Raplamaa Ühistöö nr 2

Nr. 2(54) 9. jaanuar 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Raplamaa pildialbum 2012Ootame kõikide ettevõtlike inimeste pilte mööduva aasta sündmustest. Pildile palume lisada pildi autori

andmed ja lühikirjelduse sündmusest (mis üritus või ettevõtmine, kus ja millal aset leidis, kes osalesid).Igast ettevõtmisest avaldame maksimaalselt 2 pilti, aga saata võib loomulikult rohkem, siis saab välja valida

parimad pildid. Pildid (sündmused) järjestame toimumisaja alusel.Pilte ootame kõikvõimalikest ühistest ettevõtmistest, spordivõistlustest, kokkutulekutest, pidudest, esine-

mistest, kohtumistest jne jne.Püüame kogu maailmale näidata, et sellel aastal elas Raplamaa tegusat ja toimekat elu ja et siin maksab elada

ja siia maksab tulla.Pildid palume saata aadressile [email protected] hiljemalt 15. jaanuaril. Pärast nimetatud kuupäeva

me kahjuks pilte enam vastu võtta ei saa, kuna anname saabunud materjalid kujundajale. Pildialbum valmib hiljemalt 25. jaanuariks. Esimeses järjekorras saavad valminud pildialbumiga tutvuda kõik need, kes annavad oma panuse albumi valmimisse.

Piltide vastuvõtt lõpeb 15. jaanuaril kell 24.00! Kas jätate oma möödunud aasta tegemistest jälje ajalukku või mitte,

sõltub ainult teist endast!

Ühistöö

NädalalõppNr 1 12. jaanuar 2013

Maailmalõpp jäi ära, aga tulekul on Nädalalõpp

Kuna Raplamaal ontänaseks päevaks kujunenud välja olukord, kus nädala teises pooles ei ilmu ühtegi ajakir-jandusväljaannet, otsustas Raplamaa Ühistöö seltsing oma võimaluste piires tühimiku täita ja hakata katseli-selt välja andma netilehena Ühistöö Nädalalõppu.

Esialgu on seatud eesmärgiks anda lehte välja veeb-ruari lõpuni, seejärel otsustame lugejate vastuvõtu põhjal, kas väljaandega jätkata või mitte.

Ühistöö Nädalalõpp on esialgsete plaanide kohaselt väiksemamahuline, sisaldades esmajoones teateid ja reklaami sündmustest, mis leiavad aset nädalavahetu-sel ja mis laekuvad meie lugejatelt pärast kolmapäevase lehe valmimist. Avaldame samuti leinateateid ja kaas-tundeavaldusi.

Kõik reklaamid, teated ja kuulutused on veebruari lõpuni tasuta.

Nagu Raplamaa Ühistöös, on ka Ühistöö Nädala-lõpus kindlasti ristsõnad, kuid põhilehe omadest veidi teistsugused.

Üleslaadimiskohad saavad olema täpselt samad kui Raplamaa Ühistööl. Samuti saadame Ühistöö Nädala-lõpu emailile kõigile neile, kellel on tellitud Raplamaa Ühistöö. Kui keegi nimetatutest Ühistöö Nädalalõppu ei soovi, palume sellest emailil [email protected] märku anda. Samal emailil palume märku anda ka neil, kes sooviksid oma emailile ainult Nädalalõppu.

Emailil [email protected] ootame samuti teie reklaame, teateid, kuulutusi ja kõikvõimalikke tei-si kaastöid.

Ühistöö Nädalalõpp ilmub laupäeviti, materjalid peavad meieni jõudma reede lõunaks. Tavapäraselt jõuab leht üles reede õhtul.

Raplamaa Ühistöö 2

Andis Siim Kallas veel vanal aastal käsud kätte ja soovitas parteijuht välja vahetada.

Reformierakonna uus juht võiks olla Jürgen Ligi või Rein Lang. Seega siis Euroopa Liit nähtusena vaid tu-gevneks ja Eesti näeks seal hea välja. Ja jutud sellest, kui halvasti Eestil läheb, on absurdne, väidab eurosaa-dik. Ja oma sõnade kinnituseks toob kommunistidele omase propagandatriki: „Keskpanga kurss ja keskpan-ga juhi Mario Draghi ütlemine, et euro päästetakse mistahes hinnaga“. Kas pole tuttav? Niimoodi lollitas meid igatsugu lootust andvate ütlustega nii Brežnev, Gorbatšov kui ka kohalik Karl Vaino. Ja mis sellest kõi-gest välja tuli? Täielik kaos. Kas siis miljardärist panga-juhi jutt peab parema lootusega paika? Ei usu.

Mis aga meie kodusest elust kaugelt vaatajat häirib?„Jutt, mida mõned inimesed Reformierakonna sees

levitavad ja usuvad, on see, et mitte see, mis tehti pä-rast Silver Meikari artikli avaldamist, ja mitte selles pole probleem, et midagi tehti valesti, vaid probleem on selles, et keegi sellest avalikult rääkima hakkas ja sellega tekitati erakonnas lõhe. Lõhe tekitanud inime-sed on omakorda aga süüdi erakonna reitingu lange-mises. See tähendab, et probleem on nendes inimestes, kes kritiseerisid erakonna juhtide tegevust“. Kas ei tule tuttav ette? Ka kommnistliku parteid ega tema tegelasi ei tohtinud mitte iial kritiseerida. Nende ütlused olid püha ja sellega ka meie au, uhkus ja südametunnistus!

Siim Kallas aga jätkab meie riigi kiitmist: „Võrreldes Eestit kõigi teiste Euroopa riikidega, ei

saa ma jätta ütlemata, et Eesti näeb ikka päris hea välja. Seetõttu on kõigile soovitus näha Eestit suuremas pil-dis“ ja lisab veidi madalamal toonil: „Kindlasti on väga palju inimesi, kellel on Eestis suuri probleeme. Kõigile neile on vaja sisendada lootust ning näidata võimalusi, mis saab. Oluline on üldise hoiaku loomine, et pole ai-nult must masendus, vaid on ka lootus“.

Eks see pilt võib Brüssseli poolt ilus tunduda, kuid Siim võiks ka Tallinnast kaugemale vaadata, kuidas ini-mesed elavad.Tihti aitame võõraid, kuid omade jaoks silmi ei jätku.Kas riik, kus haiglad kerjavad igal aastal annetusi, et mõni aparaat osta, on ikka jätkusuutlik?

Miks nii suur hulk inimesi lahkub riigist, kui siin nii hea on?

Huvitav, millele see Kallase poolt pakutav lootus rajada? Kakskümmend aastat tagasi oli tõesti lootus, aga see võeti koheselt ärastamiste, raha vahetusega kümnekordse kahjumina tollasest nominaalist ja vi-gase riigikorraldusega. Esmase ülesandena seadustati iseenda kõrged palgad nii Riigikogus kui ministritele ja parteidele.

Tegelikult paistab Eesti Euroopa suuremas pildis päris armetuna. Ärme hakakem hämama sisemajan-duse kogutoodanguga ja taandama seda jõukusele. See küll lohutab, kuid ei innusta rõhuasetusi muutma. Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst. See tuleb ponnistusi tegemata. Toetustest ja abidest tuleva ma-janduskasvuga pole põhjust uhkustada. Kõrge mak-sustamine (sh varjatud) ja poliitiline laristamine ei saa lõpmatuseni kesta, varem või hiljem tuleb sellele piir panna.

Unustada ei tasuks ka seda, et kasv tingimustes, kus elanikud vaesestuvad – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised lahjuvad – pole õnnistus, vaid tagasilöök. Teiste riiki-dega kõrvutamisel ei tohiks unustada ka seda, et ar-vud, mida üritame võrrelda, pole võrreldavad. Nende saamisel kasutatakse erinevaid võrdlusbaase.

Hinnangute andmisel tuleks suhtumist muuta, vas-tasel korral jäävadki eestlased vooridena kodumaalt lahkuma. Need, kellel selleks võimalused puuduvad, aga teistest kehvemat elu elama.

Kummalised inimesed need piruka juurde saanud. Neile oleme nagu harimatu orjad, kellele piisab pal-gaks meie “eliidi” meelest isegi 100 korda vähemast kui neile endile.

Nemad teavad kõige paremini, kui hästi meil lä-heb!? Võib-olla selles meie ime peitubki, et meie ise ei tea, kui hästi meil läheb. Mis sellest, et inimesed elavad allpool vaesuspiiri ja välismaa külalise silm märjaks tõmbub meie vaesust nähes.

Uus aasta toob valitsuse vahetuse, teatab ka nõid Nastja.

Kas see aga annab meile viimase lootuse? A.Aju

Siht on seatud, nüüd kibekiirelt tegutsema


Kui palju see „auto“ siis ikkagi maksab?Selverist ka

On ammu teada tõsiasi, et ainult 10% auto hinnast on tema tootmisväärtus. Kogu ülejäänud 90% on nii reklaamikulud, müügikulud kui ka kohaletoimetamise hind, laos vananemise hind.

Tegelik auto maksmine ostja poolt saab alguse alles ekspluatatsiooni käigus.

Autole on antud garantii. Ärge unustage, et see keh-tib vaid siis, kui käite regulaarselt teeninduses ja lasete kõik õlid, vedelikud ja muu vajaliku ikka vastavalt auto passis kirjutatule, õigeaegselt vahetada ja üle vaadata. Teie selle protseduuri juurde ei pääse. See olevat ohtlik teile ja teie tervisele. Eks jah, kunde võib tüütu küll re-mondimehe jalus olla aga miks ei võiks olla pingikene remonditava auto lähedal kust kõike vaadata saaks? Kaoksid nii mõttetud juurdekirjutised kui ka uskumus lukkseppade lohakast tööst, mis võib alles kunagi hil-jem selguda ja üsna ohtlikult.

Muuseas, üsna selle riigi alguses oli üks ja tõenäo-liselt ainukene selline töökoda Tallinnas, Pärnu maan-tee 160b, kus praegu on AGM mööblipood. Üleval oli kohvik, kust ideaalne vaade alla kogu töökojale. Ja see oli klaasi taga nii, et ei töömeeste ropud sõnad ega ka nõgihaisud ei tulnud kohvikus istuva auto omanikuni.

Tänu kõrgele autode algmüügihinnale ongi võima-lik teha ka ülisuuri allahindlusi. Mäletate, kuidas kõr-gepalgalised riigikogulased endale üliodavalt Volvosid ostsid? Ega siis ometi vahenduse ärimees Siilats sellest kahju ei saanud. Tema sai oma osa ikka kätte.

Sama kõrge juurdehindlus kehtib kogu Eesti kau-banduses. Julgen väita, et vähemalt 300% juurdehind-lus on kõikidele kaupadele kodeeritud. Kuidas muidu on võimalik teha kohati allahindlusi 70-80%? Samas peab ju kasum ikkagi vahendajale jääma.

2011. aasta statistika alusel oli Eestis iga elaniku kohta üks ruutmeeter poepinda. Kui veel 1992. aas-tal oli Eestis 2900 kauplust kokku 300 000 ruutmeetri müügipinnaga, siis kaks kümnendikku hiljem laiutab Eestis 6300 poodi kokku 1 360 000 ruutmeetri müü-gialaga. Statistikaameti “Eesti statistika aastaraamat 2012” selgitab, et alates 2000. aastast hakkasid Eestis võimust võtma mega- ja hüpermarketid, ning 2011. aastal oli keskmine pood Eestis 213 ruutmeetri müü-gipinnaga.

Müügipinna maht elaniku kohta on 20 aastaga viie-kordistunud ehk 1992. aastal oli üks ruutmeeter poe-pinda viie elaniku kohta.

Nüüd siis selles suuruse hullustuses on meil ka Ra-

plas suur „Stockmann“.Kauplus on kena ja küllap maksis ka miljoneid.

Avamine oli suurtsugune ja maksis ka veel üsna palju. Teadjad ütlevad, et Tallinna Kaubamaja alluvuses

olevad poed on ülikallid. Selver seda ju on. Vaatasin hindu. Jah, võrreldes Rapla Maxima või Säästukaga on iga toode vähemalt

paar -kolm €urot kallim!Toiduainetest on esindatud samad asjad, mis ka

teistes poodides. Paigutus on rohkem laiali paisa-tud. Aga küllap hakkab ka neid logistika piinama ja siis topitakse kõik käigud kaubaaluseid täis. Nukker oli kalalett. Norra forell kolm €urot Maximast kallim, teisi kalaliike peaaegu et ei olegi. Vaestele isegi Tallin-na Stockmannis pakutav kilu ja silk pole Raplasse veel jõudnud. Märjamaa Maximas aga on ja vägagi odav pealekauba. Lisaks veel isegi silmud!, forell, kala hakk-liha, fileed ja külmutatud kalad.

Kuidas nüüd kõik siis sobib meie maarahvale? Üks suurimaid probleeme on see, et kõige

väiksemate sissetulekutega inimesed on kõige rän-gemalt maksustatud.

Rahva ostujõud on langenud. Teiseks see, et õhuke riik on kulunud läbipaistvaks

ega suudaenam pakkuda piisavat tuge neile, kes oma asjadega

ise – ja tihtiobjektiivsetel põhjustel – hakkama ei saa.Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud

kuni kümme protsendipunkti kõrgem kui linnaelani-kel. 2011. aastal oli maaelanike (alevik, küla) vaesuse määr 21% ja linnaelanikel (linn ja alev) 16%, teatab Statistikaamet.

Suur koridor Rapla Selveri kaubapinda on mitmete moodsate brändide käes. Ise-asi, miks peaks magala elanik neid siit ostma tulema, kui Tallinnas „kohvipau-se“ kaubamajades täites saab kõik vajalik ja mittavaja-lik ostetud.

Eriti niru on köögitehnika pool. Pliidid tehtud Poola kvaliteediga ja praeahjude uksed logisevad hul-lemini, kui veneaegsed pliidid. Samuti pakutakse ai-nult nelja plaadiga pliite, kui kogu maailm ammu juba kuue ja kaheksalistele üle läinud, rääkimata gaasiau-kudest, mis maarahvale eriti vajalikud. Läheb elekter ära ja ongi õnnetus käes.

Lõpetas kunagi ka Klick oma tegevuse Raplas.

Jätkub 5. leheküljel

Raplamaa Ühistöö 4Algus 3. leheküljel


Verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama Rapla kultuurikeskusesse 9. jaanuaril kell 10.30-15.00.

Viimati käis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekes-kus Raplas 29. novembril, mil doonoripäeva külastas 96 inimest, kellest verd loovutas 78 ja esmaseid doo-noreid oli 12.

„Meil on väga rõõmustav näha, et Raplas on tek-kinud suur hulk regulaarselt verd loovutavaid inime-si, kelle jaoks doonorlus on saanud elu loomulikuks osaks,” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekesku-se doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Loodetavasti kohtume paljude doonorite ka seekord.“

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning

vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaas-tat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsiooni-del ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonori-vere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operat-sioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännile-hel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/Doo-noridjaSobrad

Tule doonoripäevale ja tee elu suurim kingitus!

Olete oodatud Eidapere Rahvamajas

pühapäeval, 13.01.2013 kell 14.30

pealelõunasele teetunnile koos Vahur Kersnaga.

Võimalik osta ka Vahur Kersna raamatut. Sissepääs 1.-

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2037.html

Verekeskus kutsub aasta esimesele doonoripäevale 9. jaanuaril

Kui palju see „auto“ siis ikkagi maksab? Selverist kaAlgus 3. lk

Nüüd on pisikese putkana tagasi tulnud. Kaup sama. Ei midagi uut. Tegelikult müüvad nad üsna vanu mu-deleid ja päris kallilt. Vanasti, kui see firma veel eelmist nime kandis ja teenis kirikule raha, olid nad hindades inimlikumad. Aga eks ka jumalikkus deformeerub. Jõulud siin ei aidanud.

Milline saab olema tulevik sellele suurele kauban-duskolossumile aastal 2013?

Sama, mis Kolossumile endale. Vajub ajapikku ja pikkamööda…

Nii mõnedki boksid on varsti tühjad. Rendihind on müügikasumist palju suurem.

Kujutlegem nädalapäeva pärastlõunat. Rapla on välja surnud. Tänavad on inimtühjad. Kaubakeskuses toimetab vaid koristaja oma lappi kahele poole lohis-tades…

Ja seda nii seniks, kui ehitatakse Viljandi maantee kuni Tallinna ringini põlluelamuid ääreni täis.

Kas aga ehitatakse? Ootame – vaatame…A.Aju


1. SissejuhatusJahiseadus sätestab eelnõu kohaselt jahiulukite loetelu ning

kehtestab jahiulukite seire ja küttimismahtude määramise korra, reguleerib jahimaa kasutamist, jahipidamise korraldamist, jahiu-lukite tekitatud kahjustuste hüvitamist ning määratleb jahipida-miseks vajaliku koolituse tingimused ja sätestab vastutuse seadu-se rikkumise eest.

Eelnõu koostamist koordineeris Keskkonnaministeeriu-mi metsaosakonna juhataja Marku Lamp (tel 626 2920; [email protected]) ning osales endine Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niitee ning Keskkonnaminis-teeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks (tel 626 2808, [email protected]). Õigusalase korrektsuse tagas Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (tel 626 2825; [email protected]) ning sama osakonna nõunik Merike Laidvee (tel 626 2905; [email protected]), keeletoimetaja oli õigusosakonna pea-spetsialist Enel Ormus (tel 626 2906; [email protected]).

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte ena-mus.

Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.2. Seaduse eesmärkSeaduse eesmärk on suunata jahiulukiasurkondade kaitset ja

ohjeldamist selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ning elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahindusega seo-tud rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.

Senise õigusliku regulatsiooni kohaselt moodustab riik jahi-piirkonnad, annab need kümneks aastaks jahindusorganisatsioo-nide kasutusse ning koostab jahipiirkonna kasutamiseks jahimaa-korralduskava. Kavaga määratakse kümneks aastaks jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus, jahiulukite hool-dustööde olemus ja mahud ning võimalike jahindusrajatiste asu-kohad. Jahimaade kasutamise eest makstakse jahipiirkonna ka-sutusõiguse tasu riigieelarvesse, sealhulgas laekub riigieelarvesse ka eramaade jahindusliku kasutamise eest makstav tasu. Maa-omaniku õigusteks on keelata oma kinnisasjal jahipidamine ning jahitunnistuse olemasolul pidada jahti väikeulukitele, kui temale kuuluva kinnistu suurus on vähemalt 20 hektarit.

Kehtiva regulatsiooni rakendamisel on peamiseks problee-miks kujunenud teravad konfliktid maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vahel. Konfliktide põhjuseks on enamasti olukord, kus maaomanikul tuleb 100%liselt kanda kahjud, mis ulukite poolt põllu- või metsamajanduslikule tegevusele tekitatakse, kuid sa-mas on piiratud maaomaniku õigus kaasa rääkida ulukite ar-vukuse reguleerimisel ja seeläbi oma vara kaitsmisel jahiulukite tekitatud kahju eest. Samuti puudub seni regionaalsel tasemel ja-hipiirkondade ülene küttimispõhimõtete kooskõlastamise meh-hanism, mis on samuti põhjustanud konflikte erinevate osapoolte vahel.

Tartu Ülikooli teadurite koostatud analüüsi kohaselt ei vasta jahiulukite elupaigamahutavuse hindamine ehk minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse määramine jahipiirkonnas kaas-aja teadmistele jahiulukite ökoloogiast ning nii keerukaid prot-sesse ei ole võimalik soovitud täpsusega modelleerida (http://www.envir.ee/1092908).

Õiguskantsleri 12.07.2010 Keskkonnaministeeriumile saa-detud märgukirja nr 6 1/091896/1004145 kohaselt ei ole kehtiva jahiseaduse sätted, mis reguleerivad jahipiirkondade kasutusse

andmist ja jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivust, põhi-seaduspärased.

Eesti Erametsaliit on esitanud täiendavalt 25.07.2011 ja 14.05.2012 õiguskantslerile avalduse jahiseaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Nende hinnangul on jahiseadus vas-tuolus põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastu-olus üldiste huvidega. Ollakse seisukohal, et maaomanikult oma vara (kinnisasja) käsutusõiguse võtmine jahindusega seonduvalt on suhteliselt intensiivne põhiseaduse riive, mis ei ole proportsio-naalne ja selleks ei ole mõistlikku põhjendust, mis teeniks avalik-ku huvi. Avalduses leitakse, et jahiseaduses sätestatud ebamõõdu-kas põhiõiguste riive ei võimalda maaomanikel kokkuleppeliselt moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel ning seetõttu ei ole võimalik eeldada n-ö horisontaalset koostööd maaomanike vahel, mis on omakorda aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava ja-hinduse arendamisele.

Aastal 2012 käivitus maaomanike poolne aktsioon jahipida-mise keelamiseks 2. maist kuni uue maaomanike huvidega arves-tava jahiseaduse vastuvõtmiseni. Seisuga 27.06.2012 on aktsioo-niga liitunud üle 140 000 hektari metsa- ja põllumaa omanikke.

Eesti Jahimeeste Selts on 30.10.2011 kirjaga nr 32 teinud et-tepaneku sätestada jahiseaduse eelnõus erinevate osapoolte esin-dajatest regionaalsete jahindusnõukogude moodustamise nõue.

Eelnõu väljatöötamisel lähtuti jahinduse arengukavas aasta-teks 2008–2013 sätestatud põhimõttest, et suurulukite küttimi-seks vajaliku jahipiirkonna suurus peab ühes ringpiiris olema vähemalt 5000 hektarit.

Jahiseaduse eesmärgi täitmiseks kavandatud lahendused on järgmised:

• Analoogselt kehtiva seadusega võib suurulukitele kor-raldada jahipidamist riigi moodustatud jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Seaduse jõustumise-ga ei kaasne praeguste jahipiirkonna piiride muutmist.

• Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga antakse õigus jahi-piirkonna kasutamiseks, sh õigus küttida suur- ja väikeulukeid ning kohustus teostada jahiulukite seiret. Seaduse jõustumisel jääb jahipiirkondade kasutusõigus samaks, st see õigus on prae-gustel jahindusorganisatsioonidel.

• Eelnõukohaselt tekibmaaomanikel edaspidi võimaluskaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Sellega luuakse eeldused sisulistele kokkulepetele põhineva jahindustegevuse korraldami-seks jahipiirkonnas.

• Kuimaaomanikuljajahipiirkonnakasutajaleiõnnestusõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks, siis on maaomanikul õigus nõuda kahjude osalist hüvitamist sea-dusega kehtestatud korra kohaselt. Sellisel juhul tekib maaoma-nikul nõude õigus vaid juhul kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest.

• Väikeulukite tekitatud kahju ennetamiseks tekibmaa-omanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata, st õigust pidada jahti ise või lubada jahipi-damist sellest huvitatud isikutel.

• Säilib suurulukite laskekatse,mille sooritamineparan-dab jahimeeste oskust relvaga ümberkäimisel. Välisriigi kodanik peab samuti sooritama suuruluki laskekatse ja seda samadel tin-gimustel, kui ta ei ole sarnaselt sooritatud suuruluki laskekatset

http://eelnoud.valitsus.ee/main#7DfSXmXt

Jahiseaduse eelnõu seletuskiri

Jätkub 7. lk


välisriigis.• Riikkehtestabküttimismahudsuurkiskjatelejahallhül-

gele ning koostab igal aastal seirearuande kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Tuginedes seirearuandele ja selle alusel koostatud tegevuskavale võib riik lii-gikaitselistest eesmärkidest (nt kui liigi soodne seisund on ohus) lähtuvalt kehtestada piiranguid või peatada jahipidamise.

• Uluksõraliste küttimispõhimõtete (shküttimismahu ja-struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud.

• Muudetakse kaskkonnatasude seadust, kuna jahipiir-konna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga ja selle suurus on vahemikus10 kuni 20 eurot aastas. Jahimehe aastamaks on väiksem kui senine kasutusõiguse tasu. Tasu suuru-se määramisel on arvestatud jahinduslike projektide rahastamise vajadust.

Keskkonnaministeerium esitas uue jahiseaduse väljatöötami-se kavatsuse koos eelnõu kontseptsiooniga Justiitsministeeriu-mile 07.05.2010 kirjaga nr 13-11/10/3515, mille Justiitsministee-rium kooskõlastas 09.06.2010 kirjaga nr 10.1/7486.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüsEelnõu koosneb 9 peatükist ja 68 paragrahvist. Seaduse pea-

tükkideks liigendamisel on arvestatud eelnõu sisemist loogi-kat ning regulatsioonide paremat jälgitavust. Esimeses peatükis piiritletakse seaduse reguleerimisala ning üldisemad mõisted ja õigusinstituudid. Teises peatükis sätestatakse jahipiirkonna moo-dustamise ja kasutamisega seonduv. Kolmas peatükk sätestab jahiulukite seire korraldamise ning jahiulukite küttimismahu ja -struktuuri määramisega seonduva. Neljanda ja viienda peatüki-ga reguleeritakse jahipidamise korraldamist, jahimeeste koolita-mist ja atesteerimist ning sätestatakse jahipidamisõigust andvad dokumendid. Kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohus-tusi seoses jahiulukite tekitatud kahju hüvitamisega. Seitsmes ja kaheksas peatükk sätestavad järelevalve ja vastutusega seonduva. Viimane ehk üheksas peatükk sisaldab rakendussätteid, seal-hulgas sätestab relvaseaduse, keskkonnatasude seaduse, loodus-kaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise. Eelnõu ülesehitus vastab kehtestatud korrale ning eelnõu lahutamatuks osaks on käesolev seletuskiri.

Järgmisena kirjeldatakse eelnõu olulisemate regulatsioonide sisu ja selgitatakse valitud lahendusi.

1. peatükk „Üldsätted“Paragrahv 1. Seaduse reguleerimisala sätestamisega piiritle-

takse seadusega reguleeritavate valdkondade ring ja ulatus. Esi-mese paragrahvi eesmärk on avada seaduse sisu laiemalt, kui seda teeb seaduse pealkiri.

Paragrahv 2. Seaduse kohaldamisala määramisega soovitakse piirata eelnõu ruumilist ulatust. Kaitstavate loodusobjektide kait-seeesmärgid on üsna erineva iseloomuga ning seetõttu võivad ka jahipidamise tingimused olla väga erinevad. Seega võib osutuda vajalikuks kitsendada kaitsealadel jahipidamist looduskaitsesea-dusega kehtestatud korras ning jahipidamist reguleeritakse muu-hulgas kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga. Sama põhimõte on ka kehtivas jahiseaduses.

Paragrahv 3. Jahipidamiseks sobivaks alaks loetakse kogu Ees-ti territoorium teatud erisustega. Jahimaa mõiste sätestamine ja täpsustamine võimaldab jahimaadest välja arvata planeeringuga määratud tiheasustus-, puhke- või virgestusalad, kus ohutu jahi-

pidamine ei ole võimalik. Loomade vaba liikumist ja jahipidamist võivad takistada piiratud territooriumid, nagu ajutised ja alalised tarandikud vms, kuid nende alade jahimaadest välja arvamine ei ole siiski põhjendatud.

Kehtiva seaduse kohaselt oli jahipidamine keelatud maakon-naplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkealal. Planeering on üldisem määratlus ja seetõttu on võimalik piirata jahipidamist ka teiste planeeringutega määratud aladel. Planeeringuga mää-ramata väiksemate tiheasustus-, puhke või virgestusalade piirit-lemine ei ole tihti võimalik ja otstarbekas, mistõttu neil aladel vastutab jahiohutuse eest jahipidamisõigust omav isik seadusega kehtestatud korras.

Tiheasustus-, puhke- või virgestusaladel jahipidamisega kaasnevat ohtu hindab Keskkonnaamet ja võtab seda arvesse jahipiirkondade moodustamisel. Planeeringuga määratud puh-ke- või virgestusalal, mis jääb jahipiirkonnast välja, korraldab ja-hipidamist samuti Keskkonnaamet, kes muuhulgas arvestab jahi-pidamise ohutusega. Looma surmamist planeeringuga määratud tiheasutusaladel ei loeta jahipidamiseks (vt § 22). Seda seetõttu, et vajadusel saaks linnadesse tunginud ulukeid surmata või uinuta-da ka muul viisil kui jahipidamisega.

Paragrahv 4. Jahiulukid jaotatakse nende kaitse ja ohjamise eesmärgil suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on teistest suurema liikuvusega ning ökoloogilistest teguritest tulenevalt vajavad ela-miseks suuremat eluterritooriumi, mistõttu liigikaitse eesmärki-del peab suurulukijahi korraldamine toimuma n-ö populatsioo-ni tasemel ehk vajaliku suurusega jahipiirkonnas. Suurulukijahi korraldamine väikestel ja üksteisest sõltumatutel aladel (nt ühel kinnisasjal) võib seada asurkonna ülemäärase jahindusliku surve alla ning n-ö „minu“ jahiulukid võivad muutuda „meie“ jahiu-lukiteks. Siinjuures on veel arvestatud asjaolu, et suurulukid on teistest ulukitest jahinduslikult atraktiivsemad (liha, trofeede jms tõttu) ning nende toitumisharjumustest tulenev vastuolu metsa- ja põllumajandustegevusega muudab nad väikeulukitest haava-tavamaks.

Suurulukite sätestamine seadusega on vajalik seaduse sisu paremaks mõistmiseks, eelkõige maaomaniku õiguste ja jahipiir-kondade temaatikaga seonduvalt. Kehtiva seaduse kohaselt on jahiulukite nimistus seitse suurulukit ( põder, punahirv, mets-siga, metskits, pruunkaru, hunt ja ilves) ning 48 väikeulukit, sh 37 jahilindu. Väikeulukite nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Eelnõu kohaselt lisatakse suurulukite nimekirja uus jahiuluk – hallhüljes. Hallhülge küttimine on lubatud eelkõige traditsioo-niliste hülgejahi taaselustamise eesmärgil. Seda võimaldab viima-se 10 aasta jooksul toimunud hallhüljeste arvukuse mitmekord-ne tõus (1500-lt 3700–4000ni). Eesti rannikumere püsivalt või sesoonselt hallhüljeste asustatud neljateistkümnest puhkealast on praeguse seisuga kaitsealade reservaadi, sihtkaitsevööndi või püsielupaiga kaitsekorraga tagatud kaitse ja häirimatus kaheteist-kümnel. Hallhüljest ohustab kõige enam elupaikade hävimine, kuid see oht on väga väike ja kui see ka tekib, on tegemist juba pöördumatute muutustega kogu Läänemere ökosüsteemis.

Paragrahv 5. Analoogselt kehtiva seadusega võib suuruluki-tele korraldada jahipidamist riigi moodustatud jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Jahipiirkonna minimaalse suuruse määramisel on lähtutud meie olulisema ja uluksõralistest kõige liikuvama jahiuluki – põdra – eluterritoo-riumi suurusest, mis on meie aladel minimaalselt 1000 hektarit.

Jahiseaduse eelnõu seletuskiriAlgus 6. lk

Jätkub 8. lk


Teadlaste hinnangul on põdraasurkonna sihipärase kaitse ja ohja-mise korraldamiseks vajalik, et ohjamisüksuse territoorium oleks vähemalt 5000 hektarit.

Jahipiirkonna moodustab riik, seeläbi ei rikuta väljakujune-nud ruumilist struktuuri ning välditakse jahimaade killustamist. Eelnõu seadusena jõustumisel ei muutu jahipiirkonna piirid ning jahipiirkondi kasutavad ka edaspidi samad jahindusorganisat-sioonid. Küll aga on eelnõu kohaselt maaomanikel võimalik välja vahetada jahipiirkonna kasutaja, kui enamus jahipiirkonda jääva maa omanikest(2/3 jahipiirkonna pindalast) seda nõuab (vt § 19).

Paragrahv 6. Maaomanikul on õigus seada omal maal jahipi-damiseks tingimusi või jahipidamine keelata, sõlmida kokkulepe maa kasutamiseks jahinduslikul eesmärgil, algatada jahipiirkon-na kasutaja väljavahetamine ning teha ettepanekuid jahipiirkon-na piiride muutmiseks.

Eelnõu kohaselt eristatakse suur- ja väikeulukite küttimise põhimõtted. Väikeulukite küttimiseks ei ole jahipiirkonna moo-dustamise nõuet ning seetõttu võib iga maaomanik oma kinnis-asjal korraldada jahipidamist väikeulukitele, millest tulenevalt on maaomanikel ise võimalik ennetada ka väikeulukite (sh ka kopra) tekitatud kahjustusi.

Paragrahv 7. Füüsilisel isikul tekib jahipidamisõigus, kui ta omab jahipidamiseks vajalikke dokumente, mis tõendavad, et ta on saanud nõuetekohase ettevalmistuse ning ta on maksnud riigieelarvesse jahipidamisõiguse tasu, nn jahimehe aastamak-su. Jahipidamisõiguse eest võetava tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 20 eurot aastas.

Jahipidamisõiguse tasu on loodusvarade kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning kasutatakse keskkonna-tasude seaduse kohaselt jahiulukiasurkondade kaitseks. Tasu maksmist kontrollib Keskkonnainspektsioon elektrooniliselt isi-kukoodi alusel. Sarnaselt toimub ka harrastuskalapüügi riiklik maksustamine.

Kehtiva seaduse kohaselt maksavad jahipiirkonna kasutajad riigieelarvesse jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mida arvutatak-se jahimaa hektari kohta. Selle suurus on keskmiselt 10 eurosenti. Aastas teeb see kokku ligikaudu 430 000 eurot. Samas suurus-järgus rahastatakse iga aasta jahindusprojekte SA Keskkonnain-vesteeringute Keskuse kaudu. Aastamaksu suuruse määramisel arvestatakse eelnõuga kavandatud muudatusi. Hinnanguline jahimeeste arv, kes aastamaksu tasuvad, on 18 000 (koos jahitu-ristidega). Seega on riigile laekuv summa lähtudes tasu määrast vahemikus 180 000 kuni 360 000 eurot aastas. Samas väheneb va-jadus riigieelarvelisteks kuludeks jahindusele 120 000 euro võr-ra (jahimaakorralduse läbiviimise ja kavade koostamise kulud). Nimetatud kulude kärbe tehti tegelikkuses juba 2010. aastal, kui otsustati jahimaade korraldamine peatada.

Vastuoluline on kehtiva seaduse põhimõte, mille kohaselt riik hindab eramaade jahinduslikku potentsiaali (see info kajastub ja-himaakorralduskavades) ja vastavalt selle kvaliteedile kogub era-maade jahindusliku kasutuse eest raha riigieelarvesse. Sealjuures ei ole maaomanikul õigus otsustada, kes tema maadel jahti peab ja sõlmida sisulisi kokkuleppeid oma maade jahinduslikuks ka-sutamiseks.

Paragrahv 8. Jahiaasta määratlemine on oluline jahiulukite seire ja muu jahindust puudutava statistika andmete kogumise ning analüüsi seisukohalt. Jahiaasta algus ja lõpp on määratud arvestades asjaolu, et veebruaris lõpevad ajujahid ja valdava ena-muse jahiulukite jahipidamisajad.

Paragrahv 9. Jahindusnõukogu moodustamise eesmärk on tuua ühise laua taha jahipiirkondade kasutajate ja maaomanike esindajad, kes otsustaks uluksõraliste regionaalsed küttimispõ-himõtted (sh küttimismahu- ja -struktuuri). Sellega tagatakse kaasarääkimisvõimalus kogu regiooni jahipiirkonna kasutajatele ja maaomanikele ning otsused langetatakse laiapõhjaliselt.

Jahindusnõukogu moodustatakse võrdsetel alustel jahipiir-konna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning riigi esinda-jast. Jahindusnõukogu suuruse ja liikmelisuse kinnitab Keskkon-naameti peadirektor peale konsultatsioone osapooltega.

Kehtiva jahiseaduse kohaselt kehtestab uluksõraliste kütti-mismahud riik, ehkki sisuliselt otsustavad selle jahipiirkonna ka-sutajad. Riigil puudub piisavalt detaile info selliste otsuste lange-tamiseks jahipiirkonna tasemel. Riigi formaalse rolli kaotamine ja riskide maandamine läbi jahindusnõukogu on maaomanike ja ja-hipiirkonna kasutajate vahelise koostöö eelduseks. Näiteks ei ole mõeldav jahipiirkonna kasutajatele seada kohustust uluksõraliste arvukuse ohjamiseks või tekitatud kahjude hüvitamiseks, kui küt-timismahu piirangud kehtestab riik ja seda tehakse jahipiirkonna kasutajate soovide alusel.

Suurkiskjate küttimismahu otsustab ka edaspidi riik, kuna erinevalt uluksõralistest on riigil võimalik hankida selleks vaja-likku seireinfot. Jahindusnõukogu rolliks on omapoolsete ettepa-nekute tegemine.

Lisaks kuulub jahindusnõukogu pädevusse riigile ettepane-kute tegemine jahimaade jaotamisega seonduvalt. Ühelt poolt on see seotud jahipiirkonna piiridega, kuid teisalt võib jahindusnõu-kogu teha ka ettepaneku jahipiirkonna kasutaja väljavahetami-seks, kui rikutakse jahindusnõukogu otsuseid.

Paragrahv 10. Halduskoostöö jahinduses on samadel põhi-mõtetel, mis kehtivas seaduses. Jahindusorganisatsioonide kaa-samine riigi haldusülesannete täitmisele on teatud juhtudel ots-tarbekas. Lisaks riigi halduskoormuse vähendamisele võimaldab see muuta teenuse pakkumise paindlikuks ja jahimeeste ootustele paremini vastavaks. Õiguste ja kohustuste üleandmisega aida-takse kaasa kompetentse ja sihipäraselt toimiva üleriigilise part-nerorganisatsiooni tekkimisele. Ka kehtiv jahiseadus võimaldab haldusülesannete üleandmist halduslepinguga. 2009. aastal sõl-mis keskkonnaminister vastavasisulise halduslepingu Eesti Jahi-meeste Seltsiga. Sellega anti jahimeestele üle võimalus seadusega sätestatud korras korraldada jahimeeste koolitusi, atesteerimist ja vajaliku dokumentatsiooni (jahitunnistuste jms) välja andmist.

2 peatükk „Jahipiirkonna moodustamine ja kasutamine“Paragrahv 11. Jahipiirkond on vajalik suurulukijahi korralda-

miseks ning sarnaselt kehtiva seadusega moodustab selle riik ning jahipiirkonna suurus peab endiselt olema vähemalt 5000 hektarit. Jahipiirkonna piirikirjelduse koostabKeskkonnaamet ning selle kinnitab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. Keskkonna-amet peab jahipiirkondade moodustamisel arvestama, on vaja-liku jahimaa pindala olemasolu (vähemalt 5000 hektarit) ning jahipiirkondadest tuleb välja arvata alad, kus ohutu jahipidami-ne ei ole võimalik. Eelnõu kohaselt on oluline, et jahipiirkonna piirikirjeldus oleks selline, et piirikirjeldusest selgub üheselt piiri kulgemine looduses. Piiriks võib olla näiteks kinnisasja piir, mõt-teline joon kinnisasja piiripunktide vahel jne.

Jahipiirkondade moodustamisel ja muutmisel kohaldatakse avatud menetlust, mis võimaldab maaomanikel jt asjast huvitatud isikutel esitada omad ettepanekuid.


Jätkub 9. lk


Jahiseaduse eelnõu seletuskiriOluline on märkida, et seaduse jõustumisega ei kaasne prae-

guste jahipiirkonna piiride muutmist.Jahipiirkondi kasutavatel jahindusorganisatsioonidel on

edaspidi võimalus jahipiirkonna piiride muutmiseks või jahipiir-konna jagamiseks. Jahipiirkonna piiride muutmise eelduseks on eelneva kokkuleppe olemasolu naaberjahipiirkonna kasutajaga. Seejärel on eelnõu kohaselt võimalik esitada vastav taotlus Kesk-konnaametile, kes algatab jahipiirkonna muutmise (vt § 12).

Paragrahv 12. Jahipiirkonna piiride muutmine on edaspidi oluliselt paindlikum, kui seda näeb ette kehtiv seadus. Praegu on võimalus jahipiirkonna piiride muutmiseks iga kümne aas-ta tagant, kui riik korraldab jahimaade inventeerimise. Eelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutajatel õigus piiride muutmiseks, kui piirnevad jahipiirkonna kasutajad on selles kokku leppinud. Muudatusettepanek ei tohi olla vastuolus eelnõu kohase seaduse muude nõuetega.

Jahipiirkonna jaotamise all mõeldakse ühe suurema jahipiir-konna jagamist mitmeks väiksemaks (minimaalselt 5000 hektari suuruseks) jahipiirkonnaks, mis antakse eri isikute kasutusse. Ja-gunemise tulemusel ei või tekkida jahipiirkondadest välja jäävaid väiksemaid lahustükke. Välja andmata jahipiirkonnas otsustab ja-gunemise vajaduse korral Keskkonnaamet. Kasutuses oleva jahi-piirkonna jagunemiseks teeb ettepaneku jahipiirkonna kasutaja, esitades selleks taotluse koos jagunemise kirjeldusega. Oluline on asjaolu, et jagunemisel tekkinud jahipiirkondade kinnitamisega muutub kehtetuks senine jahipiirkonna kasutusõiguse luba (§ 19 lõike 2 punkt 5). Nimetatud säte takistab suurematest jahipiir-kondadest jahinduslikult väheproduktiivsete alade kergekäelist välja arvamist, kuna kõigi jagamise tulemusena moodustatud ja-hipiirkondade kasutusõiguse lubade saajad otsustavad maaoma-nikud üldises korras (vt § 14).

Jahipiirkonna piiride muutmiseks, kui seda tehakse jahipiir-konna kasutaja soovil või piirnevate jahipiirkondade kasutajate kokkuleppel, tuleb esitada taotlus ja taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Seda põhjusel, et sellisel juhul tuleb keskkonna-ametil teha täiendavaid toiminguid taotluse kontrollimisel jne. Muudel alustel jahipiirkonna piiride muutmine (eelnõu § 12 lg 1 punktid 1-3 ja 6) on riigilõivu vaba.

Kui näiteks ettepaneku teeb jahindusnõukogu, peab see ole-ma põhjendatud, seega peab jahindusnõukogu ise olema eelne-valt veendunud ettepaneku põhjendatuses (on teinud vastavad toimingud). Jahindusnõukogu ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid kollektiivne kogum, kelle ülesandeks on hinnata kujunenud olu-korda ja teha ettepanekuid olukorra parandamiseks või muutmi-seks. Jahindusnõukogu ise otseselt huvitatud pooleks ei ole.

Eelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutajatel võimalus muuta kokkuleppel jahipiirkonna piire, liita jahipiirkondi või neid jaga-da. Jahipiirkonna kasutaja peab arvestama maaomanike soove, kui enamik jahipiirkonna maaomanikest (kellele kuulub vähe-malt 2/3 jahipiirkonna pindalast) seda nõuab (§ 19 lõike 2 punkt 2). Seega on maaomanikel kaudne võimalus jahipiirkondi moo-dustada vastavalt maaomandile ning seejuures tagatakse jahin-dustegevuse stabiilsus ja sujuv üleminek maaomanike kokkulep-peid arvestavate jahipiirkondade tekkeks. Praegu kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe.

Paragrahv 13. Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga antakse õi-gus jahipiirkonna kasutamiseks, sh õigus küttida suur- ja väike-ulukeid ning kohustus teostada jahiulukite seiret. Eelnõu kohase seaduse jõustumisel jääb jahipiirkondade kasutusõigus samaks, st

see õigus on praegustel jahindusorganisatsioonidel. Jahipiirkon-na kasutusõigus muutub, kui jahipiirkonna kasutaja sellest loo-bub või seda nõuavad piirkonnas asuvad maaomanikud seaduses toodud alustel.

Paragrahv 14–17. Senisest kasutajast vabaks jäänud või uue moodustatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa saab juriidiline isik, kes omab suuremas ulatuses kokkuleppeid piirkonna maa-omanikega.

Kasutusõiguse luba on võimalik saada ka riigiasutusel, kui tema põhimäärus seda ette näeb. TSüS § 25 lõike 4 kohaselt ei või avalik-õiguslik juriidiline isik (sh riik, ka riigiasutus, kov) omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Ees-märk tuleb seadusest ja põhimäärusest, viimasega sätestatakse ka põhiülesanded. Seega ei saagi jahindusega tegeleda selline riigi-asutus, kelle eesmärgiga oleks selline tegevus vastuolus. Ainsaks selliseks asutuseks on täna Riigimetsa Majandamise Keskus.

Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõust välja jäetud füüsilise isiku õigus saada jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Selle peami-seks põhjuseks on soov säilitada meie traditsioonilist jahipiirkon-na ühist majandamist ja suurulukite ühisjahti ning tagada jahipi-damisvõimalus võimalikult paljudele jahimeestele

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise menetlus peab olema avalik, kuna jahipiirkonnad hõlmavad suuri alasid ning eri osalistel võivad olla jahipiirkonna kasutajate suhtes erinevad oo-tused. Menetluse käigus teavitatakse maaomanikke, on ette näh-tud ka ettepanekute esitamise võimalus ning nii taotluse kui ka loa andmise või sellest keeldumise otsuse avalikustamine.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on jahipiirkonna kasutusõi-guse luba muudetud tähtajatuks.

Ulukiressursi jätkusuutliku majandamise seisukohalt tuleb igal juhul eelistada pikaajalisi kasutuslepinguid. Siinkohal tuleb rõhutada, et ka teiste keskkonnalubade puhul on suund anda load tähtajatult. Kehtivas jahiseaduses on see küll lahendatud läbi ka-sutusõiguse loa automaatse pikendamise iga 10 aasta möödudes (ühtegi kasutusõiguse luba pole jäätud pikendamata). Eelnõus sellist näilist kasutusõiguse loa pikendamistsüklit ei sätestata, vaid sätestatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine täht-ajatult. Seoses loa kehtivuse tähtajatuks muutmisega väheneb ühest küljest halduskoormus ning teisest küljest täiendatakse jahipiirkonna kasutamise tingimusi ning muudetakse paindliku-maks loa kehtetuks tunnis-tamine.

Lisaks on eelnõuga tagatud maaomanikele suuremad võima-lused kaasa rääkida selles, kes nende maadel jahti peab. Kehti-va seaduse kohaselt see võimalus maaomanikel puudub ja sisu-liselt tähendab see, et jahipiirkonna kasutaja on ja jääb samaks läbi aega sõltumata sellest, et kasutusõiguse luba väljastatakse 10 aastaks. Uue seadusega on aga võimalik kasutusõigus lõpetada, kui selle omaniku tegevus ei rahulda jahipiirkonda jäävate maade omanikke.

Jahipiirkonna kasutaja muud jahipiirkonnaga seonduvad lepingulised suhted kolmandate isikutega ei ole seotud jahipiir-konna kasutaja ja maaomaniku vahel sõlmitud lepingutega ega ka kasutusõiguse loa kehtivusega. Eraõiguslike lepingute kehtivust ja lõppemist reguleerib võlaõigusseadus. Tähtajatuks kasutamiseks antud jahipiirkonna kasutusõiguse lõppemisega kaasnev mõju kolmandate isikutega sõlmitud lepingutele on sama, mis täna kehtiva alusel tähtajalise kasutamise ennetähtaegse lõpetamise mõju.

Algus 6. lk

Jätkub 10. lk


kehtestab määrusega seireandmete kogumise korra ning määrab Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuse, kellel on kohus-tus seireandmete töötlemiseks ja tulemuste avalikustamiseks. Seireandmete kogumise korraga sätestatakse muuhulgas jahipi-damisõiguse realiseerija kohustused, nagu küttimisstatistika and-mete kogumine, vaatluste tegemine, kütitud ulukitelt biomaterja-li kogumine jne. Lisaks jahipidamisõiguse realiseerijate kogutud andmetele toimub ka muu eluslooduse (sh jahiulukite) seire, mil-lega tegelevad seirespetsialistid seirealadel. Kõik see kokku tagab ülevaade jahiulukiasurkondade struktuurist ja arvukuse dünaa-mikast.

Igal aastal koostatakse jahiulukite seirearuanne, milles seireandmeid analüüsitakse ning kirjeldatakse looduslike või inimtegurite võimalikku mõju ulukiasurkondadele. Riigi ja ja-hipidamisõiguse realiseerija jaoks on seirearuanne ühtlasi kütti-mismahtude planeerimise aluseks.

Kui seirearuande kohaselt on ohus liigi soodne seisund või kui liigi arvukuse suurenemise mõju on negatiivne, siis koosta-takse looduskaitseseadusega kehtestatud korras liigi kaitse ja oh-jamise tegevuskava.

Paragrahv 21. Jahiulukite küttimismahu ja -struktuuri mää-ramisega on seotud olulised muudatused võrreldes kehtiva sea-dusega. Muudatused on seotud uluksõraliste (põdra, punahirve, metssea ja metskitse) küttimismahu ja -struktuuri planeerimi-sega ehk edaspidi otsustab vastavad küttimispõhimõtted regio-naalne jahindusnõukogu, arvestades jahipiirkonna kasutajate ja riiklikust seirearuandest tulenevaid ettepanekuid. Küttimisma-hud määratakse jahipiirkondade kaupa. Jahiulukite kui taastuva loodusvara kasutamise eripäraks on asjaolu, et ressursi kasutajal on kõige täpsem ja operatiivsem ülevaade ressursi olemist. Ting-likult võttes on väiksemate ohjamisüksuste (jahipiirkondade) siseselt parimaks jahiulukite seire meetodiks sellel alal toimuv jahipidamine ja selle käigus tehtavad vaatlused. Seepärast ei ole kolmandatel osalistel võimalik jahipiirkonna jahiulukite absoluu-tarvukusele sõltumatut hinnangut anda. Hinnata saab jahiulukite arvukuse ja seisundi muutumist (muutuste suundumusi) suure-mate ohjamisüksuste tasemel. Erandiks on suurkiskjad, kes on suhteliselt vähearvukad ja suure eluterritooriumiga. Seetõttu on riiklikel institutsioonidel koostöös jahimeestega võimalik anda asurkondade suurusele suhteliselt täpne hinnang. Suurkiskjate kasutamise rangem reguleeritus tuleneb ka selle liigirühma vas-tuolulisusest ja haavatavusest.

Kehtiva seaduse kohaselt põhineb peamiste jahiulukite (uluk-sõraliste) küttimismahtude planeerimine jahimaakorralduskaval, mis koostatakse kümne aasta tagant iga jahipiirkonna jaoks ja millega määratakse jahipiirkonna jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus. Küttimismahu määravad Kesk-konnaameti jahindusametnikud, võttes aluseks jahimeeste igal aastal esitatud loendusandmed ning jahipiirkonnas jahiuluki-tele sobivate elupaikade mahutavused. Paraku ei vasta jahipii-konna elupaikade mahutavuse ehk jahiulukite minimaalse ja maksimaalse arvukuse määramise alused tänapäeva teadmistele jahiulukite ökoloogiast ning toimuvaid protsesse ei ole võimalik vajaliku täpsusega modelleerida. Selline hinnang sisaldub Tar-tu Ülikooli teaduritelt tellitud analüüsi tulemustes (http://www.envir.ee/1092908). Isegi kui kasutatavad mudelid suudaksid toi-muvaid protsesse kirjeldada, on nende põhjal valminud raken-dusplaan puudulik, sest riigi ametnikud ei suuda jahiulukite tege-

Eelnõu kohaselt on pikendatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise tähtaega seniselt ühelt kuult kahele kuule. Seda põhjusel, et kehtiva seaduse kohaselt kehtestatakse ja ka muudetakse jahipiirkonna piirid reeglina 10 aasta jooksul üks kord jahimaade korraldamise käigus, mis on eraldi protsess. Eelnõuga kaotatakse jahimaade korraline korraldamine ning sa-mad toimingud tuleb teostada jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamisel või muutmisel. Seetõttu on põhjendatud ka pikem menetluse aeg.

Paragrahv 18. Käesolev paragrahv on vajalik jahipiirkonna kasutusõiguse loasse muudatuste sisseviimiseks. Eelnõu koha-selt muudetakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba, kui loa omaja andmed on muutunud, loa taotlemise aluseks olnud materiaal-õigusnormid on muutunud või kui loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.

Paragrahv 19. Paragrahviga reguleeritakse jahipiirkonna ka-sutusõiguse loa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist. Eelnõu kohaselt ei toimu seaduse jõustudes sisulisi muudatusi kehtivate jahipiirkonna piiride ega jahipiirkonna kasutajate osas, küll aga tekib maaomanikel võimalus välja vahetada senine jahi-piirkonna kasutaja, kui ta ei vasta maaomanike ootustele. Selleks peavad saavutama kokkuleppe maaomanikud, kelle valduses on vähemalt 2/3 jahipiirkonna pindalast. Kokkulepe tuleb vormista-da ühise taotlusena. 2/3 kriteerium on valitud seetõttu, et väljen-duks enamuse tahe. Kõigi maaomanike omavahelise kokkuleppe saavutamine on praktikas vähetõenäoline ning teisalt oleks ka nt 51% kriteeriumi sätestamine liigselt ebapüsiv, kuna mõne maa-omaniku loobumine võimaldab teistel koheselt algatada uuesti ja-hipiirkonna kasutaja väljavahetamise. Keskkonnaametil puudub siin kaalutlusõigus, ta kontrollib esitatud andmeid ja kui nõutav pindala on täis, teeb otsuse.

Täiendavate kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamise alused on tingitud järgnevast. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole maaomani-kel võimalust jahipiirkonna kasutajat mõjutada, eelnõu kohaselt tekib maaomanikel lisaks rahaliste nõuete esitamise õigusele ka võimalus algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Sellise võimaluse sissetoomine on igati põhjendatud juhul kui rahalised mõjutused ei anna maaomanikele soovitud tulemust. Sama keh-tib ka jahindusnõukogule antud volitusega algatada kasutusloa lõpetamine. Jahindusnõukogu on kollektiivne organ kes otsustab piirkonna jahinduslikke küsimus, muuseas ka suursõraliste küt-timismahtu. Suursõralised on liikuvad loomad ja selle tõttu on oluline piirnevate jahipiirkondade vahelistest küttimismahtudest kinnipidamine. Kui üks jahipiirkonna kasutaja kütib suurulukeid teiste jahipiirkondade arvelt ning eirab jahindusnõukogu otsust, saab jahindusnõukogu algatada rikkuja suhtes kasutusloa kehte-tuks tunnistamise.

Vabanenud jahipiirkond antakse taas kasutusse üldises kor-ras, st jahipiirkonna kasutusõiguse loa saab isik, kes on saavuta-nud jahipiirkonna suurema osa ulatuses kokkulepe maaomanike-ga jahipidamiseks nende kinnisasjal.

3. peatükk „Jahiulukite seire, küttimismaht ja -struktuur“Paragrahv 20. Võrreldes kehtiva seadusega ei muutu jahiu-

lukite seire korraldamine oluliselt. Jahipiirkonna kasutajal on ka edaspidi kohustus koguda jahiulukite seireandmeid. Riigil tekib edaspidi kohustus koostada iga jahiaasta kohta seirearuanne, milles kajastatakse ulukiasurkondade seisundit kirjeldavaid para-meetreid. Jahiulukite seiret korraldatakse ulukiasurkondade sei-sundi hindamiseks ja muutuste jälgimiseks. Keskkonnaminister


Jätkub 11. lk


Jahiseaduse eelnõu seletuskirilikku arvukust jahipiirkonnas vajaliku täpsusega kontrollida.

Keskkonnaamet määrab küttimismahud lähtudes liigi elupai-gast kas ühe jahipiirkonna piirides või siis jahipiirkonna üleselt, nagu see on ka kehtiva seaduse alusel.

Riigi ülesandeks on hinnata jahiulukite asurkondade seisun-dit riiklikult korraldatud seire kaudu. Seireandmete põhjal koos-tatud liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas määratud meetmed on aluseks piirangute või tingimuste kehtestamiseks. Muuhulgas võib tegevuskava ette näha iga-aastase küttimismahu ja -struk-tuuri kehtestamise (sh jahipidamise peatamise) või liigi ohjami-se abinõud, nt väikekiskjate negatiivse mõju vähendamiseks jne. Kõigele lisaks on keskkonnaministril vajadusel võimalik muuta jahieeskirja ning teha korrektiive jahipidamisaegade jms osas.

Sellega on tagatud riiklik järelevalve ja meetmed jahipidami-se peatamiseks tingimustes, kus jahiulukite (v.a suurkiskjate) iga aastase küttimismahu määrab jahindusnõukogu vastavaid trende jälgides. Jahipidamise peatamist liigikaitse eesmärgil saab vajadu-se korral kasutada jahipiirkonnaüleste ohjamisüksuste tasemel, milleks võib olla näiteks maakond või selle osa. Jahipiirkonna tase jääb seejuures ilmselgelt liiga väikeseks, et teha olulisi järeldusi asurkonna üldise seisundi kohta.

4. peatükk „Jahipidamine“Paragrahv 22. Paragrahvi regulatsioonid on põhimõtteliselt

samad, mis kehtivas seaduses. Jahipidamise kui tegevuse võimali-kult täpne õigusaktidega reguleerimine on vajalik, et vältida aru-saamatusi ja erineva tõlgendamise võimalusi, mis võivad tekkida erinevate tegevuste käigus või mitmesuguste vahenditega loodu-ses viibimisel. Jahiulukite nimekirja kandmata uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist loetakse ebaseaduslikuks jahi-pidamiseks ja selle teo toimepanijat karistatakse vastavalt seadu-sele. Ebaseaduslikuks jahipidamiseks loetakse ka jahipidamisva-hendiga looduses viibimist alal, mis ei ole jahimaaks arvatud (nt planeeringuga määratud puhkealal), või väljaspool jahipidamis-aega. Erandina ei loeta jahipidamiseks tiheasustusalale või hoo-nesse tunginud looma hukkamist. Eelnõu kohaselt ei kehti sel-listel juhtudel jahiseaduse sätted ning kohalik omavalitsus üksus võib korraldada looma hukkamist operatiivsemal või ohutumal viisil. Sellest hoolimata peab see olema kooskõlas loomakaitse-seaduse nõuetega. Sama kehtib ka õnnetuses (sh liiklusõnnetu-ses) vigastatud uluki surmamise kohta sündmuskohal.

Lõikes 4 nimetatud juhtudel korraldab jahipidamist või loo-ma hukkamist Keskkonnaamet. Punktides 1–5 nimetatud era-korralistel juhtudel või eesmärkidel peab jahipidamisele või looma hukkamisele eelnema riikliku institutsiooni luba. Näiteks tehistingimustest loodusesse pääsenud võõrliigi küttimist korral-dab Keskkonnaamet looduskaitse eesmärgil. Loomaaiast põgene-nud lõvi küttimine võib olla vajalik inimese elu ja tervist ohustava olukorra vältimiseks jne. Punktides 6–7 nimetatud juhtudel on tegemist aladega, kus puudub jahipiirkonna kasutaja ning see-tõttu korraldab seal jahipidamist riik. Täpsema korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Nimetatud aladel annab ka jahi-load riik, sh maaomanikule või tema volitatud isikule.

Jahiloa hinnad jäävad eelnõu kohaselt vahemikku 0,5 eurot kuni 500 eurot sõltuvalt turuhinnast. Reeglina juhindutakse Rii-gimetsa Majandamise Keskuse hindadest. Täpsed määrad ulukite lõikes kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Paragrahv 23. Lubatud jahipidamisvahendid ja -viisid on üld-tunnustatud ning kooskõlas rahvusvaheliste lepete ja jahipidami-se hea tavaga. Võrreldes kehtiva seadusega on lisatud lõikele (4) punkt 11), mille järgi kõik jahil kasutatavad tulirelvad peavad ole-

ma registreeritud jahitulirelvadena, kaasa arvatud püstol ja revol-ver . Lubatud jahipidamisvahendid, -viisid ja -ajad jahiulukilii-kide kaupa kehtestab keskkonnaminister määrusega. Nimetatud regulatsioonide kehtestamine määrusega võimaldab erakorralise mõju korral, kui on ohustatud liigi soodne seisund või kui liigi ar-vukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju kesk-konnale, operatiivsemalt olukorda muuta.

Jahipidamine peab olema kooskõlas jahieetika ja loomade hu-maanse kohtlemise põhimõtetega ning kooskõlas rahvusvaheliste lepetega.

Paragrahv 24. Eelnõu peamine muudatus võrreldes kehtiva seadusega seisneb selles, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud sõlmima kokkuleppeid maaomanikuga. Samas jäetakse jahipiir-konna kasutajale võimalus pidada jahti maaomanikuga kokku leppimata, kui maaomand on tähistamata. Sarnane kord on ka kehtivas seaduses. Jahiohutuse seisukohalt ei tohi tähistamata maaomandil jahti pidada lähemal kui 200 meetri kaugusel hoo-netest.

Asjaõigusseadusest tulenevate üldiste põhimõtete kohaselt ei või tähistamata maatükil ilma eelneva kokkuleppeta viibida, kuid asjaõigusseadus näeb ette võimaluse teiste seadustega seda teisti reguleerida. Jahipidamise suhtes erisuste kehtestamine tu-leneb sellest, et enamasti ei ela maaomanikud oma kinnistul ning maaomanikega kontakti saavutamine võib olla raskendatud või koguni võimatu. Sellisel juhul on oluliselt takistatud näiteks aju-jahtide korraldamine vms, mida üldjuhul tehakse suurematel aladel. Samas on maaomanikul alati õigus seada jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keeleta. Jahipiirkonna kasutajate kon-taktandmed saab maaomanik vajaduse korral Keskkonnaametist. Edaspidi on ka jahipiirkonna kasutajad ise rohkem motiveeritud sõlmima kokkuleppeid maaomanikega.

Kui jahipiirkonda kuuluv maa on riigi omandis, siis määrab riigivara valitseja, kes teda esindab konkreetses õigussuhtes ehk siis jahipidamisel maaomanikuga suhtlemisel. Selleks võib olla maad piiratud asjaõiguse alusel kasutav isik, riigivara valitseja seadusega määratud volitatud esindaja vms.

Lõikes 3 nimetatud juhtudel piiratakse maaomaniku õigust oma vara käsutada liigikaitse ja loomade humaanse kohtlemise eesmärgil.

Paragrahv 25. Eelnõu kohaselt võib edaspidi kinni püütud väikeuluki surmamiseks kasutada püstolit või revolvrit. Praegu kehtiv seadus keelab püstoli ja revolvrit kasutamise. Samas on ja-hiseadusega lubatud jahipidamisviisideks urujaht ja uluki püüd-mine. Praktikas tähendab see, et koera abil urusüsteemis ummi-kusse aetud ja väljakaevatud või võrkkahva või kastpüünisega kinni püütud väikeuluki surmamiseks puuduvad humaansed va-hendid. Püütud väikeuluki surmamiseks on piisava löögijõuga ka ääretulepadruniga laetud püstol või revolver. Ääretulepadru-ni kasutamine võimaldab uluki surmamisel säilitada karusnaha kvaliteedi. Edaspidi võib ka kährikkoera küttimiseks kasutada ääretulepadrunit. Siinkohal on arvestatud asjaolu, et ääretule-padruni suhteliselt väike algkiirus, energia ja kuuli mass eelda-vad täpse lasu sooritamist. Seetõttu on oluline, et lask tehakse eelnevat kindlaks määratud kauguselt ja soovitavalt toestatud relvaga. Ääretulepadruni odav hind ja nõrk helitugevus (seda eri-ti kombineeritult helisummutitega) motiveerib jahimehi näiteks kährikkoeri küttima metssigadele peetava varitsusjahi käigus. Teadaolevalt toituvad kährikkoerad teraviljast ning kogunevad metssigade peibutamiseks rajatud söötmiskohtadele. Kährikkoer on meie faunas võõrliik ning avaldab negatiivset mõju kohalikule ökosüsteemile, mistõttu sellise erisuse tegemine on põhjendatud.

Algus 6. lk

Jätkub 12. lk


Jahiseaduse eelnõu seletuskiriKirjeldatud meede tuleneb kährikkoera ohjamiskavast aastateks 2010–2014.

Paragrahv 26. Püüniste kasutamine on kooskõlas rahvusva-heliste nõuetega. Keelatud on taldrikraudade kasutamine. Püü-nisraudadest on lubatud kasutada ainult ulukit kohe surmavat (conibear-tüüpi või selle tööpõhimõttega sarnast) püünisrauda. Regulatsioon on sama, mis kehtivas seaduses.

Püünise juures peab nähtaval kohal olema märgis püünise omaniku jahitunnistuse numbriga ja märgise loetavus peab ole-ma tagatud kogu püügiperioodi kestel. Püügiperiood sätestatakse jahiuluki liikide kaupa jahieeskirjas.

Paragrahv 27. Edaspidi võib jahipidamisel kasutada jahikoera passi või muu jahikoera tõugu tõestava dokumendiga ning kii-bistatud või tätoveeringuga märgistatud jahikoera. Seega tekib ka välisriigi kodanikel võimalus oma koertega Eestis jahti pidada. Uue põhimõttena on lisatud jahikoerte jooksutamise võimalda-mine enne sügisel algavaid ajujahtide. Jahikoerte passide andmi-seks ja arvestuse pidamiseks on riigieelarvest jätkuvalt planeeri-tud 1598 eurot.

Paragrahv 28. Peibutusvahendite kasutamine on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega ja sarnaselt reguleeritud ka kehtivas seaduses

Paragrahv 29. Ühisjahi nõuete sätestamine võimaldab korral-dada nn seltskonnajahte. Jahist osavõtjate nimekirja olemasolu võimaldab pidada ühisjahti vähemalt ühe jahiloa alusel ning jahi-juhataja valimine tagab ühisjahi nõuetekohase ja ohutu korralda-mise. Kui jahist soovivad osa võtta kolmandad isikud (nt ajajad), siis kantakse ka nemad jahist osavõtjate nimekirja, kuid neilt ei nõuta teisi jahipidamiseks vajalikke dokumente. Jahijuhataja saab olla ainult jahitunnistust omav isik.

Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, nar-kootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt ta-jutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funkt-sioonides ja reaktsioonides.

Paragrahv 30. Jahiohutuse nõuded on seotud eelkõige jahi-relvade käsitlemisega. Ohutusnõuete üsna detailse sätestamise vajadus tuleneb sellest, et oleks konkreetne ja võimalikult vähe tõlgendamisvõimalusi pakkuv alus nõuete rikkuja vastutusele võtmiseks.

Paragrahv 31. Loomatauditõrje seadusest tulenevalt teatatak-se marutauditunnustega looma surmamisest piirkonda teenin-davale volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule. Kui marutauditunnustega loom hukatakse jahihooajal jahiloa alusel, tehakse kanne jahiloale vastavalt jahiseaduses sätestatule. Kui aga hukatud uluki laskmiseks puudus luba, tuleb sellest koheselt informeerida ka Keskkonnainspektsiooni

Paragrahv 32. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud ja-hisaaduse mõistet. Muudatus on seotud sellega, et jahisaaduseks ei loeta enam tehiskeskkonda viidud jahiulukit ning jahiuluki li-hast või nahast valmistatud toodet. Esimesel juhul on muudatus vajalik seetõttu, et jahiulukite loodusest eemaldamist reguleerib edaspidi looduskaitseseadus, millega reguleeritakse jahiulukite loodusest eemaldamist ja tehiskeskkonnas hoidmist. Ühtlasi ei loeta eelnõu kohaselt edaspidi jahipidamiseks tehiskeskkonnas peetud uluki surmamist. Teisel juhul ei ole põhjendatud näiteks jahiulukilihast valmistatud vorsti vms käsitlemine jahisaadusena.

Jahisaaduse kuuluvuse täpsem reguleerimine tuleneb sellest, et näiteks võõrale maale jooksnud haavatud uluki surmamisel võib maaomanik arvata selle enda omaks. See aga ei ole eelnõu

kohaselt õigustatud. Jahisaaduse valdaja peab jahisaaduse omamisel suutma tões-

tada jahisaaduse seaduslikku päritolu. Päritolu tõendamiseks võib kasutada jahiloa koopiat, üleandmise-vastuvõtmise akti vms. Kehtiva seaduse kohaselt peab ainult jahisaaduse müüa, säi-litaja ja vastuvõtja tõendama jahisaaduse päritolu. Teistel juhtudel ei saa jahisaaduse omajalt nõuda selle päritolu tõendamist. Eel-nõu kohaselt saab Keskkonnainspektsioon jahisaaduse omanikult alati nõuda päritolu tõendamist.

5. peatükk „Jahipidamisõigust tõendav dokument“Paragrahv 33. Füüsilisel isikul tekib jahipidamisõigus, kui ta

omab jahipidamiseks vajalikke dokumente, mis tõendavad, et ta on saanud nõuetekohase ettevalmistuse. Erandiks on ühisjahti-del ajajatena jahist osavõtjate nimekirja kantud isikud. Jahiuluki küttimiseks peab füüsiline isik lisaks jahitunnistusele maksma keskkonnakasutuse tasu ja omama just selle jahimaa kasutami-seks antud jahiluba. Ühisjahil asendab seda isiku kandmine jahist osavõtjate nimekirja. Suuruluki laskekatse sooritamine tõendab füüsilise isiku oskust relva ohutult ja sihipäraselt kasutada.

Kuna jahiload jaotatakse suur- ja väikeuluki küttimise luba-deks, ei ole jahiulukite nimekirja kandmata uluki erakorralise küttimise korral jahiloa andmine võimalik. Seetõttu sellisel juhul võib Keskkonnaamet korraldada jahipidamist suurulukiloa alu-sel. Jahiulukite nimekirja kandmata uluki surmamine on erijuh-tum ja seda esineb väga harva.

Paragrahvid 34–37. Jahitunnistus tõendab füüsilise isiku os-kust jahti pidada. Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse selle saavutamiseks vajalik koolitusprogramm, koolitajale esita-tavad nõuded ja eksamineerimise kord. Erinevalt kehtiva seaduse regulatsioonidest ei ole jahitunnistuse taotlemisel laskekatse soo-ritamine vajalik, kui tunnistuse taotleja ei soovi jahti pidada jahi-relvaga Sellisel juhul tehakse jahitunnistusele vastav märge. Juhul, kui isik soovib jahti pidama hakata tulirelvaga, tuleb tal laskekatse sooritada.

Kehtiva seaduse kohaselt on jahitunnistuse kehtivus viis aas-tat ning kehtivuse pikendamiseks tuleb läbida korraline atesteeri-mine. Eelnõu kohaselt pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega kümne aastani, mille möödudes see pikendatakse peale vastava avalduse esitamist ja riigilõivu tasumist.

Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil pärast riigilõivu või muu tasu tasumist dubleeriv jahitunnistus.

Jahitunnistuse saamiseks ja vajalike koolituste korraldamiseks on keskkonnaministril jätkuvalt õigus sõlmida halduslepinguid jahindusorganisatsioonidega. Kehtiva seaduse kohaselt on selleks sõlmitud haldusleping Eesti Jahimeeste Seltsiga.

Jahitunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtivuse taastamine või jahitunnistuse kehtetuks tunnistamine on reguleeritud sarna-selt kehtiva seadusega.

Paragrahv 38. Jahiulukite nimistusse kantud ulukeid tohib küttida selleks antud jahiloa alusel. Jahiluba on dokument, mis annab füüsilisele isikule õiguse pidada jahti loas märgitud jahi-piirkonnas või kinnisasjal. Suurulukite jahiks antakse jahiluba iga isendi küttimiseks eraldi. Seda seetõttu, et suurulukite küttimis-mahtu või -struktuuri reguleerib riik või jahindusnõukogu oma kehtestatud reeglite kohaselt. Seevastu ühele väikeulukiküttimise loale võib märkida kõik väikeulukite loetelus olevad liigid.

Seadusega ei kehtestata üldreeglina jahiloale ega ka jahisaa-

Algus 6. lk

Jätkub 13. lk


Jahiseaduse eelnõu seletuskiridusele hinda. Erandiks on Keskkonnaameti korraldatud jahid. Jahipiirkonna kasutaja saab õiguse vastavalt kehtestatud reeglite-le korraldada suurulukitele jahti ehk küttida ise või võimaldada seda teha kolmandatel isikutel tasu eest või tasuta. Jahipiirkonna kasutaja osaleb seaduse kohaselt maaomanikule ulukite poolt te-kitatud kahju osalises hüvitamises. Võimaliku kahju hüvitamine lepitakse seaduse kohaselt kokku maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel. Erandkorras – s.t. vastava lepingu puudumisel – näeb seadus ette ulukite tekitatud kahju osalise kompenseerimise mehhanismi. Kuna riik ei sekku maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahelisse kokkuleppimise protsessi, ei ole põhjendatud ka riigi sekkumine jahiloa ja jahisaagi hinna kujundamisse. See-ga on põhjendatud olukord, kus jahipiirkonna kasutaja ise mää-rab suuruluki loa ja jahisaaduse hinna.

Oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või maaoma-niku volitatud isikule väljastab väikeuluki küttimise loa jahipiir-konna kasutaja. Maaomaniku volitatud isiku jahiloa kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähem kui küm-ne päevani. Sellise piirangu vajadus tuleneb sellest, et jahipiir-konna kasutajal oleks vajadusel korral võimalik omada regulaar-set ülevaadet maaomanike jahindustegevusest jahipiirkonnas.

Kehtiva seaduse kohaselt annab maaomanikule väikeuluki küttimise loa Keskkonnaamet. Uus regulatsioon soodustab maa-omanike ja jahipiirkonna kasutajate omavahelist suhtlemist ning seeläbi peab jahipiirkonna kasutajatel teada olema, millistel kin-nisasjadel väikeulukitele jahti peetakse. Jahiloa andja peab olema eelnevalt veendunud, et jahiloa saanud isikul (sh välisriigi koda-nikul) on kehtiv jahitunnistus.

Algus 6. lk Jahipidamiseks jahipiirkonnast välja jäävatel aladel (kaitse-aladel jms), sh väikeulukiküttimise loa maaomanikule või tema volitatud isikule annab jahiloa Keskkonnamet.

Paragrahv 39. Suuruluki haavamise korral loetakse isend sur-matuks, kui teda ei ole 24 tunni jooksul tabatud. Jahiloale sel-lekohase märke tegemise kohustus annab võimaluse juhtumit kontrollida juhul, kui jahipidamise käigus haavatud suuruluk looduses leitakse.

Paragrahv 40. Suurulukite laskekatse sooritamine parandab jahimeeste oskust relvaga ümberkäimisel. Välisriigi kodanik peab samuti sooritama suuruluki laskekatse ja seda samadel tin-gimustel, kui ta ei ole sarnastel tingimustel sooritatud suuruluki laskekatset välisriigis.

6. peatükk „Jahiulukite tekitatud kahjustuste hüvitamine“Paragrahv 41. Eelnõu kohaselt on maaomanikel edaspidi

võimalik ühiselt algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljava-hetamine. See peaks motiveerima jahipiirkonna kasutajat jahi-pidamiseks kinnisasja omanikuga lepingut sõlmima. Üldjuhul lepitakse lepingutes kokku ka jahiuluki tekitatud kahju hüvita-mises maaomanikule.

Paragrahv 42. Kõigi eelduste kohaselt on edaspidi valdaval enamusel maaomanikest sõlmitud leping jahirentnikuga, kus täpsustatakse muuhulgas ka ulukikahjustustega seonduv ning käesoleva paragrahvis sätestatud korra rakendamine on pigem erandlik. Kui peaks juhtuma, et lepingut ei õnnestu sõlmida, siis on maaomanikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt uluksõra-liste tekitatud kahju osalist hüvitamist jahiseadusega kehtestatud korra kohaselt.

Eesmärgiks on kehtestada võimalikult lihtne ja üheselt mõis-Jätkub 22. lk


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

* Saima Randjärve maalinäitus “Kõnetused” (saalis)

*Rapla vanadel fotodel (fuajees)*Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi algklassiõpilaste

looming (lasteosakonnas)*Jõulutunne: Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi

keraamikaring ja Helju Väli niplitööd (vitriinis)

*Pidulikud road: raamatunäitus (kojulaenutuses)*Eesti lastekirjanduse tõlkeid: raamatunäitus

võõrkeelsest kirjandusest(kojulaenutuses)

*Retro: raamatunäitus (lugemissaalis)*Jõuluime põue poeb: raamatunäitus

(lasteosakonnas)

Reedel, 18. jaanuaril maakonna IV klasside kultuurilooline päev

Reedel, 18. jaanuaril kell 21.00

PEREKLUBI

Reedel, 25. jaanuaril kell 19.00 Rakvere teatri etendus “Armastus tööpostil”, sooduspilet 8€, täispilet 10€

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 19.00

Monoteatri etendus “Vanaisa”, sooduspilet 12€, täispilet 15€

Reedel, 8. veebruaril kell 21.00

PEREKLUBI

Teisipäeval, 12. veebruaril Märjamaa valla laste lauluvõistlus

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne

etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust müüki!

Info ja kohtade broneerimine telefonil 5 656 4614, 482 0075

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Viivisevaba aeg 22. dets. - 12. jaan.

JumalateenistusedRapla kirikus

Laupäeval, 12.jaanuaril kell 12vennastekoguduse kuulutustund inglisaalis

Pühapäeval, 13.jaanuaril kell 12Kristuse ristimise püha

armulauaga jumalateenistus

Pühapäeval, 20. jaanuaril kell 12jumalateenistus

Laupäeval, 26.jaanuaril kell 12vennastekoguduse kuulutustund inglisaalis

Pühapäeval, 27.jaanuaril kell 12armulauaga jumalateenistus


Meeldib.eeSõidavad noormees ja neiu rongis. Poiss tahab

kangesti tüdrukuga tutvust teha, aga ei leia sobivat põhjust juttu alustada. Korraga neiu haigutab magu-salt, poiss haarab juhusest ja kommenteerib:

“Oi, tütarlaps, te haigutasite nii laialt, et ma mõtle-sin, te sööte mu ära!”

Tüdruk vaatab, volksti, ja heidab vastu:“Teate, ma sealiha ei söö!”Poiss reageerib samuti kähku:“Õige, lehm on ju taimetoitlane!”***“Läksin eile tuttava tüdruku juurde,” pihib noor-

mees. “Tüdruk ütles, et ta käib enne duši all ära, aga niipea, kui ta vannituppa oli kadunud, tuli ootamatult koju tema ema. Ja see hakkas mind otsekohe üle kuu-lama, et millised on mu kavatsused tema tütre suh-tes…”

“Siis olid sa plindris jah…?” “See polnud veel midagi! Vaevalt olime oma kü-

simise ja vastamise mänguga algust saanud teha, kui tüdruk pea vannitoaukse vahelt välja pistis ja hüüdis: “Mutt, jäta see kutt rahule – see pole üldse see mees!””

***“Millise autoga te poes käite?” “BMW-ga.” “Aga välismaal?” “Mercedesega.” Küsitakse prantslaselt. Vastuseks kõlab: “Kaubamajas käin Renault’ga, välismaal Peugeot’ga.” Küsitakse venelaselt: “Millega te poodi sõidate?” “Trolliga.” “Aga välismaale?” “Me ei käi välismaal.” “Noh, aga kui väga vaja on?” “Noh, kui väga, siis tankiga!”***Näide hinnaküsimise kohta elust enesest…Pakkumiseküsimine:Tere, kui palju maksab vundamendi ehitus. Kui palju

maksab maja ehitus betoonplokkidega. Hind materjalide-ga ja ilma.

Vastus…Vundament eriti palju ei maksa, aga majaehituseks ku-

lub ikka suur summa küll. Betoon plokkidest maja maksab veidi rohkem kui ilma betoonplokkideta maja. Ilma ma-terjalideta on tõesti nätuke odavam ehitada kuid ka kee-rulisem aga materjalidega maja ehitus on veidi kallim aga tõhusam.

Kehvapoolse nägemisega mees läks jalgrattaga sõitma. Tuli tagasi must ja ratas katki.

- “No mis juhtus?”- “Lehm oli teel.”- “Ei märganud õigel ajal või?”- “Märkasin küll, andsin kella ka, kuid ta ei läinud teelt

ära!”Mees läheb silmaarsti juurde ja kurdab:- “Doktor, silmanägemine on nii viletsaks jäänud, et ei

näe kohe peaaegu mitte midagi”.- “Kas te päikest näete?” uurib arst- “Jah näen” vastab mees- ” No kui te nii kaugele näete, mille üle te siis ometigi

kurdate!” pahandab arst***Kaks meest lähevad õhtul mööda teed kodu poole. Järs-

ku näevad, et lähedalolevas kraavis ukerdab keegi mees.- “Näe, üks mees on purjuspeaga kraavi kukkunud ja ei

saa nüüd kuidagi välja.”- “See mees ei ole purjus, vaid pime.”Sõbrad ei jõua kuidagi ühisele arvamusele ja otsustavad

minna ning kraavis ukerdavalt mehelt endalt küsida.Mees kraavist:- “Teate mehed, teil on mõlemal õigus.”***Öö. Köök. Vaikselt avaneb külmkapi uks, millest astub

välja väga vana ja paks hiir, kellel kaelas rõngas vorsti ja hambus viinerikett.

Saanud kraami kapist välja, hakkab ta seda sama vaik-selt oma uru poole vedama. Jõudes uruni, märkab ta selle kõrval pisikest hiirelõksu, väikese, kuivanud juustutükiga. Vaatab seda, ohkab raskelt ja ühmab pead vangutades:

“No jumala eest, nigu lapsed…”***Baari astus väikest kasvu mees ja küsis kelnerilt:“Ega teil väljaviskajat vaja ei ole?”“Teie – ja väljaviskaja!” muigas kelner.Väike mees läks baarileti juurde, haaras kõige turjaka-

mal sellil rinnust kinni ja viskas ta aknast välja.“Noh, kas ma sobin teile?” küsis ta kelnerilt.“Oodake, kuni peremees tagasi komberdab…”***Neli kirurgi vestlevad oma tööst:“Minu arust on kõige lihtsam opereerida raamatupida-

jaid. Neil on sees kõik nummerdatud,” ütleb üks.“Minu arust on raamatukoguhoidjaid veel lihtsam,” ar-

vab teine. “Kui sa nad lahti lõikad, on neil kõik organid tähestiku järjekorras.”

“Mina eelistan poliitikuid opereerida,” sekkub kolmas. “Nad on üldiselt südametud, selgrootud ning nende pead ja tagumikku saab omavahel vahetada.”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43

44 45 46 47 48 49

50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74

75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101

102 103 104

105 106 107 108

PAREMALE 1 Ilmselt 5 Selge, läbipaistev 10 Pealinn Euroopas 14 Valgusetu 18 Taevasina 19 Äsama, virutama 20 Foiniikia ja Süüria taimekasvu- ja

viljakusjumal 21 Kümnevõistleja 22 Juurdekasv 23 Aste 24 Mehenimi 25 Haldusüksus Saksamaal 26 Sõjamasin 27 Lõbutunnet väljendav häälitsus 28 Arukas 29 Puusärk 31 Euripidesi antiiktragöödia 33 Suurte õitega veetaim 37 Kodumaa 40 Kaalukas 41 Lame, vaimukuseta, kulunud 44 Õlletaim 45 Puu osa 47 Õunasort 49 Maha, kadugu (pr) 50 Hoiul, alles 51 Tasase pinnaga kõrgendik 52 Ülemäära kokkuhoidlik 53 Lähe 54 Vald Lääne-Virumaal 56 Avameelne

59 Kreeka täht 61 Istik 64 Lääge 66 Sõnajalgtaim 67 Soolajärv Kaspia madalikul 69 Kreeka täht 71 Salaja 72 Sihvakas 73 Endine peaminister 74 Päikese ja tule jumal slaavi

mütoloogias 75 Tõeliselt, reaalselt 77 Eeslinn 79 Seesama 80 Lekkimine 81 Talisõiduk 83 Post laevade kinnitamiseks 84 Järelikult, niisiis 87 Väike kerge ehitis mitmesuguste

kaupade müümiseks 90 Adra tööosa 92 Riisiviin 95 Välis-, väljas- 97 Kare, jäme, hõre 99 Terase ja nikli sulam100 Käsk, korraldus101 Livrees teener102 Saksa kettaheitja103 Kaasmäng104 Kunstnikule poseeriv isik105 Vistrik106 Talupoeg, maamees107 Esimene naine

108 Eesti linn

ALLA 1 Metall 2 Läänemeresoome keel 3 Avaus, suubumiskoht 4 Tuneesia pealinn 5 Jalgpallur 6 Süütama 7 Küdoonia 8 Märkmik 9 Suure raskusega 10 Peremees, valdaja 11 Üheaegne 12 Liistak, õhuke leht 13 Teravili 14 Linn Portugalis 15 Ajal Peruu indiaanlane 16 Miljondik 17 Ruum korteris 29 Väike juuksesalk 30 Margariinisort 32 Elevuslikult ootel 34 Kõrbesaar 35 Ripplukk 36 Kuna, kuivõrd 38 Vedelaks muutuma 39 Kaigas, malakas 42 Tai rahaühik 43 Magamislavats 45 Veoloom L-Ameerikas 46 Haaramine 47 Köidikud 48 Utmisnõu 51 Vald Saare maakonnas 55 Hauaküngas 57 Eesti linn 58 Asula Raplamaal 60 Kartulisort 62 Ülev mõte 63 Vähese soolaga 64 Egiptuse viljakuse jumalanna 65 Puulabidas 68 Nõiatemp folklooris 69 Karastusjook 70 Spordiala 76 Lehtsammal 77 Asula Tartumaal 78 Üleannetu 82 Kala 83 Etem 85 Nädalapäev 86 Sisseoste tegema 87 Salvadori rahaühik 88 Kollakaspunane värvimuld 89 Eesti linn 90 Vilkuv sära 91 Teiste saavutatust meelehärmi tundev

ja seda endale ihkav 93 Varbadest võre 94 Osa rõivast 96 Kuum, tuline 97 Ragulka 98 Sõjariist


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43

44 45 46 47 48 49

50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74

75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101

102 103 104

105 106 107 108

PAREMALE 1 Kolmekordne kalavõrk 5 Suuhäälik 10 Pillerkaar 14 Kogu aeg, alati 18 Planeet 19 Afganistani rahaühik 20 Võredetektor 21 Arukas 22 Piirdeaed 23 Plaan 24 Vihma hääl 25 Linn Jaapanis 26 Ainu-, ühe-, üksik- 27 Kipitus 28 Kehv, vilets, niru 29 Sügislill 31 Ettemakse 33 Pehme hõbevalge haruldane metall 37 Veoköie otsas 40 Jumalate ema India mütoloogias 41 Nöökama 44 Pealinn Aasias 45 Vundament 47 Vees elavate imetajate jäse 49 Üksildane inimene 50 Toa osa 51 Jala osa 52 Magun 53 Rünnak 54 Paber jooniste kopeerimiseks 56 Meteoriidikraater Venemaal

59 Teave 61 Ilmakaar 64 Osa saamas, jagamas 66 Iva 67 Adratalupoeg 69 Varajane sügisõunasort 71 Määrsõna 72 Sõjajumal 73 Rookana 74 Toa- ja ravimtaim 75 Raadio osa 77 Levik 79 Partisan 80 Egiptuse päikesejumal 81 Käes kantav kaitsevahend külmrelvade

vastu 83 Kodulind 84 Maha, kadugu (pr) 87 Selge, arusaadav 90 Egiptuse mütoloogias maailma looja 92 Eesti poliitik ja naljamees 95 Siga 97 Nihkumine 99 India osariik100 Vananenud101 Külatänav murdes102 Võistleja, vastane103 Krudin104 Suikuma, magama105 Õunasort106 Teravili107 Õhukeseks kulunud riie

108 Suur pada

ALLA 1 Transpordivahend 2 Köis raa asendi muutmiseks 3 Papagoi 4 Vald Lääne-Virumaal 5 Kanada provints 6 Korratus olukorras 7 Läti õunasort 8 Eralduvad vilja puhastamisel 9 Tabav vähesõnalisus 10 Kirikupea 11 Sissetung 12 Jorjen 13 Vald Pärnumaal 14 Seemne varudest toituv taim 15 Väike kisk, terav konksuke 16 Suusataja 17 Odrasort 29 Tantsusammu üksikosa 30 Tekkimine 32 Kuhjatis 34 Kehaosa 35 Küla Raplamaal Rapla vallas 36 Ungari filmilavastaja (s 1925) 38 Restoran, kõrts 39 Järi 42 Settinud aine 43 Suveõunasort 45 Pindalaühik Inglismaal 46 Saarmas 47 Passiivsus 48 Siseliide 51 Teatud teravili 55 Rumal, taipamatu 57 Esinemisväljak 58 Vokaalosa ooperis 60 Nõel, oga, astel 62 Dekaluumen 63 Võlg 64 Riietusese 65 Juuretis juustu valmistamiseks 68 Pealinn Euroopas 69 Raskus 70 Kriips 76 Öösel karja hoidmas 77 Hajusalt, segamini 78 Pimedus ja ... 82 Vald Võru maakonnas 83 Sealiha nahakiht 85 Riik Aafrikas 86 Auto osa 87 Istutustaim 88 Ajaühik 89 Kaugel 90 Brasiilia osariik 91 Haru (matem) 93 Veekogu 94 Automark 96 Kana toodang 97 Zola romaan 98 Inglise filosoof


Veel veidi peamurdmist: sudokud

4 2 1 6 5 9 8 2 4 7 8 1 8 3 4 5 1 4 7 3 8 6 6 4 2 1 5

4 1 2 2 1 6 9 5 75 6 9 7 2 4 1 9 4 39 4 7 3 7 2 6 1 9

1 4 2 6 1 7 9 8 3 2 5 4 82 5 9 3 6 17 2 6 6 8 3 7 1 7 5 4 2 8

9 5 7 1 5 9 1 8 7 6 2 4 1 8 6 2 8 2 4 2 3 4 8 9 4 2 7 8 7 6

3 9 2 81 9 5 3 5 6 1 3 7 9 8 62 44 5 6 9 3 6 2 5 4 5 8 26 2 1 8

1 9 5 6 2 4 8 5 7 2 3 6 7 8 2 1 5 9 4 3 2 7 5 6 3 4 3 2 7 9


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Suusarajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla,

RaplamaaKontaktisik: 5148261

Paluküla suusarajad on avatud

Mesindusalane perepäev Raplas

12. jaanuaril kell 12 Rapla kultuurikeskuses

Kohal on mee ja käsitöö müüjad.Kuulete meest ja mesindusest. Muusika ansamblilt TooMus.

Lisainfo tel: 5656 9013

Ain, 05.01.2013 23:26Avo on liiga tagasihoidlik- arvestades vahepealset

pikka sula ja vihma, oli rada päeval hämmastavalt heas seisukorras, isegi klassikajälg. Mõned tumedad kohad olid aga neist sai mööda. Võrreldes nädala sees Nõm-mel-Harkus olnuga hoopis teine maailm.

Kannatas ka vähe korralikuma suusaga sõita, eriti klassika puhul jätaks aga võistlussuusa koju ootama.

Avo, 05.01.2013 13:05Täna hommikul kõik rajad läbi freesitud. Klassika-

soon tõmmatud 3km.-sele ringile. 5km.-ne ring suht nadis olukorras- väga risune ja kohati väga õhuke lumi. Jääb uue lume ootele. 2km. ja 3km.-ne ring said arvestades olusid aga täitsa normaalsed. Minu arvates.

Indrek, 03.01.2013 14:09Kuidas on härrased, kas rada sõidetav ? to: 18.34, 01.01.2013 17:00Loodetavasti ei satu selliseid ülbikud Palukülla liiga

tihti. Ja kui satuvad, siis võiks sildi otsaette panna, et kõik tunneks vääraka ära ja saaks soovi korral füüsili-selt noomida.

Üleeelmisele tüübile, 31.12.2012 18:34Pole mõtet hakata Jõulumäed ja Paluküla võrdle-

ma. Üks on täiuslikult välja arendatud kaasaegne kes-kus, FISi homologeeringuga radadega rahvusvahelis-te võistluste toimumispaik. Hea näide sellest, kuidas tagasihoidlikest looduslikest võimalustest on maksi-mum välja võetud.

Paluküla on ikka oma 1970 aasta tasemel, mingisu-gune veneaegne Kehtna NST käkerdis. Näide sellest, kuidas kogu Põhja Eesti vast et parim maastik seisab kasutamata.


Uuest aastast kehtima hakanud muudatusedRahandusministeerium tuletab meelde, et uuest

aastast hakkasid kehtima järgmised muudatused:

Kodualune maa vabastatakse maamaksust

Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on mak-sumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andme-tele. Kohalduv maamaksuvabastus toimub automaat-selt. Maksuvabastus on tihedama asustusega kohtades

kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&

eid=4969bcfd-3741-c6c2-7138-cdb465d85c9a& Kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse

maamaksu laekumise vähenemine tulumaksu määra tõstmisega. Neile laekuv tulumaksumäär tõuseb 2013. aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini ning 2014. aastal 0,03 protsendipunkti võrra 11,6 prot-sendini. Samuti saavad omavalitsused lisaraha 990 000 eurot maamaksuvabastuse haldamiskulude katmiseks.

http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=7ad6faf0-d689-4d2a-a70e-81b7c8df29b2&

KOVide laenupiirangu kehtivus pikeneb

Alanud aastast kuni 2017. aastani jääb kohalike-le omavalitsustele kehtima netovõlakoormuse suu-rendamise piirang. Kuni 2016. aasta lõpuni ei tohi omavalitsuste netovõlakoormus tõusta üle 60 prot-sendi. Sätte eesmärk on võimalike finantsriskide vä-hendamine ning eelarvepositsiooni kindlustamine. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=9eb23957-bc10-4fd3-b320-ba117c1cf3b7&

Keskkonnatasud jaotatakse üht-lasemalt

Jõustuvad keskkonnatasude seaduse muudatused, millega vähendatakse üleriigilise tähtsusega maard-latest otse kohalikule omavalitsusele laekuvate kesk-konnatasude osakaalu. Üleriigilise tähtsusega maardla asukohaga omavalitsusele hakkab järgmisest aastast laekuma 25 protsenti 2011. aastal kehtinud tasude määrast. Järgneva nelja aasta jooksul kompenseeritak-se omavalitsustele osaliselt tasu määra vähenemine. Omavalitsuste tulubaas sellega ei vähene. Kaevanda-misõiguse tasu ja sellega seotud vee erikasutuse tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigi-eelarvega tasandusfondi kaudu tagasi omavalitsuste-

le. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=757ab374-314c-4656-b3fa-f6eea64099cb&

Jõustub 2013. aasta riigieelarve seadus

2013. aasta eelarves on plaanitavad kulud 7,7 mil-jardit eurot ja prognoositavad tulud 7,5 miljardit eu-rot. Eelarves on olulisel kohal sotsiaalse turvalisuse suurendamine – kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse ku-lud Haigekassa eelarves. Suurenevad ka valitsemisala-de palgafondid 4,4 protsenti, mille jaotuse ametiasu-tuste vahel otsustab iga minister. Tegevusalade lõikes on kulud püsinud aastate lõikes stabiilsena ning suu-remaid muudatusi ei toimu ka 2013. aastal. Võrreldes teiste EL riikidega panustame jätkuvalt enam haridus-se, kultuuri ja riigikaitsesse. Valitsussektori eelarve on 2013. aastal tasakaalu lähedal, kuid veel 0,7 protsen-diga SKPst puudujäägis. Prognoositav võlakoormus on 12 protsenti SKPst, millest EFSFi mõju on 4,3 prot-senti. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. http://www.fin.ee/riigieelarve-2013

Alkoholi aktsiis tõuseb 5 protsenti

Muudatus tagab alkoholi hinnatõusu samas tem-pos üldise hinnatõusuga, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 – 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigi-eelarve tulud 2013. aastal 7 miljonit eurot. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=a8d4834d-ffcf-4cf0-83eb-15e938c8f480&

Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära

10%lise tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse sigarettide aktsiisi 10 protsendiline tõus 2013. aastal 6 protsendilise aktsiisitõusuga nii 2013. kui 2014. aastal. 2013. aastal tõuseb sigarettide aktsiisi alammäär praeguselt 80 €/1000 sigareti kohta taseme-ni 84,8. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=94a72baa-5b7b-4fb2-aa27-967e4098d4dd&

PRESSITEADE / 28.12.2012


Kehtima hakkavad käibemaksu-seaduse muudatused,

millega ühtlustatakse nõuded arvetele ja teenu-se käibe tekkimise määratlust Euroopa Liidus keh-tivate nõuetega, mis puudutab mittemaksukohus-tuslasele autode, lennukite ja laevade üürile, rendile või kasutusse andmist. Edaspidi tuleb teenus mak-sustada kohas, kus on kliendi asukoht või elukoht. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=75aca06d-0cc0-58b7-e5f9-74858c47df2a&

Kehtima hakkab riigihangete seaduse muudatus,

millega tekib kohustus võimaldada pakku-muste ja taotluste elektroonilist esitamist vähe-malt 50 protsendi ulatuses hankija eelarveaas-tal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust.

Jõustub majandus- ja rahaliidu

stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping. Le-pingu eesmärk on kindlustada majandus- ja rahaliidu majanduslikku alust võttes vastu eeskirjad liikmesrii-kide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokku-leppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliiti-ka koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&enr=249SE&koosseis=12 ; http://european-council.eu-ropa.eu/media/639235/st00tscg26_en12.pdf

Rahandusministeerium jätkab uue eurotoetuste perioodi

planeerimistPerioodi 2014-2020 eurotoetused suunatakse hari-

duse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Esialgse rahastamiska-va ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab ra-handusministeerium valitsuskabinetile aruteluks 2013. aasta I kvartalis. Rohkem infot www.struktuurifondid.ee

Uuest aastast kehtima hakanud muudatused

Kampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on käsitle-nud juba 12 maakonna teemasid, jaanuaris arutlevad sotsiaalse suunitlusega Facebooki-keskkonnas „Julged hoolida?“ oma kodukoha turvalisust, hoolimist ja ko-haliku elu jätkusuutlikkust puudutavatel teemadel Ra-plamaa inimesed.

„Julged hoolida?“ lehe kasutajate arv läheneb juba 16 000-le ning üheskoos nende inimestega tõstatame nii neid teemasid, mis puudutavad konkreetset piir-konda, kui neid, mis seovad inimesi igas Eesti paigas. Teemasid püüavad üheskoos leida turvaettevõte G4S, maavalitsused, politsei, päästjad ning omavalitsuslii-dud.

Rapla maavanem Tiit Leier leiab, et tema maakond on turvalise elukeskkonna loomisel olnud edukas: „Raplamaal on turvalisusega tegelev võrgustik väga tugev, kõik on ühe eesmärgi nimel väljas ja tehak-se väga head koostööd.“ Kõige rohkem vajavad tema hinnangul tähelepanu haavatavad sihtrühmad nagu lapsed ja eakad.

Turvalise elukeskkonna kujundamine seisneb Leie-ri hinnangul teinekord lihtsates asjades, mis täiskasva-nu elutempo juures märkamata jäävad: „Kuulake lapsi! Lapsed on väga vastuvõtlikud informatsioonile ja või-vad olla targemad kui meie. Mõned aastad tagasi, kui minu poeg veel lasteaias käis, tuli ta koju, vaatas kori-dori lakke ja teatas: „Isa, sul on suitsuandur pandud

http://www.g4s.ee/blogi/huvitav/show/id/2878/Millest-hoolivad-raplamaalased-vale koha peale!“ Mina küsisin, kust tema teab, et see valesti on, ja kuidas see siis olema peab. Poiss vastas : „Jussi multifilmist nägin, seal näitas, kuidas see olemas peab!““

Raplamaa kuu jooksul ühendavad „Julged hooli-da?“ ja „Turvaline Raplamaa“ Facebooki kontod oma jõud ning panevad proovile raplamaalaste teadmised oma maakonna ja selle ajaloo kohta. Peaauhinnana lä-heb usinamate ja teadlikumate vastajate vahel loosi 2 tundi parvesaunatamist Kabalas maalilisel Vigala jõel.

Raplamaa ja teiste maakondade teemasid saab luge-da Facebookis https://www.facebook.com/julgedhoo-lida/app_240568142682656

G4Si algatatud „Julged hoolida?“ liikumine juhin-dub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hooli-vust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne. Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud kogukonna- ja turvalisusprobleemide tõstatamisesse ja ka lahenda-misesse.

Alates 2012. a jaanuarist viime läbi maakonna-põhist sotsiaalkampaaniat „Hoolin oma kodukan-dist!“ https://www.facebook.com/julgedhoolida/app_240568142682656 koostöös maavalitsuste, koha-like omavalitsuste liidu, politsei ja päästeametiga.

Ande Etti,Kommunikatsioonispetsialist

[email protected]

Millest hoolivad raplamaalased?


Tabel jätkub 23. lk

tetav kahju hindamise ja hüvitamise kord. Nii maaomanik kui ka jahipiirkonna kasutaja peavad sellest ühtemoodi aru saama.

Kahju hüvitamise täpsema metoodika kehtestab jahiseaduse alusel keskkonnaminister määrusega. Jahiseaduse eelnõu sätestab kahju hüvitamise üldised põhimõtted nagu hüvitise maksimaalse määra ning maaomaniku omavastutuse ja kohustused.

Eesmärgiks ei ole hüvitada kogu saamata jäänud tulu, vaid motiveerida jahipiirkonna kasutajaid võtma kasutusele meetmeid kahjude talutavuse piires hoidmiseks. Näiteks levinumate põl-lukultuuride kasvatamisel saadakse ühelt hektarilt tulu 500–800 eurot, kuid ühe hektari kahjustamise korral on maksimaalne hü-vitis ainult 100 eurot hektari kohta. Sarnane olukord on ka näiteks metsakultuuri rajamisega. Ühe hektari okaspuupuistu rajamine ja kolme aastaseks kasvatamine maksab hinnanguliselt 800 eurot, kuid aastas on võimalik saada hüvitist ainult 100 eurot hektari kohta.

Eelnõu kohaselt loetakse jahiulukite tekitatud kahjuks ainult suurulukite loetelus olevate uluksõraliste tekitatud kahju. Väike-uluki- (sh kopra-) jahti saab iga maaomanik oma kinnistul ise korraldada, mistõttu selliste kahjustuste menetlemine toimub maaomaniku ja jahiõiguse realiseerija kokkuleppel.

Maaomaniku omavastutus ja kohustusedEelnõu kohaselt tekib jahipiirkonna kasutajal kahjude hüvi-

tamise kohustus alles siis, kui maaomanik lubab oma kinnisasjal jahipidamist. Teiseks on eelnõuga sätestatud piirmäärad, millest suurem kahju kuulub hüvitamisele. Põllul peab kahjustatud ala olema suurem kui 100 m2. Metsamaal on see seotud tervete okas-puude arvuga hektari kohta, olenemata sellest kas samal ala kas-vab ka teisi kasvukohale sobivaid puuliike (nt segapuistud).

Uuendatavaks metsamaaks loetakse sellist ala, kus on ees-märgiks uue metsa rajamine, kuid ala ei ole veel loetud uuene-nuks metsaseaduse kohaselt. Keskkonnaministri 27.12.2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 16 lõike 1 kohaselt loetakse metsamaa okaspuudega uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vä-hemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske. Kahju hüvitamise kohustus tekib siis, kui terveid okaspuid on alla 1500. Näiteks kui hektaril kasvab 3000 okaspuud, millest on kahjus-tatud 1500 + 1, siis kuulubki hüvitamisele 1501 puule tekitaud kahju, kuid mitte rohkem kui 100 eurot hektari kohta. Puistuks loetakse uuenenud metsaosa ning esimese ja teise rinde puud ar-vatakse kokku, kuna üldjuhul on mõlema rinde puhul kahjustuse liigiks puude koorimine. Vanemas puistus on puude arv hektarile väiksem, mistõttu peab ka terveid puid vähem olema (1200 tk).

Maaomaniku kohustuseks on iga-aastaselt teavitada jahipiir-konna kasutajat ohustatud objektidest ning omapoolselt raken-datud või planeeritud kaitseabinõudest. Sellise info olemasolu võimaldab jahipiirkonna kasutajatel võtta kasutusele ennetavaid meetmeid suuremate kahjude ärahoidmiseks.

Veel tasub tähelepanu pöörata sellele, et hüvitatakse ainult okaspuudele tekitatud kahju. Põhjuseks on asjaolu, et majandus-likku tähtsust omavad haavikud ja saarikud on vähemalt põdrale ja punahirvele eelistatud toiduobjektiks. Sellest tulenevalt peab haava ja saare puistuid kaitsma teiste meetmetega (repellendid, aiad jne), kuna jahinduslikud meetmed eeldaks liialt suurt küt-timissurvet. Teised majanduslikku tähtsust omavad lehtpuuliigid nagu kask ja lepp ei ole toitumise seisukohalt hirvlaste jaoks olu-lised. Elupaikade koormust ja uluksõraliste optimaalset arvukust väljendab kõige paremini okaspuupuistute kahjustamise inten-siivsus.

Mõnevõrra sarnane olukord on ka põllumajanduskultuuride-le tekitatud kahju hüvitamisel. Hüvitatakse ainult teravilja, kartu-li, söödajuurvilja ja köögivilja kahjustused.

Kahju hindamise metoodika lühikirjeldusNii põllul kui metsamaal mõõdetakse esimeses järjekorras

kahjustatud ala pindala. Kahjustatud ala on absoluutne suu-rus ning sellega välistatakse kahjude hüvitamise sõltuvus põllu, metsaeraldise või koguni kinnistu suurusest. Tõsi, kahjustatud ala piiritletakse visuaalselt, mistõttu võib ala määramine sõltuda hindaja kompetentsist või subjektiivsusest. Seetõttu on oluline, et kahjustatud ala määramine looduses toimuks erinevate osapoolte osavõtul.

Kahjustatud ala määramisel põllul on ainukeseks kriteeriu-miks asjaolu, et see on selline osa põllust, kus põllumajanduskul-tuur on maha tallatud, üles songitud või ära söödud. Põllul on see visuaalselt fikseeritav. Näiteks 0,35 hektari suuruse kahjustatud ala korral tuleb põllul hüvitada 35 eurot, hoolimata sellest, et te-gelik kahju ala sees võib olla oluliselt suurem.

Kahjustatud ala määramisel võib probleeme tekkida metsa-maal, kus näiteks väikeste okaspuude ladvavõrsete kärpimine ei ole n-ö metsa äärest nähtav. Seetõttu rajatakse visuaalselt määrat-letud kahjustatud alale täiendavad proovitükid, kust hinnatakse tervete ja kahjustatud puude tegelik vahekord.

Kahju hindamise aeg on piiratud (1. jaan. – 1. sept.), et välti-da olukorda, kus eelkõige teraviljale tekitatud kahju hindamine muutub sügisvihmade vms teguri koosmõjul keeruliseks. Okas-puude kahjustamine toimub peamiselt talvel ning kahju hinna-takse reeglina kevadel enne vegetatsiooniperioodi algust.

Tekitatud kahju ei tohi olla vanem kui üks aasta, kuna va-nemate kahjude hindamine (eelkõige okaspuupuistutes) võtaks jahipiirkonna kasutajalt võimaluse iga-aastaselt võtta kasutusele meetmeid kahjude vältimiseks.

Paragrahv 43. Riiklikult kehtestatud jahipidamise piirangute korral peab kahjusaaja esitama kahju hüvitamise taotluse Kesk-konnaametile ja seda vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korra kohaselt. Kahju hindab Keskkonnaamet vasta-valt §-s 44 kehtestatud korrale. Keskkonnaministeerium on ette valmistanud materjalid loa taotlemiseks riigiabi kasutamiseks. Nimetatud taotlus hõlmab endas suurkiskjate ja laglede poolt te-kitatud kahju hüvitamist riigi poolt (looduskaitseseaduse alusel).

7. peatükk „Riiklik järelvalve ja keskkonnale tekitatud kahju“Paragrahvid 44 ja 45. Eelnõu kohaselt sätestatakse järelevalve

kohustus valitsusasutusele ehk Keskkonnainspektsioonile, mitte selle asutuse töötajatele (keskkonnainspektoritele) nagu on sätes-tatud kehtivas seaduses.

Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või elupaiga kahjustami-sega keskkonnale tekitatud kahju määrad kehtestab sarnaselt keh-tiva seadusega Vabariigi Valitsus määrusega.

8. peatükk „Vastutus“Jahiseaduses sätestatud nõuete rikkumine on vastavalt karis-

tusseadustikule käsitletav väärteona, mille eest määratakse raha-trahv või arest. Väärteokoosseisude määramisel on arvestatud, et need oleksid võimalikult selged, arusaadavad ja üheselt mõisteta-vad. Vastutussätete astmestamisel on lähtutud eesmärgist mini-meerida selliste õiguserikkumiste hulka, mille ulatuslikum esine-mine võiks oluliselt kahjustada või ohustada jahiulukite soodsat seisundit või mille toimepanemine ohustaks jahil viibivate või teiste isikute elu, määrates nende eest suurimad trahvimäärad. Madalamat trahvi piirmäära on kohaldatud rikkumistele, mis ei



Tabel jätkub 23. lk

Tabeli algus 21. lk

Jätkub 24. lk

too kaasa jahiulukivarude kaitse seisukohast väga tõsiseid taga-järgi.

Paragrahv 46. Jahitunnistuseta jahipidamisel on võimalik määrata maksimumkaristus ehk 300 trahviühiku või arest. Seda seetõttu, et jahitunnistuseta isik ei ole eelnevalt läbinud jahipida-miseks vajalikku koolitust ning vastavate teadmiste puudumine võib põhjustada olulist kahju keskkonnale. Näiteks teadmatusest tingitud ulukite küttimine sigimisperioodil vms. Keskkonnains-pektsiooni statistika kohaselt on alates 2003. aastast jahitunnis-tuseta jahipidamise eest karistatud isikute arv langenud ligikaudu poole võrra ning 2010. aastal karistati ainult seitset isikut.

Paragrahv 47. Jahiloata jahipidamine tähendab üldjuhul ja-hiulukite küttimist lubatust suuremas mahus ning tegemist on seetõttu olulise rikkumisega. Kehtiva seadus kohaselt on jahipida-misel väike- või suurulukiloata kehtestatud erinevad trahvimää-rad, vastavalt 100 ja 200 trahviühikut. Tegemist on siiski võrdset kaalu omavate rikkumistega ning eelnõu kohaselt on jahiloata ja-hipidamisel maksimaalne karistus 200 trahviühikut. 2010. aastal karistati jahipidamisel suurulukiküttimise loata ainult 11 isikut.

Paragrahv 48. Karistatakse osalemise eest suurulukijahil küti-na, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit, kuid omamata sealjuures suuruluki laskekatse tunnistust.

Paragrahv 49. Tegemist on uue väärteokoosseisuga, mille eesmärk on motiveerida jahipidamisõigust realiseerivaid isikuid maksma riigieelarvesse jahipidamisõiguse tasu (10– 20 eurot).

Paragrahvid 50. ja 51. Jahipidamisel võib kasutada ainult ja-hikoeratõugu kuuluvaid koeri, kes omavad eeldusi humaanse ja eetilise jahipidamise korraldamiseks. Jahikoeri ei tohi katsetada ulukite sigimisperioodil vms juhul. Ette nähtud karistusmäär on sama, mis kehtivas seaduses.

Paragrahv 52. Tegemist on uue karistussättega, mis võimaldab määrata isikule väiksema karistuse, kui ta on jahile tulles unusta-nud kaasa võtta vajalikud dokumendid.

Paragrahv 53. Kehtiv väärteokoosseis näeb ette karistuse ja-hipidamise eest keelatud vahendiga või viisil või keelatud kohas. Eelnõu kohaselt lisatakse loetellu ka jahipidamine keelatud ajal. Keskkonninspektsiooni statistika kohaselt on kehtiva seaduse väärteokoosseisu alusel 2010. aastal karistatud 22 isikut. Seda on kolm korda vähem kui 2003. aastal. Ühtlasi vähendatakse karis-tusmäära 300lt trahviühikult 200le.

Paragrahv 54. Väärteokoosseis koondab eelnevates koossei-sudes nimetamata ja jahipidamist puudutavad olulisemad karis-tussätted.

Paragrahv 55. Peale uluki surmamist või haavamist jahiloale märke tegemata jätmine või vale märke tegemine on põhimõt-teliselt samastatav jahiloata jahipidamisega. Tegemist on siiski erineva väärteokoosseisuga, mis oma raskusastmelt on väiksema olulisusega, kui jahiloata jahipidamine.

Paragrahv 56. Jahilubade registrid on oluline infoallikas Kesk-konnainspektsioonile kontrollimaks küttimismahtude realiseeri-mist jms.

Paragrahv 57. Tegemist on ühe olulisema karistussättega. Eel-nõu kohaselt määrab Keskkonnaamet jahiulukite küttimismahu ja -struktuuri kahel juhul: esiteks suurkiskjate küttimiseks ning teisalt siis, kui on ohustatud jahiulukite soodne seisund. Sellest tulenevalt on kehtestatud piirangute rikkumine käsitletav väga olulise rikkumisena.

Paragrahv 58. Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevad kohustused on jahiulukite seireandmete kogumine ja jahiulukite

tekitatud kahju hüvitamise kohustus seadusega kehtestatud kor-ras.

Paragrahv 59. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud väljasta-ma maaomanikule tasuta väikeuluki küttimise loa. Väärteokoos-seis on vajalik takistamaks jahipiirkonna kasutaja teadliku tege-vust maaomaniku õiguste piiramiseks.

Paragrahv 60 ja 61. Võrreldes kehtiva seadusega on Keskkon-nainspektsioonil või kohtul edaspidi võimalik konfiskeerida ka väärteo toimepanemise vahend.

9. peatükk „Rakendussätted“Paragrahvid 62–63. Eelnõu kohaselt tagatakse praegu kehtiva

seaduse alusel keskkonnaministri määrusega moodustatud jahi-piirkondade õiguslik järjepidevus. Jahipiirkondade piiride muut-mine osutub võimalikuks juhul, kui Keskkonnaamet või jahipiir-konna kasutaja seda soovib.

Jahipiirkondade nimetus on varasema jahikorralduse seaduse alusel rendijahipiirkond, kehtiva jahiseaduse alusel aga jahipiir-kond. Selguse huvides ja lähtudes sellest,et uus jahiseaduse eel-nõu neil erisusi ei näe, loetakse rendijahipiirkonnad jahipiirkon-dadeks ja nimetatakse jahipiirkondadeks ümber jahipiirkonna piiride muutmisel.

Sama kehtib ka jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kohta. Praegu kehtiva seaduse alusel antud kasutusõiguse load kehtivad ulatuses, mis ei ole vastuolus eelnõu kohase seaduse sätetega. Ehk teisisõnu – eelnõu kohase seaduse jõustumisel ei muutu kehtetuks kehtiva seaduse alusel väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse load. Kehtima jäävad ka teised load – jahiluba, jahitulirelva luba, laskekatse tunnistus jne. Eelnõu kohaselt ei määrata jahiulukite küttimismahtu, -struktuuri jms edaspidi kasutusõiguse lubadega, vaid Keskkonnaameti käskkirjadega.

Paragrahv 64. Eelnõu kohaselt nähakse ette kaskkonnatasude seaduse muutmine, kuna jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asen-dataks jahimehe aastamaksuga ja selle suurus on vahemikus10 kuni 20 eurot aastas. Tasu suuruse määramisel on arvestatud ja-hinduslike projektide rahastamise vajadust. Keskkonnaministril on võimalus tasu suurust iga-aastaselt muuta vastavalt kinnitatud jahinduslike programmide mahule.

Paragrahv 65. Kehtiva jahiseaduse sätted, mis reguleerivad jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmist, kantakse üle looduskait-seseadusesse, kuna loodusliku loomastiku tehiskeskkonnas hoid-mise reguleerimine laiemalt on looduskaitseseaduse ülesanne.

Eelnõu kohaselt nähakse ette, et Keskkonnaamet annab loo-duskaitseseaduse alusel loa looma märgistamiseks, püüdmiseks ja jälitamiseks teaduse eesmärgil. Kuna looma jälitamine on eelnõu kohaselt võrdsustatud jahipidamisega, siis ei võimalda kehtivad regulatsioonid teaduslikel eesmärkidel näiteks talviste jäljeridade kaardistamist vms.

Paragrahv 66. Jahipidamisvahendite loetelu täiendatakse püs-toli, ja revolvriga.

Püstoli ja revolvri piiratud kasutamist jahipidamisel on põh-jendatud käesoleva seletuskirja osas, mis käsitleb §-s 25 sätestatut.

Paragrahv 67. Jahitunnistuse andmisele kehtestatud riigilõiv peab katma taotleja poolt esitatud dokumentide kontrolli, pa-berkandjal loa trüki- ja väljaandmiskulusid ning registripidami-sekulusid. Tulenevalt asjaolust, et kõik hinnad on tõusnud, on vajalik tõsta ka lõivu määra võrreldes kehtivaga.

Jahitunnistuse vahetamise, pikendamise ja taastamise riigi-lõiv peab katma taotleja poolt esitatud dokumentide kontrolli, paberkandjal loa trüki- ja väljaandmiskulusid.



Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise riigi-lõiv peab katma avaliku konkursi korraldamise, loa taotleja esita-tud andmete kontrollimise ja loa ning lisade väljastamise kulusid.

Jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamisele keh-testatud riigilõiv peab katma taotluste läbivaatamise ja seadusele vastavuse kontrolli, muudatuste tegemist kaardiregistrites ja jahi-piirkonna kasutusõiguse loa lisades.

Jahipiirkonna piiride ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa eest ettenähtud riigilõivu määrasid on oluliselt tõstetud. Kehtiva sea-duse kohaselt muudetakse jahipiirkonna piire reeglina 10 aasta jooksul üks kord jahimaade korraldamise käigus. Eelnõuga kao-tatakse jahimaade korraline korraldamine ning samad toimingud tuleb teostada jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamisel või muutmisel. Seetõttu on ühekordsed jooksvad kulud tunduvalt suuremad, millest tingituna on vajalik ka tõsta riigilõivu määra-sid. Riigilõivumäärade kujundamisel on arvesse võetud Keskkon-naameti keskmised tööjõukulud ning materjalikulu.

Jahiteooriaeksami ning laskekatse vastuvõtmise eest kehtesta-tud riigilõiv peab katma eksamineerimiskulusid koos ruumide ja lasketiiru rendi ning ekspertide töötasuga.

Suuruluki laskekatse vastuvõtmise ja tunnistuse väljastamise eest kehtestatud riigilõiv peab katma lasketiiru rendi, ekspertide töötasu ja dokumendi väljastamise kulusid.

4. Eelnõu terminoloogiaEelnõus ei ole kasutatud võrreldes kehtiva õigusega uusi ter-

mineid.5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.6. Seaduse mõjud6.1 Maaomanike õigustega seotud probleemide ja lahenduste

eelanalüüsMõju hindamisel on kesksel kohal maaomaniku õiguste taas-

tamisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduse ja keskkonnakaitse aspektid ning nende koosmõju maapiirkondade säästvale aren-gule. Maaomaniku jahiõigus tähendab õigust omal maal ise jahti pidada või anda see õigus kasutada sobivale jahirentnikule.

Kehtiva seadus ei eelda jahimaade kasutusse andmisel kok-kuleppeid maaomanikega ning halvimal juhul on maaelanikkond jahindusest üldse kõrvale jäetud. Suurim vastuolu seisneb selles, et jahiulukite kasvatamiseks ja elamiseks vajalikud investeeringud teeb maaomanik, sh kannab jahiulukite tekitatud kahjud põllu- ja metsamajandusele. Vähem tähtis ei ole ka kulutuste tegemine jahipidamiseks vajalikku infrastruktuuri, nagu teed, metsasihid jms. Jahindusse saab investeerida ainult maaomandit kasutades.

Eelnõu kohaselt tekib maaomanikul edaspidi õigus omal maal jahti pidada või jahinduslikku tegevust korraldada, st jahiõigust edasi anda jahipidamisest huvitatud isikutele. Sealjuures ei ole maaomaniku jahiõigus absoluutne ning liigikaitselistel eesmär-kidel seda ka piiratakse. Näiteks suurulukite küttimiseks vajalik jahipiirkondade moodustamise nõue. Samuti on eelnõu koosta-misel arvestatud väljakujunenud traditsioone ja stabiilsuse säi-litamist. Eelkõige on see seotud olemasolevate jahipiirkondade säilitamisega ning selleks vajalike regulatsioonide kehtestamise-ga. Muudatused ei too kaasa seniste jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemist. Küll aga tekib maaomanikel edaspidi võimalus jahipiirkonna kasutajaga kokkulepete sõlmimiseks või äärmisel juhul jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks, kui sel-leks peaks tekkima vajadus ja see on maaomanike ühine tahe.

6.2 Sihtrühmade määratlemine ja kaasatusEelnõu koostamisele eelnes Eesti esimese jahindusstrateegia

koostamine ning 2008. aastal valmis jahinduse arengukava aasta-teks 2008–2013. Jahinduse arengukava elluviimiseks, sh jahisea-duse eelnõu koostamiseks, on moodustatud keskkonnaministri jahindusnõukogu. Arengukava koostamisel ja jahindusnõukogu töös osalevad kõik jahindusega seotud sihtrühmade esindajad.

Eenõu koostamisel esindab jahimeeste huve suurima jahime-hi ühendava organisatsioonina Eesti Jahimeeste Selts, mille liik-meskonda kuulub hetkel ligikaudu 10 000 jahimeest (Eestis on kokku ligi 16 000 jahimeest). Kõige suurem jahindusega seotud sihtrühm on maaomanikud, kelle esindajateks eelnõu koostami-sel on Eesti Erametsaliit ja Eesti Talupidajate Liit. Veel on eelnõu koostamisse kaasatud Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustest on kaasatud Keskkonnaamet, Keskkonnateabe Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Oma hinnangu ja ettepane-kud eelnõule on esitanud ka Keskkonnainspektsioon.

6.3 Mõju looduskeskkonnale

Seniajani on arvatud, et jahindusorganisatsioonide õiguste järjepidevus maaomandi kasutamisel tagab avalikust huvist tule-neva ulukiasurkondade soodsa seisundi. Jahindus kui rekreatiiv-ne tegevus oluline eelkõige maapiirkondades ehk maaomanike endi hulgas. Jahindustegevus omab üsna suurt majanduspotent-siaali ning võib olla maaomanikule üheks alternatiivtulu allikaks. Jahindusest saadavad eri liiki hüved on oluliselt suuremad, kui jahiulukite tekitatud majanduslik kahju põllu- ja metsamajandu-sele. Selline on kogu Euroopa praktika ja seda seisukohta toetab teiste hulgas ka Euroopa Metsaomanike Organisatsioon. Oman-diõigus ja loodusväärtustest saadav kasu motiveerib maaomanik-ku nendesse väärtustesse panustama.

Kui maaomanik ja jahipiirkonna kasutaja ei saavuta omava-helist kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju ennetamiseks või selle hüvitamiseks, siis eelnõu kohaselt on maaomanikul sellest hoolimata võimalus nõuda tekitatud kahju osalist hüvitamist ja-hipiirkonna kasutajalt. Sealjuures tekib kahju hüvitise saamise võimalus alles siis, kui tekitatud kahju on maaomaniku omavas-tutusest suurem ning teisalt peab jahipiirkonna kasutaja hüvita-ma tekitatud kahju ainult osaliselt.

Kui meie peamise jahiuluki ehk põdra arvukus ei ületa 12 000 isendi piiri, siis kõigi eelduste kohaselt ei kaasne sellega olulisi kahjustusi metsamajandusele ning tekitatud kahjustuste ulatus jääb üldjuhul maaomaniku omavastutusmäärast madalamale. 2011. aasta loendusandmetel oli Eestis 12 500 isendit. Keskkon-nateabe Keskuse koostatud seirearuande kohaselt on 12 000 põtra (s.o 5 isendit/1000 hektari sobiva elupaiga kohta) põtrade ühtlase jaotumuse korral olnud sobivaks majanduslikuks taluvuspiiriks, tagades sealjuures asurkonna kõrge jahindusliku potentsiaali. Olulised metsakahjustused esinesid eelmise sajandi teises pooles, kui põdra arvukus oli vähemalt 20 000–30 000 isendit.

Metskitse arvukus on peale 2010. ja 2011. aasta raskeid talvi madalseisus ja erinevatel hinnangutel võiks metsskitse arvukus kordades suureneda. Kindlasti ei tohiks arvukus saavutada sellist taset nagu oli aastatel 2006 ja 2007, kui ekspertide hinnangul oli metskitse kevadine arvukus 150 000 isendit ja sellega kaasnesid massilised kahjustused metsakultuurides.

Eesti metsseaasurkond asub liigi levila põhjapiiril ning mets-sigade arvukus ei ole meie aladel kunagi olnud nii kõrge kui vii-masel kümnenditel. Põhjuseks on soojad talved ja üha suurenev lisasöötmine. Sellega kaasnevad olulised kahjustused põlluma-janduskultuurides, mistõttu tuleb teha valik metssigade kõrge


Jätkub 25. lk


arvukuse ja nende tekitatud kahjude hüvitamise vahel. Samas erineb metssiga teistest uluksõralistest (hirvlastest) selle poolest, et metssigade tekitatavat kahju on võimalik kõige efektiivsemalt ennetada. Põllumajanduskultuuride asukohad ja kahju tekitamise aeg on eelnevalt teada ning kahju tekitamise periood on suhteli-selt lühike ning selle ajal on lubatud jahipidamine. Seega on jahi-piirkonna kasutajal võimalik läbi eesmärgipärase tegevuse tõrju-da metssigasid kahjustuskolletest ja vähendada oluliselt tekitatava kahju suurust.

Jahiulukid jaotatakse ka edaspidi suur- ja väikeulukiteks. Suu-rulukitele jahipidamiseks suuremate jahipiirkondade moodusta-mise nõue on põhjendatud ja kannab liigikaitse eesmärki. See-vastu väikeulukijahti võib edaspidi maaomanik oma kinnisasjal korraldada kinnistu suurusest sõltumata ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei oma väikeulukid niivõrd kõrget jahinduspotentsiaali ja nende vastuolu inimese teiste eesmärkidaga ei ole märkimisväär-ne. Sellisest põhimõttest lähtutakse valdavalt ka teistes riikides. Kehtiva seaduse kohaselt võib ainult maaomanik ise (kui ta omab jahitunnistust) oma kinnistul jahti pidada, ja sedagi ainult juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 20 hektarit.

Omandiõiguste piiramine ja jahiõiguse andmine maaoman-diga sidumata ja suhteliselt kitsale kildkonnale, on põhjustanud jahinduse orientatsiooni suuulukitele ning ökosüsteemide oh-jamist ei käsitleta komplekselt. Kesk-Euroopas ja põhjamaades on püsiv omandiõigus eelduseks, miks maaomanikud on teinud mahukaid investeeringuid nt veelindude ja kanaliste elupaikade parandamisse ning intensiivselt tegelnud väikekiskjate arvukuse reguleerimisega. Väikekiskjate kõrge arvukus ja negatiivne mõju saakliikidele on tänase jahinduse kõige olulisem keskkonnakaitse probleem. Väikekiskjatel puuduvad kultuurmaastikel loodusli-kud vaenlased ning sellest tingitud nende kõrge arvukus ja liigen-datud elupaigad võimendavad kiskluse mõju lindudele ja pisiime-tajatele. Riiklikud kavad (kährikkoera ohjamiskava) ja mõnede jahindusorganisatsioonide kampaaniad kavandavad nn pearaha kehtestamist kähriku küttimise hoogustamiseks. Maaomaniku jahiõiguse laiendamine annab täiendava tõuke liigikaitse tegevu-sele ning motiveerib sellesse panustama.

Riigi peamiseks funktsiooniks jääb jahiulukiasurkondade jäl-gimine, küttimissoovituste esitamine ning piiravate meetmete ra-kendamine juhul, kui liigi soodne seisund on ohustatud. Otsuste langetamiseks vajaliku info tagab üle-eestiline jahiulukite seire. Selleks on loodud seirealade võrgustik ning lisaks on jahipiirkon-na kasutajatel kohustus teha mitmesuguseid vaatlusi ja üle anda kütitud ulukitelt kogutud bioloogiline seirematerjal (lõualuud, sigimisorganid jms). Eesti jahiulukite seire korraldust loetakse üheks paremini toimivaks süsteemiks Euroopas.

Eelnõu kohaselt on üks olulisemaid muudatusi valedel alustel koostatud jahiulukite elupaigamahutavuse hindamise mudelitel põhineva küttimismahtude määramise skeemi kaotamine. Prae-gu kehtiva korra kohaselt hinnatakse iga kümne aasta tagant jahi-piirkondade elupaikade mahutavust ning kehtestatakse jahipiir-konna jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus. Selle aluseks on 1960ndatel aastatel Eestis väljatöötatud väga liht-sustatud lähenemine ökoloogiliste protsesside modelleerimisele. Tartu Ülikooli teadurite tehtud analüüsi tulemustest selgub, et tä-napäeva teadmised jahiulukite ökoloogiast ei võimalda protsesse vajaliku täpsusega modelleerida.

Riiklikel institutsioonidel ei ole põhimõtteliselt võimalik omada sõltumatut informatsiooni jahiulukite absoluutarvukuste

kohta jahipiirkonnas. Jahiõiguse realiseerijad on seda liigikaitse-listel eesmärkidel ära kasutanud ning näidanud jahiulukite arvu-kust tegelikust väiksemana. Vastasel korral kehtestaks riik nor-matiividest ja jahipiirkonna kasutajate esitatud loendusandmetest tuleneva ulukiasurkondade seisundit ohustava küttimismahu. Ekspertide hinnangul oli näiteks aastatel 2006 ja 2007 jahimeeste näidatud metskitse arvukus mitu korda väiksem tegelikust arvu-kusest. Ühtlasi tekitab selline skeem näilise mulje, justkui riigil oleks detailne ülevaade ulukiressursi olemist ja seega ka alus iga-aasta jaoks küttimismahtude kehtestamiseks.

Eelnõu kohaselt kaotatakse riigi delegeeriv ja formaalne roll uluksõraliste küttimismahtude määramisel – need otsused lan-getabki edaspidi jahiõiguse realiseerija. Nii on jahiõiguse rea-liseerijal võimalik ka jahihooaja kestel korrigeerida esialgselt planeeritud küttimismahte jne. Siinkohal on oluline roll regio-naalsel jahindusnõukogul. Eelnõu kohaselt ei saa iga jahipiirkon-na kasutaja otsustada uluksõraliste küttimismahtu ja -struktuuri sõltumatult, vaid see tuleb kooskõlastada jahindusnõukoguga, kuhu kuuluvad regiooni jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajad. Seega vastavad otsused langetatakse laiapõhjaliselt ja konsensuslikult. Paindlik süsteem võimaldab efektiivsemalt taga-da jahiulukite optimaalse arvukuse piirkonnas. Erandiks jäävad suurkiskjad, kelle asurkonna suurust on riiklikel institutsiooni-del võimalik siiski täpsemalt hinnata. Riikliku suunamise vajadus tuleneb selle liigirühma vastuolulisusest ja haavatavusest. Riigil säilib täiendav õigus sekkuda ulukite küttimise piiramisse läbi küttimisaegade muutmise või kui seirearuande tulemustest näh-tub, et liigi soodne seisund on ohus või kui liigi arvukuse suure-nemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava. Tegevuskavale toetudes on võimalik kiiresti reageerida ning vajadusel teatud ulukite küttimine peata.

6.4 Mõju majanduseleAsjaõigusseaduse kohaselt on jahiuluk peremehetu vara, kuid

jahiuluki kasvamiseks ja elamiseks vajalikud ressursid ehk ja-hiuluki elupaik kuulub maaomanikule. Seega on maaomanikud pidanud seniajani jahindusega seoses kandma ainult kulusid. Ot-sesteks kuludeks on jahiulukite tekitatud kahju põllu- ja metsa-majandusele. Näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel kuluks hirvlaste kahjustatud metsanoorendike taastamiseks üks miljon eurot. Paraku ei ole täpseid andmeid ühe aasta jooksul te-kitatud kahju kohta, kuid hinnanguliselt on see 600 000 eurot. Erametsade kohta selline statistika puudub, kuid kõrvutades er-ametsade suuremat noorendike hulka, kuid samas metsauuen-dustööde väiksemat ulatust, on tõenäoline kahju suurus vähemalt samas suurusjärgus. Põllumajandusele tekitatud kahju suurust on hinnatud väga erinevalt, kuid nt metssea kõrge arvukuse juures ei ole see kindlasti väiksem kui metsamajandusele tekitatud kahju.

Edaspidi tekib maaomanikul võimalus oma kinnistul jahti pidada või jahinduslikku tegevust korraldada. Maaomaniku jahi-õiguse taastamine võimaldab maaomanikel sõlmida omavahelisi kokkuleppeid ning seada tingimusi jahipiirkonna kasutajatele. Kõige olulisem on seejuures kokku leppida ulukikahjustustega seonduvas. Tulevikus võib jahimaade rendile andmine olla maa-omanikule üheks tuluallikaks, mis. võimaldaks kompenseerida ka jahiulukite metsa- ja põllumajandusele tekitatud majandusliku kahju.

Siinkohal on oluline hinnata jahinduse majanduslikku po-tentsiaali. Kahjuks puuduvad ametlikud andmed praeguste jahi-


Jätkub 26. lk


piirkonna kasutajate majandustegevuse kohta. Näiteks ei ole tea-da, kui palju täna kasutatakse ulukiliha omatarbeks ja kui palju seda turustatakse. Samuti ei ole teada jahiturismiga teenitava tulu suurus (sh jahitrofeede müügist), ehkki aastas külastab Eestit li-gikaudu 3000 välisriikide jahimeest.

Üsna hea ülevaate jahinduse majanduslikust potentsiaalist annab Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavates jahipiirkon-dades korraldatavate oksjonite tulemused. Oksjoni korras rendile antud riigimetsamaa lahustükkide (ligi 2000 ha) keskmiseks hek-tari hinnaks kujunes 1,7 eurot. Ühe põdra, metssea ja metskitse küttimise hinnaks kujunes keskmiselt vastavalt 439, 219 ja 109 eurot. Kui need numbrid üldistada kogu Eestile, siis Eesti jahi-mehed oleksid valmis maksma nimetatud ulukite küttimise eest kokku viis miljonit eurot. Kui aga lähtuda ühe uluki hinnast ja kõrvutada seda näiteks 2010. aasta küttimismahuga, on tulemu-seks veelgi suurem summa – kaheksa miljonit eurot. Seejuures ei ole veel arvesse võetud punahirve, suurkiskjate ja teiste ulukite (väikeulukite) jahinduslikku potentsiaali. Eelnevasse tuleb siiski suhtuda selliselt, et üldjuhul olid oksjonite võitjateks jahiturismi teenust pakkuvad ettevõtted, mistõttu ilmselt ei peegelda see n-ö tavajahimehe tegelikku maksevõimet.

Jahinduse potentsiaal on kindlasti väga kõrge ning jahinduse pakutavad eri liiki hüved on oluliselt suuremad, kui jahiulukite tekitatud majanduskahju. See on kindlasti nii jahiulukite op-timaalse arvukuse korral. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmise positiivne küljena tulebki rõhutada eelkõige eelduste tekkimist jahiulukite tekitatud majanduskahju probleemi lahendamiseks osaliste kokkuleppel. Kuna jahinduse korraldamine eeldab edas-pidi maaomanike koostööd, siis mõjutab see kaudselt ka koos-tööd metsa- ja põllumajanduse valdkonnas ning aitab omakorda kaasa maapiirkonda üldise konkurentsivõime suurendamisele.

Seadusega loodud raamid jahiulukikahjude osaliseks hüvita-miseks ei muuda jahipidamist tänasega võrreldes oluliselt kalli-maks. Igal jahipiirkonna kasutajal on võimalik sõlmida maaoma-nikega täiendavaid mitterahalisi kokkuleppeid, mis piirkonniti võib jahipidamise tänasest odavamakski muuta. Seda eelkõige seetõttu, et riik loobub jahipidamisõiguse tasu võtmisest, millega väheneb jahimeeste riiklik maksukoormus.

6.5 Sotsiaalne mõjuKindlasti mõjutab eelnõukohane seadus maapiirkonda sot-

siaalset sidusust ning jahipidamist kui harrastust. Kehtivas õigus-ruumis on jahiõigus suhteliselt kitsa ringkonna privileeg, kuna määramata ajaks jahipiirkondade kasutusõiguse lunastanud ja-hindusorganisatsioonidel ei ole kohustusi jahipidamisvõimaluste pakkumiseks kolmandatele isikutele. Kõige teravamalt riivab see jahipiirkonnas elavate maaomanike õiglustunnet, kui jahipiir-kondi kasutavad jahindusorganisatsioonid ei võimalda neil jahi-pidamisega tegeleda. Kehtivas jahiseaduses ei ole ühtegi regulat-siooni selle kohta, kuidas näiteks kümmet hektarit maad omav jahimees saaks oma maal jahti pidada. See õigus on mittetulun-dus- või äriühingutel, kes omavad tema maid hõlmava jahipiir-konna kasutusõiguse luba.

Eestis on kokku 16 000 jahitunnistust omavat isikut, kellest ligikaudu 3000 ei ole jahindusorganisatsioonide liikmed ning kelle jahipidamisvõimalused on piiratud. Eelnõu kohaselt laie-neb jahindusega seotud isikute arv oluliselt. Ligikaudu 100 000 maaomanikul tekib otseselt või kaudselt võimalus jahipidamises osaleda või seda mõjutada. Seega maaomaniku jahiõiguse taas-tamine pigem avardab elanikkonna jahipidamisvõimalusi, kuna maaomaniku huvi on jahindusliku potentsiaali maksimaalne ära-

kasutamine ning jahipidamise kui teenuse pakkumine ja popu-lariseerimine. Näiteks põhjamaade maaomanikukeskne jahindus tähendab seda, et jahimeeste osakaal kogu ühiskonnas on mitu korda kõrgem kui meil.

Jahipiirkondi kasutavate jahindusorganisatsioonide edasine tegevus sõltub suurel määral sellest, milline on olnud senine side kohaliku kogukonnaga või kuivõrd on arvesse võetud maaoma-nike ootusi. Piirkonniti võib oluliseks faktoriks olla kohalike ja-himeeste (maaomanike) tõrjumine jahindustegevuse juurest vms.

Maaomanikel on edaspidi reaalne võimalus küsida jahipida-mise eest tasu, mistõttu, kui jahti peetakse võõral maal, võib prog-noosida jahipidamise kallinemist. Ehkki tuleb veel kord rõhuta-da, et see sõltub praeguste jahindusorganisatsioonide hoiakutest ja võib piirkonniti olla väga erinev. Eelnõu kohaselt asendatakse senine jahipiirkonna kasutusõiguse tasu (aastas kokku 430 000 eurot) jahimehe aastamaksuga, millega kavandatakse jahimeeste riikliku maksukoormuse vähendamist.

6.6 Mõju avalikule halduseleEelnõu jõustumisel väheneb riigi halduskoormus ebaotstar-

bekate riiklike funktsioonide kaotamise arvel. Kõige olulisem neist on jahimaakorraldustööde lõpetamine senises mahus ning sellekohase funktsiooni kaotamine Keskkonnateabe Keskuse ülesannete hulgast. Edaspidi koostavad ja muudavad jahipiir-kondade piirikirjeldusi Keskkonnaameti regionaalsed jahinduss-petsialistid. Ühtlasi muutub jahipiirkondade muutmine oluliselt paindlikumaks ja operatiivsemaks, lähtudes eelkõige jahipiir-konna kasutajate soovidest. Lisaks Keskkonnaametile tegelevad keskkonnaministeeriumi haldusalas jahindusfunktsioonidega Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakond ja Keskkonnains-pektsioon. Olulisi muudatusi nimetatud asutuste töökorralduses ette näha ei ole.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse ra-kendamise eeldatavad tulud

Kehtiv seadus näeb ette jahipiirkondade inventeerimise ja jahimaakorralduskava koostamise iga kümne aasta tagant. Ühe aasta jooksul inventeeritakse üldjuhul paar maakonda, tegevust rahastatakse riigieelarvest. Personali- ja tegevuskulud kokku olid aastatel 2008 ja 2009 vastavalt 120 000 ja 114 000 eurot. Eel-nõu kohaselt jahipiirkonna jahimaade korralduskavasid enam ei koostata ning nimetatud tegevuste rahastamise vajadust edaspidi ei ole. Jahipiirkondi hakkab edaspidi moodustama Keskkonna-amet ja seda teevad piirkondlikud jahindusametnikud. Nimeta-tud funktsiooni lisandumine ei too kaasa Keskkonnaameti eel-arve suurendamist, kuna jahindusametnike töökoormus vähenes oluliselt seoses haldusülesannete delegeerimisega Eesti jahimees-te Seltsile halduslepingu alusel 2009. aastal.

Kehtiva seaduse kohaselt maksavad jahipiirkonna kasutajad riigieelarvesse jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mida arvutatak-se pindalapõhiselt. Selle suurus on keskmiselt 10 euro senti hek-tari eest. Aastas teeb see kokku 430 000 eurot. Samas suurusjärgus rahastatakse iga aasta jahindusprojekte SA Keskkonnainvestee-ringute Keskuse kaudu.

Kehtiva seaduse kohaselt maksavad jahipiirkonna kasutajad riigieelarvesse jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mida arvuta-takse jahimaa hektari kohta. Selle suurus on keskmiselt 10 eu-rosenti. Aastas teeb see kokku ligikaudu 430 000 eurot. Eelnõu kohaselt kasutusõiguse tasu jahipiirkondade kasutajatelt ei kogu-ta. Jahimeestele kehtestatakse aastamaks, mida peab iga jahipi-damisõigust sooviv jahimees maksma vastavalt keskkonnatasude seadusega kehtestatud korrale. Aastamaksu suuruse määramisel


Jätkub 27. lk


arvestatakse selle administreerimisega seotud kulusid, aastamak-suga kaasneva jahimeeste registri pidamise kulusid, jahindusli-ke uuringute teostamise kulusid, jahindusalase teabe edastamise kulusid. Hinnanguline jahimeeste arv, kes aastamaksu tasuvad, on 18 000 (koos jahituristidega). Seega on riigile laekuv summa lähtudes tasu määrast vahemikus 180 000 kuni 360 000 eurot aas-tas. Samas väheneb vajadus riigieelarvelisteks kuludeks jahindu-sele 120 000 euro võrra (jahimaakorralduse läbiviimise ja kavade koostamise kulud). Nimetatud kulude kärbe tehti tegelikkuses juba 2010. aastal, kui otsustati jahimaade korraldamine peatada. Jahipidamisõiguse eest riigieelarvesse makstav jahimehe aasta-maks peab katma kulud jahindusalaste uuringute läbiviimiseks ja teabe edastamiseks ning riigi teiste ülesannete täitmiseks jahiulu-kivaru kui loodusvara jätkusuutlikul kasutamisel. Tõenäoliselt ei ole edaspidi vajadust jahindusprojektide rahastamiseks praeguses mahus, mistõttu võib väheneda ka keskkonnatasu suurus ehk ja-himeeste maksukoormus aastas.

Jahikoera passide andmiseks ja andmise üle arvestuse pida-miseks on planeeritud riigieelarvest jätkuvalt 1598 eurot aastas.

8. RakendusaktidEelnõu kohaselt tuleb seaduse rakendamiseks anda volitus-

normid üheteistkümne rakendusakti kehtestamiseks. Neist ühek-sa kehtestab keskkonnaminister määrusega ning ühe Vabariigi Valitsus määrusega. Teiste hulgas kehtestab keskkonnaminister ühe määruse keskkonnatasude seaduse alusel.

Kõik kehtiva seaduse alusel vastuvõetud rakendusaktid muu-tuvad seoses õigusliku aluse kehtetuks tunnistamisega kehtetuks.

1) Keskkonnaministri 14.05.2003 määrus nr 47 „Jahimaakor-raldusjuhend“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/13131095;

2) Keskkonnaministri 22.01.2003 määrus nr 7 „Jahipiir-konna kasutusõiguse loa vorm“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010019?leiaKehtiv;

3) Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 59 „Jahiulukite loetelu“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/1039409?leiaKehtiv;4) Keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 62 „Jahiulukite

loenduse metoodika, nõutavad küttimisandmed ja nende esita-mise kord, aruandeperiood ja tähtajad“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/13299455?leiaKehtiv;5) Keskkonnaministri 05.03.2003 määrus nr 17 „Jahiulukite

tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitami-se, läbivaatamise ja registreerimise kord“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/13130839;6) Keskkonnaministri 07.03.2003 määrus nr 20 „Jahieeskiri“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/13213567;7) Keskkonnaministri 05.03.2003 määrus nr 18 „Jahitunnis-

tuse taotleja koolitamise, jahiteooriaeksami ja laskekatse soo-ritamise, tunnistuse taotlemise ning tunnistuse andmise kord. Jahitunnistuse vorm.“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/13213562;8) Keskkonnaministri 10.12.2002 määrus nr 73 „Jahoiloa

vorm“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/227960;9) Keskkonnaministri 25.11.2005 määrus nr 72 „Jahipiirkon-

naga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja and-mata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010014;10) Keskkonnaministri 17.10.2002 määrus nr 61 „Suuruluki

laskekatse tunnistuse vorm“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/209457;11) Keskkonnaministri 17.04.2003 määrus nr 32 „Jahikoe-

rapassi saamise nõuded, taotlemise ja andmise kord ning passi vorm –

https://www.riigiteataja.ee/akt/570239;12) Keskkonnaministri 28.02.2003 määrus nr 15 „Jahijuha-

taja koolituse ja atesteerimise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13213558;

13) Keskkonnaministri 30.07.2002 määrus nr 49 „Rahvus-vaheliselt tunnustatud reeglite kohaselt hinnatavate jahitrofeede nimistu“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/189969;14) Keskkonnaministri 08.06.2004 määrus nr 69 „Medali-

väärsete jahitrofeede arvestuse pidamise kord“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/13131515;15) Vabariigi Valitsuse 12.02.2003 määrus nr 48 „Jahiuluki

ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad“ –

https://www.riigiteataja.ee/akt/13352531.Kavandatav looduskaitseseaduse muudatus toob kaasa jahiu-

lukite tehiskeskkonnas hoidmise korra üleviimise looduskaitse-seaduse reguleerimisalasse. Sellest tulenevalt kehtestab keskkon-naminister looduskaitseseaduse alusel ühe rakendusakti.

Keskkonnaminister kehtestab määrustena järgmised raken-dusaktid:

1) jahieeskiri;2) seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korral-

dama volitatud asutus;3) jahipidamise korraldamise alused kasutusse andmata ja-

hipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb välja-poole jahipiirkonda ning kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga;

4) jahikoera passi taotlemise ja andmise kord ning passi vorm;5) jahitunnistuse taotlemise, taotleja koolitamise, jahiteoori-

aeksami, laskekatse sooritamise ja tunnistuse andmise kord ning jahitunnistuse vorm;

6) jahiloa vorm;7) jahipidamisõiguse tasu suurus ning maksmise ja selle kont-

rollimise kord (keskkonnatasude seaduse alusel);8) jahiulukite tekitatud kahjustuste hindamise metoodika;10)jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimi-

se taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise kord (loo-duskaitseseaduse alusel);

11)jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm.Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega jahiuluki ebaseadusli-

ku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustami-sega keskkonnale tekitatud kahju määrad

Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas.Rakendusaktid jõustuvad ühel ajal seadusega.9. Seaduse jõustumineSeadus jõustub 2013. aasta 1. märtsil. Jõustumistähtaja valikul

on arvestatud kehtivas jahiseaduses sätestatud jahipiirkondade moodustamise tähtaegadega, samuti sellega, et eelnõu jõustumi-ne langeks kokku jahiaasta algusega, milleks on eelnõu paragrah-vi 8 kohaselt 1. märts.

10. Eelnõu kooskõlastamineEelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele

EIS kaudu. Esitatud märkused ja nendega arvestamise või mitte-arvestamise põhjendused on esitatud eelnõu lisas.





Marrek Puit OÜ otsib oma meeskonda harvesteri- ja forvarderioperaatorit.

Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega.

Kandidaadilt eeldame:*eelnev töökogemus *B-kat juhiluba

*tehniline taip *positiivne töösse suhtumineOmalt poolt pakume:

*konkurentsivõimeline töötasu*aastaringne töö

*head töötingimusedInfo tel 56678631, 5270686

CV saata [email protected]

RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Kõikide reklaamide ja kuulutuste avaldamine veebruari lõpuni tasuta.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected] aadress: [email protected]: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/Lehe pdf faili (vähendatud mahuga) saab tellida ka oma emailile, andes sellest emaili teel teada. Külastage meie lehekülge ka facebookis

Raplamaa Ühistööavaldab nüüd ka

kaastundeavaldusi. Võimalik lisada pilti,

luuletust.Avaldamine

täiesti tasuta.


Raplamaa Partnerluskogu

infopäev LEADER meetmetest

10. jaanuaril kell 15 Rapla Maavalitsuse saalis

Meede 3.1 - Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine rahvakultuuri (pärimuskultuuri) tradit-sioonide toetamiseks eeskätt nn pehmete tegevuste jaoks, aga ka rahvariiete ja rahvamuusikainstrumenti-de soetamiseks. Taotlejad võivad olla pärimuskultuu-riga tegelevad küla-, käsitöö, kultuuriseltsid, samuti vallavalitsused. Toetuse suurus on kuni 4500 eurot ja toetus katab kuni 90% projekti kuludest.

Meede 5.1 - Inimressursi ja sotsiaalse kapitali aren-gu toetamine on toetusmeede eeskätt noortetöö pro-jektideks, (sh noortelaagrid, koolitused, teavitusüritu-sed, aga ka muusikalised ettevõtmised. Toetust saavad niihästi noortetööga tegelevad seltsid, seltsingud kui ka vallavalitsused. Toetuse maksimaalne summa on kuni 5 000 eurot ja see katab kuni 90% projekti kulu-dest

Taotluste esitamise tähtaeg on 18-22. veebruar 2013.a

Meetme nõustaja Iris Haiba, e-post [email protected]

Rohkem teavet loe: www.raplaleader.ee

B-kategooria mootorsõidukijuhtide koolitus Märjamaal

Uus B-kategooria mootorsõidukijuhtide koolitus algab

17. jaanuaril kell 17 Märjamaa gümnaasiumis.

Info www.raivo.eeEelnev registreerimine vajalik

tel: 5665 2971

Loeng: kogu tõde violetsest16. jaanuaril kell 17-18

Rapla RahvakoolisSilvi Tarto värviteemalise loengusarja II

loengOsalustasu 2.- EUR

Teave tel: 520 3090 (Silvi)

4. allveekabeturniir13. jaanuaril kell 10

Valtu spordimaja ujulasRegistreeritakse kuni 60 osavõtjat ja registreeruda

saab facebookish t t p s : / / w w w . f a c e b o o k . c o m /

events/510260322327614/ või e-mailiga [email protected] (saada oma nimi ja telefoninumber).

Turniiri raames mängitakse 7 vooru, iga vooru pik-kuseks 12 minutit.

Osavõtutasu on 4EURi ja tuleb maksta kohapeal sularahas.

Igale osalejale medal, esimesele kolmele auhind!Registreerunute nimekiri on näha aadressil: http://

www.diverinside.us/1947.htmlMeenutusi eelmistest turniiridest leiab:http://www.diverinside.us/869.htmlhttp://www.diverinside.us/1364.htmlhttp://www.diverinside.ee/1607.htmlvõi facebookist allveekabe grupist.

4 2 1 6 5 9 8 2 4 7 8 1 8 3 4 5 1 4 7 3 8 6 6 4 2 1 5

2 8 6 5 4 3 7 9 13 4 7 2 1 9 6 5 89 1 5 8 7 6 4 2 34 2 3 7 6 5 8 1 98 7 9 1 3 2 5 6 46 5 1 9 8 4 2 3 75 3 2 4 9 8 1 7 67 6 4 3 2 1 9 8 51 9 8 6 5 7 3 4 2

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 2