Raplamaa Ühistöö nr 17, 24.04.2013

Nr. 17(69) 24. aprill 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

„Kaitsepolitseil on rõõm ja vastutus tuua teieni juba 15. aastaraamat, milles anname kõigile partneritele ja laiemale avalikkusele aru oma töövaldkondadest, tä-helepanekutest ja järeldustest, mida peame oluliseks Eesti Vabariigi julgeoleku tagamisel. Selles raamatus on rõõmustavat, hoiatavat ja kurvastavatki, aga enne-kõike soovime, et kõik siin toodu paneks mõtlema ja avaks uusi arutelusid.“

Nende sõnadega saab alguse juba viieteistkümnes aastaraamat, võtmaks kokku selle riigile väga vajaliku organi tööst eelmise aasta jooksul.

„Aastaraamatut välja andes rõhutame, et kaitsepo-litsei on tänapäevane julgeolekuasutus,

„Juba mitmeid artikleid on kirjutatud õnnetust pe-rekonnast, kus pandi uus voolumõõtja ja arve viiekor-distus juba esimese kuuga.

Türisalus elaval Liidial on viimased päevad möödu-nud palderjani neelates. Ligi viiesajaeurone elektriarve ootab tasumist, elekter ise aga läks vigase kaabli tõttu lihtsalt maa sisse. Veekeedukannu ja teleriga poleks naine eales suutnud nii palju voolu tarbida.

Meie eelmises numbris oli artikkel, „Kas ka meid ootab Küprose saatus?“Nüüd on sellele oma tähelepanu pööranud ka Äripäeva toimetus.

Vaadake videot: http://www.ap3.ee/?PublicationId=15184bbb-fbdb-42d5-ba7f-9b221a8f7957

Eestis on hea ja julge elada

KAPO aastaraamatu valguses

Repliigi korras

Kui elekter voolab maa sisse

Rapla ei unusta oma poegi!

Raplas asub ilusa nimega tänav Jürna. Muu hulgas asub sellel tänaval kaitseliidule kuuluv kinnistu. Mil-le või kelle auks aga selline nimi tänavale on pandud? Vastuse leiate 4. ja 5. leheküljelt.

Pindalatoetused e-PRIA kaudu

Loe lk 11

Foto Google maps

Kaiu südamenädalast

loe lk 10ja vaata pilte lk 30-34

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkmitte salateenistus. See tähendab, et meie ülesan-

deks pole ainult valitud võimukandjatele salaja kogutud info edastamine ning varjatud meetmete rakendami-ne, vaid ka dialoog meie põhiseadusliku suverääniga, kelleks on rahvas. Seisame selle eest, et julgeolekuohte laiemalt teadvustada – julgeme olla võimaluste piires avatud ja vajaduse piires ettevaatlikud. Jah, meie töös on üksikasju, millest ei ole võimalik avalikult rääkida, sest see võiks ohtu seada meie töötajaid ja partnereid ning nende töö edukuse.“

Need sõnad aastaraamatust kinnitavad meile veel-kord julgust elamaks tänases õitsvas Eestis.

Inimesed, kes mäletavad eelmist, ka Eestiks nime-tatud sotsialistlikku vabariiki, peaksid oskama oma kogemuste varal teha olulisi võrdlusi.

Ja, meil oli küll „sõnavabadus“: meil oli lubatud minna keskväljakule ja kasvõi kooris karjuda, kui vastik on meile Ameerika koos oma imperialismiga. Kommunistlik partei mobiliseeris rahvast meelt aval-dama lisaks Suure Oktoobri pidustustele ka sundus-korras maipühi marssimisega austama. Ja ikka pidime tribüünil olevaid seltsimehi Karl Vainot, Rein Rist-laant, Indrek Toomet ja Arnold Rüütlit tervitama.

Ja siis, kui keegi meist midagi naljatledes kogu selle jama kohta julges öelda, oli kohe nuhk sabas ja järgne-sid pikemad vestlused KGB majas Pagari tänaval.

Tollane, ennast ENSV Ministrite Nõukogu juures olevaks nimetav Julgeoleku Komitee tegeles puhtalt elanikkonna kontrollimise ja jõuterroriseerimisega.

Tänased noored ei kujuta ette, et tollal polnud aja-lehed internetis ja polnud mingeid võimalusi artikleid kommenteerida. Seevastu oli kombeks partei ja valit-susjuhtide kõnesid refereerida nii-öelda „töölisklassi“ esindajate poolt. Väga tähtsaks peeti näiteks üleliidu-liselt tunnustatud lüpsja Leida Peipsi arvamust, mis vahest oli nii pikk ja lohisev, et kurb oli seda kõike lu-geda.

Vaevalt, et tollasel töösangaril, kelle nimel veel mitu lüpsjat tema lüpsikusse nisasid tõmbasid, üldse ise mi-dagi kirjutas. Seda tegi ilmselt toimetaja ja tema juba teadis, kuidas riigiisade üllitisi kiita.

Üks, otseselt KGB alluvuses olev organ – GLAVLIT kontrollis iga trükki minevat sõna, iga raadiosaadet ja teleprogrammi. Suuremalt jaolt olid need saated eel-nevalt lindistatud ja lisaks nõuti raadio-telesaadete täpseid ja kontrollitud tekste. Isegi mõne tõusiku poolt

Eestis on hea ja julge eladaKAPO aastaraamatu valguses

trükitud tolleaegsed nimekaardid käisid tsensori käest läbi ja varustati lubava pitsatiga. Ilma selleta trükkimi-ne oleks olnud juba riigi julgeolekut kahjustav toiming ja oleks saanud mitmed aastad järelemõtlemist tollas-tes lägastes vanglates.

Raadiost veel niipalju, et „vaenulik“ Ameerika Hääl lindistati raadiomajas, kuhu see tuli traatipidi otse kas Laitse või siis Raasiku taga olevast segaja - jaamast, nii-öelda võetuna enne nende poolt lisatavat segavat müra.

Selle lindi viis Poliitiliste saadete peatoimetaja igal hommikul Pagari tänava peakontorisse ja siis saadi sealt juba ettenähtud juhised vasturääkivate poliitiliste kommentaaride koostamiseks. Kommentaare kirjuta-sid ka täna toimivad mehepojad nagu endine par-teisekretär Tõnu Laak, Raul Mälk, Harri Tiido, Jüri Raudsepp jaToomas Alatalu. Kas nad seda kirjutatut ka ise uskusid, ei tea. Aga töö oli selline ja tõi neile leiva lauale.

Tulgem tagasi tänapäeva. Kapo aastaraamat väidab, et „Eesti Vabariigi

põhiseaduslikule korrale otsest ohtu ei olnud. Tei-salt ei tähenda see kaudsete ohtude puudumist.“

Aga sekkumisi naabri poolt on meie asjadesse ol-nud küllaga: „Venemaa

ametlikud esindajad ise on hakanud seda nimeta-ma „pehme jõu” kasutamiseks.“

Küllap siia saame liigitada riigikogulase Yana Too-mi väljaütlemised vene koolide sundeestistamise koh-ta ja miks mitte ka revolutsionääriperest sirgunud Jaak Alliku ütlused, millega ta oma tänase partei väga piinlikku olukorda seadis. Või hoopis oli see vajalik kohalike venelaste häälte püüdmiseks?

Olgu nende ütlustega kuidas on, aga need on ava-likult loetavad ja igaüks võib neile vastu vaielda või ka nõustuda. Meelsuse eest meil ei karistata.

Keelatud on igasugune vägivalla õhutamine nii rahvuste kui inimgruppide vahel, sõjapropaganda ja inimeste otsene alavääristamine. Ka usundid on meil vabad ja nende propageerimine pole keelatud. Rää-kimata avalikust väljaastumisest demonstratsioonide näol. Võta vaid ametnikelt luba ja avalda meelt.

See kõik kutsubki meid olema targad ja nentima, et Eestis on vaba elada!

A. Aju


Algus 1. lkVana lapitud majadevaheline voolusüsteem teki-

tas Liidias ja temaga koos elavas Arminis stressi ja nii palusid nad Türisalu suvilakooperatiivis asuva maja vooluarvesti vahetust. Kui vana arvesti oli garaažis, siis uus pandi aia taha posti otsa. Kõik, mis jääb posti kül-jes oleva kilbi ja maja vahele, oli sellest hetkest Liidia mure.

Ja juhtuma hakkas – detsembrikuu elektriarve oli 475 eurot tavapärase talvise sajaeurose kuuarve ase-mel.

Seda tõestas ka tema enda kutsutud elektrik, kes tuvastas üsna kiiresti, et voolukadu on tingitud maa-alusest kaablist posti ja maja vahel. Varem oli voolu-mõõdik vigase kaabli teises otsas ja nii püsisid naise arved normis.

Kõigepealt saatis naine elektrimüüjale kaebekirja. Kuid arvet vähendama ega tühistama nõus ei oldud.

Müüge maja, kui ei suuda maksta! Nii ütles kõige peale Eesti Energia!“

Siinkohal meenuvad Märjamaa volikogu liikme Kalle Teekivi sõnad kohalikule inimesele.

Viimane näide oli kohtumiselt Varbola valijatega, kus kurtjale puuduste üle vastas Raplamaa „Käki“ no-minent ja ülbik Kalle Teekivi niimoodi: „müü oma onn ja maa siin maha ja koli sinna, kus on parem elada!“

Mis see siis on? Kas ülbed on nii volikogulased, kui rikas energiafirma? On küll.

Ülbus on üldse hakanud võimust võtma.Eesti Energiaga pahuksis olevale prouale ja kõigi-

le, kes analoogses hädas on või saavad olema, vaadake oma elektrilepingut. See koht, kus on „liitumispunkt“ on ka Eesti Energia vastutuse lõpukoht. Kuna õnnetul

Liidial oli voolumõõtja varem oma hoones, siis pidi ka liitumispunk olema seal! Järelikult on see järjekordne Eesti Energia käkk, sest vigane oli järelikult liitumis-punkti lepingu muutmiseni ikkagi nende kaabel. Ju-riidilises keeles öelduna, on see üks lihtsamaid koh-tuvaideid, kus peaks võitma majaomanik. Selle tühise asja saaks kohtus korda isegi kirjaliku menetlusega. Siit moraal: lugege hoolsalt lepinguid ja eriti seda „kri-bukirja“, millele saab ka vajadusel vaide esitada, sest dokument peab olema ühtlaselt ja selgelt loetav ja aru-saadav. Muidu muutub ta õigustühiseks oma loomise algusest peale.

Eesti Energia vastu saab vaid seadusi kasutades. Kõige kurjem karistamise ja suurtrahvide kirves

ongi juba õhus. Tegemist on Euroopa kohtu määru-sega eestipoolsete energeetika määruste rikkumiste osas, millest valitsus seni kiivalt vaikib, sest Jürgen Ligi ütluse järgi on riigil praegu nii palju kohtuvaidlusi, et raske neist ülevaadet saada. Praegu siis iga päevaga tiksub meie kahjuks vähemalt kümme tuhat €urot!

Sellest saavad järgmised põrutavad uudised, kus meie jällegi maksjaks jääme.

Ülbikust volikogu liikmega on aga palju kergem toime tulla..

Lihtsalt enam ei valita sellist, mingu ta mistahes valimisnimekirjas endale sooja kohta taotlema. Lisaks kõigele on ka uuenenud partei pead tõstmas.

Loodame, et ka nende poolt lubatud maainimeste kaitse Konservatiivset Rahvaerakonda valides, tõesti ka teoks saab.

Jeremy Nagelmyller

Kui elekter voolab maa sisseRepliigi korras

Taivo Sildvee VIII mälestusturniirkorvpallis Kuimetsas

27. - 28. aprill Osalevad Kohila SK, Nõmme SK I ja II , Marcus I ja II ,

RIM SK. Noarootsi, Kaiu ja Kuimetsa võistkonnad.Aivo Sildvee

Kaiu Vallavalitsuse spordinõunik


Elulugu1917. aastal astus Jürna VSDT(b)P-sse, pärast

Veebruarirevolutsiooni hakkas osalema revolutsioo-nilises liikumises.

Ta moodustas Raplas Punakaart salga, kes abis-tas Harjumaa ja Viljandimaal mõisate ülevõtmist. 1920ndate alguses oli EKP Rapla Komitee organisaa-tor.

Aastast 1924 oli ta II Riigikogu liige ja Üleüldine Tööliste ja Teenijate Ühisus juhatuse esimees.

Jürna osales 1924. aastal 1. detsembri riigipöörde-katses.

1925 läks ta illegaalselt NSV Liitu, 1929 lõpetas Le-ningradis J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemus-rahvuste Kommunistlik Ülikool.

1930. aasta alguses saatis NLKP Jürna EKP KK Tal-linnasse illegaalseks organisaatoriks.

Jürna tapeti 13. märtsi 1930

http://www.sokeeritud.info/r/s84qaa83i87vklqx.html

http://kes-kus.ee/agendi-sissekukkumine-aarne-ruben-kirjeldab-kuidas-ja-kuhu-kadus-1930-aasta-varakevadel-riigikogu-liige-ja-venemaalt-siia-saade-tud-kommar-johannes-jurna/

JÜRNA SAATUSJohannes Jürnat, Riigikogu endist TÜVR (Töörah-

va Ühine Väerind) liiget peeti kommunistide ringkon-dades karmi käega vanakoolimeheks, just sellepärast ta 1930. aastal enamlaste juhiks saigi. Kominterni Eesti sektsioonis Jürna kohta kirjutatud iseloomustuses tea-


Johannes Jürna (30. juuni 1895 Rapla vald (Rapla kihelkond) – 13. märts 1930 Tallinn) oli Eesti poliitik, kommunist

tati, et ta on müüritööline ja tellisevalaja. Jürna vedaski üksvahe tellisetööliste ametiühingut, töötas Valtu tel-lisetehases.

Valtu tellisetehas? Siinkohal taas isiklikku: allakir-jutanu koolitee viis sellest tondilossist vanasti ikka mööda. Selles kandis räägiti ikka Johannes Jürnast. Sellepärast olgu siinkohal JJ edasine saatus antud, li-saks “valgemantlimehele” vajab Johannes Jürnagi mõ-ningast tähelepanu.

Oktoobris 1925 komandeeriti Jürna rahvusvähe-muste kommunistlikku ülikooli kohtadele, mis on mõeldud EKP Keskkomitee jaoks. Johannes õppis koo-lis viis aastat, koolis tehti koerust nagu õpilased vahel ikka teevad, ja nagu töölismees oma kirjas sõbrale tea-tab, “toimus lõpetamine germaanlike kommete järele”. Mehed olid koerust täis nagu varakevadised vasikad.

RAHVUSVÄHEMUSTE KOOLIS

Õppides kommunismi ajalugu ja teisi samalaadseid aineid Jürna teadis, mis on tema edasised perspektii-vid. Kirjas võitluskaaslasele ta halab: “Mina pidin mi-nema [Leningradi eesti organisatsioonide] Harituse majja Piispea asemele.” (Bernhard Piispea oli ülestõu-sust osa võtnud löögimees, kel õnnestus 1. detsembri hommikuhahetuses kõige viimasena taanduda len-nuväljalt läbi Juhkentali ja Lasnamäe uulitsate Irru ja sealt edasi raja taha.)

Jürna on kirjeldanud rahvusvähemuste kommu-nistliku kooli olustikku. Ikka sealsamas kirjas: “Kes klubis plikadega mürab, ei sest ole õppijat, ehk olgugi tal pea jägab.”

“Räästad tilguvad, lumi jääb vähemaks,” kirjutas Jürna õpingute lõpust 1929. aastal. “Ülesannete lehe-küljed näitasid viimast numbert ja oligi esimene april.”

Kuid (Jürna) saatus tahtis teisiti.1929. aasta detsembris maksis J.J viimset korda oma

Leningradi parteiorganisatsioonile liikmemaksu (seda kinnitab kaherublane tempelmark tema liikmepiletis) ning siirdus juba järgmisel kuul partei käsul illegaalselt Eestisse põrandaalust elu juhtima. Ent Eestis selgus, et poliitiline politsei ei lasknud neil enam üldse pead tõs-ta. Maja, kus Jürna hukkus, on praegugi alles.

JÜRNA LÕPPJürna surma 13. märtsil 1930 kirjeldas “Vaba Maa”:

“Poliitiline politsei võttis teadaolevad konspirativ kor-terid juba 7. märtsi õhtul valve alla. Põrandaalune or-ganisaator ilmus 13. skp. Endla 28 korter nr 10 asuvas-


Avaldamismärge: RT III, 15.08.2011, 2Nõusoleku andmine riigivara otsustuskor-

ras tasuta võõrandamiseks ja Kaitseliidule loa andmine kinnisvara omandamiseks

Vastu võetud 11.08.2011 nr 3430) Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas asuv

Jürna tn 5 kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosa-konna Rapla jaoskonna registriosa nr 3264437, katast-ritunnus 67001:002:0064, pindala 20 975 m², sihtots-tarve – tootmismaa, rvok KV25725). Kinnistu väärtus on 73 800 eurot;

Vaade Raplas Jürna 5 kinnistule. Google maps foto.

se konspirativ korterisse, kus 3 politsei ametnikku juba ees viibisid, kuna korteri omanik oli vahi alla võetud. Tuleja andis ukse käerauda liigutades märku, nagu selle üle oli ta kokku leppinud korteri pidajaga, millist leppemärki kasutada. Seda teadsid ka seesolejad po-litseiametnikud, ja nad avasid ukse ja tõmbasid tuleja tuppa, käsutades käed üles. Seejuures tabatav hakkas vastu, lõi ühe ametniku rusikaga eemale, kuna teisest haaras kinni ja surus ta toas olevale voodile, kus tal õn-nestus enese kätte saada ametniku “Nagan” revolver, millest avas tule ametniku pihta. Viimane sai aga enne laskmist haarata kinni revolvri rauast, ja selle kõrva-le juhtida, mille tõttu kuulid jooksid voodisse. Samal silmapilgul teised ametnikud avasid revolvritule taba-tavale ja haavasid teda surmavalt. Laip viidi Tallinna linna lahkamise kambrisse.”

Jürna surma poetiseeris 1941. aasta “Loomingus” (lk 561) luuletaja Juhan Mikiver:

“Mõtet randmerauast vaba ei saand brauning puutuda kord võib kalmuks valit raba Marsi väljaks muutuda. Pauk jäi öhe. Kohrund mullas puhkas säde väikene, et kord tõusta hommikkullas nagu lõõmav päikene.”



Jätkub 7. lk

Kangelaste hauad 20/18 Haljastustalgud Heakord Mälestised Raplamaa, Vi-

gala vald, Kivi-Vigala, KalmistuTalgud toimuvad 05. mai 2013 kell 11-16

Teeme Vigalas ära 30/25 Heakord Külatalgud Prügikoristus Raplamaa, Vi-

gala vald, Kivi-Vigala, vigala v. kivi-vigalaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Koristustööd aias 5/0 Haljastustalgud Raplamaa, Rapla vald, Rapla valla-

sisene linnTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 11-16

Rosenthalid, Maydel ja Alama suvepark 25/25

Heakord Mälestised Raplamaa, Märjamaa vald, Alama ja Kilgi kabelid

Talgud toimuvad 30. aprill 2013 kell 16-20

Kohila karstiala ümbruse koristustööd 50 35 Heakord Prügikoristus Raplamaa, Kohila vald, Ko-

hila alevTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-14 Hagudi küla 30/28Haljastustalgud Heakord Prügikoristus Raplamaa,

Rapla vald, HagudiTalgud toimuvad 01. mai 2013 kell 10-18

Hagudi küla 30/22 Haljastustalgud Heakord Prügikoristus Raplamaa,

Rapla vald, HagudiTalgud toimuvad 01. mai 2013 kell 10-18

Aed korda! 6/0Haljastustalgud Raplamaa, Rapla vald, Rapla valla-

sisene linn, Välja 32Talgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-20

Hageri kirikuaed korda 15/15Heakord Mälestised Raplamaa, Kohila vald, Hageri

alevik, Hageri, Kiriku tee 1Talgud toimuvad 01. mai 2013 kell 10-13

Kaerepere kiigeplatsi korrastamine 20/20Heakord Külatalgud Prügikoristus Raplamaa,

Kehtna vald, Kaerepere alevik, Kaerepere alevik, Män-niku 4

Talgud toimuvad 04. mai 2013 kell 11-15

Purku külatalgud 40/40Külatalgud Raplamaa, Raikküla vald, PurkuTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Pesakasti päev 15/15Muud talgud Raplamaa, Kaiu vald, KuimetsaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-13

Järvakandi noortekeskuse ümbrus ilusaks 20/5

Heakord Raplamaa, Järvakandi vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt.19


Maidla heakord 20/15Haljastustalgud Heakord Prügikoristus Raplamaa,

Juuru vald, Maidla, Lastekodu tänav Maidla küla Juu-ru v

Talgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18Raikküla valla Avatud Noortekeskuse tal-

gud 25/25Haljastustalgud Heakord Raplamaa, Raikküla vald,

Raikküla külaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Kirikuaia talgud 15/15Heakord Spordi- ja terviserajatised Raplamaa, Mär-

jamaa vald, Märjamaa alev, Märjamaa kirikuaedTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-15

Lipstu küla kasimine 12/6Külatalgud Prügikoristus Raplamaa, Rapla vald,

LipstuTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-14

13. märtsi Raplamaa Ühistöös nr 11 vaatlesime, millised Teeme Ära talgud olid Raplamaal 12. märtsi seisuga registreeritud. Nüüd toome teieni talgud, mis on lisandunud 23. aprilliks.

ht tp : / / t a l g u d . te e me ar a . e e / e ve nt s ? c ou nt y = 1 0 & e ve nt _ c o d e = & e ve nt _ r ange = a l l & e ve nt _type=&keyword=&language_code=&manager_name=&municipality=&page=1&utf8=%E2%9C%93

Teeme Ära registreeritud talgud Raplamaal


Jätkub 8. lk

Algus 6. lkJärvakandi Kultuurihalli ,,näopesu” 20/20Heakord Raplamaa, Järvakandi vald, Järvakandi

alev, 1.Mai tn 1, JärvakandiTalgud toimuvad 03. mai 2013 kell 10-15

Kohila Avatud Noortekeskuse Heakorra-tööd 40/40

Heakord Prügikoristus Raplamaa, Kohila vald, Ko-hila alev, Kohila alev, Turu 14


Kohila Keila jõe kalda koristustööd 30/30Heakord Külatalgud Prügikoristus Raplamaa, Ko-

hila vald, Kohila alevTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 12-15

Suurpuhastus Kohila Avatud Noortekesku-ses 40/0

Muud talgud Raplamaa, Kohila vald, Kohila alev, Kohila alev, Turu 14

Talgud toimuvad 26. aprill 2013 kell 17-20

Hageri vana koolimaja koht korda 20/20Heakord Korteriühistud Külatalgud Mõttetalgud

Raplamaa, Kohila vald, Hageri alevik, Hageri vana koolimaja plats

Talgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-14Rabivere küla talgupäev 20/0Haljastustalgud Heakord Külatalgud Prügikoristus

Raplamaa, Kohila vald, RabivereTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Keo küla talgud 35/5Külatalgud Raplamaa, Raikküla vald, Keo, Kii-

geplats (külaplats)Talgud toimuvad 04. mai 2013 kell 11-18

SUUREKIVI TEEÄÄRED PUHTAKS 7/6Heakord Külatalgud Prügikoristus Raplamaa, Kaiu

vald, SuurekiviTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Koristuspäev lasketiirus 25/5Haljastustalgud Heakord Prügikoristus Spordi- ja

terviserajatised Raplamaa, Kaiu vald, Kaiu alevik, Kaiu alevikus asuv lasketiir ja selle ümbrus


Lelle kiriku ümbruse koristamine 15/15Haljastustalgud Heakord Mälestised Raplamaa,

Kehtna vald, Lelle alevik, Lelle kirikTalgud toimuvad 11. mai 2013 kell 10-15

Teeme Pirgu Terviseraja paremaks 60/60Spordi- ja terviserajatised Raplamaa, Juuru vald,

Pirgu, Pirgu küla terviserada, Juuru valdTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 11-14

Sireli maja 10/9Heakord Korteriühistud Raplamaa, Raikküla vald,

Tamme, Sireli majaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-14

Lelle aleviku heakorratööd 35/35Heakord Prügikoristus Raplamaa, Kehtna vald,

Lelle alevikTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Varbola linnuse heakorrastus 100/88Mälestised Raplamaa, Märjamaa vald, Põlli, varbo-

la linnusTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Puhkeplats korda! 15/0Haljastustalgud Heakord Külatalgud Prügikoristus

Raplamaa, Raikküla vald, KoikseTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 12-19

Raikküla mõisa talgud 2013 25/15Heakord Külatalgud Mälestised Muud talgud Rap-

lamaa, Raikküla vald, Raikküla, Raikküla mõisTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-16

Kehtna männitukk 50/50Heakord Külatalgud Raplamaa, Kehtna vald, Keht-

na alevikTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-14

Vahastu Trehvamise talgud 25/25Muud talgud Raplamaa, Kaiu vald, VahastuTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-15

Angerja-Pahkla külatalgud 50/50Külatalgud Raplamaa, Kohila vald, Pahkla, Pahkla

küla spordi- ja mänguväljak



Algus 6. lk

Vilivere küla talgud 20/20Heakord Mõttetalgud Prügikoristus Raplamaa, Ko-

hila vald, VilivereTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-16

Oja - Andrese 5/0Heakord Prügikoristus Raplamaa, Kehtna vald,

AhekõnnuTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Koduküla korda! 30/30Külatalgud Raplamaa, Raikküla vald, Raikküla,

Raikküla küla Raikküla vald RaplamaaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Kelba küla talgud 10/0Heakord Raplamaa, Rapla vald, KelbaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-15

Terve Pere Pesa Talgupäev Piilupardi Män-gutoa õuel 30/29

Haljastustalgud Heakord Prügikoristus Raplamaa, Rapla vald, Rapla vallasisene linn, Sulupere tn 7


Põlli küla talgud 40/0Heakord Külatalgud Mälestised Raplamaa, Märja-

maa vald, PõlliTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Käib Ära+Kuusiku kylatalgud 100/84Külatalgud Mälestised Muud talgud Raplamaa, Ra-

pla vald, Iira, Sireli.Kuusiku Viinaköök 1,2haTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Kõik mehed müüridele 10/0Heakord Muud talgud Raplamaa, Märjamaa valdTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Loode talu kraavid - 2. osa 20/20Haljastustalgud Heakord Mälestised Raplamaa,

Kehtna vald, Paluküla, Raplamaa, Lelle-Vahastu tee, Paluküla, Laane asundus, Loode talu.


Heakorrastustööd Öökulli paisjärve puh-kealal 50/49

Külatalgud Raplamaa, Rapla vald, Valtu, Öökulli paisjärv,Valtu küla,Rapla vald,Raplamaa


Polgu talu lammutus- ja koristustööd 10/9Heakord Mõttetalgud Prügikoristus Raplamaa,

Raikküla vald, Lõpemetsa, Polgu taluTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Alu kaugkütte ümber planeerimise talgud - soovitatavalt kõikidele Alu korteriühistutele. Kõrvalteemaks laste mänguväljakud. 250/250

Korteriühistud Külatalgud Mõttetalgud Raplamaa, Rapla vald, Alu alevik, Spordihoone.

Talgud toimuvad 04. mai 2013 kell 11-19Röa küla talgud. 50/43Heakord Raplamaa, Rapla vald, RöaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-15

LOKUTA PARGI KORISTUS “TEEME ÄRA 2013!” 50/50

Külatalgud Raplamaa, Kehtna vald, LokutaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-14

Ranna talu talgud 10/0Haljastustalgud Mälestised Prügikoristus Rapla-

maa, Kehtna vald, Selja, Kehtna vald, Selja küla, Ranna talu

Toimuvad 04. mai 11:00 kuni 05. mai 15:00

Kaiu terviserajal korrastustööd 30/30Spordi- ja terviserajatised Raplamaa, Kaiu vald,

Kaiu alevikTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 10-18

Purila küla heakorra talgud 100/87Haljastustalgud Heakord Külatalgud Mälestised

Prügikoristus Spordi- ja terviserajatised Raplamaa, Rapla vald, Purila, Purila


Kuimetsa karstikoopad ilusaks 50/20Looduskaitse Raplamaa, Kaiu vald, KuimetsaTalgud toimuvad 04. mai 2013 kell 9-13




Meie valla tegemistes on kindla koha leidnud süda-menädala korraldamine. Alguse sai ta mitmesuguste tegevustega nii Kuimetsa algkoolis kui ka Kaiu lasteaias Triinutare. Kaiu Põhikooli algklasside õpilased käisid matkal, korraldasid viktoriine . Reedel oli ülekooliline südamepäev, kus kõigil oli võimalus osaleda sõudeer-gomeetrite võistlustel, kasutada videokonsooli, tantsu-matti jpm. Koolis oli üles pandud kirevad stendid, mis ergutasid inimesi tegelema tervisespordiga, liikumise-ga. TAI poolt eraldatud selgitavad materjalid, kuidas hoida tervist ja mida HEA TERVISE olemasolu jaoks teha, nopiti meie laualt nagu sooje saiu.

Laupäeval külastas ülevallalist üritust 105 inimest, kes kirja end panid. Oli ka neid, kes lihtsalt ei tulnud-ki selle peale, et registreeruda. Hea tunne oli, et koha-le olid tulnud inimesed nii Vahastust kui Vaoperest, Kuimetsast ja Kaiust, Rasalast või Tollalt jne.

Tänavune tervisepäev oli ääretult kirev. Võimalus oli mõõta luutihedust, kolesterooli, veresuhkrut, vere-rõhku, rasvaprotsenti.

Neid tegevusi viisid läbi meie endine pereõde An-neli Mäeots ja praegune pereõde Egle Pohla.

Määrati ära sinu bioloogiline vanus videokonsoo-li abil Marko Orava juhtimisel. Suurepärast tööd tegi meie perearst Kalle Poroson koos abikaasaga, kes tut-vustasid smuutide kasulikkust, idude vajalikkust. See boks oli pidevalt rahvast täis. Pereõde Egle Pohla jõu-dis pakkuda oma mõõtmiste vahepeal rahvale tervis-likke idandeid. Kohal olid meil nagu alati Reet Vasar oma massaaži vahenditega, Taimi Vahi kõikvõimalike materjalidega, mis puudutasid figuurisõpru. Loomu-likult ei puudunud meie apteeker Viivi Keskküla loo-duslike ravimitega. Kohalikud mesinikud Ülo ja Malle Sild pakkusid mett moka peale. Väga kena oli kohalik

Südamenädal Kaiu vallas

Vahastu vaibaparadiis, Aloe Veera väljapanekud. Kaiu valla tublid naised panid üles suurepärase käsitöö näi-tuse, mille eestvedajaks olid Kaia Saaremets, Kätlin Erm ja Piret Rungi. Tänavune päev oli veidi ka eriline, sest kutsud olid inimesed oma hobide väljapanekute-ga. Ülle Kiviste toodud 99 kilekotti või nukkude kogu. perekond Peetersoo margikogu. Imeline mees Jüri Strom kirurgi kitlis ja mütsiga tõi kohale nõukogu-de aegse kiirabibussi koos vastava varustusega, väikese osa oma alkohoolsete jookide kogust (need olid meie tervistkahjustavate eksponaatide nurgas), kõikvõima-likke nõukogudeaegseid tunnistusi. Ise lisasin juurde oma pastakate kogu ca 1000 tk. Sel päeval selgusid val-la parimad sõudergomeetril sõitjad, mida vedas Tar-mo Rahuoja. Osalejaid oli veidi üle kahekümne.

Vahepeal tõi elevust saali Margit Härma, kes rääkis meile narkootikumide kahjulikkusest, kuidas koeraga tegutseda jpm.

Selgitasime välja parima tervisliku salati, mille au-toriks oli Karine Rajasaar.

Nädala sees oli rahval võimalus saada tasuta mas-saaži Kaiu jõusaalis. mille korraldas Ingrid Savi.

Päev lõppes meenete loosimisega osavõtjate vahel, parimate tunnustamisega ja ühise tervisliku supi söö-misega, mille valmistas Pille Sinivee. Kõigile, kes aita-sid südamepäeva korraldada, panime selga selle aasta südamepäeva särgid.

Tänud Kaja Heinsaarele ja Miralda Sildveele, kes olid veduriteks nende tegevuste korraldamisel.

Aivo SildveeProjekti juht

Parempoolsel pildil südamenädala avamine.

Pilte vaata ka lk 29-32


Mai alguses jõuab kätte 2013. aasta pindalatoetuste taotlusperiood ja seega on taas käes viimane aeg ha-kata mõtlema pindalatoetuste taotlemise peale. Juba alates 2008. aastast on olnud pindalatoetuste taotle-jatel võimalik toetustaotlus esitada e-PRIA portaali vahendusel, kuid käesoleva aastani oli poolloodusli-ke koosluste hooldamise toetuse taotlejatel vaja enda koosluste kaardid Keskkonnaametiga kooskõlastada paberkujul ja seetõttu ei olnud neil võimalik kõiki va-jalikke vorme e-PRIA kaudu esitada. Aprilli algusest on e-PRIA kasutajatele avatud uus teenus „Minu nii-dud“, mis on mõeldud just poollooduslike koosluste alade aastaringseks haldamiseks ja elektrooniliseks kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga.

PLK toetuse taotlemine muutus mugavamaks

Nii käesolevaks aastaks valminud teenus „Minu niidud“, kui e-PRIA teenus nimega „Minu põllud“ on avatud aastaringselt ja seal on võimalik enda maa-ala-sid digitaalselt e-PRIAsse joonistada kas või ööpäev läbi. Teenuste ülesehitus ja loogika on sarnased. Kahe teenuse erinevuseks ongi eelkõige see, et kui muude pindalatoetuste puhul on tarvis vaid põllud digitaal-selt süsteemi sisestada ja taotlusperioodil taotlusele lisada, siis poollooduslike koosluste hooldamise toe-tuse (PLK) taotlemisel tuleb taotlusalused alad enne toetuse taotlemist kooskõlastada ka Keskkonnaameti-ga. „Minu niidud“ teenuse puhul ongi tegemist kahe ametkonna ühise e-teenusega, kus kinnitamist vajavad alad jõuavad läbi e-teenuse automaatselt kooskõlasta-misele ja need on pärast kinnituse saamist võimalik ka samast kohast taotlusele lisada. Uus teenus muudab kindlasti PLK toetuse taotlemise klientidele mugava-maks, sest kaob ära vajadus paberitega mitme amet-konna vahet käia.

Valmistuge taotlusperioodiks juba praegu

Enda poollooduslike koosluste alasid on klientidel võimalik Keskkonnaametile kinnitamiseks saata alates 1. aprillist ja alade e-PRIAsse joonistamine ning nende haldamine on võimalik aastaringselt. Soovitame kind-lasti tutvuda teenusega esimesel võimalusel ja alusta-da nii PLK alade kui muude toetustaotlusele lisatavate

maa-alade e-PRIAsse sissejoonistamisega juba praegu. Kui teil on palju põlde, võtab esimesel korral põldude joonistamine kindlasti rohkem aega, kuid edaspidi-seks jäävad põldude piirid e-PRIAsse alles ning tuleva-tel aastatel piisab teil vaid vahepeal tekkinud muuda-tuste sisseviimisest.

Tutvuge kindlasti ka „Minu põllud“ ja „Minu nii-dud“ teenuste videojuhenditega, mis juhatavad teid samm-sammult läbi e-teenuse ja aitavad saada ülevaa-te teenusest juba enne e-PRIAsse sisenemist. Juhendid on leitavad PRIA kodulehel aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid ning e-PRIAs vastava teenuse juures.

e-PRIA kasutaminee-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb teil esmalt saa-

da e-PRIA kliendiks. Eraisikul piisab selleks ID-kaar-diga, Mobiil-IDga või pangaparoolidega e-PRIAsse sisse logimisest. Kohe kuvatakse teile e-PRIA kasuta-mise leping, mis tuleb pärast läbilugemist lihtsalt kin-nitada ja oletegi e-PRIA kasutaja.

Juriidilistel isikutel sõltub e-PRIA kaudu lepingu sõlmimise võimalus sellest, kas lepingut sõlmida soo-viv inimene on kantud äriregistri B kaardile või mit-te. e-PRIA kasutamise lepingu sõlmimise kohta leiate rohkem infot PRIA kodulehelt aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Leping.

Kui soovite põldude joonistamisel juhendamist, siis pöörduge julgesti meie teenindusbüroodesse, kus on olemas kliendiarvutid ja meie töötajad aitavad ning juhendavad teid.

Probleemide korral helistage PRIA pindalatoetuste infotelefonil 7377 679 või pöörduge e-posti aadressil [email protected].

Head e-PRIA kasutamist!

Esmakordselt on võimalik kõiki pindalatoetusi taotleda e-PRIAs!




Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Pilvede värvid: Mare Iknojani fotod lõuendil (saalis)

Arhitektuur paberis ja paberist: Paberimuuseumi rändnäitus (vitriinis)

Kehtna Kunstide Kooli õpilase Karol Tammaru tööd. Juhendaja Saima Randjärv (lasteosakonnas)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Teet Kallas 70: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Читает весь мир: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Ly Seppel 70: teavikute näitus (lugemissaalis)

Loomajutud: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Kolmapäeval, 24. aprillil Valgu näitetrupi M.O.T.T. etendus “Laps räägib siis...”

pilet 5€ tund enne algust kohapeal

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18 Märjamaa Muusika-ja Kunstikooli kevadkontsert

Reedel, 26. aprillil kell 19 Folgiõhtu Ly galeriis, pilet rahvuslikes riietes 1€, teistele 2€

Laupäeval, 27. aprillil kell 11.00-16.00 ja

Pühapäeval, 28.aprillil kell 11.00-16.00 Usui Reiki I astme kursus,

maksumus 100 €, registreerimine tel. 58945655

Neljapäeval, 2. mail kell 10.00-14.30 Doonoripäev

Esmaspäeval, 6.mail kell 12.00-14.00 ID-kaartide väljastamine tellinutele

Teisipäeval, 7. mail kell 17.30 Lasteaed “Pillerpall” 40. juubel

Reedel, 10. mail kell 19 Suur Kevadkontsert

Laupäeval, 11.mail kell 9.00 Kevadlaat lauluväljakul

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

G4S Korvpalli Meistriliiga poolfinaal:

TYCO Rapla vs BC Kalev/Cramo29. aprillil kell 19

Raplas Sadolin Spordihoones.


Meeldib.eeMees läheb preestri juurde pihile:“Isa, ma tegin võõra naisega pattu…” “Kellega? Kas Mülleri tütrega? See on ju vana lits!” “Ei.” “Siis rätsep Bäumeri noore naisega?” “Ei.” “Või lihuniku naise õega, kes elab Hospidali tänav

22?” “Ei ütle!” “Siis pole su pihtimine täielik, mu poeg. Ma ei saa

sulle su pattu andeks anda. Mine rahus ja tule siis jälle tagasi, kui tõelist patukustutust vajad!”

Mees väljub kirikust, endal nägu säramas. Sõber ootab teda väljas:“Miks nii rõõmus? Said patu andeks?” “Ei, aga ma sain kolm uut aadressi, kuhu võib min-

na!”***Grillimishooaeg:Kätte on jõudnud mõnus grillimishooaeg. Seega on

oluline värskendada oma mälu selle peene värskes õhus toimuva toiduvalmistamise etiketi osas, kuna see on ikkagi ainus toiduvalmistamise viis, millega “tõeline” mees tege-leb – ilmselt sellega seonduva kõrge ohuteguri tõttu.

Kui mees pakub välja, et ta grillib, järgneb sellel allpool lahtiseletatud ahelreaktsioon:

Protsess…- Naine ostab toidu.- Naine valmistab ette salati, köögiviljad ja magustoidu.- Naine valmistab liha ette grillimiseks, asetab selle kan-

dikule koos vajalike toiduvalmistamisvahendite ja -kast-metega ning viib selle mehe kätte, kes vedeleb grilli kõrval, käes õlleklaas.Nüüd tuleb oluline osa:

- MEES ASETAB LIHA GRILLILE. Protsess jätkub….- Naine läheb tuppa, et panna valmis taldrikud ja noad-

kahvlid.- Naine tuleb välja, et öelda mehele, et liha kärssab.

Mees tänab teda ja palub naisel tuua veel üks õlu, kuni ta olukorda lahendab.

Taas oluline osa:- MEES VÕTAB LIHA GRILLILT NING ANNAB SEL-

LE ÜLE NAISELE. Protsess jätkub….- Naine paneb valmis taldrikud, salati, leiva, noad-

kahvlid, salvrätid, kastmed ja toob need lauale.- Peale söömist koristab naine laua ja peseb nõud. Ja nüüd kõige tähtsam:- Kõik KIIDAVAD ja TÄNAVAD MEEST tema saavu-

tuste eest toiduvalmistamisel.- Mees küsib naiselt, kuidas tollele meeldis, et mees “va-

helduseks süüa tegi” ja naine “puhata sai.” Nähes ärritunud nägu, nendib mees, et mõningad naised ei ole millegagi

rahul…Head grillimist!***Istuvad vene uusrikkad saunas ja joovad õlut. Äkki heliseb mobiil ja üks uusrikastest võtab toru:

“Halloo… Jah, kallis?… No mis sa tahad, kallis?… Uut ka-sukat? … Aga sul on juba kolm kasukat … Ah et Tanja ostis ka … No olgu, mis see maksab? … 6000 dollarit? … No olgu, sa ju tead, kus me raha hoiame, osta omale kasukas!”

Juuakse õlut edasi. Veidi aja pärast heliseb uuesti telefon ja sama mees vas-

tab uuesti: “Halloo… Jah, kallis? … No mis sa veel tahad? …Uut autot? … Aga sul juba on kaks autot? … Ah et Na-talja ostis ka … No olgu, mis auto see on? … Jaguar? … Mis see maksab? … 60000 dollarit? … No olgu, sa ju tead, kus me raha hoiame, osta omale auto!”

Juuakse õlut edasi. Veidi aja päsast heliseb telefon kolmandat korda. Tüüp valmistub juba vastama, kuid jääb äkitselt telefo-

ni silmitsema ja karjatab: “Mehed, kurat, kelle telefon see üldse on?!?”

***Blondiinid omavahel. Esimene blondiin: “Kas sa oleksid võimeline magama

minu mehega?”Teine blondiin: “Ütleme…ei!”Esimene blondiin: “Miks?”Teine blondiin: “No ta pole minu mehest voodis parem.”Esimene blondiin: “Tõsi…”***Kõhurääkija annab etendust ühes väikelinnas. Tema re-

pertuaar koosneb, nagu tavaliselt, blondiininaljadest. Ühel hetkel tõuseb publiku hulgas püsti ilus blond nai-

ne, kes kisab: “Ma olen neid tobedaid blondiininalju küllalt kuulnud! Mis seos on inimese juuksevärvil ja tema intelli-gentsusel? Sellised idioodid nagu sina takistavad meiesu-guste naiste austamist tööl ja tutvusringis, tõkestavad meid saavutamast meie tervet potensiaali. Ja seda sellepärast, et sina ja teised sinusugused jätkavad negatiivsete kujutiste jäädvustamist mitte ainult blondiinidest, vaid kogu nais-soost. Ja seda kõike teie naerma ajamise pärast? Sa peaksid oma pea häbis langetama!!!”

Kõhurääkija alustab alandlikult vabandamist, kui naine jätkab: “Ära sega vahele! Ma räägin selle väikese värdjaga sinu põlvel!”

***Blondiin hakkab tuba tapetseerima, kuid ei tea, palju

tapeeti tal vaja läheb. Ta küsib teiselt blondiinilt, kellel on kõrvalkorteris sa-

masugune tuba, palju tal tapeeti läks. Teine blondiin vas-tab, et 10 rulli.

Blondiin paneb tapeedi seina ja ütleb pärast teisele blondiinile, et tal jäi 2 rulli üle.

Teine blondiin vastab: “Mul jäi ka 2 rulli üle.”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54

55 56 57 58 59

60 61 62 63 64 65 66

67 68 69

70 71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103 104

PAREMALE 1 Raas 5 Ameerika trumm 10 Lärm, erinevate helide segu 14 Näitleja (s 1947) 18 Asula Tartumaal 19 Palmitud asi 20 Rada aias 21 Tootmisüksus maal 22 Kaerasort 23 Mõõtühikute eesliide 24 Kvartett 25 Inglise dirigent (1912-97) 26 Täima 27 Siseorgan 28 Hautatud liharoog 30 Dokument 32 Küla Valgamaal Taheva vallas 33 Limane seen 36 Riigikogu liige 38 Viiuldaja 39 Ajaleht 42 Vald Viljandi maakonnas 44 Aktsia, osatäht 46 Eesti näitleja 49 Shveitsi kanton 50 Häire 52 Doonau lisajõgi 53 Osmani väepealik 54 Plaan 55 Jõgi Saaremaal

56 Iisraeli pealinn 58 Uustulnuk 60 Küla Lääne-Virumaal 62 Püssipauk 63 Esinemisväljak 65 Hommik soome keeles 67 Pühitsetud võidmisõli 68 Mõõdukas, sobiv 69 Eesti luuletaja 70 Itaalia filmilavastaja (s 1943) 74 Iseteenindus 76 Eesti näitleja 78 Teravili 79 Meremehe hüüd 81 Küla Harjumaal 83 Vald Tartu maakonnas 85 Viiuldaja 87 Varn 89 Haru (matem) 91 Pole võimalik 94 Eesti lavastaja ja näitleja 95 (oma vaadetest) taganeja, reetja 96 Kiil 97 Kardinapuu osa 98 Ajastu 99 Ümmargune pallikujuline ese100 Meski segamise riist101 Vaikne kõne102 Kleepuv looduslik aine103 Vürstinna tiitel Indias104 Doonau lisajõgi

ALLA 1 Koer 2 Ülemine osa 3 Seaduseelnõu Inglismaal 4 Elumärkideta 5 Sukeldumisülikond 6 Interneti brauser 7 Zola romaan 8 Riigikogu liige (Koonderak) 9 Eriala 10 Kodumasin 11 Põhjalikult 12 Korratus olukorras 13 Üha 14 Vaatama 15 Tuntud küla Raplamaal 16 Jaapani tervendusmeetod, põhineb

eluenergia vahendamisel 17 Laste hüppemäng 29 Kartmatu 31 Hulgas 32 Tegelane "Pisuhännas" 33 Ripplukk 34 Vaikselt 35 Kajakas 36 Kabuhirm 37 Ürgveis 38 Sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist 40 Seisevnoot räimepüügiks 41 Levik 43 Suurbritannia poliitik 45 Paber jooniste kopeerimiseks 47 Suur õigeusu klooster 48 Küla Harjumaal 51 Raua ja süsiniku sulam 57 Linn Soomes 58 Väsinud 59 Tants 61 Ligane 63 Näitleja (1927-90) 64 Kalapulgad 66 Linnapea 71 Massikommunikatsiooni vahend 72 Verdi ooper 73 Norra polaaruurija 74 Poolsaar Aasias 75 Peatus-, puhkepaik 77 Kasutuselevõtmine 78 Ruum koolis 80 Hõre, harali olev 82 Endine apteegikaaluühik 84 Järv Võrumaal 86 Objekt 88 Linn Saksamaal 89 Elavtara 90 Papagoi 91 Eesti laulja 92 Looma kehaosa 93 Linnast väiksem asula


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54

55 56 57 58 59

60 61 62 63 64 65 66

67 68 69

70 71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103 104

PAREMALE 1 Sõjaväeüksus 5 Linn Jaapanis 10 Asub suus 14 Küla Rapla vallas 18 Värsijala rõhuline osa 19 Jenissei lisajõgi 20 Üleaedne 21 Looduslik rohumaa, heinamaa 22 Ripplukk 23 Ümbris 24 Tavaõigus islamimaades 25 Kütusefirma 26 Üllatunult 27 Maksedokument 28 Oma 30 Number 32 Söötis põld 33 Veesõiduk 36 Püstalus väljapanekute jaoks 38 Kalapüügiriist 39 Kõrb Põhja-Aafrikas 42 Lennuki-, lennu- 44 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlk 46 Eesti graafik 49 Aadama ja Eeva poeg 50 Vald Võru maakonnas 52 Vana-Kreeka armastusjumal 53 "Mägede poeg" 54 Lapiku kujuga kala

55 Sõna kirikus 56 Andma 58 Akrobaatiline hüpe 60 Hoiul, alles 62 Huumor 63 Kellegi huvides töötav isik 65 Egiptuse puuvill 67 Ameerika laulja ja filminäitleja (s 1945) 68 Kartulisort 69 Jalanõu 70 Vanematekodu 74 Nigeeria pealinn 76 Kasakate nõupidamine 78 Suveõunasort 79 Küla Raplamaal Vigala vallas 81 Prantsuse maalikunstnik 83 Linn Soomes 85 Kaunistus 87 Jook 89 Pruukost 91 Manilla kanep 94 Jõgi Lätis 95 Lill 96 Rahvas Nigeerias 97 Petis, suli 98 Alluv 99 Keskmine rõivapikkus100 Linn Leedus101 Riik Aasias102 Maha, kadugu (pr)

103 Norm, määr104 Läti parlament

ALLA 1 Käe osa 2 Idamaa 3 Koostisosa 4 Kartulisort 5 Linn Belgias 6 Vald Jõgeva maakonnas 7 Andersson, Fältskog, Ulvaeus, Lyngstad 8 Kaapimisriist 9 Soomlaste äikesejumala UKKO naine 10 Kolmnurga osa 11 Tugev vaimustus 12 Põõsastaim 13 Suur turg 14 Raadiolokaator 15 Kolmekordne kalavõrk 16 Asula Raplamaal 17 Sat-TV jaam 29 Õpetus jumalast kui maailma loojast 31 Itaalia rahaühik 32 Okaspuu 33 Kaks tükki 34 Kirjatäht 35 Linnaseekstrakt 36 Teatud vorst 37 Lühijutt 38 Kuul käinud astronaut (5.02.71) 40 Kurtma 41 Varbadest võre 43 Türgi kõrge ametnik 45 Soome tuntuim kaubamärk 47 Libamisi viltune, libajas 48 Terviketendus 51 Talent 57 Armuand 58 Lähe 59 Käpik 61 Saar Aleuudi saarestikus 63 Armeenia kangelane 64 Linn Inglismaal 66 Ragulka 71 Panipaik 72 Vältama 73 Väga suur veekogu 74 Laiali ja edasi kanduma 75 Kirjanik (1891-1960) 77 Tähtis raamat 78 Leotis viina v õlle tegemiseks 80 Sporangium 82 Eeskäru (näi suurtükil) 84 Esimene inimene 86 Tänav läti keeles 88 Lehtpuu 89 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 90 Kuurort Leedus 91 Vundament 92 Katoliku vaimulik Prantsusmaal 93 Sigareti jääk


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/24041.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/24042.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/24043.htmlAadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei ka-

jastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest.Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja tervik-

lahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

9 2 75 7 6 1 7 3 9 8 3 9 2 3 5 6 6 4 2 7 5 1 6 5 8 44 8 1

6 9 7 4 2 3 8 4 7 5 6 9 2 31 73 8 7 4 6 5 8 4 3 8 9 5 6 1

4 2 5 1 1 8 7 2 2 43 6 7 7 8 2 5 6 8 92 6 5 4 3 2 9 8 1 7

9 9 76 3 1 57 4 1 2 9 5 1 9 5 45 4 7 62 6 8

1 3 4 7 5 2 6 9 88 5 2 1 9 6 3 4 76 9 7 3 8 4 2 1 57 6 5 4 3 1 8 2 94 2 9 6 7 8 5 3 13 1 8 9 2 5 7 6 45 4 3 2 1 7 9 8 62 7 1 8 6 9 4 5 39 8 6 5 4 3 1 7 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Rahvusvaheline tantsupäev tuleb pärandiaastal Kä-gäräga!

29. aprillil 2013 tähistatakse taas järjekordset rah-vusvahelist tantsupäeva! Traditsiooni jätkates on sel-lelgi aastal võimalus kõigil Eesti tantsuhuvilistel tähis-tada tantsupäeva ühistantsimisega. Tantsuks ikka meie enda eesti rahvatants.

2013 aastal tantsime tantsu Kägärä.Kägärä ühistantsimisest osavõtmiseks:1. Keerake 29. aprillil kell 13.05 oma raadio Viker-

raadio sagedusele2. Tantsige rõõmu ja lustiga Kägärät oma tantsu-

rühmaga, töökaaslastega, perega, sõpradega, huvirin-giga või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas

3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna „Rahvusvaheline tantsupäev 2013 – TANTSIVA KOL-LEKTIIVI NIMI“

4. Lingi oma videost palume saata ka aadressile [email protected]

Tantsukirjelduse leiad SIIT http://www.raplamaa.

ee/content/files/Rahvusvaheline%20tantsupäev%20PÄRANDIAASTAL.pdf

ja Kägärä muusikat kuula SIIT http://www.rapla-maa.ee/content/files/Kägara%20(rahvapill)36-38.mp3

Rahvusvaheline tantsupäev-

29. aprillilhttp : / / w w w. r apl ama a . e e / e t / uu d is e d / 3 1 -

view-2116.html

9 9 76 3 1 57 4 1 2 9 5 1 9 5 45 4 7 62 6 8

1 3 4 7 5 2 6 9 88 5 2 1 9 6 3 4 76 9 7 3 8 4 2 1 57 6 5 4 3 1 8 2 94 2 9 6 7 8 5 3 13 1 8 9 2 5 7 6 45 4 3 2 1 7 9 8 62 7 1 8 6 9 4 5 39 8 6 5 4 3 1 7 2

Täna-homme on ette näha nõrka magnettormi



03.04.2013 - 03.05.2013


Jätkub 23. lk

Andmekaitse inspektsiooni koostatud juhend kaamerate kasutamise kohta

Juhend on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduse $33 lg 1 punkti 5 alusel 9.04.2013.a

https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Kaamerate%20juhis%20l%C3%B5plik.rtfAlgus Raplamaa Ühistöös nr 15 9. NÕUSOLEKU ALUSELIsikuandmete kaitse seadus lubab inimese andmeid

töödelda muudel eelpool kirjeldamata juhtudel, kui inimene ise on sellega nõus.

IKS kehtestab nõuded nõusoleku sisule ja vormile: 1. nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, v.a kui see ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik. Kirjalikku taasesitamist või-maldav vorm on näiteks e-kiri, faks, originaalallkirja-ga dokumendi koopia (sh pdf formaadis elektroonili-ne koopia). Vaidluse korral peab nõusoleku olemasolu tõendama isikuandmete töötleja;

2. vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loe-ta;

3. nõusoleku saab anda vaid enda ja oma alaeali-se lapse ning eestkostetava isikuandmete töötlemiseks;

4. nõusolek ei saa sisalduda tüüptingimustes. Nõusoleku andmise üle peab olema võimalik tüüptin-gimustest sõltumatult otsustada;

5. nõusolekus peavad olema selgelt määratletud: andmed, mille töötlemiseks luba antakse; andmete töötlemise eesmärk; isikud, kellele andmete edastamine on lubatud; andmete kolmandatele isikutele edastamise

tingimused; andmesubjekti õigused tema isikuandmete

edasise töötlemise osas.Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et nõus-

oleku olemasolu on võimalik tõendada ka videosalves-tise endaga.

Näide: uudistesaate reporter koos nähtava kaame-raga pöördub tänaval juhusliku inimese poole, tutvus-tab end ja küsib, kas viimane oleks nõus kaamera ees vastama paarile küsimusele õhtuste Kanal x uudiste jaoks. Inimene nõustub ja vastab.

Soovitav on küsimuse esitamine samuti salvestada, sest vastasel juhul võib jääda kahtlus, kas nõusoleku küsimisel esitati kogu vajalik info (nt kas kaamera oli üldse nähtav või filmiti kaugelt või muul viisil varja-tult). Kui inimene keeldub, tuleb tehtud salvestis kus-tutada.

Ka nõusoleku alusel töötlemise korral tuleb ikkagi järgida IKS §-s 6 sätestatud üldnõudeid.

Inimene võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta, seda ka televisiooni jaoks tehtud salvestiste puhul. Nõus-oleku tagasivõtmatuses ei saa kokku leppida, see oleks seadusega vastuolus olev tingimus. Nõusoleku tagasi-võtmisel ei ole tagasiulatuvaid tagajärgi. Seega nõus-oleku tagasivõtmine pärast seda, kui salvestis on eetris ära olnud, ei muuda tagantjärele enam midagi. Nõus-oleku tagasivõtmise õigus ei välista teise poole seadu-sest tulenevat kahju hüvitamise nõudeõigust.

Kui isikuandmete töötlemine toimub seaduse alu-sel, ei või sama töötlemise kohta võtta inimeselt lisaks veel nõusolekut. Nõusoleku võtmine sellises olukorras oleks eksitav, sest nii jääb inimesel mulje, nagu oleks võimalik töötlemine ära lõpetada, kui ta nõusoleku ta-gasi võtab.

Alati siiski ainult nõusolekust ei piisa. Nii näiteks sätestab Eesti ajakirjanduseetika koodeks, et ajakir-janik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel ko-genematuid inimesi. Enne vestlust (ja seega ka enne isikuandmete töötlemise nõusoleku võtmist) tuleb sel-gitada räägitu võimalikke tagajärgi.

Laste kajastamisel meedias lapsevanema nõusole-ku alusel peab ajakirjanik ikkagi ka ise hindama lapse huvisid. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lõike 2 kohaselt kaasnevad väljendusvabadusega kohustused ja vastutus – kohustus arvestada teiste ini-meste õigustega, käituda info avalikustamisel heas usus ning kooskõlas ajakirjanduseetikaga. Teiste inimeste õigusteks, millega konventsioon käsib arvestada, on ka lapse õigused. Nii peabki ajakirjanik sõltumata lap-sevanema nõusolekust ise hindama, kas last käsitleva salvestise avalikustamine võib kahjustada lapse huve ja seda ka pikemat ajaperioodi silmas pidades.

10. ERAVIISILINE JÄLITUSTEGEVUSKaristusseadustiku § 137 kohaselt on eraviisiline jä-

litustegevus kuritegu. § 137 sätestab: Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Eraviisilise jälitustegevuse eest saab karistada nii füüsilist kui juriidilist isikut.

Kuid mitte igasugune naabri piilumine ei kujuta


endast veel kuritegu. Eraviisilise jälitustegevusega on tegemist, kui:

1) toimub varjatud visuaalne vaatlemine kas va-hetult või tehniliste seadmete abil,

2) jälgimine on korduv või pikemaajaline,3) jälgimisega soovitakse mingi eesmärgi jaoks

andmeid koguda (st mitte lihtsalt ei piiluta uudishi-must või meelelahutuseks),

4) jälgimisviis peab vastama mõnele jälitustoi-mingule (jälitustoimingud on kirjeldatud kriminaal-menetluse seadustikus ja julgeolekuasutuste seaduses).

Isik, keda jälgitakse, ei pea siiski olema nimeliselt kindlaks määratud.

Seega ei ole kuriteoga tegemist juhul, kui inimene seab üles kaamera, et näha, kes üldse kortermaja uk-sest sisse-välja käivad. Eraviisilise jälitustoimingu kae-busega pole mõtet politsei poole pöörduda ka juhul, kui naabermajale nähtavale kohale paigaldatud kaa-mera vaatevälja jääb ka osa teise naabri aeda.

11. KAAMERAD RIIGI- JA KOHALIKU OMA-VALITSUSE ASUTUSTES

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus võivad kasu-tada turvakaameraid (IKS § 14 lg 3 alusel) ning jääd-vustada avalikke üritusi (IKS § 11 lg 8 alusel). Kuid li-saks sellele sätestab IKS § 10 lg 2, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda avaliku ülesande täitmise käi-gus seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks.

Üheks põhjuseks, miks kohalikud omavalitsused praktikas tihti kaameraid kasutavad, on avaliku korra tagamine. Väärteomenetluse seadustiku § 52 lõike 3 ja karistusseadustiku § 262 kohaselt on kohalik omava-litsus avaliku korra rikkumise puhul kohtuväline me-netleja. Samas on õiguskantsler seadnud kahtluse alla kohaliku omavalitsuse rolli avaliku korra tagamisel.

Teiseks põhjuseks, miks kohalikud omavalitsused kaameraid on kasutanud, on liiklusrikkumiste tuvas-tamine. Liiklusseaduse § 199 lg 1 punkt 4 lubab liiklus-järelevalvet teostada ka teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Samas liiklusseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses üksnes peatumise ja parkimise nõuete täitmise kontrollimine. Valgusfoori keelava tule eirajate või kiiruse ületajate tuvastamine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses, seega ei saa ka kohalik omavalitsus nende rikkumiste tuvastamiseks kaamerajälgimist kasutada.

Küll aga tuleb kõne alla, et kohalik omavalitsus pai-galdab oma territooriumile näiteks avaliku korra taga-

miseks kaamerad, kuid pilt nendest edastatakse vaid otse politseisse ning kohaliku omavalitsuse ametnikud salvestistele juurdepääsu ei oma.

IKS § 10 lõikest 2 ega liiklusseaduse §-st 199 ei tu-lene, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus võiks kaameraid valimatult kasutada. Haldusorgan peab isikuandmete töötlemisel alati järgima IKS §-s 6 sä-testatud üldnõudeid, eeskätt eesmärgipärasuse ja mi-nimaalsuse nõuet. Seega tohib haldusorgan isikuand-meid töödelda vaid järgmistel tingimustel:

• haldusorganil on seadusega sätestatud avalikülesanne,

• isikuandmete töötlemine on selle ülesandetäitmiseks vältimatult vajalik,

• isikuandmetetöötleminekonkreetselviisilonproportsionaalne arvestades eesmärgi kaalukust,

• isikuandmeidtöödeldakseminimaalsesulatu-ses.

Proportsionaalsuse kohta on näiteks andmekaitse-asutuste rahvusvaheline töörühm märkinud, et kaa-merate kasutamine ei ole õigustatud vähese tähtsusega õigusrikkumiste tuvastamiseks.

11.1. TurvakaameradKohalike omavalitsuste turvakaamerate osas keh-

tivad samuti juhendi punktis 5 kirjeldatud nõuded ja kaameratest tuleb teavitada juhendi punktis 13 toodud nõuete kohaselt.

Teisisõnu peab kohalik omavalitsus samamoodi ta-gama, et kaameratega ei kahjustataks inimeste õigusi ülemääraselt.

Praegu on kujunenud olukord, kus mõnes omava-litsuses katab kaameravalve tervet omavalitsuse ter-ritooriumi. Eriti just väikese omavalitsuse puhul on sellisel juhul elanikud pideva jälgimise all. Sellist ühe-taolist ja üldist lähenemist tuleb vältida ning valida ja paigaldada kaamerad vastuseks konkreetsele ja reaal-sele turvariskile. Mõned näited selle kohta, kuidas seda teha:

• Fokusseerimine – näiteks pargis oleva skulp-tuuri lõhkumiseks peab sellele füüsiliselt lähedale minema. Lõhkumise ennetamiseks ja lõhkujate tuvas-tamiseks tuleb kaamera seega kohaselt fokusseerida. Vetelpäästeline kaamera olgu suunatud ikka veekogu peale.

• Ajalinepiirang– lõhkumine, vargus ja isiku-vastased kuriteod leiavad suurema tõenäosusega aset


Algus 22. lk

Jätkub 24. lk



pimedal ajal. Päevasel ajal liigub tänaval ja parkides inimesi. Pargi, tänavalaternate, pinkide, bussiootepa-viljonide valvamiseks kasutatavad kaamerad peaksid sisse lülituma alles pimedas.

Päevasel ajal kahjustab pargipingile suunatud kaa-mera ülemääraselt inimeste eraelu privaatsust. Euroo-pa Inimõiguste Kohus on korduvalt märkinud, et Eu-roopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 kaitseala hõlmab ka inimese suhtlemist teiste inimestega, isegi kui see toimub avalikus ruumis. Lisaks peaks park soodustama inimeste rekreatsiooni; pidev kaamerajäl-gimine tekitab aga vastupidiselt inimestes hoopis äre-vust ning stressi.

Laste mänguväljaku puhul võib kasutada ööpäeva-ringset valvet juhul, kui mänguväljakul võivad lapsed mängimas käia ka üksi, ilma lapsevanemateta (näiteks veidi suurematele lastele mõeldud mänguplats). Nii aitab kaamera kaasa järelevalveta laste ohutuse taga-misele ning võib aidata hiljem lahendada väga raskeid lastevastaseid kuritegusid.

Siiski tuleb alati meeles pidada, et turvakaamera on vaid üks turvalisuse tagamise meede. Sellesse ei tohiks suhtuda kui imevahendisse, mis peab ilmtingimata la-hendama 100% ulatuses kõikvõimalikud turvariskid. Ka kohalik omavalitsus ei saa turvameetmete valikul otsustada kaamerate kasuks üksnes nende odavama hinna tõttu.

12. KAAMERAD KOOLIDES ja LASTEASU-TUSTES

12.1. Turvakaamerad Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5 koha-

selt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks.

Lisaks õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagami-sele võib turvakaameraid koolis ja muus lasteasutuses kasutada ilma inimeste nõusolekuta IKS § 14 lõike 3 kohaselt siiski ka kooli või lasteasutuse vara kaitseks.

Mõlemal juhul peavad olema täidetud kõik käes-oleva juhendi punktis 5 loetletud tingimused ja kaa-meratest tuleb teavitada juhendi punktis 13 toodud nõuete kohaselt.

Turvakaamerad on adekvaatseks lahenduseks näi-teks öisel ajal territooriumi valvamiseks, aga ka juhul, kui on vaja tuvastada territooriumil nähtud lasteahis-taja või narkodiiler. Päevasel ajal võivad turvakaame-rad olla põhjendatud näiteks suurel maa-alal asuvas

lastelaagris, kus kasvatajad ei suuda kõike ise jälgida või juhul, kui lastel on oht end vigastada (nt luba küsi-mata üksi vette minnes).

Andmekaitse Inspektsioon seisukohal, et turvalisu-se tagamise eesmärgil ei ole lubatav kasutada videoval-vet klassitundides. Klassiruumis toimuva kontrollimi-sega peaks hakkama saama õpetaja või kasvataja.

Samuti ei saa Andmekaitse Inspektsiooni hinnan-gul käsitleda laste turvalisust ohustava olukorrana las-tevahelisi pisikesi nügimisi jms. Mõned lapsevanemad võivad nõuda kaamerate paigaldamist just seetõttu, et pärast on salvestiselt hea täpselt järgi uurida, kes las-test tüli alustas. Kool aga ei saa ega pea sellistele lapse-vanemate nõudmistele alluma.

Turvakaamerate salvestisi ei või kool/lasteasutus ise hiljem mingil muul eesmärgil, nt suitsetavate õpilaste tuvastamiseks või õpilaste vahelise tüli lahendamiseks, kasutada ega ka lihtsalt igale küsijale välja anda. Tur-vakaamera salvestise võib välja anda õigusrikkumise menetluses õigusrikkumist seaduse kohaselt menet-leva asutuse nõudmisel. Muudele isikutele salvestise näitamise ja väljastamise korda on selgitatud juhendi punktis 14.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 6 koha-selt tuleb jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätes-tada kooli kodukorras.

12.2. Filmimine ja pildistamine koolides ja lasteasutustes

Kool ja muu lasteasutus on eelduslikult üldiselt ava-lik koht, kus igaüks, nii laps kui täiskasvanu, füüsiline kui juriidiline isik, võib filmida ja pildistada käesole-va juhendi punktis 3 kirjeldatud reeglite kohaselt. See tähendab, et koolis ja lasteasutuses võib ilma laste ja lastevanemate nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid filmitavaid tuleb teavitada nii, et nad saavad vabalt langetada otsuse, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte.

Siiski ei saa päris kõiki kooli- või lasteasutuse ruu-me alati käsitleda avaliku kohana – kui klassitundi ei või siseneda ükskõik kes, siis ei saa ka klassitundi filmida eesmärgiga teha salvestis avalikult kättesaada-vaks, samuti ei ole avalikud kohad loomulikult ka du-širuumid ja WCd.

Samuti võivad lapsevanemad ja kõik teised ini-mesed (aga mitte juriidilised isikud!) lasteasutuses ja

Algus 22. lk

Jätkub 25. lk


koolis pildistada ja filmida oma enda tarbeks ilma, et selleks oleks vaja kelleltki luba küsida. Kuid enda tar-beks tehtud pilte ja videosid ei või hiljem ilma pildilt/videolt nähtuva inimese nõusolekuta internetti üles ri-putada (loe täpsemalt juhendi punktist 2).

Näited sellest, mis on eeltoodust tulenevalt keela-tud:

Õpilane ei või internetti üles riputada kaasõpilas-test või õpetajatest salaja tehtud videot.

Õpilane ei või internetti üles riputada kaasõpilase (või ka õpetaja) peksmisest või piinamisest tehtud vi-deot sõltumata sellest, kas ta tegi selle video varjatult või avalikult.

Eelpooltoodust ei tulene, et igaüks võib kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise või pildistamise õigust nõuda. Koolil ja lasteasutusel on õigus kehtesta-da reeglid oma territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Sellised reeglid peavad kindlasti olema kõigile kättesaadavad, vajadusel tuleb kasutada ka reeglitele viitavaid silte vms.

Koolid ja lasteasutused peavad hea seisma selle eest, et keegi lapsi õigusvastaselt või lapsi ilmselgelt kahjus-tavalt ei filmiks.

Näide: Lastelaagrit tuli kontrollima politsei, kellega koos oli õigusrikkumisi kajastava telesaate meeskond. Meeskond tuli koos politseiga laagrisse ja hakkas fil-mima. Lastelaagri korraldaja ning politsei peavad sel-les olukorras hindama, kas laste filmimine on lubatud ning tagama, et lapsi õigusvastaselt ei filmitaks.

Kuivõrd kooli ja muude lasteasutuste territooriumil on alaealised, kes ei tarvitse osata hinnata salvestamise eesmärke ja tagajärgi ega teada oma õigusi, ning ei saa seetõttu langetada ka teadlikku otsust kaamera vaate-välja jäämise kohta. Samasugune olukord on ka sellis-te asutuste puhul, mis on seotud piiratud teovõimega täisealiste inimestega – nt psühhiaatriahaigla, aga ka vanadekodu, hooldekodu. Seetõttu on oluline, et laste filmimine toimuks kooli, lasteasutuse või lapsevanema teadmisel, kes saavad siis otsustada, kas filmimine ikka on laste huvidega kooskõlas.

Andmekaitse Inspektsioon soovitab tungivalt keh-testada kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise ja pildistamise kord, reguleerides selles ära filmimise ja pildistamise ja piltide-filmide internetti üles riputa-mise reeglid nii lastele, lapsevanematele, kooli perso-nalile kui ka kõigile kolmandatele isikutele, sh meedia-le selle kõige laiemas tähenduses.

Ajakirjandusele on võrreldes muude isikutega antud ulatuslikumad õigused sündmuste kajastamiseks (loe täpsemalt juhendi punktist 6). Siiski peab ajakirjandus tulenevalt ajakirjanduseetika koodeksi punktist 3.6 alati informeerima salvestamise kavatsusest kooli (või lasteasutust). Erivajadustega laste ja erikoolide puhul tuleb rangelt jälgida ajakirjanduseetikat ning austada ilma igasuguste mööndusteta laste inimväärikust.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peaks mee-dia, sõltumata ajakirjanduseetika koodeksist nõuta-vast, alati käituma laste suhtes eetiliselt, tagades, et filmimine ise ega salvestise avalikustamine ei kahjusta mingil moel laste huve ega loo lastest väära ettekuju-tust.

Tuleb arvestada, et inimeste arvamused sellest, mis on positiivne või neutraalne, on väga erinevad (näiteks koolis läbiviidud helkuri kandmise kontrolli kajas-tamine). Selgelt negatiivsete sündmuste kajastamisel tuleb olla eriti hoolikas. Kindlasti ei saa aktsepteerida õnnetusse sattunud või väärkoheldud laste näitamist või nende identiteedi avalikustamist muul viisil. Laste huvisid tuleb hinnata objektiivse täiskasvanud inimese seisukohast ja pikas perspektiivis, mitte lähtudes pel-galt sellest, mida laps ise tahab. Samuti tuleb meeles pi-dada, et ka lapsi ei või näidata juhuslikus seoses mingi päevasündmusega (loe täpsemalt punktist 3).

Kooli või lasteasutuse enda poolt lastest tehtud fo-tode avalikustamise osas (nt kooli kodulehel) soovi-tab Andmekaitse Inspektsioon väga hoolikalt kaaluda, kas on vajalik avalikustada kõikide koolis käivate laste fotod. Selline avalikustamine võib ohustada laste tur-valisust. Kindlasti ei tohi laste fotod olla otsingumoo-toritele avatud. Samal põhjusel ei luba Andmekaitse Inspektsioon Internetis avalikustada ka koolis käivate alaealiste õpilaste nimekirju. Nimekirja võib avaldada vilistlastest, v. a kui tegemist on erivajadustega laste erikooli või eriklassiga.

12.3. Lapsevanemate nõusolekulMuul kui punktides 12.1. - 12.2. kirjeldatud ots-

tarbel saab koolis või lasteasutuses videosalvestamist kasutada üksnes juhul, kui selleks annavad nõusoleku kõik kaamera vaatevälja jäävad inimesed. Alaealise puhul tuleb nõusolek võtta lapse seaduslikult esinda-jalt, kelleks reeglina on lapsevanem. Seejuures tuleb arvestada, et inimene võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Samuti tuleb meeles pidada, et klassiruumis õpi-


Algus 22. lk

Jätkub 26. lk


lased ja õpetajad vahetuvad. Kui nõusolekut eeldavat salvestamist soovib läbi

viia muu isik, peab lapsevanema nõusoleku saamise peab korraldama ikkagi kool või lasteasutus ise, st kool või lasteasutus ei või anda salvestist teha soovivale kol-mandale isikule nimekirja lapsevanemate kontaktand-metega, et too ise nõusolekud hangiks.

Samas on Andmekaitse Inspektsioon seisukohal, et isegi juhul, kui lapsevanemad annavad nõusoleku, peab klassitundide regulaarseks filmimiseks ikkagi ek-sisteerima väga mõjuv põhjus. Klassitunni filmimine lapsevanemate nõusoleku alusel võib kõne alla tulla seega ühekordse sündmusena, näiteks kooli tutvustava video tarbeks.

Õpetajate töö kontrollimiseks ei saa kaameraid ka-sutada isegi nende nõusolekul (loe selle kohta täpse-malt Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalidest Isikuandmete töötlemine töösuhetes ja Juhis persona-litöötajale: isikuandmed töösuhetes).

13. KAAMERAST TEAVITAMINEIKS § 14 lg 3 sätestab, et selgelt tuleb teatavaks teha

jälgimisseadmestiku kasutamise fakt ning andmed töötleja nime ja kontaktandmete kohta.

Euroopa andmekaitseasutuste töörühm märgib, et jälgitavatele peab olema teatavaks tehtud nii jälgimi-se fakt kui ka jälgimise koht ning muud andmed, mis tagavad, et andmete töötlemine oleks andmesubjekti suhtes õiglane. Jälgimisseadme täpset asukohta ei pea teavitama, kuid jälgimise konteksti peab selgitama üheselt mõistetavalt. Teavitus ei tohi olla paigutatud jälgimisalast ebamõistlikult kaugele. Reeglina võib kasutada ka sümboleid (kaamera kujutis). Kirjalike teadete kasutamisel tuleb lisaks tagada ka vaegnägijate kohane informeerimine.

Võimalusel tuleks kasutada kombineeritud teavi-tamissüsteemi – jälgimisalasse paigutatud sildid ning viide, kus on võimalik saada täpsemat teavet. Nii näi-teks võiks ettevõtte või asutuse kodulehele üles pan-dud privaatsuspoliitika sisaldada muuhulgas järgmist infot videojälgimise kohta:

1) kaamerate kasutamise eesmärk,2) kaamerate kasutamise õiguslik alus,3) jälgimissüsteemi lühike kirjeldus,4) kellele salvestis võidakse edastada,5) kellel on juurdepääs jälgimissüsteemile ja sal-

vestistele,6) kaua salvestisi säilitatakse,

7) mida tehakse selleks, et kaitsta jälgimissüstee-mi abil kogutavaid andmeid,

8) kuidas inimene saab tutvuda tema kohta kogu-tud andmetega,

9) delikaatsete isikuandmete töötleja puhul ka viide registreeringule Andmekaitse Inspektsioonis.

14. SALVESTISEGA TUTVUMISE ÕIGUSNagu ka kõikidel teistel isikuandmete töötlemise

juhtudel, on isikul õigus tutvuda ka teda kujutava sal-vestisega. Isik võib paluda endale ka koopia väljasta-mist, kuid IKS § 19 lõike 2 kohaselt väljastatakse isi-kuandmed andmesubjekti poolt soovitud viisil siiski vaid võimaluse korral (st absoluutset kohustust koopia andmiseks IKS §-st 19 ei tulene). Isikuandmed peab inimesele väljastama inimloetaval kujul. Andmetega tutvumise ja neist koopiate saamise õigus on inimesel sõltumata sellest, kes andmed on kogunud, kas vastu-tav töötleja ise või tema poolt palgatud turvaettevõte.

Salvestisega tutvumise võimaldamise ning sellest koopia andmise korral tuleb aga arvestada, et salvestis võib sisaldada ka teiste isikute isikuandmeid. Juurde-pääsu andmist teiste isikute isikuandmetele, sh nen-de edastamist kolmandale isikule reguleerib IKS § 14 lõige 2. Salvestise näitamisest keeldumiseks see siiski alust ei anna - salvestisel tuleb lihtsalt kolmandad isi-kud muuta tuvastamatuks.

Salvestisest koopia andmisel tuleb siiski kõik kol-mandad isikud muuta tuvastamatuks. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on äratuntavad ka riiete, kõn-naku jms järgi, mistõttu ainult nägude hägustamisest ei pruugi piisata. Koopia väljastamisel ei saa ega pea vastutav töötleja kontrollima, mida inimene selle koo-piaga edasi teeb (nt riputab internetti üles). Kui vastu-tav töötleja on koopia väljastanud ilma, et selleks oleks seaduslik alus, vastutab ta kolmandate isikute ees nen-de isikuandmete ebaseadusliku väljastamise eest.

Tihti soovivad inimesed saada turvakaamera sal-vestist seoses sellega, et see kajastab tema suhtes toime pandud õigusrikkumist, nt baarikaklus, vargus. Ka sel-lisel juhul ei või inimesele anda salvestist teisiti, kui ai-nult eelpoolkirjeldatud nõudeid järgides (st kõik teised isikud peale küsija enda on tuvastamatuks muudetud). Õigusrikkumisi menetleb ikkagi politsei, ja politseil on õigus turvasalvestis originaalkujul välja nõuda.

15. KAAMERATE VALIMISE JUHISEDKaameraid saab ja peab kasutama valivalt – need

Algus 22. lk


Jätkub 27. lk


Jätkub 28. lk

peaksid olema suunatud konkreetselt määratletud turvaprobleemi lahendamisele. Jälgimisseadmeid ei saa kasutada üldise viitega võimalikele rikkumistele, mis ettevõtte territooriumil võivad aset leida. Iga tur-varisk tuleks määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski olemas-olu ja ulatuse kohta. Euroopa Andmekaitseinspektor on märkinud, et pelk hirm, spekulatsioon või naeru-väärne tõendus ei ole piisavad, et õigustada jälgimis-seadmete kasutamist. Lisaks tuleks määratleda, kas jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on konkreetse turvariski ennetamine või uurimine.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab igal vi-deo-jälgimise kasutamist planeerival isikul esitada en-dale järgmised küsimused:

1) mis kasu ma saan videojälgimise kasutamisest ning kas see kasu kaalub üles jälgimise negatiivsed mõjud?

2) kas jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on määratletud selgelt ja üheselt mõistetavalt?

3) kas videojälgimise kasutamine on ilmselgelt vajalik? Kas see on efektiivne vahend eesmärgi saavu-tamiseks ning kas on mingeid teisi vahendeid, mis rii-vaksid teiste isikute põhiõigusi vähem?

Lisaks sellele, et andmeid võib koguda ainult sel-les ulatuses, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks, tuleb kogutud andmete töötlemine IKS § 24 punkti 1 kohaselt lõpetada kohe, kui eemärgid on täidetud. Kui kaameraid kasutatakse näiteks varguste ja kallaletun-gide ennetamiseks ja tuvastamiseks, on põhjendatud vaid aset leidnud intsidente kajastavate salvestiste säi-litamine. Euroopa Andmekaitseinspektori hinnangul võib turva- ja sissepääsukaamerate salvestisi säilitada maksimaalselt ühe nädala - selle aja jooksul peaks ole-ma võimalik otsustada, kas mingit salvestist on vaja pikemalt säilitada intsidendi uurimiseks. Siiski tuleb arvestada turvaseaduse §-ga 11, mis sätestab, et kui salvestise teeb turvateenuseid osutav ettevõte, tuleb salvestist säilitada vähemalt 1 kuu, kuid mitte kauem kui 1 aasta. Soovitavalt tuleks kasutada salvestiste au-tomaatse kustutamise funktsionaalsust.

Ükskõik millise eespool nimetatud eesmärgil kaa-merate kasutamise lubatavuse hindamisel tuleb arves-se võtta järgmisi asjaolusid:

1) kas taotletav eesmärk on piisavalt kaalukas;2) kas taotletavat eesmärki on võimalik saavuta-

da ka muul viisil, ilma kaameraid kasutamata (näiteks kasutades vara kaitseks paremaid uksi, armeeritud

klaasi, lukustussüsteeme ning liikumis- vms anduriga alarme);

3) ega jälgimistehnika ei töötle isikuandmeid üle-määraselt. Selleks tuleb välja selgitada, kas on ilmtin-gimata vajalik, et kaamera:

a. salvestab või piisab reaalajas jälgimisest;b. töötab pidevalt või rakendub tööle ohukritee-

riumi ilmnemisel;c. võimaldab jälgida inimeste kogu tegevust või

ruumi, või ala piisab ainult ruumi ühe osa või seadme jälgimisest;

d. on liikuv või statsionaarne;e. on fikseeritud või automaatselt pöörav või kä-

sitsi pööratav;f. võimaldab suurendada; g. on kõrge resolutsiooniga, mis võimaldab näha

detaile või piisab üldisemast pildist, mida saavutatakse näiteks väiksema resolutsiooni või automatiseeritud hägustamisega;

h. salvestab lisaks pildile ka heli.Isikuandmete töötlemise ülemäärasuse hindamisel

tuleb arvesse võtta ka seda, kas säilitatakse kõiki sal-vestisi ning kui kaua salvestisi säilitatakse.

IKS § 6 p 5 nõuab, et isikuandmed peavad olema vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kui andmed ei ole enam eesmärkide saavutamiseks vajalikud, tuleb need viivitamatult sulgeda või kustutada (IKS § 24 p 1).

Isikuandmeid tuleks säilitada selliselt, et nendele on ettevõtte siseselt juurdepääs ainult põhjendatud ulatuses ja tööülesannete täitmiseks.

16. ÕIGUSKAITSEVAHENDIDNõusoleku alusel töötlemise korral on inimesel

nõusolek igal ajal õigus tagasi võtta. Nõusoleku tagasi-võtmisel ei ole tagasiulatuvaid tagajärgi. Küll aga tuleb edasine töötlemine sel juhul ära lõpetada.

Seaduse alusel toimuva isikuandmete töötlemise lõpetamist reeglina ei nõuda ei saa. Siiski on sellest tehtud mõned erandid. IKS § 11 lg 3 sätestab, et kui salvestis on tehtud ja avalikustatud IKS § 11 lg 2 (st aja-kirjanduslikul eesmärgil) või IKS § 11 lg 8 (st avalikus kohas või avalikul üritusel) alusel, on inimesel on õi-gus nõuda avalikustamise lõpetamist juhul, kui jätkuv avalikustamine kahjustab ülemääraselt tema õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikusta-mise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal


Algus 22. lk


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected]

Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

kontroll.Avalikustamise lõpetamist saab nõuda nii teistelt

inimestelt kui juriidilistelt isikutelt, sh asutustelt, alati, kui isikuandmeid avalikustatakse seadusevastaselt.

Teise inimese poolt isiklikul otstarbel filmimise-pildistamise kohta oleme juhendi punktis 2 selgitanud, et isikuandmete kaitse seadus sellist asja lubab. Kuid kui keegi leiab, et teise inimese eraotstarbeline kaame-ra ikkagi rikub ülemäära tema privaatsust, on tal võla-õigusseaduse (§ 1046 ja § 1055) kohaselt õigus nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või rikkumise lõpetamist.

Igasugune avalikustamise lõpetamise nõue tuleks esmalt esitada andmete avalikustajale. Alles siis, kui avalikustaja keeldub või ei vasta, tuleks pöörduda kas Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.

Andmekaitse Inspektsioon saab teha ettekirjutusi avalikustamise lõpetamiseks, kui avalikustamine on ebaseaduslik. Kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, saame talle määrata sunniraha ja seda kordu-valt. Samuti on võimalik rikkuja võtta väärteovastutu-sele.

Andmekaitse Inspektsioon ei mõista kelleltki välja mingeid kahjuhüvitisi. Seda saab teha vaid kohus.

Andmekaitse Inspektsioonil ei ole pädevust sekku-da ka siis, kui pooltevaheline vaidlus on olemuselt üdi-ni tsiviilõiguslik. Näiteks kui pooled on eriarvamusel selles, kas nendevaheline leping üldse kehtib, siis selles olukorras ei saa Andmekaitse Inspektsioon otsustada ka lepinguga ettenähtud isikuandmete töötlemise lu-batavuse üle.

Andmekaitse Inspektsioon ei saa ettekirjutusi teha

ega väärteokaristusi määrata välismaal tegutsevatele isikutele, kellele eesti õigus ei kohaldu.

Teatud juhtudel on isikuandmete avaldamine aga ka lausa kuritegu (karistusseadustiku §-d 156 - 1572), mida menetleb politsei.

17. ANDMETE TÖÖTLEMISE TURVAMEET-MED

Hoolimata sellest, kas jälgimisseadmestikku kasu-tatakse turvalisuse tagamiseks või inimeste eelneval nõusolekul muul eesmärgil, tuleb isikuandmete kait-seks võtta kasutusele organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, et tagada andmete ter-viklikkus, käideldavus ja konfidentsiaalsus.

Andmete turvalisuse tagamiseks peab vältima kõr-valiste isikute ligipääsu jälgimisseadmetele ning hoid-ma ära salvestiste omavolilise jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja kustutamise. Jälgimiseks kasutatavad vahendid tuleb seadistada selliselt, et igal kasutajal on süsteemi sisenemiseks oma kasutajanimi ja parool. Tagantjärele peab olema võimalik kindlaks teha, millal ja milliseid andmeid vaadati, salvestati, muudeti või kustutati ning kes seda tegi. Samuti, millal ja millis¬tele andmetele keegi juurdepääsu sai.

Turvalisuse tagamise eeskirjad on mõistlik ära kir-jeldada kirjalikus dokumendis.

Kui salvestised kuuluvad riigi või kohaliku omava-litsuse andmekogusse, tuleb rakendada infosüsteemi-de turvameetmete süsteemi, seisneb infoturbe eesmär-kidele vastavate turvaklasside määramises ja nendele vastavate turvameetmete valimises vastavalt infosüs-teemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (lühen-datult ISKE) rakendamisjuhendile.

Algus 22. lk



Loodusfotode kontsert-gala

Laupäeval 27. aprillil kell 15 Estonia kontserdisaalis.

Kuulutame välja võistluse Looduse Aasta Foto 2013 võitjad ning

jagame Tantsivaid Hunte. Suurel ekraanil võistluse 700 paremat pilti.

Hea muusika – Siiri Sisask, Andres Uibo, Andres Roots Roundabout. Galat juhib Rohke Debelakk.

Piltide vaatamine suurelt ekraanilt algab kell 15. Uksed lahti kella 13st.

Näha saab näitusi, uut fototehnikat ja „Loodusfoto Aastaraamatut 2013“.

Piletid hinnaga 9 ja 6 saadaval Piletilevist, Piletimaailmast ja kohapealt.Looduse Aasta Foto 2013 toetajad:

Eesti Energia, Albion Reisid, Canon, Valge Klaar, Fotoluks, Overall, Kunda Nordic Tsement, ZONE.EE Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Kultuurkapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.


“Doktor” Stromi kiirabiauto


Nõukaaegne ravimikast


Ülo ja Malle - meie mesinikud

Õnnelik võitja Kerli Proos koos südamepäeva veduritega Miralda ja Aivo Sildveega




Anneli Mäeots luutihedust mõõtmas

Vahastu vaibaparadiis.



Doktor Strom ja tema dokumentide kogu.



Perearst smuuti laboris. Smuuti toorained on näha lk 10 asuval fotol.Aivo Sildvee fotod

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 17, 24.04.2013