Raplamaa Ühistöö nr 5

Raplamaa

ÜhistööRapla maakonna nädalaleht

Nr. 5 1. veebruar 2012

Musta mure taeva all

Need on kauged hallid rajad musta mure taeva all, rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal.

(LAUL KAUGEST KODUST Eino Tamberg / Ralf Parve)

Raplamaa Ühistöö 2

Pühapäeval 22. jaanuaril peeti Palukülas Komo suu-sasarja II etapp ning maakonna meistrivõistlused suusa-tamises pikkadel distantsidel. Ühtlasi oli see ka Rapla-maa liikumissarja I etapiks.

Parasjagu miinuskraade ja eeskujulikud suusarajad olid meelitanud Palukülla hulga suusahuvilisi. Kokku oli suusa-rajale stardinumbritega minemas 70 suusatajat. Samuti oli raja äärde kogunenud ergutajaid ja kaasaelajaid.

Kõige nooremaid 6-10 aastaseid lapsi oli väiksele 400m ringile minemas 7. Kuna tegemist oli pikkade distantside päevaga, siis oli neilgi vaja sõita 2 ringi. Kiirem poiss oli Kristo Sepp Türilt ja tüdrukutest Brigitta Panker Kaiust. Kiiremad said medalid kaela ja kõik osalenud said magusa auhinna.

Kui kõige väiksemate lastesõidud peetud oli stardikori-dori kogunenud 63 meest-naist ja noort. Nemad suundusid Paluküla küngaste vahele 3 km rajale. Meestel tuli sõita 6 ringi naistel poole vähem ning noored läbisid vastavalt va-nusele kes ühe, kes kaks ringi. Kõigile anti ühisstart ning pilt meenutas väikest suusamaratoni. Kohtunikel oli käed jalad tööd täis, et kõik ringid kirja saaks, sest 63 suusatajat korral-dasid kolmekilomeetrilisel rajal päris tiheda liikluse, nagu

tipptund linnaliikluses.Päeva kiirema aja meestest sõitis välja Kaido Pesor, kes

ühtlasi tuli ka meesveteranide maakonna meistriks. Naistest oli nobedaim 2011 aasta parim naissportlane Anneli Prei-mann Järvakandist.

Erinevates vanuserühmades olid kiiremad veel tüdru-kutest N12 Cristel Tammsoo, N14 Diana Tihamets, N16 Marie Tammemäe, neiud N18 Liisa Valdas ja naisvetera-nidest Tiia Tulp.

Poistest sõitsid kiiremad ajad M12 vanuserühmas Kar-mo Kutsar Hiiumaalt, M14 Jarko Jael Jõessar, M16 Siim Pesor, noormehed M18 Madis Kivastik, meeste põhiklas-sis Peeter Pruus ja meesveteran II klassis Olev Murd.

Korraldajad tänavad rajameistrit Avo Kuslapit ning suu-satajaid kaasaelajaid. Oli tore suusapäev.

Järgmine Komo suusasarja etapp maakonna meist-rivõistlused on 12.veebruaril Palukülas ning siis on päe-vakorras jällegi pikad distantsid, kuid sõiduviisiks klassika.

Tulemused leiab veebilehtedelt www.komo.ee, www.ra-plamsl.ee

Priit Karjane

Palukülas rekordarv suusatajaid


Esimene fi lmi vabastuudio eelmises riigisTeoks sai see Tallinnas, kui avanes võimalus, tänu rii-

gi „pehmenevale“ rahapoliitikale, lubada töötada „brigaadi meetodil“.

Mida see keeruline uuendus endast kujutas: grupp tööta-jaid sõlmisid lepingu teeninduskombinaadiga raha osas, mis tuli igakuiselt riigile maksta. Ülejäänu oli töötasu ja ma-terjalide kulu. Seda jagati juba brigaadis omapäi, vastavalt tööpanusele.

Stuudio nimeks sai „Suveniirfi lm“. Kontor aadressil Saiakäik-2, aasta oli 1967.

Täna kahjuks seda maja enam pole. Selle koha peal on laudadega restoranihoov, nagu meie vanalinnas kombeks.

Stuudio algne mõte oli fi lmida pulmi, sünnipäevi ja muid sündmusi.

Tallinna kesklinna Perekonnaseisuametis paigaldati tse-remooniasaali paikne tugev valgustus.

Selleks tehti venemaal autoklaase tootvas tehases lii-vapritsitud mattklaasid, mis hiljem karastati. Siia toodi need lennukiga ja paigaldati sepisraamidesse. Koledad lambid olidki peidetud.

Tollal kasutati kodukinodes nii 8mm kui 16mm fi lmi.Suveniirfi lmile hangiti selleks fi lmikaamera „Pentaf-

lex“. See võimaldas teha nii sünkroonvõtteid kui ka mul-tiplikatsioone. Eriliseks tegi selle SDV-s toodetud kaamera püstolpäästik, mis koheselt käivitas kaamera õigel kiirusel.

Pulmade-pidude fi lmimine läks kenasti käima. Hind oli ka tolleaegsele palgandusele sobilik.

Reklaami tegi põhiliselt üleliiduline ajakirjandus. Käi-di külla kaugelt Venemaalt ja sooviti „kogemusi vahetada“. Imelik, millised kogemused olid vahetada kui siin oli ikkagi esmane selline moodustis loodud.

Palju fi lme tehti ettevõtetele, kellel rahapuudust polnud ja see andis ka tegijatele korraliku teenistuse.

Aga pidu polnud kauaks. Juubelilaulupeo fi lmimine vär-vilindile professionaalse tehnikaga saigi komistuskiviks. See oli kivivise konkurendi, Ministrite Nõukogu juures ole-vale Reklaamfi lmile. Anti vali käsk „Suveniirfi lm“ suunata vaid elanikkonna teenindamisele.

Laulupeofi lmist tehti lühivariant ja seda turustati pea et althõlma ja ukselt-uksele.

Tegijad olid aga harjunud vene aja kohta head palka saa-ma ja siirdusid teistele jahimaadele.

Nagu nüüd öeldakse-võtsid vastu uue väljakutse.„Suveniirfi lm“ lõpetas oma tegevuse aastal 1971 . Kon-

kurent oli väga rahul.F.R. Kreutzwaldi raamatukogus on arhiivis üleliiduline

ajakiri „Suveniirfi lmi“ kiiduloost numbri all: PV 6/1214/69,1

A.Aju

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52 Lauri, 30.01.2012 00:10Suur tänu rajameistrile ning kõigile

teistele, kes selle suurepärase keskuse hooldamisega on seotud - sel aastal pole veel kordagi midagi sellist nautida saanud, kui sel nädalavahetusel Palu-külas!

Andres, 28.01.2012 16:53Täna lõuna ajal sõitma minnes olid

rajad suht värskelt üle tehtud. Sõita oli lausa lust.

Mul näitas Garmini forerunner 3km ringi pikkuseks 3,16km

Ilmajaam lubab nädala lõpuks pa-kast. Nii et enne suusarajale minekut tasuks heita pilk temperatuurile. Ilma-prognoos http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,250

Olukord Paluküla suusaradadel


Valla kodulehel Raikküla vald

Raikküla vald on üks üsna omapärane vald, kus valda kutsutakse Raikküla vallaks, keskus asub aga hoopis Tam-mel, kultuuriüritused peetakse Purkus (kui vaadata viimaste ürituste läbiviimiskohti) ja tema territooriumil asub kuna-gine Järvakandi asula koos Järvakandi mõisa varemetega, Praegu on see Valli küla. Järvakandi mõisa varemed pole aga isegi muinsuskaitse alla võetud.

Raikküla valla pindala on 224 km² ja Raikküla vallas on 22 küla ja ligikaudu 1700 elanikku.

ArheoloogiamälestisedJalase külasNr, Nimetus, Dateering1 Asulakoht, I at. algus- II at.2 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. algus- II at.3 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. algus- II at.4 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. - II at.5 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. algus- II at.6 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. algus- II at.7 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. algus- II at.8 Asulakohta ja muistsed põllud, I at. algus- II at.9 Hiiemets, II at10 Kivikalme, I at.- II at. I pool11 Kivikalme, 1- 4 saj. järelmatustega 15- 18 saj.12 Kivikalme 13 Kivikalme14 Kultusekivi, I at. e.m.a.15 Kultusekivi, I at. e.m.a.16 Kultusekivi, I at. e.m.a.17 Kultusekivi18 Kultusekivi

Valla kodulehelt ei leia mitte ühtegi valla volikogu ega vallavalitsuse otsust, määrust ega korraldust. Nagu juba esimeses numbris kirjutasime, ei leia ka vallalehest mitte midagi vallavalitsuse ja volikogu tegemistest.

Tõsi, dokumendiregistri all on kirjas:“E-Riigi Teataja Vallavalitsuse ja volikogu määrused on avalikustatud

Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis. Valige “otsing algtekstidest”. Kindlasti täitke ANDJA

lahter – valides kas Raikküla Vallavalitsus või Raikküla Vallavolikogu. Kui teate veel andmeid õigusakti kohta, siis täitke ka need väljad.

Otsingut saab teostada ka akti pealkirjas või akti tekstis esineva sõna või sõnaühendi järgi. Kui olete sisestanud Tei-le teadaolevad andmed, siis vajutage nuppu OTSI.”

Antud juhendi põhjal tegutsedes leidsime kokku 21 vallavalitsuse määrust, sealhulgas möödunud aastast mit-te ühtegi, ja 74 vallavolikogu määrust, neist viimane 25. veebruarist 2010 “Huvihariduse kulude kaasfi nantseerimise kord”

Selgusetuks jääb, millega nad seal Raikküla vallas küll tegelesid kogu möödunud aasta. Aga midagi nad ometi tee-vad, sest näiteks 2010. aastal, nagu 6. leheküljel avaldatud tabelist näha, on nad veidi palka ka saanud. Ja küllap said ka möödunud aastal. Need andmed loodame avaldada pärast avalikustamist.

Järvakandi mõis, nagu ta omal ajal välja nägi.

Raikküla vald, Valli küla

Nii palju on Järvakandi mõisa hiilgusest säilinud praegu-seks (pilt on tehtud paar aastat tagasi)

19 Kultusekivi 20 Kultusekivi (Linnupesadega kivi), I at. e.m.a.21 Liukivi22 Ohvriallikas, II at.23 Vana sepa töökoht, II at.

Raikküla vallamaja Tammel


ringi vaadates

Looduskaitseobjektid Aru kasesalu, Kaigepere külaIietse künnapuu, Jalase külaJaaneri kasesalu, Raela külaJaaneri pärnad (Kolm õde), Raela külaJalase maastikukaitseala Jalase küla, Koikse küla, Kõr-

Lipa külas23 Kalmistu, 14- 17. saj.24 Linnus, I at. II pool- II at. algusRaela külas25 Kalmistu (Kalmumägi), 13- 16/17. saj26 Ohverdamiskoht (Hiiemägi), II at.Raikküla külas27 Linnus, II at. AlgusTamme külas28 Kivikalme, I at. II pool e.m.a29 Kivikalme 30 Kivikalme 31 Kivikalme32 Kivikalme33 Kivikalme34 Kivikalme35 Muistsed põllud Ajaloomälestised1 Jalase külakooli hoone, Jalase küla2 Raikküla ministeeriumikooli hoone, Lipa küla3 Uku Masingu kodukoht, Einu talu, Lipa küla4 Raikküla mõisa kalmistu, Raikküla küla5 Järvakandi ministeeriumikooli hoone, Purku külaArhitektuurimälestisedNr, Nimetus, asukoht1 Koikse raudteejaama hoone, Koikse küla2 Järvakandi tuuleveski (Põlma tuulik), Põlma küla3 Järvakandi koolihoone, Purku küla4 Raikküla mõisa peahoone, Raikküla küla5 Raikküla mõisa park ja allee, Raikküla küla6 Raikküla mõisa valitsejamaja, Raikküla küla7 Raikküla mõisa ait- kuivati, Raikküla küla8 Raikküla mõisa tall, Raikküla küla9 Raikküla mõisa küün- tõllakuur, Raikküla küla10 Raikküla mõisa jääkelder, Raikküla küla11 Raikküla mõisa sepikoda, Raikküla küla12 Kabala mõisa peahoone, Tamme küla13 Kabala mõisa park, Tamme küla14 Kabala mõisa piirdemüürid, Tamme küla15 Kabala mõisa ait- kuivati, Tamme küla16 Kabala mõisa kelder, Tamme küla17 Kabala mõisa meierei, Tamme küla18 Kabala mõisa karjalaut, Tamme küla19 Kabala mõisa kaev, Tamme küla20 Kabala mõisa vesiveski, Tamme küla21 Kabala mõisa vesiveski tamm, Tamme külaMuinsuskaitse objektide asukohad leiab maaameti kodu-

lehekülje avaliku teenuse kultuurimälestiste kaardirakendu-selt www.maaamet.ee

vetaguse küla, Riidaku külaJänusmäe tamm (Uuepardi tamm), Raikküla külaKabala tamm, Tamme külaKalmu tammesalu, Kaigepere külaKensapa metsõunapuud 2tk, Keo külaKensapa tamm- ja kased 5 tk (Kensapa põlispuude

grupp), Keo külaKõnnu tammed, Keo külaMailukse tamm, Vahakõnnu külaMardi tamm, Metsküla külaMetsküla kadakas (Lokuta kadakas), Metsküla külaOosi männid, Koikse külaPeetri mägimännid, Raikküla külaPurku kooli park koos männikuga, Purku külaPõlendiku pärnad, Raela külaRaikküla Pakamäe maastikukaitseala (varem Paka mägi,

Raikküla vanad rannamoodustised), Raikküla külaRanga kadakas, Lipa külaSaariste tamm, Raela külaSerbia tamm, Valli külaSilla tammed, Lipametsa külaTõrasoo looduskaitseala Metsküla küla, Vahakõnnu küla,

Valli külaVaharu rändrahn, Vahakõnnu külaValge mänd, Valli külaKuusiku hoiuala Tamme küla, Lõpemetsa küla, Nõmm-

küla küla, Raikküla külaRaikküla- Paka hoiuala Raela küla, Raikküla külaHundilundi hoiuala, Nõmmküla külaLisaks loetletud objektidele on ka hulk kinnitatud kaitse-

eeskirjaga väljaspool kaitsealasid asuvaid püsielupaikasid (kaitsealuste liikide kaitseks).

* kaitse- ja hoiualade puhul on loetletud külad, mis jää-vad Raikküla valla territooriumile.

Looduskaitse objektide asukohad leiab maaameti kodu-lehekülje avaliku teenuse looduskaitse kaardirakenduselt www.maaamet.ee

Väga tore, et sellised nimekirjad on valla kodulehel ära trükitud. Toimetus ei kommenteeri, kuivõrd ülevaat-likud ja kasulikud sellised nimekirjad ajaloohuvilistele ja turistidele olla võiks.

Väga kasin on ka pildigalerii, leiab ainult 8 albumit. Viimased pildid pärinevad 20. oktoobrist ja asuvad gale-riis Raikküla valla lipupäev 2011. Nagu eelnevalt käsitletud valdade kodulehtedel, tundub siingi, et pilte tehakse väga kallile fi lmile ja mitte kuidagi ei raatsita seda fi lmi kulutada. Ometi pidi meil olema digiajastu.

Valla ajaleht on avaldatud alates numbrist 75, mis ilmus märtsis 2009.aastal.

Positiivse küle poole võib märkida foorumi olemasolu, negatiivse külje peale aga asjaolu, et kogu möödunud aasta peale on 3 postitust, sealhulgas halumasina rentimise, palgi-saagimise teenuse ja korteri üürimise kuulutus. Kogu lugu.

Senivaadeldud valla kodulehtedest tundub Raikküla oma olevat kõige nõrgem, kus vallakodanikule (ja loomulikult ka külalisele) peale peokuulutuste omavalitsuse tegemiste koh-ta praktiliselt infot ei anta.


Nii palju maksis Raikküla valla juhtimine 2010. aastal

Igal teisipäeval kell 18-19ARNE LAURI JOOGAÕHTUD

**** Kolmapäeval, 8. veebruaril kell 19-20

DRAAKONIAASTA GONGIMEDITASIOONI ÕHTU

Valdo LaurigaGongi tervendavad helid aitavad meie kehal ja

vaimul paremini lõdvestuda.Osalustasu 5 EUR

Registreerimine 528 3358, [email protected] ***

Neljapäeval, 16. veebruaril kell 17.00DRAAKONIAASTA IDAMAINE TURG

- Idamaised kampsunid; sallid; ehted; suupisted- Kuidas noorkuud ära kasutada oma soovide

soovimisel (Katrin Aedma)- Pea ja näo minimassaaž (indialane Vicky)

- Indiapäraste suupistete laudInfo 520 3090,

[email protected]

Neljapäeval, 1. märtsil kell 15RAPLAMAA KOOLITAJATE

III ÜMARLAUD***

Kolmapäeval, 7. märtsil kell 18.00-21.00

AIGAR SÄDE VESTLUSÕHTU

- Kuidas enesega paremini hakkama saada

- Vitamiinid ja mineraalid (võimalus kohapeal

vitamiine osta)Osalustasu 10 EUR

Info 590 47872, [email protected] Loe lähemalt www.koolitaja.com

RAPLA RAHVAKOOLRaplas, Hariduse 3 II korrus


PRIA teatab: otsetoetuste maksmisel tuleb olulisi muudatusi

Eestis on ligi 16 000 põllumajanduslike pindalatoetus-te saajat ning umbes ligi 5100 toetusi saavat loomapidajat. Tänavu PRIAst toetusi oodates ja oma majandustegevust kavandades tuleks aegsasti arvestada mitme muudatusega.

Taotlejad, kelle otsetoetuste summa kokku ületab tä-navu 5000 euro piiri, neil vähendatakse üle selle olevat summat 10% võrra. Otsetoetusi ei saa PRIA sellega seoses maksta enne kui detsembris.

Miks toetust vähendatakse?Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel on võimalus maksta

lisaks ELi rahastatavale ühtsele pindalatoetusele (ÜPT) ja piimasektori eritoetusele (ERI) oma riigieelarvest täienda-vaid otsetoetusi. Need aitavad pisut vähendada uute ja va-nade liikmesriikide toetustasemeid.

Seda reguleerib Euroopa Nõukogu määrus 73/2009 art 132 ja sätestab ühtlasi, et uutes liikmesriikides ei tohi põl-lumajandustootjale makstavate otsetoetuste kogusumma ületada alates 2012. aastast seda otsetoetuste määra, mida võivad saada põllumajandustootjad nn vanades liikmesrii-kides.

Kui uues liikmesriigis jõuab otsetoetuste kogusumma tasemeni 90% vanade liikmesriikide otsetoetuste keskmi-sest tasemest, siis algabki vähendamine. Eestis jõuab 90% tase kätte tänavu.

Eestis on rakendatud järgmised otsetoetused, mis otse-toetuste summa arvutamisel arvesse lähevad: ühtne pind-alatoetus (ÜPT) ja piimasektori eritoetus (ERI); riigi täien-davad otsetoetused on ammlehma kasvatamise toetus, ute kasvatamise toetus , veise täiendav otsetoetus, ute täiendav otsetoetus , piima täiendav otsetoetus, põllumajanduskul-tuuri täiendav otsetoetus ja heinaseemne täiendav otsetoe-tus .

Kõigil, kelle otsetoetuste summa kokku on üle 5000 euro aastas, vähendatakse üle 5000 euro jäävat summat 10% võrra ning vähendamine tuleb teha täiendavate otse-toetuste summast. ÜPT ja ERI summa läheb taotlejal vä-hendamisele siis, kui nende summa on üle 300 000 euro. Siis vähendatakse üle 300 000 euro minevat summat 4% võrra.

Summad selguvad hilissügiseksSeni on PRIA võtnud loomatoetuste taotlusi vastu

märtsis ja püüdnud toetused välja maksta jaanipäevaks, ERI sama aasta detsembris (tegelik tähtaeg on olnud 30. september, ERI-l järgmise aasta 30.juuni);

Pindalatoetuste taotlemise aeg on olnud 2.-21. mai, hi-linenud taotlustel 15.juuni, toetuste väljamaksmise tähtaeg järgmise aasta 30.juuni. Pindala-otsetoetusi oleme maks-nud valdavalt taotlemise aasta detsembris.

Tänavu tekib uudne olukord, kus PRIA peab iga taotleja üle 5000 euro ulatuvalt otsetoetuste summalt võimalike vähendamiste arvestamiseks kõigepealt teadma igaühe toe-tuste kogusummat (loomatoetuste ja pindalatoetuste sum-

mat kokku). See selgub aga pärast kõigi toetuste taotluste kontrolle. Pindalakontrollid lõpevad hilissügisel, selle tule-musi arvestades selgub alles abikõlblik pind, pindalatoetuste ühikumäärad ning seejärel iga tootja saadaolevad summad.

Kui PRIA üritaks toetusi maksta senise ajakava eeskujul, tekiks mitu tõsist probleemi.

Juunis loomatoetused kätte saanud tootja ei teaks, kas ja millise summa võrra võidakse tal detsembris ülejäänud otse-toetusi tasaarveldada või tuleb loomatoetusi osaliselt tagasi maksta.

Loomapidajad, kes said juunis küll loomatoetusteks alla 5000 euro, aga neil on aasta lõpus saada suurem summa pindalatoetusi, võivad sattuda olukorda, kus juunis saadud loomatoetused tuleb terves ulatuses tagasi maksta.

Näide:Ettevõtjal on saada 140 000 eurot ÜPTd ja 4000 eurot

täiendavaid otsetoetuis loomadega seoses, kokku 144 000 eurot.

144 000 – 5000 = 139 000 on see summa, millest leitakse 10%-le vastav väärtus: see on 13 900 eurot .

Et vähendus tuleb teha täiendavate otsetoetuste summalt, siis taotlejal neid toetusi õigus saada ei ole, kuna 13 900> 4 000. Seetõttu tuleb tal kogu loomatoetuste summa tagasi maksta.

Juunis loomatoetuste maksmise korral tekiks olukord, kus detsembris tuleb PRIA-l enne ülejäänud otsetoetuste väljamakseid iga suvel loomatoetusi saanu osas uued arvu-tused teha. Ajakulu oleks selline, et väga paljudel lükkuks ÜPT ja ERI toetuste kättesaamine 2013. aasta jaanuari-veebruari. See võib tootjatele veel suuremat kahju tuua, sest paljud arvestavad detsembris oodatavate toetustega oma ma-jandusnäitajate planeerimisel, mis on vajalik näiteks lähiajal investeeringute tegemiseks.

PRIA mõistab, et tekkinud olukord seab raskesse olu-korda paljud, kes on arvestanud loomatoetuste laekumisega suvel. Kõiki tagajärgi kaaludes otsustas PRIA koostöös põl-lumajandusministeeriumiga maksta kõik 2012 otsetoetused – nii pindala- kui loomapõhised – välja detsembris lõplike ja korrektsetena.

Ka Euroopa Komisjoni 20.10.2011 töödokument seab põhimõtte, et täiendavate otsetoetuste väljamakseid ei tohiks teha enne, kui on välja selgitatud kõigi 2012.a taotletud ot-setoetuste abikõlblikud summad, mis on aluseks ettenähtud vähendamise õige suuruse kindlaksmääramisel ja vajadusel täiendavate otsetoetuste osas makse vähendamisel.

Infot otsetoetuste vähendamise ja väljamaksmise kohta saab PRIAst infotelefonil 7377679 või e-kirjaga aadressil [email protected] See e-posti aadress on kaitstud spämmirobo-tide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaS-kripti kasutamine olema lubatud.

TANEL TRELL, PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja

http://www.raikkyla.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=277:pria-teatab-otsetoetuste-maksmisel-tu-


Möödunud laupäeval, 28. jaanuaril alustasime järjekord-set õppesõitude sarja lumerajal, kus saavad osaleda kõik soovijad, et lihvida omi sõiduoskusi kinnisel lumisel rajal. Kohal on ka sõiduõpetaja, kes annab nõu, kuidas auto pü-siks kindlalt teel. Arvestades rohkeid liiklusavariisid, on antud õppepäevad väga vajalikud. Kõikide sõitjate käest võetakse allkirjad, kus nad tõendavad, et vastutavad isik-likult ohutu liiklemise eest meie rajal. Julgematele ja lube omavatele isikutele korraldatakse ajasõite. Ohutuse vtaga-

TAGAVEDU

Nr Võistlusnr Ees- ja perekonnanimi Sugu Klass 1. ringiaeg 2. ringiaeg Ringiajad kokku KOHT1 Urmas Ploom M Tagavedu 02:05,42 02:06,35 04:11,77 I2 Jaan Dikker M Tagavedu 02:06,12 02:08,43 04:14,55 II3 Indrek Neidre M Tagavedu 02:11,31 02:03,83 04:15,14 III4 Rein Tommingas M Tagavedu 02:07,30 02:08,39 04:15,69 45 Ivar Burmeister M Tagavedu 02:06,15 02:10,88 04:17,03 56 Virgo Orasi M Tagavedu 02:09,58 02:08,27 04:17,85 67 Tervo Treial M Tagavedu 02:08,27 02:10,85 04:19,12 78 Elvis Leinberg M Tagavedu 02:10,02 02:10,79 04:20,81 89 Marko Küla M Tagavedu 02:09,64 02:12,70 04:22,34 9

10 Tarmo Meerents M Tagavedu 02:12,85 02:12,71 04:25,56 1011 Anti Pool M Tagavedu 02:11,35 02:15,18 04:26,53 1112 Siim Sassion M Tagavedu 02:12,88 02:15,32 04:28,20 1213 Meelis Burmeister M Tagavedu 02:13,33 02:15,21 04:28,54 1314 Rain Nipernado M Tagavedu 02:09,11 02:20,41 04:29,52 1415 Kalev Kuljus M Tagavedu 02:13,58 02:16,56 04:30,14 1516 Heiki Sassian M Tagavedu 02:14,75 02:16,29 04:31,04 1617 Aivar Buurman M Tagavedu 02:16,23 02:22,99 04:39,22 1718 Mait Küla M Tagavedu 02:20,46 02:21,08 04:41,54 1819 Veikko Haljasmets M Tagavedu 02:21,53 02:25,60 04:47,13 1920 Tarmo Lee M Tagavedu 02:25,34 02:25,97 04:51,31 2021 Rein Randjõe M Tagavedu 02:26,57 02:29,92 04:56,49 2122 Kalmar Metsalu M Tagavedu 02:29,03 02:32,90 05:01,93 2223 Truvo Leinberg M Tagavedu 05:00,00 02:18,54 07:18,54 2324 Ingo Hein M Tagavedu 02:26,17 02:26,48 00:00,00 2425 M Tagavedu 2526 M Tagavedu 2627 M Tagavedu 2728 M Tagavedu 2829 M Tagavedu 2930 M Tagavedu

miseks on rajal ainult kaks autot korraga pooleringise va-hemaaga. Elukogenud autojuhid arvavad, et sellised sõidud ainult tõstavad meie liikluskultuuri. Kõigil, kel soovi meie rajal lihvida oma sõiduoskusi, tuleb eelnevalt teada anda tel 5340 8534, et leppida kokku tingimused ja raja kasutamise korra suhtes.

Ohutuid ja mõnusaid õppesõite lumeradadel!Aivo Sildvee,

Kaiu Vallavalitsuse spordinõunik

Naised

Nr Võistlusnr Ees- ja perekonnanimi Sugu Klass 1. ringiaeg 2. ringiaeg Ringiajad kokku KOHT1 Merilin Mäekivi N Esivedu 01:59,12 02:04,75 04:03,87 I2 Margit Mäekivi N Esivedu 02:03,04 02:05,38 04:08,42 II3 Õie Kopli N Esivedu 02:03,30 02:09,19 04:12,49 III4 Airi Lohk N Tagavedu 02:18,18 02:28,25 04:46,43 I5 Sigrit Lohk N Tagavedu 02:34,37 02:29,00 05:03,37 2

Õppesõitude sari Kaiu lumerajal

Kaiu lumeraja seeriavõistluse I etapi tulemused


ESIVEDU

KOHT Võistlusnr Ees- ja perekonnanimi Sugu Klass 1. ringiaeg 2. ringiaeg Ringiajad kokku KOHT1 62 Raik-Karl Aarma M Esivedu 02:03,89 02:04,98 04:08,87 I2 23 Allan Luther M Esivedu 02:05,71 02:07,25 04:12,96 II3 26 Martin Kutser M Esivedu 02:03,97 02:09,98 04:13,95 III4 28 Elari Jallajas M Esivedu 02:07,89 02:08,57 04:16,46 45 61 Ago Onton M Esivedu 02:08,32 02:13,09 04:21,41 56 64 Janar Kirs M Esivedu 02:08,81 02:12,88 04:21,69 67 30 Reimo Aas M Esivedu 02:09,43 02:13,82 04:23,25 78 52 Asso Ojandu M Esivedu 02:14,62 02:09,69 04:24,31 89 76 Rain Nipernaado M Esivedu 02:10,23 02:14,33 04:24,56 9

10 31 Mati Kutser M Esivedu 02:10,95 02:13,92 04:24,87 1011 56 Asko Onton M Esivedu 02:14,64 02:11,04 04:25,68 1112 10 Mart Veinberg M Esivedu 02:10,09 02:19,21 04:29,30 1213 55 Enn Kasari M Esivedu 02:14,36 02:16,25 04:30,61 1314 17 Marek Mäekivi M Esivedu 02:16,23 02:19,17 04:35,40 1415 50 Argo Eesmäe M Esivedu 02:17,17 02:24,38 04:41,55 1516 57 Priit Ojandu M Esivedu 02:20,07 02:23,82 04:43,89 1617 48 Alo Vahtmäe M Esivedu 02:16,60 02:29,16 04:45,76 1718 3 Magnar Kõlamets M Esivedu 02:19,47 02:27,97 04:47,44 1819 59 Alari Sillaste M Esivedu 02:20,67 02:32,84 04:53,51 1920 65 Tauri Taevas M Esivedu 02:28,98 02:27,47 04:56,45 2021 8 Heiki Kõlamets M Esivedu 02:25,57 02:35,20 05:00,77 2122 72 Martti Toming M Esivedu 02:10,23 10:00,00 12:10,23 2223 39 Janar Jakimainen M Esivedu 02:26,59 10:00,00 12:26,59 232425

jSUPERFINAAL

2 Urmas Oloom I koht 1 1 1 1 1 1 1 1 10p3 Rein Toomingas II koht 2 2 2 2 2 2 2 2 8p1 Magnus Kõlamets I koht 3 3 3 3 3 3 3 3 6p4 Elvis Leinberg III koht 4 4 4 4 4 4 4 4 5p

10 Ivar Burmeister IV koht ? 8 7 6 6 6 4 4 4p5 Marko Küla V 5 5 5 5 5 5 6 6 3p7 Anti Pool VI ? 9 8 8 7 7 7 7 2p9 Silver Selling VII ? 6 10 9 9 9 9 8 1p8 Rain Nipernado VIII ? 10 9 10 10 10 10 9 06 Tarmo Meerents IX ? 7 6 7 8 8 8 10 0

13 Villem Lohl XI ? 11 11 11 11 11 11 12 011 Veikko Haljasmets X ? 12 12 12 12 12 12 11 012 Tarmo Lee katk. 0

Kaiu lumeraja seeriavõistluse I etapi tulemused

4WD

Nr Võistlusnr Ees- ja perekonnanimi Sugu Klass 1. ringiaeg 2. ringiaeg Ringiajad kokku KOHT1 Tauri Raevas M 4WD 02:00,78 02:01,14 04:01,92 I2 Maido Mõtus M 4WD 02:14,05 02:15,15 04:29,20 III3 Jaanus Sermus M 4WD 02:13,29 02:15,18 04:28,47 III4 Magnus Muinasmaa M 4WD 02:22,47 02:11,59 04:34,06 IV

Järgmiste etappide kohta saab infot http://www.kaiu.ee/index.php?categoryid=16&p2_articleid=211


Vanad ja välismaal ilmunud ajalehed internetis

Huvilised võivad internetist leida suure hulga (ilmselt pea kõik) ülemöödunud sajandi lõpul ja möödunud sajandi alguses ilmunud ajalehti, samuti möödunud sajandil välis-maal ilmunud eestikeelseid ajalehti.

Antud koopiad on kaitstud autoriõigusega ning nende loata kopeerimine ja väljatrükkimine muuks kui isiklikuks otstarbeks on rangelt keelatud

http://dea.nlib.ee/index.php?PHPSESSID=71ccc8be896794e3b145069abc9c7253&list


4. veebruaril algusega kell 10

Kaiu rahvamajas Einu Ehase

mälestusvõistlused kabes

Samaaegselt selgitame välja ka maakonna meistrid kabes nii meestele kui ka naistele.

Võimalusel korral palun võtke kaasa malekellad.

Kohtumiseni Kaius!Info tel 5 340 8534

Aivo Sildvee

Konsumi seinalt

Märjamaa Rahvamajas

Reedel, 3. veebruaril kell 20.00 KÜÜNLAVALGUSÕHTU Thea Palu-oja noorte lauljatega Ly galeriis. Pilet tund enne algust kohapeal 3€

Reedel, 10. veebruaril kell 19.00 õhtu Harju Meestega. Kaasalaulmise ja jalakeerutamise võimalus kõigile. Pilet eelmüügis 3€, kohapeal 4€

XX talimängud viiakse läbi 18. veebruaril 2012 Raplas Sadolin Spordihoones ja Vesiroosi Tervi-separgis (autode lumerajasõit 12. veebruaril Kaius ja ujumine 15. veebruaril Valtus).

Mandaat võistkondadele 09.00–10.00 Sadolin Spordihoones.

Võistluste avamine kell 10.30. Võistluste algus kell 11.00.

Autode lumerajasõit 12. veeb-ruaril kell 10.30 Kaiu lumerajal.

Ujumine 15. veebruaril (kolma-päev) Valtu ujulas. Start avatud kell 18.00–20.00.

Rapla maakonna

XX talimängud


Nimepäevad veebruaris

01 Birgitta, Birgit, Pireta, Piret, Pir-ja, Pirje, Gita

02 Säde, Leegi03 Hubert, Hugo, Huko04 Armiida, Arma, Armi, Miida,

Meida05 Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti06 Dorotea, Doora, Doris, tea, Thea07 Richard, Riho, Riko, Riku 08 Taalo, Tali, Talis, Talvo09 Mehis, Mehto10 Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen11 Teri, Terje12 Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi13 Eke, Ike, Iko14 Valentin, Valle, Vallo, Vallot,

Vallut, Valjo, Valju15 Tiina, Neidi16 Miranda, Miralda, Alda, Aldi,

Valda, Velda17 Väino, Väinu, Salmo18 Karme, Karmen, Karita, Rita19 Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi20 Meinhard, Meino, Ardi, Hardi,

Hardo, Kardo21 Aavo, Auvo, Avo22 Hela, Heli, Helin, Helina, Helis,

Häli23 Leho, Lehto, Lehar24 Mattias, Madis, Madi, Matis,

Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Mai-du, Mäido

25 Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi26 Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar27 Helbe, Helve, Helvi28 Vilmar, Vilmer, Vilmo29 Une, Ulmi

Huumoriõhtute sarja raames

kohtumisõhtu Vladislav Koržets’iga

reedel, 3. veebruaril kell 19.Musitseerib Margus Mikomägi.Piletid eelmüügist 2. veebruarini

Purku raamatukogus 3 € või kanda raha MTÜ Purculi

221049097060,3. veebruaril pilet 6 €.

Info: Purku rmtk 486 3223, 5330 8285

Kuimetsa rahvamajas12. veebruaril

SÕBRAPÄEVA TRALL LASTELE

kell 12.00-13.30 Lõbusad mängud ja võistlused

eelkooliealistele.kell 13.30-15.00 Lõbusad

mängud ja võistlused kooliealistele.

Külla tuleb HALDJAS VALENTINA.

Võimalusel palume selga panna punased või roosad riided!

Osalemine tasuta!

Raplamaa Tühitöö 13

Erkki Kõlu päevaanekdoodidNaine istub kohvikus. Tema juurde astub keegi mees ja

küsib:„Kas proual on kiire?“...„Proual ei ole kiire...“„Kas proua joob tassikese kohvi?“„Proua joob tassikese kohvi...“Joovad kohvi.„Kas proua on abielus?“„Proua on abielus...“„Kas proua võiks oma mehele helistada ja teatada, et teda

vägistas tundmatu mees?“„Proua võiks oma mehele helistada ja teatada, et tundma-

tu mees vägistas teda 16 korda!“„Kuusteist korda?!“„Kas härral on kiire?“

Telefonikõne tsirkuse direktorile:„Kas teid huvitab number, mille käigus üks inimene pub-

liku seast oma pea krokodilli lõugade vahele pistab?“... „Originaalne mõte! Mida meie poolt vaja läheks?“„Iga päev üks uus külastaja.“„Aga kes helistab?“„Krokodill.“

Eestlastest paarike sõidab Kreekasse puhkama. Nad re-gisteerivad end hotellis sisse ja lähevad numbrituppa. Seal pistab naine äkki karjuma:

„Siin on hiir! Aaaaa! Appi! Helista kohe vastuvõttu ja sel-gita neile olukorda – sina oskad natuke inglise keelt, mina aga üldse mitte!“

... Mees helistab vastuvõttu:„Hello!“„Hello!“„Do You know „Tom and Jerry“?“„Of course.“„Jerry is here!“

Kaks kurttumma abielluvad. Esimesel abielunädalal on neil pimedas magamistoas tõsiseid suhtlemisrakusi. Pärast mitmeid arusaamatusi pakub naine välja lahenduse.

”Kallis,” näitab ta märkidega, ”lepime kokku mõnes liht-sas signaalis. Kui sa öösel minuga seksida tahad, siis pigista korra mu vasakut rinda. Kui sa minuga seksida ei taha, siis pigista korra mu paremat rinda.”

”Suurepärane idee!” vastab mees märkidega. ”Kui sina minuga seksida tahad, siis tõmba mind korra riistast. Ja kui sa minuga seksida ei taha, siis tõmba mind riistast ... 50 kor-da.”

Keegi mees istub baaris ühe naise kõrvale pukile ja küsib:„Kuulge, te töötate vist advokaadina?“... „Jah. Kuidas te ära arvasite?“„Teil on nürimeelne nägu.“„Teil endal on kah nürimeelne nägu!“ teatab naine sol-

vunult.„Tean-tean, ma olen samuti advokaat.“

Supermarketi järjekorras seisab mees lastekäruga, milles on röökiv ja jalgu trampiv beebi ning kordab vaikse sisen-dava häälega:

„Ära erutu, Albert. Ära karju, Albert. Ära lõuga, Albert. Ole rahulik, Albert.“

... „See on teist kena, et püüate oma Albertikest rahusta-da,“ märgib tema taga seisev naine.

„Proua,“ vastab mees, „Albert olen mina.“

Keegi mees tuterdab närviliselt baari ees ja keerutab käes süütevõtit. Mööduv politseinik astub ligi:

“Kas ma saan teid kuidagi aidata, härra?””Jah, keegi on mu auto sisse vehkinud!” vastab mees

pehmel keelel.”Millal te oma autot viimast korda nägite?””Siis, kui mu auto veel selle võtme otsas oli.”Sel hetkel märkab politseinik, et mehel on riist püksist

väljas.”Kas te teate, härra, et teil on püksiauk lahti?”Mees vaatab oma riista ja röögatab:”Jumal hoidku, nad on mu Mari ka ära varastanud!!!”

Esimest last ootav naine külastab akušööri ja küsib pä-rast läbivaatust häbelikult:

„Mu abikaasa palus teilt küsida, kas...“„Juba tean...“ naeratab arst. „Seda küsitakse kogu aeg.

Te võite oma abikaasaga seksida peaaegu kuni sünnituseni välja.“

„Ei, ta ei palunud seda küsida,“ tunnistab naine. „Ta ta-hab teada, kas ma võin praegu veel maja eest lund lükata.“

Foto Erkki Kõlu facebooki lehelt


Odavaid ja mhttp://www.perefoorum.ee/viewtopic.php?f=21&t=3268

Jagage retsepte, kuidas teha midagi maitsvat, kuid mille jaoks ei lähe liialt raha.

Ma vaatan ja vaatan neid kokaraamatuid, kuid nad kõik nõuavad no selliseid aineid, et...Kui ikka enamus asju juba asendada, ei tule toidust enam see.

Igasugu makaroniroogi on ka juba liialt söödud.Kuidas saada vaheldust, kui raha napib?kiisuemme 1. Kanasupp Keedad ühe kanakoiva, tõstad välja, nokid liha küljest ja

paned supi sisse tagasi. Keedad samas vees riivitud porgandi ja kartuli ja hiljem lisad ka keedetud riisi. Maitseks mida soovid - mina panen supimaitseainet.

2. Hakkliha-kapsa hautis Pruunistad hakkliha pannil, lisad tükeldatud kapsas ja

vesi ja hauta kapsas pehmeks. Maitsesta. 3. Kanafi lee riisinuudlitega 4 portsjonit, ühe hind ca 19kr 300g kanafi leed Tai marinaadis 100g riisinuudleid purustatud tomateid Vala keev vesi nuudlitele ja jäta 5min seisma. Küpseta

kanafi lee pannil, lisa tomatid. Hauta õrnalt ja lisa juurde pai-sunud ja kurnatud riisinuudlid. Sega ja maitsesta soolaga.

4. Peekonipasta Keedad spagetid, pruunistad peekoniviilud ja segad kee-

detud spagettidega. Peale tomatikaste (400g purk on u 9kr) või riivitud juust.

5. Kanarisotto maisiga Keedad riisi, pruunistad veidi kanafi leed. Segad need

kokku ja lisad ka purgimaisi. Maitsesta soolaga. 6. Odav ja lihtne lasanje Keedad makaronid poolpehmeks. Valmistad hakkliha-

kastme (tavalise piimaga). Laotad makarone sügava ahju-panni põhja, kallad veidi kastet peale, paned ketšupit trii-pudena peale, siis järgmine kiht makarone jne. Kõige peale peaks jääma hakkliha kaste ja selle peale raputa veidi riivi-tud juustu.

7. Lillkapsa-kartulivorm peekoniga Laotad keedukartuli ja hautatud või külmutatud lillkapsa

ja peekoniribad kihtidena ahjuvormi. Kalla üle koore-muna seguga ja raputa peale veidi riivjuustu ja pista mõneks ajaks ahju.

8. Keedukartul+ mulgikapsad Meie ostame Salvesti kapsaid purgis ja ühest purgist

piisab 4-le inimesele (liitrine purk). Hästi kerge teha - vaid soojendada kapsas ja keeta kartuleid ja toit on superhea. Ma alati teen seda kui kiire ja pole midagi muud teha.

alicever Mulle meeldib riisile panna igasugu asju juurde, mis

külmkapis on ja maitsestada erinevate maitseainetega ja ongi valmis. Olen lisanud riisile hakkliha või kanafi leed, porgandit, kapsast, herneid, ube, lillkapsast, brokkolit jne.

Variante on lõpmatuseni ja kui riis üle viskab üle võib asen-dada spagettidega.

kiisuemme 1. Paprikariis juustuga (pole seda nii ammu teinud,

aga soovitan soojalt!) Keedad riisi ära. Hautad pannil väheses õlis ja vees pap-

rikalõigud pehmeks, lisad keedetud riisi ja kuumutad (ära pruunista), lisa riivitud juustu nii, et riis jääks selline veidi veniv tükiline. Riis peaks olema nii paks, et annaks tassiga nagu liivakooki teha - et paned riisi sisse ja siis kummutad taldrikule ja jääb selline veidi kandiline Sinna juurde siis nt kana ja mingisugune salat või misiganes meeldib.

eneMa tegin selle sujuvalt ümber lisades sibulat, tükeldatud

kanafi lee, sidrunimahla.kiisuemme2. Riisi-makrasalat. Keedad riisi, hakid värsket kurki ja makrat või krabipulki

sisse ja majoneesi peale ja Majoneesi võid nö lahjendada hapukoorega aga siis vaja soola ka veidi panna.

3. Pilaff Keedad riisi, praed veidi hakkliha sibulaga, maitsestad

soolaga ja segad riisiga ära. Lisad ketšupit veidi ja segad. 4. Juurviljariis Keedad riisi ja hautad nt Mehhiko segu (külmutatud juur-

viljad) ja segad kõik kokku. Maitseaineteks sobivad karri ja sool. (ps. ole karriga ettevaatlik, muidu tuleb liiga terav). Lisandiks võib veel midagi lisada aga sobib minu meelest täitsa vabalt ka eraldi söögiks ilma lihata.

5. Paprika-suvikõrvitsa kana riisiga Praed kanatükid (ükskõik millised, võivad tavalised koi-

vad olla või siis lihtsalt fi lee, aga koinadega jääb parem!) pannil õrnalt läbi (pruunistad) ja lisad u tassitäis vett. Li-sad paprika ja suvikõrvitsa ribad ja maitsestad soola ja San-ta Maria ürtidega lihamaitseainega (või muude ürtidega). Hautad köögiviljad pehmeks ja keedad riisi kõrvale. (See on muide üks mu lapse suur lemmik)

Need siis mõned riisitoidud, mis kiiresti pähe tulid.. Mui-du riisiga on see hea asi, et see sobib niipaljude asjadega. No nt on jube hea teha nii, et keedad riisi ära ja segad sinna sisse ühe purgi purustatud tomateid ja maitsestad ürtidega - juur-de nt lihalõigud või olenevalt mida te sööte - kana sobib ka.

kiisuemme Supid: Tavalisemad siis: kapsasupp, borš, seljanka, kanasupp

(juba andsin retsepti), rassolnik, hapukapsasupp, hernesupp, frikadellisupp. (Nende retsepte on vist küll igalpool ka).

Supid-ühepajatoidud “meie pere moodi”: 1. Kapsa-hakklihapada Pruunistad hakkliha potis, lisas kapsa ja riivitud porgan-

di ja kallad vee peale. Lased keeda kuni kapsas pehme ja lisad siis kartulikuubikud. Maitsesta puljongikuubiku või supimaitseainega. Mina jätan vett võimalikult vähe, et oleks selline ühepajatoidu moodi asi.


maitsvaid toite2. Hakklihasupp “Kokkade” moodi (Retsepti sain ämmalt) Pruunistad potis veidi hakkliha,

lisad külmutatud juurikate segu (parim on mais-hernes-por-gand-aedoad) ja kui köögiviljad enamvähem pehmed lisad kartulikuubikud. Maitseks samuti puljong või supimaitseai-ne (või misiganes, mis meeldib, ma vahest varieerin, et oleks huvitavam) ja ketšupit paar lusikatäit.

3. Lillkapsa-peekoni püreesupp Paned lillkapsa keema vähesesse vette, pruunistad pan-

nil tükeldatud peekoni veidi krõbedaks. Püreestad pehmeks keedetud lillkapsa (keeduvett ära ei kalla) ja lisad peeko-nitükid. Kalla sisse pakk kohvikoort ja kuumuta. Maitsesta soolaga. Serveerimisel raputa peale värsket tilli kui on või rösti saia ja lõigu kuubikuteks ja pane need supi peale.

4. Sibulasupp Tükeldatud sibulad (4-5tk) pruunistad pannil, lisad jahu,

pruunistad, kalla juurde puljong. Maitsesta soola ja soovi korral ka ketšupiga. Keedad veidi ja serveerimisel võid pan-na saiatükke ja riivitud juustu peale.

Muide, püreesuppe saab igatmoodi teha nt kartul-kana-juust-suvikõrvits jne(umbes nii nagu lapsele püreedki tehak-se, ainult maitsestada saab paremini

ene Mina teen nii kanasuppi (see siis üheks õhtuks meie

perele): kolm kanakoiba panen keema. Kui juba peaaegu valmis,

siis võtan välja ja potti panen tagasi kõik peale kondi. Juurde panen kartulit, porgandit (lapse pärast vahest ka prokkolit), spagette (“hakin” tükkideks)- need kõige paremad, kuna seistes ei paisu nii hirmsasti kui teised makaronid; kaks keskmist hapukurki, sibulat, üks küüslaugu küün, rohelist sibulat ja volaa. Valma! Meie pere vaieldamatu lemmik.

Pilaff: praen lihatükid pannil pruuniks. Siis panen veega täide-

tud potti ja lasen vee kuumaks. Lisan juurde porgandid, si-bulatükid, peale riisi. Ei sega, lasen keeda väiksel tulel, kuni kõik valmis. Siis panen tomatikastme peale ja valmis.

Ahjuliha-kartulid (endal hetkel ahju pole, aga kunagi sai pidevalt tehtud):

kartulid kuubikuteks, liha peab olema selline pekine, sibul, küüslauk. Paned kõik plaadile, mille all natuke vett (oleneb ilmselt ahjust).

Kalli Ma tegin kanasuppi täna nii: 1. Küpsetasin ühe kanakoiva ahjuplaadil peaaegu valmis. 2. Panin ahjupotti pool pakki wok-segu (bambusevõrse-

te, hiina seente, paprika jms-ga), tükeldasin peale 5 väikest porgandit ja 1 suure kartuli.

3. Võtsin koiva küljest liha lahti ja lisasin ahjupotti. 4. Peale puistasin paar peotäit sõmerat riisi. 5. Maitseaineteks soola ja ürdisegu. 6. Valasin kõik rohke värskelt keenud veega üle, et ikka

supi moodi oleks. 7. Ahju, kuni valmis. Natuke võid läks ka sinna vahele.

Pipike FRIKADELLI SUPP Lasen vee keema, lisan viilutatud kartulid ja paksult rii-

vitud porgandi (meie pere osad tegelased millegipärast ei söö, kui supi sees on hakitud porgand aga õnneks paksult riivitud porgandiga söövad), makaronid. Umbes 10 min pä-rast lisan paki Rakvere frikadelle, 1 hakitud sibula, maitses-tan supi (sool, hästi sobib sellele supile Maggi kanapuljoni kuubik(ud), Santa Maria kuivatatud peenestatud till annab ka head maitset supile juurde).

BORŠISUPP Panen kondiga lihatüki keema, samal ajal ajan pannil

kuumaks: 1 riivitud peet, 1 riivitud porgand, 1 sibul, küüslauku

maitse järgi, ning lasen natuke pannil haududa, siis lisan ketsupi.

Kui lihatükk on pehmeks keenud, tõstan potist välja jah-tuma, lisan sinna samasse potti lihavedelikku hakitud kartu-lid ja kapsa, siis nokin lihatüki küljest liha ja pärast lisan su-pile. Kui kapsas ja kartul hakkab pehmeks saama, siis lisan pannil tehtu supile juurde ja maitsestan soolaga. Lasen veel u 10 min pliidil olla. Ning eriti hästi maitseb siis, kui supp serveerida 2-3 tundi peale valmissaamist.

Serveerin hapukoorega. AZUU 500 g sea-või loomaliha 300 g kartuleid 2 sibulat, 3 hapukurki 3 spl tomatipastat 1/s küüslauku 1 tl soola, 1 tl suhkrut 5 tera musta pipart, 2 spl õli Liha lõigata, lasta nõrguda ja kuumutada 5 min, seejä-

rel panna kastrulisse, pannil kuumutada sibul. Lihale lisada tomatipasta, kuumutatud sibul, tükeldatud kartul. Vähesel kuumusel hautada u 30 min, peale seda lisada hapukurk, küüslauk, must pipar, suhkur. Hoida veel vähesel tulel 20 min.

TOORED RÄIMED MARINEERITULT (hea võilei-vakate)

1 kg räimi, 1/2 l vett, 2 spl soola, 2 spl äädikat, 1 spl suhkurt, 1 sibul.

Räimedele peale teha marinaad nendest komponentidest, lasta 1 ööpäev seista (mitte keeta!), siis puhastada räimed kontidest, marinaad minema valada, laduda kalad ja õli pea-le, marinaadist võetud sibul ka kaladele vahele.

Jätkame järgmises numbris. Aga kes ei malda oodata, võib juba praegu vaadata loo alguses olevalt lingilt ka järgmisi toite.


Ristsõnad vab1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

16 17 18

19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43

44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58

59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69 70 71 72 73

74 75 76 77

78 79 80

81 82 83

PAREMALE 1 Kehtestatud hulk, kogus, suurus 5 Mõju, tagajärg, mulje 10 Seisevnoot räimepüügiks 16 Munakujuline kõverjoon 17 Vokaalosa ooperis 18 Preili Poolas 19 Kiskja 20 Prantsuse filmilavastaja 81932-

95) 21 Informatsiooniühik 22 Koht 23 Läänimees 24 Heitlehine okaspuu 26 Irisemine 29 Seemne varudest toituv taim 32 Hõbedana näiv sulam 35 Siberis elav hirve alamliik 37 Väljaheidete nõu vanglas 40 Elektronarvuti 41 Papagoi 42 Prantsuse helilooja 43 Kaapimisriist 44 Vald Ida-Virumaal 45 Hingeldustõbi 47 Eesti linn

49 Määratud piirnorm 51 Tuntud anekdoodivestja

eesnimi 53 Eesti rahvustoit 55 Eriala 56 Elutus, eluvõimetus 58 Koolitarve 59 Bahama pealinn 61 Prantsuse filminäitleja (1916-

89) 64 Tasase pinnaga kõrgendik 66 Shveitsi kanton 69 Saksa liidumaa 72 Hoiul, alles 74 Elevuslikult ootel 76 Itaalia filmilavastaja (1921-89) 77 Ruanda pealinn 78 Sõjavägi 79 Front 80 Kaklus, mürgel 81 Prantsuse näitleja (s 1930) 82 India osariik 83 Kaevu osa

ALLA 1 Korjama

2 Munasari 3 Vürstinna tiitel Indias 4 Pikem teekond jalgsi 5 Ärevil, erutatud 6 Elektrimahtuvuse ühik 7 Eesti Aianduse ja Mesinduse

Selts 8 Seade vee laskmiseks 9 Maitseaine 10 Eesti poliitik 11 Üleskutse 12 Lauamäng 13 Puhkus 14 Vastu-, vastas-, vastand 15 Pesukäsn 25 Lehtpuu 27 Irdumine 28 Veetuhkur 30 Eesti näitleja 31 Dekaluumen 33 Poollahti 34 Vald Pärnumaal 36 Nöökama 37 Veesõiduk 38 Tagasi-, tagurpidi-, äraspidi- 39 Karastusjook 42 Pealinn Euroopas 43 Number 44 Kuul käinud astronaut

(eesnimega) 46 Auguga ketas 48 Kodulind 50 Näitus-laat 52 Kahjurputukas 54 Pidev 57 Magustoit 58 Sigaretimark 60 Puiestee 62 Eesti laulja 63 Ehitise seinast väljaulatuv

akendega osa 65 Selektsioon 67 Eesti maapoliitik 68 Eesti näitleja 70 Vanakreeka laulik 71 Etteulatuv osa 72 Energiline, tarmukas 73 Armastuse jumalanna slaavi

mütoloogias 75 Eesti Majandusjuhtide Instituut


baks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

16 17 18

19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29 30 31 32 33

34 35 36 37 38 39 40

41 42 43

44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54

55 56 57 58

59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69 70 71 72 73

74 75 76 77

78 79 80

81 82 83

PAREMALE 1 Looduslik rohumaa, heinamaa 5 Ilmakaar 10 Vinnutatud vääriskala 16 Kartulisort 17 Eesti näitlejanna 18 Rullkardin 19 Koristusvahend 20 Pidusöök 21 Ajanäitaja 22 Linn Leedus 23 Miljondik 24 Lühem teaduslik või

kirjanduskriitiline kirjutis 26 Valamistoru 28 Optiline kvantgeneraator 31 Haruldasi metalle sisaldav

mineraal 34 Haarama, krahmama (murdes) 37 Rahvapärimuslik jutt 40 Itaalia filmilavastaja (s 1916) 41 Vähese soolaga 42 Vana 43 Nott, teivas 44 Kellegi huvides töötav isik 45 Aeg-ajalt

47 Õhuke kord 50 Pealinn Aasias 52 Puunõu 54 Võllapuu 55 Vundament 56 Singular 58 Asine 59 Irvitav, tögav 61 Asula Tartumaal 64 Ilutaim 66 Kaardistik 69 Algusest peale (lad) 72 Shveitsi kanton 74 Kala 76 Lilleseadekunst 77 Lusika jä'medam nõgus ots 78 Riik Aasias 79 Riisiviin 80 Riik Euroopas 81 Ääres, servas 82 Jumalateenistus 83 Katuselatt

ALLA 1 Naha peale andma 2 Igas suhtes

3 Irdumine 4 Sügisõunasort 5 Vald Järva maakonnas 6 Irisema 7 Vürstinna tiitel Indias 8 Vald Lääne-Virumaal 9 Eesti näitleja 10 Ehitusmaterjal 11 Tuiksoon 12 Valgustatuse mõõtühik 13 Tänav Tallinnas 14 Inetu 15 Hirmuäratav olend 25 Kala 27 Ligane 29 Rootsi krooni tähis 30 Varbadest võre 32 Ääreni 33 Kodumaa 35 Ühtelugu, alatasa 36 Vedeliku kumer pind

kapillaartorus 37 Aluspuu, tugipuu 38 Magnetilise induktsiooni ühik 39 Ehitis sadamas laevade

remondiks 42 Vulkaan Sitsiilias 43 Teravili 46 T.Kallase romaan 48 Kaevu osa 49 Riigi osa, mida ümbritseb

võõras riik 50 Vene näitleja (1922-87) 51 Röövlind 53 Teadusliku Uurimise Instituut 57 Terakas 58 Üllatama 60 Rikas 62 Poolvedel mass 63 Sõõm 64 India pähkel 65 End Soome peaminister 67 Mustjas 68 Energiline, tarmukas 70 Kitsas perv kaitsekraavi

esikülje ja eesvalli vahel 71 Lillenõu 73 Linn Soomes 75 Vald Harjumaal


Looduse aasta foto 2012

Algab jaht Tantsivatele Huntidele. Ootame kõiki loodus-fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui ka lapsi - osalema fotokonkursil „Looduse Aasta Foto 2012”.

Võistlema kutsuvad Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank koostöös Overall Eesti ja Fotoluksiga.

Tööde esitamise tähtaeg on 29. veebruar, võitjad kuu-lutame välja 28. aprillil 2012 Estonia kontserdisaalis koos Eivøriga.

Osale ja erguta osalema ka oma sõpru!Fotode esitamine konkursilePilte saab esitada ainult üle Interneti, kasutades spetsiaa-

lset üleslaadimismoodulit.Põhjus on lihtne: konkursil osalejate arv on paisunud

suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada prob-leeme – õigele pildile ei satu külge õiged kontaktandmed, kategooria vms.

Pilte saab üles saata aadressil:http://www.looduseomnibuss.ee/laf2012Kui üleslaadimisel tekib probleeme, palun helistage tele-

fonil 51992928 Tiit Lepik.Kui teil puudub endal Internetile ligipääs, soovitame ka-

sutada sõprade-tuttavate abi.Konkursi eeskirjad1. Osavõtuõigus. Võistlusel võivad osaleda kõik, v.a

konkursi korraldamisega seotud isikud. Võistlusel võib osa-leda vaid Eestis ülesvõetud loodusfotodega, v.a kategoorias „Maailma loodus“.

2. Konkursi ajakava. Võistlustöid saab esitada 1.veeb-ruarist kuni 29. veebruarini 2012. Tulemused avalikustata-me 28. aprillil 2012 Estonia kontserdisaalis.

3. Konkursi kategooriad. Konkurss korraldatakse kolmes vanuserühmas: lapsed (kuni 13 a, k.a.), noored (kuni 19 a, k.a.) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud).

Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühe vanuserühma ühes kategoorias, mille määrab pildi autor. Žüriil on erand-korras õigus pildi võistluskategooriat muuta. Lastel ja noor-tel on õigus esitada töid soovi korral ka üldarvestuse kate-gooriates, samuti võivad lapsed osaleda noortearvestuses.

Laste ja noorte vanuserühmas hinnatakse töid kolmes ka-tegoorias:

* Kategooria „Loomapildid”. Võistlevad fotod, mis ku-jutavad loomariigi esindajaid (imetajad, linnud, roomajad, kalad, putukad jne).

* Kategooria „Looduspildid”. Võistlevad loodusfotod maastikest, taimedest, seentest jne. Võib kujutada loodust abstraktses vormis.

* Kategooria „Inimene ja loodus”. Hinnatakse pilte, mis väljendavad inimeste kooskõla loodusega, aga ka konfl ikte nende kahe vahel.

Üldarvestuses hinnatakse töid kaheksas kategoorias: * Kategooria „Loomad oma keskkonnas ja loomaport-

reed”. Imetajad, linnud, roomajad, kalad, putukad jne suures plaanis või oma elukeskkonnas.

* Kategooria „Loomad tegutsemas”. Fotod, mis näitavad loomade iseloomulikku või iseäralikku käitumist.

* Kategooria „Taimed ja seened”. Puud, põõsad, rohttai-med, sõnajalgtaimed, samblad, samblikud, vetikad ja seened nii lähivõttes kui ka osana keskkonnast.

* Kategooria „Maastikupildid”. Pildid Eesti loodus-maastikest.

* Kategooria „Inimene ja loodus”. Pildid, mis väljen-davad inimeste ja looduse kooskõla, aga ka konfl ikte nende kahe vahel.

* Kategooria „Vormimängud looduses”. Kujundid ja mustrid looduses. Võib kujutada loodust abstraktses vormis.

* Kategooria „Mustvalge looduspilt”. Hinnatakse must-valgeid (mitte aga näiteks seepiatonaalsuses) loodusfotosid.

* Kategooria „Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Kõikide vanuserühmade kõikide kategooriate võidupil-tide hulgast valib žürii välja ühe, mida hinnatakse tiitliga „Looduse aasta foto 2012”.

4. Võistlustööde arv. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni 15 fotot.

5. Nõuded fotodele. Fotosid oodatakse konkursile digi-taalselt.

Pildifaili pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit. Pildifaili pikema külje maksimumpikkus on 6000 pikslit.

Diapositiiv- või negatiivfi lmile pildistatud tööd tuleb esi-tada digitaliseeritult.

Lubatud on kadreerimine, täielik ja osaline heleduse, kontrasti ja värvi korrektsioon ning teravustamine. Piltidel ei ole lubatud elementide juurde lisamine või nende eemal-damine, va tolmuplekkide eemaldamine. Lubatud on digi-taalselt kokku kleebitud panoraamid ning piltide dünaami-lise ulatuse tõstmine (HDR=high dynamic range). Piltide töötlemisel tuleks meeles pidada head tava ning nähtu tõe-pärast ja loomulikku esitust.

Korraldajatel on õigus küsida autorilt võrdluseks kaame-ra originaalfaili (RAW või JPG), slaidi või negatiivi, samuti infot võtteolukorra kohta.

Kui loomapilt on tehtud vangistuses viibivast loomast (näiteks loomaaias), peab loomapiltide kategooriates esi-tamisel olema lisatud fotole märge „vangistuses” ja lühike selgitus, kus täpsemalt on pilt tehtud.

Uue tingimusena peab konkursile esitatud fotole olema lisatud lühike lugu, mis kirjeldab pildistamise hetkel olnud meeleolu või avab konkreetse pildi valiku tagamaid. Loo pikkuseks ootame kuni 300 tähemärki.

Pilte saab konkursile esitada 1. veebruarist 2012 avatud üleslaadimislehe kaudu üle Interneti aadressil http://www.looduseomnibuss.ee/laf2012 maksimaalselt 10 MB suuruste .jpg failidena.

7. Auhinnad. Võistluse auhinnafond on üle 10 000 euro. Iga vanuserühma igas kategoorias antakse välja esimene, teine ja kolmas koht. Žüriil on õigus jätta mõni koht välja andmata või auhindu ümber jagada. Kõikide vanuserühma-

Lõpujks on ilmunud Looduse Aasta Foto 2012 osavõ-tutingimused. Pilte saab esitada alates tänasest ehk siis 1. veebruarist. Tingimused on avaldatud leheküljel http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169, piltide üleslaadimi-se lehekülg http://www.looduseomnibuss.ee/laf2012

Kuidas vanasti rallit sõideti

de kõikide kategooriate võitjad saavad keraamik Anne Türni loodud skulptuuri „Tantsiv hunt”. Lisaks tunnustused ja eri-auhinnad.

Võidutööde hulgast valib žürii välja „Looduse aasta foto 2012”, mida tunnustatakse Suure Hundi tiitliga.

8. Žürii ja hindamiskriteeriumid. Žüriisse kuuluvad tun-nustatud fotograafi d, kunstnikud ja loodusetundjad. Hin-natakse loodusfotode väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset, samuti kujutatu loodusväärtust, haruldust ja erakordsust. Žürii eeldab, et looduse pildista-misel on kinni peetud headest tavadest ja looduskaitse reeg-litest.

9. Piltide kasutamine. Korraldajatel on õigus tasuta ka-sutada konkursil osalenud pilte võistluse ja selle tulemuste

tutvustamisel meedias, näitustel, avalikel üritustel, konkursi kodulehe galeriis ja konkursikogumikus.

Auhinnatud pilte võib tasuta kasutada ka loodusfotograa-fi at edendavatel eesmärkidel, näiteks koostada neist näitusi ja pildikavasid, trükkida plakateid, kalendreid, postkaarte. Teisi konkursil osalenud pilte võib kasutada kokkuleppel autoritega.

10. Korraldajate vastutus. Korraldajad vastutavad kon-kursile esitatud tööde õiguspärase kasutamise eest.

11. Autori vastutus. Osavõtja vastutab enda ja piltide kohta esitatud andmete õigsuse eest ja kinnitab, et ta on kon-kursile saadetud piltide autor. Autor peab jälgima, et esitata-va foto laadimine õnnestus.


Autoralli suurkuulsused kuuekümnendate lõpus olid meil Aleksander Tõkke, Uno Aava ja Gunnar Holm. Nende saavutused olid vast kõige värvikamad. Samas oli väga tu-gev esindus Tallinna Taksopargil ja MN Autobaasil.

Uno Aava võistles edukalt London – Sidney rallil. Sama tegi ka Gunnar Holm. Aleksander Tõkkest sai Iževski mees-konna treener.

Garaaž oli Raplas. Juhtsõitjaks oli leedulane Stasis Brun-dza. Mehaanik samuti meiemaa mees, Jaak Soosaar.

Brundza sai noorusaastatel pisut viga, kui isa Pobeda ka-tusele keeras. See kannustas teda treenima ja tulemused ei andnud kaua oodata.

Iževski autotehase võimalused olid muidugi võrratud. Brundzale anti mitu autot treeninguteks ja paar võistlusma-sinat pealekauba. Käisin neil aastatel koos Jaaguga tihti Ra-plas oma masinat putitamas ja polnud erandid need päevad, kui garaažis „ootas ees“ järjekordne lömmi aetud ruunake-ne. Meistrite värk, aga kadedaks tegi küll.

Stass, nagu me teda kutsusime, polnud paha poiss. Alati abiks nõuga ja nii mõnigi varuosa ja korralikud turvarihmad kandusid ka minu kätte.

Võistlusrajal oli Stass vaikne ja endasse tõmbu-nu. Sõitis tolle aja kohta erilise mootoriga, millel kaks nukkvõlli(gaasijaotus). Masin oli kiire, kuid ka küllaltki viimase peale forsseeritud. Mäletan NSVL meistrivõistlusi, kus mootor teda alt vedas. Stass laskis kahevõllise pea maha võtta ja läks täiesti standardvarustusega rajale. Oli sellel het-kel 22 kohal.

Sõita jäi veel kaks päeva. Ja ikkagi tegi ta kaotatu tasa ja sai jällegi meistritiitli.

Tagaveolise autoga selliseid kiirusi hoida polnud lihtne. Hiljem tegi Brundza Leedus omanimelise autode tuuni-

mise vabriku. Samasugune oli meil ka Eestis-Vihur. Toodeti ralliautosid kogu NSVL tarbeks. Ikka nii paari-kolmesaja masina jagu aastas.

Mootoreid ei torgitud. Kere sai rattalaiendid, laiemad veljed, alumiiniumist põhjakaitsed ja palju tugevduskeevi-tusi. Ka iste ja kaitsekaared pandi paika, väiksemad muuda-tused ka armatuurlaual.

Vihurist kasvas välja suurmeister Vallo Soots koos kaa-rdilugeja Toomas Putmakeriga. Nemad jõudsid suurmeistri austava nimetuseni.

Rallid ise olid mitmepäevased ja pearõhk ikka öisel sõi-dul. Vaheajad olid vaid mõnetunnised.

Kasutati head valgustust, neli lisalampi oli miinimum, mõnel neid veelgi rohkem.

Tänaseks unustatud asjad on Speedpilot ja Twinmaster. Need kaks mõõdikut kindlustasid ajarežiimist kinnipida-mise. Iga eksitud minut tõi võistlejaile sada karistuspunkti! Tuli ajakontrollide (AKP)vahel hoida etteantud keskmist kiirust. Olid ka salajased kontrollpostid (OAKP). Lisaks veel granaadiheide ja püssilaskmine, tihti ka krossijooks. Tegu oli ikkagi sõjalis-sportliku võistlusega.

Ministrite Nõukogu garaažist sirgusid Eedo Raide ja Ge-org Valdek, samuti suurmeistrid.

Vene Talve rallil Moskvas näitasid meistriklassi Joel Tammeka ja Tõnu Vunn, tulles oma masinaklassi võitjateks.

Hiljem sõitis Joel Tammeka koos Enno Piirsalu ja Juhan Anupõlluga Kamaz veoautoga maailmarallil. Jällegi edu-kalt.

Seitsmekümnendate alguses hakati rallit massiliselt pro-pageerima.

Klubi „Sport“ tegi esimese Viru ralli. Stardipaigaks oli Rocca-Al Mare pioneerilaager(täna koolimaja). Nelisada masinat tuli starti. Korraldaja poleks sellise hulgaga toime tulnud ja siis karmistati tehnilise komisjoni tööd.

Nigel käsipidur rajale ei lubanud.Eesti Raadio lasi eetrisse sarja saateid „Raadioralli“.

Õpetati rallimäärustikku, legendi lugemist ja kõike sellega seonduvat.

Raadioralli ise sai alguse tähesõiduga iga võistleja ko-dunt. Legendi anti edasi otsesaates Vikerraadios. Terve päev oli rallile pühendatud.

Tähesõit tõi võistlejad Märjamaa keskväljakule. Seal va-liti välja 70 täpsemat ekipaaži, kes pääsesid edasi võistlema.

Ralli läks edasi Virtsu sadamani ja seal mindi praamile. Pidevalt tehti otseülekandeid raadios nii autodest kui raja kõrvalt, liikuvalt praamilt.

Lõpplahendus oli Saaremaal. Võitjad said väärikad au-tasud.

Tänased rallid on vaid päevased. Öösel magatakse linade vahel, nii meil kui ka välismaal.

Nüüd on vaid lõputu kihutamine…A. Aju


Sellel nädalal Raplamaal:•31.01 - Kino Kaereperes -

lustakas koguperefi lm “Alvin ja koopaoravad 3”

•01.02 - Kino Märjamaal - fi lm “Pearahakütid”

•02.02 - Kino Raplas - draama-fi lm “Nahk, milles ma elan”

•03.02 - Koolinoorte teatesuusatamise EV

•03.02 - Kino Märjamaal - fi lm “Artur päästab jõulud”

•03.02 - Sõidukijuhi lõppastme koolitus

•03.02 - Näituse “Kroonlühter” avamine

•04.02 kell 17-18.30 - Piima-meister Otto/Rapla

vs Tallinna KalevPiletihinnad: Täiskasvanu: 4

EUR õpilane, pensionär 2 EUR •05.02 - Kino Märjamaal - fi lm

“Tumedaim tund”

KEHTNA KUNSTIDE KOOLIS

KONTSERT „PÄRIMUSEGA“

8. veebruaril kell 18 – 20 Kehtna klubis

Esineb kooli vilistlane RAGNAR TOOMPUU

Kaastegev MARTIN ARAKVaba sissepääs

Kontserdi korraldamist toetab Eesti Kultuurkapitali Raplamaa

ekspertgrupp

SÕBRAPÄEVAPIDU 10. veebruaril Kell 20 – 00

Valtu Seltsimajas, Männiku tn 4, Kaerepere alevik

Peo ajab käimaARLET PALMISTE ja

tema bänd Piletid eelmüügist 5€,

kohapeal 7€Sõbrakook ja sõbrajook

omal kaasaMajja pääseb alates 19.30 – ole peo alguseks kohal!

Info/piletid Valtu seltsimajast - tel 526 2722 Kait

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori

kontsert 12. vveebruaril

kell 13 – 15 Valtu Seltsimajas,

Männiku tn 4 , Kaerepere alevik Pilet 1€

Tulge tritsutama! Kohila alevi avalik liuväli

spordihoone kõrval tenniseväljakul

on nüüd kõigile avatud.

4. veebruaril kell 11-14 Kohila valla Laste teatripäev

Hageri rahvamajas ***

11.veebruaril kell 21 Sõbrapäeva pidu Hageri rahvamajas

Pirgu terviserajal saab suusatada

Pirgu arendataval terviserajal on võimalik suusatada umbes 1,2 km

pikkusel ringil


Documents

Raplamaa Ühistöö nr 5