Raplamaa Ühistöö nr 15, 10. aprill 2013

Nr. 15(67) 10. aprill 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Jätkub 4. lk

See, millega said hakkama kultuuritöötajad toona, oli eelmisel nädalal taas aktuaalne.

Riigikogu andis neile oma saali, riik maksis kõik kinni ja meenutusetendus algas.

Millegipärast tekkis kohe tunne, et olen taga-si nõukaajas ja kuulan sõjaveteranide heietusi kogu maailma rahvastele suure õnne toomisest. Andku mulle armsad kultuurlased see andeks, aga tundeid ei peta mitte.

Muidugi on tänasel noorsool vajalik ja äkki isegi huvitav seda kõike kuulata, sest neile on see juba aja-lugu. Küllap vanematele inimestele ka.

Kultuuritöötajad olid toona kõige ärksamad ja ka kõige rohkem kontrollitavad tegelased.

Nii ütles vene ajal kulturnik lava pealt rahvale saa-lis ja siis hakkas puhkpillide punt mängima.

Eelmise nädala lavastuses „Rahvakogu“ toimis täpselt sama stsenaarium.

Lubati kohale tulla 500 inimesel. Tuli aga ainult 300! See on siis vaid 60% neist, keda taheti moosi-da jutupeole. Jutupeole, mille ettevalmistamine oleks olnud supernäidiseks kunagistele KGB ideoloogidele EKP Keskkomitees. Aga siiski, ekraanilt käisid läbi mitme tolleaegsed tegelinskid. Nemad on värvi va-hetanud ja neile pole tähtis, millist jumalat teenida. Peamine, et makstakse ja mitte halvasti.

Ettevalmistamise aegu erilist usku sellesse kam-bajutlusesse ei olnud. Ajalehtedes ilmusid küllaltki kahtlustavad artiklid. Üldjuhul suur pessimism võttis maad.

Sel ajal, kui Rahvakogu „seadustas“ rahvaalga-tust, oli Väätsa huumoripäev „Maamees Muigab“, kus muide pole ka varasematel aastatel piiratud inimeste

Andrus Veerpalu peaaegu et õigeksmõistmine jättis võimaluse pomm ikkagi plahvatama panna. Ja seda ihuvad praegu tuliselt dopinguküttide ülemused.

Kohtuotsuse selgitav osa ütleb selgelt, et nemad küll ei välista dopingu kasutamist Andrus Veerpalu poolt. Arvestamata on jäänud vaid piirmäärad.

Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) peasekretär Sarah Lewis räägib:

„Pärast seda kui Eesti suusaliitu informeeriti A-proovi positiivseks osutumisest, kontakteerus minu-ga telefoni teel toonane suusaliidu president Toomas Savi kes ütles, et nende huvides on vältida selle teema

Aga nüüd tantsime tangot…

Meenutati 25 aastat tagasi Pleenumit

Kas tõesti viitsütikuga

spordipomm?Juhend kaamerate kasutamise kohta

Andmekaitse inspektsioon avaldas juhendi kaame-rate kasutamise kohta. Juhend kehtib nii oma tarbeks pildistajate kui ka avaldamiseks mõeldud piltide ja videote tegemise kohta. Kuna materjal on üpris pikk, avaldame juhendi esimese poole selles ja teise poole järgmises numbris. Selles numbris üldised reeglid, pil-distamine ja filmimine isiklikul otstarbel ja salvesta-mine avalikus kohas avalikustamise eesmärgil.

Loe lk 24-28.

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkKGB- NSVL vabade rahvaste filter jälgis kõike hoo-

lega ja pani ka kõik korralikult kirja.Mis parata, nemad olidki asja taga ja tegelikud juhid

kõigis muutustes, mis tollases liitriigis toimus. Suure Nõukogude Venemaa suurorgan tegi ettevalmistusi riigi muudatustes. Kõik ei läinud küll nende plaani järgi, sest isekad eestlased tegid paljusid asju omapäi. Seepärast ka poliitilised kaklused nii tollase Ülemnõu-kogu, Rahvarinde, Muinsuskaitse ja mitme tekkinud uusorgani vahel. Äkki tahtsid kõik saada piruka juur-de. Pirukas tõotas tulla suur ja ahvatlev.

Mis on sellest kõigest tänaseks saanud? Meie üleeel-mises lehes oli professor Rein Einasto sõnavõtt Kultuu-ri Koja üldkogul. Üks katkend sellest: „Eelduseks on KÕRGKULTUURI kui inimtegevuse sihi ÜLIMUS-LIKKUS majanduse kui vahendi ees ja kapitalistliku röövmajanduse aluseks oleva marksistliku õpetuse: „tootmine baas, kultuur - pealisehitus“ aegumise tun-nustamine, mis toimus isegi Nõukogude Liidus 1964 a. majandusteadlaste suletud nõupidamisel Kiievis, kus tõestati, et kultuur on alus majanduskasvuks“.

Veelkord siis, kus me täna oleme?Rein Einasto oskas öelda seda, mis nüüdsel jä-

relpleenumil ka kinnituse sai.Lõhe tegelikkuse ja sisendatava (propaganda) va-

hel on siiani tohutu. Valetamine on muutunud veelgi massilisemaks ja varastamine suurmood – mõtlen siin seaduslikku varastamist.

Võimu juurde trügimine on omane värvi-ja pool-tevahetajatele, nii nagu seksisõltlased vahetavad naisi naudingu saamiseks, poliitikud võimujanu ja rahanäl-ja rahuldamiseks .

Oleme muudetud Brüsseli mängukanniks, õige-mini müüsime ennast maha eurotoetuste eest, elame nende käskude ja keeldude järgi. Kui miski sealsetele bürokraatidele ei meeldi, määratakse trahve ja kasuta-takse teisi võimalikke sanktsioone. See, et ka meie rah-vuskaaslasi istub sealsete bürokraatide seas, pole üld-se oluline, nemad ajavad seal oma asja- elavad kõrge palga eest lahedat elu ja ei muretse kodumaal toimuva pärast. Miks nad peaksidki? Vaadakem tõele näkku ja tunnistagem, Eesti Vabariik pole enam mitu aastat ise-seisev riik

Ja seda kõike lubab ka meie põhiseadus. (§ 123 )Ilma selle pleenumita jääb meelde vaid üks ütleja

– Rein Raua varasem artikkel, mis oli 25 aastat tagasi sõnavõttude moodi. Selleks on seda jutt moraalsetest

värdjatest, kus oli selge, et Raud suu lahti tegemisega ei kasvata ei oma jõukust ega heaolu, pigem teeb endale tulevikus tüli. Aga ta ütles välja, sest keel kipitas.

Raud on täna üksi, kuid 25 aastat tagasi oli selliseid inimesi kümneid. Kindlasti oli tollal rohkem ka neid, kes tahtsid kuulda kirjaniku arvamust ühiskonna sei-sust. Ühiskonnas oli tõejanu tollal rohkem.

Oleksime pidanud elama edasi iseseisva riigina, pa-nustama kodumaise põllumajanduse ja tööstuse säili-tamisse, aga mitte hävitama kõike seda, mis oli loodud nõukogude ajal. Inimesed saanuksid töötada kodu-maal ja pered saanuksid olla koos, aga mitte nii, nagu tänaseks on kujunenud. Poliitiliselt vale oli orientee-ruda Euroopa turule, mis oli niigi ületoodetud, panus-tama oleks pidanud idasuunas, Venemaa oleks ostnud siin toodetud toidukaupu, tarbekaupu ja kindlasti ka palju muud. See venefoobia on muutnudki meie elu nii vaeseks ja näruseks.

Käärid palkade vahel on ebaproportsionaalsed- räägin riigitöötajate palkadest eelkõige! Miks maks-takse Estonian Airi pankroti äärele viijale veel peale!? Miks lendavad tohutud riigi rahad igasugusteks kom-pensatsioonideks!? See pole ju õiglane riik, kes nii-moodi talitab! Saame aru, et riik on vaene, aga mõnede jaoks tundub ta väga rikas olema!

Suurimatele röövkaladele on Eesti väikseks jäänud, need on osanud meredele välja jõuda ja nemad saavad koduigatsustasusid. Ühele neist röövkaladest, kes on osanud musta valgeks rääkida, lubatakse selles kinni-kasvavas kodujärves isegi presidendi kohta.

Või äkki tuleb teha uus pleenum või hoopis eesti rahva poolne pronksiöö?

Tõesti, nii rääkis just hiljuti, 3. aprilli hommikuses riigiterevisioonis kirjanik Jaak Urmet:

“Ma olen vägagi veendunud, et järgmise pronk-siöö korraldavad juba eestlased, ja ilmselt rutemini, kui seda karta osatakse. Sest õnneks on eestlased juba õppinud sellise väga iidse euroopaliku tava, nagu pro-testeerimine, streikimine, meeleavaldamine. Ja nad suudavad seda tõesti. Meie vastased ei ole mitte ainult poliitikud, need korrumpeerunud poliitiline kõnts, eks ole, keda Eesti Vabariigis on küll, vaid ka kivist ta-gumikuga ametnikud, ja need ametnikud moodusta-vad armeesid.”

Paneb mõtlema.Kui võim on rahva käes, siis kelle käes ta tegelikult

on? küsis kunagi Lennart Meri.Jeremy Nagelmyller

Meenutati 25 aastat tagasi Pleenumit


Algus 1. lkavalikuks tulekut. Ta küsis, kas A-proovi avalikusta-mist piiraks see, kui nemad teatavad ametlikult sport-lase karjääri lõpetamisest. Mina selgitasin, et sellest ei piisa. Nad ei olnud sellel hetkel FIS-i teavitanud oma soovist avada ka B-proov ning ka järgnev suhtlus, mis mul oli toonase Eesti suusaliidu peasekretäri Jüri Jär-vega, keskendus nende soovile kanda hoolt selle eest, et asi ei tuleks avalikuks. Sellest sai teha üksnes selle järelduse, et sportlane tunnistab dopingu tarvitamist ning ei soovi proovi avalikuks tulekut“

Kuna kõik tippsportlased panevad dopingut, siis on tegu vaid vahele jäämisga ja piirmäära ebaselgusega.

Tõeline dopingu tarvitamine sai alguse endises Saksa DV-s. Neil olid teaduslaborid ja treeningsaalid maa all, kõigist eemal piirkonnas ja loomulikult teh-ti koostööd NSVL, kui riigi ja nende spordijuhtide ja sportlastega. Maa alla olid ehitatud staadionid ja treeningmasinad lihaste kasvatamiseks, veredopingu tegemiseks.

Raha selleks tuli muidugi vene poolelt ja põhilised teadlased olid ikka juudid, osalt sõjavangid, osalt ka sissetulnud poolpagulased, täpselt sama ,mis ka raketi ja kosmoseteaduses.

Sportlasi treeniti eriolukorras, kus meil siin räägi-tud alpimajad olid minu silma ees juba 1964 aastal, kui käisin Saksamaal, NSVL armee sõdurina. Kõik see oli muidugi muljet avaldav, eriti noorele sõdurpoisile. Lihased kasvasid tõstjatel nagu noor muru. Ja tõsted samuti.

Ka meie Jaan Talts ütles, et jah, venelased võib-olla kasutasid erilisi asju, aga tema on puhas poiss! Eks us-kuge siis pealegi. Ainult, et jahipüssiga magamine esi-meses Tallinna lollideküla majas räägib psühhiaatrile teist keelt. Keelt, kus kogu aeg keegi teda jälitas… Kas see pole mitte nende ravimite tulem?

Mina teda ei usu, sest hilisem kaalu mahavõtmine oli ikka raske küll. Ka selleks olid ka vastavad ravimid olemas Saksamaal. Tore, et asi nii läks. Muud jutud on aga väga kahtlased.

Tänaseks on väga paljud jalgratturid, poksijad ja isegi vormelisõitjad tunnistanud keelatud ainete kasu-tamist. Eneseavalikustamine jätkub nagu moevool.

Kuhu läheb meie sport? Kas juhtub nii, nagu paljud muusikud on ennast narkoga hauda ajanud

Hullem on aga see, et dopinguküttide firma on nüüd tigedaks tehtud spordikohtu poolt. Oi, kui tige-daks. Lubatakse üles tõsta eelmiste ja ka üleeelmiste olümpiamängude dopinguproovid ja andku siis Ju-

mal meile meelekindlust, et Kiku proovid kahtlasteks ei osutuks. See oleks siis juba teine tragöödia ja seda spordiavalikkus üle ei elaks. Kiku treener on tark mees ja ka omal ajal saanud korraliku treenerikoolituse NSVL spordijõududes.

Sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liikme Kristjan Pordi sõnul ei ole Veerpalu juhtum lõppenud. Nõukogu võtab järgmisel kokkusaamisel üles teema suusasangari varasemate testide avamise kohta, et as-jas selgus saada, sest ega keelatud ainete piirmäärasid muudetud seni veel ei ole.

Tekib küsimus, kas anomaaliaid leiti Veerpalu do-pinguproovidest siis juba varem?

Jah, leiti ja korduvalt. Aga kuna sel ajal revideeriti piirväärtuste argumentatsiooni, siis nendele juhtumi-tele ametlikku käiku ei antud. Tegelikult oleks võinud teatud olukorras kahjulik leid ilmsiks tulla juba varem. FIS-il on kindel alust arvata, et Veerpalu pole eksinud esimest korda. Vaatame ka naabrite poole. Seal juba vi-hane vits toimetab ja väga valusalt.

Venemaa kergejõustikuliit (VFLA) teatas, et kolm nende sportlast on saanud dopingu tarvitamise eest kaheaastase võistluskeelu.

Kaks otsust sündisid vanade proovide avamise ja testimise järel. 42-aastane Kuzenkova, kes tuli 2004. aastal Ateenas naiste vasaraheite olümpiavõitjaks, an-dis positiivse proovi aasta hiljem Helsingi MMil, kus ta samuti kulla sai. See medal võetakse nüüd temalt ära ning maailmameistritiitel läheb seega kuubalannale Yipsi Morenole.

VFLA teatel hakkas Kuzenkovale määratud kahe-aastane võistluskeeld kehtima 27. märtsist. Samuti on tühistatud kõik tema tulemused alates 2005. aasta 12. augustist kuni 2007. aasta 11. augustini.

43-aastane Kriveljova andis positiivse proovi aga Ateena olümpial, kus ta võitis kuulitõukes pronksme-dali. Selle medali kaotas venelanna juba eelmisel aas-tal, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee tema posi-tiivsest proovist teada andis. Seejuures on irooniline, et Kriveljova lõpetas Ateenas algselt võistluse neljan-dana, kuid kerkis tänu kaasmaalanna Irina Koržanen-ko positiivsele proovile ja diskvalifitseerimisele koha võrra kõrgemale.

Vanade saavutuste kontrollimine on dopinguagen-tuuri poolt julgelt käsile võetud.

Küllap vaatavad varsti ka siiapoole. Tahaks loota. Viitsütik on igatahes susisema pandud.

A. Aju

Kas tõesti viitsütikuga spordipomm?


Algus 1. lkōigust riigielu küsimustes kaasa rääkida. Ju siis need 200 oodatud külalist läksid Tallinna asemel sinna.

Millised näod meile siis toredat telesaadet parafra-seerides, „kõlasid tuttavalt“?

Jääb mulje, et igasse laudkonda oli ette planeeritud üks – kaks ettevalmistaud poliitikut (või provokaa-torit). Umbes samasuguse skeemi järgi, nagu vanasti KGB omamehi turismigruppidesse sokutas. Need „tu-rismimehed“ hoidsid ära väära mõtlemise välismaal ja muidugi ka putkupanemise. Siit Rahvakogult polnud enam mitte kuhugi põgeneda, sest need „pagejad“ jät-sid südametunnistuse tahtel lihtsalt palaganile mine-mata või maabusid hoopis Väätsa huumoripäevale.

Laseme rääkida meile tuttavatel nägudel:Juhan Kivirähk – „«Üllatus oli see viimane. Avali-

ku arvamuse küsitlustes on sageli toetust leidnud pre-sidendi otsevalimine. Aga on näha, et siin ei ole tegu lihtsalt avaliku arvamuse küsitlusega, vaid läbi aruta-tud arvamustega. Ja ilmselt nendes arutlustes jäi peale selline kaalutletum vastus,» kommenteeris Kivirähk presidendi otsevalimise teemat.

Sotsioloog lisas, et on ka ise presidendi otsevalimise vastu. «Ma arvan, et poliitilise võõrandumise problee-me, mis meile tegelikult muret teevad, otsevalimine ei lahenda.»

Kas pärast sellist „arvamust“ saab uskuda, et selle mehe laudkond ka oma peadega mõtles?

Üks „Harta 12“ autoreid Ahto Lobjakas:„Otsedemokraatia demonstreeris täna Eestis oma

poliitilist küpsust, lükates tagasi presidendi otsevali-mised. See ei olnud mingi rahvahuraa, vaid juhuvali-tud esinduslik rahvakogum, mille arutelu valgustas ja suunas ligi saja juhtiva eksperdi põhjalik eeltöö. Eesti juhid, kelle öörahu on rikkunud visioonid odavate ja-lavarjude rütmikast liikumisest lossiväravate taga, on asjatult und kaotanud“.

Niisiis, „sada juhtivat eksperti“ tegid ajupesu nii enne, kui ka Rahvakogul. Need kohaletulnud „tava-inimesed“ olid ikkagi kallutatud täpselt selles suunas, mida korraldajad ootasid, suunas, mida korraldajatelt nende leivaisad – valitsejad soovisid.

Nüüd on hea öelda, et näete – rahvas tahtis niimoo-di!

Üks otsustajaist oli ka Kalle Mälberg, mees kes sai kohtuliku karistuse AS Alas rahade kõrvaldamises, omastamises ja ebaseaduslikus korteriafääris. Nüüd oli ta uhke näoga teleekraanil ja ajas ka mingit segast iba. Tundub, et rahva mälu hakkab tuhmuma kui selli-se mehe juttu tõepähe meile serveeritakse.

Telepildis oli suurem osa nägusid, kes „kõlasid mei-le tuttavalt“ ja neid oleme alati harjunud kuulma, ise-asi kas me neid ja neisse ka usume.

Nalja võib muidugi teha, kuid kas riigi käekäik ei ole sellisteks näitemängudeks natuke liiga oluline tee-ma?

Jeremy Nagelmyller

Aga nüüd tantsime tangot…

Priiuse põlistumise päev 27. märts 2013 on läinud ajalukku. Kuna tegemist oli ainulaadse ja kordumatu päe-vaga, kutsuvad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum talletama tulevastele põlvedele selle päeva kirjeldusi. Soovitav on lisada fotosid või videomaterjali.

Eesti Rahva Muuseum ootab kõigilt, kes seda päeva mingil viisil meeles pidasid, lühikirjeldusi (maksimaal-selt 1 lk A4 või 1800 tähemärki koos tühikutega) aadressil:

Eesti Rahva Muuseum, Veski tn 32, 51014 Tartu; või e-postiga: [email protected] ( tel 7350 420 ).Kirjelduste laekumise tähtaeg on 11. aprill k.a. Paremaid talletajaid autasustatakse muinsuskaitsekuu piduli-

kul avamisel 18. aprillil Tartu Jaani kirikus.Täname kõiki, kes priiuse põlistumise päeva väärtustasid!

Eesti Muinsuskaitse SeltsEesti Rahva Muuseum

Jäädvustagem priiuse põlistumise päev!


XXI Rapla Kirikumuusika Festival 27.06-13.07.2013

http://www.raek.ee//newsletter.php?ID=687&userID=700

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aas-tal koostöös Soome kirikumuusikutega.

Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku muusi-kapärandi tutvustamine. 1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maa-konna kõige väiksemates külakirikutes. Festivalil koh-tuvad muusika, arhitektuur ja Eestimaa kaunid valged suveõhtud.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Su-urbritanniast Jaapanini. Ka sel aastal kutsume kuula-jaid külastama maalilisi Raplamaa kirikuid ja kuulama kaunist muusikat.

2013. aasta festivalil astuvad üles saksofonikvartett SaxEst, rahvusvaheliselt tunnustatud vokaalansambel Vox Clamantis, sel suvel oma juubelit tähistav Tõnis Mägi, Villu Veski ja paljud teised. Klassikalise muusi-ka gurmaanidele on kindlasti omaette elamuseks Poo-la keelpillikvartetti Lutoslawski Quartet esinemine. Kuna maailma muusikaavalikkus tähistab sel aastal poola heliloojal Witold Lutoslawski 100 sünniaasta-päeva, siis seda enam on sellise koosseisu esinemine Eestis omaette sündmus, mille nimel tasub Raplasse kindlasti tulla.

Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF. Samast aastast te-gutseb festivali juures Rapla Suvekool, mille raames on korraldatud rahvusvahelisi meistrikursuseid keelpilli-mängijatele, dirigentidele ja lauljatele.

Kutsume kõiki Rapla maakonna ettevõtteid, kes väärtustavad klassikalise muusika ilu, toetama festivali läbiviimist.

Omalt poolt pakume alates 150 € toetajatele: Kutse kahele kõigile kontsertitele, logo või nimi

kontsertite kavadel, kutsetel, flaieritel, festivali kodu-lehel, FB lehel

kuni 150 € toetajatele: Kutse kahele ühele vabalt valitud kontserdile, logo

või nimi kontsertite festivali kodulehel, FB lehelOotame teie tagasisidet aprilli lõpuks 2013.a.Kontakt: MTÜ Rapla Kirikumuusika FestivalKalda 2, Rapla [email protected]+372 513 0212http://kmf.eelkrapla.ee

Rahvusvaheline tantsupäev tuleb pärandiaastal Kägäräga!29. aprillil 2013 tähistatakse taas järjekordset rahvusvahelist tantsupäeva! Traditsiooni jätkates on sellelgi

aastal võimalus kõigil Eesti tantsuhuvilistel tähistada tantsupäeva ühistantsimisega. Tantsuks ikka meie enda eesti rahvatants.

2013 aastal tantsime tantsu Kägärä.Kägärä ühistantsimisest osavõtmiseks:1. Keerake 29. aprillil kell 13.05 oma raadio Vikerraadio sagedusele2. Tantsige rõõmu ja lustiga Kägärät oma tantsurühmaga, töökaaslastega, perega, sõpradega, huviringiga

või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna „Rah-

vusvaheline tantsupäev 2013 – TANTSIVA KOLLEKTIIVI NIMI“4. Lingi oma videost palume saata ka aadressile [email protected] Tantsukirjelduse leiad SIIT http://www.raplamaa.ee/content/files/Rahvusvaheline%20tantsupäev%20PÄ-

RANDIAASTAL.pdfja Kägärä muusikat kuula SIIT http://www.raplamaa.ee/content/files/Kägara%20(rahvapill)36-38.mp3

Rahvusvaheline tantsupäev- 29. aprillilhttp://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2116.html


Lex Legis õigusabi kutsub 10. aprillil kell 12 kõiki ettevõtjaid Rapla Rahvakooli

õigusteemalisele keskpäevaseminarile “Lepingud töö- ja ärisuhetes”.

Seminari ajakava:12.00-12.15 Sissejuhatus lepinguõigusesse 12.15-12.30 Lepingute liigid (töö- ja ärisuhetes)12.30-13.00 Hea lepingukeel, milliseid vigu vältida?13.00-13.15 Põhitõed lepingute koostamisel ja sõlmimisel13.15-13.30 Lepingute näidised, kokkuvõte ja küsitluslehtEsinejad: Sigrid Keskküla- vanemjurist, Lex Legis õigusabi. Airi Kapanen- õigusaktide keeletoimetaja, Lex Legis õigusabi. Seminaril osalemine on ettevõtjatele, juhatuse liikmetele ja juhiabidele TASUTA, teistele on

osalemise tasu 15 eurot. Registreeruda saab e-posti aadessil: [email protected]õik seminaril osalejad saavad tellida oma lepingute ülevaatamise ja korrektuuri Lex Legis

õigusabi kampaania “Teeme oma lepingud korda” tingimustel 50% soodustusega.

Märtsi lõpus ilmus väljaande Eesti Statistika Kvartalikiri uus number. Kvartalikiri pakub peamiselt analüüti-lisi artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel.

Peale artiklite leiab väljaandest majandus- ja sotsiaalelu põhinäitajate aegridu ning Balti riikide võrdlusand-meid. Rubriigi „Uudisnopped“ on seekord värskemad Euroopa majandusuudised.

2013. aasta esimeses kvartalikirja numbris käsitletakse põhjalikumalt: *energiatarbimist Eesti kodumajapidamistes võrdluses teiste Euroopa riikidega;*interneti kasutamist ettevõtetes ja kodudes;*palgatöötajaid era- ja avalikus sektoris ning nende töötasu vanuse ja hariduse järgi;*põliselanike ja välispäritolu rahvastiku olukorda Eesti tööturul;*absoluutse ja suhtelise vaesuse olemust ning kuidas vaesust mõõdetakse.Väljaanne on kakskeelne (eesti ja inglise), 107 lk.Trükise üksiknumbri hind on 11 eurot, aastatellimus — 40 eurot. Elektrooniliselt saab kvartalikirja lugeda siin: http://www.stat.ee/65367Kõigi 2013 ilmuvate väljaannetega saab tutvuda Statistikaameti veebilehel.Väljaandeid saab tellida aadressil [email protected], Statistikaameti veebilehelt http://www.stat.ee/valjaan-

ded või helistades infotelefonile 625 9300. Kõik Statistikaameti väljaanded on veebilehel elektrooniliselt tasuta kättesaadavad. Parimate soovidega:

Statistikaamet

Ilmus väljaande Eesti Statistika Kvartalikiri uus number


Eelnõu muudab maksu määramise ja maksusum-ma sissenõudmise aegumise sätteid ja edendab elekt-roonilist asjaajamist.

Edaspidi saab maksuhaldur teha inimesele mak-sudokumendi kättesaadavaks e-maksuameti kesk-konnas, teavitades sellest teda elektronposti või lühi-sõnumiga. Dokument loetakse kätte toimetatuks, kui inimene saadab kättesaamise kohta kinnituse või avab selle e-maksuametis.

Samuti võib maksuhaldur omal algatusel saata elektronposti või lühisõnumina mobiiltelefonile meel-detuletusi ja muud inimest puudutavat maksuinfot. Nii väheneb paberil edastatavate dokumentide arv ning postiteenuse kulu.

Lisaks muutuvad maksu määramise ja maksusum-

Valitsus kiitis heaks maksukorralduse muudatused

PRESSITEADE 04.04.2013

ma sissenõudmise aegumise sätted. Kui tegemist on maksu tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise-ga, lüheneb maksusumma määramise aegumise täht-aeg kuuelt aastalt viiele.

Sissenõudmise aegumise tähtaeg väheneb seitsmelt aastalt viiele. Praktika on näidanud, et enam kui viie-aastaste maksuvõlgade laekumise protsent on ülima-dal.

Maksuhalduril on edaspidi õigus avaldada inimese nõusolekuta lisaks maksuvõla suurusele ka selle tekki-mise aeg.

Seadus jõustub 1. juulil 2013. Sundtäitmise aegumi-se tähtaja muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2014.

«Tagasi

Märtsikuus registreeriti Rapla maakonnas 40 lapse sünd04.04.2013

Rapla maakonnas registreeriti 2013.a märtsis 40 sündi, 24 surma, 5 abielu, 2 lahutust. Eelmise aasta samal ajal oli Raplamaal registreeritud 31 sündi, 32 surma, 3 abielu,

4 lahutust ja kaks nimevahetust.

2013 aasta kolme kuuga on Rapla maakonnas registreeritud 88 sündi ja 98 surma.

2013 aasta märtsikuus registreeriti Rapla Maavalitsuse kantselei andmetel 40 lapse sünd, mis on 18 last rohkem, kui eelmine kuu. Poisse registreeriti 24 ja tüdrukuid 16.

Surmakandeid koostati kokku 24, neist mehi 10 ja naisi 14.

Veebruaris registreeriti viis abielu. Lahutati kaks abielu.

Rapla maakonna elanike arv:

01.01.2013 mehi 17667, naisi 18346, kokku 36013

01.04.2013 mehi 17528, naisi 18158, kokku 35686

ValdElanike arv

01.01.2013

Elanike arv

01.04.2013Vahe

Juuru vald 1516 1501 -15

Järvakandi vald 1361 1335 -26

Kaiu vald 1381 1368 -13

Kehtna vald 4613 4575 -38

Kohila vald 6951 6903 -48

Käru vald 641 627 -14

Märjamaa vald 6959 6892 -67

Raikküla vald 1618 1591 -27

Rapla vald 9579 9519 -60

Vigala vald 1394 1375 -19

Rapla maakond 36013 35686 -327

Toimetaja: TIINA MARTIN

Uudised ja teated

Page1 of 1Märtsikuus registreeriti Rapla maakonnas 40 lapse sünd - Uudised ja teated - Rapla M...

8.04.2013http://rapla.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9fAO/content/id/4699...

Rapla maakonnas registreeriti 2013.a märtsis 40 sündi, 24 surma, 5 abielu, 2 lahutust. Eelmise aasta samal ajal oli Raplamaal registreeritud 31 sündi, 32 surma, 3 abielu, 4 lahutust ja kaks nimevahetust.

2013 aasta kolme kuuga on Rapla maakonnas re-gistreeritud 88 sündi ja 98 surma.

2013 aasta märtsikuus registreeriti Rapla Maava-litsuse kantselei andmetel 40 lapse sünd, mis on 18 last rohkem, kui eelmine kuu. Poisse registreeriti 24 ja tüdrukuid 16.

Surmakandeid koostati kokku 24, neist mehi 10 ja naisi 14.

Veebruaris registreeriti viis abielu. Lahutati kaks abielu.

Rapla maakonna elanike arv:01.01.2013 mehi 17667, naisi 18346, kokku 3601301.04.2013 mehi 17528, naisi 18158, kokku 35686

Märtsikuus registreeriti Rapla maakonnas 40 lapse sünd

http://rapla.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9fAO/content/id/4699185


Audio Video

Sündmuse kuupäev / nimi Koht/Riik Piletite hinnad Kättetoimetusviis

L.13.04.2013 18:00

Miss Raplamaa 2013

Sadolin

Spordihoone,

Rapla

Eesti

10.00 - 100.00 €

Switch 0 Jaga teistega:

Miss Raplamaa2013

Eesti naise ilu on läbi

missivalimiste hinnatud

alates 1923 aastast.

Raplamaal on

maakondlikud

iludusvõistlused

järjepidevalt toimunud juba

18 aastat. See on

traditsioon, mis on Eestis

säilinud veel vaid

mõningates maakondades.

Raplamaa on tuntust

kogunud ilusate piigadega,

kes just tänu

missivõistlusele on tuule

tiibadesse saanud ja nii

Eestis kui mujal maailmas

edu kogunud.

Miss Raplamaa 2013

selgitatakse välja 13.

aprillil 2013 aastal

Sadolin Spordihoones.

PROGRAMM:

17.45 avatakse uksed

18.00 algus

- avatants

- talendivoor

- LIINA STEIN'i moeshow

- Marc & Andre trikoovoor

- pidulik voor Hanna

Korsar'i loomingus

(voorude järjestust on

Osta

Pileti hinnad

Täispilet

12 €

Sooduspilet

10 €

VIP pilet

30 €

Lauapilet neljale

100 €

Toimumiskoht

Sadolin Spordihoone, Rapla

Viljandi mnt. 69A

Rapla

Raplamaa

Eesti

Toimumiskoha koduleht

Korraldaja:

Miss Raplamaa MTÜ

Otsi kõige lähemaid

OtsiRestorane

Otsi majutust

Page1 of 3Miss Raplamaa 2013 - 13.04.2013 - Sadolin Spordihoone, Rapla - Piletilevi.ee

6.04.2013http://www.piletilevi.ee/est/piletid/?concert=120221

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/?concert=120221

PROGRAMM: 17.45 avatakse uksed 18.00 algus - avatants - talendivoor - LIINA STEIN’i moeshow - Marc & Andre trikoovoor - pidulik voor Hanna Korsar’i loomingus (voorude järjestust on korraldajatel õigus muuta) 20.30-21.00 vaheaeg 21.30 orienteeruv ametliku osa lõpp 22.00 Ott Leplandi ballaadid Üritust juhib: Mairold Millert *programmis võib tulla muudatusi 23.00 afterparty Rapla ööklubis Madhouse, esineb

Ott Lepland * kuni 00.00 sissepääs ainult Miss Raplamaa 2013

pileti omanikele, tasuta! (alates 00.00 müüakse Ott Leplandile Madhouse’i

eraldi pileteid ööklubis kohapeal - 6 eur)Piletite hinnad alates 09.03.13 kuni 12.04.13 Tavapilet 12€Sooduspilet 10€ ( Õpilane ja pensionär ) Vip pilet (1 koht lauas) 30€VIP laud 4-le 100€ (laual vahuvein, vesi ja suupis-

ted) Koolieelikud tasutaPiletite hinnad ürituse päeval, 13.04.13 Tavapilet 15€Sooduspilet 12€ ( Õpilane ja pensionär ) Vip pilet (1 koht lauas) 35€VIP laud 4-le 120€ (laual vahuvein, vesi ja suupis-

ted) Koolieelikud tasuta Uksed avatakse 17.45 Kestus 5 tundi Pildistamine/ filmimine on lubatud.

Miss Raplamaa 2013



Raplamaa Ühistöö 11 14. aprillil kell 16 Kuimetsa rahvamajas

Orissaare kultuurimaja näiteringi esituses lõbus külajant lauludega “Pildikesi kolhoosielust”.

Tükk pärjatud parima lavastuse tiitliga külateatrite festivalil 2012!Pilet :5 € Piletite broneerimine ja eelmüük tel: 5347 2669 Külliki

Rapla maavanem tunnustab kolmandat aastat maa-ilma tervisepäeva hakul maakonna sotsiaaltöö tegijaid ja rahva tervise edendajaid.

Raplamaa Tervisedendaja 2013 on Pilvi Pregel, kes on tervisedenduses tegutsenud aastast 2000. Ta on maakonna koolide tervisedenduse koordinaator aastast 2003, innustanud ja aidanud koolidel ühineda tervist edendavate koolide võrgustikuga, mille poo-lest Raplamaa on Eestis esirinnas (14 kooli ehk 60% koolidest on tervist edendavad). Pilvi Pregel töötab klassiõpetaja ning inimeseõpetuse õpetajana Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Ta on aastaid olnud inime-seõpetuse aineolümpiaadi üks peakorraldajatest. Tema eestvedamisel toimub maakonnas ka TORE liikumine (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis). Pilvi Pregel on Eesti Punase Risti Raplamaa Seltsi asutajaliige, juhatuse liige ja aktiivne vabatahtlik, osaledes juba aastaid õnnetu-

seks valmisoleku esmaabi rühmas.Pilvi peab oluliseks terviklikult toetada ja mõjuta-

da tervisliku mõtteviisi kujunemist kogu kooliperel ja kogukonnas

Raplamaa Sotsiaaltöötaja 2013 on Sirve Salu, kes alates 1996.a töötab Rapla vallas lastekaitse spetsia-listina. Vallas on ülesehitatud väga hästi toimiv laste-kaitse võrgustik. Oma töös süveneb ta alati probleemi tuumani, ta ei tee midagi poolikult, analüüsib läbi kõik probleemi tahud ja ka kõige lootusetumas olukorras leiab nüansi, mille kaudu edasi minna. Tihe koostöö on erilasteaia, kõigi lasteasutuste ja psühholoogiatee-nistustega.

Sirve Salu iseloomustab asjatundlik, mitmekülgne, tähelepanelik ja hooliv suhtumine lastesse ja peredes-se.

Maavanema tänuüritus on 12. aprillil Märjamaa Raamatukogus.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2115.html

Raplamaa Tervisedendaja 2013 on Pilvi Pregel

ja Raplamaa Sotsiaaltöötaja 2013 on Sirve Salu


12. aprillil kell 21 Kuimetsa

rahvamajas Stiilipidu.

Soovitav peo teema on LOOMAD!

Tantsuks mängib ansambel AH SA RAKS.

Pilet kostümeeritult 5€/ ilma 7€.Laua katab igaüks ise!

Info ja laudade broneerimine tel: 5347 2669 Külliki

ht tp : / / w w w. r ap l ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 -view-6115.html



Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Pilvede värvid: Mare Iknojani fotod lõuendil (saalis)

Arhitektuur paberis ja paberist: Paberimuuseumi rändnäitus (vitriinis)

Valgu Põhikooli õpilaste looming (lasteosakonnas)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Teet Kallas 70: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Читает весь мир: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Ly Seppel 70: teavikute näitus (lugemissaalis)

Loomajutud: raamatunäitus (lasteosakonnas)

*Neljapäeval, 11. aprillil kell 11 Viljandi Lasteteater Reky etendus “Potsataja ja Gena” , pilet 5 €

*Neljapäeval, 11. aprillil kell 19 Mälumänguklubi kõigile

*Laupäeval, 13. aprillil lasteaed Midrimaa heategevuslik perepäev

Südamenädal Märjamaal 15. - 21. aprill:*esmaspäeval, 15. aprillil kell 19 loeng lähisuhetest

“Nii heas kui halvas”- kuidas teha muutusi kui ollakse suhtes rahulolematud, dr. Mare Pruks

*teisipäeval, 16. aprillil kell 12 Beebikooli käruralli, kogunemine rahvamaja ees, Reelika Põldmann*teisipäeval, 16. aprillil kell 18 esmaabi loeng “Kui-

das märgata ja aidata” Riina Meidla ja *kolmapäeval, 17. aprillil kell 19 loeng nahahooldu-

sest, Aarika Jõgiste*reedel, 19. aprillil kell 13.30 võistlusmängud lastele

Märjamaa Ujulaspühapäeval, 21. aprillil heategevuslik spordipäev

Märjamaa Gümnaasiumis11.00 Eakate treening - Aliis Sarapik12.00 Toitumise loeng- Argo Ader12.00 Laste zumba- Maris Kajari13.00 Zumba- Maris Kajari13.00 Rinnaltsurumisvõistlus - Argo Ader14.00 Funktsionaalne intervalltreening- Sven Idarand

Pilet 3 € täiskasvanule, lapsed (kuni 14a.) ja pensionärid 1 €

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Raamatukogu on suletud 22. märtsil (koristuspäev) ja 29. märtsil (Suur reede - riigipüha)


Meeldib.eeKuidas jutustaksid loo Punamütsikesest: Edgar Allan Poe: Vana ja sünge salapäraselt julma loori mähitud

metsa kohal hõljusid kurjakuulutavate sooaurude pil-ved, oli otsekui kuulda ahelate fataalset kõlinat. Müs-tilises õuduses elas selle metsa serval Punamütsike.

Ernst Hemingway: Ema tuli tuppa. Ta pani lauale korvi. Korvis olid

piim, nisuleib ja munad.“Näed,” ütles ema.“Jah?” küsis temalt Punamütsike.“Viid selle,” ütles ema, “oma vanaemale.” “Hüva,” ütles Punamütsike.“Ja vaata ette,” ütles ema. “Hunt!” “Jah.”Guy de Maupassant: Hunt kohtas teda. Ta heitis Punamütsikesele selle

erilise pilgu, mis saab Pariisi kogenud elumehe poolt osaks ikka veel süütust teeselda püüdvale provintsi-kokotile. Mees ei usu tema süütusse põrmugi rohkem kui tema ise ja näeb juba vaimusilmas, kuidas neiu lahti rõivastub, kuidas tema seelikud langevad üks-teise järel ja kuidas tal lõpuks on üll ainult särk, mis lubab aimata tema keha ahvatlevaid piirjooni.

Victor Hugo: Punamütsikest haaras värin. Ta oli üksinda nagu

nõel kõrbes, nagu liivakübe tähtede vallas, nagu gla-diaator mürgiste madude keskel, nagu uneskäija ah-jus…..

Jack London: Kuid ta oli oma rassi vääriline tütar, tema soontes

voolas valgete maailmarändurite tugev veri. Silmagi pilgutamata tormas ta hundile kallale, andis talle ja-lustrabava hoobi ja lisas sellele otsekohe klassikalise lõuahaagi. Hunt põgenes hirmunult. Punamütsike vaatas talle järele, naeratades võluvalt naiselikku nae-ratust.

Jaroslav Hashek:“Mis ma küll ometi tegin,” pomises hunt. “Tegin

enda täis, muud ei oska öelda…Honore de Balzac: Hunt jõudis vanaema juurde ja koputas ukse-

le. Selle ukse valmistas tundmatu meister XVII saj. keskpaiku. Ta raius ukse välja tollal moodsast kanada tammest, andis oma kätetööle klassikalise nelinurkse kuju ja riputas ta raudhingedele, mis võisid omal ajal

head olla, kuid kriiksusid nüüd õudselt. Uksel polnud mingeid ornamente ega mustreid, ainult all paremas nurgas võis näha kriimustust, mille kohta jutustati, et selle olevat oma isikliku kannusega tõmmanud Celes-tin de Chavarges – Marie-Antoinett’i favoriit ja Pu-namütsikese vanaema vanaisa emapoolne tädipoeg. Muidu oli uks täiesti tavaline ja sellepärast pole mõtet temal üksikasjalikumalt peatuda.

Oscar Wilde: Hunt: “Vabandage. Te ei tea mu nime, kuid….”Vanaema:”Oh, sel pole tähtsust. Tänapäeva selts-

konnas on kõige parem kuulsus just neil, kel pole nime. Millega võin teile kasulik olla?”

Hunt:”Asi on nii….Mul on väga kahju, kuid ma tu-lin, et teid ära süüa.

Vanaema:”Kui armas! Olete väga teravmeelne dzentelmen.”

Hunt:”Mõtlen seda tõsiselt.”Vanaema:”See annab teie vaimukusele erilise sära.”Hunt:”Olen rõõmus, et te ei suhtu liiga tõsiselt sel-

lesse, mille ma teile nüüdsama teatavaks tegin.”Vanaema:”Praegusel ajal tähendab tõsine suhtumi-

ne tõsistesse asjadesse ainult halba maitset.”Hunt:”Millesse peaksime siis suhtuma tõsiselt?”Vanaema:”Rumalustesse muidugi. Kuid olete talu-

matu.”Hunt:”Millal on hundid talumatud?”Vanaema:”Kui nad esitavad tüütuid küsimusi!”Hunt:”Ja naised?”Vanaema:”Kui ei leidu kedagi, kes naisele tema

õige koha kätte näitaks.”Hunt:”Olete väga karm enda vastu.”Vanaema:”Loodan teie diskreetsusele.”Hunt:”Võite kindel olla. Ma ei ütle kellelegi sõna-

gi.” (sööb ta ära) Vanaema (hundi kõhust):”Kahju, et kiirustasite.

Kavatsesin teile just üht väga haaravat lugu jutustada.”Erich Maria Remarque:“Tule siia,” ütles hunt. Punamütsike kallas kahte klaasi kalvaadost ja istus

tema juurde voodisse. Nad hingasid sisse kalvaadose tuttavat hõngu. Selles lõhnas oli igatsust ja väsimust. Kalvaados oli nagu elu.

“Muidugi,” ütles Punamütsike. Meil pole enam tu-levikku.”

Hunt vaikis. Ta oli sellega nõus.


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66

67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103 104

PAREMALE 1 Väike niisutuskanal Kesk-Aasias 6 Näitleja 13 Parsahein 18 Lõunamaine vili 19 Tulemägedest väljavoolav kivimite

sulam 20 Lebama 21 Käimisvõimetus 22 Kasakate nõupidamine 23 Juustuvesi 24 Hiline kartulisort 25 Koostisosa 26 Vääriskala 27 Rippumine 28 Linn Soomes 30 Laetud aatom 32 Nivoo 33 Idamaades sule asendaja 36 Türgi kõrge ametnik 39 Alastikultuuri viljeleja 40 Linn Itaalias Sitsiilia lõunaosas 42 Kanada laulja 43 Huumor 46 Mööbliese 49 Ilma eduta 50 Piirdeaed 51 Kurss 52 Armastusjumal 53 Saar Aleuudi saarestikus 54 Näotu

55 Kaksteist (kr) 57 Euripidesi antiiktragöödia 61 Kaks tükki 63 Vaba 64 Küla Raplamaal Vigala vallas 66 Laeva külgkalle 67 Lühem teaduslik või kirjanduskriitiline

kirjutis 68 Avameelne 69 Näitleja (1907-96) 70 Eesti maapoliitik 71 Jõuetus, rammetus 74 Tooli seljatugi 76 Elus olema 79 Liivaseljandik 82 Mullatöö- ja transpordimasin 84 Ruum korteris 87 Tänav läti keeles 89 Eleegiline 91 Väline laad 93 Eesti helilooja 94 Ruum koolis 95 Poliitik (Keskerak) 96 Nurgamõõteriist 97 Unioon 98 Seade masina käitamiseks 99 Kala100 Ilupõõsas101 India osariik102 Osmani väepealik103 Eesti näitleja

104 Ümmargune pallikujuline ese

ALLA 1 Maha, kadugu (pr) 2 Löök pallimängus 3 Lohk, süvend 4 Volga lisajõgi 5 Piimavalk 6 Negatiivse laenguga ioon 7 Dirigent 8 Konstruktsioon 9 Kübe 10 Terakas 11 Settima 12 Ameerika filminäitleja (s 1963) 13 Eesti rallisõitja 14 Roheline vääriskivi 15 Vooditarve 16 Brasiilia osariik 17 Kaevu osa 28 Itaalia filmilavastaja (s 1938) 29 Küla Valgamaal Puka vallas 31 Linn Soomes 32 Lainekujuline jooneke 33 Teravili 34 Koristusvahend 35 Jäme vorst 37 Lõunamaine taim ja selle vili 38 Asula Valgamaal 41 Pikamaavõistleja 44 Prantsuse näitleja (s 1932) 45 Riik Aasias 47 Pindalaühik Inglismaal 48 Maavalduse osa, mida majandas

maahärra ise (ajal) 51 Õhtusöök kutsutud külalistele 53 Küla Harjumaal 56 Eesrindlik õpilane 58 Riist nurkade kandmiseks maastikule 59 Ajastu 60 Kääbuspühvel 61 Määrsõna 62 Astumine, samm 64 Suusataja 65 Pesemisaine 72 Anna edasi 73 Nõiduma 75 Projekt 77 Lehmvasikas 78 Ameerika rockmuusik (s 19439 80 Paremus, hea külg 81 Teadmiste kontroll 82 Päikese jumal India mütoloogias 83 Veoloom 85 Vald Jõgeva maakonnas 86 Lill 87 Küla Pärnumaal 88 Rannikujärv 90 (lehtedeta) oks 91 Endine Eesti võimlemispedagoog 92 Jook 93 Mõõtühikute eesliide


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66

67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103 104

PAREMALE 1 Auto osa 6 Etteütlus 13 Sõbralik, südamlik, heasoovlik 18 Rahvakoosolek V-Kreekas 19 Niisiis, järelikult 20 Teatud vahemaa tagant 21 Hüppama 22 Eesti linn 23 Pikse ja taeva jumal slaavi mütoloogias 24 Lõppenud 25 Sat-TV jaam 26 Eesti rallisõitja 27 Peruu pealinn 28 Napsiklaas 30 Mööblikontsern 32 Eesti rahvustoit 33 Kiirus, kiirusaste 36 Rünnak 39 Maksuta 40 Ka 42 Jõgi Kaukaasias 43 Lehma kehaosa 46 Endisaegne sõjariist 49 Sorav, voolav 50 Vastu-, vastas-, vastand 51 Kõristi (lelu) 52 Haiiti rahaühik 53 Ilmakaar 54 Paluma 55 Lõunamaine vili

57 (Kellegi) eest 61 Vilkuv sära 63 Linn Venemaal 64 Irisemine 66 Küla Raplamaal Kohila vallas 67 Linn Leedus 68 Samuti ladina keeles 69 Aega puudutavad andmed 70 Tarad 71 Usulise propaganda tegija 74 Rohttaim 76 Kreeka täht 79 Ravimtaim 82 Maavara hulgas olev tarbetu kivim 84 Alus, põhi, lähteala 87 Vesine toit 89 Lehtpuu 91 Küla Raplamaal Vigala vallas 93 Meri Vaikses ookeanis 94 Manilla kanep 95 Klaasidega varustama 96 EW riigimees 97 Eesti end karikaturist 98 Sugulane 99 Tuntud küla Raplamaal100 Leivasorgo101 Irisema102 Kübe103 Skandinaavia eepos104 Rahaühik

ALLA 1 Teatud munst pintsak 2 Igas suhtes 3 Inglise filminäitleja (1931-84) 4 Koobas 5 Vald Harjumaal 6 Riidesort 7 Doonau lisajõgi 8 Millegi ajaline pikkus, vältus 9 Te 10 Meesliinis sugulane 11 Kõrisõlm 12 Kaigas, toigas 13 Küla Valgamaal Taheva vallas 14 Püherdama 15 Koristusvahend 16 Lillepeenar 17 Vulkaan Sitsiilias 28 Hüvasti 29 Eesti linn 31 Ühtlase kumerusega joon 32 Küla Harjumaal 33 Jala osa 34 Pori 35 Vald Järva maakonnas 37 Tunniviisi 38 Krokodilliline 41 Juga Lõuna-Aafrikas 44 Iiri vabariigi pealinn 45 Front 47 Söömar 48 Karjakoer 51 Jook 53 Küsisõna 56 Tänusõna 58 Kaasmäng 59 Pikkusühik 60 Armastuse jumalanna slaavi

mütoloogias 61 Sumin, lärm, segadus 62 Varbadest võre 64 Sõnajalgtaim 65 Linn Rumeenias 72 Kuradike, tont, koll 73 Küla Harjumaal 75 Küla Raplamaal Kehtna vallas 77 Valelik 78 Teat kõrts 80 Uurimisasutus 81 Eesti helilooja 82 Pindalaühik Inglismaal 83 Nad 85 Küla Valgamaal Puka vallas 86 Köögiviljataim 87 Toa osa 88 Meteoriidikraater Venemaal 90 Määrsõna 91 Kõrbesaar 92 Ehitis jõel 93 Järjestatud elementide hulk


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/bbb1.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/bbb2.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/bbb3.htmlAadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei ka-

jastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest.Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja tervik-

lahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

1 9 4 3 7 8 1 6 2 5 1 7 6 8 6 9 5 4 7 8 3 2 4 2 8 6 5 1 2 4

6 7 8 2 9 5 4 7 8 3 6 5 9 9 2 3 6 1 7 6 1 4 9 1 1 5 7 8 4 3

1 4 9 6 3 2 1 4 5 6 7 5 4 15 7 8 63 4 9 8 3 5 2 1 4 8 3 5 1 2

8 4 3 6 3 1 2 9 8 3 9 2 2 7 8 4 4 1 9 3 9 4 5 7 6 8 4 3

9 7 5 2 8 4 3 6 14 8 6 3 1 5 2 7 92 1 3 9 7 6 4 5 85 3 9 6 4 1 8 2 76 2 1 7 9 8 5 4 38 4 7 5 2 3 1 9 63 5 2 1 6 9 7 8 41 9 4 8 5 7 6 3 27 6 8 4 3 2 9 1 5


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Suusarajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla,

Raplamaa. Kontaktisik: 5148261

Paluküla suusarajad

on veelavatud

Sadolin Spordihoonest on kõigil huvilistel võimalus laenutada suuskasid ja uiske ning kasu-tada Vesiroosi terviserada. Laenutuseks soovitame Teil ette helistada (48 57 400 või 555 106 56) ning broneerida omale vastava suurusega suusakomplekt või uisud. Olemas on mõõdud 33-47 suusasaapad ja uisud ning 120-190 cm pikad suusad ja kepid. Laenutuse hinnaks on täiskasva-nutele 2.- /kord ja õpilastele 1.- /kord

Valgustus põleb õhtul kuni kella 23.00-ni.Radade skeemi leiate http://www.sadolinspordihoone.ee/vesiroosi-tervisepark.html

Ka Vesiroosi Tervisepargis saab jätkuvalt suusatada

ET, 06.04.2013 14:56Hea rada ja väga mõnus hommikune uisklemine

kevadpäikeses!Tänud selle talve toredate suusamõnude eest rajameistrile ja kindlasti ka taevataadile!

Avo, 05.04.2013 20:22Homme hommikul teen selle talve viimase

rajahoolduse. Freesin siledaks 3.-km.-se raja uisuosa. Kes soovib, see tuleb ja proovib!

Minu poolt kena rattahooaega teile kõigile!



Jätkub 22. lk

Selle aasta 13. veebruari lehes avaldasime info Rapla Vallakodanike Liidu kohta. Vaatleme nüüd, milliseid probleeme nad on lahendama asunud.

Mõttekoja kokkusaamine 26. märtsil 2013.a.

Osalejad: Vahur; Alar; Hans; Kaili; Ivo; Tanel; Kalle; Heiti.

Oleme oma erinevatel koosolekutel päris palju pea-tunud haridusel. Seekord seadsime eesmärgiks jõuda konsensuseni seni enim vaidlusi tekitanud küsimustes, et oleks võimalik koostada meie valimisliidu haridus-poliitika platvorm.

Alustasime põhihariduse teemal toimunud ava-liku diskussiooni ülevaatega. Heiti ja Kaili, kes ko-hal viibisid, jagasid omi muljeid. Tänaseks toimunud kahe avaliku arutelu põhjal ei oska veel öelda, milli-seks kujuneb haridusvõrgu töörühma lõppdokument ja kuidas selleni jõutakse. Pidevalt näidatakse kõigile haridusrühma töös ja aruteludes osalejatele õpilaste arvu languse kõverat ja rõhutatakse, et hariduse ku-lud moodustavad valla eelarvest 60 protsenti. Millest see number aga koosneb, on see hea või halb, on siiani lahti seletamata. Endiselt hoiame valimisliidu liikmeid protsessiga kursis ja esitame ka omapoolsed ettepane-kud pidades silmas haridusvõrgu tulevikku.

Heiti püüdis leida Rapla vallaga võrreldavat oma-valitsust mujalt Eestist. Kõige paremini sobis selleks Tapa vald. Meil on nendega palju sarnasust nii rahva arvult, kui ka haldusjaotuses. Kindel erinevus tuleb ha-riduskulude osatähtsuses vallaeelarves, mis Tapa vallas moodustab 40 protsenti. Siit paralleele tõmmates ole-me omale aja jooksul üles ehitanud haridussüsteemi, mis on meie jaoks hea, aga samas küllaltki kallis üle-val pidada. Õpilaste arvu vähenemise tingimustes võib tekkida oht, et selle haldamine hakkab meile peagi üle jõu käima. Tegelikuses tulebki esmalt otsustada, kas suuremad ümberkorraldused teha maapiirkondade tõmbekeskustes või siis Raplas. Jõudsime arusaamise-le, et haridus on valla terviku üks osa ja haridusvõrgu ümberkorraldamisega ei tohi vähendada piirkondlike keskuste tähtsust. Ka oma varasematel koosolekutel oleme märkinud, et keskuse tugevus sõltub suuresti tagamaa elujõulisusest. Meie seisukoht on, et haridu-sega ja kultuuriga seotud teenused, mis on täna val-

http://raplavallakodanikud.eu/?page_id=10

Rapla Vallakodanike Liit

la tõmbekeskustes veel kättesaadavad, peaksid seal ka säilima. Teatud tingimustel tuleks kaaluda vormi muutmist (filiaali loomine), mitte aga sulgeda asutust lõplikult.

Edasi kulges arutelu piirkondade kaupa ja alustasi-me Kuusikuga. Suurimaks probleemiks, nagu mujalgi, on laste vähesus. Täna on sealses lasteaias ca 15 last. Olukord on parem, kui mõned aastad tagasi, kuid nn titebuumi möödumisel võib see taas jõuda tasemeni, kus lasteaia nimekirja jääb alla 10 lapse. Samas on te-gemist perspektiivika ja looduslikult kauni kohaga. Me ei pidanud õigeks mõtet viia lasteaed ja raamatukogu üle tühjalt seisvasse peahoonesse, kuna investeerin-gud oleksid sellise lahenduse puhul põhjendamatult suured. Üheks võimaluseks oleks lasteaed paigutada tänasesse raamatukogusse. See võib aga saada edas-pidi takistuseks kogu mõisakompleksi realiseerimisel. Mõistlik on kõik valla teenused Kuusikul koondada ühte majja ja teised hooned realiseerida. Paraku sellist sobivat kohta pole. Meie ettepanek on kaaluda siiski ilmajaama hoonele teise korruse juurdeehitamist ja selle baasil siis lasteaed-raamatukogu-noortekeskuse loomist. Alternatiivideks oleks individuaalelamu tüüpi hoone ehitamine, mida saaks vajadusel hiljem müüa elumajana. Konteinertüüpi lasteaia tegemine oleks mõeldav juhul, kui see tuleb eelmisest variandist oda-vam.

Arutlesime ka teemal sulgeda lasteaed Kuusikul sootuks ja tuua lapsed Raplasse koolitranspordiga. Pa-rema ühenduse saavutamiseks on võimalik kahe asula vahele rajada ka kergliiklustee. Siiski jõudsime seisu-kohale, et Kuusiku atraktiivsuse säilitamiseks on vaja-lik seal lasteaia jätkamine. Kui lapsi jääb liiga väheks, tuleb kaaluda võimalusi rahaliselt odavamate võima-luste leidmiseks, aga kohalike inimeste jaoks peab siis-ki säilima lastehoiu teenuse võimalus. See on parata-matult ka mõningal määral sotsiaalne asutus.

Kodila. Otsus põhikooli muutmiseks järk järgult algkooliks on tehtud ja kas see on õige või vale, selle üle pole mõtet enam vaielda. Eelarve investeeringu-


Jätkub 23. lk

te kavas on ette nähtud summad 2013 aastal projekti koostamiseks ja 2014 aastal ehitustegevuseks, et laste-aed ja kool viia kokku ühte majja. Sellega peaks Kodila saama ruumiliselt sobivaima lahenduse. Üheskoos on nii lasteaed, koolimaja, raamatukogu, kui ka külakes-kus. Meie peame elanikele andma kindla signaali, et kui nemad valla poolt osutatavaid teenuseid kasuta-vad, siis sellisena nad ka säilivad. Lasteaia hoone on otstarbekas realiseerida. See asub looduslikult päris kaunis kohas ja ka tehniline seisukord pole halb.

Alu. Nii lasteaia kui ka algkooli olemasolu vajalikus on seal tõestust leidnud. Alu on vallas suuruselt tei-ne tõmbekeskus ja ei ole põhjendatud teatud teenuste üleviimine Raplasse. Probleemiks on päris suur raha vajadus. Investeeringute kavas on ette nähtud vahen-did 2013 aastal projekti tegemiseks ja 2014 aastal ka-pitaalremondiks 1,5 milj. €. Täna pole me projekti veel näinud, v.a majanduskomisjon põgusa tutvustamise korras. Pidasime tähtsaks, et renoveerimiskavad jääk-sid siiski investeeringute kavas ettenähtud summa-de piiresse. Seda enam, et ehitustööde teostamine on planeeritud läbi viia laenuraha kasutades ning välis-vahendeid kaasata pole lähiajal kahjuks võimalik. Alu puhul tõstatasime ka spordihoonega seonduva. Tõde-sime, et ühtegi head lahendust me selle hoone tuleviku osas täna pakkuda ei oska.

Hagudi. Lasteaia osa on praegu täidetud ja mõned lapsed ootavad veel oma järge. Samas käivad paljud piirkonna lapsed teistes valla koolides ja lasteaedades. Praegusel momendil on valla arengudokumentidest väljas ühe lasteaia lisarühma avamine kooliminevatele lastele. See võimaldaks suuremal hulgal piirkonna las-tel käia oma lasteaias, mis seoks neid tulevikku silmas pidades ka rohkem just selle kooliga. Tõdesime, et Ha-gudi on lähimas tulevikus arenev ja perspektiivi omav koht tänu oma geograafilisele asendile.

Rapla. Tulles tagasi algusesse, kus konstateerisime vajadust võtta vastu põhimõtteline otsus, kas ümber-korraldused teha maapiirkonde tõmbekeskustes või Raplas ja arvestades sellega, et pidasime tähtsaks säi-litada olemasolevate keskuste mõju, tuleb seega es-malt täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi leida just valla keskuse haridusasutustes. Suuremates süsteemides on rohkem ressursse ümbermängimiseks. Me ei pida-nud silmas niivõrd struktuutseid muudatusi, kui just

sisemisi ümberkorraldusi. Ühe variandina jäi kõlama võimalus näiteks haridusasutuste majandusosakonda-de ühendamine üheks profesionaalseks teenindusük-suseks. Kindlasti on erinevaid võimalusi veelgi, need tuleb vaid välja selgitada.

Täna rõhutatakse igal sammul vajadust teostada struktuursed muudatused seoses õpilaste arvu pideva vähenemisega. Kordagi ei ole aruteludes aga seatud eesmärgiks leida võimalusi nende laste arvu suuren-damiseks, kes valiksid edasiõppimiseks ühe Rapla gümnaasiumidest. Iseenesest oleks ju loomulik, kui probleemiks on õpilaste arvu vähenemine, siis enne suuri ümberkorraldusi otsitakse erinevaid teid nende arvu suurendamiseks. Selleks on kindlasti võimalusi. Oleme varem välja pakkunud õpilastranspordi liinide seadmise selliselt, et kaugemalt kandi tulijatel oleks võimalikult mugav Raplasse ja tagasi koju jõuda. Meie koolidel on valikained, mida saaks rohkem arendada ja propageerida. Näiteks tõime filminduse RVG s. See eriala on juba praegu saanud teatava tuntuse. Kaasates õppejõude Tallinnast ja seda kõike promodes meeli-taksime oma kooli õpilasi ka kaugematest paikadest. Sama eesmärki täidab mõte luua Raplasse korvpalli-klass. Majutamisprobleemi aitab lahendada renoveeri-tud õpilaskodu.

Konstateerisime, et negatiivsed stsenaariumid ei ole välistatud, aga kui ei proovitagi midagi paremuse poole muuta, siis ka see pole õige lähenemine. Paraku meil kiputakse rakendama just meetodit, kus esime-ses järjekorras hakatakse koheselt tegema suuri üm-berkorraldusi. Kas selleks on täna ka tõeline vajadus? Põhjenduseks tuuakse vaid õpilaste arvu vähenemist tõestavad graafikud ja ministeeriumis ettevalmistu-sel olevad rahastamismudelid. Kas olukord, kus ühe kooli gümnaasiumi osas õpib 140 ja teises 170 õpilast, nõuab koheseid radikaalseid muudatusi, seda pole veel kordagi selgitatud. Samuti pole teada, kui suur on eri-nevate koolitüüpide korral tegelik rahaline kokkuhoid. Kasutada olevad ruutmeetrid jäävad sisuliselt samaks, seega säästu majanduskuludelt ei tule. Samuti ei tohiks varade soetamiseks mõeldud summad sõltuda kooli-tüübist. Jääbki üle vaid kokkuhoid personalikuludelt. Väidetavalt on väheneva õpilaste arvu tingimustes ha-ridusasutustes ametikohtade arv suurenenud. Võib ar-

Rapla Vallakodanike LiitAlgus 21. lk


Algus 21. lkvata, et koos sellega on paranenud ka kvaliteet.

Milline võiks olla kulude kokkuhoid personali-kulude arvelt, seda peaks olema võimalik arvutada. Rapla kahe ühtluskooli põhikooli osas õpib praegu 820 õpilast (arvud võivad olla veidi vananenud, kuid suurusjärgud on kindlasti õiged). Kokku on 37 klas-sikomplekti. Puhta põhikooli loomisel on võimalik klassikomplektide arv vähendada 27 ni. Ehk iga ast-me kohta kolm paralleeli. Seega oleks peale ümber-korraldusi keskmine õpilaste arv klassis 30. Õpetajad oma vastustes meie küsimustele märkisid sobivaimaks klassi suuruseks põhikoolis max. 24. Praegu õpib ka-hes gümnaasiumis kokku 310 õpilast ja nad jagunevad 12 klassikomplekti vahel. Keskmine seega 25 õpilast klassis. Minimaalselt on võimalik moodustada 9 klas-sikomplekti. Õpilaste arv oleks siis klassis keskmiselt 34. Õpetajate vastustest tulenevalt oli optimaalne suu-rus kuni 30 õpilast klassis. Seega reformiga saavuta-tud rahaline kokkuhoid saab sündida vaid hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi arvel. Täna meil puudub selgus, kui palju väheneb tegelikult õpetajate ameti-kohtade arv klassikomplektide vähendamisega, ehk kui palju hoiame kokku rahalisi vahedeid personali-kuludelt, muutes tingimused halvemaks nii õpilaste-le, kui ka õpetajatele. Oleme veendunud, et hariduse puhul on esmatähtis kvaliteetse hariduse võimalda-mine ja alles seejärel erinevate kokkuhoiumeetodite rakendamine. Kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks peaksime esmalt kokku leppima optimaalsed klassi suurused, nii ülem- kui ka alampiiri osas. Muutmise tuhinas ei tohiks neid kokkulepitud piirväärtusi unus-tada, et reformi lõpptulemusena ei tekiks meil suuri klassikomplekte, mis halvendavad nii õpilaste kui ka õpetajate olukorda. Me oleme seisukohal, et praegused klassikomplektide suurused Rapla ühtluskoolides on piisavad, et koos riigi rahastamisega olemasolev olu-kord säilitada.

Samas näeme ohte selles, et vaatamata soovidele ja seatud eesmärkidele, meil ei õnnestu õpilaste arvu haridusasutustes suurendada ega ka stabiilsena hoida ning püüame valmis olla ka mustemaks stsenaariu-miks. Pideva otsustamatuse vältimiseks teeme ettepa-neku kehtestada ohupunktid, mille saabudes on vaja-lik haridusasutuse tuleviku põhjalik analüüs ja otsus edasise suhtes. Milliseks konkreetselt otsus kujuneb,

seda me täna ja siin öelda ei oska, see sõltub suures-ti tolle aja sise- ja välismõjudest. Samas toimib selline ohupunkt motiveerivalt nii kohalikele elanikele kui ka haridusasutuse töötajatele. Kui nad näevad, et nende kooli või lasteaia laste arv hakkab lähenema kriitilise piirini, on veel võimalik midagi ette võtta. Positiivse sõnumina saavad ilma ümberkorralduse hirmuta töö-tada kõik need haridusasutused, kes ohupiirist üles-poole jäävad. Valimisliidu ettepanekul võiks analüüsi ja otsust nõudev piir olla järgmine:

Alus- ja algharidus: lasteaias või algkoolis on vä-hem kui 15 last. Kui nad moodustavad lasteaed alg-kooli, siis kokku vähem kui 30 last.

Põhikool: koolis on vähem kui keskmiselt 7 last klassis.

Gümnaasium: 1. Raplas astub 10 sse klassi vähem kui 85 õpilast; 2. Ühe ühtluskooli 10 sse klassi asub õp-pima alla 35 õpilase; 3. Gümnaasiumastme keskmine klassi täituvus langeb alla 20 õpilase (vähem kui 40 õpilast lennus).

Oleme arusaamisel, et selliste ohupiiride kehtes-tamine loob selgema olukorra kõigi seotud osapoolte jaoks, lõpetab reeglina pikalevenivad disskussioonid ühe või teise haridusasutuse tuleviku suhtes ja moti-veerib asjaosalisi tegema jõupingutusi oma kooli või lasteaia säilitamiseks.

Leppisime kokku, et kõigi sellel ja varasematel koosolekutel käsitletud materjalide alusel koostame eraldi valimisliidu hariduspoliitika platvormi. Füüsili-selt valmib see paari nädala jooksul ja seejärel saavad kõik valimisliidu töös kaasalööjad teha omapoolseid täiendusi. Eraldi dokumendina koostame ka ettepane-kud haridusvõrgu töörühmale.

Põgusalt peatusime ka täiskasvanute gümnaasiumi tegemistel. Jõudsime järeldusele, et selle õppeasutuse olemasolu on vajalik pakkumaks haridustee jätkamise võimalusi neile, kel see mingil põhjusel pooleli jäänud.

Seekord ei arutanud me riigigümnaasiumi olemust ja vajalikust Rapla vallas.

Selleks korraks lõpetasime haridustemaatika. Järg-mine kohtumine toimub 11 aprillil kell 16.00. Teemaks on Rapla valla majanduspoliitika ja ette valmistab selle Hans. Edasi räägime kultuurist ja spordist. Seda tee-maplokki juhivad Heiti, Kaili, Age ja Kalle.

Rapla Vallakodanike Liit


Jätkub 25. lk

Andmekaitse inspektsiooni koostatud juhend kaamerate kasutamise kohta

Juhend on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduse $33 lg 1 punkti 5 alusel 9.04.2013.a

https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Kaamerate%20juhis%20l%C3%B5plik.rtfERAELU KAITSEÕigusteks, mida kaamerate kasutamisega riiva-

takse, on eeskätt põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele ja §-s 19 sätestatud enesemäära-misõigus. Kaamerate kasutamine võib riivata ka kodu puutumatust ja üldiselt inimväärikust.

Õigus eraelu puutumatusele hõlmab isiku füüsilist ja vaimset puutumatust, tema identiteeti, tema kohta käivaid andmeid, seksuaalsust ning õigust oma kuju-tisele ja sõnale. Isiku identiteediga on hõlmatud lisaks nimele, mõtetele, tunnetele ja veendumusele ka tema välimus. Lisaks isiklikule arengule kaitseb õigus era-elu puutumatusele ka õigust luua ja arendada suhteid teiste inimestega ning ümbritseva maailmaga.

Õigus eraelu puutumatusele ei piirdu ainult kodu-seinte vahel toimuvaga. Ühiselt kasutatavasse ruumi või alale sisenedes ei mineta inimene õigust eraelu puutumatusele. Eraelu puutumatuse kaitseala hõlmab ka inimese suhtlemist teiste inimestega, isegi kui see toimub avalikus ruumis.

Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus ehk enesemääramisõigus, mis hõlmab ka informat-sioonilise enesemääramisõiguse. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta and-meid kogutakse ja salvestatakse, kas ja millisel viisil inimene tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. See käib ka inimese kujutise kohta nii pildis kui liikuvas pildis.

Samas ei ole õigus eraelu puutumatusele siiski ab-soluutne. Piirangud eraelu puutumatusele võivad tule-neda teiste isikute põhiõigustest – nt omandiõigusest (vara kaitse), sõnavabadusest (ajakirjandus), õigusest elule (kaitse kallaletungide eest). Eraelu puutumatust võidakse piirata ka avaliku korra ja julgeoleku tagami-seks.

Peamised reeglid selle kohta, kuidas tõmmata piiri inimeste eraelu kaitse ja muude väärtuste vahele, on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses.

JUHENDI EESMÄRK Isikuandmete kaitse seadus on üldseadus, mis ko-

haldub kõikvõimalikule inimese andmete töötlemise-le, ükskõik kes ja mis viisil seda siis ka ei teeks. See-tõttu ei anna ka see seadus alati väga täpseid vastuseid igaks konkreetseks situatsiooniks. Andmekaitse Ins-pektsioonil on isikuandmete kaitse seaduse § 33 lg 1

punkti 5 alusel õigus anda juhiseid isikuandmete kait-se seaduse paremaks rakendamiseks.

Käesolev juhend aitabki lahti mõtestada, kuidas kaameraid kasutada nii, et see oleks kooskõlas isiku-andmete kaitse seaduse nõuetega.

Juhendi koostamisel oleme võtnud aluseks koh-tupraktika, eelnõude seletuskirjad, eetikakoodeksid, rahvusvaheliste andmekaitsealaste organisatsioonide seisukohad ja meile laekunud ettepanekud. Lisaks jäl-gisime juhendi koostamise ajal ajakirjanduses juhendi projekti kohta avaldatud arvamusi.

Juhendi projekti avaldasime avalikuks konsulteeri-miseks eelnõude infosüsteemis ning palusime arva-must avaldada Lastevanemate Liidul, Lastekaitse Lii-dul, Linnade Liidul, Maaomavalitsuste Liidul, Eesti Rahvusringhäälingul, AS-l Kanal 2 ja AS-l TV3. Tä-name Eesti Rahvusringhäälingut asjakohaste märkuste esitamise eest.

Meie eriline tänu kuulub meie nõukojale, mil-le liikmete aktiivse kaasamõtlemise, ettepanekute ja märkuste põhjal muutsime ja täiendasime juhendi projekti oluliselt.

Juhendi koostas Andmekaitse Inspektsiooni õigus-nõunik Maris Juha.

JUHENDI KOHALDAMISALAJuhend käsitleb pilti edastavate või salvestava-

te seadmete kasutamist, nt turva- ja valvekaamerad, aga ka igasugused muud videokaamerad, sh eraisiku kaamerad. Juhend hõlmab igasuguseid kaameraid, ka neid, mis on telefonides või muudes seadmetes. Pole vahet, kus kaamera asub – kas see on kaasaskantav, paigaldatud majaseinale või autosse. Tulenevalt isiku-andmete kaitse seaduse sõnastusest kasutatakse juhen-dis kaamerate kohta ka mõisteid „jälgimisseadmed“ ning „videosalvestamine“.

Juhendis toodud salvestamise reeglid kehtivad sa-muti koolis ja lasteasutuses pildistamise kohta.

Käesolev juhend ei käsitle jälgimisseadmete kasu-tamist töökohtades. Seda käsitleb Andmekaitse Ins-pektsiooni juhendmaterjal Isikuandmete töötlemine töösuhetes ja Juhis personalitöötajale: isikuandmed töösuhetes.

Juhend ei käsitle jälitustegevust, sest see on regulee-ritud eriseadustega.


Käesolevas juhendis selgitatu kehtib igasuguse isi-kuandmete töötlemise suhtes, mis toimub kaamerate abil, kui isik on tuvastatav. Isikuandmete töötlemine leiab aset sõltumata sellest, kas salvestisi vaadatakse läbi või mitte. Kõik reeglid kohalduvad ka siis, kui kaa-meraid kasutatakse ajutiselt, nt kas või tund aega.

Identifitseeritav on isik ka siis, kui kaamera pildilt ei nähtu tema nägu; isikut on võimalik identifitseerida tema muude tunnuste kaudu – nt keha kuju, riietus, kaasas olevad asjad. Mida tuntum on inimene, seda lihtsam on teda ka väheste asjaolude alusel ära tunda. Äratundmist võib soodustada ka salvestise tegemise kontekst.

1. ÜLDISED REEGLIDIsikuandmete töötlemine saab isikuandmete kaitse

seaduse (edaspidi IKS) § 10 lg 1 kohaselt toimuda kas • seadusealuselvõi• isikunõusolekul.Kui isikuandmete töötlemine toimub seaduse alu-

sel, ei või sama töötlemise kohta võtta inimeselt lisaks veel nõusolekut. Nõusoleku võtmine sellises olukorras oleks eksitav, sest nii jääb inimesel mulje, nagu oleks võimalik töötlemine ära lõpetada, kui ta nõusoleku ta-gasi võtab.

Seadusest tulenevaid aluseid võib liigitada kaheks:• isikuandmetekaitseseadusessätestatudjuhud,

mil andmeid võib töödelda ilma andmesubjekti nõus-olekuta;

• kõikvõimalikes teistes, isikuandmete kaitseseaduse seisukohalt eriseadustes sätestatud alused.

IKS sätestabki kaamerate kasutamise osas neli juh-tu, mil nõusolekut vaja ei ole:

1) videosalvestamine füüsilise isiku poolt isiklikul otstarbel (nt sünnipäev, pulmapidu);

2) avalikustamise eesmärgil videosalvestamine ava-likus kohas ning avalikel üritustel (IKS § 11 lg 8);

3) jälgimisseadmete kasutamine isikute või vara kaitseks (IKS § 14 lg 3);

4) ajakirjanduslikul eesmärgil, kui esineb ülekaa-lukas avalik huvi inimese andmete avalikustamiseks ning inimese õigusi ei kahjustata ülemääraselt (IKS § 11 lg 2).

Lisaks tuleneb IKS § 14 lg 1 punktist 4 üldine alus isikuandmete töötlemiseks, kui seda tehakse sama ini-mesega sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täit-mise tagamiseks. Näited:

o poliitik sõlmib lepingu valimiste tarbeks en-dast filmi tegemiseks;

o inimene osaleb avaliku esinemise koolitusel,

mille osaks on esinemise salvestamine ja sellele järg-nev salvestise analüüs koos õpilasega.

Tulenevalt IKSi sõnastusest kasutatakse juhendis kaamerate kohta ka mõisteid „jälgimisseadmed“ ning „videosalvestamine“, kuid juhend käsitleb ikkagi ainult pilti edastavaid seadmeid, mitte nt asukohakoordinaa-tide edastamiseks mõeldud GPS- või muid ilma pildita jälgimisseadmeid.

2. KAAMERAT KASUTAB FÜÜSILINE ISIK (INIMENE) ISIKLIKUL OTSTARBEL

Käesolevas punktis selgitame inimese poolt isikli-kul otstarbel filmimist. Juriidilisele isikule see punkt ei kohaldu.

IKS § 2 lg 1 p 1: „Käesolevat seadust ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik isiklikul ots-tarbel.“. Edaspidi viitame sellele tekstis kui isikliku ots-tarbe erandile.

Isiklik otstarve tähendab inimese enda mis iganes soovi, eesmärki või põhjust. Isiklik otstarve hõlmab ka kõikvõimalikke koduga seotud eesmärke ja oma peret. Küll aga ei mahu isikliku otstarbe alla andmete avali-kustamine.

Seega seni, kuni inimene salvestist pere ringist väl-japoole ei jaga, kohaldub isiklikul otstarbel töötlemise erand sõltumata sellest, mida ja kuidas selle kaamera-ga filmitakse. Sellisel juhul ei ole vaja kedagi teavitada ega kellegi nõusolekut küsida.

Näide: laps võib kodus oma sünnipäeval mobiiltele-foniga sõpru filmida, kuid video YouTube’i üles pane-kuks vajab ta videol olevate laste vanemate nõusolekut.

Samas kui eraisik filmibki avalikus kohas selleks, et salvestis hiljem avalikustada, peab ta kohe arvestama IKS § 11 lõikega 8. Seega ei või eraisik minna varjatud kaameraga avalikku kohta inimesi filmima eesmärgiga teha avalikustamiseks mõeldud salvestis.

Näide: eraisik ei või varjatult salvestada tänaval naabriga peetud sõnasõda selleks, et saata see mõnele tõsielusarjale.

Kõige tavapärasem isiklik otstarve on inimeste pil-distamine või sündmuse filmimine endale mälestu-seks. Kuid tihti soovivad inimesed oma fotosid ja sal-vestisi jagada ka oma sõpradega.

Sõpradega jagamisel tuleb vaadata, kes on videole jäädvustunud ja kellele ning kuidas seda jagatakse. Ise enda kujutisega võib igaüks teha mida ta iganes soo-vib. Pilte, videot sõpradest võib jagada nende samade sõpradega. Aga ilma sõbra nõusolekuta ei tohiks seda videot jagada muudele inimestele. See kehtib ka pil-tide ja videote ülesriputamisel suhtluskeskkonda või


Algus 24. lk

Jätkub 26. lk



ükskõik kuhu mujale internetis (blogid, pildipangad, foorumid, Youtube).

Piltide ja video ükskõik kuhu internetti üles riputa-misel tuleb olla väga hoolikas, sest internetis võib väga kergesti kaduda edasine kontroll nende saatuse üle. Kord juba internetti üles pandud asju võib olla väga raske, tihti isegi võimatu, kunagi enam eemaldada. Kontroll piltide ja video edasise saatuse üle võib eriti kergesti kaduda ka suhtlusvõrgustikus. Seetõttu tuleb suhtlusvõrgustikus piltide ja video sõpradega jagami-sel kindlasti arvestada ka piltide ja video sisuga, sest alati ei pruugi kõik sõbrad piltide või videoga vastutus-tundlikult ringi käia.

Näide: inimene tahtis head teha ja pani Faceboo-ki üles foto ühe oma sõbra rasket haigust põdevast lapsest koos üleskutsega toetada lapse ravi (märkus: seaduse kohaselt võib sellist asja teha vaid selle lapse vanema nõusolekul). Algselt nägid seda üleskutset vaid üles riputaja sõbrad (paarkümmend), kuid need sõbrad jagasid postitust omakorda oma sõpradega ja need omakorda.

Paljude inimeste profiilid Facebook’is on täiesti avalikud, st nende postitusi näevad ka kõik inimesed ilma Facebooki sisse logimata. Facebook’is võib üks kasutaja info enda seinalt küll ära kustutada, kuid sel-lega ei kao info enam ära mujalt, kuhu see jagamise kaudu on sattunud. Pilte ja videot saavad Facebookis kõik kommenteerida ja nii võib algsest heast kavatsu-sest või süütust naljast kujuneda pildil-videol kujuta-tute jaoks piinarikas kogemus.

Tänapäeva tehnoloogias on salvestised valdavalt kolinud mobiilsetesse seadmetesse ja neid hoiustatak-se Internetis. Inimene võib isiklikul otstarbel tehtud salvestisi hoida internetis (näiteks pildipangad), kuid sellisel juhul peab ta olema kindel, et salvestis on tur-valiselt hoitud ning seda ei saa kolmandad isikud ka-sutada muudel eesmärkidel.

Näiteks Facebook’i kasutajatingimuste kohaselt või-dakse kasutaja poolt üles laaditud sisu kasutada muu-del eesmärkidel, eeskätt inimeste profileerimiseks, et teha neile personaalselt suunatud reklaami. Seejuures puudub kasutajal tegelikult ülevaade, kes ja mis ulatu-ses profileerimisinfole juurde pääsevad.

Samuti tuleb arvestada, et väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate pildi- ja videopankade kasutamisel tekki-vate probleemide lahendamine võib olla väga keeruli-ne. Praktikas on probleeme näiteks kontode kaaperda-misega ja kontode sulgemisega. Euroopa Liidus asuva pildi- või videopanga puhul tuleb kõne alla teise liik-

mesriigi andmekaitseasutuselt abi palumine, kuid väl-jaspool Euroopa Liitu tegutseva ettevõtte suhtes And-mekaitse inspektsioonil mingit võimu ei ole.

Isikliku otstarbe erand kohaldub muuhulgas ka siis, kui üks eraisik salvestab üldkasutataval alal (nt kortermaja trepikoda või maja parkla) toimuvat. Küll aga tuleb arvestada kortermaja trepikotta kaamera paigaldamisel omandiõigusest tulenevate piirangute-ga – trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. Kaasomanikud võivad (näiteks korteriühistu üldkoos-olekul kinnitatud maja sisekorraeeskirjadega) olla kehtestanud reeglid kaasomandiosade kasutamisele, sh kaamerate paigaldamisele.

Kui eraisiku valduses on salvestis (ükskõik mis ees-märgil tehtud), mis on tõendiks süüteo menetlemisel, võib ta selle esitada IKS § 14 lg 2 alusel süütegu seadu-se kohaselt menetlevale asutusele.

Kuigi inimene võib isiklikul otstarbel filmida mida iganes ta soovib, ei tähenda see, et ta võiks igas olu-korras nõuda, et tal lubataks filmida. Näiteks võib po-litsei kolmandate isikute õiguste kaitseks piirata kinni peetud isikute või õnnetuse ohvrite filmimist, samuti piirata inimeste juurdepääsu sündmuskohale. Avalikul kohtuistungil võib pildistada, filmida või helisalvesta-da üksnes kohtu eelneval loal.

Sõltumata sellest, kas isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on eraisiku poolne teiste inimeste filmimine lubatud, võib mõnest teisest seadusest tulenevalt olla see tegevus mingitel juhtudel ikkagi ebaseaduslik. Näi-teks kui videotehnikat (ükskõik ka siis salvestamise-ga või ilma) kasutatakse selleks, et mingi konkreetse kolmanda isiku kohta teadlikult infot hankida, siis on võimalik, et tegemist on eraviisilise jälitustegevusega, mis on kuritegu. Kuid seda menetleb juba politsei. Loe selle kohta täpsemalt juhendi punktist 10.

Kui keegi leiab, et eraisiku eraotstarbeline kaame-ra rikub tema privaatsust, on tal võlaõigusseaduse (§ 1046 ja § 1055) kohaselt õigus nõuda rikkumisega te-kitatud kahju hüvitamist või rikkumise lõpetamist.

Näide: Naaber A on oma krundile pannud kaame-ra, mis on suunatud naabri B maja akendesse. Aeg-ajalt A käib ja õrritab B-d, rääkides, mida ta kaamerast näinud on. IKSi kohaselt on tegemist isikliku otstarbe erandiga, millele IKS ei kohaldu. Kui A eesmärk oli B-d lihtsalt ärritada, pole tegemist ka eraviisilise jäli-tustegevusega ning politseid kutsuda ei ole mõtet. Sel-lisel juhul on B-l võimalus nõuda A-lt kaamera kõrval-damist ja A keeldumise korral pöörduda enda kaitseks

Algus 24. lk

Jätkub 27. lk


tsiviilkohtusse. 3. SALVESTAMINE AVALIKUS KOHAS AVA-

LIKUSTAMISE EESMÄRGILSelles punktis kirjeldatud viisil salvestamise õigus

kehtib ühtviisi nii inimestele kui ka juriidilistele isiku-tele.

IKS § 11 lg 8: “Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jääd-vustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesub-jekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.“.

Teisisõnu tähendab see seda, et avalikus kohas võib avalikustamise eesmärgil ilma inimestelt nõusolekut küsimata filmida, kui vaatevälja jäävaid inimesi teavi-tatakse sellises vormis, mis võimaldab neil jäädvusta-mise faktist aru saada ja seda soovi korral vältida.

Teavitamiskohus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Sellised üritused on näiteks laulu-pidu, muud vabaõhuüritused, sh ka Tartu maraton ja muud avalikud spordiüritused.

IKS § 11 lg 8 kohaldamiseks tuleb kõigepealt si-sustada avaliku koha mõiste. Avaliku koha mõiste on defineeritud korrakaitseseaduse §-s 54: avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Määratlemata isikute ringi kuuluvad isikud ei ole nimeliselt või muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt identifitseeritavad. Korrakaitseseaduse seletuskirjas tuuakse ka näited:

Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned.

Avalik koht on ka kinoseanss – igal isikul on või-malik soovi korral lunastada endale kinopilet. Sama kehtib ka kõigile avatud spordisaali puhul. Teistsugune on olukord nt nimeliste kutsetega ballil – sel juhul on ballil osalevate isikute ring üheselt määratletav.

Korruselamu trepikoda ei ole avalik koht. See, et sinna võivad sisse pääseda ka kolmandad isikud, ei muuda trepikoda avalikuks kohaks.

Paljude kohtade kasutusotstarve ja sellest tulene-valt nende avalikuks kohaks olek või mitteolek on ajas

muutuv (nt avalikult kasutatav restoran – reserveeri-tud restoran). Iga kinnisasja omanik võib anda oma kinnisasja avalikku kasutusse oma tahet otseselt väl-jendades. Avalik koht on ka selline koht, mille omani-ku selge tahe seda avalikuks kasutamiseks anda ei ole tuvastatav, kuid mis on faktiliselt avalikus kasutuses, nt tähiste ja tõketeta eraisikule kuuluv maatükk, mida avalikkus kasutab.

Muidu avalikkusele suletud eraõigusliku isiku ruum muutub avalikuks kohaks juhul, kui seda kasutatakse avaliku ürituse korraldamiseks. Sellele, et seltskonna-üritus on sisuliselt avalik koht, kus võib jäädvustada, on viidanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-152-09.

Koolides ja muudes lasteasutuste avalikustamise eesmärgil filmimise kohta loe lisaks ka punktist 12.2.

Salvestamise ja teavitamise korraldamisel tuleb ar-vestada, et mitte kõikides avalikes kohtades ei eelda inimesed enda jäädvustamist avalikustamise eesmär-gil. Näiteks metsas ei oska inimene oodata, et kusagil on teda filmiv kaamera. Inimeste kõrgendatud privaat-suse ootusega tuleks arvestada ka nt tervishoiuasutu-ses, pangakontoris, sotsiaalabiga tegelevas asutuses, apteegis, pesupoes. Sellises kohtades tuleks salvesta-misest teavitamisse kindlasti tõsisemalt suhtuda ning korraldada filmimine selliselt, et inimestel oleks või-malik tõepoolest enda salvestisele jäämist soovi korral vältida.

Teatud juhtudel ei ole inimesel reaalselt võimalik salvestisele jäämist vältida:

Inimene, kes läheb kokkulepitud kuupäeval ja kel-laajal asutusse või arsti vastuvõtule ja peab ootama konkreetses kohas, ei saa sealt lahkuda, et mitte kaa-mera ette jääda.

Salvestisele jäämise vältimise võimaldamisest ei saa rääkida ka olukorras, kus salvestamine toimub ühis-transpordi sõidukis ja ainus võimalus on sõidukilt maha minna.

Salvestisele jäämist ei saa vältida ka inimene, kes on abitus seisundis või väga purjus.

Avalikus kohas salvestisele jäämise vältimine ei pruugi olla võimalik ka ametnikul, kes täidab avalikus kohas oma ametiülesannet. Näiteks politseinik ei saa jätta katki peatatud sõiduki kontrollimist.

Neil kirjeldatud juhtudel, mil inimesel ei ole võima-lik kaamera ette jäämist vältida, võib inimest avalikus kohas avalikustamise eesmärgil filmida a) kui ta ise selleks nõusoleku annab või b) selliselt, et isik ei ole tu-vastatav. See ei puuduta muudel seadusest tulenevatel alustel filmimist (nt filmimine avalikul üritusel või IKS § 11 lg 2 alusel, IKS § 14 lg 3 alusel turvakaamerate


Algus 24. lk


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected]

Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

kasutamine). Sõitvate autode filmimisel ei ole autol vaateväl-

ja jäämise vältimine võimalik. Seetõttu tuleks autode puhul tagada, et salvestiselt ei nähtuks liiga lähedalt autos istuvad inimesed. Ainuüksi auto välimuse ja numbrimärgi järgi teavad paljud inimesed auto oma-nikku (eeskätt auto omaniku lähedased, sõbrad ja töö-kaaslased). Kuid pelgalt auto välimuse ja numbrimärgi järgi ei ole võimalik teha ühest järeldust selle kohta, kes autoga parasjagu sõitis, sest ühe autoga võib sõita mitu inimest. Nii ei peaks auto kujutist, millelt inime-si ei nähtu, reeglina käsitlema isikuandmetena. Samas tasuks arvestada, et väga paljud inimesed tunnetavad autonumbri näitamist suure riivena, sest sõbrad ja tut-tavad tunnevad saavad oletusi ikka teha. Seetõttu tu-leks sõltuvalt salvestise olemusest vajadusel hägustada ka numbrimärgid.

NB! IKS § 11 lõige 8 ei anna õigust nõuda kaame-raga sissepääsu ega õigust salvestamiseks. Salvestami-se lubatavuse üle otsustab siiski territooriumi omanik või valdaja. Nii võib eraõiguslik isik vastavalt oma ära-nägemisele enda poolt korraldatud avalikul üritusel salvestamise ära keelata. Samuti võib avalikustamise eesmärgil salvestamist avalikus kohas piirata näiteks politsei, kui see on vajalik menetlustoimingute huvi-des, kinnipeetu või õnnetuse ohvri õiguste kaitseks. Ka avalikul kohtuistungil võib pildistada, filmida või helisalvestada või teha kohtuistungilt raadio- või tele-visiooniülekannet või muud ülekannet üksnes kohtu eelneval loal.

Riigikohus on IKS § 11 lõike 8 kohta selgitanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on siiski üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele li-sandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päe-vasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse

huvi kaalub üles isiku huvi. Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hage-ja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigus-rikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui po-litsei oleks talle koostanud protokolli lähitule mitte-korrasoleku tõttu.

Eelnevast tulenevalt on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava päevasünd-musega. Kolleegiumi arvates ei asenda isiku kujutami-ne ka neutraalses või positiivses toonis isiku puuduvat nõusolekut.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul ei tulene antud kohtuotsusest, et päevauudiste taustaks ei või üldse inimesi enam näidata. Näiteks tehes uudist tä-navakatte või -valgustuse seisukorrast, võivad Andme-kaitse Inspektsiooni hinnangul tänaval filmitud lõigult nähtuda ka inimesed ja autod. Oluline on, et avalikus kohas juhuslikest inimestest tehtud salvestis koos uu-disega ei tohi kokkuvõttes jätta mingil moel muljet, nagu käiks uudis salvestiselt nähtuvate konkreetsete inimeste kohta.

Algus 24. lk


8 4 3 6 3 1 2 9 8 3 9 2 2 7 8 4 4 1 9 3 9 4 5 7 6 8 4 3

9 7 5 2 8 4 3 6 14 8 6 3 1 5 2 7 92 1 3 9 7 6 4 5 85 3 9 6 4 1 8 2 76 2 1 7 9 8 5 4 38 4 7 5 2 3 1 9 63 5 2 1 6 9 7 8 41 9 4 8 5 7 6 3 27 6 8 4 3 2 9 1 5

Kuna materjal on mahukas, jätkame järgmises lehes.


Kuni 15. aprillini saab Keskkonnaministeeriumile esitada ettepanekuid, keda autasustada Eerik Kuma-ri nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgiga. Võitjad kuulutatakse välja mais, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tun-nustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koos-luste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitse-preemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemiaks on tänavu 5000 eurot.

Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loo-dusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi loodus-kaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE9. aprill 2013

Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hil-jemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tal-linn või [email protected].

2012. aastal pälvis Kumari preemia ornitoloog ja looduskaitseametnik Taivo Kastepõld. Kumari loo-duskaitsepreemia ja looduskaitse märkide saajad kuu-lutatakse välja mais, kui algab üle-eestiline looduskait-sekuu. Kumari preemia varasemad laureaadid ning lisainfo on leitav siit: http://www.envir.ee/1182034.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja õppejõudu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Aka-deemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eest-võttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitse-seaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Sama seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad praegugi kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta 1982. aastal Eesti punase raa-matu rahvaväljaande.

http://et.wikipedia.org/wiki/Eerik_KumariEerik Kumari (7. märts 1912 – 8. jaanuar 1984) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane.Aastani 1937 oli tema eesnimi Erik Mathias, perenimi aastani 1938 Sits, ta muutis oma nime Kumari laiu

järgi.Tema mälestuseks asutati 1989. aastal temanimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks

Kumari laid


03.04.2013 - 03.05.2013

Raplamaa Reumaseltsi teabepäev

11. aprillil kell 15Rapla Haigla saalis räägib füsio-

loog ja toitumisspetsialist Selma Teesalu kuidas toituda

luu-ja liigesehaiguste korralOsalustasu 50 senti

Kõik huvilised oodatud!http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6120.html

14. aprillil kell 16Juuru Rahvamajas

kontsert ja kohtumine- Tõnu Tepandiga

Lood ja laulud “Inimeseks olemise Ilu ja valu”

TasutaTeave: Terje Kaur tel 529 0023, terjekaur@gmail.

com

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 15, 10. aprill 2013