Raplamaa Ühistöö nr 41, 9.10.2013

Nr. 41(93) 9. oktoober 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 5. lk Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Uus eelarve on valitsuse poolt vastu võetud. 8 mil-jardit ja pisut ka peale. Selline on siis järgmise aasta rahaline nägu. Tahaks ju hõisata aga kas on erilist põh-just?

Tegelikult pole siin kilgata midagi, iga rea pealt vaa-tab meile vastu vaesuse nägu. Meie minister Jürgen Ligi väidab stoilise rahu ja fiskaal-liberaalina, et raha lihtsalt ei ole ja teha pole midagi.

Igasuguse eelarve koostamisel on tegu ikkagi prio-riteetidega. Valitsus oleks pidanud eelkõige mõtlema sellele, kuidas meie inimesed sellest kasu saavad. Kui-das anda raha nii lastele kui pensionäridele. Praegu käsitletakse neid kaubana ja väärtustatakse vaid peara-ha järgi. Pole mingit kvalitatiivset argumenti. On vaid mingi eelarvelise reaga rahade jagamine. Inimkvalitee-ti pole küll tunnustatud.

Niimoodi laulis progressiivne Eesti noorus eelmi-ses sotsialistlikus riigis.

Siis oli meil Moskva aeg ja ei mingit vigurdamist. Rongide ja lennukite väljumised ja saabumised igati selged. Kaugemad riigid elasid omas ajas. Nendega oli meil vähem pistmist.

Presidendiloss on vastavalt riskianalüüsile liiga li-gipääsetav nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega liiku-vatele inimestele, kelle kavatsused ei pruugi olla hea-soovlikud, väidetakse presidendi kantseleist. Seetõttu taotletigi taas raha piirdeaia rajamiseks.

Milline see piire tuleb, kas uhke kuldnuppudega raudaed või rahvuslik roigasaed, ei tea veel Kadrioru pererahvas isegi. Üks on selge – põnevus ei kao enne, kui presidendi lossil on kallis lipirodu ümber, ja see peaks uut eelarveaastat silmas pidades sündima juba õige pea. Rääkigu asjatundmatu rahvas, mida tahab.

Mida siis kardab meie president? Siiani pole mitte keegi isegi tema varbale peale astunud.

Küll tahaks teada, kes ja miks teda rünnata peaks tahtma. 20 aastat pole keegi rünnata tahtnud. Mida see praegune küll teinud on, et keegi nii väga temast lahti tahab saada

Jumal kaitse meie presidenti

Täna veel taratu...

Vaesuse nägu

Ei meil pole kella vaja,

sest Moskva annab aja

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkKoormus selle eelarvega tõuseb just omavalitsus-

tele. Ega kohalike teede hoolduseks raha juurde eta, oi anlgugi, et paljud omavalitsuste teed on suurema liikluskoormusega, kui riigimaanteed. Ja ega talvisel lumekoristusel kohaliku valla meeste poolt riigimaan-teede operatiivsel lumekoristusel mingit taasarveldust ei tehta.

Ja huvitav on see, et lubati vaid 20% kütuseaktsiisist eraldada teede remondiks ja ehitamiseks.

Kuhu läheb ülejäänu 80%?Teine murelaps on hariduse pidev reformimine.

Nüüdseks on kõik tugispetsialistid koolides ja laste-aedades õpetaja staatusest välja viidud ja kuidas neile palku tõsta? Aga see koormus on pandud kohalikele omavalitsustele, sest palgad peavad valitsuse korraldu-sega tõusma.

Siis pole ime, kui mõned koolid või lasteaiad sule-takse, et teistel palka tõsta.

Häbi on kuulata valimiseelses reklaamis Liisa Pa-kosta lubadust laste huviringe rahaliselt toetada. Va-litsus kahjuks selle rea pealt tõmbas kõik rahad maha. Valitsusel olid teised prioriteedid. Kas tõesti tehakse jälle rahvast tühiste lubadustega lolliks? Valimisluba-dustega.

Valitsus ja omavalitsused pole ammu enam partne-rid. Riik lihtsalt kägistab omavalitsusi.

Raha poolest pidi käibemaksu tõus olema vaid aju-tine, kuid iga ajutine kipub jääma kestma. Ka omava-litsustelt võeti raha vähemaks. Järgmisel aastal seevas-tu tõuseb keskametnike palk üle viie protsendi, tõuseb riigikogulaste niigi ülisuur palk. Kui pensionär saab järgmisel aastal teisest kvartalist juurde 12-17 eurot kuus, siis riigikogulased samas hoopis mitusada eurot ja kohe aasta algusest. Suur tuleb ka pensionitõus neil, kes eripensione saavad. Nemad on üsna varsti võrd-sustatud riigikogulaste hüvitamisega.

Näiliselt nagu riigieelarve kasvab, kuid tegelikult on vaid paigalmarss, sest keegi ei vaata asju inflatsiooni seisukohast. See koefitsient jäetakse maha lahutamata. Ja nii see lollitamine käib.

Inimesed tunnetavad küll ebaõiglust, aga vastu ha-kata ei julge ega oska. Liiga tugevasti on meeles eelmi-ne režiim, mis vastuvaidlemist ei sallinud.

Kõik, mis puudutab inimesi, on viidud kokkutõm-bamisele. Seda ei tunneta muidugi 27 tuhat riigiamet-nikku ja nendega võrdsed parteisõdurid. Omadele ikka raha jätkub. Muidu poleks valitsuspartidel nii

suurt poolehoidu, sest omad hääletavad ikka omade poolt.

Teisalt piisas vaid päevakorda tõusmas kolmas abi-pakett Kreekale, kui kohe kiljatas meie peaminister, et Eesti on valmis jälle maksma! Kas ka rahvas on seda meelt?

Ja veel. Välisministeerium otsustas toetada ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni tegevusi 2014. aastal 70 000 euroga. Eesti toetab kahe riigi lahendust ehk Palestiina riigi teket Iisraeli riigi kõrvale. „Loode-tavasti viivad juulis taaskäivitunud läbirääkimised pü-siva lahenduse leidmiseni,” märkis Paet.

Eestis on rahvaloenduse andmeil 248 homopaari. Nende toetuseks eraldas sotsiaalministeerium kam-paaniaks „Mitmekesisus rikastab“ 30.000 eurot.

Välisministeerium aitab Süüria opositsiooni sadade tuhandete eurodega.

Pole parem ka meie kohtusüsteem. Hasartmän-gusõltlaste ühingu juht Leonhard Puksa kulutas pool miljonit krooni riigi raha. Osa raha saatus jäi ebasel-geks, kuid uurimine lõpetati, sest süü olevat väike ja avalik huvi puuduvat. Karistuseks jääb ainult kohustus maksta riigile 280 eurot, sedagi teeb süüdlane mitmes jaos.

Järjekordne tõestus, et elame kuritegevust toetavas ja pooldavas riigis, härrased! Mis on lubatud ühele, seda võivad ka teised. On loodud ideaalselt töötav ja jätkusuutlik pätistan, mille alustaladeks on lokkav kor-ruptsioon ja kuritegevus. Või siis, pannes osa sellest ra-hast ühe teatud valitseva partei trepile, puudub kohe kurjategija suhtes seaduslik “avalik huvi”.

Vaatame äriregistrit: LEONHARD PUKSA 19.11.1963, Eesti Reformierakond 80043147 Regist-risse kantud 12.10.2005.

Ka valitsemine on meil üha kallim. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus va-

hetab seni ametiautoks olnud Volvo 245-hobujõulise hübriidmootoriga Audi Q5 vastu, kirjutas Äripäev. Kas naisel on vaja sellist võimsat autot? Kas läheb met-sa põdrajahile, et pärast loom välja vedada?

Riigil pole raha? Aga näe, igatsugu otsuseid raha kulutamiseks tehakse valitsuses nii, nagu oleks tegu oma isikliku mammonaga. See põhimõte ajas pank-rotti meie esimesed suhkruvatitootjad.

Kas nüüd on käes riigi kord?A. Aju

Vaesuse nägu


Algus 1. lk

Tara ehitamine on üks asi. Keerulisem on aga vära-va ehk pääsla ehitamine. Peab olema võimalus raudus-tega eraldatud piirkonnas autosid läbi otsida. Kontrol-lida pommiotsija ja pommikoeraga kogu sõiduk, et tagada täielik ohutus. Vaat see on juba keerulisem ja ka kallim ülesanne. On ju teada, et vanglate pääslastest saavad läbi nii narkootikumid kui ka mobiiltelefonid. Eraldi probleem on korralike valvurite leidmine. Näe, piirivalves ühtelugu kukuvad need valvurid ise vangla-te tarade taha. Kadriorg vajab eliitvalvureid. Äkki so-biksid selleks Hiina immigrandid, kes ei mõista meie keelt. Neid ei saaks kallutada vaenutegevusele meie ar-mastatud presidendi elu suhtes, sest me ei mõista nen-de keelt. Ja kindlasti suudaksid Hiina saatkonna tõlgid õpetada neid valvureid vajalikul ajal presidendile au andma, tõstmaks käe kõrva äärde. Ja see aitaks ka meie riikidevahelisi suhteid soojendada. Ikkagi kahe riigi vaheline koostöö.

Võiks ka ehitada lossile sarkofaagi ümber, siis ei pääse ühestki kandist ligi. Aga selle peale ütleks meie rahahoidja Jürgen Ligi, et riigil pole sellist raha, nagu oli lastetoetuste äravõtmine huviringide tarbeks.

Hiljuti jooksis läbi teade, et president plaanitakse

Lossi kaitsetara üks eskiis.

kolida hoopis Veskimetsa? Kellele siis see megatara? Või hiljem läheb kogu loss ärastamisele ja too tara tõs-tab siis ka märgatavalt kinnisvara hinda?

Vaat mis tähendab, et rahvas ei ole Ilvest valinud presidendiks, ei ole kerge olla rahvalemmik, kui sind ei ole valitud meie enda hulgast. Tulevad hirmud ja muudsugused luulud.

Tegelikult julgestuspolitsei juhtimisel ja potent-siaalse ohu korral laseks president nagunii sealt esmalt varvast. Tundub lihtsalt, et valitsejad on hakanud kart-ma omaenda rahvast või on väljalöönud “ameeriklas-te” sündroom?!

Mis siis ikkagi ette võtta? Aga kui likvideeriks pre-sidendi ametikoha (koos kohustusega tervet peret elu-päevade lõpuni ülal pidada), kantselei, julgestustööta-jad, teenindava personali jne.

Ja oh imet, poleks ka tara vaja!A. Aju

Jumal kaitse meie presidenti


Kas ikka teab? Ja kas ikka oskab? Paraku elus on kõik teisiti.

Üks lihtne lugu lihtsalt pensionärilt.Oli kauaoodatud 5. kuupäev . Oli pensionipäev.

Tühjale pangaarvele laekus 219 eurot. Hea naabrimees võttis mind alevisse kaasa, ise läks autoremonti ja mina läksin poodidesse. Ei hakanud midagi taskukohast sil-ma, terve kuu alles vaja elada, selleks jääb vähem kui pool pensionist pärast maksude maksmist. Aga lähe-dased on kallid ja endale meeldib ka saada ehedaid postkaarte, siis seadsin sammud postkontorisse. Ost-sin margid-kaardid. Oli kulukas, aga süda oli rahul. On mind juba lapsena õpetatud, et andmise-kinkimise rõõm on see kõige suurem. Naabrimees sai auto kor-da ja tahtis veel ka Raplas ära käia. Mul polnud selle vastu midagi, ilm oli ilus ja tore oli sõita värviküllases looduses.Tahtsin Raplas toidupoes maksta, aga panga-kaarti polnud. Lasin kõik oma käigud peast läbi, kaart sai jääda ainult postkontorisse. Naabrimees soovitas igaks juhuks helistada postkontorisse, numbri saa-miseks valisin 1182. Muusika.Võtsin veidi aja pärast uuesti, ikka muusika. Neljandal valimisel õnnestus,

Repliik

1182- teab ja aitab, ütleb reklaam,tegelikkuses vaid müüt

malbe naisehääl vastas, et kahjuks ei saa aidata, kuna postkontorite numbrid pole avalikustatud. Miks? Mis salajased asutused need siis on? Ega midagi, kaart tu-leb ikka kätte saada. Sõitsime siis tagasi, see tegi lisaks 30 km. Postkontoris kassiir juba naeratas, igaks juhuks küsis minu nime ja naeratades ulatas minu lohakusest jäetud kaardi. Möödus kuu ja jälle jõudis kätte „arvete õiendamise“ aeg. Minu suureks üllatuseks oli telefoni arve enneolematult suur. See ajas asja lähemalt uurima. Sain teada, et olen teinud neli kõnet teenusnumbrile. Jumalast õige, meenuski see pangakaardi lugu. Ja see üks lause, et postkontori numbrid pole avalikustatud, maksis mulle 7 eurot. Poleks iialgi tulnud selle peale, et muusika kuulamise eest küsitakse sellist raha. Oma te-gelikkuses polnud need ju kõned, vaid valimised 1182-le. Vastust või abi ma sealt telefonist ei saanud. Kuidagi halb tunne oli, olin solvunud ja pahane nii 1182 kui ka enda peale. Kahju oli ka seitsmest eurost, mis kuidagi ei läinud asja ette.

Minu soovitus teistele, enne kui valid 1182, mõtle, kas on ikka väga vaja. See number on ju raharöövel!

Magda Viirelaid

Kui tõmbekeskus

ei tõmba

Foto: erakogu


Algus 1. lk.

Ei meil pole kella vaja,sest Moskva annab aja

Ja siis otsustas tark nõukogude võim kehtestada kaks aega. Üks suvine ja teine talvine. Tont seda teab, kes neile sellise idee andis. Aga nii see oli ja hakkasime siis igal aastal kaks korda aastas kell kolm öösel kella keerama. Mäletan üht öist sõitu Venemaa teedel, kui autoinspektor (miilits) mind kinni pidas ja küsis, kas olen kella ära keeranud. Kahjuks veel ei olnud ja ega teisiti ei pääsenudki edasi sõitma, kui pidin tema nina all kella ringi kruttima. Olid ajad.

Aga mis meil nüüd parem on? Isegi arvuti keerab õigel päeval kella ära ja siis vaid teadvustab oma tublist teost. Kas see meile meeldib või ei, pole tema asi. Käsk on selline.

Hispaania parlament soovib nüüd muuta ajavöön-dit, et majandust turgutada ja tööviljakust suurenda-da. Seega tuleks jätkata Greenwichi meridiaani ajas elamist nagu näiteks Inglismaa.

Hispaania puhul on ajavööndi vahetamise põhju-seks see, et diktaator Franco nihutas riigi Saksamaa järgi Kesk-Euroopa aega. See aga pole poliitikute sõnul elanike tervisele ja töövõimekusele kasulik, kuna nad magavad vähem, kui oleks tarvilik.

Omapärase vööndiajaga on ka Ahvenamaa piir-konnas asuv Märketi saar, asustamata 0,03 km2 suu-rune maatükk, millest pool kuulub Soomele, teine osa aga Rootsile. Ajavöönd aga ei kulge päris keskelt, kuna soomlased olid juba oma majaka ehitamise selleks ajaks lõpetanud, kui nad said aru, et see asub tegeli-kult Rootsi poolel.

Soome parlamendisaadik, liberaalkonservatiivse Kokoomus partei esindaja Timo Heinonen tegi ette-paneku loobuda suveajast. Ta edastas sellekohase et-tepaneku parlamendi spiikerile Eero Heinäluomale, kirjutab iltalehti.fi.

„Nüüdisajal käib kõik 24/7 põhimõttel ja niinimeta-tud kontoritööajal ei ole enam digitaliseeritud globaal-ses ühiskonnas enam suurt mõtet“ ütles Heinonen.

Suveaeg võeti Soomes kasutusele 1981. aastal. Iraan aga on üks vähestest riikidest, mille aeg ei eri-

ne Lääne-Euroopa ajast täistundide, vaid hoopis 3,5 tunni võrra. See on loogiline, kuna maa asub peaaegu täpselt +3 ja +4 vööndiaja vahel, kuid sellega kaasneb ka see, et Iraaniga ei jaga sama aega ükski teine riik.

Viimati võttis n-ö ajareisi ette Havai lähedal asuv

saareriik Samoa. 2011. aastal muudeti seal nii ajavöön-dit kui ka kuupäeva. 1892. aastal veensid ameeriklas-test kaubitsejad Samoa elanikke sättima oma aja sa-maks nagu USA kontrolli all olevas Ameerika Samoas, et muuta kaubitsemine lihtsamaks. 119 aasta pärast aga otsustas riik jätta vahele 30. detsember ning liiku-da 29. detsembrilt kohe ülejärgmisele päevale. Sellega on riik taas oma pikkuskraadile vastavas vööndiajas.

Argentiina asukoha järgi peaks see asuma -4 UTC ajavööndis, kuid riik on mitmeid kordi oma aja suhtes ümber mõelnud. 1920. aastast 1969. aastani vahetas see mitu korda vööndiaega: kord oli see -4 UTC siis -3 UTC, järgmised 20 aastat aga muudeti vööndiaega aga -3 ja -2 UTC vahel. Alates 1993. aastast jagab Ar-gentiina aga sama, -3 UTC vööndit näiteks Uruguay ja Surinamiga.

Antarktika peaks aga teoorias olema jagatud 24 vööndiaja vahel, kuna see asub kõigil pikkuskraadidel. Tegelikult on sellel külmal mandril aga kümme aja-vööndit, mis põhinevad suuresti sellel, millisele riigile vastav piirkond kuulub.

Kell on mõõtevahend ja peab mõõtma täpselt ja õi-gesti. Kell 12 päeval on keskpäev ja päike kõige kõrge-mas punktis.

See, mis ajal tööpäevad algavad ja transport liigub, on inimeste, tööandjate, transpordifirmade teha. Selle asemel, et kell tund-kaks-kolm valeks keerata, ei takis-ta keegi ühelgi firmal alustada tööpäeva tund-kaks-kolm varem või hiljem.

Miks peavad üldse kõik inimesed alustama millegi tegemist ühel ja samal ajal? Koormama üle teed, tä-navad ja transpordi? Ainult teenindajad olgu kokku-lepitud ajal kohal. Kõike muud võib iga kellale sätti-da vastavalt oludele ja valgusele. Kella keeramine on eriti paha lastele ja vanuritele.Sellest oleks tulnud juba ammu loobuda.

See kellade keeramise jutt hoogustub ikka kaks kor-da aastas, kevadel ja sügisel.

Pole ka tänavu teisiti.Jeremy Nagelmyller


Juba homme algavad kohalike omavalitsuste vali-mised. Kelle poolt hääletada, et sellest tõuseks kõige enam tulu? Anname siinkohal mõningad näpunäited, kuidas oma valiku õigasust kontrollida.

1. Kõige tähtsam, millises nimekirjas soovitud kandidaat esineb. Suurimat tähtsust omab see partei-de nimekirjade puhul. Tegemist võib olla väga toreda mehe või naisega, aga kui partei ikka käsib, siis peab ta tegutsema vastavalt “kontorist” tulnud suunistele. Mida suurem ja mõjukam partei, seda detailsemad ka suunised.

2. Väha oluline on ka nimekirja pikkus, eriti võr-reldes samas omavalitsuses kandideerivate teiste ni-mekirjadega. Kui 20kohalisse volikogusse kandideerib 5 nimekirja, millest 2 on täisnimekirjad (vähemalt 20 liiget), ühes 10 liiget, ühes 7 ja viimases 3 liiget, siis suure tõenäosusega jagavad võimu need 2 täisnime-kirja. Teoreetiliselt võivad mõlemad saada absoluutse enamuse (üle kümne koha). Kui 10liikmelisest nime-kirjast saavad kõik sisse,ei saa nad ikkagi isegi teoree-tiliselt enamust. Ja ka kõigi sissesaamine on üsnagi võimatu. Antud situatsioonis pea-aegu mõttetu on hääletada 7- ja 3liikmelise nimekirja poolt. Suure tõe-näosusega pääseb neist volikokku kõige rohkem 1 või 2 liiget (aga ilmselt ei saa nad ühtegi kohta), kes ei suu-da seal midagi korda saata.

3. Tähtis on nimekirja koosseis. Kohalike omavalit-suste valimistel hääletatakse ikka esmajoones isikute, mitte partei poolt. Tasub vaadata, kuidas on soovitud nimekirjas olevad kandidaadid varasematel valimistel hääli saanud. Üldjuhul on vähemalt pooled neist ka varem kandideerinud. On selge, et eelmistel valimistel 3 häält saanu ei saa neid märkimisväärselt rohkem ka seekord, kui ta just millegi erilisega valla ulatuses sil-ma paistnud ei ole (saanud vallavanemaks). Valimis-tulemuste ajalugu saab vaadata http://www.vvk.ee/index.php?id=10534

4. Vaadake, millised nimekirjad võivad pärast va-limisi koalisatsiooni moodustada. Esmajoones sõltub

Soovitusi valimisteks

see kohapeal isiksustest, mitte parteist. Võib ka juhtu-da, et mõni valimisliit on mõne mitte eriti populaarse partei käepikenduseks. Sellega tagatakse vajaliku par-teitegelase võimulepääsemine.

5. Osa parteide nimekirju koosneb ainult partei liikmetest, osa aga suures osas parteitutest. Viimastest pole seega ka erilist parteipoliitika ajajat loota. Samas ei saa alati lähtuda inimese parteilisuse määramisel sellest, mis ta ise ankeeti on märkinud. Mõni on unus-tanud oma parteilise kuuluvuse kogemata, mõni aga kindlasti tahtlikult. Parteilist kuuluvust saab kontrol-lida e-äriregistrsit aadressil https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=4288649608332545240078901859463524489627690901577561447375321203&lang=est

6. Vaadake, mida soovitud nimekiri valijatele lubab. Nendel valimistel esinevad parteid ja valimisliidud Ra-plamaal suhteliselt nõrgalt, osa neist pole siiani õieti reklaami teinudki. Mõned nimekirjad esinesid ETV2 programmis “Valimised 2013. Vali mind” Raplamaa saade on järelvaadatav internetis aadressil http://etv2.err.ee/videod/valimind/26522713-81dc-49e1-b90b-2306a62d1c1b

7. Jälgige, kes on antud partei või valimisliidu val-lavanemakandidaat. Suure tõenäosusega kandideerib vallavanemakandidaat ka valimistel, aga võib ka mit-te kandideerida. Uus volikogu määrab vallavanema vastavalt soovile, kusjuures vallavanem ei pea olema volikogu liige. Küll peab aga volikogu liige olema mää-ratav volikogu esimees. Kui volikogu liige hääletatakse vallavanemaks, siis ta lahkub volikogust ja tema ase-mel saab volikokku asendusliige samast nimekirjast. Volikogust peavad lahkuma ka loodava vallavalitsuse liikmed ja ametnikud. Samas ei ole päris õige antud isi-kuid ka nn peibutuspartideks nimetada, sest kellelgi ei saa valimiste ajal olla 100protsendilist kindlust, et nad vallavalitsuse liikmeks või ametnikuks jäävad või saa-vad. Samas tagavad nad oma “leivaisale” portsu hääli, mille arvel saab volikogu liikmeks keegi teine samast

10 soovitust valijale


nimekirjast ja samas ka kindlustavad oma positsiooni amtnikuna. Nii leidubki hulgaliselt isikuid, kes on aas-taid valimistel kandideerinud, sinna ka sisse saanud, aga pole mitte kunagi volikogu tööst osa võtnud.

8. Kohalike omavalitsuse valimistel ei oma esialgne nimekiri olulist tähtsust, pärast valimisi järjestatakse see ümber vastavalt saadud häälte arvule. Volikogus-se pääsevad enim hääli saanud isikud. Väga üksikud saavd volikogu liikmeks ainult temale antud häältega (lihtkvoodiga). Lihtkvoodi saame, kui jagame valimas käinud isikute arvu volikoguliikmete arvuga. Nimeki-ri saab nii mitu kohta, kui mitme lihtkvoodi jagu hääli saadi, sõltumata nimekirja pikkusest. Kui teie poolt valitav isik pääseb volikogu liikmeks, kuigi lihtkvooti täis ei saanud, siis saab ta endale vähem hääli saanud kandidaatide hääled. Kui ta aga volikokku ei pääse, an-nab ta oma hääled rohkem hääli saanud kandidaadile, et see saaks lihtkvoodi täis ja pääseks volikokku. Nii et kui annate oma hääle mitte eriti populaarsele naabri-

10 soovitust valijalemehele, siis suure tõenäosusega läheb teie hääl samas nimekirjas asuvale isikule, kes kogub temast rohkem hääli, aga ei pruugi teile üldse meeldida.

9. Ükasikkandidaadi poolt hääletamine on üldju-hul oma hääle raikamine, kui tegemist ei ole just üli-populaarse isikuga. Volikokku sissesaamiseks peab ükskkandidaat (nagu ka valimisnimekiri) ületama 5 % häälte künnise. Samamoodi jäävad volikogust eemale väikesed (ja ebapopulaarsed) nimekirjad, kes ei suuda koguda kokku 5 protsenti häältest. Mõni nimekiri võib olla küll pikk, aga kui seal on üldsusele tundmatud või ebapopulaarsed nimed, ei pruugi see nimekiri üldse valimiskünnist (5%) ületada. Näiteks möödunud vo-likogu valimistel ei saanud Juuru vallas Keskerakonna nimekiri mitte ühtegi kohta, kuigi nimekirjas oli 7 lii-get ja Kehtna valla sama erakonna 11liikmeline nime-kiri sai ühe volikogukoha.

10. Valima minnes võtke tingimata kaasa isikut tõendav dokument.

Keskerakond puhastab oma riduViimaste uudiste põhjal viskas Keskerakond oma ridadest välja 70 liiget, kes kandideerivad teiste erakonda-

de või valimisliitude nimekirjas valdades, kus Keskerakonnal on oma nimekiri. Kokku oli selliseid oma partei vastu kandideerijaid 90.

Raplamaa Ühistöö andmetel on Rapla maakonnas selliseid oma partei vastu kandideerijaid 2: Rapla vallas Rapla Vallakodanike Liidus kandideeriv Hans Liibek ja Kehtnas vallas valimisliidus “Väärtuslik Kodupaik” kandideeriv Leon Reitsak. Vähemalt ise on nad kadideerimisdokumentides sellist erakondlikku kuuluvust nimetanud.

Kas nimetatud isikud ka parteist välja visati, on seni teadmata, kuna Keskerakond pole väljavisatute nime-kirja avalikustanud.

Teatavasti viskas Keskerakond pärast eelmiste kohalike omavalitsuste valimisi oma ridadest samal põhjusel välja praeguse Kehtna vallavanema Kalle Toometi. Siis kandideeris Kalle Toomet valimisliidus “Kodukant”. “Kodukandis” kandideeris siis ka Leon Reitsak, kuid teda sellal veel parteist välja ei visatud.

Praegu on Kalle Toomet Reformierakonna liige ja sama partei kandideerijate nimekirjas esinumber.


Jätkub lk 9

Järgmisel aastal möödub 25 aastat hetkest, mil kolm Balti riiki olid omavahel ühendatud - mitte maantee-de ja ühiste piirjoonte kaudu, vaid nelja miljoni käte-paariga. Täna kavandame järgmist olulist ühenduslüli, mis liidaks kolm riiki omavahel veelgi tihedamalt kui 600-kilomeetrine katkematu inimkett. Tallinna, Riiat ja Kaunast ühendav kiire raudteeühendus nimetusega Rail Baltic on Eesti ajaloo üks mahukamaid ning olu-lisemaid taristuprojekte, mille eesmärgiks on taastada toimiv raudteeühendus Euroopaga. Moodne, kiire, turvaline, mugav ja keskkonnasõbralik on vaid mõned märksõnad, millega saab iseloomustada põhjast lõu-nasse suunduvat Euroopa rööpmelaiusega kiirraud-teed. Raudteel hakkava sõitma nii reisi- kui kaubaron-gid.

Üle 700-kilomeetri pikkusel uuel raudteel saavad reisirongid liikuda maksimaalse kiirusega kuni 240 km/h, lühendades Tallinna ja Pärnu vahelist teekon-da tunnini ning Riiga jõudmiseks kuluks kõigest kaks tundi. Leedu-Poola piirile jõuaks reisirong nelja ning Varssavisse kaheksa tunniga. Euroopas kasutuseloleva 1435 mm rööpmelaiusega raudteel saavad huvilised jätkata reisimist ka edasi Lääne-Euroopasse.

Raudtee on tuleviku liiklusvormMiljardi eurose raudtee-ehituse põhikulud on plaa-

nis katta Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ning seniste majanduslike analüüside põhjal suudaks Rail Baltic peale valmimist toimida juba isemajandavana. Kiirraudtee rajamisest saavad kasu lisaks rongireisi-jatele ka siinne turismisektor, transpordiettevõtted, logistikakeskused ja maanteeliiklejad - lisaks olulis-tele majanduslikele ja julgeolekuaspektidele aitab uus raudteeühendus vähendada liikluskoormust Via Bal-tical ning sellest võidavad kõik Tallinn-Pärnu maan-teel liiklejad tänu paranenud liiklusohutusele. Ilmas-tikukindel raudteeühendus on ka heaks alternatiiviks, kui ettenägematutel põhjustel ei ole võimalik reisijate ning kaupade transpordiks kasutada maantee- või len-nuühendust, nagu juhtus mõned aastad tagasi Islandi vulkaanipurske ajal. Seetõttu ongi Rail Balticu trass Lätis planeeritud Riia lennujaama lähedale, et lisaks Tallinnast väljuvatele lennuühendustele oleks võima-lik kasutada ka teisi ühenduspunkte.

Eesti on ajalooliselt olnud sild ida ja lääne vahel, kuid nüüdsest lisandub siia täiendavalt veel ka põhja-lõuna suund, mis parandab veelgi Eesti ainulaadset

http://rapla.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/6579515

Rail Baltic ühendab Eesti EuroopagaRail Balticu Eesti projektijuhi Indrek Sirbi arvamusartikkel

asukohta maailmakaardil. Täna on keeruline täpselt hinnata Rail Balticul tulevikus veetavaid kaubamah-te, kuid konkreetse äriplaani ning turundustegevuse koostamine saab olema Rail Balticut koordineeriva äriühingu üks esmaseid ülesandeid. Pikemas pers-pektiivis on selge, et transpordikoridorides toimub mereveo kallinemise tõttu kaupade liikumine mais-maale, kus raudtee on kindlasti keskkonnasõbralikum transpordikanal kui maanteed. Rail Balticu visioon on paljulubav ja annab Eestile võimaluse olla oluline tegija tuleviku põhja-lõuna kaubakoridori arendami-sel. Raudtee rajamine on pikaajaline ning mastaapne ettevõtmine ning siin ei saa mööda vaadata ka või-malikust põhja-lõuna koridorist Aasia kaupade veoks Euroopasse. 1435-millimeetrise rööpmelaiuse Euroo-paga ühendatud raudtee laiem eesmärk on ka senisest 1520-millimeetrisest ida-lääne raudteeühendusest tu-lenevate riskide hajutamine - nii majanduslikus kui ka julgeolekualases võtmes.

Kiirem planeerimismenetlus ei tähenda kiirustatud lähenemist

Raudtee valmimistähtajaks võib täna pakkuda 2024, mida ei ole võimalik kaugemasse tulevikku lü-kata Euroopa Liidu rahastamistingimuste tõttu. Samal ajal on erinevatel põhjustel esinenud tõrkeid projek-ti käivitusfaasis, mistõttu tuleb planeerimismenetlu-sed viia läbi kavandatust lühemas ajagraafikus. Kuigi pealtnäha võib jääda mulje kiirustamisest, on projekti eestvedajate ning konsultantide südameasjaks võima-likult paljude aspektide põhjalik arvestamine täpse trassikoridori määramisel. Tallinn-Tartu-Valga mars-ruut välistati juba mõned aastad tagasi, sest oleks võr-reldes Tallinn-Pärnu suunaga osutunud ligi 100 km pikemaks, mis omakorda oleks olulisel määral mõju-tanud projekti kogumaksumust ning hilisemat tasu-vust. Olemasoleva 1520-millimeetrise raudteelaiusega koridori geomeetria ei võimalda kiirrongidel arendada ettenähtud 240-kilomeetrist tunnikiirust, mistõttu tu-lebki analüüsida võimalikult sirge raudtee rajamiseks täiesti uue koridori kasutamist. Eesmärk on vältida ti-heasustusega alasid ning muinsus-, loodus- ja kultuu-rimälestiste poolest rikkalikke piirkondi. Selle kõige väljaselgitamiseks korraldataksegi praegu maakonda-des avalikke arutelukoosolekuid ning viiakse läbi põh-


Algus 8. lk

jalikud uuringud. Täpsem trassikava koos võimalike ülesõitude ning muude rajatistega peab selge olema 2014. aasta alguseks, sest vastasel korral satub ohtu ka Euroopa Ühendamise Rahastule esitatava abitaotluse ajastus.

Avalike arutelude toimumisaja ning -kohtade va-likute osas on väga keeruline leida kõigile elanikele sobivat lahendust, kuid asjassepuutuvaid arvamusi ning ettepanekuid ootavad nii majandusministeeriu-mi ametnikud kui ka projekti kaasatud konsultandid elektrooniliselt ja ka posti teel - kõige rohkem infot Rail Balticut puudutavate materjalide kohta on või-malik leida projekti kodulehelt. Kõigi arvamust võe-takse kuulda ning püütakse võimalikult palju arvesta-da, kuid igal juhul tuleb kõigil osapooltel olla valmis kompromisside tegemiseks. Eestile miljoneid eurosid maksutulu ning sadu uusi töökohti loov projekt eel-dab laiema hüve nimel mõningaid piirkondlikke eba-mugavusi ning kitsendusi, kuid võime kinnitada, et kõiki, keda Rail Baltic puudutab, koheldakse võrdselt ning maadeostul rakendatavad kompensatsioonid on mõistlikul tasemel nii ostja kui müüja seisukohast vaadelduna. Paljudele täna esitatavatele küsimustele ei

olegi veel võimalik ammendavaid vastuseid anda, sest uuringud ja analüüsid on alles käimas ja nii mõnedki asjaolud võivad järgnevate kuude jooksul täpsustuda.

Kordumatu võimalus ning ajalooline hetk

Ealeski varem ei ole Eesti olnud nii heal positsioo-nil, et saada osa sedavõrd mahukast investeeringust Euroopa transpordivõrgustiku ühendamisse. Sood-sad rahastustingimused tooksid Eestisse kaasaegse ja keskkonnasõbraliku ühenduse rajamisega ligi miljardi eurose rahasüsti - jääb ju rajatav raudtee Eesti piires Eesti riigi omandisse ning aitab Eestisse tuua täienda-vaid turiste, ettevõtjaid, investeeringuid, kaubamahte. Samal ajal paraneb oluliselt liiklusohutus rahvusva-heliselt tähtsal maanteelõigul ning paraneb ka Eesti elanike heaolu mitmekesisemate liiklemisvõimalus-te kaudu. Teist sellist võimalust ei pruugi enam tulla, seetõttu tuleb selle suure eesmärgi nimel ka ühiselt pingutada. On keeruline eeldada, et kõik oleksid Rail Balticu rajamise poolt, kuid soovime, et Eesti elanikud ei seisaks sellele unikaalsele projektile vastu.

Rail Baltic ühendab Eesti EuroopagaRail Balticu Eesti projektijuhi Indrek Sirbi arvamusartikkel


Leo Rehemaa XIII mälestusturniir plussRapla maakonna meistrivõistlused

välkmales5. oktoobril 2013 Kaius

Aabo Tarto x 0 1,5 2 0 0 0 0 3,5 VIAimur Pailk 2 x 2 1 0 0 0 0 5 VJaan Sulg 0,5 0 x 2 0 0,5 0 0 3 IIIValter Viisut 0 1 0 x 1 0 0 1 3 IIOlavi Pai 2 2 2 1 x 1 1 2 11 IIIKaimar Puusepp 2 2 1,5 2 1 x 1 2 11,5 IITambet Siemer 2 2 2 2 1 1 x 2 12 IMati Poom 2 2 2 1 0 0 0 x 7 IV

SPORDIVETERANIDE MEISTREIVÕISTLUSTE ARVESTUSES I grupp Pai Olavi x 1 1 2 III Kaimar Puusepp 1 x 1 2 II Tambet Siemer 1 1 x 2 I

II gruppAabo Tarto x 0 1,5 2 3,5 IIAimur Pailk 2 x 2 1 5 IJaan Sulg 0,5 0 x 2 2,5 IIIValter Viisut 0 1 0 x 1 IV


Seeriavõistlus„Jookse ja kõnni Raplamaa

terviseradadel“Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg:Käru terviserada - 19. juuni Eva SeeraJärvakandi terviserada - 14. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 4. september Andres ElmikPaluküla terviserada - 9. oktoober Kalju KaldaRapla terviserada - 23. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - NDistantside pikkused:

I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 mJärvakandi 600 m 1200 m 1200 m - 2400 mMärjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- janaissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisummakorral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja RaplaMaakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.

Seeriavõistlus„Jookse ja kõnni Raplamaa

terviseradadel“Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg:Käru terviserada - 19. juuni Eva SeeraJärvakandi terviserada - 14. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 4. september Andres ElmikPaluküla terviserada - 9. oktoober Kalju KaldaRapla terviserada - 23. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - NDistantside pikkused:

I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 mJärvakandi 600 m 1200 m 1200 m - 2400 mMärjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- janaissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisummakorral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja RaplaMaakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Maavalla koja pressiteade8.10.2013Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni

Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspai-kadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas.

Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16aastastele noortele välja pandud 200eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriau-hindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaika-dest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäleta-mata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loo-dan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.”

Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest: http://andmekogu.hiis.ee/

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnusta-missündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse saalis.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga ku-vale.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistluse eeskiri jm lisateavet:http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4908&op=lugu

Võistluse lehekülg:http://www.maavald.ee/kuvad/

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealusehiiekivist: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4800&op=lugu

Lisa saab küsida: Tel 56686892, [email protected] Heinapuu

Maavalla koja kirjutaja

Raplamaa Ühistöö 13Rapla Kultuurikeskuses

9. oktoobril kell 11 VILJANDI LASTE- JA NOORTETEATER REKY

11.00 etendus “SÖÖBIK JA PISIK”Pilet 5.50 €


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli lõputööde näitus (saalis)

Õpilaste kunstikonkursi “Minu klaas” parimate tööde näitus (vitriinis)

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli Ruhnu maali-laagri tööd: juhendaja Anne Muinaste

(lasteosakonnas)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Enn Nõu 80: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Великие деятели русской историй: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Mu väike kodulinn: teavikute näitus (lugemissaalis)

Õpin joonistama: raamatunäitus(lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Meeldib.eeMees abiellub ühega kaksikõdedest.Kui noorpaar mesinädalatelt koju saabub, uurivad

sõbrad mehelt: “Kuidas sa neil küll vahet teed?”Mees vastab: “No minu oma teeb pärast seksi suit-

su!”***Sügaval metsas, üksikus talus elasid eit ja taat. Ükspäev

pesi eit köögis pesu ja nägi läbi akna, et taat tuleb hirmsa jooksuga toa poole ja kui uksele jõudis karjus eidele:”Eit, kähku pesema, mul läks kõvaks.”

Eit läkski kiirel sammul kausi juurde, tegi seal vajalikud toimetused ja kohe magamistuppa. Selle ajaga aga jõudis taadil tuhin üle minna ning sõnas: “Kuradi eit, sa tead, et mul kaua ei püsi. Kui järgmine kord näed, et ma jooksu-ga tulen, siis et oleks pestud ja kasitud ning voodis pikali maas.”

Läks nädal ja jupike teistki, kui eit jälle köögis toime-tamas, kui nägi, et taat tuli takus kodu poole jooksmas. Eit aga kohe pesema ja jõudis voodissegi heita. Vanamees jõudis lõõtsutades tuppa ja karjus: “Mida sa l**s pikutad, kurat, saun põleb!”

***“Te peate oma tervise huvides kohe järele jätma iga-

suguse alkoholi sisaldava joogi tarbimise!” manitseb arst enda ees istuvat punase ninaga meest. “Selle asemel tuleb teil hakata piima jooma!”

Nädala pärast tuleb mees taas arsti vastuvõtule ja on juba kaugelt näha, et ta pole soovitusest kinni pidanud.

“Ma jõin viis päeva piima, nagu soovitasite,” räägib mees arstile. “Eile sain aga lõpuks aru, miks imikud nii hirmsasti röögivad, ja läksin viina peale tagasi…”

***Uusrikas kutsutakse Maksuametisse aru andma:“Eelmise aasta maksudeklaratsioonis kirjutasite, et tee-

nisite kuus miljonit dollarit. Meie andmeil kulutasite te sama aja jooksul aga vähemalt kaheksa miljonit. Kuidas te seda seletate???”

“Kuidas seletan, kuidas seletan…” poriseb uusrikas. “Ma lihtsalt ei tule ots-otsaga kokku!”

***Noorpaar veedab mesinädalaid laevareisil.Laev on parajasti keset Atlandi ookeani.“Oh, Jack,” ütleb naine, “kujuta ette, kui laev nüüd põh-

ja läheb – missugune õndsus on siis koos surra!”“Mina oskan ujuda,” tähendab Jack.“Kaabakas!” vastab naine tigedalt.***Loomad kukuvad auku. On seal natuke aega passinud

järsku keegi peeretab.Jänes tõuseb püsti ja karjub: ”Kes peeretas?”Lõvi ütleb vaikselt: ”Mina peeretasin, mis siis?”Jänes tõstab kiitvalt pöidla püsti: ”Voh!”***Jutuajamine kaitseadvokaadi ja farmeri vahel, kes

nõuab kindlustussumma väljamaksmist avariis talle tekita-tud raskete kehavigastuste pärast.

Advokaat: “Kas te ütlesite õnnetuskohal politseile, et te tunnete end paremini, kui kunagi varem oma elus?”

Farmer: “Jah.”Advokaat: “Kuidas siis tuleb, et te nüüd väidate, et olite

tõsiselt vigastatud, kui mu kliendi auto teie hobusevankris-se sisse sõitis?!?”

Farmer: “Kui politseinik sündmuskohale jõudis, läks ta kõigepealt mu hobuse juurde, kellel oli jalaluu murdunud, ning lasi ta maha. Siis läks ta Pitsu, mu koera, juurde, kes oli samuti raskelt vigastatud, ning lasi ka tema maha. Kui ta seejärel minult küsis, kuidas ma end tunnen, siis mõtlesin ma, et antud olukorras on ainus tark tegu vastata, et ma tunnen end paremini, kui kunagi varem oma elus…”

***irikuõpetaja on lõpetamas oma jutlust: “Järgmisel nä-

dalal räägin ma valetamisest. Et te saaksite ennast teema-ga paremini kurssi viia, siis palun lugege kodus Markuse evangeeliumi 17. peatükki.”

Nädal möödub ja kirikuõpetaja alustab jutlust: “Eelmi-sel nädalal ma palusin teil lugeda Markuse evangeeliumi 17. peatükki. Kui paljud teist seda tegid?”

Pooled kirikus olevatest inimestes tõstavad käe.Kirikuõpetaja: “Tublid, et te käe tõstsite. Just teie oletegi

need inimesed, kellest ma tahan täna rääkida, sest Markuse evangeeliumis on kokku ainult 16 peatükki…”

***Kõnnib praporšik väeosa värava poole, lükates enda ees

sitaga täidetud käru.Vastu tuleb kapten, kes õelalt küsib:“Mida sa siis täna varastasid?”“Seltsimees kapten, jumala nimel, mitte midagi!”“Ei usu! Ma pole veel näinud ühtegi praporšikku, kes ei

varasta!” ütleb kapten ja pistab käe küünarnukini sita sisse.Seal mõni aeg sobrades, aga mitte midagi leides, annab

loa edasi liikuda.Vastu tuleb major, kes küsib:“Noh, mida me siis täna sisse vehkisime?”“Seltsimees major, jumala nimel, mitte midagi! Seltsi-

mees kapten just kontrollis!”“Ei usu,” ütleb major ja pistab temagi käe sita sisse.Midagi leidmata laseb mehel minna.Jõuab mees väravasse, kus seisab tunnimees, kes sama-

moodi küsib:“Mida siis seltsimees praporšik täna varastanud on…?”“Püha jumal, tunnistan käsi südamel, et mitte kui mida-

gi! Näete, kapten ja major just kontrollisid!”“Ei usu,” kostab tunnimees ja sobrabki juba mõlema

käega sitas.Lõpuks lubab praporšiku väravast välja.Praporšik, jõudes värava taha, keerab sitalaadungi põõ-

sasse kummuli ja pomiseb:“Mida varastasin, mida varastasin…Kurat, käru varas-

tasin!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42

43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101

102 103 104

105 106 107

PAREMALE 1 Veopuu kahe hobuse kõrvuti

rakendamiseks 7 Helilooja (1898-1982) 13 Alevik Raplamaal Kohila vallas 18 Ülem-, pea- 19 Mahuti 20 Keemilise elemendi väikseim osake 21 Hoidmine 22 Ettemakse 23 Silmusega nöör hobuste ja muude

loomade püüdmiseks 24 Kuurort Abhaasias 25 Leotis viina v õlle tegemiseks 26 Linn Lätis 27 Endine sigaretimark 28 Võltsimisvastane Kaubandusleping 31 Tasase pinnaga kõrgendik 34 Heli-, muusika- 35 Vana katkine riidetükk 38 Rahvalaul 39 Kodulind 40 Pealinn Euroopas 41 Tasane, suuremate kõrgenditeta 43 Lame, vaimukuseta, kulunud 45 Iraagi pealinn 49 End fotograafi tööruum 50 Lühiajaline vahi all pidamine 52 Suur lai tükk 53 Eesti graafik 55 Sõjamasin

56 Kodulind 57 USA osariik 60 Kaapimisriist 64 Egiptuse pealinn 67 Arvama, mõtlema 69 Kaksus 71 Pruukost 72 Vald Ida-Virumaal 73 Toestav sõrestik 74 Piirdeaed 76 Aega puudutavad andmed 78 Lääge 80 Rohtla Lõuna-Ameerikas 83 Sõjajumal 84 Asustatud koht 86 Vene isevalitseja 87 Maapähkel 90 Vistrik 93 Tühi jutt 95 Etem 97 Kerjus 99 Mõõteriista näit100 Soiguma101 Linn Kreekas102 Bussimark103 Lagipunkt104 Vana105 Vanakreeka puhkpill106 Huvireisija107 Vaeslapseks jääma

ALLA 1 Kaugemal 2 Grimass 3 Tartu linnaosa 4 Lihatoode 5 Kreeka täht 6 Püssipauk 7 Vanaisa 8 Seade kinos 9 Norm, määr 10 Hõberaha 11 Riik Euroopas 12 Relvastatud kaitsesalk 13 Aldani lisajõgi 14 Eesti helilooja 15 Soni 16 Kartulisort 17 Saar Aleuudi saarestikus 29 Brasiilia osariik 30 Sepa tööriist 32 EW riigimees 33 Ahistamata 34 Kivimite sulam maa sisemuses 35 Drink 36 Margariinisort 37 Kott 41 Emane koer 42 Poja naine 43 Sõbralik, südamlik, heasoovlik 44 Riik Aafrikas 46 Aadama ja Eeva poeg 47 Prantsuse kirjanik 48 Senegali pealinn 51 Vahetevahel 54 Lebama 58 Liikumisvõimeline elusolend 59 Teise nimega 61 Po lisajõgi 62 Väike söögi- ja joogikoht 63 Ruum koolis 65 Kuju kreeka mütoloogiast 66 Kampuchea rahaühik 68 Eesti linn 70 USA osariik 75 Eesti Ajutise Maanõukogu liige 76 Jorjen 77 Eesti luuletaja 79 Peatus-, puhkepaik 81 Üks musketär 82 Kartulisort 85 Armuand 86 Lühike lauakõne 88 Elektrivoolu tugevus 89 Vald Harjumaal 91 Küla Raplamaal Rapla vallas 92 Riigikogu liige (PPL) 94 Praht 95 Poola proua 96 Hiiglasuur asi 97 Automark 98 Vaikselt


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42

43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101

102 103 104

105 106 107

PAREMALE 1 A. Christie detektiiv 7 Mesilaspiim 13 Järv Soomes 18 Vistrik 19 Pori 20 India osariik 21 Hing sees 22 Kondiitritoode 23 Kõrgusmärk nivelleerimisel 24 Itaalia viiulimeister 25 Kala 26 Vibuga laskeriist keskajal 27 Sõjajumal 28 Soomlaste äikesejumala UKKO naine 31 Eesti jõgi 34 Väärismetall 35 Eesti kirjanik 38 Ratsakarjuste viskenöör 39 Tasase pinnaga kõrgendik 40 Maakoore graniidikiht 41 Meremehe hüüd 43 Vald Läänemaal 45 Järelliide 49 Sepa tööriist 50 Pürenee põliselanik 52 Eesti kiskjaline 53 Huumor 55 Eesti sisearhitekt 56 Puri 57 Sõjalaevastik

60 Köidikud 64 Küla Raplamaal Kehtna vallas 67 Ajakiri 69 Kristlik misjoniorganisatsioon 71 Samoa pealinn 72 Sügisõunasort 73 Po lisajõgi 74 Reini lisajõgi 76 Terviseasutus 78 Kuna, kuivõrd 80 Riigikogu liige 83 Teravili 84 Küla Valgamaal Karula vallas 86 Koraani peatükk 87 Lõuna-Aafrika suguharude viskoda 90 "Mägede poeg" 93 USA osariik 95 Vald Järva maakonnas 97 Valgustatuse mõõtühik 99 Destillaat100 Veendunud olema101 USA osariik102 Leidlaps103 Katoliku vaimuliku rüü104 Teatud kogu, vägi, väesalk105 India osariik106 Kinnine tõld107 USA filmitäht

ALLA 1 Rõhu- ja pingeühik

2 Korras (kõnek) 3 Siseliide 4 Kints, reba 5 Kreeka täht 6 Kala, karplane 7 Küla Harjumaal 8 Huvitav, veetlev 9 Kandev, juhtiv mõte 10 Vääratus, komistus, eksitus 11 Ofitsiaalne 12 Vald Järva maakonnas 13 Õhukeseks kulunud riie 14 Nad 15 Õunasort 16 Kiiremini 17 Egiptuse viljakuse jumalanna 29 Millegi küljest ärakaabitud aine 30 Putuka nõel 32 Suusafirma 33 Linn Rumeenias 34 Austria kirjanik 35 Mäeahelik Aasias 36 Hüüdsõna 37 Sellel ajal, sellisel juhul 41 Suge 42 V. Panso pseudonüüm 43 Jumalateenistus 44 Jaapani tervendusmeetod, põhineb

eluenergia vahendamisel 46 Planeet 47 Riik Aasias 48 Valguspilt 51 Riist linade kupardamiseks 54 Asula Tartumaal 58 Raiumine 59 Kiisu 61 Kinnitusvahend 62 Gruusia raha 63 Kümnendik 65 Hädahüüd 66 Automark 68 Ühtlase kumerusega joon 70 Linn Saksamaal 75 Sõiduvoorimehe troska 76 Mõõteriista numbrilaud 77 Aretamise saadus 79 Eesti kiskjaline 81 Koduloom 82 Riik Euroopas 85 Kõige uuem 86 Kipskrohv 88 Vald Saare maakonnas 89 Vene rahvapill 91 Mitte väljas 92 Rivi, viirg 94 Tuntud lukufirma 95 Transpordivahend 96 Alus, põhi, lähteala 97 Viiuldaja 98 Linn Soomes


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

3 8 1 5 4 7 4 1 3 9 83 9 7 5 4 6 6 58 7 5 1 3 4 2 7 9 8 5

8 2 7 4 6 3 6 3 5 4 8 4 3 1 8 7 4 4 7 1 9 8 6 2 5 2 8 3 1 4

5 2 6 83 8 1 7 7 2 8 6 2 6 5 4 9 3 9 5 4 8 7 27 6 4 3

6 1 7 3 8 5 1 8 2 2 9 7 1 1 9 3 8 1 6 4 5 4 1 4 3 8

2 4 5 3 9 6 8 1 77 9 3 1 8 4 2 6 56 1 8 2 7 5 9 3 48 2 9 6 3 7 4 5 13 5 6 4 1 8 7 2 91 7 4 9 5 2 3 8 69 8 7 5 2 1 6 4 35 6 2 7 4 3 1 9 84 3 1 8 6 9 5 7 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

6 1 7 3 8 5 1 8 2 2 9 7 1 1 9 3 8 1 6 4 5 4 1 4 3 8

2 4 5 3 9 6 8 1 77 9 3 1 8 4 2 6 56 1 8 2 7 5 9 3 48 2 9 6 3 7 4 5 13 5 6 4 1 8 7 2 91 7 4 9 5 2 3 8 69 8 7 5 2 1 6 4 35 6 2 7 4 3 1 9 84 3 1 8 6 9 5 7 2


Homme, 10. oktoobril algab eelhääletamine maakonnakeskustes ja

elektrooniline hääletamine.Maakonnakeskustes saab hääletada 10. – 13. oktoobrini kella 12:00-st

kuni 20:00-ni. Elektrooniline hääletamine algab 10. oktoobril kell 9:00 ja lõpeb 16. oktoobril kell 18:00, hääletada saab ööpäevaringselt.

Maakonnakeskuses saab hääletada sõltumata isiku registrijärgsest elukohast. Igas maakonnakeskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid 16 ja Tartu linnas 6. Jaoskondade täpsemad asukohad leiab Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt.

Elektrooniliselt saab hääletada aadressil valimised.ee. Selleks on vaja internetiühendusega arvutit ning isi-ku tuvastamiseks ID-kaarti või mobiil-ID-d ja pin-koode. Soovi korral saab Interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel 10 .– 16. oktoober vali-misjaoskonnas. Valimispäeval, 20. oktoobril häält enam muuta ei saa. Esmakordselt on võimalik Android-süs-teemil põhineva nutitelefoniga kontrollida antud hääle kohale jõudmist. Häälekontrollist pikemalt.

Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub 14 . – 16. oktoob-rini. Sel perioodil saab hääletada nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool oma elukohta vastavas jaoskonnas.

Valimispäeval, 20. oktoobril saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamiseks tuleb esitada eelnevalt kirjalik taotlus või tellida hääletamiskast koju telefoni teel, kuid seda ainult valimispäeval kella 9:00-st kuni 14:00-ni.

http://www.vvk.ee/index.php?id=13305TALLINNAS - 16 jaoskondaTARTUS - 6 jaoskondaHAAPSALUS - 1 jaoskondJÕGEVAL - 1 jaoskondJÕHVIS - 1 jaoskondKURESSAARES - 1 jaoskondKÄRDLAS - 1 jaoskondPAIDES - 1 jaoskond

PÕLVAS - 1 jaoskondPÄRNUS - 1 jaoskondRAKVERES - 1 jaoskondRAPLAS - 1 jaoskondVALGAS - 1 jaoskondVILJANDIS - 1 jaoskondVÕRUS - 1 jaoskond

Maakonnakeskuses eelhääletamist korraldatakse järgmistes valimisjaoskondades:


TALLINNASHaabersti linnaosas- valimisjaoskond nr. 6: Haabersti Linnaosa Valit-

sus, Ehitajate tee 109a- valimisjaoskond nr. 7: Rocca al Mare kaubandus-

keskus, Paldiski mnt 102Kesklinna linnaosas- valimisjaoskond nr. 10: Viru Keskuse autobussi-

terminal , Viru väljak 6- valimisjaoskond nr. 16: Solarise keskus, Estonia

pst 9- valimisjaoskond nr. 17: Tallinna Linnavalitsus,

Vabaduse väljak 7Kristiine linnaosas- valimisjaoskond nr. 23: Kristiine kaubanduskes-

kus, Endla 45Lasnamäe linnaosas- valimisjaoskond nr. 35: Maxima XX, Smuuli tee 9- valimisjaoskond nr. 45: Ümera kaubanduskeskus,

Ümera 3- valimisjaoskond nr. 48: Lasnamäe Centrum, Mus-

takivi tee 13- valimisjaoskond nr. 51: Läänemere Selver, Lääne-

mere tee 28Mustamäe linnaosas- valimisjaoskond nr. 61: Magistrali kaubanduskes-

kus, Sõpruse pst 201/203Nõmme linnaosas- valimisjaoskond nr. 68: Järve kaubanduskeskus,

Pärnu mnt 238- valimisjaoskond nr. 69: Nõmme kultuurikeskus,

Turu plats 2Põhja-Tallinna linnaosas- valimisjaoskond nr. 86: Kopli Ametikool, Kopli 98- valimisjaoskond nr. 93: Stroomi rannahoone, Pel-

guranna 30- valimisjaoskond nr: 96: Jaama turg, Kopli 1 TARTUS- valimisjaoskond nr. 2: Kaubanduskeskus Eeden,

Kalda tee 1c- valimisjaoskond nr. 4: Annelinna Prisma, Nõlva-

ku 2

- valimisjaoskond nr. 5: Annelinna Keskus, Kalda tee 43

- valimisjaoskond nr. 6: Tartu Kaubamaja, Riia 1- valimisjaoskond nr. 7: Tasku Keskus, Turu 2 - valimisjaoskond nr. 11: Lõunakeskus, Ringtee 75a HAAPSALUS- valimisjaoskond nr. 1: Haapsalu Kultuurikeskus,

Posti 3JÕGEVAL- valimisjaoskond nr. 1: Jõgeva Kultuurikeskus, Aia

6 JÕHVIS- valimisjaoskond nr. 2: Ida-Virumaa Kutsehari-

duskeskus, Kutse 13KURESSAARES- valimisjaoskond nr. 1: Kuressaare Raamatukogu-

Konverentsikeskus, Tallinna 6 KÄRDLAS- valimisjaoskond nr. 1: Kärdla Kultuurikeskus,

Rookopli 18PAIDES- valimisjaoskond nr. 2: Paide Kultuurikeskus, Pär-

nu 18 PÕLVAS- valimisjaokond nr. 1: Põlva Kultuuri- ja Huvikes-

kus, Kesk 15 PÄRNUS- valimisjaoskond nr. 7: Pärnu Vanalinna Põhikool,

Nikolai 26 RAKVERES- valimisjaoskond nr. 2: Lääne-Virumaa Keskraa-

matukogu, Lai 7 RAPLAS- valimisjaoskond nr. 1: Rapla Kultuurikeskus, Tal-

linna mnt 17VALGAS- valimisjaoskond nr. 1: Valga Kultuuri- ja Huviala-

keskus, Kesk 1 VILJANDIS- valimisjaoskond nr: 2: Viljandi Spordihoone, Vak-

sali 4VÕRUS- valimisjaoskond nr. 2: Võru Kultuurimaja Kannel,

Liiva 13



15.11.2013 kell 19.00 Tartu KontsertMARKO MATVERE MERELAULUD

Rapla Kultuurikeskuses

Kontserdil kõlavad vanad merelaulud ja ballaadid koos jutuga purjelaevanduse kuldajast.Purjelaevanduse hiilgeajaks loetakse 16-20 sajandit. Sel perioodil toimetasid raapurjede all sõitvad laevad kaupu ja väljarändajaid kõikidesse maailmajagudesse. Sellest perioodist pärineb ka merelaulude traditsioon - shanty,millest omakorda arenes tänapäevane, meile nii armas merelaul. Purjelaevade ajastu lõpetas aurumasina täiustamine ninglõpliku hoobi andis sisepõlemismootori kasutuselevõtt.Kõige ilusamad, romantilisemad ja lõbusamad laulud on tänapäeva jõudnud 19. sajandist.Marko Matvere: „Kõik armastatumad mereromantikutest laulukirjutajad toetuvad oma loomingus sellele pärimusele. Laevad olid siis puust ja mehed rauast.“Laul - Marko MatvereAkordion - Peep Raun


Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2013.Konkursi „Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2013“ eesmärgiks on tunnustada Põhja-Eesti regioonis

edukalt tegutsevaid turismiettevõtjaid, -arendajaid ja atraktiivseid valdkondlikke projekte ning teadvustada re-giooni inimestele turismivaldkonna olulisust.

Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Põhja-Eesti VIII turismikonverentsil Harjumaal, Padisel 7. novembril 2013. a. Võitjaid tunnustab SA Põhja-Eesti Turism.

Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud oma-valitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.

Kõik nominendid esitada elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected], sihtasutuse Põhja-Eesti Turism koduleheküljel www.northestonia.eu asuva esitamise vormi kaudu:

„Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2013“ või kirjalikult aadressil Karja 3-16 Paide 72717 märgusõnaga „Turismiarendajate tunnustamine“.

Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 15.oktoobriks 2013.a.Loe lisainfot:Põhja-Eesti parimad turismiarendajad STATUUTPõhja-Eesti Turism on Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa omavalitsuste liitude

ning mittetulundusühing Eesti Maaturism poolt asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koordineerida ning aren-dada turismialast tegevust ja turismiettevõtlusele vajalikku keskkonda Põhja-Eestis.

http://www.northestonia.eu/et/uudised/sihtasutus-pohja-eesti-turism-kuulutab-valja-konkursi-pohja-eesti-parimad-turismiarendajad

Tunnustada avalikult Põhja-Eesti regioonis edukalt tegutsevaid turismiarendajaid ja atraktiivseid projekte ning teadvustada regiooni inimestele turismivaldkonna olulisust.

Konkursi korraldajaks on SA Põhja-Eesti Turism.Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud oma-

valitsused, maavalitsused, välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.Konkurss Põhja-Eesti parimate turismiarendajate tunnustamiseks kuulutatakse iga-aastaselt välja SA Põhja-Eesti Turism nõukogu poolt. Avalikkuse teavitamiseks kasutatavad infokanalid on:Põhja-Eesti Turismi kodulehekülg, maakondade ajalehed, maakondade infoportaalid.Konkurss korraldatakse üks kord aastas. Esildised esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile info@northes-

tonia.eu või kirjalikult aadressil Karja 3-16 Paide 72717 märgusõnaga „Turismiarendajate tunnustamine“ kon-kursijuhendis esitatud tähtajaks. Esitamise vorm avaldatakse Põhja-Eesti Turism koduleheküljel aadressil www.northestonia.eu. Arvesse lähevad ainult esitamise vormi abil ülesseatud kandidaadid. Korraldajal on vajadusel õigus küsida kandidaadi kohta täiendavat informatsiooni.

Kandidaadi esitamise vormis peab olema kirjas järgnev informatsioon:•Esitaja andmed (nimi, kontaktisik, telefon, kontaktaadress)•Esitatava kandidaadi andmed (isiku/organisatsiooni nimi, kontaktisik, telefon, kontaktaadress)•Selgitus-põhjendus, miks just see kandidaat või need kandidaadid esitatakse•Lisada võib kandidaadi kohta lisamaterjale, mis toetavad ja on seotud antud projektiga (fotod, artiklid jms)

http://www.northestonia.eu/sites/default/files/pohja-eesti_parimad_turismiarendajad_statuut.pdf

Sihtasutus Põhja-Eesti Turism kuulutab välja konkursi „Põhja-Eesti parimad

turismiarendajad 2013“

Põhja - Eesti turismiarendajate tunnustamise statuut




Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Rap-las, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel.

Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskor-terites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juu-res, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!http://www.booking.com/hotel/ee/a-a-nauri-ka1-4laliskorterid.et.html?sid=2d5221d9d8aa3-

80f5b91d7e1fe9871a1;dcid=1;checkin=2013-09-27;checkout=2013-09-28;srfid=0145e15a37ea9b4a0684bc6e-f12b990722325519X10

Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris.

Pakume Teile erinevate suurustega kortereid ma-jutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täis-varustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest.

Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, sel-jakotituristidele.

Öö hind kahele 18€Öö hind neljale 32€Öö hind kuuele 48€Alla 3-aastastele lastele tasuta.

ANNE1•ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 4 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vanni-tuba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada.

Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 40 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

ANNE2•kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 6 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV.

Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 50 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevooditAVATUD IGAPÄEVASELTvõimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või ena-

maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga kon-sulteerimisel.

broneerimine www.booking.comA.A.Nauri Külaliskorterid


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net

27.11.13 19:00 Rapla Kultuurikeskus Lavastaja: Lasse Lindeman (Soome)Kunstnik: Jaak VausOsades: Anne Paluver, Ene Järvis, Agnes Aaliste ja Jüri AarmaAutor: Mika Waltari (Soome)Kestvus: Kaks tundi

MIKA WALTARI (1908 - 1979) oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid Soome kirjandus-klassikuid, Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Ta on viljelenud praktiliselt kõike, mida kirjan-duse vallas viljeleda saab: luuletustest ja näidenditest novellide ja romaanideni. Rahvusvaheli-selt tuntuks sai ta romaaniga “Sinuhe, egiptlane”, mida on tõlgitud neljakümnesse keelde, kaasa arvatud eesti. Ka tema teatritükke on mängitud paljudes maades, keele ja kultuuri läheduse tõttu küllaltki palju muidugi Eestis. Viimati mängiti Eestis Mika Waltari komöödiat “Hilinenud pulmaöö” samuti Vana Baskini Teatris ja Lasse Lindemani lavastuses aastatel 2009 - 2012. “Tule tagasi, Gabriel” (“Gabriel, tule takaisin!”) nagu ka “Hilinenud pulmaöö” kuulub Mika Waltari kergemate, nn. meelelahutuslike teatritükkide hulka, mida ta on kirjutanud kümmekond. Kaks õde-vanatüdrukut peavad paberikaupade poodi ja kasvatavad orvuks jäänud õetütart. Selles peres hoiab kõiki ohje ja võtmeid vanem õde, kes on väga range, kokkuhoidlik ja askeetlik ning nõuab seda ka teistelt majalistelt. Elu veereb kõigutamatult oma kindlas rütmis ja näib, et see ei saagi muutuda. Kuid siis juhtub miski, mis kõigi kolme ellu järsu pöörde ja muutuse toob. Nimelt ilmub nende majja Gabriel, erakordsete võimete ja oskutega mees, kellel õnnestub... Aga siit edasi ei saa selle vaimukalt ja säravalt kirjutatud komöödia sisu ette ära rääkida. Kes teada tahab, peab tulema ise vaatama.

Tule tagasi, Gabriel!

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 41, 9.10.2013