Raplamaa Ühistöö nr 12, 19. märts 2014

Nr. 12 (116) 19. märts 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk

Jätkub 4. lk

Jätkub 6. lk

Ei kannatanud Euroopa Liit kaua seda ülekohut, mis nende endi nina all Siim Kallas tegi.

Euroopa seaduste järgi läheb tema teguviis vastu-ollu Euroopa Liidu toimimise lepinguga, kus seisab, et “oma ametiaja jooksul ei tohi komisjoni liikmed töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal”.

Hiljuti kirjutas europarlamendi saadik Indrek Ta-rand nördinult Õhtulehes, et meie eurovolinik Siim Kallas on oma kodupoliitikasse naasmise vangerdus-skeemis otsustanud endale esialgu alles jätta ka kõrge eurovoliniku ameti.

Kas rahagarantiide uurimine ka midagi tuvastab.

Praegu on aktuaalsed kaks majanduslikult väga tähtsat sammu meie riigi edasise elu peeglis.

Fosforiit on kuld, mille peal istume ja raudtee on see, mis lõhestades Eestit võib targa planeeringu korral

Georg Ots

Kunagi tuli üks minu tollane alluv minu juurde kü-simusega, miks Georg Ots sai endale laeva nime. Tuli siis noorele näitsikule asja seletada. Muidugi, noortel on omad kumiirid ja neid nad teavad une pealt peast.

Eesti kuld ja rauast tee

Siim Kallase viimane karje

Georg Otsa meenutades

Aivo Oina

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lk

Jätkub 3. lk

Eesti Päevaleht avalikustas 20 aastat kitsas ringis hoitud kirjavahetuse, mis näitab, et endise peaminist-rikandidaadi Siim Kallase allkirjaga väljastati aastatel 1994-1995 kümme kallist garantiikirja. Nende väärtus kokku oli 1,3 miljardit Eesti krooni.

Üllataval kombel ei kajastu aga suured garantiid Eesti Panga iga-aastases bilansis. Teisisõnu: neid kal-leid lubadusi polnud kuni tänaseni Eesti riigi silmis sisuliselt olemaski.

Brüsselist Toompeale valitsusjuhiks üritanud Siim Kallase pihta antakse kriitikatuld nii Euroopa südames kui ka kodumaal. Et miks ta volinikuametit loovutada

ei taha ja miks talle miljonilised kahtlased garantiikir-jad kuidagi ei meenu.

Ka on eurosaadikud pahased, et Kallas plaanib oma vabaneva koha pärandada lahkunud peaministrile Andrus Ansipile. Selles näevad nad ohtu, et peagi alga-va valimiskampaania tõttu jääbki uuel Eesti volinikul europarlamendi ette astumata. Nii rikutaks taas kõiki kehtivaid reegleid.

Usun, et Kadriorgu minemata jäämise põhjuseks oli see pagana sakslane Alzheimer. Võttis see ju Siimu

Äkki siit oleks saanud parema peministri-perekond Rosimannused vabal hetkel.



Algus 1. lk

Siim Kallas koos ühe oma kirstunaelaga.

peast kõik mälestused ja teadmised neist kadunud mil-jonitest ning paljustki muust, mis järjest kalevi alt väl-ja koorub. Aga poliitikul peab olema mälu. Laitmatu mälu.

Arvan, et ilmselt on Laar siiski panga arhiivist leid-nud veel huvipakkuvat materjali ja siit siis nõue, et kui sinult tuleb segane piuks, siis mina hakkan rääkima. Kogu see rahaga afäär on nii läbipaistev, et teistsugust otsust oleks võimatu olnud teha, kui Kallas nüüd tegi. Ainult ärgu lootkugi, et ta rahule jäetakse. Tegemist on ikkagi väga suurte summadega meie riigi mõistes ja seda lihtsalt ei maeta maha. See materdamine jätkub veel kindlasti.

Riigikogu väliskomisjoni juht, IRLi liige Marko Mihkelson leiab, et Siim Kallas oleks pidanud Eesti peaministriks kandideerides teavitama Euroopa Ko-misjoni oma tagasiastumisest transpordivoliniku ko-halt, sest vastasel juhul on tegemist huvide konfliktiga.


„Minu meelest sai Reformierakonna moraalne al-lakäik alguse Ansipi saamisest erakonna esimeheks. Sellest ajast on hakanud domineerima üks tõde ja see on Ansipi ja tema lähikonna tõde. Teistele on üldiselt antud soovitus, et kui olete vait, siis olete toiduahelas, kui on oma arvamus, siis olete kusagil mujal,“ ütles Ojuland.

Politseis oli laupäevaks, 15. märtsiks registreeritud meeleavaldus Kadrorus presidendi lossi juures, mil-lega grupp inimesi soovis president Toomas Hendrik Ilvese tähelepanu juhtida asjaolule, et Siim Kallasel puudub Eesti rahva mandaat peaministriks asumiseks. Nüüd jääb see mõttetu asi ära.

Kogu selle valitsuskemplemise ja Kallase saaga juu-res pöörakem pilgud sissepoole.

Eestis elab täna enam kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega. Õi-

Jätkub 4. lk


Algus 1. lkguskantsleri hinnangul on neist ligi 63 000 lapsed, kes elavad kas absoluutses vaesuses (45 000 last) või vae-susriskis.

Samas oli 2013 a. Eestis 6000 rikast, kellel on fi-nantsvara kokku 2,6 miljardit eurot, ütles privaat-pangandusfirma Zenith Capital Management partner Kristel Meos. Rikaste inimeste all mõeldakse privaat-pankade kliente, kelle vara väärtus on suurem kui 100 000 eurot...

Meie riigis ei tule poliitikas praegu küll mingit ava-tust, arvestades nende

jäärapeadega, kes praegu võimul on ja kellel puu-dub igasugune huvi oma rahva vastu ja pealegi kellel on igasuguseid rahaafääre seljataga. Iialgi ei tule nen-dega mingit avatust, rääkida võib palju, aga rahvas vaevleb tõesti alandavas vaesuses.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et prae-

gune kunstlikult tekitatud valitsuskriis ning sellega kaasnev poliitiline skeemitamine toob selgelt esile rii-gikogus esindatud poliitiliste jõudude võõrandumise ülejäänud ühiskonnast ning võimetuse adekvaatselt töötada ühishüve heaks. Konservatiivne Rahvaera-kond peab parimaks lahenduseks tekkinud olukorras riigikoguväliste spetsialistide valitsuse moodustamise, mis töötaks kuni järgmiste korraliste valimisteni.

Siim Kallas polnud oma endistele oletatavatele patutegudele toetudes „raudne mees“. See oligi tema viimne karje.

Aga peaminister peab olema nii minevikus kui ka tänapäevas igati puhas isik.

Kas leiab sellise ilma erakorraliste valimisteta? Pre-sident proovib. Aga mustlane proovis ka…

Jeremy Nagelmyller


Kalapüügi võistlus Loosalu Ahven 2014

22. märtsiljääb ära

20. märtsil kell 19Kuimetsa rahvamajas

Vilde Teatri tragikomöödia “Fokstrott”Osades: Aire Pajur, Rein Annuk, Katriin Laurson, Priit Tsirp, Egle Adams (Tartu üliõpilasteater),Taavo Mä-

giveerPilet:7€; õpilane, pensionär 5€.Piletite broneerimine ja eelmüük tel: 5347 2669 Küllikihttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7290.html


Algus 1. lkhoopis kasulikuks muutuda.

Kui peeti vene aegu toda fosforiidisõda, siis oli see pigem poliitiliselt kaval vastuseis NSVLi rikastumisele meie rahva ja maa arvelt. Rahvas kartis lauskaevanda-mist ja sellest maha jäävat suurt sodi.

Täna on teine pilt. Fosforiidi hind tõuseb lausa tun-didega. Kaevandamiseks on tänaseks palju targemad moodused ja õpetused. Ei sodi, ei maapinna hilise-maid vajumisi.

„Innovaatiline tootmine, tark spetsialiseerumine, tööturgu arvestav haridussüsteem, teaduse ja ettevõte-te koostöö“ Need on tuleviku märksõnad, ütleb Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. Ja temal on õigus!

Meie fosoriidivarud on Euroopa suurimad. Nende kasutamiseks on praeguseks olemas tehnoloogiad, mis ei kahjusta keskkonda. Seda kahjuks ei mõista täna-seks vananenud poliitikud ja muud seda tüüpi asja-mehed. Ja eks ole ka tore ennast eksponeerida selle hirmutava teemaga rumala rahva ees, nagu püüab teist „fosforiidisõda“ üles kütta tänaseks kõrbenud poliitik ja endine petturist vallavanem Juhan Aare.

Fosforiidimaardlate all on aga uraanimaardlad. Meil on põlevkivi ja põlevkivikeemia, ja meil leidub täiesti arvestatavas koguses rauamaaki.

Selleks, et targalt asju ajada, peaks kogu kaevandus-süsteem kuuluma eranditult riigile koos kõikide tänas-te pankadega. Mida see tagaks? Inimesed, kes täna Vi-rumaal vaesed ja kartlikud oma majaaluse maa pärast, võiks ahvatlevatel tingimustel ümberasustada kasvõi mere äärde. Tuleks teha sellised ettepanekud, millest arg inimene ei suudaks keelduda. Loomulikult pak-kuda, mitte mingil juhul sundida! Aga lõpplahendu-ses tuleksid võitjaiks just ümberasustatud, kes saaksid kaunima elukeskkonna kui täna. Ja riik, olles kõiges initsiaator, suudaks seda ka soliidsel moel pakkuda.

Nii lihtne see ongi.

Pärast II maailmasõda oli Norra pea sama vaene nagu meie 90datel aastatel. Kordades aga oli enam riiki, ühiskonda, haritust ning sidet ja usaldust nen-de vahel. Kui leiti nafta, loodi riiklik firma Statoil ning riiklikuks on ta jäänud tänini, kindlustades ühiskonna jõukust, mis on igast norrakast teinud reaalselt miljo-näri. Lisaks muidugi oskus teenitud kasum kulutada haridusele ja innovaatilisusele. Meie ühiskond on aga jäänud kauboiaja tsüklisse, kus otsustab valitsejatele sokutatud raha ning kõik meie vähesed maavarad lii-guvad vaikselt, aga järjekindlalt erakätesse. Riigile, s.o. meile jäävad ainult kaevandustasud, lisaks veel tööta-jate maksud, kogu sisuline kasum aga rikastab käputäit omanikkeja liigub siit välja. Kas Norra on vähem ka-pitalistlik, kui meie, või miks siis nemad ei müü oma kroonijuveeli ärikatele, aga meie valitsejad müüvad?

Nüüd rauast teest Euroopasse. Paljastuste tõttu hä-biga lahkunud Siim Kallas lubas oma ebaseaduslikus peaministrikampaanias teha Eestis referendum sel-le raudtee vajalikkuse ja asukoha asjus! Selline pööre pani ka Euroopa Liidu juhid ehmatusest õhku ahmi-ma. Nende oma transpordivolinik ja toimetab nende põhiidee vastu. See oli viimane piir ja usun ka peamine põhjus koheselt Eestist lahkumiseks. Mis temaga Brüs-sel edasi teeb, pole tõenäoliselt enam meie asi.

Aga raudtee küll. Majandusgeograaf Ardo Aasmäe on väga selgelt põhjendanud trassi kulgemist üle Tar-tu ja Valga. See oleks Eestile kasulik ja mis peamine, ehitada oleks imelihtne, tehes seda kõrval oleva raud-tee pealt tõstukite ja muu tehnikaga. Samas jääks ära kemplemine maadega, sest üldiselt raudteede otseses naabruses pole võõrandamist nõudvaid kalleid krunte.

Kui nüüd tõesti suudab rahvas ja ajakirjandus paika panna Kallase poolt parteilasena antud lubaduse, teha referendum, saame teada ka tõe. Rahva tõelise soovi.

A. Aju

Eesti kuld ja rauast tee

Hotell Salzburg, aadressiga Pärnu mnt 555 (Tallinna linna piiril),

pakub tööd ettekandjale ja hommikulaua kokale.

Töö graafiku alusel, vajadusel pakume ööbimisvõimalust. Täpsem info [email protected] või telefonil 6503 971.


Jätkub 7. lk

Algus 1. lk

See, nagu tänaseks on ajalukku vajunud Soome vahet kurseerinud laev, mis ka Gorbatšovi hotelliks läbirää-kimistel oli, on ka Georg Ots noortele tundmatu mi-nevik.

Eelmise riigi ülipopulaarne laulja nii meil, Soomes kui ka tollases N-Liidus, sündis 21. märtsil 1920 Pet-rogradis ja lahkus 5. septembril 1975 Tallinnas.

Mäetan, kui lindistasime laulu filmile „Vallatud kurvid“ „Mõtisklus“, kus esmakordselt kasutati ka Ees-tis toodetud Heino Kalmo eksperimentaalset elekt-riorelit, laulis Georg selle loo sisse otse ja ainult kahe duubliga. Tollal tehti kõik salvestused loomulikult ja koos koori ja orkestriga. Mitte nii, nagu nüüd, kus fonogrammi aetakse sisse kolm-neli kuud ja alles siis laulab laulja selle jumal teab, mitme duubliga, enne kui asjast asja saab. Georg Ots oli võrratu laulja ja palju-del kontsertidel laulis otse noodist. Laulis väga mitmes keeles, olles lõpetanud Tallinna Prantsuse Lütseumi

1938. aastal. Hiljem õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas inse-nerihariduse 1941. aastal.

Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Lenin-gradi.

Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribri-gaadid Nõukogude tagalas.

Pärast sõda, aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuu-sik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.

Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Esto-nia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta ala-tes 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regu-

Georg Otsa meenutadesAivo Oina

Laev Georg Ots.


Algus 1. lk

Georg Otsa bareljeef Kaarli pst 5 maja ukse kohal.


laarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse.

Väga palju häid lindistusi tegi Georg Ots Soomes, kus tänaseni on Eestit tutvustavaks lauluks „Saaremaa valss“.

Georg Ots esines mitmes filmis, kuulsaim neis „Mister X“

Georg Otsale omistati 1960. aastal Nõukogude Lii-du rahvakunstniku nimetus, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele.

Aastatel 1980–2002 sõitis Tallinna-Helsingi liinil Georg Otsa järgi nime saanud reisiparvlaev.

5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm “Georg” Georg Otsa elust.

Filmi režissöör on Peeter Simm, stsenaariumi kir-

jutasid Mati Põldre ja Aleksander Borodjanski. Fil-mis mängivad Marko Matvere, Anastassia Makejeva, Renārs Kaupers jt.

Erakordse andega laulja jäi maailma ooperilavadel tundmatuks. Peale Eesti tundis ja armastas teda vaid Venemaa ja Soome publik. Aeg oli selline. Nõukogude süsteem oli oma talentide suhtes kiivas. Film jutustab Laulja loo, kõneleb saatusest, mida vormisid keeruli-sed ja muutlikud aastad. See on ka väga isiklik lugu armastusest, intriigidest, perekonnast.

Väga hea on ka endise raadiokolleegi Kulle Raigi raamat „Saaremaa valss“, mille trükkis kirjastus Var-rak 2003. aastal.

Siin pakutud viimane salvestus oli ka viimane, enne Georg Otsa lahkumist.

Jätkub 8. lk


Algus 1. lk

Jätkub lk 9


Aga kuulakem ja meenutage:https://www.youtube.com/watch?v=EdqCjLaq_0s Mõtisklus http://www.youtube.com/watch?v=Ul72o6LVX0Y Saarenmaan valssihttps://www.youtube.com/watch?v=tR_JSnzhNhM Ave Mariahttps://www.youtube.com/watch?v=oe6ODYyBOPI Laulu virran rannallahttps://www.youtube.com/watch?v=jq6-NSnlZxs Mustanmeren valssihttps://www.youtube.com/watch?v=VU24R-QQjI4 Meloodiahttps://www.youtube.com/watch?v=ckPg1u8X5HQ Catarihttps://www.youtube.com/watch?v=24YB6SRJA1Y Taiga Taigahttps://www.youtube.com/watch?v=fOsSL4EFdZU Peagi saabun tagasi su juurdehttps://www.youtube.com/watch?v=0Rx2gebSAPU Rakastan sinua elämähttps://www.youtube.com/watch?v=0DhQgTW-UD4 Uudelleen jos luokses tulla voisin…https://www.youtube.com/watch?v=Tmy6G222LuI Muuttuvat lauluthttps://www.youtube.com/watch?v=AG4SX9qZ_Rw Song of Pali RaczSee viimane salvestus on tumedates prillides, sest silm oli tollal juba välja opereeritud raskekujulise ajuvähi

tõttu.

Kaader filmist Georg.


Kallid koerasõbrad! Eesti Koerte Pääste Selts soovib peatselt avada kodulehe,

et koerte abistamisega seonduvat infot veelgi paremini levitada ja rohkemate abivajajateni jõuda.

Kutsume häid inimesi üles aitama koguda kokku 150 eurot,

mida vajame Baltic Boulevard poolt koostatava kodulehe käivitamiseks.

Sobivas suuruses annetuse saab kanda Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Swedbanki kontole 221055925168.

Iga väiksemgi panus on oluline! Aitäh!






Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Läte: Ehalill Halliste gobeläänid (saalis)

Eesti kaunimad raamatud (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Rapla valla lasteaedade laste tööde ühisnäitus (lasteosakonnas)

Oma ja hää lugemisvara: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Великие художники: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Teatrilaev: teavikute näitus (lugemissaalis)

Oi, kui ilus raamat!: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

Rapla Kultuurikeskuses

7. aprillil kell 11

Viljandi Laste- ja Noorteteater

REKY PUNAMÜTSIKE

PILET 5 €

Doonoripäev 31.märtsil kell 10.30

Rapla Kultuurikeskuses


Meeldib.eeLaupäevaõhtu.Mitmekorruselises majas avatakse aken ja naiste-

rahvas karjub:“Maria, kas minu Mihkel on sinu juures?”“Ei ole!”“Olga, kas minu Mihkel on sinu juures?”“Ei ole!”“Alma, kas minu Mihkel on sinu juures?”“Ei ole! Aga milles küsimus?”“Me läksime riidu ja ta ütles mulle, et läheb litsi-

desse!”***Saunaõhtu.Mehed räägivad oma naistest.Üks jutustab teistele:“Aga minu naine töötab mingis salajases vabrikus, vist

sõjatehases, nagu ma olen aru saanud… Ja millegipärast töötab ta alati öises vahetuses. Ja seal tehases sunnitakse neid veel igal ööl jooma, et nad ei mäletaks, mida nad seal teevad… Hommikul tuleb ta koju, väsinud kui koer ja ju-bedas pohmellis, midagi ei mäleta, aga raha teenib päris palju…”

***“Me istume igal õhtul kodus, absoluutselt mitte kuskil ei

käi!” karjub naine vihaselt mehe peale.“Võiksime minna kinno või teatrisse või restorani või

sõpradele külla… Aga ei!Kogu aeg muudkui kodu, kodu, kodu…!”“Hea küll, ära tänita! Varsti lähen prügi välja viima, siis

võtan su kaasa!” mühatab mees vastu.***Sõbrad omavahel:“Jaan, kas see kreem, mida su naine alati apteegist ostab,

on näokreem?”“Ei, see on rasestumisvastane vahend,” vastab Jaan.“Kuidas nii?”“Noh, kui ta on selle endale näo peale määrinud, siis on

hirmus talle lähenedagi…”***Ma olen õnnelikus abielus.Mu naine toob mulle igal hommikul kohvi voodisse.Kuid ma ei saa siiani aru, kuidas tal õnnestub mind

kogu aeg nii suures linnas üles leida…???***Mees läheb kuu aega pärast abiellumist tööle.Kolleegid on tema ümber karjas ja tunnevad huvi:“Noh, kuidas siis mesinädalad läksid kah?”“Mis need mesinädalad on?” ei saa mees aru.“Noh, kui võrrelda abielu sõnnikut täis purgiga, kus

kaane all on õhuke kiht mett, siis mesinädalad ongi see õhuke meekiht,” selgitavad kolleegid talle.

“Aa, selge… Tundub, et mina avasin selle purgi teisest otsast…”

‘‘‘

Abielupaar lõunastab.Naine aga ainult nokib toitu ega söö peaaegu mitte mi-

dagi.“Kallis, miks sa ei söö?” küsib mees üllatunult.“Kas sa siis tahaksid, et ma paksuks läheksin ja rasvase

lehmaga sarnaneksin?!? See oleks ju õudne!”“Söö ja ära muretse! Usu mind – ega kõhn lehm parem

välja ei näe…”***Naine on haige ja lamab voodis teki all ning mees püüab

ise lõunasööki valmistada.“Kallis,” hüüab mees köögist, “ma otsin pipart ega suu-

da seda kuidagi leida! Kuhu sa selle pannud oled?”“Küll sa oled ikka käpard!” pahandab naine. “Pipar on

ju kolmandal riiulil kakaokarbis, karbil on veel kleebis, millele on kirjutatud “sool”. Jumal, kui saamatud need me-hed ikka on…!”

***“Doktor, mu mehel hakkab seksuaalenergia kaduma.

Mida küll teha?”“Kui vana ta teil on?”“Seitsekümmend viis!”“Kuulge, sellisel juhul oleks lihtsalt patt seda täie võim-

susega nõuda! Millal te seda esmakordselt märkasite?”“Esimest korda? Täna öösel… ja …siis hommikul jäl-

le…!”***Vanamemm tuleb toidupoest koju kahe suure ja raske

kotiga.Taat läheb talle ukse peale vastu ja ütleb:“See asi peab lõppema, kallis! Sinu eas naine ei tohiks

enam sellist suurt raskust kanda!”“Aga mida siis teha?” küsib eit.“Käi parem kaks korda…” soovitab taat.***Mees tuleb arsti juurest ja kurdab naisele:“Sain teada hirmsa uudise. Arst ütles, et veel 30 vahe-

korda ja siis saabub mul absoluutne impotentsus…”“Issand, kui õudne!” hüüatab naine. “Neid järelejäänud

päevi tuleb siis väga targalt kasutada, peame tegema nime-kirja!”

“Ära muretse, ma juba tegin! Sind seal ei ole!”***Äsjaabiellunud perekond.Naine ütleb iga päev mehele:“Kullake, pane see punane põll ette ja pese nõusid!”“Kullake, pane see punane põll ette ja keeda lõunat!”“Kullake, pane see punane põll ette ja korista toad ära!”“Kullake, pane see punane põll ette ja vii prügi välja!”Kolme aasta pärast läheb mehel lõpuks kops üle maksa

– ta kisub vihaselt põlle eest, trambib sellel jalgadega peal ja karjub naisele:

“Kõik! Aitab! Kuradile see punane põll! Ma tahan si-nist!!!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72 73

74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88

89 90 91 92 93 94 95 96

97 98 99

100 101 102

103 104 105

PAREMALE 1 Hele, selge 6 Number 10 Entusiast 18 Levikuala 19 Lõõritama 20 Riik Aafrikas 21 Küla Saaremaal 22 Leedu rahaühik 23 Vanarooma meeste üleriie 24 Poisinolk 25 Tasutav summa 26 Eesti poliitik 27 Väike paadisadam, väikese laeva

randumiskoht 28 Eesti lastekirjanik 31 Üldjooneline kava 34 Jalgpallur 36 Sihvakas 38 Tülinoriv 40 Endine Eesti näitleja 42 Vaap, glasuur 45 Sünnis, sobiv 47 Prantsuse maalikunstnik 49 Preesents 51 Eesti raadiojaam 53 Kahvelpurjedega purjekas 55 Kartulisort 56 Suusatreener 59 Üleannetu 60 Koduloom

62 Küla Harjumaal 64 Objekt 66 Tarad 67 Email 69 Lojaalsed 71 Raha hoiukoht 73 Vald Lääne-Virumaal 74 Asomnia 77 Riisiviin 80 Aerudega sõjalaev 81 Teatud taara 82 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 84 Kanada laulja 86 Eesti poliitik ja naljamees 89 Soomlaste äikesejumala UKKO

naine 92 Informatsioon 94 Kala, karplane 95 Kosk 97 Viie Moosese raamatu nimetus

juutidel 98 Kleepima 99 Mõõteriista näit100 Määrsõna101 Riidesort102 Lame, vaimukuseta, kulunud103 Korratus olukorras104 Omaani pealinn105 Järv Armeenias

ALLA 1 Vasar 2 Mordva keel 3 Lill 4 Kütteaine 5 Mitte kunagi 6 Linn Venemaal 7 Ravimtaim 8 Proov 9 Jõesilm 10 Taimestik 11 Armastushaldjas 12 Naelking 13 Osmani väepealik 14 Aplus 15 Vanamees 16 Taevane asukas 17 Rabamurakas (murdes) 29 Maakoore graniidikiht 30 Kuum 32 Leiva- või saiapätsike 33 Teraviljatoode 35 Heli-, muusika- 37 Eesti rallisõitja 39 Eesti kirjanik 40 Laulude raamat 41 End Soome peaminister 43 Hästi magus asi 44 Küla Raplamaal Rapla vallas 45 Kolp 46 Sinine pigment 48 Vana 50 Suveõunasort 52 Teatud tantsupidu 54 Raiskamine 57 Liigne, ülearune 58 Kübe 60 Jõgi Kesk-Euroopas 61 Nakkumine 63 Läti rahaühik 65 Kuur, küün 67 Karm, kõva 68 EW riigimees 70 Kunstivool 20. saj algul 72 Innukalt 75 Endine Eesti näitleja 76 Hulkuma 78 Asula Harjumaal 79 Kreeka-Rooma kultuur 81 Riik Aasias 83 Endine Eesti ooperilauljatar 85 Küla Harjumaal 86 Ahne 87 Käepärane, õdus 88 Sõna kirikus 90 Rämps, trään 91 Armeenia kangelane 93 Siga 95 Õudne 96 Krokodill vene multikatest


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72 73

74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88

89 90 91 92 93 94 95 96

97 98 99

100 101 102

103 104 105

PAREMALE 1 Kartulisort 6 Ankruvinn 10 Suurepärane, tore 18 Sigaretimark 19 Riigikogu liige 20 India osariik 21 Sadamaeelne ankrukoht 22 Mööblikontsern 23 Jõgi Venemaal 24 Keelpill 25 Vahel, sees-, sise-, sisse- 26 Sultani palee idamaades 27 Vanaaja riik Armeenia mägimaal 28 Ta 31 Aurulaev 34 Vald Järva maakonnas 36 Vanaisa 38 Kiviluts 40 Eesti laulja 42 Maroko pealinn 45 Kirgedeta, tunneteta, osavõtmatu 47 Sõbralik, südamlik, heasoovlik 49 Sülelema, kaisutama 51 Eesti spordireporter 53 Reoveekanal 55 Austraalia filminäitleja ja -lavastaja

(s 1956) 56 Hajusalt, segamini 59 Seade kinos 60 Egiptuse pealinn 62 Küla Raplamaal Rapla vallas

64 Kättemaks 66 Väike söögi- ja joogikoht 67 Egiptuse päikesejumal 69 Mitte kunagi 71 Rahvalaul 73 Medali esikülg 74 Endine Eesti näitleja 77 Ratsavõistlused Inglismaal 80 Piirväärtus 81 Sõmerlumi 82 Lai 84 Vesine toit 86 Sporangium 89 Hüüdsõna 92 Prantsuse maalikunstnik 94 Vene kosmoselaev 95 Ridamisi 97 Küla Harjumaal 98 Küla Valgamaal Puka vallas 99 Kaldumine, kalduolek100 Joastik Ida-Virus101 Jõgi Leedus102 Ungarlane103 Taandrida104 Koloonia105 Endine Eesti keeleteadlane

ALLA 1 Karastusjook 2 Näitleja (1927-90) 3 Vikatiga töötama 4 Pesupulber

5 Feodaalriigi nimetus Lähis-Ida maades

6 Dokument 7 Ehitise seinast väljaulatuv akendega

osa 8 Küla Raplamaal Käru vallas 9 Küla Lääne-Virumaal 10 Antiikne teatrihoone Ateena

akropoli jalamil 11 Imepärane 12 Iga 13 Kolmekordne kalavõrk 14 Lopsakas 15 Himur, ablas 16 Siberi süstsaan 17 Saksa linn 29 Siga 30 Mowgli kasuema 32 Metsloom 33 Väike juuksesalk 35 Küla Valgamaal Palupera vallas 37 Maha, kadugu (pr) 39 Puiestee 40 Korratuses, lagunemises 41 Eesti saar 43 Andersson, Fältskog, Ulvaeus,

Lyngstad 44 Armastusjumal 45 Kaelakee 46 Mööbliese 48 Millegi küljest ärakaabitud aine 50 Kuulutus 52 Eesti maalikunstnik 54 Meteoriidikraater Eestis 57 Austav kohustus 58 Ajal Peruu indiaanlane 60 Haldusüksus Venemaal 61 Samuti ladina keeles 63 Mehhiko osariik 65 Endine eesti ansambel 67 Lennuki-, lennu- 68 Klahvpuhkpill 70 Idu välja ajama 72 Sõltuma 75 Varese häälitsus 76 Lärm, mürgel 78 Tegevvulkaan Antarktikas 79 Ameerika filminäitleja (1919-96) 81 Väike maja Hiinas 83 Lind 85 Koer 86 Vana 87 Küla Raplamaal Kehtna vallas 88 Vald Ida-Virumaal 90 Lehtpuu 91 Osmani väepealik 93 Naiste peakate 95 Tee 96 Õunasort


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

7 1 8 2 5 9 3 8 9 8 3 6 4 8 1 2 7 5 4 9 9 7 2 3

3 5 2 4 8 7 6 9 19 8 4 6 1 3 5 2 76 7 1 5 9 2 3 4 85 2 9 8 6 4 7 1 31 3 6 7 2 5 4 8 98 4 7 9 3 1 2 6 57 6 5 1 4 9 8 3 24 9 3 2 5 8 1 7 62 1 8 3 7 6 9 5 4

1 8 7 5 7 2 9 7 2 8 2 4 1 6 8 5 3 2 7 3 8 9 7 6 6 4 2

6 7 2 3 4 8 6 8 2 3 8 5 2 2 7 3 5 9 3 4 1 5 1 6 1 9 4 7 7 2

9 2 8 3 7 4 3 98 3 7 1 6 9 5 9 1 2 2 1 6 2 5 39 1 8 7 6 5 9 1


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu

puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas.

Tel 5871 1171.

2 1 3 03 3 1 0 3 1 3 1 0 1 0 2 3 3 0 1 3 0 2 1 1 1 1 1 1 2 2 1 11 1 2 0 2

2 1 3 03 3 1 0 3 1 3 1 0 1 0 2 3 3 0 1 3 0 2 1 1 1 1 1 1 2 2 1 11 1 2 0 2

3 2 2 3 3 1 3 1 1 3 33 0 2 2 3 2 1 0 0 0 1 1 1 0 2 2 2 2 1 1 1 3 11 1 2 3 1 3

3 2 2 3 3 1 3 1 1 3 33 0 2 2 3 2 1 0 0 0 1 1 1 0 2 2 2 2 1 1 1 3 11 1 2 3 1 3

7 1 8 2 5 9 3 8 9 8 3 6 4 8 1 2 7 5 4 9 9 7 2 3

3 5 2 4 8 7 6 9 19 8 4 6 1 3 5 2 76 7 1 5 9 2 3 4 85 2 9 8 6 4 7 1 31 3 6 7 2 5 4 8 98 4 7 9 3 1 2 6 57 6 5 1 4 9 8 3 24 9 3 2 5 8 1 7 62 1 8 3 7 6 9 5 4

3 2 2 3 1 23 0 1 1 1 0 1 2 1 2 0 2 2 11 3 3 1 2 1 0 1 1 3 1 2 0 1 1 2 1 1 1 1 3 0 1 3 2 1 1

3 2 2 3 1 23 0 1 1 1 0 1 2 1 2 0 2 2 11 3 3 1 2 1 0 1 1 3 1 2 0 1 1 2 1 1 1 1 3 0 1 3 2 1 1

1 2 2 1 1 23 2 2 2 1 0 2 1 1 0 1 1 2 2 0 1 2 1 0 2 2 12 1 2 1 0 0 1 1 3 3 3 0 1 1 2 2 2 2 3 1 2

1 2 2 1 1 23 2 2 2 1 0 2 1 1 0 1 1 2 2 0 1 2 1 0 2 2 12 1 2 1 0 0 1 1 3 3 3 0 1 1 2 2 2 2 3 1 2


65. aastat Mustast Maarjapäevast

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7335.html

Sillaotsa Talumuuseum kutsub 25. märtsil kell 14.00 muuseumi näituse-küüni Siberitee läbikäinuid, meie hulgast lahkunud küüditatute järglasi ja kõiki teemast huvitatuid.

Koos arutleme: mis aitas võõrasse kultuurikeskkonda vägisi toodud inimesi seda aega üle elada, miks seitse-kaheksa aastat hiljem peale vabanemisteate saamist olid tihtipeale pisarsilmis nii lahkuja, kui mahajääv kohalik külarahvas.

Muuseum on tänulik, kui võetakse kaasa tolleaegseid kirjasid, fotosid, dokumente. Teeme omaniku loal ko-hapeal koopiad ja originaali anname soovi korral tagasi. Kohvilauas aitab teemat järjel hoida Okupatsioonide Muuseumi teadur-kuraator Martin Andreller.

Selles majas, kui seda kogumit lopsaka kartulipõllu taga saab nii nimetada, veetis oma lapsepõlve alates neljandast elukuust Olev. Tänuks, või vastuteeneks, oli just tema Valgu sovhoosi viimane direktor.




01.04.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses


Raplamaa Ühistöö 25TEATER Piletid müügil Rapla Kultuurikeskuses

26. märtsil kell 19 Rapla Kultuurikeskuses ENDLA TEATER

Sepo Seeman monokomöödias EESTI MEES JA TEMA POEG


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

07.04.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses UGALA TEATER MEESTE KODU osta pilet https://www.piletimaailm.com/performances/22404 Piletid müügil ka Rapla Kultuurikeskuses



Sony talvefoto 2014http://www.snap.ee/konkursid/Sony_talvefoto_2014?comp_id=44&full=1 Kutsume kõiki fotohuvilisi osa võtma fotokonkursist “Sony Talvefoto 2014”. Ootame konkursile fotosid, mis

kirjeldavad talve nii, nagu see sinu jaoks paistab. Võib-olla oled lummatud lumise looduse ilust? Äkki naudid üle kõige suuskadel kihutamist või lastega koos kelgumäel rassimist? Ehk on sinu parimad talvised hetked soojas toas kui jäälilledes akende taga möllab tuisk? Või... äkki talv üldse ei meeldigi sulle? Mis iganes see ka olla võiks – vormi see parim hetk parimaks talvefotoks ja osale konkursil, sest auhinnad on sel aastal õige magusad:

I koha auhind: Sony A7 + 28-70mm komplekt. Väärtus 1799,00 €II koha auhind: Sony a5000 + 16-50mm komplekt. Väärtus 499€III koha auhind: Sony a5000 + 16-50mm komplekt. Väärtus 499€Talvefotosid saab konkursile esitada kuni 31. märtsini (k.a). Seejärel asub pilte hindama 4-liikmeline tun-

nustatud profifotograafidest koosnev žürii. Esikolmik kuulutatakse välja 07. aprillil. Iga iosavõtja saab konkursil osaleda maksimaalselt kolme fotoga.

Ära lase ennast piirata, sest konkursil võib osaleda igaüks, kellel on talvemeeleoluga pilte. Olgu pildil aasta 2014 või 1998. Peamine, et need oleksid sinu parimad talvepildid!

Üldtingimused1. Konkursi kestvus 17. veebruar – 31 märts 2014.2. Konkurss toimub www.snap.ee keskkonnas.3. Võistlusel osalemiseks tuleb luua Snap.ee keskkonda endale kasutaja ning laadida fotovõistluse mooduli kaudu

võistlustöö üles.4. Osaleda võivad kõik inimesed fotoga, mis vastavad fotokonkursi teemale5. Osalemine on tasuta.6. Osaleda ei või võistluse korraldamisega seotud ettevõtte töötajad ja korraldamisega seotud isikud.7. Iga autor võib esitada 3 tööd.8. Korraldajatel on õigus kasutada võistlusel osalevaid töid tasuta koos autori nimega fotovõistlusega seonduvates

trükistes ning meedias.9. Pildi saatja garanteerib ja vastutab, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.10. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2014 (k.a).11. Esikolmiku valib välja 4-liikmeline tunnustatud profifotograafidest koosnev žürii13. Võidutööd kuulutatakse välja 07.aprill 2014.

Nõudmised võistlustööle1. Tööd tuleb esitada digitaalselt www.snap.ee keskkonnas ja pildid peavad vastama Snap.ee keskkonna nõuetele.2. Esitatud töö pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit (st. kui tegu on 2:3 proportsioonis fotoga on väikseim

lubatud mõõt 2000x1333, kui tegu on ruudu formaadiga siis 2000x2000 pikslit jne.)3. Fotod võivad olla pildistatud digitaalselt või filmilt digitaliseeritud.4. Tööd esitatakse JPEG formaadis, soovitatavalt sRGB värviruumis.5. Lubatud on arvutitöötlus hea maitse piires.6. Fotodele ei ole lubatud arvutis lisada tekste ega raame.7. Žüriil on õigus nõudmistele mittevastavad fotod võistluselt eemaldada.8. Küsimuste kerkimisel on võistluse korraldajal õigus küsida autorilt foto algfaile või teisi duubleid samast võtteko-

hast.9. Administraator jätab endale õiguse kahtlase, organiseeritud tegevuse puhul eemaldada korrarikkujast kasutaja ja

tema jagatud hääled.

AuhinnadI koha auhind: Sony A7 + 28-70mm komplekt. Väärtus 1799,00 €II koha auhind: Sony a5000 + 16-50mm komplekt. Väärtus 499€III koha auhind: Sony a5000 + 16-50mm komplekt. Väärtus 499€Auhindu ei saa välja võtta rahas.Täiendavad küsimused:[email protected] märksõnaga „Fotokonkurss Sony Talvefoto“või telefonil : +372 733 7700




Kontserdiõhtu “Selle ilma kõlakojas”-

kontserdisari HELIjaKEEL Tohisool

22. märtsil kell 19Kontserdisari HELIjaKEEL eesti autorite heli- ja sõnakunstist võtab oma teise hooaja järgmise kontserdi foo-

kusse helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingu. Eesti kultuuri mitmel moel mõjutanud vene helilooja, vürst Andrei Volkonski oli abielus arsti ja luuletaja Helvi Jürissoniga, eesti kultuuri üks värvika-maid loojaisiksusi Peeter Volkonski on nende poeg. Kontserdiõhtu pealkirjaga „Selle ilma kõlakojas“ toimub koostöös sarjaga „Mõisamängud“ 22. märtsil kell 19 Tohisoo mõisas Raplamaal.

Helvi Jürissoni luulet loeb autor ise ja näitleja Merle Jääger. Oma vanematest ja nende loomingust räägib Peeter Volkonski. Muusikat esitavad Harry Traksmann ja Olga Voronova viiulil, Laur Eensalu ja Arvo Haasma vioolal, Leho Karin tšellol ja Diana Liiv klaveril.

Eelmisel aastal oma 85. sünnipäeva tähistanud Helvi Jürissoni kaheksas täiskasvanutele mõeldud luuleko-gu “Selle ilma kõlakojas” koondab tekste alates 1998. aastast ning raamatusse on põimunud ka eri riikides üle aastate kulgenud sügav side Andrei Volkonskiga. Lummavad kujundid, muusika kohalolu nii sisus kui vormis, inimhingede pöörised üksindusest hetke puudutusse. Kuigi Helvi Jürisson ei ole just palju armastusluulet kir-jutanud, on tema luule inspiratsiooniks just see – piiritu ja hoomamatu sügavik, mis võib pühalikuks avaneda ka kõige tavalisemas.

Andrei Volkonski oli üks olulisemaid vene nn underground-heliloojaid-avangardiste, silmapaistvamaid klavessiniste ja vanamuusika liikumise alusepanija Nõukogude Liidus. Ta rajas kuulsa vanamuusikaansambli „Madrigal“ ning tema tegevus ja karisma andsid neli aastakümmet tagasi määrava impulsi ka „Hortus Musicu-se“ loomiseks. Andrei Volkonski oli esimeste seas, kes hakkas NL-s tegelema dodekafooniaga, tema mõju kaas-heliloojatele oli suur. Andrei Volkonski varase loomeperioodi, neoklassitsistlikud Klaverikvintett d-moll op 5 (1954) ja Sonaat vioolale ja klaverile op 8 (1955) on sündinud sel ajal, kui nägi ilmavalgust ka Peeter Volkonski. Juba neis teostes ilmneb väljendusjõuliselt Andrei Volkonski isikupärane käekiri – nüansitundliku kõlamaa-ilma, karakteersete kujundite ja materjali dünaamilise arendusega. Kontserdil kõlab lisaks veel salvestusena (Andrei Volkonski klavessiinil) 1974. aastast pärinev põnev kompositsioon Mugaam tarile ja klavessiinile.

Kontserdisari HELIjaKEEL sai alguse 2012. aasta sügisel. Kui esimesel hooajal ühendas heliloojaid ja kirja-nikke perekondlik lähedus, siis sel hooajal on heli ja keelt ühendavaks lüliks loominguline lähedus ja vastasti-kune inspireerimisvõime. Hooaega jäävad lõpetama koostöös kirjandusfestivaliga HeadRead toimuvad kont-serdid Timo Steineri ja nigeeria kirjaniku Ben Okri loominguga maikuus.

Lisainfo:Diana Liiv, pianist, Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juhttel 5591 3910www.kammermuusika.eehttps://www.facebook.com/events/1399706183626648/http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/?concert=141895http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7300.html


Documents

Raplamaa Ühistöö nr 12, 19. märts 2014