Rahvusvahelised väärtpaberid

© Robert Kitt

Selgituseks

• Osa mõistetest on ajast ja arust – kasutatud on ISMA 1994.a. definitsioone

• Kontseptsioonid on siiski kasutusel

• Rohkem termineid rahvusvahelistelt turgudelt ei tohiks olla

© Robert Kitt

Sisukord

• Väärtpaberite tüübid ja mõisted

• Aktsiate tüübid

• Warrantid, mõisted ja tüübid

• Võlakirjad, mõisted erinevate klassifikatsioonide järgi

• Rahaturg, instrumendid, mõisted

• Optsioonid, mõisted

© Robert Kitt

Väärtpaberite tüübid - mõisted

• Esitajaväärtpaber (bearer certificate) – Omandiõigus on paberi ettenäitajal. Emitent registrit ei pea. Näide: Eurobondid

• Registreeritud väärtpaber (registered certificate) – Omanik on registreeritud emitendi juures.

• Sissekantud väärtpaberid (book entry certificate) – füüsilist tõendit ei väljastata. Registrit peab kas emitent või tema registrant

© Robert Kitt

Väärtpaberite tüübid – mõisted

• Permanent Global Certificate – üks paber, mis esindab kogu emissiooni

• Temporary Global Certificate – ajutine PGC, mis emiteeritakse ainult emisiooni lõpust kuni õigete paberite trükkimiseni

• Semi-permanent Global Certificate – võimalik valida kas paberi või ajutise tõendi vahel

© Robert Kitt

Väärtpaberite tüübid – mõisted

• Jumbo Certificate – esindab suurt osa emissioonist. Eesmärk vähendada trükikulusid

• Depositary Receipt – Väärtpaber, mis on emiteeritud esindama välismaa emitendi väärtpaberit. Kasulik kapitali kaasamiseks välisriikidest. • GDR – Rahvusvaheline, kauplemiseks mitmes eri riigis• IDR – Emiteeritud kauplemiseks Euromarketil• EDR – Emiteeritud kauplemiseks Euroopas• ADR – Emiteeritud kauplemiseks USAs

© Robert Kitt

Väärtpaberi ISIN-kood

• ISIN – International Securities Identification Number. ISO 6166

• 12-kohaline kood, mis koosneb:• Prefiks – 2-kohaline tähekombinatsioon, mis vastab

päritolumaale (ISO 3166 kood) või on “XS”, kui paberi on registreerinud Euroclear või Clearstream

• 9-kohaline number, mille annab iga riik või Euroclear vastavalt oma reeglitele

• Kontrollnumber, mis on arvutatav

© Robert Kitt

Aktsiad

• Lihtaktsia (Ordinary share) – Väärtpaber, mis esindab tükikest ettevõttest ehk ettevõtte omandiõigust esindav väärtpaber

• Konverteeritav eelisaktsia (Convertible Preference share) – Asetatakse ettepoole tavalisi aktsiaid firma likvideerimisel. Üldreeglina omavad fikseeritud dividendimäära ning tähtaega. Teatud tingimustel konverteeritavad lihtaktsiateks.

© Robert Kitt

Warrantid – Märkimisõigused, märkimistunnistused

• Warrant on väärtpaber, mis annab mingis perioodis õiguse osta (call warrant) või müüa (put warrant) kindlaksmääratud koguse alusvara kindla hinnaga.

• Õigusi võib kasuta terve perioodi vältel (Ameerika warrant) või kindlatel kuupäevadel (Euroopa warrant)

• Peale emiteerimist kaubeldakse Warranteid alusvarast eraldi alusvara nimetatakse: ex warrant; tavaliselt ka cum warrant

© Robert Kitt

Warrantite tüübid 1

• Harmless Warrant; Wedding Warrant – kaitseb emitenti võlakirja tagasiostu eest (jätab investori ilma call optsioonita)

• Currency Warrant – warrant, mis teatud perioodi jooksul jätab omanikule õiguse valida maksevaluuta vahel teatud kindla kursiga

• Killer Warrant – warrant, mille kasutamine kutsub automaatselt esile aluseks oleva võlakirja lõppemise

© Robert Kitt

Warrantite tüübid 2

• Index-linked Warrant – warrant, mille kasutamisel on tehingu hind seotud mõne indeksiga

• Naked Warrant – warrant on emiteeritud ilma alusvarata

• Covered Warrant – kolmanda osapoole emiteeritud warrant. “Kaetud” (covered) tähendab, et kolmas osapool omab samas koguses alusvara, kui palju ta on warranteid emiteerinud

© Robert Kitt

Warrantite tüübid 3

• Equity Warrant – warrant, mida saab kasutada aktsiate jaoks. Kasutusel olnud ka Eestis – märkimistõendid

• Debt Warrant – warrant, mida saab kasutada võla jaoks

• Income Warrant – debt warrant, mis maksab intresse

• Money Back Warrant – warrant, mis kasutamata jätmise korral tagastab kokkulepitud summa raha

© Robert Kitt

Võlakirjad

• Kõige rohkem erinevaid termineid• Jaotus emissioonide turgude lõikes• Jaotus intressi lõikes• Jaotus lõpu järgi• Jaotus laenaja järgi• Veel mõisteid

© Robert Kitt

Võlakirjad turgude lõikes 1

• International Bond – Võlakiri, mis on emiteeritud välisriigis. Eksisteerivad esitaja ja registreeritud vormis

• Global Bond – Rahvusvaheline emissioon, mida viiakse läbi samaaegselt Euro- ja kodusel turul. Pabereid võib kaubelda mõlemal turul

• Eurobond – Emiteeritud välisriigis Eurovaluutas (USD, CAD, JPY, EUR); garanteeritud ja müüdud rahvusvahelise sündikaadi poolt

© Robert Kitt

Võlakirjad turgude lõikes 2 (Välisvõlakirjad)

• Parallel Bond – Rahvusvaheline emissioon samaaegselt mitmes riigis ja mitmes kohalikus valuutas. Tingimused on igal pool samad

• Foreign Bond – võlakirjad, mis on emiteeritud välislaenaja poolt kohalikule kapitaliturule; emissioonid on tavaliselt kohalikus valuutas ja müüdud kohalike institutsioonide poolt. Näited: • Yankee Bond – USDis emiteeritud mitte-USA laenaja

võlakiri, müüdud Ameerika sündikaadi poolt USAs.

© Robert Kitt

Võlakirjad turgude lõikes 3 (Välisvõlakirjad)

• Samurai Bond – Võlakirjade avalik emissioon Jaapani kapitaliturule mitte-Jaapani emitendi poolt nomineeritud jeenis. Sarnase struktuuriga on ka Daimyo Bond

• Shibosai Bond – Võlakirjade kinnine emissioon Jaapani kapitaliturule mitte-Jaapani emitendi poolt nomineeritud jeenis

• Bulldog Bond - Võlakirjade emissioon Briti kapitaliturule mitte-Briti emitendi poolt nomineeritud sterlingis

• Matador Bond - Võlakirjade emissioon Hispaania kapitaliturule mitte-Hispaania emitendi poolt nomineeritud peseetas

© Robert Kitt

Võlakirjad intressi tüübi järgi 1

• Fixed Income Bond - Fikseeritud tulususega võlainstrument. Võimalused:• Bull Bond, Bear Bond – väärtus lõppedes sõltub

aktsiaindeksist. • Step-up Coupon Bond – kupong suureneb võlakirja

elueea jooksul

• Brady Bond – Arenevate riikide valitsuste poolt emiteeritud Eurobondid refinantseerimaks omi kohustusi välispankade ees Brady-tüüpi lepingute järgi. Väga erinevad ja keerulised struktuurid

© Robert Kitt

Võlakirjad intressi tüübi järgi 2

• Zero Coupon Bond – võlakiri ilma intressita. Emiteerimisel maksavad alla 100% ning lõppedes maksavad täpselt 100% oma nominaalist. Investori tootklus on kapitali kasv. Võimalused:• Capital Growth Bond – Emiteeritakse nominaalis ning

lõppedes maksab kordse arvu nominaale• Deep Discount Bond – Emissioonihind on

märkimisväärselt alla 100%• Liquid Yield Option Note (LYON) – zero-bond’i ja

vahetusvõlakirja segu: ei maksa intresse ning teatud tingimustel saab vahetada emitendi aktsiateks

© Robert Kitt

Võlakirjad intressi tüübi järgi 3 Ujuva intressiga võlakirjad

• Floating Rate Note (FRN) – keskmise või pikema tähtajaga võlakohustus, mille intressi regulaarselt kohendatakse. Uus intressimäär on tavaliselt fikseeritud marginaal turuintressi suhtes, milleks võivad olla:• LIBOR (EURIBOR), LIBID (EURIBID)• FRN’id kasutavad veel USA T-billide intresse jms

• Intress fikseeritakse mõned päevad enne uue intressiperioodi algust ning makstakse perioodi lõpus

© Robert Kitt

Ujuva intressiga võlakirjad 2

• Drop-lock Bond – FRN, mille kupong fikseeritakse võlakirja lõpuni, kui intressimäär on mingil tasemel

• Mismatch FRN – FRN, mille intressi struktuur fikseeritakse teise sagedusega ja erinevaks perioodiks, kui seda on intressimaksed. HF 9 & 10 seeria

• Mini-max FRN – FRN minimaalse ja maksimaalse lubatud intressiga

© Robert Kitt

Ujuva intressiga võlakirjad 3

• Capped FRN – FRN maksimaalse lubatud intressimääraga

• Flip-flop FRN – Väga pika tähtajaga FRN, kus investoril on võimalik konverteerida lühema tähtajaga võlakirjaks

• Convertible Rate FRN – investorite võimalus valida fikseeritud ja ujuvate maksete vahel

• Variable Rate Note – FRN, kus marginaal üle referentsi määratakse emitendi poolt. Investorid saavad kas aktsepteerida uut intressimäära või võlakirjad tagasi müüa

© Robert Kitt

Võlakirjade jaotus lõpu järgi 1

• Callable Bond – Emitendi õigus võlakirja varem lunastada

• Puttable Bond – Investori õigus nõuda võlakirja varasemat lunastamist

• Retractable Bond – Optsiooniga (nii emitendi kui ka investori) võlakiri varasemaks lõpetamiseks

• Extendible Bond – Investori õigus lõppu edasi lükata

© Robert Kitt

Võlakirjade jaotus lõpu järgi 2

• Perpetual Bond – perpetuiteetvõlakiri, mis kuulub lunastamisele ainult emitendi lõpetamise korral. Tavaliselt sisaldab optsiooni ja/või FRN komponenti

• Bullet Bond – Ilma optsioonideta emissioon, kus enne lõpptähtpäeva ei ole ühtegi makset

• Sinking Fund – Maksegraafikuga tagastatav põhiosa

© Robert Kitt

Võlakirjade jaotus laenajate järgi

• US Treasury Foreign-Targeted Bond – avalikul oksjonil välismaalastele emiteeritud USA valitsuse või valitusasutuste võlakirjad. Näited:

• Fannie Mae Bond – Federal National Mortgage Association• Sallie Mae Bond – Student Loan Marketing Association• Freddie Mac Bond – Federal Home Loan Mortgage

Corporation

• “Repacked” US Treasury Securities – Pankade jms poolt ostetud võlakirjade portfellid, milliste intressimaksed on USA riigi riskiga, kuid erineva ajagraafikuga – väga paindlikud väärtpaberid

© Robert Kitt

Veel mõisteid

• Collateralised Mortgage Obligations (CMO) – võlakirjad, mis on tagatud hüpoteekide portfelli poolt.

• Konventeeritavuse järgi jagamine:• Convertible Bond – võimalus vahetada

võlakirju aktsiateks• Straight Bond – võlakiri ilma igasuguste

klauslite ega erijuhtudeta

© Robert Kitt

Rahaturu instrumendid

• Certificate of Deposit (CD) – Deposiitsertifikaat. Väärtpaberi vormis tehtud deposiit, mida on võimalik pangale tagasi müüa

• Euronote – Lühiajaline, tavaliselt nullkupongiga emiteerimisel alla aasta pikkune võlakiri

• US Treasury Bill – Lühiajaline (emiteeritakse 3, 6, 9 ja 12-kuulisi) USA Valitsuse võlakohustus

© Robert Kitt

Rahaturu instrumendid 2

• Euro Commercial Paper (ECP) – Suurte asutuste tagamata lühiajaline võlakohustus, mida iseloomustab:• Null-kupong või tavaline kupong• Tähtaeg mõnest päevast ühe aastani, tavaline 6 kuud• Minimaalne summa tavaliselt 0.5mio USD• Alternatiiv panga arvelduskrediidile

• Euro Medium-Term Note (MTN) – Võlakiri tähtajaga ühest viie aastani, pakutakse spetsiaalse programmi raames vahendajate poolt

© Robert Kitt

Optsioonid

• Optsioon – õigus aga mitte kohustus teostada mingit väärtpaberitega seotud toimingut

• Ostuoptsioon (call option) – õigus osta teatud kuupäeval teatud hinnaga teatud vara

• Müügioptsioon (put option) – õigus müüa teatud kuupäeval teatud hinnaga teatud vara

© Robert Kitt

Optsioonid – tehingute osapooled

• Optsiooni ostja – tehingu osapool, kellel on õigus aga mitte kohustus talitada vastavalt optsioonitehingu tingimustele ning kes maksab selle õiguse eest optsioonipreemiat

• Optsiooni kirjutajaks või müüjaks nimetatakse tehingu osapoolt, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing.

© Robert Kitt

Optsioonide terminid

• Täitmishind, tehinguhind (strike price, exercise price) – hind, millega optsiooni saab täita

• Optsiooni tähtaeg – Mingi ajahetk tulevikus, milleni optsioon kehtib. Peale tähtaja saabumist optsioon lõpeb

• Optsioonide klassid – ühe aktsia, ühte tüüpi (kas put või call) optsioonid.

• Optsioonide seeriad – ühe klassi, ühe tähtaja ja ühe täitmishinnaga optsioonid

© Robert Kitt

Optsioonide tüübid

• Euroopa tüüpi optsioonid – ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõpptähtpäeval

• Ameerika tüüpi optsioonid – ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul

• Eksootilised – Bermuda, Aasia, digitaalsed jne optsioonid – segu eelnevatest