Raplamaa Ühistöö nr 29, 17.07.2013

Nr. 29(81) 17. juuli 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lk

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Kirjad Singapurist 2.Rasmus KaskJärg eelmises numbris avaldatule. Kirjutaja

töötab ja õpib edasi finants-analüütiku sertifi-kaadiõppes Singapuris.

Varem töötas Raplamaal.Singapuri võib iseloomustada kui eurooplaste vä-

ravat Aasiasse. Seda eelkõige kultuuriliste harjumuste, mugavuse, kõrgete standardite ja reeglistiku tõttu. Sa-muti on tänavapildis väga palju tuttavaid poekette, res-toranide nimetusi või lausa linnaosasid – nt. Holland Village. Tänaval kohtab lisaks põlis-singapurlastele, kelleks on esimese või teise põlvkonna hiinlased, ma-laisialased või indialased, ka palju eurooplasi, amee-riklasi või austraallasi.

Valitsuse pressikonverentsil rääkis rahandusminis-ter Jürgen Ligi toidu käibemaksu ümber kerkinud de-batist, mis tema hinnangul on piinlik.

Näide: Üks värske porgand maksab 47 eurosenti = 7, 35 EEK, sellest käibemaks= 1,47 EEK!

Selle raha eest, mis me praegu vaid käibe eest riigile maksame, sai krooni aegu hoopis rohkem, kui terve kilo porgandeid osta! Euro ei tõstvat hindu !?

Kuigi eelnevatel nädalatel tõstatus taas arutelu es-matarbekaupadele kehtestatud käibemaksumäära osas, siis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osa-konnajuhataja Andrus Sääliku sõnul on raske muutusi teha nüüd, kui senise süsteemiga on harjutud !!!

Ta lisas, et kuigi mõne tootegrupi puhul, nagu näi-teks raamatud ja ravimid, on käibemaksu vähenda-mine võimalik, siis üldiselt tähendaks see riigi jaoks suurt kahju, sest saamata jääks sadadesse miljonitesse ulatuv summa, mida saaks kasutada toetuste jagami-seks, vahendas ERR uudised „Aktuaalset kaamerat“.

Kõik see pahameel sai jälle hoogu seoses tormise ilmaga purunenud plastmasskaatrist Miidurannas.

Oleks ikka, nagu vanasti-mehed tammest ja laevad terasest, siis poleks seda jama vast tulnud.

Päästjad käskisid vestid selga panna ja mõõtsid me-reliste alkoholijoovet. See on merel pisut lubatud! Siis tulid inimesed vestides üle muuli mandrile ja hakati ootama vabadikke, kes edasi päästaksid. Päästa oli vaja kerge kooriklaevukene.

Omamoodi kummaline on ärimees Siilatsi etteaste sellel teemal.

Tsiteerime: „Siin saab vist visata kivi kõigi osapool-te kapsaaeda,“ ütles Siilats ja tõstatas küsimuse, mil-lises tehnilises seisus merele läinud kaater oli. „Tekib küsimus, kas ja kuidas ta hooldatud oli ja mismoodi müügijärgselt üle antud.“

Käibemaksust nii ja naa

Vabast tahtest riik vabaks

Hinnaüllatused Selveris

Vt lk 9

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkJääb arusaamatuks, milliseid toetusi valgekraest

noorametnik mõtleb. Kas neid miljardeid, millega toetame Kreekat? Või siis miljardid, mis kuluvad sõdi-miseks välisriikides Ameerika kasuks? Igatahes, tegu on ikkagi vaid „riikliku“ mõttelaadiga, mitte tavako-danikku kaitsvast.

Sotsiaalsed tagatised Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega on pea olematud. Sotsiaalvaldkonna kulud on ühed madalaimad Euroopas. Kuid samas on meie käibemaksud ühed kõrgemad Euroopas.

Eesti hindade/palkade suhe on üks euroliidu hulle-maid. See ametnikele korda ei lähe, sest nende küüned on enda poole ja mida halvem on rahval, seda parem ametnikel.

Ametnikud on harjunud senise süsteemiga, sest nende palk on kõrge ja käibemaks ongi meie almus nende ülalpidamiseks. Milleks neile muutused? Lisa-töö vaid.

No tont võtaks, nii ei saaks ju kuskil mingisuguseid muudatusi kunagi teha. Kui kaubad oleks odavamad, siis polekski vaja nii palju toetusi jagada. Ametnikud hoiavad vanaema kleidisabast kinni ja nutavad juba ette. Nii jabura jutuga ametnik tuleks töölt kõrvaldada.

Aga mis teha, sellised nad ongi, vaid riigi, mitte ini-mese seisukohalt arvestavad.

Meenutagem, et viimane käibemaksu tõus tehti raskel masu ajal üllatavalt kiiresti – vaid kahe nädala-ga! Kas see oli siis inimeste huvides? Ei, sellega täideti riigikassat ja vaid tänu sellele on ka rajatud igaastane Riigikogu palgatõus. Seda palgahüve rakendatakse ka ametnikele.

Ametnikke on meil umbkaudselt 25000. Nemad on ka see klass, kes eluga siin riigis ülimalt rahul. Tööta-vad nagu erafirmas ja ikka isikliku kasu huvides.

Kust tulevad ametnikud?Need on ustavad läbikatsutud parteilased, kelle

“arutluste” ja “järelduste” peale saab 110% kindel olla, kes ministeeriumis osakondi juhivad. Isetegevust ja -mõttetegevust neil küll vaja pole.

Meil ollakse harjutud sellega, et rahval ei ole raha ja see põhjustab haigestumisi ja laste alaväärtuslikku toitumist. Harjutud, mis sellest, et see maksab kät-te tervisele ja teeb järgmistele valitsustele probleeme. Suurenevad kulutused ravile.

Aga seda need noorametnikud ei taipa ega tohigi parteipoliitiliselt mõista.

Mida ülespoole ametisse tõustakse, seda kehve-maks jääb kaugnägemine.

Tegelikult ikka väga kurb, et mujal maailmas kõik toimib, aga Eestis peab iga oma pisikese suutäie eest 20% riigikassasse maksma... ja siis imestatakse, miks

meil nii palju nälgijaid on. No kust kohast peaks see raha tulema?

Riigid, kus on kasutusel mitmeastmelised käibe-maksud, kasutatakse ka astmelist tulumaksu,et tugev-dada majandust ja parandada riigi eelarvet, jaotades seda laiemale pinnale.Astmelist tulumaksu toetavd ka tuntud ärigeeniused B.GATES ja W.BUFFET, sest see on absoluutselt õiglasem ja aitab riikidel ja rahvail eda-si jõuda.

Toidukauplusi opereeriv OG Elektra omanik Oleg Gross ütles 20-protsendilist toiduainete käibemaksu kommenteerides, et selline määr aitab küll riigieelar-vet täita, ent pole õiglane.

Gross sõnas, et esmatarbekaupadel - leival, saial, munadel - peaks küll olema madalam käibemaks, näi-teks neliteist protsenti. Ta viitas, et just vaesematele inimestele mõjub kõrgem käibemaks väga rängalt ning vaestele oleks suureks abiks, kui käibemaks alaneks.

Prisma tegevdirektor Janne Lihavainen leiab, et toi-du käibemaks on häbematult kõrge.

Kassas makstavast kümnest eurost läheb riigile 1,7 eurot, poe kasumisse heal juhul 10-20 senti.

,,Eks see ole igaühe enda otsustada, kes seal kassas tarbijat tegelikult koorib,” märgib ta. ,,Rahandusminis-ter osutanud, nagu viiks käibemaksu alandamine Ees-ti riigi ilmselgelt võlgadesse ja eelarve puudujäägini. Olgu siis siinkohal märgitud, et Eestist madalam käi-bemaksumäär on mitmetes mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma kontekstis väga edukates riikides, nagu näiteks Singapur. Ühtsel maksumääral on palju plusse, kuid kas ei oleks maksusüsteemi puhul targem jälgida tervikpilti nii Eesti sees kui ka kogu Euroopa Liidus ning vajadusel teha ümberkorraldused, mitte pugeda mantra kordamise taha ja lõpetada sellega igasugune diskussioon?”

Prisma juht lubab, et kui riik alandaks käibemaksu, langetaks Prisma toidukaupade hindu 20%.

Aga mujal? Saksamaal ja Prantsusmaal on toidu pealt käibemaks ainult 7%!, Soomes 14%, Hollandis 6%! ja Suurbritannias polegi toidul käibemaksu! Siia lisandub ka Iirimaa.

No, aga ikkagi meie riik? Armastada saab üksnes seda, mis meeldib. Kuidas saab meeldida riik, kus liht-rahvas elada ei saa, või elu on muudetud nii raskeks, et ollakse sunnitud lahkuma mõnda teise riiki, et endale ja oma perele ellujäämiseks teenistust leida?

Kõige suurema avastuse tegi aga selle juures panga-juht Ardo Hansson:

Eesti majandusarengu võtmeteguriks on inimene! Kas ilusad või hoopis lustinaiselikud tühjad sõnad?

A.Aju

Käibemaksust nii ja naa


Algus 1. lkAbsurdne lähenemine asjale, ehk tavaline müügi-

mehe jutt. Mismoodi see tehniline seisund oleks lae-vukest päästnud? Kas siis oleks vabatahtlikud kiiremi-ni appi jõudnud?

Siilats taunis seda, et kaatrirusudega tegelemine jäeti omaniku hooleks. „Siin on tegemist kultuuriküsi-musega. Põhjamaades üldiselt päästetakse ka vara igal juhul,“ rääkis ta. „Piirivalve oleks pidanud ikkagi selle aluse kuhugi lähimasse sadamasse ära pukseerima või siis kindlasti veenduma, et keegi tuleb teda pukseeri-ma. Neid võimalusi on vähemasti Tallinnas väga palju – Eesti Loots, Veeteede amet, mitu puksiirfirmat ja üks uhke politseikaater,“ loetles ta.

Eesti riik tahab anda aina rohkem kohustusi ja ülesandeid vabatahtlikele. Suleti päästekomandosid ja müüdi maha piirivalvelaevu. Riik püüab vabatahtlike-le veeretada vara päästmist, ehkki vastav määrus näeb päästetööde lõpetamise ette siis, kui laev on ankrus või sadamasse toodud. Vabatahtlikud on tublid, aga nad ei suuda asendada riiki ja täita riigi kohustusi. Vastutus on ikkagi riigi kanda, kuni riik on olemas.

Jääb mulje, et toimub mingi lammutamine. Süs-teemide lõhkumine. Kui paljukirutud vene ajal olid näiteks igas linnarajoonis ja maakeskuses korralikud tuletõrjeüksused, siis tänaseks on palju pandud vaba-tahtlike õlgadele.

Ka kodumaa kaitse peab suurelt osalt olema vaba-tahtlike käes. Kaitseliit on tore asi ja küllap ka isamaa-liselt meelestatud kodumaalane haarab kapist relva, kui vaenlane siiapoole tuleb.

Mis aga saab mitteeestlasest, kes materiaalse huvi tõttu näiteks vabatahteliselt armeesse ennast palub?

Kas nad armastavad oma kodumaad ja on nõus sel-

le riigi kaitseks vaenlase vastu võitlema. Enamus, kui ta julgeb aus olla, vastab, et ei, kuid mind kästakse. Tuletagem ajaloost meelde, kuidas võitlesid meie esi-vanemad selle riigi kättevõitmiseks. Kas neid sunniti või kästi?

Nüüd kus me oleme oma riigi, iseolemise ja otsusta-mise kinkinud Brüsselile, kingime ka seda kallist Eesti maad tükkhaaval Venemaale. Kui me küsime, milleks me seda teeme, siis ilmselt ongi vastus, et selline on käsk. Kes on siis selliste käskude andjad, mis meid aina kuristiku poole tirivad? Kus on siis see võimukandja: rahvas? Kus on siis see Eesti demokraatlik õiguriik?

Kodumaa-armastus saab tekkida ja kesta siis, kui mul on sellel kodumaal hea elada. Kui ma võiksin usal-dada neid riigiametnikke, keda ma peaksin usaldama: õiguskaitseorganid, arstid, päästeamet, meie sõjavägi.

Kui kogu oma pika elu tööd rüganud, abituks vanu-riks jäänud Eestimaa elanik saab 280 eurot kuus pen-sioni ning peab isegi iga suutäie söögi eest riigile 20% käibemaksu maksma, ei saa temas kesta kodumaa-ar-mastus. Ta ei saa sellist kodumaad mitte kuidagi enam armastada, sest ta ju tunneb, et sellele kodumaale pole teda vaja. Ta on üks neist, keda nimetab meie ülbe valitsus eluheidikuteks.

Meil Euroopa Liidu tubli liikmesriigina abistatakse hoopis majanduslikult Kreekat, kus elakse meist kordi jõukamalt. Rahvas on oma riigis pettunud ja elatakse üksnes lootuses, et äkki läheb ka meil elu paremaks. Lapsed teavad rääkida, et äkki tuleb hoopis piss pük-si…

Jeremy Nagelmyller

Vabast tahtest riik vabaks

Algab Rapla-Varbola kergliiklustee ning sõidutee- ja kergliiklustee sildade ehitus

Skanska AS alustab Riigimaantee nr 20141 Rapla-Varbola km 24,60-25,79 kergliiklustee ning sõidutee- ja kergliiklustee sildade ehitamisega.

Ajavahemikul 22. juuli kuni 31. oktoober 2013 on teelõigul kehtestatud kiirusepiirang 30 km/tunnis.Maksim SarajevObjektijuht5595 [email protected]://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2189.html


Algus 1. lk

Kirjad Singapurist 2.Rasmus Kask

Jätkub 5. leheküljel

Kohalikud kutsuvad valge nahaga inimesi Ang Mo-ks, mis otsetõlkes tähendab punapead. Selle hüüdnime päritolu kohta olen kuulnud mitut erinevat versiooni, üks veidram kui teine. Piisab mul vaid 15 minutist päi-kese käes lebamisest, ja võin enda peal kogetust omad järeldused teha.

Singapuri üheks olulisemaks saavutuseks peangi ma erinevate rasside ja religioonide kõrvuti kooselu. Täiesti tavaline on kristlasel rentida tuba samas kor-teris moslemitega. Siiski tuleb üürilisel lugu pidada maja peremehe kommetest, mis eelmise näite puhul tähendab sealihatoodete, naissoost mitte-abikaasa ja alkoholi eluruumidesse mitte lubamist. Minuga pan-gas samas meeskonnas töötavad 5 inimesest, igaüks erinevast riigist ja erineva usuga. Ja see toimib! Toimib just seetõttu, et igaüks toob endaga kaasa unikaalsed kogemused ja sedasi oleme suutelised pakkuma tee-nust mitte ainult ühele sihtgrupile vaid kogu maailma-

le. Kõigisse usukodadesse, olgu see tempel, kirik või mošee, kõigil on õigus siseneda.

Töökultuur on olenevalt töö valdkonnast erinev. Fi-nantssektoris on 12 tunnised tööpäevad täiesti tavali-sed. Ja kui just pere ei oota koju, siis jätkub pärast tööd aega ka spordi või muude harrastustega tegelemiseks. Väidetavalt on Singapur Aasias parim töö- ja vaba-aja suhtega riik. Seega ei ole ka imekspandav, et varaja-ses keskeas pered soovivad just siia kolida – töötunnid on talutavad ja aastaläbi kestev soe kliima muudab elu palju mugavamaks. Lisaks ei pea siin muretsema 4 aas-taaja garderoobi üle, piisab ainult suvisest.

Singapur on tuntud ka toiduparadiisina. Mitte ai-nult sisse imporditavad toiduained, vaid ka merest saadav toit on mitmekülgne ning paljudele toidugur-maanidele siia reisimise põhjuseks. Suhteliselt kiire elutempo juures on minu lõuna- ja õhtusöök kodust eemal. Hinnad varieeruvad mitte ainult restorani ta-

Singapuri äri- ja panganduskeskus.


Jätkub 6. leheküljel

Algus 1. lk


semest vaid ka köögi päritolust tulenevalt. Igasuguse Euroopa köögi eest tuleb tasuda Aasia toiduga võrrel-des mitmekorset hinda. Lõunatundidel on kümnete meetrite pikkused sabad restoranide uste ees täiesti tavaline nähtus. Kohalikud usuvad, et pikk järjekord kinnitab toidukoha head kvaliteeti ning seega ei olda vastu kulutama 20 minutit enda ühetunnisest lõuna-pausist restorani järjekorras seismiseks.

Tavalise aasialiku prae hind varieerub 5 Singapuri dollari (ca 3 Eur) piiril. Kui klient ei ole harjunud pul-kadega sööma, siis saab alati kahvlit ja lusikat paluda. Üksi elamise puhul on taskukohasem süüa väljas kui valmistada toitu kodus. Rääkides hinna skaaladest, siis 1 liitri piima eest tuleb poes maksta vähemalt 3.50 SGD (ca 2.12 Eur). Ka alkohol on siin saareriigis väga kallis – restoranis või baaris küsitakse näiteks klaasi

õlle eest 16 SGD (9.70 Eur).Kindlasti ei ole Singapur odav linn elamiseks. Iga-

kuistest kuludest moodustab lõviosa toa rent. Justni-melt toa, sest terve korteri üürimine oleks minu pu-hul natuke ülejõukäiv. Kolmetoalise korteri, mis asub keskklinnast mõistlikul kaugusel paiknevas korter-majas, üüri suurus on ca 4500 SGD (2730 Eur). Rendi kallidusest tulenevalt on tubade üürimine Singapuris täiesti tavaline ja paljudele välismaalt pärit töötajatele kõige taskukohasem lahendus.

Kui kõrgete korterite hindadega olin enne siia saa-bumist end kurssi viinud, siis auto omamise kulud lõid mind küll pahviks. Kuna tegemist on pisikese riigiga, milles inimesed teenivad suhteliselt kõrgeid palkasid (ja maksavad madalaid makse), siis riik on kõrgelt maksustanud eraisikute sõidukid. Auto soetamiseks

Tsiviilkaitse ja vabatahtlike tuletõrjujate muuseum (Civil Defense Gallery)


Algus 1. lk


on eelnevalt tarvis osta endale kümneaastane sõiduki omamis luba. Selle loa hetke hind on 77 000 SGD (46 700 Eur). Pärast loa saamist võib osta endle meele-pärase sõiduki. Kuid sellega veel kohustused ei lõpe. Iga kord, kui sõiduki omanik kiirteed kasutab, peab ta tasuma mõnedollarilist maanteemaksu või olene-valt kellaajast “ummiku” maksu. Asja teeb absurdeks see, et pärast 10 aastat tuleb seda luba pikendada (st. osta uus kümneaastane luba) või riik konfiskeerib (ja väidetavalt utiliseerib) loata sõiduki. Seega, tegelikult ükski inimene Singapuris autot ei oma, ta ainult “ren-

Marina Bay Sands vete tagant vaadatuna

dib” seda riigi käest. Sarnane, kuid märkimisväärselt soodsam maksustamine kehtib ka mootorratastele, mis muudavad need mootorsõidukid siin riigis po-pulaarseks. Kuid kõrgete maksude juures tuleb näha ka selle positiivseid tulemusi. Just tänu sellistele mak-sudele, ei esine Singapuris suuri ummikuid, inimesed tarbivad rohkem ühistransporti ning elukeskkond pü-sib sellevõrra puhtana. Siin aga oleme jälle tagasi põh-juse juures, miks Singapur on täna nii populaarne koht elamiseks ja töötamiseks.

Tuleoht on suur

Seoses viimase aja kuivade ilmadega on suurene-nud tuleoht.

Käru vallas süttis pühapäeva õhtul umbes hektarili-sel raskesti ligipääsetaval alal rabatulekahju.

Kustutamine lõppes südaööks, järgmisel päeval jä-relkustutati veel avastatud tulekoldeid.

http://www.emhi.ee/?ide=19,270


Laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud (vanuse piiranguid ei ole), v.a hindamiskomisjoni liikmed. Laul võib olla soolo-, ansambli- või koorilaul.

Laulukonkursil osalev laul peab vastama järgmiste-le nõuetele: laulu kestus ei tohi ületada kolme minutit, laulul peavad olema Raplaga seotud sõnad ja laul peab olema eestikeelne.

Konkursist osavõtuks esitada oma laulu materjalid hiljemalt 15. septembriks 2013 aadressil Rapla Kultuu-rikeskus, Tallinna mnt 17a, Rapla 79513, ümbrikule märgusõna „Rapla laul“.

Laulu materjalid on:* demo (esituse salvestis);* noodid koos sõnadega (iga noodirea all vastavad

sõnad); sõnade peal duurimärgid; * eraldi lehel sõnad; * laulu autori(te) andmed eraldi kinnises ümbrikus

(nimi, telefon, e-posti aadress).

Rapla laulu konkurss!Esita oma laul “Rapla laulu” konkursile!

Rapla laul konkursi juhend:Konkursikomisjon hindab laule eelnevalt ning va-

lib välja lõppvõistlusele pääsevad laulud. Need esi-tatakse Rapla linna 20. juubeli avalikul kontserdil 5. oktoobril 2013 Rapla Kultuurikeskuses. Samal õhtul kuulutatakse välja „Rapla laul“. Laulukonkursi võitjale ehk autor(ite)le antakse välja autoritasu 400 eurot ja võidulugu salvestatakse.

Konkursi komisjonil on õigus välja anda täienda-vaid eripreemiaid.

Kui konkursile ei laeku vastava tasemega laule, jäe-takse autoritasu välja andmata.

Laulude ettekandmise avalikul kontserdil tagab soovitavalt autor ning see on live-esitus. Võimalik ka-sutada saateansamblit.

Konkursile esitatud laule võib konkursi korraldaja kasutada edaspidi lisatasudeta.

Korraldaja jätab endale õiguse juhendis muudatusi teha.

Info: Age Rebel tel 52 90853, e-post: [email protected]

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2187.html

Sillaotsa talumuuseumis juulis ja augustis20. juuli kell 19.00

vabaõhuetendus “Uljas neitsi” , esitab Haimre näitetrupp kell 21.00 Velise Kiigesaarel ansambel OMAD POISID

27. juuli kell 19.00 vabaõhuetendus “Pildikesi lauluisa noorpõlvest”, esitab Hageri näiteing

2. august kell 19.00 vabaõhutetendus Tiia Selli “Laps räägib siis...”, esitab M.O.T.T.

3. augustil osaleme Järva-Jaanis, näitusel “Ehitatud Eestis”

15. august. Rukkimaarjapäev Rukkimaarjapäev tähistab rukkikülvi algust. Rahvasuu kõneleb, et rukkikülviga tehti algust

kolm päeva enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäeval ei tohtinud külvata, siis läks seeme ussitama. Rukkilõikusega tuli algust teha alati laupäeval. Muuseumis on võimalus sirbiga vilja lõigata ja rukkihakki teha, saab punuda omale rukkipärja ning uudseleiba võiga pakutakse ka.

Esimesed õunadki on maitsmiseks laual.Kõik tulijad teretulnud. Üritus tasuta.


Pildil vaktsiinibuss Pärnus


Selver mõtleb klientide elule ja terviseleja annab märku, et vältige viimase päeva

toodete ostmist!

Kui varem võis Selveris märgata toodetel, mille kõlblikkustähtaeg kohe (samal päeval) läbi saab, nii 30 kui 50protsendisele allahindluse märke, siis nüüd jäeti alles vaid 30protsendiline allahindlus.

Ja õige ka. Varem võis ju märgata 50protsendili-se allahindluse korral tohutut trügimist allahinnatud toodete leti ääres, mis ei pruukinud mõnele trügijale sugugi tervislikult mõjuda.

Teine ja mitte vähem oluline külg on selles, et kuna lihatoodetel on üsnagi pikad realiseerimisajad, siis ei pruugi need viimasel realiseerimispäeval enam kõi-ge tervislikumad olla ja on väga kahetsusväärne, kui mõni klient saab nendest veel terviserikke. Ja veel ka-hetsusväärsem, et mõned ostavad viimase realiseeri-mispäeva kaupa ja kavatsevad seda tarvitada hoopis järgmisel või ülejärgmisel päeval. Selline teguviis võib tarbija tervist juba väga tugevalt mõjutada.

Kõike seda arvestades lõpetatigi 50protsendiline

allahindlus, et tarbija ikka mõteleks, kas tasub sellist toodet osta või mitte. Tarbija tervis on ju esmatähtis ja Selver mõistab seda suurepäraselt ega soodusta tervist ohustada võivate kaupade ostmist.

30protsendilise allahindluse korral on ju tõesti mõistlik kaaluda, kas sellist toodet üldse osta maksab. See toode tuleb ju kohe ära kasutada, normaalhinna-ga ostetud kauba aga (soovitav siiski realiseerimisaega jälgida, pahatihti on ettepoole asetatud kaubad, mille realieerimisaeg hakkab lõppema) võid mitmeks päe-vaks või lausa nädalateks külmkappi jätta.

Ja veel soovitus, et enne, kui käe 30protsendilise allhindlusega kauba järele sirutate, võrrelge sama too-te hinda ka teistes poodides. Võib juhtuda, et mõnes teises poes on antud toode normaalhinna ja jätkuvalt pika säilivusajaga odavam kui antud kohe-kohe reali-seerimiskõlbmatuks muutuv toode.



Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Rap-las, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel.

Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskor-terites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juu-res, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!http://apartmentrapla.webs.com/www.booking.com

Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris.

Pakume Teile erinevate suurustega kortereid ma-jutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täis-varustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest.

Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, sel-jakotituristidele.

Öö hind kahele 18€Öö hind neljale 32€Öö hind kuuele 48€Alla 3-aastastele lastele tasuta.

ANNE1•ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 4 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vanni-tuba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada.

Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 40 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

ANNE2•kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 6 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV.

Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 50 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit

AVATUD IGAPÄEVASELTvõimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või ena-

maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga kon-sulteerimisel.

broneerimine www.booking.comA.A.Nauri Külaliskorterid



Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgratta-

matkad: 16. august

Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla

Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni!

Teave: [email protected], tel 510 9173http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_

puhkus/rattaga_raplamaal/

Tähelepanu!Nüüd Raplamaa Ühistöö allalaadimiseks aadressil

http://www.yhistoo.comuv.com/Seoses spämmirünnakutega aadressile

www.raplayhis.eu ei ole antud aadressilt enam võimalik Raplamaa Ühistööd alla laadi-

da. Küll aga saab lehte jätkuvalt lehitseda aadressidel

http://en.calameo.com/accounts/1139744 ja http://issuu.com/piirp/

Aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ on avaldatud kõik selle aasta ajalehed. 2011.

aasta proovilehed ja 2012. aasta lehed asuvad aadressil http://yhitoo2012.net23.net Samas asub ka pildialbum Raplamaa pildis ja pildil

2012.Tasuta interaktiivsed ristsõnad nüüd eral-

di leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/. Senised ristsõnad leiab sealt kokkupakituna ühte pakki. Pakis leidub 88 ristsõna, nii et

kellel veel lahendamata, leiab tegevust pike-maks ajaks. Samast saab alla laadida ka kaks lehekülge sudokusid pdf-failis. Üks leht on kergeid, teine raskeid sudokusid. Nii et iga-

ühele midagi vastavalt võimetele.Kuna http://www.ristsonad.netii.net/ aad-

ressil on esinenud mõningaid tõrkeid, siis laadisime täpselt samad ristsõnad ka aadressi-

le http://web.zone.ee/ristsonad/Kirjad palume saata edaspidi aadressile

[email protected] või [email protected]

Kui leidub isikuid, kes tahaksid endalegi tasuta kodulehte valmistada, siis leheküljel

http://www.ristsonad.netii.net/ on sobiv viide neilegi. Kui ainult leidub, mida üles laadida.


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Helsingi disaineri silmade läbi: Tua Rahikaineni fotod (saalis)

Soome kauneimad raamatud 2011 (vitriinis)

Kehtna Kunstide Kooli lõpetanu Daniel Tõevälja tööde näitus. Juhendaja Saima Randjärv

(lasteosakonnas)

Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Perekonna lood: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Reisimise aeg: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Rahvuslik käsitöö: raamatunäitus (lugemissaalis)

Suvelugemist : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Laupäeval, 27. juulil kell 19 kontsert “Selle suve suveniir”,

piletid eelmüügis rahvamajas hinnaga 7€

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne eten-dust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust

müüki!

31. juuli - 4. august XVI Märjamaa Päevad ja VIII Märjamaa Folk , lisainfo www.marjamaafolk.ee

Info kohtade ja broneerimine telefonil56564614, 4820075

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 18.00. L 10 - 15 (6. juuli ja 10. aug.) Teistel laupäevadel raamatukogu suletud.

Nüüd Raplamaa Ühistöö ka twitteris!


Meeldib.eeJutuajamine kaitseadvokaadi ja farmeri vahel, kes

nõuab kindlustussumma väljamaksmist avariis talle tekita-tud raskete kehavigastuste pärast.

Advokaat: “Kas te ütlesite õnnetuskohal politseile, et te tunnete end paremini, kui kunagi varem oma elus?”

Farmer: “Jah.”Advokaat: “Kuidas siis tuleb, et te nüüd väidate, et olite

tõsiselt vigastatud, kui mu kliendi auto teie hobusevankris-se sisse sõitis?!?”

Farmer: “Kui politseinik sündmuskohale jõudis, läks ta kõigepealt mu hobuse juurde, kellel oli jalaluu murdunud, ning lasi ta maha. Siis läks ta Pitsu, mu koera, juurde, kes oli samuti raskelt vigastatud, ning lasi ka tema maha. Kui ta seejärel minult küsis, kuidas ma end tunnen, siis mõtlesin ma, et antud olukorras on ainus tark tegu vastata, et ma tunnen end paremini, kui kunagi varem oma elus…”

***Vanem abielupaar istub taksosse Tallinnas.„Kuhu sõidame?“ küsib taksojuht.„Mida ta ütles ?“ pöördub naine oma mehe poole.„Ta küsis, kuhu meid viia ?“ vastab mees ja siis takso-

juhile:„Vabandust, mu naine ei kuule hästi… viige meid Mõi-

ku.“ „Või Mõiku?“ hüüatab taksojuht. „Seal sain ma elu kõi-

ge viletsamat keppi!“„Mida ta nüüd ütles?“ küsib naine, mille peale mees

teatab:„Ta ütles, et tunneb sind….“***Kes meist poleks Facebookis jaganud mõnd pilti või tsi-

taati lihtsalt selleks, et kellelegi varjatud sõnumit saata. Me tõlgime teile, mida need sügavmõttelised tsitaadid, pildid ja pisaratest nõretavad muusikavideod tegelikult tähenda-vad.

1. “Mu musi on nii armas ja kallis, ta on mu elu ar-mastus ja ma ei tea, mida ma temata teeksin! Kallis, ma armastan sind!”

See tõbras unustas JÄLLE prügi välja viia! Ma ei saa aru, mitu korda peab täiskasvanud inimesele ühte asja rääki-ma! Täielik jobu!!! Sellegipoolest peavad kõik mu sõbrad endiselt arvama, et meie suhe on imeline roosamanna. Või vastupidi — mu kutt on täiesti imeline ja ma tahan, et kõik maailma vallalised nutaks!

2. Nädalas võiks olla vähem esmaspäevi ja rohkem reedeid.

Mul ei ole tegelikult mitte midagi tarka öelda, aga taht-sin midagi siiski kirjutada, et end oma sõpradele meelde tuletada ja see on parim, mis ma suutsin välja mõelda.

3. Puhkusereisilt tulles on õudne avastada, et nr 34 tek-sad on kitsaks jäänud! Otsin oma “paksuteksad” nr 36 välja ja vannun, et ei söö enam kunagi ühtegi kooki!

Öelge, et ma olen ilus! Öelge, et ma olen sale! Öelge, et

ma olen kuum ja pandav ja iga mehe unistus! Ma tegelikult tean seda ise ka ja tahan lihtsalt natuke eputada!

4. Musiga kinno ja restorani ;)Hahaaa! Teie kasite kodus põrandalt titeokset ja kassi-

kakat ja mina naudin sel ajal head veini ja täiskasvanute seltskonda! HAHAHAHAAAA!!!

5. Mari Maasikas jooksis just 10 kilomeetrit kahe mi-nutiga!

Kas te kõik ikka nägite — ma tegin trenni! Kus mu me-dalid, auhinnad ja kiiduavaldused on?

6. Elu on nagu karp šokolaadikomme — kunagi ei või teada, mis sealt saada võid. VÕI: USALDUS on nagu paberileht — kui Sa oled teda korra juba kortsutanud, siis ürita ükskõik kui palju, aga samasuguseks seda ta-gasi enam ei saa. VÕI: Mehed on nagu trammid — üks läheb ära, tuleb järgmine ja kui veel natuke ootad, tuleb vana tagasi. VÕI: mõni muu väga sügav ja salapärane (ja kelleltki varastatud) tsitaat. VÕI mõni nõretav armas-tuslugu Youtube`st.

Mind jäeti maha ja mul on õudselt halb ja ma tahaks sellest kellelegi rääkida, aga ma ei julge ja ma tahan, et te kõik teaksite ja lohutaksite ja tunneks mulle kaasa. Ma ka-vatsen sarnaseid tsitaate postitada veel umbes sada.

7. 23 tunni, 15 minuti ja 26 sekundi pärast astun ma lennukisse ja sõidan kaheks nädalaks Egiptusesse päe-vitama, snorgeldama ja vesipiipu tõmbama. Ei jõua ära oodata!

Ma tahaks teie kõikide kadedusest rohelisi nägusid näha, te luuserid! Nautige, nautige oma nõmedat tööd ja vastikuid ülemusi, mina olen teist parem ja rikkam ja saan endale puhkust lubada!

8. Just siis, kui ma arvasin, et enam hullemaks minna ei saa…

PALUN pöörake mulle tähelepanu. Palun, palun, pa-lun, palun! Küsige nüüd ometi, no küsige juba!!! Mismõttes mitte keegi ei tunne huvi? Mis teil viga on????

9. Siin on pilt minu hommiku-, õhtu- ja lõunasöögist, vahepalaks küpsetasin muffineid ja keeksi, keetsin val-mis moosid ja marineerisin kurgid. Nüüd hakkan sushit rullima.

Nii, Martin! Nüüd sa kahetsed, et sa mu maha jätsid! Ma tean, et see krõhva, kellega sa mind petsid, suudab ai-nult teed keeta! Haa!!!

10. Kristiina, miks sa panid üles pildi, kus ma nii kole olen?

Kiitke, kiitke, kiitke, kiitke, kiitke mind! Palun kiitke. Ma tean, et see on kena pilt ja ma näen imeline välja, aga ma tahan, et te mind kiidaksite!

***Üks blondiin helistab teisele: “Pärnumaal tehakse teed.”Teine vastab: “Mis teed?” “Ah niisama Facebook ja msn…”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66

67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99

100 101 102

PAREMALE 1 Ajaleht 9 Väärtpaberite käibelelaskmine 18 Kinnitusvahend 19 Ühele isikule omane keeletarvitus 20 Vald Järva maakonnas 21 Ratsaväelane 22 Hariaste, õitseng 23 Kütke, lõõg, köidik 24 Renessanss-stiilis loss 25 Panama rahaühik 26 Kerge naeratus 27 Sõjajumal 29 Rivi, viirg 31 Suur mereasukas 32 Eesti näitlejanna 35 Muusikas väga aeglaselt 37 Valulik 38 Veetuhkur 41 Aeru osa 43 Kaks tükki 45 Kübe 48 Endine keelemees 49 Kaitse 51 Armastusjumal 52 Moodus, viis, stiil 54 Küünlamaterjal 55 Habemeajamisaparaat 57 Endine Sloveenia rahaühik

59 Orient 62 Tasane, suuremate kõrgenditeta 64 Õhuke jääkord 65 Evima 66 Jala osa 67 Irisema 68 Filosoofiline õpetus 70 Rada aias 71 Tavapärane postisaadetis 73 Eesti rahvustoit 74 Terasklamber (ehit) 76 "Mägede poeg" 78 Suisa 79 Kurat islamimaades 81 Trigonomeetriline funktsioon 85 Kaunis 88 Parsahein 91 Püha härg Vana-Egiptuses 93 Volga lisajõgi 94 Ründeaine (naftatoode) 95 Küla Raplamaal Kohila vallas 96 Loomapidamishoone 97 Kuju Kreeka mütoloogiast 98 All asuv 99 Teatud teravili100 Küla Harjumaal101 End Soome peaminister102 Ilmselt

ALLA 1 Täispuhutav mänguasi 2 Hädakaebus, kurtmine 3 Hõberaha 4 Tsaari käsk 5 Filmilavastaja (s 1955) 6 Postimehe endine nimi 7 Hobu-, hobuse- 8 Riigikogu liige 9 Lemba ooper 10 Himuralt meeleline 11 Lilleseadekunst 12 Vana-Rooma naisterõivas 13 Küla Harjumaal 14 Lutsima, sisse tõmbama 15 Küla Raplamaal Kaiu vallas 16 Õlipuu vili 17 Nakkumine 28 (lehtedeta) oks 30 Proua 31 Pöörlev mänguasi 32 Linnavalitsus 33 Küdoonia 34 Suurem sõjalaevade koondis 36 Noorteorganisatsiooni liige 37 Türgi kõrge ametnik 39 Küla Järvamaal Ambla vallas 40 Lind 42 Riik Aasias 44 Küla Järvamaal Ambla vallas 46 Alluv 47 Järv Soomes 49 Eesti muusik 50 Kümme 53 Üks musketär 56 Vokaalosa ooperis 57 Võimas õhukeeris 58 Soome näitleja ja laulja (s 1945) 60 Tardkivim 61 Talupoeg, maamees 63 Siga 66 Võllapuu 68 Mannermaa, mander 69 Roomaja 72 Kõnetoru 73 Eesti luuletaja 75 Staatiline 77 Põõsastaim 78 Eesti laulja 80 Sorav, voolav 82 Algul, kõigepealt 83 Kogu aeg 84 Lähe 86 Väike saar 87 Looma kehaosa 89 Vald Jõgeva maakonnas 90 Kauplustekett 92 Poola proua 93 Vähe huvi pakkuv


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66

67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99

100 101 102

PAREMALE 1 India eepos 9 Tähendusõpetus 18 Kitsas 19 Puuslik 20 Kaugel 21 Laeva pidur 22 Orient 23 Tallalaud 24 Ilma aruta, pöörane 25 Köögivili 26 Saar Vahemeres 27 Linn Komimaal 29 Lind 31 Ruum korteris 32 Aumärk, autäht 35 Juutide leib 37 Eesti eurolaul 38 Hammastega haarama 41 Hädahüüd 43 Nõusolek, voli, õigus 45 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 48 Looja 49 Vaimulik laul 51 Rohttaim 52 Küla Pärnumaal 54 Vald Jõgeva maakonnas 55 Materniteet

57 Seitse-, seitsme- 59 Eesti Riigikogu liige 62 Emaslooma kehaosa 64 Suur turg 65 Pärani lahti 66 Ameerika filminäitleja (s 1964) 67 Linn Slovakkias 68 Nagin 70 J. Cameroni film 71 Egiptuse viljakuse jumalanna 73 Vastuhakk 74 Algusest peale (lad) 76 Lendmadu 78 Kõrreline heintaim 79 Tallinna börsi indeks 81 Tuntud nimega 85 Luuletaja 88 Paremik, valituim osa 91 Lemba ooper 93 Tavapärane postisaadetis 94 Vald Pärnumaal 95 Järv Soomes 96 Küla Valgamaal Puka vallas 97 Vald Lääne-Virumaal 98 Küla Harjumaal 99 Mõttetu, rumal100 Po lisajõgi101 Vähendama102 Korvõieline rohttaim

ALLA 1 Raami ümber tegema 2 Ablas, täitmatu 3 Mudel 4 Asustatud koht 5 Armeenia pealinn 6 Oskamatu, toime tulematu 7 Meheõde 8 Aegkonna alajaotus 9 Eluskala säilitamise ruum või kast 10 Üks vanaisadest 11 Väike piklik neem 12 Hõbedana näiv sulam 13 Kinnitusdetail 14 Lind 15 Lääge 16 Millegi küljest ärakaabitud aine 17 Määrsõna 28 Drink 30 Maja osa 31 Suusafirma 32 Volga lisajõgi 33 Aega puudutavad andmed 34 Küla Raplamaal Vigala vallas 36 Ehitis jõel 37 Koer 39 Küla Valgamaal Tõlliste vallas 40 Volga lisajõgi 42 Tervislikel kaalutlustel nälgimine 44 Aretamise saadus 46 Latt 47 Asula Tartumaal 49 Austraalia Ühenduse rahaühik 50 Loba, tühine jutt 53 Juhtnöör, kiriklik normistik 56 Kiisu 57 Aasia nugis 58 Reisipakid 60 Elavalt (muus) 61 Sõjaline blokk 63 Tohter 66 Ameerika rockmuusik (s 1938) 68 Kätt suruma 69 Pürenee poolsaare muistsed elanikud 72 Riik Euroopas 73 Arst 75 Indiaanlaste telgi moodi elamu 77 Sügav aukartus 78 Vald Võru maakonnas 80 Eesti laulja 82 Kesk-Ameerika indiaanlane 83 Küla Valgamaal Karula vallas 84 Edasnihkumine 86 Väike saar 87 Sõjalis-sportlik retk 89 Puhhi sõber eesel 90 Suur tõrs 92 Küla Valgamaal Põdrala vallas 93 Ühtlase kumerusega joon


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

4 2 7 3 6 5 1 5 9 6 7 1 4 5 9 2 4 8 7 3 2 9 6

1 2 7 6 8 3 4 5 94 8 5 2 9 1 7 3 63 6 9 7 4 5 1 2 85 9 8 4 6 2 3 1 72 7 3 9 1 8 6 4 56 4 1 3 5 7 8 9 29 5 4 8 3 6 2 7 18 3 2 1 7 9 5 6 47 1 6 5 2 4 9 8 3

2 5 3 8 6 1 1 4 8 6 5 3 1 2 3 4 7 3 5 4 2 6 5 5 2 1 8 7 9 5 4

9 1 3 4 1 7 6 6 97 2 3 1 6 3 4 9 2 3 6 55 1 8 7 2 7 2 3 8

1 7 3 6 9 1 64 2 1 1 4 75 39 5 8 4 6 13 2 9 1 9 3 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 4

2 7 3 6 5 1 5 9 6 7 1 4 5 9 2 4 8 7 3 2 9 6

1 2 7 6 8 3 4 5 94 8 5 2 9 1 7 3 63 6 9 7 4 5 1 2 85 9 8 4 6 2 3 1 72 7 3 9 1 8 6 4 56 4 1 3 5 7 8 9 29 5 4 8 3 6 2 7 18 3 2 1 7 9 5 6 47 1 6 5 2 4 9 8 3


19. juulil kell 20 Vana Baskini Teatri etendus Clement Micheli komöödia

“Nädal aega kolmekesi” Rapla laululaval

Autor: Clèment Michel (Prantsusmaa)Originaali pealkiri: „Une semaine, pas plus...“Prantsuse keelest tõlkis: Inge EllerLavastaja: Eero SpriitKunstnik: Jaak VausMängivad: Merilin Kirbits, Anti Kobin (SA NUKU) ja Taavi Tõnisson (SA NUKU)Pileti hinnad eelmüügist Piletilevis, kuni etenduse toimumise päevani: 12.- täispilet10.- sooduspiletSooduspilet kehtib pensionäridele ja lastele vanuses 7-14 soodustust tõendava dokumendi alusel (vajalik

kohapeal).http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6335.html


Kanuuralli Keila jõelKohila liivaväljakute juures

22. juulilKorraldaja Kohila vallavalitsus http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-5923.html

Kesknädala kesköine vabaõhukontsert “Sume on öö”24. juulil kell 23

Kohilas Tallimäel - 23.00-01.00 (Eesti 95)Korraldaja Kohila Vallavalitsus Anneliis Kõiv


Kuidas peaks mees liikuma ühe kõnnitee lõpust teise algusesse?






Seeriavõistlus„Jookse ja kõnni Raplamaa

terviseradadel“Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg:Käru terviserada - 19. juuni Eva SeeraJärvakandi terviserada - 14. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 4. september Andres ElmikPaluküla terviserada - 9. oktoober Kalju KaldaRapla terviserada - 23. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - NDistantside pikkused:

I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 mJärvakandi 600 m 1200 m 1200 m - 2400 mMärjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- janaissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisummakorral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja RaplaMaakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriob-jekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsu-sega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju ena-mat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks kon-kursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõ-hutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kul-tuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. „Kindel on see, et metsaga oleme nähtama-tute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, ki-viaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõ-sas.“

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Ees-timaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saa-vad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

http://www.erametsaliit.ee/?p=1237„Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärand-

kultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täien-dust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad ise-eneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ üt-leb ta.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu konto-risse, saata digitaalsel kujul e-postile [email protected] või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsia-list ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Ja-rek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutu-leku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hinda-misel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.


Rail BalticaAvaldame siinkohal Raplamaal palju kõneainet tekitanud Rail Baltica 7G (tähistatud sinisega) üldskeemi.

Siinkohal tuleb aga märkida, et praeguseks on trassid tugevalt muutunud ja tõenäoliselt muutuvad veelgi. Nii et mingeid põhjalikke järeldusi sellest teha ei ole mõtet. Avalikku arutelu trasside teemal on lubatud alles sügiseks.

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 29, 17.07.2013