Raplamaa Ühistöö nr 11, 12. märts 2014

Nr. 11 (115) 12. märts 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk

Jätkub 4. lk

Nädalavahetusel peeti EKRE Raplamaa- ja Harju ringkonna üldkoosolek.Kõigile ausatele ja mõtlevatele inimestele on selge, et tänane Eesti ei ole ilma oluliste muutusteta jätkusuutlik,

ei taga meie inimeste heaolu, majanduse ja kultuuri arengu vajadusi ega eestluse säilimist Eestis ja maailmas.Sellise olukorrani on viinud riigijuhtimise ebademokraatlik tsentraliseerimine, meedia monopoliseerimine,

võimukandjate ennastkiitev demagoogia, korrumpeerunud kartellipoliitika, majanduslangus ja Eesti kapitali-le kuuluva majanduse järkjärguline väljasuretamine, Eesti muutmine odavtööjõu maaks, välisfirmade kasumi maksuvaba väljaviimine Eestist, omavalitsuste tulubaasi kärpimine, kohaliku elu väljasuretamine.

Juriidikas on selline termin, et kui kingisaaja pole mingil määral olnud lojaalne ja usaldusväärne kinkijale, siis on võimalik ka kink tagasi võtta.

Nii kipub olema ka Krimmiga. Kindlasti mäletate NSVL liidrit, väikemees Nikita Hruštšovi. See oli, labane harimatu kloun kes Stalinile

hopakki tantsis, kui too Gruusia veinist tongi jäi. Tantsis nagu koer või pulmatola, aga näe, saigi lõpuks võimu-le. Pärast Isakese surma.

Ukrainast pärit parteijuht hakkas oma võimu kindlustama ja tunnistas Stalini isikukultuse kogu Venemaa häbiks. Laskis maha oma rivaali, juut Lavrenti Beria, kes tollal juhtis kogu NSVL-i julgeoleku süsteemi. Läks ÜRO kõnepulti ja võttis saapa jalast ning tagus sellega vastu kõnepulti, et rahvas vait jääks. Ja siis lubas kogu imperialismile näidata „kuskina matti“! Vene keelt mõistvad inimesed oskavad seda igapäevast terminit „ema austusest“ lahti mõtestada.

Paljude tollaste riiklike lolluste juures kinkis Hruštšov äkki Krimmi Ukrainale. See toimus 19. veebruaril 1954 pärast Stalini surma ja tema isikukultuse lõppu. Põhjenduseks oli ülekohtu heastamine

Ukrainale. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kin-nitamist pole leidnud.

EESTI ALGAB KODUST

Kingituse tagasivõtmine

Jääle minek on alates 12. märtsist keelatud!Loe lk 20

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lk

Ukraina batkad.

Rapla-Harjumaa juht Henn Põlluaas.

Erakonna juhatuse liige Martin Helme tutvustas eurovalimisi.

EESTI ALGAB KODUST


Algus 1. lk

EKRE Rapla-Harju ringkonna esimees Henn Põllu-aas tegi kokkuvõtte möödunud tegevusaastast.

Tänase seisuga on Rapla-Harjumaal 770 erakonna liiget. Ringkonnas on ka uus osakond Viimsis. Praegu on EKRE suuruselt neljas erakond , mida riik toetab vaid 9000 euroga.

Samas saavad võimuerakonnad riigilt palju kordi suurema pajuki.

Eurovalimistele pannakse välja nimekiri 12 kandi-daadiga ja riigile makstava kautsjoni saab erakond ta-gasi siis, kui ületab 5% künnise.

Valiti ringkonna juhatus ja selle esimehena jätkab Saue linnapea Henn Põlluaas. Ringkonna juhatuse liikmeks sai ka ettevõtja Kohilast Aivo Mäesalu (www.eaststar.ee).

Ees on erakonna kongress ja see toimub 6. aprillil Tallinna Keskraamatukogu suures saalis.

Millise sõnumiga läheb erakond oma kongressile:„Eesti suveräänne rahvusriik on muudetud Euroo-

pa Liidu, väliskapitali ja stagneerunud karjääriamet-

nike-funktsionäride huvisid esindavaks vasallriigiks, kus ei ole hea mitte ühelgi ühiskonnakihil – töötajatel, ettevõtjatel, intelligentsil, maaelanikel, linlastel, lastel-noortel ega eakatel. Võimuerakondade juhid ja nen-de moodustatud valitsused on tekitanud mõõtmatut kahju Eesti riigile, majandusele, eesti rahvale ja eest-lusele.

Need poliitilised jõud, kes juhtisid Eesti kriisi, pole suutelised meid sealt välja tooma. Tänast riigi juhti-mist tuleb vältimatult muuta, sest vastasel korral ku-junevad hävingut põhjustavad protsessid pöörduma-tuks.

Kutsume kõiki inimesi mõtlema kaasa ja ühinema meiega Eesti kõrgeima poliitilise eesmärgi täitmisel, milleks on eestluse säilitamine, riigi ja rahva arengu ning heaolu tõusu reaalne tagamine. Ainult eesti rah-vas ise saab kõike seda muuta!“

A. Aju

Raplamaa poolt valitud juhatuse liige Aivo Mäesalu.

EESTI ALGAB KODUST


Algus 1. lk

Jätkub 5. leheküljel

Krimmi poolsaare elanikud kõnelevad valdavalt vene keelt, aga maa-ala kuulub praegu Ukrainale. Li-saks asub Krimmis üks Venemaa tähtsamaid mere-väebaase, mis on varemgi tekitanud pingeid suhetes Ukrainaga. Samuti on pingekasvule aidanud kaasa see, et aastakümneid kodumaalt pagendatud krimmitatar-lased, kes kunagi olid poolsaare enamusrahvas, nüüd aga üha suurenev vähemus, on viimase 23 aasta jook-sul jõudsalt esiisade maale tagasi pöördunud.

Ametlikud riigikeeled on vene, ukraina ja krimmi-tatari.

Selle aasta veebruari lõpust, kui Kiievis moodus-tati Ukraina ajutine valitsus, ei allu Krimmi Vabariik ametlikule Kiievile. 30. märtsile määrati referendum Krimmi autonoomia laiendamise üle, et vähendada sõltuvust Kiievist. Mõttes on kindel plaan eralduda Ukrainast ja siis paluda ennast vastu võtta Venemaa koosseisu. Kas pole tuttav stsenaarium?

Mäletate, meil Eestis toodi jõuähvardusega Eestis-se Nõukogude sõjaväebaasid. Lääneriikide hõivatuse hetkel (Pariis oli parajasti langemas Saksa vägedele)

korraldati „rahvarevolutsioon” tankide toetusel, mil-lega kodanlik Konstantin Pätsi režiim kukutati. Sama teed käisid ka Läti ja Leedu.

Krimmi oblastivalitsus jälgis rahutusi Kiievis ja Uk-raina teistes piirkondades ja palus kaitset Venemaalt „venekeelse elanikkonna kaitseks”. Venemaa tõi väed sisse ja nõuab Ukraina üksuste alistumist.

26. veebruaril andis Vene president Putin Venemaa lääne- ja kesksõjaväeringkondadele korralduse kont-rollida lahinguvalmidust. 27. veebruari varahommikul tungisid eraldusmärkideta väidetavalt Vene Föderat-siooni rünnakrühmlased Krimmi ning asusid hõiva-ma Krimmi Vabariigi ja Ukraina valitsusasutusi. Hõi-vatud hoonetel heisati vene lipud.

28. veebruaril 2014 registreerisid 16 Vene riigiduu-ma saadikut seaduseelnõu Krimmi Vabariigi annek-teerimiseks Vene Föderatsiooni subjektina.

2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15000 vene sõdurit, kes on hõivanud kõik lennuväljad ja sa-damad ning blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisi-

Võtame kingituse tagasi.



Jätkub 6. leheküljel

Algus 1. lk

kuid ja sõjaväelasi sunnitakse oma riiki reetma ning vanduma ustavust venemeelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu on kõrgema käsu kohaselt passiiv-ne, hoidutakse tulevahetusest sissetungijatega ega rea-geerita provokatsioonidele.

Maailm võtab Ukraina asja väga rahulikult.Vibuta-vad natuke näppu,peavad jututubasid jne.Tegelikkuses mingite konkreetsete tegudeni ei mindagi,sest kõik ra-huneb vaikselt isegi.

Keegi ei karda enam Ameerikat. USA, mis on seni-ni olnud demokraatlike väärtuste põhimõtteline ees-rääkija, on minetanud oma võime seista teistes riikides nende väärtuste ees.

Ukraina puhul oli viga see, et Ukraina loobus külma sõja lõppedes oma tuumaarsenalist. Ukrainal oli Nõu-kogude Liidu ajal maailma suuruselt kolmas tuumaar-senal, kuid vastavalt 1994. aasta Budapesti memoran-dumile demonteeris Ukraina oma tuumaarsenali ja sai Venemaalt vastu lubaduse respekteerida Ukraina piire.

Ajutine valitsus Kiievis kuulutas 2. märtsi hommi-kul Ukrainas välja üldmobilisatsioon, kuid ei võimalda oma Krimmi üksustel säilitada väärikust ja asuda sis-setungijaid tõrjuma relvadega.

See mobilisatsioon on küll üks naeruväärne asi, sest riik on vaene. Neil on praegu olukord, kus sõdurpoi-sile peavad tegevteenistusse minnes vormi selga ost-ma lapsevanemad! Kas selline „sõjavägi“ on võimeline venelastele vastu astuma? Ja Venemaa teab seda väga hästi.

Aga maailm? Puhkes igakülgne propagandasõda. EL-i ja NATO

juhid kutsusid Putinit ja Venemaad korrale ning äh-vardavad tõsiste tagajärgedega. Samas deklareeris USA, et nemad relvadega asjasse ei sekku. Peetakse koosolekuid ja arutatakse Venemaa pahategusid. Eesti juhtkond, nagu ikka kilkab juba rahalise abi andmise vajadusega.

Krimmi asepeaminister Rustam Temirgalijev tea-tas, et referendum Krimmi autonoomse regiooni staa-tuse üle toimub juba sellel pühapäeval 16. märtsil.

Vene riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti sõnul lisas Temirgalijev, et referendumil küsitakse Krimmi elanike käest, kas nad soovivad jääda Ukraina osaks või liituda Vene Föderatsiooniga.

Algselt pidi referendum toimuma Ukraina presi-dendivalimistega samal päeval, 25. mail, kuid Krimmi võimud otsustasid rahvahääletuse varem korraldada. Eelnevalt oli toimumiskuupäevana välja käidud 30. märts.

Halenaljakas tõestus oli meie ministri telefonikõne pealtkuulamine, mis propaganda mõttes lasti ajakir-jandusse võltsituna.

Pealtkuulamisskandaali sattunud Eesti välisminist-ri Urmas Paetiga Kiievis kohtunud kodanikuaktivisti Olga Bogomoletsi sõnul ei rääkinud ta ministrile seda, et politseinikke ja meeleavaldajaid oli tapetud samal viisil.

Ukrainameelseid on Krimmis vähe.



Jätkub 7. lk

Algus 1. lk

Eks seda valet ja vassimist tuleb ikka mõlemalt poolelt. Arusaamad elust on väga erinevad.

16 aastat edukat poksijakarjääri pidanud Maidani aktivist Klitško teab, mida tähendab kaasaegne elustan-dard. „Ma olen viibinud palju Euroopas ja Ameerika Ühendriikides ning tean, mida tähendab kaasaegne elustandard. Ja alati, kui ma naasen oma kodumaale, küsin, miks mujal nii lihtsad asjad ei toimi Ukrainas.”

Väljavõte Urmas Paeti ja Euroopa Liidu välispolii-tikajuhi Catherine Ashtoni vahelisest telefonikõnest: „Paet: Minu muljed on kurvad, kuna seal puudub usaldus. Usaldust pole ka nende poliitikute vastu, kes on koalitsiooni naasnud. Inimesed Maidanilt ja ko-danikuaktivistid ütlevad, et nad teavad kõiki, kes saa-vad kuuluma uude valitsusse ja et nendel inimestel on kõigil räpane minevik. Regioonipartei esindajad üt-lesid ka, et te näete peagi, kuidas inimesed riigi ida-osas mässu tõstavad ja oma õigusi nõudma hakkavad.

Krimmi eest võitlejad.

Mõned minuga olnud inimesed olid olnud Donetskis ja nemad ütlesid, et sealsed inimesed ei jaksa oodata, kui kaua veel Ukraina okupatsioon Donetskis kestab. Et Donetsk on tegelikult Vene linn ja sooviks näha, et Venemaa võtab linna üle. Ja vastus: Ashton: See on vä-ga-väga huvitav“.

Martin Helme EKRE juhatusest võtab asja kokku niimoodi, (avaldatud refereeritult):

„Ukrainas otsustatakse ka Eesti saatust. Kui Vene-maa Ukraina endale allutab ja Lääs selle alla neelab on vältimatu, et meie oleme järgmised. Rohkem impee-riumi uitama läinud juppe ei ole lihtsalt enam. Häda on selles, et Lääs ei näita vähimatki märki võimekusest või soovist asuda Putini režiimiga vastasseisu. Vastu-pidi, kogu viimaste päevade paaniline diplomaatiline sagimine on keskendunud eelkõige ühele konkreetsele survepunktile: istuda pähe Ukraina verinoorele revo-



Algus 1. lk

lutsioonilisele valitsusele, et see mitte mingil juhul ei teeks ühtegi sammu enesekaitseks. Näeme kordumas sedasama mustrit, mis juhtus juba Georgias: enese-kaitse liigitatakse provokatsiooniks ja ohvrile tehakse selgeks, et ta ei tohi end kaitsta, muidu saab agressor veel vihasemaks ja see tekitab nii piinliku olukorra Saksa-Vene suhetes.

Kui Venemaa saab Ukrainas oma tahtmise, siis on Eestil aega maksimaalselt paar-kolm aastat, et end sa-mast saatusest päästa“.

Hea, et täna on see vaid oletus. Esimene reaalsus selgub juba pühapäevase referendumi järel.

Ukrainas möllavad ka teised venemeelsed oblastid. Ainult Krimmiga seekordne kriis küll ei saa oma lõp-pu. Asi kipub vägisi Ukraina tükeldamisele.

Jeremy Nagelmyller

Referendum võib anda võimaluse Venemaal oma soov seadustada ja võtta Krimm tagasi. Võtta Hrustšo-vi kingitus Ukrainlastelt ära.


PRESSITEADE7.03.2014

„Maale elama“ algatus laieneb üle-eestiliseks

26. aprillil Tartus toimuv „Maale elama“ mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakon-nast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist vähemalt 50 kogukonnani.

2012. aastal alguse saanud „Maale elama“ kampaania on toetanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Algatuse mõjul on endale maale elukoha soetanud üle 40 pere ja üle 100 inimese. Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Link messi 2013 videole: http://www.youtube.com/watch?v=kY4PpG-K2lEEelmisel aastal messil käinud ja tänaseks Värskas elava Maris Andrelleri sõnul on elu maakohas ületanud

tema ootusi. „Kogukond on meid soojalt vastu võtnud. Seltsi- ja kultuurielu on tihe ja põnev. Ka töökohtade puudust pole me siin märganud. Ehkki meie pere sissetulekud on linnaga võrreldes mõnevõrra langenud, siis täna suudame igakuiselt palju enam kõrvale panna,“ räägib maaelu mõnedest eelistest Värska kultuurikeskuse juhatajana töötav Andreller.

Kõik end väärt elukohaks pidavad kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse kü-simusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.

Infopäevad toimuvad:• Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13:00-16:00• Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13:00-16:00• Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11:00-14:00• Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10:00-13:00Lisainfo: www.maale-elama.ee


Jätkub lk 9

14. märts kell 19.00 Emakeelepäevane õhtu Rapla Kultuurikeskuses.

“Pea vahetus” Rapla moodi: Juhan Liiv 150.Sel õhtul “vahetavad pea”:

luule ja muusika loojad:Juhan Liiv ja Gustav Ernesaks ,Juhan Liiv ja Peep Sarapik,Juhan Liiv ja Tiina Kiilaspea,Juhan Liiv ja Pärt Uusberg,esitajad ja luuletaja:Ly Ehin ja Juhan Liiv,Margus Mikomägi ja Juhan Liiv,Eerik Robert Ots ja Juhan Liiv,Ursel Tilk ja Juhan Liiv,

koorid ja loojad:AASTA KOOR 2013 kammerkoor Head Ööd, Vend,noortekoor Mitte-Riinimanda,segakoor August07 laulavad Juhan Liivi luuletustele loodud koorilaule.

Õpetaja Mihkel Kukk pajatab neist aegadest, kui Juhan Liiv oli Raplas

Õhtu seob tervikuks Valter UusbergKorraldajaRIINIMANDA KOORISTUUDIO


Kallid koerasõbrad! Eesti Koerte Pääste Selts soovib peatselt avada kodulehe,

et koerte abistamisega seonduvat infot veelgi paremini levitada ja rohkemate abivajajateni jõuda.

Kutsume häid inimesi üles aitama koguda kokku 150 eurot,

mida vajame Baltic Boulevard poolt koostatava kodulehe käivitamiseks.

Sobivas suuruses annetuse saab kanda Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Swedbanki kontole 221055925168.

Iga väiksemgi panus on oluline! Aitäh!

Pühade puhul ikka muutusteta!

Seda pilti saaks edukalt kasutada nõukaaegse kaubandusloo ilmestamiseks, tegelikult on tehtud aga selle aasta naistepäeval.






Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Läte: Ehalill Halliste gobeläänid (saalis)

Eesti kaunimad raamatud (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Rapla valla lasteaedade laste tööde ühisnäitus (lasteosakonnas)

Oma ja hää lugemisvara: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Великие художники: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Teatrilaev: teavikute näitus (lugemissaalis)

Oi, kui ilus raamat!: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

Rapla Kultuurikeskuses

7. aprillil kell 11

Viljandi Laste- ja Noorteteater

REKY PUNAMÜTSIKE

PILET 5 €


Meeldib.eeNarkoärimees sureb ning läheb taevasse. Püha

Peetrus võtab ta vastu ning ütleb skeptiliselt:„Mida head küll sina tegid, et siia sattusid?“Narkoärimees vastab rahulolevalt:„Andsin eelmisel nädalal ühele kerjusele sajalise.“Püha Peetrus ütleb ingel Gabrielile, et ta kontrolliks

seda arhiivist järgi.Ingel vaatabki ning sosistab Peetrusele:„Ta räägib tött.“„Väga hea!“ vastas Peetrus,“aga sellest ei piisa tae-

vasse pääsemiseks. Kas sa tegid veel midagi head?“„Muidugi!“ noogutab diiler,“Andsin kolm kuud ta-

gasi teisele kerjusele veel ühe sajalise.“Peetrus laseb Gabrielil taas arhiivist üle kontrollida

ning jälle on diileri jutt tõene.Peetrus tasakesi küsib Gabrielilt:„Mida ma teen selle mehega?“Gabriel vastab:„Anname talle kahesajalise tagasi ja saadame põr-

gu!“***Mees sai tööd öövalvurina. Kuna viimasel ajal on öösiti

toimunud palju vargusi, peab ta kontrollima kõikide tööta-jate kotte ja taskuid.

Esimene öö sujus hästi kuni hetkeni, mil üks mees läks temast mööda ajalehti täis käruga. Ohoo, mõtles öövalvur, see mees ilmselt arvas, et peidab asjad ajalehtede alla ära. Seega eemaldab ta kõik ajalehed, kuid ei leia midagi.

Ikkagi arvab valvur, et mees on veider ning küsitleb teda.

“Ma teenin taastöödeldud ajalehtedega lisaraha, selle-pärast korjangi teiste inimeste poolt minemavisatud aja-lehti.”

Valvur laseb mehel minna, kuid lubab tal silma peal hoida.

Täpselt sama situatsioon kordub ka järgmistel öödel. Ajalehtedega täidetud käruga mees möödub valvurist iga õhtu. Valvur kontrollib ta alati läbi, kuid ei leia kunagi mi-dagi.

Üks päev jõuab valvur tööle ja avastab kirja, kus palu-takse tal ülemuse juurde minna.

Mees astub ülemuse kontorisse ja enne kui jõuab mida-gi öelda, ütleb ülemus:”Oled vallandatud!”

“Vallandatud?” küsib mees üllatunult. “Miks? Mida ma tegin?”

“Sinu töö oli lihtne – varguste ärahoidmine. Sina aga hakkama ei saanud. Sellepärast oledki valldandatud.”

“Oodake. Miks ma siis ei saanud hakkama? Keegi ei va-rastanud ju midagi.”

“Kas tõesti?” ütleb ülemus,” kuidas selgitad siis 356 käru kadumist?”

***Vestlevad kaks sõpra.

“Kas sa oma esimest õpetajat veel mäletad?” küsib üks teiselt.

“No mul oli kõige esimene hoopis meditsiiniõde…” vastab teine unistavalt.

***Direktor vaatab koosolekul ihaldavalt oma noort ja

kaunist sekretäri.“Neli last…,” sosistab talle kaadriosakonna juhataja.“Ei või olla?! Ta on nii noor ja neli last???”“Mitte temal! Teil on neli last…”***Bioloogist professor seletab tudengitele:“Ja siit nähtub selgelt, et kaks esimest elutundi on iga

elusolendi jaoks kõige ohtlikumad!”Selle peale kostab kusagilt auditooriumi tagumistest ri-

dadest irooniat täis hääl:“Kas teile ei tundu, härra professor, et ka kaks viimast

elutundi pole mitte päris riskivabad…?”***Mees saabus ootamatult komandeeringust koju ja vajus

rampväsinuna voodisse. Kuid … uni ei tulnud, töömõtted ei lasknud uinuda.

Järsku hakkas kapp rääkima inimkeeli…mehe ihukar-vad tõusid õudusest püsti.

Kapp: “Tiina, kas su mees jäi magama?”Naine: “Tundub küll, et jäi…”Kapp: “No ma siis hiilin vaikselt minema…”Mees sai hirmust võitu ja karjatas: “Kurat, kuhugile sa

ei lähe… Mul on sinu eest veel osa järelmaksu maksmata!”***Noormees küsib esimesel kohtingul:“Kas sul enne mind on poisse olnud?”“Ei, ainult kaks tüdrukut, aga neid kasvatab praegu va-

naema…”***Pargis istuvad kaks armunut.Äkki märkab noormees, et nende juurde on seisma jää-

nud mingi võõras mees, kes teeb tema tüdrukule imelikke liigutusi ja näitab mingeid märke.

“Mis teil vaja on???” käratab noormees vihaselt. “Kadu-ge siit minema!”

“Ma läheksin hea meelega,” vastab võõras viisakalt, “kuid korterivõtmed on mu naise käes…”

***Isa sätib end komandeeringusse: “Lapsed, mõelge välja

luuletus selle kohta, mida teile tuua!”Malle: “Isa sõidab Petrogradi, ostab mulle šokolaadi.”“Tubli, Malle!”Jaan: “Isa sõidab Petrogradi, ostab mulle marmelaadi.”“Tubli, Jaan!”Juku: “Isa sõidab Petrogradi, ostab mulle mopeedi.”“Ei riimu pojake, mine mõtle veel natuke!”Viie minuti pärast tuleb Juku tagasi ja vuristab:“Isa sõidab Petrogradi- hoobilt saabub onu Aadi.Emmest jälle saab mileedi……isa ostabki mopeedi!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100 101

102 103 104

PAREMALE 1 Manilla kanep 6 Hoone kalmistul 11 Mõõdukus 18 Tsiviilnõudja 19 Kümmepäevak 20 Elumärkideta 21 Haru (matem) 22 Eesti saar 23 Agaavilehtedest saadav tugev

kiudaine 24 Püha härg Vana-Egiptuses 25 Riisiviin 26 (masina, seadme) kere 27 Emand, proua Inglismaal 28 Kuju kreeka mütoloogiast 31 Ihne inimene 33 Näokate 34 Teatud kala 36 Sidrunhappe sool 38 Kõrbesaar 40 Tumedavereline 42 Vana-Pärsia kuldmünt 44 Riidesort 47 Lennukikuur 48 Esinemisväljak 50 Katuse osa 51 Kohupiimaga keedupirukas 54 Kuul käinud astronaut 57 Mõiste raamatupidamisest, varad

58 Teatud kook 61 Avarad 63 Rohkem 65 Lauamäng 66 Ungari maletaja 68 Riik Aasias 70 Veoloom L-Ameerikas 72 Tase 73 Hollandi õlu 76 Riigikogu liige 78 Purskekivim 79 Raiumine 80 Kindlustusfirma 83 Linn Rumeenias 85 Prantsuse maalikunstnik 88 Endine Uganda diktaator 91 Planeet 92 Emaslooma kehaosa 93 Katari pealinn 95 Vokaalosa ooperis 96 Ehitusmaterjal 97 Laiaõlgne 98 Vanaisa 99 Emane koer100 Mälestusese, suveniir101 Piisk102 Sammaspool103 Linn Kreekas104 Küla Valgamaal Sangaste vallas

ALLA 1 Poolvääriskivi 2 Väike söögi- ja joogikoht 3 Kala 4 Ümmargune pallikujuline ese 5 Trükiväljaanne 6 Leiva- või saiapätsike 7 Eesti kirjanik 8 Liibanoni pealinn 9 Ettevalmistuseta, improviseeritud 10 Laotuma, ulatuma 11 Püsiva suunaga troopikatuul 12 Eesti kirjanik 13 Jäänukina säilinud 14 Eesti maalikunstnik 15 Jukerdama, jändama 16 Teatud tooraine 17 Jalats 29 Doonau lisajõgi 30 Puude mahu mõõtühik 32 Lind 34 Taipamatu, rumal 35 Köögivili 37 Kagu-Aaasia maade ühendus 39 Eesti Ajutise Maanõukogu liige 41 Maitse 42 Jorjen 43 Köögivili 45 Leelis 46 Omama 49 Kuurort Leedus 52 Lahti tegema 53 Jõgi Venemaal 55 Läti magusatootja 56 Neelav, imev veekeeris 58 Ilus 59 Sidefirma 60 Nöör purje seadmiseks 62 Sat-TV jaam 64 Kergelt müdisema või mütsuma 67 Inetu 69 Köharavim 71 Partikkel 74 Teesklematu 75 Kaugemale 77 Komme, käitumisviis 79 Eesti näitlejanna 81 Rohi 82 V. Panso pseudonüüm 84 Doonau lisajõgi 85 Teatud kogu, vägi, väesalk 86 Soome tuntuim kaubamärk 87 Karman 89 Mineraalne maavara 90 Peenike veejuga 93 Aega puudutavad andmed 94 Külmunud kaste maas


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100 101

102 103 104

PAREMALE 1 Endine Eesti tantsutaat 6 Õhtusöök kutsutud külalistele 11 Vett laevaruumi sisse laskma 18 Justamendi liige 19 Kahjurliblikas 20 Esimene inimene 21 Eesti maalikunstnik 22 Kraaternõgu 23 Jahikoeratõug 24 Kodulind 25 Kreeka täht 26 Riidesort 27 Muljetes väljenduv psüühiline

seisund 28 Maitse 31 Tuneesia pealinn 33 Eesti kümnevõistleja 34 Petis, suli 36 Vana-Kreeka maakond 38 Lehtpuu 40 Vürtsisegu 42 Maasikasort 44 Pampajänes 47 Soololaulud ooperis 48 Nurgatempel 50 Pildi ümbris 51 Pahupidi, tagurpidi 54 Poolvääriskivi 57 J. Cameroni film 58 Riigikogu liige

61 India pähkel 63 Eriala 65 Kandev, juhtiv mõte 66 Küla Lääne-Virumaal 68 Täiesti ühesugune, samane 70 Asine 72 Vene isevalitseja 73 Ameerika filminäitleja (s 1951) 76 Uimasti (medits) 78 Kasemets 79 Egiptuse viljakuse jumalanna 80 Lauamäng 83 Ülev mõte 85 Kinni panema 88 Vürstinna tiitel Indias 91 Ameerika näitleja ja filmilavastaja

(s 1935) 92 Kaunis taim 93 Laine, vool 95 Jumalad Skandinaavia

mütoloogias 96 Meremaal 97 Iseenesest, just seeläbi 98 Energiline, tarmukas 99 Raadiojaam100 Näotu101 Laskerada102 Omaaegne poolsaabas103 Ilu ning peenuse taotleja104 Vald Harjumaal

ALLA 1 Teada olema 2 Suusataja 3 Raudkala 4 Värvus 5 Väinämöise ema 6 Automark 7 Ratsaväelane 8 Vanaaja riik Aasias 9 Paremaks pidama 10 Anna edasi 11 Ühinema 12 Riist nurkade kandmiseks

maastikule 13 Juurvili 14 Lusika jä'medam nõgus ots 15 Meri Kuul 16 Stepikass 17 Inglise kirjanik 29 Tohter 30 Volga lisajõgi 32 Lehma kehaosa 34 Väike kaanega kastike 35 Keskmine rõivapikkus 37 Islami usujuht 39 Maavara 41 Tee 42 Osasaaja 43 Aine olek 45 Küla Harjumaal 46 Peakate 49 Kodulind 52 Raadiolokaator 53 Kreeka eepos 55 Allmaailajumal 56 Suur tõrs 58 Vääriskala 59 Pole võimalik 60 Mitmete maade rahaühik 62 Kartulisort 64 Kaltsiumi ja titaani silikaat 67 Valesüüdistus 69 Esivanem 71 Luukere 74 Ainuke 75 Iseloomulik tunnus 77 Vanuseline 79 Riik Aasias 81 Armuand 82 Armu-, seksuaaltung 84 Lõuna- või õhtusöök 85 Veiderdaja 86 Täistopitud lind või loom 87 Eesti karikaturist Gori tegelik

perekonnanimi 89 Merekärnkonn 90 Küla Raplamaal Rapla vallas 93 Küla Harjumaal 94 Koostisosa


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

7 2 9 3 9 1 8 6 4 5 7 1 8 3 1 5 6 4 6 5 3 2 9 9 8 4 6 8 5 9

5 9 2 1 9 7 6 47 3 7 6 5 8 3 5 6 2 3 9 2 99 5 4 8 2 1 8 4

5 7 3 7 2 9 2 1 7 5 6 1 94 9 62 6 1 8 4 5 3 2 3 7 9 7 1

9 1 8 3 7 6 1 2 4 2 5 9 7 3 4 9 9 7 5 3 9 1 7 6 2

9 5 6 2 1 8 7 4 33 7 4 6 9 5 1 2 88 2 1 4 3 7 9 6 52 8 3 9 4 1 6 5 76 1 9 5 7 2 3 8 45 4 7 3 8 6 2 1 94 3 2 1 5 9 8 7 67 6 5 8 2 3 4 9 11 9 8 7 6 4 5 3 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

1 0 2 11 1 2 1 0 1 1 1 2 3 1 1 2 2 1 1 1 1 1 2 1 1 1 2 1 1 2 2 2 1 1 3 1 1 3 0 2 0 1 1 1

1 0 2 11 1 2 1 0 1 1 1 2 3 1 1 2 2 1 1 1 1 1 2 1 1 1 2 1 1 2 2 2 1 1 3 1 1 3 0 2 0 1 1 1

2 1 2 2 11 2 1 1 2 2 1 1 1 21 3 1 2 2 1 0 1 3 2 1 1 0 1 1 2 1 1 2 2 2 3 1 2 0 3 12 1 1 3 1 2 1

2 1 2 2 11 2 1 1 2 2 1 1 1 21 3 1 2 2 1 0 1 3 2 1 1 0 1 1 2 1 1 2 2 2 3 1 2 0 3 12 1 1 3 1 2 1

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu

puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas.

Tel 5871 1171.

9 1 8 3 7 6 1 2 4 2 5 9 7 3 4 9 9 7 5 3 9 1 7 6 2

9 5 6 2 1 8 7 4 33 7 4 6 9 5 1 2 88 2 1 4 3 7 9 6 52 8 3 9 4 1 6 5 76 1 9 5 7 2 3 8 45 4 7 3 8 6 2 1 94 3 2 1 5 9 8 7 67 6 5 8 2 3 4 9 11 9 8 7 6 4 5 3 2

2 1 3 03 3 1 0 3 1 3 1 0 1 0 2 3 3 0 1 3 0 2 1 1 1 1 1 1 2 2 1 11 1 2 0 2

2 1 3 03 3 1 0 3 1 3 1 0 1 0 2 3 3 0 1 3 0 2 1 1 1 1 1 1 2 2 1 11 1 2 0 2

3 2 2 3 3 1 3 1 1 3 33 0 2 2 3 2 1 0 0 0 1 1 1 0 2 2 2 2 1 1 1 3 11 1 2 3 1 3

3 2 2 3 3 1 3 1 1 3 33 0 2 2 3 2 1 0 0 0 1 1 1 0 2 2 2 2 1 1 1 3 11 1 2 3 1 3


Kalapüügi võistlus Loosalu Ahven 2014

22. märtsiljääb ära

Info Kaiu Kalaklubi, Villu Vasar 527 4318http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7175.html

PÄÄSTEAMETI PEADIREKTOR

Jääle mineku keeldSiseministri 27.12.2011. a. määruse nr 31 “Päästeameti põhimäärus” § 9 lõike 3, päästeseaduse § 22 lõike 3

alusel ning arvestades ilma soojenemist ja jääkatte seisukorda:1. Keelan päästesündmuse vältimiseks ja inimeste ohutuse tagamiseks Eesti Vabariigi territooriumil asuvate

siseveekogude jääle mineku alates 12. märtsist 2014.a. kuni jää sulamiseni.2. Kommunikatsiooni osakonnal korraldada avalikkuse teavitamine ja käskkirja resolutiivosa avaldamine

üleriigilise levikuga ajalehes.3. Käesoleva käskkirja peale võib esitada halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätesta-

tud korras ja tähtajal.4. Päästeameti meeskonnavanematel, rühmapealikel, vanemoperatiivkorrapidajatel ja operatiivkorrapidaja-

tel on õigus ja kohustus teostada kontrolli kehtestatud jääle mineku keelu järgimise osas ning anda isikutele korraldusi nimetatud keelu rikkumise lõpetamiseks.

5. Päästeameti meeskonnavanematel, rühmapealikel, vanemoperatiivkorrapidajatel ja operatiivkorrapidaja-tel on jääle mineku keelu rikkumise lõpetamiseks antud korralduse eiramisel õigus esitada Päästeameti eest ja nimel taotlusi väärteomenetluse algatamiseks karistusseadustiku § 276 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)Kuno Tammearupeadirektor

26. märtsil kell 19 Rapla Kultuurikeskuses

ENDLA TEATER Sepo Seeman

monokomöödias EESTI MEES JA TEMA POEG




01.04.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses



TEATER Piletid müügil Rapla Kultuurikeskuses

26.märtsil kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses ENDLA TEATER

Sepo Seeman monokomöödias EESTI MEES JA TEMA POEG


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

07.04.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses UGALA TEATER MEESTE KODU osta pilet https://www.piletimaailm.com/performances/22404 Piletid müügil ka Rapla Kultuurikeskuses



ENNUSTUSED Eesti kaasaegne prohvet Managin

Sõnadesse pannud Kaks Sõnni http://hot.ee/m/managin/Ma tühjusse vaat`sin ja nägin seal sündmusi, nägin suuri muutusi, mis kui õhuvood liikusid üle maapinna...Mul on üks tungiv nõuanne Eesti rahvale.Otsige endale koht väljaspool linna ja ehitage sinna varjatud varjend suure häda puhuks. Ma näen pilvede

koondumist selle maa üle, aga ma ei oska teile öelda, millal täpselt algab torm. Kuid torm tuleb...Ehitage see salaja ja hoidke teadmist sellest salajas. See on ülimalt tähtis. Et kui on saabumas rasked päevad,

leiate te koos enda laste ja vanematega pelgu- ja paopaiga sellest paigast.Ma näen, kuidas valitsejad ja riik ei mõtle teie kaitsmisle rääkimata vajalike sammude astumisest. See näitab

hoolimatust teie vastu...Hoolige vähemalt teie endist ja endi lähedastest. Rajage see pelgupaik, mida teil peagi läheb vaja!03.2014Ämblikud annavad teile töö eest teokarpe ja ütlevad, et see on raha... Ja paljud jäävad seda uskuma ja kan-

natavad suurt kahju.01.03.2014Kui vene tsaar ründab, siis ta kaotab oma riigi ja Kremli müüridelt näeb Vene riigi piirid kätte. Kuid enne

seda valatakse palju verd...01.03.2014Kui vene tsaaril õnnestub Galiitsia uued kuningad kukutada ja enda riiki nende arvel laiendada, siis järgne-

vad uues vallutused. Merevaigu ranna rahvad, jälgige tuuli, sest praegu otsustatakse teie saatus!28.02.2014Venemaa (Putin) lõpetab viisakalt olümpiamängud, enne kui asub tegelema Ukraina suunal.Antud hetkel (veebruari lõpp 2014) on Ida-Ukrainasse jõudnud VF sõjalised nõustajad ja spetsiaalüksused.

Toimub salajane Ida-Ukraina ( vabatahtlike) relvaüksuste koondamine, relvastamine ja üksuste koostöö lihvi-mine. Rünnakuplaanide koostamine ja nende kooskõlastamine VF peastaabiga.

Ukraina võimuladvik on evakueeritud VF ja Valgevenesse.Operatsioon algab märtsi alguses 2014.Lääne suunal: Kaliningradi õhutõrje ja raketiväed viiakse lahinguseisukorda ja positsioonidele veebruari

lõpuks. Samal ajal on positsioonidele paigutatud ka Balti mere laevastik. Märtsi alguses jõustub Balti mere ida-ranniku blokaad, samuti Musta mere põhjaranniku blokaad.

2014 aasta juuniks on Ukraina juba verises (kodu)sõjas. Ida-Ukraina relvajõud VF otsesel toetusel on jõud-nud Hmelnitski joonele. Endine Ukraina võimuladvik on naasnud Ukrainasse. Janukovits residents on taas Kiievis.

Lääne maailma liidud ja ühendused on kehtestatnud Ukraina suhtes majanduslikud ja poliitilised sankt-sioonid. Arutatakse sõjalise abi andmist Lääne-Ukraina vastupanuvõitlejatele, kes kannatavad tugevalt relva-de-lahingumoona puuduse käes. Varem hõivatud rasketehnika on purustatud Ida-Ukraina relvajõudude poolt. Ida-Ukraina relvajõud on tänu Venemaa otsesele abile ülekaalukad. Palju on vene vabatahtlikke, kes paistavad silma ülima julmuse poolest.

Kuid erinevalt VF, mis nüüd avalikult ja otse toetab Ida-Ukraina relvajõude ei suuda/riskeeri EU ja NATO sõjaliselt Ukraina kohflikti sekkuda.

Poola on üle ujutatud Ukraina põgenikega. Humanitaarkatastroof! Samal ajal uputatakse Venemaal sisevägede poolt opositsiooni demonstratsioonid verre. Algavad massilised

arreteerimised, teisitimõtlejad kaovad.20.02.2014

Kõikvõimalikke ennustusi võib uskuda või mitte uskuda, lugeda või mitte lugeda. Valik on teie!


Documents

Raplamaa Ühistöö nr 11, 12. märts 2014