondadelt suuremat süvenemist erinevatesse valdkondadesse.

Mentorkoolituste kaudu aidatakse populariseerida aastateemasid (2013-maavillane, 2014-meistrite

aasta, 2015-loomast loodud, 2016-eesti-keha-kate2, 2017-tulest tulnud). Aastateemade puhul

Noortepeod 2011 2017 muutus (tõus)

Tantsijaid 7555 8495 12,4 %

Rühmi 517 584 13 %

Üldpeod 2009 2014 muutus (tõus)

Tantsijaid 7226 9177 27 %

Rühmi 507 654 29 %

Noortepeod 2011 2017 muutus (tõus)

Muusikuid 346 528 52,6 %

Ansambleid 36 49 36 %

Üldpeod (Pillipidu)

2009 2014 muutus (langus)

Muusikuid 434 431 0,7 %

Ansambleid 65 52 20 %

9

oluliseks sihtgrupiks on ka noored, kes omandavad uusi teadmisi, töövõtteid ning neist kujunevad

edasised õpetajad.

ERKL on aidanud kaasa käsitöö valdkonnas kannete esitamisele vaimse kultuuripärandi nimistusse

ning ergutanud mentorprogrammi koolituste kaudu uusi võimalikke kande koostajaid.

Järjest süvenev huvi rahvarõivaste valmistamise vastu koolituste kaudu annab oma osa laulu- ja

tantsupeo sisulisele jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile.

Suunatud mentorkoolituste pakkumised on loonud pinna vajadusele korraldada rahvuslikke

käsitöötraditsioone hoidvaid koolitusi ja anda välja teemaga kaasnevat kirjandust. Koolituste käigus

on taastatud vanu unustatud käsitööoskusi. Mentorprogrammi koolitustel osalenud õpetajad on

aidanud kaasa paikkondlike käsitöökeskuste ja -poodide loomisele-kujundamisele (näituste

korraldamine, poodide, meistrikodade sisustamine).

Mentorprogrammi raames toimunud koolitused on kvaliteetsed tänu tipptasemel mentoritele ning

annab tõuke edaspidiste koolituste uuteks tellimusteks. Samuti annavad mentorprogrammi

koolitused võimalused elukestvaks õppeks.

Eesti Harrastusteatrite Liit

Mentorprogramm on loonud aluse teatrikunsti alaste oskuste saamiseks harrastusteatri valdkonnas.

Mentorprogramm hõlmab kahte suuremat teemat 1) näitleja koolitus ja 2) lavastaja koolitus sh

lavastuse tehnilise teostuse koolitused. Lavastaja koolituste kaudu on valdkonda tulnud uusi tegijaid.

Mentorprogrammi läbinud harrastusteatrite pikaaegsete juhendajate hulgas on märgata nende

lavastajaoskuste kvalitatiivse taseme tõusu.

Mentorprogrammi perioodil 2013-2017 on toimunud igal aastal Külateatrite festival. Samuti on

toimunud harrastusteatrite riigifestivalid aastatel 2014 ja 2016. Festivalide tagasisidest lavastustele ja

kokkuvõtetest on selgunud, et harrastusteatrite lavastused on muutunud lavastaja kontseptsiooni

keskseteks. Tõusnud on repertuaarivaliku tase. Harrastusteatrite trupid mängivad täna repertuaari

omadramaturgiast kuni maailmaklassikani. Lavastused on oma ülesehituselt täpsed ning etenduse

peasündmused on kindlaks määratud. See viitab materjali analüüsi põhjalikkusele ning lavastaja

meisterlikkuse tasemele. Suurenenud on omadramaturgia loomine kohapõhistest paikadest,

inimestest ning nende eludest. Maakondlikele teatripäevadele ning riigifestivalidele pääsevad läbi

mitmete voorude parimatest parimad lavastused. Elavnenud on harrastusteatrite ringreisid tänu

usalduse tekkimisele etenduste kvaliteedi osas.

Teatri professionaalide kaasamine mentoritena on soodustanud koostööd harrastajate ja

professionaalide vahel. Mentorprogrammi koolituste ajel on nii mõnedki harrastusteatris tegutsejad

saanud innustust õpinguteks teatrikunsti aladel kõrgkoolis. Paljude kooliteatrite noorte soov on

õppima minna nii näitleja, lavastaja kui teatrikunsti tehnilistele erialadele.

Toetudes eelnevatele järeldustele, saame kokkuvõtlikult öelda, et mentorprogramm on äärmiselt

vajalik. Probleemiks on tagasiside kogumine koolitustel osalenutelt ning sageli ka mentoritelt.

Koolituse korraldaja, maakonna kuraator ning mentor annavad tagasisidet, kuid sageli jääb sealt

saadud andmetest napiks, et teha põhjapanevaid järeldusi ning hakata ellu viima muudatusi.

Mentorite tagasiside ei pruugi kajastada valdkonda tervikuna. Mentorprogrammi koordineerivate

keskseltside jaoks on ressursipuudus suureks miinuseks. Samuti on programmi eelarve ebapiisav, et

tagada kulude katmine ruumide rendile.

10

5. Rahastatavad kulud

Kokkuvõtte tegemisel on jagatud rahastatavad kulud kaheks:

1) mentorite töötasu (sh transport, majutus ja mentorite koolitus)

2) halduskulud (sh projektijuhi töötasu, side- ja kontorikulud, ruumi rent, korraldus,

raamatupidamine)

Tabelis kajastatud tegelikud kulud võivad sisaldada ka oma panust, sest riigitoetus on väiksem kui

kõik kulud kokku.

Tabel 9 Eesti Kooriühingu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes

KÜ 2013 2014 2015 2016 2017 kokku

summa % summa % summa % summa % summa % summa %

Mentorite töötasu

18 518 78 19 005 77 21 983 76 14 802 69 14 259 67 88 567 64

Halduskulud 5 250 22 5 574 23 6 925 24 6 806 31 7 000 33 31 555 36

kokku 23 768 € 24 579 € 28 908 € 21 608 € 21 259 € 120 122 €

Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 106 295 eurot

Kulud kokku: 120 122 eurot

Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 13 927 eurot.

Joonis 1 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes

KÜ kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 26% ja mentorite töötasudeks 74%

programmile vajaminevast eelarvest.

Tabel 10 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes

ERRS 2013 2014 2015 2016 2017 kokku

summa % summa % summa % summa % summa % summa %

Mentorite töötasu

15 149 65 20 690 70 15 964 73 11 457 54 13 482 63 76 742 65

Halduskulud 8 101 35 9 020 30 5 870 27 9 802 46 7 777 37 40 570 35

kokku 23 250 € 29 710 € 21 834 € 21 259 € 21 259 € 117 312 €

11

Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 106 295 eurot.

Kulud kokku: 117 312 eurot.

Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 11 017 eurot.

Joonis 2 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes

ERRS kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 35% ja mentorite töötasudeks 65%

programmile vajaminevast eelarvest.

Tabel 11 Eesti Harrastusteatrite Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes

EHL 2013 2014 2015 2016 2017 kokku

Mentorite töötasu

14 173 14 173 14 173 14 173 14 173 70 865

Halduskulud 0 0 0 0 0 0

kokku 14 173 € 14 173 € 14 173 € 14 173 € 14 173 € 70 865 €

Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 70 865 eurot

Organisatsiooni siseselt on kokku lepitud, et programmi vahendid kasutatakse otseselt ainult mentori

töötasuks, sõidukuludeks, majutuseks ja koolituseks.

Tabel 12 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes

ERKL 2013 2014 2015 2016 2017 kokku

summa % summa % summa % summa % summa % summa %

Mentorite töötasu

8 154 57 9 264 58 7 893 54 7 773 55 8 186 57 41 270 56

Halduskulud 6 030 43 6 830 42 6 665 46 6 419 45 6 152 43 32 096 44

kokku 14 184 € 16 095 € 14 559 € 14 190 € 14 338 € 73 366 €

Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 70 865 eurot

Kulud kokku: 73 366 eurot

Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 2 501 eurot

12

Joonis 3 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes

ERKL kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 44% ja mentorite töötasudeks 56%

programmile vajaminevast eelarvest.

Vaadeldaval perioodil oli mentoritasu reeglina 10 € tund (bruto). Erandkorras oli võimalik maksta

lähtuvalt koolituse spetsiifikast (näiteks õppematerjalide koostamine, mis on konkreetselt nähtav,

hinnatav ja aruandluses kajastatav), võis mentorile erandjuhul maksta kuni 20 eurot tund (bruto).

Kontsertmeistri töötasumääraks (see puudutab vaid KÜ ja ERRS) oli 6,50 € tund (bruto). Juhul, kui

koolituse saatemuusika spetsiifika nõudis olulise mahuga ettevalmistustööd maksti erandkorras kuni

10 € tund (bruto).

Mentori sõidukulu kompensatsioon oli kuni 0,26 eurot kilomeetri eest mandril ja 0,32 eurot

kilomeetri eest saartel. Kontsertmeistrile hüvitatakse transpordikompensatsiooni (see puudutab vaid

KÜ ja ERRS) pool mentori transpordikompensatsiooni määrast ehk siis vastavalt 0,13 eurot kilomeetri

eest mandri piires ja 0,16 eurot kilomeetri eest sõidul saarte ja mandri vahel (eelduseks on, et

kontsertmeister sõidab koolituskohta mentoriga koos ja sama transpordiga). Kui kontsertmeister

peab sõitma eraldi oma autoga, võib talle kohandada sama transpordikompensatsiooni määra, mis

mentorile (vastavalt 0,26 eurot km ja 0,32 eurot km).

Kui koolitus toimus sellistel kellaaegadel, mis nõudis mentori majutamist, kehtis majutuse hinnale

piirmäär 20 eurot öö, mida võis ületada juhul, kui samas piirkonnas ei leidunud soodsamat mõistliku

kvaliteediga öömaja.

Otsustamisõigus oli keskseltsil ning konkreetseid juhtumeid arutati eraldi.

Paraku on valdkonna parimad tipp spetsialistid-professionaalid hakanud loobuma mentori tööst, sest

töötasu ei ole motiveeriv ega vastavuses mentori tööpanuse ja ajakuluga ning kõrgkoolide

tasustamise põhimõtetega. Programmi perioodi jooksul ei ole mentorite töötasu tõstetud ning

mentorite palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa äärealadel nõuab

koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev koolitatavas valdkonnas nõuab

mentorilt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna viimaseks ei jätku

programmist raha.

Ettepanekud:

13

1) oma ala parimate spetsialistide kaasamiseks mentoriks on vajalik mentori tunni töötasu tõsta 25 euroni bruto;

2) transport ja majutus kaetakse kulupõhiselt.

14

Kokkuvõte Rahvakultuuri tuleb kogu aeg juurde noori uusi tegijad, kes vajavad professionaalset koolitust oma

ala parimatelt spetsialistidelt. Samuti toimub juhendajate hulgas põlvkondade vahetus ning selleks

peab neid järjepidevalt koolitama. Mentorkoolitused on pidev protsess, mis vajab riigipoolset

materiaalset tuge.

Vaadeldes Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja mentorprogrammi koordineerivate keskseltside

andmete põhjal valdkonnas toimunud muutusi, täheldame, et aastatel 2013-2017 on

rahvakultuurikollektiivide hulk kõigis maakondades kokku olnud järgmine:

Tabel 13 Kollektiivide arv valdkonniti

Kollektiivide valdkonnad 2013 2017 muutus %

Koorimuusika 1 429 1 439 tõus 0,7 %

Puhkpillimuusika 142 133 langus 6 %

Muu vokaalmuusika 437 428 langus 2 %

Rahvatants 1 377 1 505 tõus 8,5 %

Rahvamuusika 250 225 langus 10 %

Käsitööseltsid 331 347 tõus 4,6 %

Harrastusteater 495 478 langus 3,4 %

Kollektiivide kasvule on kaasa aidanud süsteemselt toimuvad mentorprogrammi koolitused. Mõnes

valdkonnas on kollektiivide arv kahanenud. Vähenemise põhjusteks võivad olla järgmised

mõjutegurid:

- huvi ja juhendajate puudus kohapeal;

- instrumentide ja töövahendite puudus;

- kollektiivide vaheline konkurents;

- kollektiivide tulemuste kvaliteedi kasvades on vähem edukamad kollektiivid lõpetanud

tegevuse.

Mentorprogramm on üks lüli suurest valdkondlikust liikumisest rahvakultuuris. Mentorprogrammi

toel on tagatud kvaliteetne õpetamine, mis omakorda toob juurde teadlikumaid rahvakultuuris

osalejaid.

Eesti Kooriühing

Mentorprogramm on koorijuhtide ja muusikaõpetajate jaoks hetkel ainus tasuta või väga väikese

omapanusega täienduskoolitus võimalus, mis on valdkonna eripära arvestades hädavajalik. Praeguse

seisuga on 50 % koorijuhtidest vanuses 50+, järelkasv on vähene ning eriti nooremas kooliastmes

juhatavad koore ilma erialase kõrghariduseta dirigendid. Seega vajavad nad väga täienduskoolitust,

et õpetada kooridele laulupeorepertuaari vajalikul tasemel. Kuna aga koorijuhtide palgad on

äärmiselt tagasihoidlikud, pole neil võimalik koolituse eest omavahenditest tasuda.

Suurt tähelepanu tuleb järgnevate aastate koolitustel pöörata kooritöö metoodikale, vokaalsele

tööle ja dirigeerimistehnikale, aga ka dirigendi praktiliste teadmiste täiendamisele (tööks vajalikud

õigusaktid, lepingud jms).

15

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Valdkonna arengu seisukohast on oluline juhendajate ja teiste liikumises osalejate järjepidev

koolitamine. Kõikidest tantsujuhtidest on erialase haridusega 39% juhendajatest. Erialase

täienduskoolituse on läbinud 24% tantsujuhtidest. Erialane haridus või läbitud täienduskoolitused

puuduvad 37% rahvatantsujuhtidest (allikas: Laulu- ja tantsupeo register, 2016), kes ei ole osalenud

mentorkoolitustel. Harrastajate arv pidevalt kasvab ning samal ajal on toimumas tantsujuhtide

põlvkondade vahetus.

Mentorprogrammi jätkumine on kriitilise tähtsusega, et erialase koolituseta juhendajate osakaal ei

kasvaks. Selleks, et hariduslikku lõhet vähendada, peaks pakutavate koolituste maht ja kohapealne

kättesaadavus olema veelgi suurem. Kuna koolitatavate sihtrühm on hinnatundlik, siis

mentorprogrammi olemasolu parandab oluliselt koolituste kättesaadavust.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, kuna meil puudub igasugune toetus

paikkondlike koolituste korraldamiseks. Mentorprogramm loob võimaluse fookustada käsitöö

valdkonnale olulisi teemasid ja toetab vajadusel aastateemade läbiviimist. Samuti on

mentorprogrammi koolituste kaudu nõustatud vaimse kultuuripärandi nimistusse kannete tegijaid.

Probleemiks on mentorkoolituse väike maht käsitöövaldkonna jaoks. Probleem on samuti mentorite

tasustamine, sest mentori palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa

äärealadel nõuab koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev meie

valdkonnas nõuab koolitajalt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna

viimaseks ei jätku programmist raha.

Eesti Harrastusteatrite Liit

Harrastusteatri valdkonnas on endiselt olukord teatriharidusega nõrk. Lastele ja noortele on

teatriringid huvihariduses tasulised. Ainus kõrgkool, kus saab harrastusteatri alast teatriharidust

omandada on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Päevases õppes on harrastusteatrihuvilisel

vähe võimalust osaleda.

Mentorprogramm on ainus Eestis toimiv haridusprogramm, mis annab harrastusteatri tegijale

võimaluse ennast teatrikunsti alaselt arendada ja uusi teatrivorme omandada. Mentorprogramm

loob võimaluse arendada teatrikunsti alaseid teadmisi piirkondade võimalusi ja vajadusi arvestades.

Harrastusteatri valdkonnas on peamine probleem ajas. Inimesed on väga hõivatud oma põhitööga.

Õhtutel on aga hõivatud teatri professionaalid oma tööga. Meie koolitused toimuvad eelkõige

nädalavahetustel ja see piirab ehk aega õppimises jääb väheks. Lavastaja koolituses on mentori töö

mahukas, sest see sisaldab ka ettevalmistavat tööd, et tutvuda valitud näidendite, dramatiseeringute

ja algtekstidega.

16

Kokkuvõtvalt saame öelda, et mentorprogrammi läbiviivad keskseltsid soovivad programmi jätkumist

vähemalt samas mahus. Koolituste kvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks on aga vajalik suurendada

programmi eelarvet.

Mentorprogrammi toel on laulu-ja tantsupeole pürgijate arv on pidevalt kasvanud. Tagatud on

omandatud repertuaari kvaliteet, mis kindlustab peo kõrge taseme. Mentorprogrammi abil on

korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi, mis on kaasa aidanud kunstiliselt kujundada

maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi, tantsupidusid ja festivale.

Paranenud on koolituste kättesaadavus kohapeal, mis toetab uute sisenejate tulekut valdkondadesse

ning annab võimaluse põlvkondade vahetusele. Vaatamata sellele ei motiveeri see sageli noorte

juhendajate pealekasvu.

Mentorite tagasiside on suureks abiks valdkonna koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning ka

koolitustele suunamisel.

Erinevate piirkondade teemade tellimused seavad sageli keskseltsidele kohustuse uute mentorite

leidmiseks valdkonnas. See annab võimaluse edaspidi kaasata uusi tegijaid valdkonna teistesse

projektidesse, aga ka mentorite põlvkondade vahetusse.

Mentorprogramm on valdkondades tegutsevatele juhendajatele vajalik oma teadmiste, oskuste ja

kogemuste täiendamisel. See aitab kaasa positiivse mõjuna valdkondade arengule.

Kokkuvõte on koostatud koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Eesti

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Harrastusteatrite Liidu esindajatega.

Kokkuvõtte koostas Margit Salmar märts 2017- jaanuar 2018