TARTU ÜLIKOOL

Aastaaruanne 2005

www.ut.ee

TARTU

ÜLIKO

OL

Aastaaruanne 20

05

Tartu Ülikooli

AASTAARUANNE 2005

Tartu Ülikooli

AASTAARUANNE 2005

Tartu 2006

Tartu Ülikooli aastaaruanne 2005

Tartu Ülikooli teabetalitus

Ülikooli 18

5009 TARTU

info@ut.ee

tel 737 5685

ww.ut.ee

Koostaja Kady Sõstar

Keeletoimetaja Marika Kullamaa

Kujundaja Aide Eendra

Trükk AS Triip

Autoriõigus Tartu Ülikool, 2006

ISSN 1406-3042

5

Sisukord

1. EESSÕNA / Jaak Aaviksoo 9 Tartu Ülikooli üldandmed 2000–2005 102. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON / Sirje Mark, Ivar-Igor Saarniit 11

Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsoon seisuga 31. detsember 2005 133. LIIKMESKOND 14

3.1. Töötajad / Raivo Valk 143.2. Üliõpilased / Eda Aitsen 183.3. Üliõpilasvahetus / Riin Kikkas, Ülle Tensing 19

4. ÕPPETÖÖ 214.1. Üliõpilaste vastuvõtt / Kaja Karo, Anita Kärner 214.2. Õppetöö maht, uued õppekavad / Ivika Puusepp, Eda Aitsen, Ülle Tensing 244.3. Õppetöö kvaliteet / Pille Pikker, Ivika Puusepp 264.4. Õppetegevuse arendus / Meelike Pandis, Ivika Puusepp, Eda Aitsen, Anita Kärner, 27 Margit Meiesaar, Piret Tatunts, Ivi Niinep, Lehti Pilt, Aili Saluveer

4.5. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine / Eda Aitsen, Anita Kärner 315. TEADUSTÖÖ 33

5.1. Teaduspreemiad / Mare Ainsaar 335.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid / Kaupo Teesalu 345.3. Silmapaistvamad teadustulemused / Mare Ainsaar 355.4. Publikatsioonid / Kristi Kukk 405.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine / Kaupo Teesalu 415.6. Teadustöö fi nantseerimine / Kristi Kukk 43

6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 466.1. Tartu Ülikooli osalemine riikliku arengukava 2004–2006 elluviimisel / Mare Ainsaar 466.2. Innovatsiooni tugiteenused / Mart Ustav 476.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid / Priit Tamm, Aune Valk 476.4. Rahvusvaheline koostöö / Virve-Anneli Vihman 486.5. Regionaaltegevus / Aire Luts-Vähejaus 506.6. Täienduskoolitus, e-õpe, ülikoolilt õpilasele / Aire Ots, Lehti Pilt, Viire Sepp 516.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale 52 Martin Hallik, Reet Mägi, Heiki Tamm, Kulno Kungla, Maarika Härma

7. HALDUSTEGEVUS / Katre Kurvits 597.1. Ohutuse tagamine ja transpordikorraldus 597.2. Planeerimistegevus ja hangete korraldamine 607.3. Infotehnoloogia 617.4. Kinnisvarakorraldus 617.5. Ehitus-remonditööd 637.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus 65

8. FINANTSTEGEVUS / Taimo Saan 668.1. Eelarve täitmine (lisad 8.1.–8.4.) 668.2. Põhieelarve (lisad 8.1.–8.3.) 668.3. Kapitalieelarve (lisad 8.1. ja 8.4.) 678.4. Siselaenud 688.5. Eelarvejääkide ülekandmine (lisad 8.3.–8.5.) 698.6. Eelarvevälised vahendid (lisa 8.6.) 708.7. Laekumised ja kulutused aastatel 2001-2005 (lisa 8.7.) 70

6

LISADLISA 1 73

Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid 73LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI SRTUKTUUR JA ORGANISATSIOON 74

Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga 31.12.2005 74Lisa 2.2. Ülikooli valitsus seisuga 31.12.2005 76Lisa 2.3. Ülikooli kuratoorium seisuga 30.12.2005 76Lisa 2.4. Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2005 77Lisa 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud seisuga 31.12.2005 79Lisa 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused ja otsused muudatuste kohta 2005. aastal 80

LISA 3. LIIKMESKOND 82Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005 82Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005 83Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005 84Lisa 3.4. Teaduskraadid 84Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994–2005 86Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis 31.12.2005 87Lisa 3.7. Üliõpilaste arv õppeastmete järgi teaduskonniti 89Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 2000–2005 (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) 92Lisa 3.9. Kõrghariduse esimese astme üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest 31.12.2005 (v.a välisüliõpilased) 93Lisa 3.10. Väliskülalisüliõpilased (2004/2005 kevadsemester ja 2005/2006 sügissemester): Erasmuse programm (ER), bilateraalsed lepingud (VA), teised koostöölepingud (TKL) ja tasulised väliskülalisüliõpilased (TA) 95Lisa 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi 31.12.2005 96Lisa 3.12. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskonniti (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) 31.12.2005 98Lisa 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2005. aastal 99

LISA 4. ÕPPETÖÖ 102Lisa 4.1. Õppetöö maht ainepunktides 2004/2005. õa 102Lisa 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha esimese astme päevase õppe üliõpilase kohta 2004/2005. õa 104Lisa 4.3. Ainepunkte ühe õppejõu kohta 2004/2005. õa 105Lisa 4.4. Esimese astme vastuvõtt 2005. aastal 106Lisa 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastutõtt 2005. aastal 108Lisa 4.6. Esimese astme lõpetamine 2005. aastal 113Lisa 4.7. Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2005. aastal 116Lisa 4.8. Doktorikraadid 2005. aastal 118Lisa 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine 2005. aastal 122Lisa 4.10. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 2001–2005 123Lisa 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2005. aastal 124

LISA 5. TEADUSTÖÖ 125Lisa 5.1. Teaduspublikatsioonid 2005. a 125Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja seal osalemine 2005. a 126Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus fi nantseerimisallikate kaupa 2005. a 127Lisa 5.4. Teadus- ja arendustegevuse tulud 2005. a. fi nantseerimisallikate kaupa (tuh kr) 128Lisa 5.5. Teadusraha jaotumine Eestis 2005. a 129Lisa 5.6. Olulisemad autasud 2005. a 130

7

LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 131Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid 131Lisa 6.2. Toetused ja spin-off-ettevõtted 2005. a 132Lisa 6.3. Patendid ja patenditaotlused 132Lisa 6.4. Välislektorid Tartu Ülikoolis 2005. aastal 134Lisa 6.5. Tartu Ülikooli lektorid välismaal 2005. aastal 135Lisa 6.6. TÜ lepingud teiste riikide ülikoolidega 2005. aastal 136Lisa 6.7. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades 2005. aastal 137Lisa 6.8. Osavõtt messidest 2005. aastal 139Lisa 6.9. Teaduskool 140

LISA 7. HALDUSTEGEVUS 142Lisa 7.1. 2005. aasta võõrandamistehingud 142Lisa 7.2. Ülikooli poolt 2005. aastal läbiviidud riigihanked 142Lisa 7.3. Infotehnoloogia areng 145

LISA 8. FINANTSTEGEVUS 147Lisa 8.1. Eelarve tulud (tuh kr) 147Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr) 148Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr) 150Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr) 152Lisa 8.5. Rektori reservfond (tuh kr) 154Lisa 8.6. Eelarvevälised vahendid (tuh kr) 155Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 2001-2005 (tuh kr) 157

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

9

1. EESSÕNA

2005. aasta oli Tartu Ülikoolile stabiilse ja sihikindla aren-gu aasta. Ülikool liikus arengukavas seatud eesmärkide suunas, olles Eesti rahvusülikoolina ühtlasi rahvusvaheli-selt hinnatud teadusülikool.

2005. aastal toimus uute üliõpilaste vastuvõtt valda-valt lävendipõhiselt ning analüüs kinnitas, et lävendipõ-hine vastuvõtusüsteem tõi meile õppima parimad güm-naasiumilõpetajad.

2005. aastal õppis ülikoolis üle 18 200 üliõpilase, neist enam kui 500 olid välisüliõpilased. Kõrghariduse esimese astme lõpetajaid oli 2262. Kasvav välistudengite arv näitab ülikooli maine ja tuntuse järjepidevat kasvu nii Euroopas kui ka ka kaugemal.

2005. aastal kaitsti Tartu Ülikoolis 73 doktoritööd, peale selle kaitses kaks ülikooli doktoranti väitekirja välisülikoolis.

Suurenes ka akadeemiliste töötajate osakaal ning doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arv. Täiskoor-musega töötavatel õppejõududel ja teadustöötajatel on teaduskraad 90%-l, sh doktorikraad 62%-l. Professoreid töötas ülikoolis kokku 161.

Edukalt käivitus Euroopa Liidu tõukefondide raken-damine ülikooli teenistusse. Ainuüksi ühes taotlusvoorus osutus TÜ põhitaotlejana esitatud 15 taotlusest edukaks 8. Peale selle osalesime partnerina 5 projektis, millest 3 said positiivse rahastamisotsuse.

TÜ koordineerimisel loodi 6 doktorikooli: keeletea-duse ja -tehnoloogia, majandusteaduse, materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia, ökoloogia ja keskkonnatea-duste, käitumis- ja terviseteaduste ning biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool. Kahes doktorikoolis (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kasvatusteaduste doktorikool) osaleme partnerina.

TÜ osakaal Eesti teaduse väljundis oli möödunud aastal ligi 50%, mis võimaldas alustada 10 uue teadus-teemaga ning tuua ülikooli võimekaid teadlasi välismaalt ja Eesti teadusasutustest. Teadusülikoolile kohaselt näita-vad ka ülikooli teadustegevuse tulud järjekindlat kasvu.

Meie teadustöö kvaliteedi kinnituseks sõlmis ülikool koostööleppe maailma suurima arvuti- ja TV-kuvarite tootjaga Samsung SDI, et täiustada ja uurida plasmatele-rite ja ekraanimaterjalide omadusi.

Ülikool on alustanud teadus- ja tehnoloogialinnaku väljaarendamist Maarjamõisa väljale – augustis avasime tehnoloogiainstituudi renoveeritud hoone ning alanud on keemiahoone projekteerimistööd. 2005. aastal alga-tatud ülikooli ajaloolise hoonestu programmile looda-me tuult tiibadesse saada juba alanud 2006. aastal, et kogu Eesti kultuuri ja ajaloo hinnalised sümbolid, eeskätt ülikooli peahoone, saaksid väärikalt korrastatud.

Suvel ühines Tartu Ülikooliga Viljandi Kultuuriakadee-mia, mille tulemusena on rikastunud Eesti akadeemiline elu, sest Tartu Ülikool Eesti rahvusülikoolina ning Viljan-di Kultuuriakadeemia eri rahvuskultuuri valdkondade edendajana täiendavad ja ühtlustavad teineteist.

Oleme seadnud endale eesmärgi kuuluda 100 Eu-roopa parima ülikooli hulka ja sinnapoole me ka liigume – selleks annavad lootust viimase 10 aastaga kahekordis-tunud teadusväljund, suured kvaliteedinõuded ja orien-teeritus tulemuslikkusele.

Tartu Ülikooli pingutused pole jäänud märkamata ka meist kaugemal. Peale selle, et ülikool osaleb Euroo-pa Ülikoolide Assotsiatsiooni juhatuse töös, kutsuti ka ülikooli teadusprorektor professor Ain Heinaru Euroo-pa mainekaid teadusülikoole ühendava Coimbra grupi juhatuse liikmeks.

Aasta lõpus toimunud ülikooli arengukoosolekul leidsime kinnitust sellele, et enamik meie arengukavas püstitatud eesmärke ja ülesandeid on reaalsed ning mõ-ned lausa käegakatsutavad. Jätkugu meil tahet ja jõudu tugeva teadusülikoolina edasiste kõrgete sihtide sead-misel!

Jaak AaviksooTartu Ülikooli rektor, professor

Eess

õna

10

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5 Tabel 1.1. Tartu Ülikooli üldandmed 2000–2005.

2005 2004 2003 2002 2001 2000

1 TÖÖTAJATE ARV 3200 2941 2860 2828 2961 2922

2 sh akadeemiline personal 1506 1368 1292 1237 1234 1163

3 neist (korralised) professorid 139 131 125 122 125 122

4 Teadus- ja kutsekraadiga töötajad 1452 1345 1268 1185 1105 996

5 sh doktorid + kandidaadid 852 820 767 724 704 655

6 magistrid 600 525 501 461 410 341

7 ÜLIÕPILASED* 18267 17356 17036 17139 15546 14138

8 sh välisüliõpilased 287 266 272 268 258 266

9 Päevane õpe 12881 12505 12443 12675 11746 11227

10 sh kõrghariduse esimene aste 9662 9844 9866 10110 9276 8858

11 magistriõpe 2104 1582 1524 1387 1200 1056

12 õpetajakoolituse kutseaasta 101 136 144 149 183 191

13 interniõpe 1 4 8 94 115 110

14 residendiõpe 1 29 88 195 299 395

15 doktoriõpe 1012 910 813 740 673 617

16 Avatud ülikool 5386 4851 4593 4464 3800 2911

17 sh kõrghariduse esimene aste 4244 3813 3687 3586 3217 2499

18 magistriõpe 1100 986 856 819 544 405

19 õpetajakoolituse kutseaasta 42 51 49 58 39 7

20 doktoriõpe 1 1 1

21 Vabakuulajad 3 7 11 28 29 34

22 Väliskülalisüliõpilased** 300 162 205 195 186 155

23 Külalisüliõpilased Eestist** 582 498 445 326 247 109

24 Arst-residendid 470 415 311 176 89

25 Kaitstud doktoridissertatsioonid 73 79 67 47 50 52

26 Kaitstud magistritööd 368 357 333 313 240 196

27 KOONDEELARVE, tuh kr 966 253,9 845 656,3 768 922,0 706 756,3 635 564,2 529 163,0

28 TEADUSTEEMAD JA PROJEKTID 796 672 728 669 658 528

29 sh sihtfi nantseeritud teadusteemad 111 126 122 98 101 88

30 ETF-i grandid 320 332 326 333 301 279

31 Korraldatud konverentsid 367 324 339 315 280 205

32 Ettekandeid 2999 2838 2747 2877 2602 2506

33 PUBLIKATSIOONID 2760 2833 3779 3337 3023 3310

34 sh ISI artiklid 495 490 460 414 441 411

35 muud teaduslikud artiklid 2265 2343 3319 2923 1500 1909

* v.a (välis)külalisüliõpilased, arst-residendid ja vabakuulajad** (välis)külalisüliõpilaste arv kalendriaasta jooksul

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

11

Tart

u Ü

likoo

li st

rukt

uur

ja o

rgan

isat

sioo

n

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON

Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik (registree-ritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus re-gistris 27.02.2003, reg kood 74001073), kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, üli-kooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

TÜ kõrgeim otsustuskogu on 46-liikmeline ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad ex offi cio rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatu-kogu, füüsika instituudi, tehnoloogiainstituudi, õigusins-tituudi, Pärnu kolledži ja Narva kolledži direktor ning üliõpilasesinduse esimees. Peale nende kuuluvad nõu-kokku teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Filosoofi a-, arsti- ja sotsiaalteaduskonnal on nõukogus kaks esindajat, ülejäänud teaduskondadel üks esindaja. Üliõpilaskonna valitud esindajaid on nõukogus kaheksa.

Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komisjonid – aka-deemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja aren-duskomisjoni ning õppekomisjoni. Akadeemilise komis-joni esimees on rektor, teiste komisjonide esimeesteks on rektori nimetamisel üks prorektoritest. TÜ nõukogu liikmed ja nõukogu alaliste komisjonide koosseis seisuga 31.12.2005 on toodud lisas 2.1.

Tartu Ülikooli juhib rektor, kelle valib ülikooli valimis-kogu viieks aastaks. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, vastutab ülikooli üldseisun-di ja arengu eest. Alates 1998. aastast juhib Tartu Ülikooli rektorina optika ja spektroskoopia professor, akadeemik Jaak Aaviksoo.

Tegevusvaldkondade juhtimiseks nimetab rektor ametisse prorektorid ja vastutusalade direktorid. 31. det-sembril 2005 kuulusid ülikooli juhtkonda peale rektori õppeprorektor, praktilise usuteaduse professor Tõnu Lehtsaar ; teadusprorektor, geneetika professor Ain Heinaru; prorektor, kunstiajaloo professor Jaak Kangia-laski; administratsioonidirektor Mihkel Pärnoja; fi nants-

direktor Taimo Saan; haldusdirektor Riho Illak ja akadee-miline sekretär Ivar-Igor Saarniit.

Ülikooli operatiivseks juhtimiseks moodustab rektor käskkirjaga ülikooli valitsuse, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üli-õpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade direktorid. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis seisuga 31.12.2005 on too-dud lisas 2.2.

Nõuandvaks koguks, mis seob ülikooli ja ühiskonda, on Tartu Ülikooli kuratoorium. Vabariigi Valitsus nimetas kuratooriumi viimase koosseisu 30. aprillil 2004. aastal. Esimesel istungil valis kuratoorium oma esimeheks van-deadvokaat Jüri Raidla. Kuratooriumi liikmete nimekiri seisuga 31.12.2005 on toodud lisas 2.3.

TÜ juhtimisstruktuuri skeem seisuga 31.12.2005 on toodud joonisel 2.1. Lisas 2.4. on struktuuriüksuste loe-telu.

Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad tea-duskonnad, nende koosseisus olevad allüksused ja üli-kooli asutused. 2005. aasta lõpu seisuga on ülikoolis üksteist teaduskonda. Teaduskondade koosseisus võivad olla osakonnad, instituudid või teised struktuuriüksu-sed vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna tööd juhib dekaan. Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu. Teaduskondade (osakonda-de) ja ülikoolis tegutsevate muude nõukogude nimekiri seisuga 31.12.2005 on toodud lisas 2.5.

Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilise või haldus- ja tugistruktuuri koosseisu kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev üksus, millele ülikooli nõukogu on tema põhikirja-ga delegeerinud juriidilise isiku või muud õigused. Aru-andeaasta lõpul oli ülikoolis 15 asutust, neist 4 teadus- ja arendusasutust (Eesti mereinstituut, füüsika instituut, raamatukogu ja tehnoloogiainstituut) ning 7 kolledžit (Euroopa, Narva, Pärnu ja Türi kolledž, Viljandi kultuu-riakadeemia, õigusinstituut, õpetajate seminar).

Ülikooli haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegut-sevad rektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuste

12

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Ta

rtu

Ülik

ooli

stru

ktuu

r ja

org

anis

atsi

oon

kirjeldustes määratud eesmärgil ja ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires. Allüksuste juhatajad anna-vad aru prorektorile või vastutusala direktorile. Seisuga 31.12.2005 oli ülikooli haldus- ja tugistruktuuris 10 osa-konda, sh rektoraat ja üks büroo. Rektoraati käsitatakse siinjuures ülikooli juhtorganina.

Olulisemaks struktuurimuudatuseks oli aruandeaas-tal Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooli-ga. Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 26.08.2005 sõlmitud lepingu alusel jõustus üli-kooli asutuse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia asutami-ne, mille kohta oli ülikooli nõukogu otsuse teinud juba 27.05.2005.

Ülikoolis loodi 2006. aastal kaks interdistsiplinaarset üksust. Majandusteaduskonna juurde loodi ettevõtlus-keskus, mis toetab ja korraldab ülikoolis ettevõtlusega seotud uurimis-, õppe-, arendus- ja nõustamistegevust ning organiseerib koostööd mitmesuguste institutsioo-nide ning Eesti ja välismaiste spetsialistidega.

Teise interdistsiplinaarse üksuse, sotsiaalteaduskonna juurde loodud kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskuse eesmärk on ühiskonna arengust tingitud vaja-dus ühendada tervikuks humanitaar- ja sotsiaalteadused ning koondada komplekssete süvauuringute läbiviimi-seks kultuuri- ja kommunikatsiooniuurijate paremik.

Ülikooli nõukogu võttis vastu määruse, mille ko-haselt alustas alates 01.01.2006 haridusteaduskonna koosseisus tegevust haridusuuringute keskus. Keskuse eesmärk on koondada vastavad uurimisprojektid ühte teaduskonda.

Finantsraskuste tõttu lõpetas biomeditsiinitehnika teadus- ja koolituskeskus tegevuse ülikooli asutusena. Funktsioon läks üle eksperimentaalfüüsika ja tehnoloo-gia instituudile.

Alates 01.01.2005 ühendati õppeprorektori vastu-tusala koosseisus olevad õppe- ja üliõpilasosakond ning kaugkoolituskeskus õppe- ja üliõpilasosakonnaks.

Ülikooli struktuuri muudatused aruandeaastal on kokkuvõtvalt lisas 2.6.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

13

Tart

u Ü

likoo

li st

rukt

uur

ja o

rgan

isat

sioo

n

* interdistsiplinaarne üksus

Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsoon seisuga 31. detsember 2005

Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsoon.

USU-TEADUSKOND

ÕIGUS-TEADUSKOND

ARSTI-TEADUSKOND

FILOSOOFIA-TEADUSKOND

BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA-TEADUSKOND

FÜÜSIKA-KEEMIA-

TEADUSKOND

HARIDUS-TEADUSKOND

KEHA-KULTUURI-

TEADUSKOND

MAJANDUS-TEADUSKOND

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND

SOTSIAAL-TEADUSKOND

Dekaan profRiho Altnurme

8 õppetooli 2 instituuti13 õppetooli

9 instituuti18 kliinikut

3 keskust, sh 2*vivaarium

45 õppetooli

7 osakonda11 keskust, sh 10*

29 õppetooli

5 instituuti2 keskust 1*23 õppetooli

2 osakonda7 instituuti1 asutus

21 õppetooli

2 osakonda2 keskust1 asutus

7 õppetooli

2 instituuti6 õppetooli

3 instituuti1 keskus*

12 õppetooli

4 instituuti17 õppetooli

6 osakonda4 keskust*

andmearhiiv*15 õppetooli

17 töötajat

31 töötajat 27 töötajat 301 töötajat 384 töötajat 516 töötajat 51 töötajat 14 töötajat

56 töötajat 475 töötajat 313 töötajat 266 töötajat 232 töötajat 99 töötajat 61 töötajat 95 töötajat 113 töötajat 149 töötajat

Dekaan profKalle Merusk

Dekaan profToomas Asser

Dekaan profBirute Klaas

Dekaan profTõnu Meidla

Dekaan profPeeter Burk

Asutajadekaanprof Toomas Tenno

Dekaan profVahur Ööpik

Dekaan profToomas Haldma

Dekaan profMati Kilp

Dekaan profVello Andres Pettai

ADMINIST-RATSIOONI-DIREKTOR

FINANTS-DIREKTOR

HALDUS-DIREKTOR

ÕPPE-PROREKTOR

Mihkel Pärnoja Taimo Saan Riho Illakprof

Tõnu Lehtsaar

üldosakond,personaliosakond

rahandus-osakond

haldus-driektori büroo,haldusosakond,botaanikaaed,infotehnoloogia

osakond

TEADUS-PROREKTOR

prof Ain Heinaru

teadus- ja arendusosakond,

välissuhete osakond,Eesti mereinstituut,

füüsika instituut,tehnoloogiainstituut,

raamatukogu

PROREKTOR

prof Jaak Kangilaski

Tartu Ülikooli Muuseumid

REKTORIOTSEALLUVUS

prof Jaak Aaviksoo

rektoraat

ÜLIKOOLI NÕUKOGUesimees prof Jaak Aaviksoo

45 liiget

REKTORprof Jaak Aaviksoo

KURATOORIUM

REKTORAATrektor, prorektorid,

vastutusala direktorid ja akadeemiline sekretär

VALITSUSrektor, prorektorid,

dekaanid ja üliõpilaskonna esindaja

14

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

ikm

esko

nd

3. LIIKMESKOND

Ülikooli personal kasvas 2005. aastal 259 töötaja võr-ra, aasta lõpu seisuga oli töötajaid 3200. Töötajaskonna arvu kasvu mõjutasid peamiselt Viljandi Kultuuriakadee-mia liitumine Tartu Ülikooliga ning doktorantide tööle-asumine doktorikoolidesse erakorralise teaduri ameti-kohale. Jätkus akadeemiliste töötajate osakaalu kasv ning doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arvu suurene-mine. Täiskoormusega töötavatel õppejõududel ja tea-dustöötajatel on kraad 89,6%-l, sh doktorikraad 61,9%-l (välja arvatud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia). Ülikooli akadeemilise personali keskmine vanus on vähenenud. Vastav näitaja – 43,6 aastat – on viimaste aastate ma-dalaim. Peamiselt aitab nimetatud suundumust selgitada uute teaduri ja spetsialisti taseme mitteakadeemiliste ametikohtade loomine. Ülikoolis töötas 2005. aasta lõpu seisuga 923 õppejõudu ning õppis 18 267 üliõpilast, mis annab vastavaks suhtarvuks 1:19,8.

Tartu Ülikooli arengukava aastani 2008 näeb muuhul-gas ette oma liikmeskonna diferentseerumist – välisüli-õpilaste arvu kasvu ning täiendusõppes ja uutes õppevor-mides uute sihtrühmade kaasamist. Väliskülalisüliõpilaste arvus võib aruandeaasta sügissemestril täheldada tõusu, mis on tingitud eelkõige Erasmuse programmi laienemi-sest. Tasemeõppe välisüliõpilaste osas on sarnaselt eelmi-se aruandlusaastaga suurenenud välisdoktorantide arv. Olulise hüppe on teinud täienduskoolituses osalejate ja e-kursustel õppijate arv. Täienduskoolituses kasvas õppi-jate arv võrreldes 2004. aastaga 2600 inimese võrra, ula-tudes ligi 15 000 õppijani, e-kursustel osalejate arv ulatus

2005. aasta lõpuks juba ligi 8500 õppijani.

3.1. Töötajad

Võrreldes 2004. aastaga on ülikooli töötajaskond suu-renenud 44 õppejõu, 94 teadustöötaja ja 121 mitteaka-deemilise töötaja võrra (vt joonis 3.1.). 2005. aasta lõpu seisuga oli ülikooli personali koguarvuks 3200 (lisa 3.1.).

Uutest mitteakadeemilistest töötajatest töötab 68 tea-duskonnavälistes asutustes ning 52 teaduskondades. Haldus- ja tugistruktuuri personali arv on kasvanud vaid ühe töötaja võrra. Jättes kõrvale ülikooliga liitunud Viljan-di Kultuuriakadeemia panuse töötajaskonna struktuuri muutusesse (+63 õppejõudu ja +68 mitteakadeemilist töötajat), võib nentida, et aasta jooksul kasvas märkimis-väärselt vaid teadurite ja teaduskonna administratiivtöö-tajate arv. Õppejõudude absoluutarvu kasv tulenes Vil-jandi Kultuuriakadeemia ühinemisest ülikooliga. Kui seda mitte arvestada, siis ülikooliga töölepingulistes suhetes olevate õppejõudude arv 2005. aastal hoopis vähenes. Teadustöötajate arvu kasvu selgitab doktorantide töö-leasumine doktorikoolidesse. Teaduskondade haldus-ja tugitöötajaskonna arvu suurenemise põhjuseks on eel-kõige europrojektide haldamisega kasvanud koormus.

Viimase viie aasta jooksul on akadeemiliste tööta-jate osakaal vähehaaval, ent püsivalt kasvanud (2001. a – 41,7%, 2005. a – 47,1%; kasv 5,4%; vt joonis 3.1.). Aka-deemilistel ja mitteakadeemilistel ametikohtadel tööta-jate arvu suhe oli ülikoolis 1:1,1.

Joonis 3.1. Töötajate arvu muutus 2001–2005.

Teaduskondades töötas 2005. aasta lõpus 58,6% (2004 – 60,1%) ülikooli personalist. Teaduskonnaväliste asutuste ning haldus- ja tugistruktuuri üksuste töötajate protsent oli vastavalt 27,9 (2004 – 25,3%) ning 13,5 (2004 – 14,6%; joonis 3.2.).

Ülikoolis oli aasta lõpu seisuga täidetud kokku 2754,9 ametikohta. Ülikooli töötajate keskmine töökoormus (0,86) on võrreldes 2004. aastaga pisut vähenenud (2004 – 0,89).

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

15

Liik

mes

kond

Joonis 3.2. Töötajate arvu jaotus teaduskondade, teaduskon-

naväliste asutuste ning haldus- ja tugistruktuuri töötajate vahel.

Üksteist teaduskonda olid personali koosseisu silmas pi-dades võrdlemisi eripalgelised (joonis 3.3.). Jätkuvalt oli teaduskondadest suurim 475 töötajaga arstiteaduskond (lisa 3.1.). Järgnesid fi losoofi ateaduskond 313 ning bio-loogia-geograafi ateaduskond 266 töötajaga. Kõige väik-semas (17 töötajat) – usuteaduskonnas – oli suhteliselt kõige rohkem õppejõude ja teadustöötajaid (88,2%). Väikese haldus- ja tugistruktuuriga paistsid silma veel kehakultuuri- (19,7%), fi losoofi a- (24,9%) ja matemaa-tika-informaatikateaduskond (27,4%). Kolmes suurimas teaduskonnas töötas 56,2%, kolmes väikseimas 7,1% teaduskondade personalist. 2005. aastal kasvas töötajate arv kõigis teaduskondades.

54%-l ülikooli akadeemilisest personalist on kõr-geimaks kraadiks doktorikraad, vähemalt magistrikraad on 85,2%-l (välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia; lisa 3.4.). Kraadiga töötajate arv on viimasel viiel aastal pidevalt suurenenud, seda nii õppejõudude ja teadus-töötajate kui ka mitteakadeemilise personali lõikes. Kõi-ge suurem on doktorikraadiga akadeemiliste töötajate protsent bioloogia-geograafi a- (75,3%), matemaatika-informaatika- (70,7%) ning füüsika-keemiateaduskonnas (66,7%), kõige vähem on doktorikraadiga õppejõude ja teadustöötajaid haridusteaduskonnas (16,1%); (joonis 3.4.). Haldus- ja tugistruktuuri töötajatel oli magistri- või doktorikraad 9%-l.

Akadeemilisest personalist töötas ülikoolis 2005. a lõpus enim teadureid (377, võrreldes 2004. aastaga +42; lisa 3.2. ja 3.3.). Arvukuselt järgmise grupi moodustasid lektorid ja vanemassistendid (303 +12). Assistente ja õpetajaid töötas ülikoolis 270 (+28), vanemteadureid (sh üks juhtivteadur) 206 (+52), dotsente 189 (-6), ning professoreid 161 (+10) (joonis 3.5.). Kõige rohkem professoreid töötas ülikoolis seisuga 31.12.2005 ülikooli suurimas, arstiteaduskonnas (30), professorite arvuku-selt järgmine oli bioloogia-geograafi ateaduskond (25). Kokku töötas ülikoolis 139 korralist, 21 erakorralist ning üks uurija-professor (lisa 3.2.).

Joonis 3.3. Töötajate jagunemine teaduskondades.

16

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

ikm

esko

nd

2005. aastal jätkus akadeemiliste töötajate keskmise va-nuse vähenemise tendents, aasta lõpus oli õppejõudude ja teadustöötajate keskmine vanus 43,6 aastat (lisa 3.6.). Teaduskondades oli akadeemiliste töötajate keskmine vanus suurim haridus- (45,1), füüsika-keemia- (45) ning arstiteaduskonnas (44,8). Keskmiselt kõige nooremad

olid õigus- (38,3) ja sotsiaalteaduskonna (40,9) õppe-jõud ning teadustöötajad. Akadeemilistel esmatasandi ametikohtadel oli ootuspäraselt suurem nooremate töötajate ning suuremat akadeemilist kvalifi katsiooni eeldavatel vanemate töötajate osakaal (joonis 3.6.).

Joonis 3.4. Teaduskondade akadeemilise personali magistri- ja doktorikraadid.

Joonis 3.5. Õppejõudude ja teadustöötajate arvu muutus 2003–2005.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

17

Liik

mes

kond

Joonis 3.6. Akadeemilise personali vanuseline jaotus ameti-

kohtade lõikes.

Ülikooli töötajatest oli seisuga 31.12.2005. aastal naisi 57,8% (2004 – 58,5%) ning mehi 42,2% (2004 – 41,5%; vt lisa 3.6.). Teaduskondade lõikes valitses suurim naiste arvuline ülekaal haridusteaduskonnas (78,8%), meeste suhtarv oli suurim füüsika-keemiateaduskonnas (65,1%). Kõige tasakaalustatum sooline jaotus oli bioloogia-geo-graafi a- ning õigusteaduskonnas (naisi vastavalt 48,5% ja 51,8%).

Üks olulisemaid 2005. aasta personalivaldkonna tegevusi oli palgapoliitika põhimõtete täpsustamine. Uuendatud palgasüsteem võimaldab palga määramisel senisest paremini arvestada töötaja tulemuslikkust ning loob tugevama aluse konkurentsivõimeliseks tasustami-seks. Keskmine palk tõusis ülikoolis 12%, muutuvpalga (tulemustasu jms) osakaal kasvas 12,5%-le. Tulemusjuh-timise ulatuslikum kasutuselevõtt toetab ülikooli aren-gukavas aastani 2008 püstitatud eesmärkide saavuta-mist. Alustati töötajate töö tulemuslikkuse süsteemse

hindamise rakendamisega, tulemusvestluste suurem ka-sutuselevõtt tagab struktuuriüksustes avatuse ja parema tagasiside. Ülikool on tööandjana senisest nähtavam ka rahvusvahelises mõõtmes, akadeemiliste ametikohtade konkursside väljakulutamine ülikooli ingliskeelsel veebi-lehel on kaasa toonud väliskandidaatide suurema huvi ülikoolis töötamise vastu.

Dekaani valimised toimusid 2005. aastal kahes tea-duskonnas. Majandusteaduskonna uueks dekaaniks valiti majandusarvestuse prof Toomas Haldma. Filosoofi atea-duskonna dekaaniks taas eesti keele (võõrkeelena) prof Birute Klaas. TÜ Raamatukogu uueks direktoriks valis üli-kooli nõukogu Martin Halliku, TÜ Muuseumide juhatuse esimeheks Reet Mägi ning TÜ Katsekoja direktoriks Kris-tina Virro. TÜ Pärnu Kolledži direktoriks taasvaliti Garri Raagmaa ning TÜ Botaanikaaia direktoriks Heiki Tamm. TÜ Õpetajate Seminari direktori kohusetäitjaks määrati Toomas Kink.

2005. a jooksul valis ülikooli nõukogu järgmised professorid: Margus Lember (sisehaiguste propedeu-tika), Helje Kaldaru (mikroökonoomika), Raul Eamets (makroökonoomika), Arvet Pedas (diferentsiaal- ja in-tegraalvõrrandid), Epp Lauk (ajakirjandus), Vello Andres Pettai (võrdlev poliitika), Andres Kulla (patoloogiline anatoomia), Alan Altraja (pulmonoloogia), Mati Erelt (eesti keel), Karl Pajusalu (eesti keele ajalugu ja murded), Margit Sutrop (praktiline fi losoofi a), Toomas Kivisild (evolutsiooniline bioloogia), Toomas Tammaru (erizoo-loogia), Tõnu Meidla (paleontoloogia), Joachim Sanden (Euroopa õigus), Jüri Saar (kriminoloogia), Mati Karelson (molekulaartehnoloogia) ja Tiina Kirss (eesti kirjandus). Vabade kunstide professori ametikohale kutsus rektor 2005. aastal Mati Undi (lisa 3.5.).

TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo valiti ainsa Ida-Euroo-pa regiooni esindajana teist korda Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni juhatusse, teadusprorektor prof Ain Heinaru valiti Coimbra grupi juhatuse liikmeks. Skytte medaliga autasustati ülikooli arengule kaasaaitamise eest Andres Lipstokki. 2005. aastal nimetas ülikooli nõukogu viis audoktorit: Tema Pühaduse XIV dalai-laama Tenzin

18

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

ikm

esko

nd

Gyatso, ajaloodoktori Ants Viirese, Turu Ülikooli emeriit-professori ja TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaadi Ilmar Talve, Baseli Ülikooli professori Jürgen von Ungern-Sternbergi ja Newcastle upon Tyne’i Ülikooli professori Stephen John Proctori.

3.2. Üliõpilased

Tartu Ülikoolis oli üliõpilaste üldarv 2005. aastal 18 267 (vt lisa 3.7.). Arst-residendid ning külalisüliõpilased, kes on varasemate aastate aruannetes arvatud üliõpilas-te üldarvu sisse, on käesolevas aruandes toodud välja eraldi. Üliõpilaste arvu kasvu tingis eelkõige Viljandi Kul-tuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooliga 26. augustil 2005, kui üle 700 rakenduskõrgharidusõppe üliõpilase jätkas ja alustas õpinguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuu-riakadeemias. Oma osa üliõpilaste üldarvu tõusul on lävendipõhisel vastuvõtul (vt punkt 4.1.) ning asjaolul, et vastuvõtt toimus nii teadus- kui kutsemagistriõppekava-dele ning uutele 3+2 magistriõppekavadele. Joonis 3.7. (vt ka lisa 3.8.3.) iseloomustab üliõpilaste arvu muutu-mist aastate lõikes kõikidel kõrgharidusastmetel kokku1.

1Kõrghariduse esimene aste hõlmab diplomi-, rakenduskõrgharidus- ja ba-kalaureuseõpet ning integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavu (arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolitus). Kõrgemate õppeastmetena järgnevad magistri- ja doktoriõpe. Peale erialase et-tevalmistuse toimub ettevalmistus õpetaja, üld- ja eriarsti kutse saamiseks.

Joonis 3.7. Üliõpilaste üldarvu muutus aastate lõikes (v.a kü-

lalisüliõpilased ja arst-residendid).

Avatud ülikooli üliõpilased moodustasid 2005. aastal 29,5% üliõpilaste üldarvust. Kõrghariduse esimese ast-me üliõpilaste arvust moodustasid avatud ülikooli üli-õpilased 2005. aastal 30,5%. Suurima osa kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilaste arvust moodustavad

Pärnu ja Türi kolledži avatud ülikooli üliõpilased (vasta-valt 70,2% ja 59,4%). Viljandi kultuuriakadeemias õpib 42,5% üliõpilastest avatud ülikoolis. Teaduskondadest on suurima avatud ülikooli üliõpilaste osakaaluga haridus-teaduskond (52%).

Tabel 3.8. Avatud ülikooli üliõpilaste arvu muutus õppeastmeti 2000–2005.

Õppeaste 2005 2004 2003 2002 2001 2000

Kõrghariduse esimese astme õpe 4244 3813 3687 3586 3217 2499

Õpetajakoolituse aasta 42 51 49 58 39 7

Magistriõpe 1100 986 856 819 544 405

Doktoriõpe - 1 1 1 - -

Kokku 5386 4851 4593 4464 3800 2911

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

19

Liik

mes

kond

Üliõpilaste üldarvus sisaldub nii riikliku koolitustelli-muse täitmiseks moodustatud (riigieelarvelistele) õppe-kohtadele immatrikuleeritud üliõpilaste arv kui ka riikliku koolitustellimuse välistele (st teiste juriidiliste või füüsilis-te isikute poolt tasutud ehk riigieelarvevälistele) õppe-kohtadele immatrikuleeritud üliõpilaste arv (joonis 3.9.).

Õppejõudude arv ühe üliõpilase kohta (lisa 3.12.) on võrreldes 2004. aastaga (23,2 üliõpilast õppejõu kohta) pisut langenud (22,9).

3.3. Üliõpilasvahetus

Euroopa Liidu Socratese ja Erasmuse kõrgharidus-programmi raames sõlmisid Tartu Ülikooli allüksused 2004/2005. õppeaastaks 225 üliõpilaste ja õppejõudu-de vahetuse lepingut ning 2005/2006. õppeaastaks 270 lepingut partnerülikoolidega üle kogu Euroopa. Uute partneritena on lisandunud koostöölepingud Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi kõrgkoolidega.

Joonis 3.9. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud (RE) ja riigieelarvevälised (REV) õppekohad.

Joonis 3.10. Vahetusüliõpilased 1996/1997. õa – 2005/2006. õa sügissemestril.

20

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

ikm

esko

nd

2005. aasta kevadsemestril õppis Erasmuse prog-rammi raames partnerülikoolides 89 TÜ üliõpilast, TÜ võttis vastu 39 erasmuslast. Aruandeaasta sügissemestril tõusis vahetusüliõpilaste arv märgatavalt, septembrist alustas ülikoolis õpinguid 74 Erasmuse programmi üli-õpilast. Võimalust välisülikoolides õppida kasutas 135 meie üliõpilast, asudes õppima kas sügissemestriks või terveks õppeaastaks 2005/2006.

Erasmuse programmi vahetusüliõpilaste stipendium oli 4500 krooni, lisaks ühekordne sõidutoetus olenevalt maa sihtkohast vahemikus 2000–10 000 krooni.

Aruandeaasta sügis- ja kevadsemestril osales välisva-hetuses kokku 65 õppejõudu, eelmisel aastal oli vastav arv 21.

Välisüliõpilaste üldarvus võib aruandeaasta sügisse-mestril täheldada suurenemist (joonis 3.10.). Suurene-mine on tingitud eelkõige Erasmuse programmi jõudsast laienemisest (joonis 3.11., lisa 3.10.), mis on kaasa too-nud uusi partnerülikoole ja rohkem vahetusüliõpilasi. Ta-semeõppe välisüliõpilaste osas on sarnaselt eelmise aru-andeaastaga suurenenud välisdoktorantide arv (2004. a – 23, 2005. a – 37). Bakalaureuse- ja magistriõppes püsis välisüliõpilaste arv muutumatuna (lisa 3.11.). 2004/2005. õppeaasta välisüliõpilaste (nii tasemeõppe kui külalisüli-õpilaste) üldarv oli 505 (2003/2004. a – 428).

Joonis 3.11. Välis(külalis)üliõpilaste üldarv 1988/1989. õa – 2005/2006. õa sügissemestril.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

21

Õpp

etöö

4. ÕPPETÖÖ

Ülikooli arengukavas on õppevaldkonna peamised te-gevussuunad õppetöö kvaliteedi tagamine, doktoriõppe tõhusamaks muutmine ning rahvusvahelistumine. Neist eesmärkidest tulenevalt pöörati 2005. aastal erilist tä-helepanu õppekavaarendusele, programmipõhise õppe käivitamisele ning võõrkeelsete õppekavade ettevalmis-

tamisele.

4.1. Üliõpilaste vastuvõtt

4.1.1. Kõrghariduse esimene aste päevaõppe vormis Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõp-pesse asus õppima rohkem ja paremate sisseastumistu-lemustega üliõpilasi kui 2004. aastal. Riikliku koolitustelli-muse lepingu alusel plaanitust enam võeti üliõpilasi vastu fi losoofi a-, füüsika-keemia-, matemaatika-informaatika- ja majandusteaduskonda ning Narva kolledžisse. Võr-reldes 2004. aastaga paranesid sisseastumiseks vajalike eksamite keskmised punktisummad 2005. aastal enami-kes teaduskondades ja kolledžites, sealjuures ülikoolis tervikuna 3,9% võrra.

4.1.1.1. Avaldused

Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe päevaõppe esimesele astmele riigieelarvelistele kohtadele kandi-deerimiseks esitati 2005. aastal 2909 avaldust. Riigieel-arvevälistele õppekohtadele kandideerimiseks esitati 1867 avaldust. Kuna 2005. aastal sai üliõpilaskandidaat varasema kahe avalduse asemel esitada ainult ühe, siis kahanes eelmise aastaga võrreldes esitatavate avaldus-te arv (2004. a esitati riigieelarvelistele kohtadele 7757 ning riigieelarvevälistele kohtadele 2514 avaldust).

Kõrghariduse esimesele astmele riigieelarvelistele

kohtadele immatrikuleeritute arv oli augusti keskel 1933. Eelmisel aastal jäi riigieelarvelistele õppekohtadele vastu-võtu arvuks 1656. Kui varasematel aastatel on vastuvõetu-te arv suurenenud ligikaudu 6% aastas, siis tänavu tõusis immatrikuleeritute esialgne arv tänu lävendipõhisele vastuvõtule 14% võrra. Kuna 2005. aastal ei olnud aga vastuvõetutel kohustust ülikooli oma õppima tulekust teavitada, immatrikuleeriti üliõpilasteks ka inimesi, kes tegelikult õppima ei asunud või loobusid oma õppe-kohast õpingute alguses. Detsembri lõpu seisuga õppis kõrghariduse esimesel astmel päevaõppe vormis 1492 üliõpilast. Esimesele aastale vastuvõetute lõpliku arvu väljaselgitamiseks tuleks sellele liita veel 100 üliõpilast, kes võeti 2005. aasta suvel vastu Viljandi kultuuriakadee-miasse. Seega proportsionaalselt eelmise aastaga võrrel-des jäi riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate esimese aasta üliõpilaste arv samaks.

4.1.1.2. Vastuvõtt eritingimustel

Eritingimustel üleriigilistel õpilasolümpiaadidel häid tu-lemusi näidanuid või rahvusvahelisel olümpiaadil osale-nuid võeti Tartu Ülikooli vastu kokku 22 peaaegu kõigis-se teaduskondadesse. Kõigist olümpiaadidel osalenutest astus eritingimustel õppima Tartu Ülikooli 60%. Silma-paistvate sporditulemuste põhjal immatrikuleeriti Tartu

Ülikooli fi nantseeritavatele õppekohtadele 5 üliõpilast.

4.1.1.3. Lävendipõhine vastuvõtt

Vastuvõtulävend on õppima asumiseks vajalik mini-maalne punktisumma sajast võimalikust punktist, mis on määratud eraldi riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele. Kõrghariduse esimesse astmesse vastu-võtul rakendati lävendit kõigis teaduskondades ja kol-ledžites peale arsti- ja bioloogia-geograafi ateaduskonna, kus vastuvõtt toimus kindlale arvule õppekohtadele pa-remusjärjestuse alusel.

22

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Õ

ppet

öö

Ülikoolis tervikuna on immatrikuleeritute riigieksa-mite tulemused võrreldes eelmise aastaga paranenud. Kõigis sisseastumisel sagedamini arvesse minevates ai-netes (v.a matemaatika, mille tulemus on sisuliselt sama, mis eelmisel aastal) on riigieksamite tulemused 2005. aastal paremad kui 2004. aastal. Nõrgemad on vaid prantsuse ja vene keele ning geograafi a riigieksamite tulemused.

Teaduskondadest/kolledžitest on tulemused võrrel-des eelmise aastaga enim paranenud arsti-, füüsika-kee-mia-, majandus- ja matemaatika-informaatikateaduskon-nas, Narva kolledžis, Pärnu kolledžis ja õigusinstituudis. Mujal on olnud nii tõuse kui ka langusi, kõige ebastabiil-semad on tulemused haridusteaduskonnas.

Lävendipõhine vastuvõtt, kus pole enam vaja mää-rata esimest ja teist eelistust, toob selgemalt välja kan-didaatide tegeliku huvi. Arvestades seda, et 2005. aasta lävendid olid kinnitatud eelmiste aastate vastuvõttude tulemusi arvesse võttes ning kõigis teaduskondades (v.a haridusteaduskond ja Türi kolledž) olid need eel-misest aastast kõrgemad, näitab vastuvõtt humanitaaria, matemaatika, infotehnoloogia ja majandusteaduse suurt ning haridusteaduse väikest populaarsust üliõpilas-kandidaatide seas.

Tartu Ülikooli riigieelarvelisele õppekohale vas-tuvõtuks õppekavati kehtestatud lävend oli kõige kõr-gem fi losoofi ateaduskonnas inglise keele ja kirjanduse õppekaval (93,0) ja madalaim Türi kolledžis (60,0), üli-kooli keskmine lävend oli 75,6. Õppekohtade arvu üle-tas vastuvõtt oluliselt fi losoofi ateaduskonnas (ennekõike fi losoofi a, romanistika (hispaania keel) ja vene fi loloogia õppekavadel), füüsika-keemiateaduskonnas (ennekõike keskkonnatehnoloogia), matemaatika-informaatikatea-duskonnas (ennekõike infotehnoloogia ja matemaatiline statistika), majandusteaduskonnas ning mõnedel vene kooli lõpetajatele suunatud õppekavadel Narva kolled-žis. Vähem üliõpilasi, kui oli eraldatud riigieelarvelisi õp-pekohti, võeti vastu usu- ja haridusteaduskonnas, Pärnu kolledžis ja õigusinstituudis.

Riigieelarvevälistele õppekohtadele saamiseks

kehtestatud minimaalne lävend oli 50. Kõige suurem arv üliõpilasi immatrikuleeriti õigusteaduskonda (119), ma-jandusteaduskonda (112) ja õigusinstituuti (110). Suur hulk üliõpilasi (77) asus õppima tasulisel õppekohal ing-lise keelt ja kirjandust, hoolimata sellest, et vastuvõtuks kehtestatud lävend oli kõrgem (75,0) kui paljudel teistel õppekavadel. Hoolimata madalast lävendist asus vähe üliõpilasi õppima tasulistel õppekohtadel füüsika-kee-miateaduskonnas, Türi kolledžis ja mõnel erialal fi losoo-fi ateaduskonnas.

4.1.1.4. Üliõpilaskandidaatide päritolu regiooniti

Tartu Ülikooli kandideeris ja immatrikuleeriti üliõpilasi kõrghariduse esimesse astmesse kõigist Eesti maakon-dadest (lisa 3.9.). Nagu ka varasematel aastatel laekus kõige suurem arv avaldusi Harjumaalt (25%) ja Tartu-maalt (24%). Võrreldes eelmise aastaga oli kandideeri-jaid rohkem Põlvamaalt ja Harjumaalt (sh Tallinnast) ning Ida-Virumaalt (vt joonis 4.1.).

4.1.2. Kõrghariduse esimene aste avatud ülikooli õppevormis

2005. aastal esitati kõrghariduse esimesele astmele kandi-deerimiseks 1471 avaldust, 2004. aastal oli see arv 1501. Riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele kokku immatrikuleeriti 818 üliõpilast, eelmise aastaga võrreldes 26 võrra vähem. Riigieelarvelisi õppekohti oli 83, esitati 314 avaldust. Seoses riikliku koolitustellimuse õppekohtade vähenemisega kõrghariduse esimesel ast-mel, on tõusnud ka keskmine konkurss riigieelarvelistele õppekohtadele. Keskmine konkurss 2005. aastal oli 3,8; 2004. aastal vastavalt 2,3 inimest kohale. Riigieelarve-välistele õppekohtadele esitati 1157 avaldust (2005. a – 1234 avaldust) ja immatrikuleeriti 735 üliõpilast.

Populaarsete õppekavade konkursid püsivad aasta aastalt enam-vähem samal tasemel: koolieelse lasteasu-

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

23

Õpp

etöö

tuse õpetaja (konkurss Tartus 5,2 ning Narvas 4,3), klas-siõpetaja (konkurss 3,6), inglise keel ja kirjandus (kon-kurss 3,9). Esmakordselt olid riikliku koolitustellimuse kohad ka rakenduskõrgharidusõppes Pärnu kolledžis sotsiaaltöö korralduse (5 kohta, konkurss 7,0) ning tu-rismi- ja hotelliettevõtluse (3 kohta, konkurss 16,3) õp-pekavadel.

Populaarseim tasuline õppekava olid õigusteadus õi-gusinstituudis (173 avaldust). Populaarsuselt järgmised turismi- ja hotelliettevõtlus, õigusteadus õigusteadus-konnas, majandusteadus, psühholoogia ning inglise keel ja kirjandus.

4.1.3. Kõrghariduse teine aste päevaõppe vormis

Magistriõppesse võeti tänavu esmakordselt vastu üliõpi-lasi uutele (3+2) õppekavadele ning toimus viimast korda vastuvõtt teadus- ja kutsemagistriõppesse. Uute magistri-õppekavade arvel kasvas vastuvõetute koguarv ligi 10%.

Magistriõppe uute õppekavade riigieelarveliste-le õppekohtadele esitati 892 avaldust, neist 634 võe-ti vastu üliõpilasteks. Osa õppekohti jäi täitmata usu-,

fi losoofi a-, haridus- ja matemaatikateaduskonnas. Sot-siaal-, majandus- ja õigusteaduskonnas ning õigusinsti-tuudis oli soovijaid enam kui riigieelarvelisi õppekohti. Riigieelarvevälistele õppekohtadele esitati 243 avaldust, vastu võeti 66 üliõpilast.

Teadus- ja kutsemagistriõppe riigieelarvelistele koh-tadele laekus 607 avaldust. Immatrikuleeriti 249 üliõpi-last. Populaarseim õppekava oli kirjalik tõlge, mida soovis õppida 50 üliõpilast. Bioloogia didaktikat soovis õppi-da 1 ja fi losoofi at ning molekulaartehnoloogiat vaid 2 üliõpilast. Suuremad konkursid olid sotsiaalteaduskon-nas (konkursid 3–9 inimest kohale), õigusinstituudis (konkurss 7,0), õigusteaduskonnas (konkurss 3,5), ja matemaatika-informaatikateaduskonnas (konkurss 2–3 inimest kohale) ning üksikutel õppekavadel teistes tea-duskondades (keskkonnatehnoloogia füüsika-keemia-teaduskonnas (konkurss 3,0), liikumis- ja sporditeadused kehakultuuriteaduskonnas (konkurss 4,5)). Keskmine konkurss ühele kohale oli 2,4 inimest. Riigieelarvevä-listele õppekohtadele esitati 187 avaldust ning õppima asus 118 üliõpilast. Riigieelarveväliste õppekohtade osas osutus populaarseimaks õppekavaks õigusteadus, õigus-instituudis õpetatavale õppekavale laekus 15 avaldust,

Joonis 4.1. Põhiõppe riiklikele õppekohtadele vastuvõetud 2000–2005.

24

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Õ

ppet

öö

õigusteaduskonda esitati 13 avaldust. Sama populaarne oli geenitehnoloogia tasuline magistriõpe 15 avaldusega. Peaaegu neljandiku magistriõppekavade puhul ei laeku-nud ühtki avaldust sooviga asuda õppima riigieelarvevä-lisele õppekohale.

Viimast aastat toimus vastuvõtt ka üheaastasele õpe-tajakoolituse kutseaastale. Riigitellimuse õppekohtade arv oli eelmisest aastast 14% võrra väiksem. Riigieelarvelistest õppekohtadest täideti 75%. Riigieelarvelistele kohtade-le laekus 74 avaldust ning immatrikuleeriti 44 üliõpilast. 2005. a ei immatrikuleeritud ühtegi üliõpilast õpetajakoo-lituse kutseaasta riigieelarvevälisele õppekohale.

4.1.4. Kõrghariduse teine aste avatud ülikooli õppevormis

Avatud ülikooli uude magistriõppesse kandideerimiseks esitati 60 riigieelarvelisele kohale 98 avaldust. Varasema-te aastatega võrreldes on avatud ülikooli magistriõppe-le eraldatud rohkem vahendeid, et luua õpetajatele ja koolijuhtidele kvalifi katsiooni tõstmise võimalusi. Riiklik koolitustellimus oli avatud ülikoolis kuuele õppekavale (neist neli töötavatele õpetajatele): ajaloo ja ühiskonna-õpetuse õpetaja, bioloogiaõpetaja, matemaatikaõpetaja, koolieelse lasteasutuse õpetaja Narva kolledžis, õendus-teadus ning ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine. Kõige rohkem avaldusi (33) laekus ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekavale (konkurss 3,7), matemaatikaõpe-taja õppekaval jäi neli ning õendusteaduse õppekaval kaks õppekohta täitmata.

Riigieelarvevälistele õppekohtadele kandideerimi-seks esitati 308 avaldust, neist 214 soovijat võeti ülikooli vastu. Kõige populaarsemad olid majandusteaduskonna õppekavad, neile järgnesid õigusteadus õigusinstituudis, Euroopa õpingud, turismigeograafi a ja religiooniantro-poloogia.

Teadus- ja kutsemagistri õppekavadele kandidee-rimiseks esitati kokku 56 avaldust, immatrikuleeriti 23 üliõpilast. Koolikorralduse 17 riigieelarvelisele kohale

esitati 35 avaldust (konkurss 2,3). Germaani-romaani fi loloogiat soovis õppida 6 inimest. Vene ja slaavi fi lo-loogia, sotsiaaltöö ja sotsioloogia õppekavadele avaldusi ei esitatud.

4.1.5. Kõrghariduse kolmas aste

Doktoriõppe koolitustellimuse täitmiseks võeti 2005. aastal vastu 225 ning riigieelarvevälistele kohtadele 7 doktoranti, seega kokku 232 doktorikraadi taotlejat.

Kõige enam esitati avaldusi füüsika (24 avaldust), eesti ja soome-ugri keeleteaduse (23), arstiteaduse ja keemia (17), ajaloo (16) ning majandusteaduse (15) doktoriõppesse.

Kokku esitati 2005. a doktoriõppesse 284 kandidee-rimisavaldust. Suurim konkurss ühele õppekohale (RKT kohtade ja kandideerijate arvu suhe) oli pedagoogika erialale, kus ühele RKT kohale esitati 9 avaldust ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse alale, kus kolmele RKT kohale 23 avaldust, seega konkurss 7,66. Üle kahe kan-didaadi ühele õppekohale oli ajaloo, õigusteaduse, usu-teaduse, geenitehnoloogia, füüsika, keemia, liikumis- ja sporditeaduste, matemaatika ning semiootika ja kultu-roloogia doktoriõppes.

Üliõpilaste vastuvõtuarvud on toodud lisades 4.4.–4.5.

4.2. Õppetöö maht, uued õppekavad

4.2.1. Õppetöö maht

Õppetöö mahu arvestamise aluseks on ainepunkt (AP), millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd (auditoorne ja iseseisev töö ning teadmiste kont-roll).

Võrreldes 2003/2004. õppeaastaga suurenes õp-petöö maht 2004/2005. õppeaastal ligi viiendiku võrra (466 309 AP-lt 568 648 AP-le). Teaduskondadest/kol-

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

25

Õpp

etöö

ledžitest kasvas ainepunktide hulk eelmise õppeaastaga võrreldes kõige enam (43%) matemaatika-informaa-tikateaduskonnas. Ligi kolmandiku võrra kasvas antud ainepunktide hulk füüsika-keemia-, fi losoofi a-, õigus-, sotsiaal- ja kehakultuuriteaduskonnas ning Türi kolledžis.

Ainepunktidest 84% anti oma teaduskonna üliõpi-lastele. Oma teaduskonna keskseimad (90–100% oma teaduskonnale) on kolledžid (v.a Euroopa kolledž) ning arsti-, kehakultuuri- ja haridusteaduskond. Vastandiks on usu- ja matemaatika-informaatikateaduskond, kus oma teaduskonda tehtava õppetöö osakaal on kõige väiksem (vastavalt 59% ja 65%; vt joonis 4.2.).

Esimese astme päevaõppe riigieelarvelise õppekoha üliõpilane tegi 2004/2005. õppeaastal õppetööd kesk-miselt 35,9 ainepunkti mahus. Teaduskondadest/kolled-žitest on sama näitaja kõige kõrgem bioloogia-geograa-fi a- (42 AP), majandus- (40,9 AP), ja arstiteaduskonnas (40,8 AP) ning Türi kolledžis (40,2 AP). Õppejõud/tea-dur tegi kokku õppetööd keskmiselt 565,4 ainepunkti mahus, esimese astme õppes oma teaduskonnas/kolled-žis keskmiselt 473,3 ainepunkti.

Õppetöö maht ainepunktides on teaduskonniti/kol-ledžiti toodud lisades 4.1.–4.3.

4.2.2. Uued õppekavad 2005. aastal

2005. aastal oli õppekavade arendamise märksõnaks doktoriõpe. Aprillis võeti vastu kõikide doktoriõppe-kavade läbitöötamise ühtsed põhimõtted. Doktoriõp-pekavade avamisel, arendamisel ja õpieesmärkide sõ-nastamisel lähtuti ühiskonna vajadustest ja ülikooli ning väljastpoolt ülikooli kaasatud teaduspotentsiaali akadee-milisest suutlikkusest. Struktureeriti ümber doktoriõppe õpingute osa (40 AP), mis koosneb nüüd erialaainetest (24 AP), üleülikoolilistest valikainetest (8 AP), ülikoo-lis õpetamise praktikast (4 AP) ja vabaainetest (4 AP). Samuti loodi tingimused doktoriõppe teadustöö osa (120AP) sooritatuse määramiseks. Arendustöö tulemu-sena võeti oktoobrikuus Tartu Ülikooli nõukogus vastu 35 uut doktoriõppekava.

Lisaks uutele doktoriõppekavadele avati 4 magistri-õppekava.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja magistriõp-pekava avamine on loogiline jätk samanimelisele baka-laureuseõppekavale, mis loodi 2002. a.

Haridusteaduskond koostas uue koolikorralduse magistriõppekava, millega viidi seni toiminud õppe-kava vastavusse 3+2 õppesüsteemiga.

Joonis 4.2. Oma teaduskonda/kolledžisse tehtava õppetöö osakaal kogu teaduskonnas/kolledžis

tehtavast õppetööst.

26

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Õ

ppet

öö

Arstiteaduskonnas loodud biomeditsiini ja ter-vishoiu juhtimise magistriõppekavad jätkavad ilma kindla bakalaureuseõppekavata magistriõppeka-vade väljaarendamise suunda. Peale selle keskenduvad mõlemad õppekavad ingliskeelse õppe pakkumisele ka välisüliõpilastele.

Uue õppekavana koostati ka materjaliteaduse doktoriõppekava.

Selleks, et võimaldada välisüliõpilastele õppimisele parem juurdepääs, kinnitati ka kaheksale võõrfi loloogia magistri- ja doktoriõppekavale (inglise keel ja kirjandus, saksa keel ja kirjandus, romanistika, skandinaavia keeled ja kultuurid, eesti ja soome-ugri keeleteadus, vene ja slaavi fi loloogia) vastavalt õpitavale keelele lisaõppekeel. Muudatus võimaldab välissüliõpilastel läbida kogu õp-petöö vastavas keeles. Sügissemestril kinnitati fi nants- ja kindlustusmatemaatika magistriõppekava õppekeeleks lisaks eesti keelele ka inglise keel. Muudatuse eesmärk oli laiendada sissetöötanud eestikeelse magistriõppe kandepinda, võimaldades haarata juurde ka välisriikide üliõpilasi.

Euroopa Komisjoni Erasmus Munduse programmi raames sai heakskiidu andmeturbealane magistritaseme ühisõppekava Security and Mobile Computing, kuhu on kaasatud TÜ informaatika õppekava krüpto-graafi a eriala. Ühisõppekava konsortsiumit juhib Hel-singi Tehnoloogiaülikool ja peale Tartu Ülikooli osalevad seal Taani Tehnikaülikool, Kuninglik Tehnoloogiainstituut (Rootsi) ning Norra Teaduse- ja Tehnoloogiaülikool.

4.3. Õppetöö kvaliteet

4.3.1. Õppekavade akrediteerimine

2005. aastal võttis kõrghariduse hindamise nõukogu vastu otsuse akrediteerida 51 Tartu Ülikooli õppekava. Ülikooli külastas 12 ekspertkomisjoni. Akrediteerimis-te tulemused olid järgmised: akrediteerimisotsuse sai

44 õppekava, tingimisi akrediteeritud otsus langetati 7 õppekava kohta.

2005. aastal akrediteeriti järgmised õppekavad: kul-tuuriväärtuste säilitamine (magistriõppekava), õigus-teadus (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekava), kalandus ja veekogude majandamine (rakenduskõrgha-ridusõppekava), füüsika (2 bakalaureuse-, 3 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning 2 õpetajakoolituse õppekava), matemaatika (4 bakalaureuse-, 7 magistri- ja 2 dokto-riõppekava ning 2 õpetajakoolituse õppekava), majan-dusteadus (magistriõppekava), ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine (magistriõppekava), geoloogia (2 bakalaure-use-, 2 magistri- ja 1 doktoriõppekava), haridusteadus (humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (baka-laureuseõppekava) ning humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis (magistriõppekava)), geograafi a (2 bakalaureuse-, 2 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning 2 õpetajakoolituse õppekava), eesti- ja soome-ugri fi lo-loogia, kirjandusteadus, sotsioloogia.

Tingimisi akrediteerimise otsus langetati järgmiste õp-pekavade osas: füsioteraapia (bakalaureuse- ja magistriõp-pekava); õendusteadus, õeteadus (mõlemad magistriõp-pekavad); haridusteadus (humanitaarained), haridusteadus (reaalained); kutseõpetaja (kõik bakalaureuseõppekavad). Õppekavade puhul, mis akrediteeriti tingimisi, on eksperdid rõhutanud eelkõige tõsiseid probleeme õppekavade (ees-märkide ebaselgus, õppekava mittevastavus Euroopa stan-darditele, küsitavused ülesehituses, nõrk seos kutseliitude ja tööandjatega), õppejõudude (doktorikraadiga õppejõudu-de vähesus) ja õpetamismeetoditega (ei kasutata piisavalt kaasaegseid õpetamismeetodeid, liigne loenguvormi domi-neerimine) ning õppekava rahastamisega.

4.3.2. Õpetamise ja ainekursuste hindamine

Õpetamise ja ainekursuste kohta tagasiside saamiseks viidi kuuendat aastat põhiõppe üliõpilaste seas läbi kü-sitlus. Alates 2005/2006. õppeaastast toimub küsitlus õppeinfosüsteemis.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

27

Õpp

etöö

2004/2005. õppeaastal laekus 19 013 ankeeti, mil-lest 9632 täideti sügissemestril ja 9381 kevadsemestril. Kokku hinnati 557 õppejõudu ja 803 ainekursust. Lae-kunud ankeetidest 20% hindasid avatud ülikooli ja 80% päevase õppe ainekursusi/õppejõude. Avatud ülikoolis hinnati 170 õppejõudu ja 210 ainekursust ning päeva-õppes 488 õppejõudu ja 676 ainekursust. Enamikule (79%) vastanutest oli hinnatav aine kohustuslik, 13%-le valikaine ja 7%-le vabaaine.

Kokkuvõtvalt on küsitlusest näha, et peamiselt mõju-tab hinnanguid ainekursusele/õppejõule:• ainekursuse kohustuslikkus – võrreldes valik- ja va-

baaine kuulajatega käivad kohustusliku aine kuulajad rohkem kõigis loengutes; vaba- ja valikaine kuulajatel on huvi ainekursuse vastu suurem kui kohustusliku aine kuulajatel; kohustusliku aine kuulajad hindavad ainet rohkem raskeks ja väga raskeks ning valik- ja vabaaine kuulajad lihtsaks;

• õppevorm – avatud ülikoolis on kõigil loengutel käi-jate osakaal ligi kaks korda suurem kui päevaõppes, mis on ilmselt tingitud avatud ülikoolis vähesest au-ditoorse töö hulgast;

• loengute külastatavus – mida harvemini külastatak-se loenguid, seda vähem hinnatakse õppejõu esitust selgeks ja arusaadavaks, seda vähem ollakse kursis ainekursuse eesmärkidega juba kursuse alguses ning seda vähem hinnatakse kursusel osalemist tulemus-likuks;

• huvi ainekursuse vastu – mida suuremaks hinnatakse huvi ainekursuse vastu, seda rohkem käiakse loengu-tel;

• aine raskusaste – mida raskemaks hinnatakse ainet, seda kriitilisemalt suhtutakse õppejõu aineesitusse, seda rohkem leitakse, et ainekursuse eest antakse liiga vähe ainepunkte ning seda rohkem peetakse ainekursusel osalemist vähetulemuslikuks.

4.4. Õppetegevuse arendus

4.4.1. Õppeinfosüsteem

ÕISi arendamise eesmärk on jätkuvalt hea kooskõla ülikooli pidevalt täienevate vajadustega ning püüd luua kasutajatele veelgi mugavam töökeskkond.

2005. aastal uuendati õppeinfosüsteemi ja perso-naliandmebaasi omavahelist andmevahetust, persona-liandmebaaasi lisanduv on nüüd samal hetkel nähtav ka ÕISis. Samuti ühtlustati õppetulemuste vormistamist, mis peaks tagama andmete parema kvaliteedi üliõpilaste õppetöö kajastamisel.

Kogu õppeprotsessi hõlmav süsteem täienes üli-õpilastele võimalusega esitada õppetoetuste taotlusi õppeinfosüsteemis. Samuti toodi õppeinfosüsteemi keskkonda ainekursuste ja õppejõudude hindamise an-keetide täitmine ning statistilise tagasisside edastamine õppejõududele. Mõlemad uuendused on märkimisväär-selt keskkonnasäästlikud, vähendades olulisel määral paberikulu.

4.4.2. Õpetamise ja ainekursuste hindamine

Alates 2005/2006. õppeaastast rakendusid õpetamise ja ainekursuste hindamises olulised muudatused. Kui va-rem viidi õpetamise ja ainekursuste hindamise küsitlus läbi paberil ja see oli üliõpilastele vabatahtlik, siis alates 2005/2006. õppeaastast toimub õpetamise ja ainekur-suste hindamine ankeedi vormis õppeinfosüsteemis ja see on üliõpilastele kohustuslik. Ankeedi täitmine pole kohustuslik doktorantidele, residentidele, külalis- ja välis-külalisüliõpilastele, kuid soovi korral võivad nad seda teha. Üliõpilased hindavad vastaval semestril kõiki toimuvaid ainekursusi (v.a ainult doktorantidele või ainult residenti-dele mõeldud ainekursused) ja õppejõudude õpetamist. Hindamise tulemustega saab õppejõud ja struktuu-riüksuse juht tutvuda õppeinfosüsteemis pärast jooksva

28

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Õ

ppet

öö

semestri lõppu, kui õppeaines toimunud eksamite ja arvestuste tulemused on selgunud. Lähtudes vastustest neile küsimustele, mis hindavad õppejõudu ning tema õpetamisoskusi, hakatakse iga õp-peaasta hindamise tulemuste põhjal välja andma aasta õppejõu auhindu. Igas valdkonnas (socialia, humaniora, realia et naturalia ja medicina) valitakse välja kaks oma valdkonna parimat õppejõudu.

4.4.3. Programmipõhine õpe

2005. a rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja ma-gistriõppe arenduse märksõna on programmipõhine õpe. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel alustas Tartu Ülikool kevadsemestril üleminekut programmipõhisele õppele, sätestades jaanuaris programmipõhise õppe põhialused. Programmipõhise õppekorralduse eesmärk on vastata paindlikult ühiskonna vajadustele, kaasates osapooltena õppureid, tööandjaid ja ülikooli ning ta-gades samas akadeemilise õppetöö kvaliteedi nõuete täitmise. Programmi all mõistetakse terviklikku hari-dusteenust, mis hõlmab õppekava arendust, õppetöö sisulist korraldust, vajalikku turundustegevust, kaasne-vaid tugiteenuseid ning programmi haldamist vastavalt ülikooli üldistele eesmärkidele. Programmi akadeemiline sisu põhineb õppekaval. Programmi vahetu korraldaja on programmijuht, kes koordineerib programmi alusel läbiviidavat õppetööd, korraldab programmi turundus-tegevust ja nõustab osapooli, tagades õppeprogrammi tulemusliku toimimise ja kvaliteedi. Nõuandva organina strateegilistes küsimustes moodustatakse iga program-mi juurde programminõukogu, kuhu kuuluvad ülikooli, tööandjate ja üliõpilaste esindajad. Avatud ülikooli õppe-vormis mindi programmipõhisele õppekorraldusele üle 1. septembril 2005. a. Tööd alustas 40 programmijuhti ja 21 programminõukogu. Üleminek jätkub aastal 2006, ülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magist-riõppe täielik üleminek programmipõhisele õppele toi-mub 1. septembriks 2006. aastal.

4.4.4. Doktoriõppe arendus

2005. a aprillis võttis TÜ nõukogu vastu otsuse dokto-riõppe arendamiseks (vt ka punkt 4.2.2.). Doktoriõppe korraldamises järgitakse tulemusliku juhendamise, tõhu-sa edasijõudmise kontrolli ja struktureeritud õppekava-de põhimõtteid.

Alates 2005/2006. õppeaastast sõlmitakse dokto-randi, juhendaja(te) ja ülikooli vahel doktoriõppe lepe, et tagada doktorandi ja juhendaja tulemuslik koostöö ning kindlustada doktorandi teadustöö rahaliste vahen-ditega. Doktoriõppe leppele lisandub doktorandi indivi-duaalplaan. Sama õppeaasta kevadsemestrist võetakse doktorantide atesteerimise aluseks doktorandi indivi-duaalplaan, mille täitmist hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides, atesteerimistulemus kajastatakse õppe-infosüsteemis.

RAKi meetme 1.1. rahastamisel alustas sügissemest-rist tegevust 6 doktorikooli keeleteaduse ja -tehnoloo-gia, majandusteaduse, materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia, ökoloogia ja keskkonnateaduste, käitumis- ja terviseteaduste ning biomeditsiini ja biotehnoloogia alal. Doktorikoolide põhieesmärk on organiseerida õppekava täitmist parimate õppejõudude abil (ainete õpetamine, juhendamine ja parima infrastruktuuri ka-sutamine uurimistööks) ja korraldada uute eriala- ning valikkursuste loomist.

RAKi meetme 1.1. raames alustati 2005. aasta mais kolmeaastase projektiga „Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse süsteem“. Projekti partnerid on kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid. Soo-vitatavad meetmed kujundatakse Eesti olukorda, või-malusi, kogemusi ja arenguvajadusi arvestades. Selleks kaasatakse Eesti ja välismaist teaduspotentsiaali ning arvestatakse Euroopa kõrgharidus- ning teadusruumis toimuvaid suundumusi. Projekti tulemused suunatakse ülikoolidele, valitsusasutustele ja kõikidele doktorikraa-diga tippspetsialistide rakendamisest huvitatud asutus-tele ja ettevõtetele.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

29

Õpp

etöö

30 Tartu Ülikooli doktoranti osales 1. juunist kuni 31. detsembrini 2005. a rahvusvahelises projektis ProComDoc (Improving Generic and Professional Communication of Doctoral Graduates across Europe), mida fi nantseeris Euroopa Komisjon (Researchers in Europe Initiative). Projekti koordineeris Pariisi Pierre ja Marie Curie Ülikool.

Projekti eesmärk oli tutvustada laiemale avalikkusele ja eelkõige tööandjatele doktoriõppe eesmärke.

4.4.5. Tuutorlus

Alates 1997. aastast toimib ülikoolis üliõpilasnõustami-se osana tuutorlussüsteem ja tuutorite koolitus. Tuutor on üliõpilasnõustamise alase ettevalmistuse saanud üli-õpilane, kes abistab esimese aasta üliõpilasi õppetöö ja üliõpilaseluga seotud küsimustes. Tuutorina tegutsemine on vabatahtlik ja viimase viie aasta andmed näitavad üli-õpilaste jätkuvat huvi. 2005. a lõpus esimese aasta üli-õpilaste hulgas korraldatud küsitlus näitab, et värskelt ülikooliõpinguid alustanud üliõpilased hindavad kõrgelt vanema aasta üliõpilase abi ja peavad tuutorlust oluli-seks. Küsitlemine toimus 46 õppekava üliõpilaste hulgas (sh Narva kolledžis ja õigusinstituudis), kus tuutorid te-gutsesid. Küsitlusele vastas 1418 üliõpilast, mis moodus-tab 77% nendel õppekavadel Tartu Ülikoolis õppivatest esimese aasta üliõpilastest. 93% küsitletutest osalesid infotundides ja pidasid saadud infot kasulikuks. Peamised teemad, mida infotundides käsitletakse, on õppekorral-dus ja õppeinfosüsteem, konkreetse õppekava tutvustus, üliõpilaste õigused ja kohustused ning õppetööväline te-gevus (vt tabel 4.3.).

4.4.6. Karjääriteenused üliõpilastele

Karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talituse peamine eesmärk on olla sillaks üliõpilaste, vilistlaste ja tööandja-te vahel, aidata kaasa üliõpilaste ja vilistlaste sisenemisele tööjõuturule, toetada üliõpilaste toimetulekut psühho-loogiliste probleemidega. Selleks, et aidata kaasa lõpe-tanute tööjõuturul edukale toimetulekule, korraldab talitus karjääriteemalisi seminare ja koolitusi ning töö-andjate tutvustusi. Talitus pakub üliõpilastele ja vilistlaste-le ka individuaalset karjäärinõustamist ja tööturuinfot.

Kõige rohkem on kasutust leidnud töö- ja prakti-kakohtade vahendamise elektrooniline andmebaas – töövahenduskeskkond. Nimetatud keskkond võimal-dab tööandjatel sisestada töö- ning praktikapakkumisi. Samasse keskkonda saavad oma CV-d ja töösoovid jätta tudengid ja vilistlased. Töövahenduskeskkonnaga on lii-tunud 400 ettevõtet ja vahendatud tööpakkumiste hulk on 463.

Tööpakkumised jaotusid järgnevalt: spetsialist 58,2%, ametnik 11,5%, teenindus-müügitööta ja 9,3%. Valdkon-niti otsiti töövahenduskeskkonna kaudu kõige enam inimesi haridusasutustesse (17,3%) ja infotehnoloogia-ga tegelevatesse fi rmadesse (10,4%). Piirkondadest olid enim esindatud Tartu (43,4%) ja Tallinn (31,5%). Tööot-sijatena on liitunud 600 tudengit ja vilistlast.

4.4.7. Üliõpilaste psühholoogiline nõustamine

Kokku viidi 2005. aastal läbi 172 individuaalset kon-sultatsiooni, nendest esmakordseid 104. Abivajajatest 76% olid naistudengid. Enam tudengeid käis fi losoofi a-,

Õppeaasta 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006*

Tuutorid Eesti üliõpilastele 56 49 54 74 76 95

Tuutorid välisüliõpilastele 18 23 20 23 22 20

* sügissemestri andmed

Tabel 4.3. Tuutorite arv õppeaastate lõikes.

30

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Õ

ppet

öö

sotsiaal-, bioloogia-geograafi a-, haridus-, arsti-, füüsika- keemia- ja matemaatika-informaatikateaduskonnast.

Kõige enam pöörduti psühholoogi poole esimesel (32 tudengit) ja neljandal kursusel (24 tudengit). Kõige sagedasemad pöördumiste põhjusteks olid suhteprob-leemid (26% pöördumistest), depressiivsus ja masendus (16% pöördumistest) ning õpiprobleemid (11 % pöör-dumistest).

4.4.8. E-õpe

2005. a kasvas Tartu Ülikoolis hüppeliselt e-kursuste arv (joonis 4.4.) ning e-kursustel osales ca 8500 õppijat. Kõige rohkem on e-kursuseid registreeritud majandus-teaduskonnas (53), matemaatika-informaatikateadus-konnas (50), Pärnu kolledžis (44), fi losoofi ateaduskon-nas (38) ja sotsiaalteaduskonnas (32). E-õpet kasutati nii avatud ülikoolis kui ka statsionaarses õppes taseme- ja täienduskoolituses. Enamasti ei olnud tegemist 100% veebipõhiste kursustega, vaid e-õpet kasutati kombi-neeritult auditoorse õppega üliõpilaste iseseisva töö toetamiseks. Enamik e-kursusi olid eestikeelsed, võõr-keelseid kursusi oli vaid 6.

2005. a jätkus Eesti Sotsiaalfondi meetme 1.1. pro-jekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus e-õppe arenduse kaudu (REDEL)” elluviimine. Selle pro-jekti raames toimus 2005. aastal mitmekülgne tegevus:• toetati uute e-kursuste loomist 38 AP ulatuses ning

10 videoloengu loomist;• toetati 50 TÜ õppejõu osalemist e-õppe koolitustel;• töötati välja uued e-õppe koolituskursused õppe-

jõududele;• töötati välja veebipõhise õppe tuutorite profi ilide

kirjeldused;• töötati välja veebipõhine koolituskursus õppijatele

„Õppimine e-kursusel“, kus osales 94 TÜ üliõpilast;Tartu Ülikool osales partnerina mitmetes rahvus-

vahelistes e-õppe projektides (vt ka punkt 6.3.2.): Soc-ratese Minerva UNIVe projekt, Phare õpetajakoolituse projekt, Leonardo projekt eTeacher. UNIVe projekti raa-mes toimus varasemate Euroopa Liidu e-õppe projek-tide tulemuste analüüsimine ning võrgustikul põhineva e-ülikooli mudeli väljatöötamine. Phare õpetajakoolituse projekti raames töötati välja 5 veebipõhist täienduskoo-lituskursust üldhariduskoolide õpetajatele õpetamisest multikultuurilises keskkonnas. eTeacheri projekti raa-mes on valmimas üldhariduskoolide õpetajatele suuna-tud koolituskursus „E-õppe kasutamine koolis“. Alates

Joonis 4.4. Ülikooli e-kursuste arv 1999–2005.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

31

Õpp

etöö

1. oktoobrist 2005 koordineerib TÜ Socratese Minerva B-Learn projekti, mille eesmärk on õppejõudude aitami-ne efektiivsete veebipõhise ja auditoorse õppe kombi-neerimismudelite väljatöötamisel.

23. detsembril 2005. a võttis TÜ nõukogu vas-tu e-õppe strateegia 2006–2010 (vt http://www.ut.ee/118867), kus tuuakse välja e-õppe arendamise strateegilised ülesanded. Ülikooli e-õppe strateegia toe-tab õppetöö paindlikkuse suurendamist, uute sihtrüh-made kaasamist, ülikooli rahvusvahelistumist ning õppe kvaliteedi tagamist.

4.4.9. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

2004/2005. õppeaastal esitati 1544 taotlust varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks, millest enamik-ku tunnustati täielikult, varasemaid õpinguid arvestati rohkem kui 20 000 ainepunkti ulatuses. Kolmandik taot-letavatest ülekannetest oli sooritatud ette kokkulepitud õpingute käigus kas teistes Eesti kõrgkoolides või välis-ülikoolides. Tööd alustas varasemate õpingute ja tööko-gemuse arvestamise kvaliteedi tagamise komisjon.

2005. aastal viidi lõpule kaks rahvusvahelist projekti – Refi ne ja Valex, Refi ne projekti käigus töötati välja ja katsetati Eestis uudse meetodina töökogemuse hinda-mise portfelli, Valexi projekti käigus töötati välja ja katse-tati eneseanalüüsi kursust.

4.5. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

4.5.1. Kõrghariduse esimese astme lõpetamine

Kõrghariduse esimese astme õppe lõpetas 2005. a jook-sul 2262 üliõpilast (2004. a – 1817, 2003. a – 1767, 2002. a – 1488, 2001. a – 1327), nendest 341 avatud ülikooli üliõpilast ja 166 eksterni. Võrreldes varasemate aasta-tega, on märgatav õppekava täies mahus täitnute arvu

kasv, mille põhjuseks on esimeste 3+2 bakalaureuseõppe lõpetajate lisandumine (640 lõpetanut). Cum laude dip-lomiga lõpetas oma õpingud 76 üliõpilast, mis moodus-tas 3,6% lõpetanute üldarvust (2004. a – 2,5%, 2003. a – 2,9%; 2002. a – 3,5%; 2001. a – 5,1%; vt lisa 4.6.).

4.5.2. Magistriõppe lõpetamine

425 üliõpilast kaitses 2005. aastal magistritöö. Nendest 57 lõpetasid 3+2 magistriõppe, kellest omakorda 3 lõ-petas cum laude diplomiga. Enim lõpetanuid 3+2 õppe-kavadel andis majandusteaduskond (vt lisa 4.7.).

4.5.3. Doktoriõppe lõpetamine

2005. aastal kaitsti ülikoolis 73 doktoritööd ning kait-ses 2 ülikooli doktoranti väitekirja välisülikooli juures (Turu ja Århusi ülikoolis). Kõige enam kaitsti doktoritöid bioloogia-geograafi a- (19), arsti- (17) ja fi losoofi atea-duskonnas (14). Vähem kui nelja aastaga jõudis kaitsmi-seni 5 doktoranti, nominaalajaga lõpetas 20 doktoran-ti. 28% 2005. aastal kaitsnud kraaditaotlejatest lõpetas oma doktoritöö pärast doktoriõppest eksmatrikuleeri-mist. Kaks kaitsnut olid alustanud doktoriõpinguid 1993. aastal ning üks 1994. a. Noorim doktorikraadi oman-danu oli 27-aastane ja vanim 72-aastane. Doktorikraadi omandanute keskmine vanus oli 35 aastat (vt lisa 4.8.).

4.5.4. Teised lõpetamised

Arstiteaduse internatuuriõppe lõpetas 2005. aastal 5 üliõpi-last, nendest 2 eksternina. Residentuuriõppe lõpetas 7 resi-denti, arst-residentidest lõpetasid õpingud 74 (vt lisa 4.9.).

Anti välja kokku 202 õpetaja kutsetunnistust, neist 109 õpetajakoolituse kutseaasta lõpetajatele. 95 üliõpi-last läbisid õpetajakoolituse paralleelselt erialaõpingute-ga (vt lisa 4.10.).

32

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Õ

ppet

öö

4.5.5. Eksmatrikuleerimine

2005. aastal eksmatrikuleeriti Tartu Ülikoolist kokku 5212 erineva õppeastme ja õppevormi üliõpilast. Nen-dest 2502 üliõpilast ehk 48% eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus. Suurim lõpetanu-te osakaal eksmatrikuleeritute hulgas oli kõrghariduse esimese astme päevaõppe õppevormi üliõpilaste seas (50,9%), väikseim doktoriõppes (37,2%). Muudest põh-justest on kõrghariduse esimese astme õppe üliõpi-laste lahkumisel ülikoolist sagedasem õpingute katkes-tamine omal soovil ja järgmisena õppe lõpukuupäeva möödumine. Esimesel semestril katkestas õpingud 397 päevaõppe ja 28 avatud ülikooli üliõpilast. Magistri- ja doktoriõppes on suurem osakaal õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu eksmatrikuleeritutel (magistriõppes päevaõppes 30,4% ja avatud ülikoolis 27,4%, doktoriõp-

pes 43,4%; vt lisa 3.13.).

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

33

Tead

ustö

ö

5. TEADUSTÖÖ

Edukas teadustöö on tänapäevase ülikooli toimimise alus. Teadustöö peamised näitajad on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusartiklid. Kolleegide tunnustus mitme-suguste teaduspreemiate näol on tõendus kvaliteedist ning tasemest. Kvaliteedi loomiseks ja hoidmiseks on ülikoolil vaja rahvusvahelise ettevalmistusega loomin-gulisi inimesi, teadustööks soodsat keskkonda ning ra-halisi vahendeid. Ühtviisi tähtsad on nii laborid, tehnika, raamatukogu, sobivad ruumid ja kommunikatsioonivõi-malused kui ka loomingulised ja rahvusvaheliselt avatud inimesed. Jätkusuutliku teadustegevuse jaoks on ülikoolil vaja eelkõige võimekaid inimesi, nende aega, pühendu-must oma erialale, loovust uudsete ideede genereerimi-sel ning ressursse, et potentsiaalseid ideid ning võimeid realiseerida.

Tartu Ülikooli teadlased avaldasid 2005. aastal 2760 teadusartiklit. Tartu Ülikoolis tehtava teadustöö maht moodustas kogu Eesti ülikoolides tehtava teadustöö mahust umbes poole. 20% võrra suurenes eri allikatest pärit teadus- ja arendustöö lepingute maht. Kasvas nii rii-gisiseste kui ka välislepingute hulk, eriti tähelepanuväärne oli välislepingute mahu suurenemine. Välismaised organi-satsioonid fi nantseerisid 18% Tartu Ülikooli teadustööst. Keskmisest rohkem oli teadusrahasid ühe akadeemilise töötaja kohta muuseumides, raamatukogus, tehnoloogia-instituudis, mereinstituudis, füüsika instituudis, Euroopa kolledžis, bioloogia-geograafi ateaduskonnas ja füüsika-keemiateaduskonnas. Riigisiseselt oli olulisemaks suundu-museks Eesti üldist arengut toetavate projektide rakendu-mine. Teaduse interdistsiplinaarse edendamise eesmärgil

jätkasid tööd valdkondlikud komisjonid.

5.1. Teaduspreemiad

Aasta oli ülikooli teadlastele tunnustusterohke (vt lisa 5.6. Olulisemad autasud 2005. a). Riikliku teadustöö

preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai akadeemik Ilmar Koppel. Aastapreemiad eelne-va nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest sai keemia- ja molekulaarbioloogias Maia Kivisaar uurimuste tsükli „Bakteriogenoomi mu-tagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes“ eest; arstiteaduses Jaanus Harro afektide neurobioloogiliste regulatsioonide alaste uurimistöö-de eest; sotsiaalteadustes Jüri Allik eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest; tehnikateadustes füüsika instituudi teadlased Ants Lõh-mus ja Rünno Lõhmus koostöös TTÜ teadlaste Jakob Kübarsepa ja Irina Hussainovaga tööde tsükli „Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks“ eest. Vabarii-gi Presidendi Kultuurirahastu poolt välja antava noore teadlase preemia laureaadiks 2005. aastal oli füsioloogia instituudi vanemteadur Sulev Kõks. Eesti Rahvuskultuuri Fond tunnustas akadeemik Harald Kerest tema elutöö eest teoreetilise füüsika vallas ning teaduse kui rahvus-kultuurist lahutamatu osa aastatepikkuse populariseeri-mise eest.

Stomatoloogia ja sisekliiniku õppejõudude osalusel avaldatud töö (Ülle Voog, Per Alstergren, Sören Eliasson, Edvitar Leibur, Riina Kallikorm, Sigvard Kopp. „The prog-ression of radiographic changes in the temporoman-dibular joints of patients with rheumatoid arthritis in relation to infl ammatory markers and mediators in the blood“) tunnistati ajakirja Acta Odontologica Scandina-vica poolt 2005. a parimaks artikliks. TÜ psühhiaatriaklii-niku vanemteadur E. Maron sai heade teadustulemuste eest kaks mainekat preemiat. Ühe omistas talle uuringu “Serotonin function in panic disorder“ eest Eurpean College of Neuropsychopharmacology, teise World Fe-deration of Societies of Biological Psychiatry (Lundbeck International Neuroscience Foundation Sponsorship Award 2005).

Professorite M. Mikelsaare ja M. Zilmeri juhitava töögrupi tööd tunnustati 2005. a tehnoloogiapreemia “Parim Tartu ülikoolide leiutis (piim happe bakter ME-3)”

34

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Te

adus

töö

omistamisega. Uuringud selgitasid laktobatsilli tüve ME-3 probiootilisi omadusi (Eesti Patendiamet, patent nr 12/P200100356, 19.12.2005).

Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetooli tööd kultuuridevahelise dialoogi arendamisel tunnustati 27. novembril 2005 Barcelonas EuroMedi auhinnaga.

Haridusteaduskonna õppejõud dotsent P. Luik ja lektor K. Kõiv pälvisid Haridus- ja Teadusministeeriumi kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiad.

Käitumis- ja terviseteaduste tippkeskuse töörühm osales 2005. aasta Euroopa Descartes’i teaduspreemia saanud sotsiaaluuringu projektis.

5.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid

Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid on olulised insti-tutsioonid teadustöö efektiivsuse suurendamisel.

2005. aastal jätkas ülikoolis kuus Eesti teaduse tippkeskust:TÜ Füüsika Instituut (juht prof Ergo Nõmmiste);Keemia ja materjaliteaduse tippkeskus (juht prof Ilmar Koppel);Alus- ja rakendusökoloogia keskus (juht prof Olevi Kull);Geeni- ja keskkonnatehnoloogia tippkeskus (juht prof Toivo Maimets);Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus (juht prof Raivo Uibo);Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus (juht prof Jaanus Harro).Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt vahenda-

tava „Teaduse tippkeskuste programmi“ raames otsus-tati Tartu Ülikooli tippkeskuste infrastruktuuri ajakohas-tamist rahastada kokku 80,5 miljoni krooni ulatuses.

Doktorikoolide loomise eesmärk on korraldada dok-toriõpet veelgi tõhusamalt, kaasates vastava eriala pari-maid õppejõude ja teadlasi.

2005. aastal loodi SA Innove toetusel Tartu Ülikoolis kuus doktorikooli:1. Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool (juht prof Juhan Sedman).

Doktorikool on loodud Tartu Ülikooli bioloogia-geograafi ateaduskonna juurde, partneritena osale-vad Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool.

2. Keeleteaduse- ja tehnoloogia doktorikool (juht prof Karl Pajusalu).Doktorikooli kuuluvad Tartu Ülikooli fi losoofi atea-duskonna viis osakonda ja arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetool, partneritena osalevad Eesti Keele Instituut ja TTÜ Küberneetika Instituut.

3. Käitumis- ja terviseteaduste doktorikool (juht prof Jaanus Harro).

Doktorikool on loodud Eesti käitumis- ja tervisetea-duste keskuse juurde, koostööpartnerid on Tervise Arengu Instituut ja Tallinna Ülikool.

4. Majandusteaduse doktorikool (juht prof Raul Eamets).Doktorikool on moodustatud Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna juurde, koostööpartnerid on Tallin-na Tehnikaülikool ja Eesti Pank.

5. Materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktori-kool (juht prof Jaak Kikas).Doktorikool on loodud Tartu Ülikooli füüsika-kee-miateaduskonna ja füüsika instituudi juurde, koos-tööpartnerid on Tallinna Tehnikaülikool ning Keemili-se ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

6. Ökoloogia ja keskkonnateaduste doktorikool (juht prof Olevi Kull).

Doktorikool on rajatud alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse juurde, koostööpartnerid on Eesti Maa-ülikool ja Tallinna Ülikool.

Tartu Ülikool osaleb partnerina veel kolmes doktorikoolis:Uute tootmistehnoloogiate ja -protsesside doktorikool (koordineerib TTÜ);Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool (koordineerib TTÜ);Kasvatusteadusealase doktoriõppe kvaliteedi tõstmise doktorikool (koordineerib TLÜ).

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

35

Tead

ustö

ö

5.3. Silmapaistvamad teadustulemused

Usuteaduskond2005. a töötas teaduskond sihtfi nantseeritava teadus-teemaga “Religioossuse dünaamika tsivilisatsioonis”, millega olid integreeritud kõik teaduskonna grandid. 12.–15.03.2005 korraldati religioonipedagoogika rah-vusvaheline konverents “European Network for Reli-gious Education in Contextual Approaches”. Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool korraldas aprillis traditsioonilise 7. rahvusvahelise assürioloogiasümpoo-sioni teemal “Mesopotaamia ja Vahemere regioonid”.

ÕigusteaduskondOrganiseeriti rahvusvaheline konverents “European Le-gal Harmony: Goals and Milestones” ning Euroopa tsiviil-koodeksi peakomisjoni töösessioon Tartus. Konverentsi ajaks ilmus juubelikogumik „Juridica International 2005“. Oluline oli ka Granö-keskuses Tartu ja Turu ülikooli esimene ühissümpoosion konstitutsiooniõiguse vald-konnas „Towards New European Constitutionalism“. Sümpoosionil olid arutusel suveräänsuse kontseptsiooni muutused, demokraatia EL-s, inimõigused ning Euroo-pa Põhiseaduse Lepingu normihierarhia. Teaduskonnas kaitsti kaks doktoritööd.

ArstiteaduskondTeaduskonnas kaitsti 18 doktorikraadi, neist kaks välis-maal. Kaitsmiseni jõudsid ka esimesed neuroteaduse õppekava doktorandid. PubMed Medline’i andmebaasi (National Library of Medicine, U.S.A.) põhjal avaldasid teaduskonna töötajad ja doktorandid kokku 108 artiklit. Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus jätkas gran-dilepingu täitmist, mille raames korraldati biomeditsiini valdkonnas kolm rahvusvahelise osalusega koolituskur-sust nii arstiteaduskonna kui ka teiste teaduskondade kraadiõppuritele. Täies mahus käivitus molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskuse Marie-Curie Host Fellows-hips for Transfer of Knowledge’i projekt. Füsioloogia

instituudis (vanemteadur S. Kõks, teadur H. Luuk) are-tati hiired, kellel on välja lülitatud volframiini geen. Sel-lest hiireliinist loodetakse abi emotsionaalsete häirete ja suhkrutõve molekulaarsete mehhanismide selgitamisel. Kliinilise teaduse vallas on oluline erialadevahelise en-doteelikeskuse rajamine. Keskuse raames toimub tihe koostöö mitmete kliiniliste institutsioonide ja biokeemia instituudi vahel. Professorite M. Mikelsaare ja M. Zilmeri juhitava töörühma laktobatsilli tüve ME-3 probiootili-si omadusi selgitava töö tulemusel saadi patent (Eesti Patendiamet, patent nr. 12/P200100356, 19.12.2005).

Filosoofi ateaduskondAjaloo osakonnas sai trükikõlblikuks kogumik „Archaeo-logical Research in Estonia 1865–2005” (toim V. Lang ja M. Laneman), mis on esimene köide uuest, rahvusvaheli-se toimetuskolleegiumiga sarjast „Estonian Archaeology“, kus järgnevatel aastatel on kavas avaldada monograafi -lised uurimused Eesti arheoloogiast kõige vanematest aegadest kuni uusajani. Valmis E. Kõresaare monograafi a “Elu ideoloogid: kollektiivne mälu ja autobiograafi line minevikutõlgendus eestlaste elulugudes”. Seoses 1905. a revolutsiooni aastapäevaga korraldati koos Õpetatud Eesti Seltsiga rahvusvaheline ajalookonverents „100 aas-tat ülemaalisest rahvaasemike koosolekust Tartus“, mil-les osales ettekandjaid ka Saksamaalt, USA-st, Kanadast, Lätist. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna saa-vutustest väärib märkimist monograafi a „Meadow Mari Prosody“ ilmumine (I. Lehiste, P. Teras, T. Help, P. Lippus, E. Meister, K. Pajusalu, T.-R. Viitso). Germaani-romaani fi -loloogia osakonna saavutuseks oli inglise-eesti eksitussõ-nastiku valmimine (E. Veldi, I. Anvelt, A. Allas). Kirjanduse ja rahvaluule osakond koostöös Eesti Kirjandusmuuseu-miga korraldas Tartus Rahvusvahelise Rahvajutu-Uurijate Seltsi (International Society for Folk Narrative Research) XIV kongressi “Folk Narrative Theories and Contempo-rary Practices”, kus osales üle 250 folkloristi ja etnoloo-gi 35 riigist. Vene ja slaavi fi loloogia osakond andis välja kaks sõnastikku: vene-eesti turismi- ja puhkesõnastiku (E. Veldi, I. Külmoja, O. Palikova, U. Erik) ja vene-eesti

36

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Te

adus

töö

tervishoiu ja sotsiaaltöö sõnastiku (E. Raeste, V. Štšadneva, E. Vaigla, N. Karasjova).

Bioloogia-geograafi ateaduskondGeograafi a instituudis jätkati projektide läbiviimist, mis põhinevad innovaatilisel mobiilpositsioneerimise mee-todi kasutamisel. Maastiku aineringe pikaajaliste uurin-gute alusel on leitud, et veekogude puhverkooslustest on osutunud efektiivseimateks hall-lepikud nii fosfori kui isegi lämmastiku sidumisel. Esmakordselt maailmas määrati veekoguäärsetes puhverkooslustes N2 ja N2O emissiooni vahekord denitrifi katsiooniprotsessis. Seda võimaldas uus He-O meetod, mis töötati välja koos-töös teaduskeskuse Zentrums für Agrarlandschafts-forschung teadlastega. Kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) emissiooni mõõtmise tulemusena selgus, et ehkki tehismärgaladelt toimub suhteliselt intensiivne metaa-ni ning kohati ka naerugaasi ja süsinikdioksiidi voog, on nende osakaal globaalses voos siiski tühine. Inimese ge-noomika uuringute alal oli oluliseks artikli “Segmental duplications and gene conversion: Human luteinizing hormone/chorionic gonadotropin gene cluster” aval-damine ajakirja Genome Research erinumbris Human Genome Variation. Inimpopulatsioonide emaliinide uu-ringute alal publitseeriti mitu olulist artiklit, sh ajakirjas Science ja PLOS Biology . Looduskaitselise metsaöko-loogia töörühmalt ilmus eriala juhtivates rahvusvahe-listes ajakirjades üheksa artiklit, trükki võeti vastu neli. Neis tõestatakse, et metsamaa sisestruktuur on viimasel ajal tugevasti vaesunud. Suure majandusliku ja loodus-kaitselise tähtsusega on avastus, et metsade struktuuri targalt säilitav majandustegevus on paljudele haruldas-tele liikidele ohutu (A. Lõhmus jt). Samas näidati, et atraktiivsete tehisstruktuuride abil võib tõsta küll liiki-de esinemissagedust, kuid ühtlasi võib langeda isendi-te sigivus (R. Mänd jt). Üldzooloogias oli teadustöö üks põhisuundi transkriptsioonifaktorite GATA2 ja GATA3 ning nende sihtmärkgeenide funktsiooni uurimine urogenitaal- ja närvisüsteemi ning kõrva ja südame are-nemises, milleks kasutati vastava geeni puudega mudel-

hiiri. Tulemused on olulised nii arengu- ja neurobioloogia kui ka meditsiini seisukohalt.

Füüsika-keemiateaduskondKoostöös tehnoloogiainstituudiga oli edukas kompuu-terfüüsika suund (A. Aabloo, H. Kasemägi, A. Liivat). Tegeldi ioonjuhtivuse uurimisega polümeersetes elekt-rolüütides, kasutades arvutisimulatsioone, peamiselt molekulaardünaamikat; väikese molekulmassiga polüe-tüleenoksiidi kristallides ioonjuhtivuse modelleerimisega ja juhtivusmehhanismide selgitamisega. Oluline oli ioon-juhtivusega akude elektrolüütide uurimine. Tulemuste alusel ilmus viis rahvusvahelisel tasemel artiklit ja kaitsti üks doktoritöö.Jätkati laia keelutsooniga dielektriliste metalloksiidide uuringuid (J. Aarik, K. Kukli, A. Aidla, L. Pung, V. Sammel-selg). Tegeldi Hafniumi dioksiidi (HfO2) aatomkihtsades-tusel ja sadestatud kilede omaduste uuringutega koos-töös füüsika instituudi, Helsingi Ülikooli keemiaosakonna anorgaanilise keemia laboratooriumi, Uppsala Ülikooli Ångströmi laboratooriumi ja Valladolidi Ülikooli füüsika-lise elektroonika osakonnaga. Kokku publitseeriti seitse rahvusvahelisel tasemel artiklit.Optimeeriti kõrgtemperatuurse kütuselemen-di katoodi keemiline koostis (E. Lust, E. Möller, I. Kivi, S. Kallip), mis on oluline uuetüübiliste voolualli-kate edasiarendamiseks. Töö tulemused on publitsee-ritud viies rahvusvahelise tasemega artiklis.

HaridusteaduskondUudne temaatika oli lasteaiast kooli ülemineku uurimine (kodu, lapse ja lasteaiaga seotud tegurid, mis mõjutavad koolis kohanemist ja akadeemilist edukust). Samuti püüti välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamusi, hoiakuid, tead-misi ning nende rahulolu ülikoolis õpetatavaga. Korralda-ti uurimus agressiivsusega seonduvatest teguritest (E. Ki-kas). Jätkati lugema õppimise ja töömälu seoste uurimist. Uuring jätkub ka 2006. a, mil keskendutakse töömälu erinevatele komponentidele. Publikatsioonidest võib eraldi välja tuua M. Padriku artikli „Wortbildungsfähigkeit

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

37

Tead

ustö

ö

der Kinder mit spezifi scher Sprachentwicklungsstörung im Alter von 4-5 Jahren“ ajakirjas Sprache Stimme Gehör ja A. Toomela artikli „Decision-making with incomplete information: Systemic and non-systemic ways of thinking in medicine“ ajakirjas Science and medicine in dialogue: Thinking through particulars and universals.

Kehakultuuriteaduskond2005. a olulisemateks teadustöö tulemusteks võib luge-da vastupidavusliku iseloomuga koormuste poolt esile kutsutud skeletilihase struktuursete ja metaboolsete kohanemisprotsesside selgitamist ning biokeemiliste ja psühholoogiliste parameetrite kui koormuse efektiivsust kajastavate markerite uurimist ja nende metoodilist ra-kendamist treeninguprotsessis. Spordibioloogia ja füsio-teraapia instituudis läbiviidud uuringud vastupidavusliku iseloomuga koormuste mõju kohta skeletilihasraku mo-lekulaarstruktuurile näitasid, et kontraktiilsete valkude isovormide uuenemiskiirus intensiivistub olulisel määral müosiini raskete ahelate (MHC) puhul, kuid samal ajal müosiini kergete ahelate (MLC) uuenemiskiirus ei muu-tu. Olulise tulemusena ilmnes, et ka kontraktiilsete valku-de sisalduse taastumine rakendatud koormuste järel toi-mub eri valkude ja nende subühikute puhul eri kiirusega. Lihaskontraktsioonil nii kineetilist kui metaboolset rolli täitvate müosiini raskete ahelate sisalduse taastekkimi-seks kulub rohkem kui 24 tundi, samas taastub müosiini kergete ahelate ja aktiini sisaldus oluliselt kiiremini. Treeningukoormuste mõju ja efektiivsust kajastavate markerite uurimistulemused näitasid, et vereplasma lep-tiini kontraktsiooni langus võib olla ülemäärase treenin-gukoormuse esimene märk. Uuringute tulemused kinni-tasid samal ajal, et esile ei saa tõsta ühte ja universaalset biokeemilist markerit, vaid oluline on registreerida tree-ninguprotsessi iseloomu arvestades interaktiivsete näi-tajate kompleks, mis võimaldab anda objektiivse hinnan-gu rakendatud koormuse ning sportlase funktsionaalse seisundi ja võimekuse kohta.

MajandusteaduskondLõppenud aasta jooksul avaldasid majandusteaduskon-na õppejõud neli artiklit ajakirjades, mida refereeritak-se andmebaasis ISI Web of Science ja seitse peatükki rahvusvahelistes kirjastustes välja antud monograafi ates (Palgrave Macmillan, Springer, Nova Science ). 2005. aastal oli väga hea koostöö teaduskirjastusega Springer. Prof T. Paas oli Springeri kirjastuses ilmunud monograafi a “Economic Liberalization and Integration Policy. Options for Eastern Europe and Russia” kaastoimetaja. Sama kir-jastuse avaldatud monograafi as “Internationalization and Economic Policy Reforms in Transition Countries” ilmus T. Paasi artikkel “The Baltic Sea Regional Integration and International Trade: A Gravity Model Approach”.

Sihtfi nantseeritava teema “Eesti jätkusuutliku ja ta-sakaalustatud arengu strateegiad ühinemisel Euroopa Liiduga” (prof J. Reiljan) raames ilmus kollektiivne mo-nograafi a “Eesti arengu jätkusuutlikkuse regionaalsed probleemid”. Teise sihtfi nantseeritava teema “Struktuur-sed muutused Eesti tööturul: riskid ja jätkusuutlik areng” (T. Paas) raames jõuti kirjastusega Nova Science lepin-guni monograafi a “Labour Market Flexibility, Flexicurity and Employment: Lessons of the Baltic States” avaldami-seks (toim T. Paas ja R. Eamets).

Juhtimise valdkonna uurimisrühm koostas prof M. Vadi juhtimisel kollektiivse monograafi a „National and International aspects of organizational culture“, mis ilmus 2006. a jaanuaris ning mille koostamisel osalesid nelja riigi esindajad.

Trükiks valmistati ette kollektiivne monograafi a „Es-tonia, the New EU Economy. Building a Baltic Miracle?“, mis ilmub 2006. a veebruaris/märtsis kirjastuse Ashgate väljaandena. Teaduskonnas kaitsti kolm doktoritööd.

Matemaatika-informaatikateaduskondKirjastuses Springer ilmus T. Kollo ja D. von Roseni (Rootsi Põllumajandusülikool) monograafi a „Advanced Multivariate Statistics with Matrices“, kus on kirjeldatud üldiste lineaarsete mudelite parameetrite tõenäosuslik-ku käitumist reaksarenduste kaudu ja antud hinnangud

38

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Te

adus

töö

lähendite headusele. Saadud tulemustel puuduvad kir-janduses teoreetilised analoogid.

Töötati välja uudne tüübisüsteem infovoo turvalisu-se kontrollimiseks sümmeetrilisi krüptimisoperatsioone sisaldavates programmides. Esitati automaatse tüübitu-letuse algoritm kitsendussüsteemide kaudu ning tõestati, et tüübisüsteem on korrektne krüptimisprimitiivi keeru-kusteoreetilise turvadefi nitsiooni suhtes. Tulemused esi-tati artiklis „A Type System for Computationally Secure Information Flow“ (P. Laud, V. Vene).

E. Oja ja A. Lima artiklis „The weak metric approxi-mation property“ (ajakirjas Mathematische Annalen) analüüsiti üht Banachi ruumide teooria klassikalise probleemi (kas kaasruumi aproksimatsiooniomadus on alati meetriline?) olemust uue mõiste, nõrga meetrilise aproksi matsiooniomaduse kaudu. Tõestati, et Banachi ruumi kaasruumi aproksi matsiooni omadus on sama-väärne nõrga meetrilise aproksimatsiooniomadusega.

Konstrueeriti sileda tuumaga teist liiki integraalvõr-randi kiired solverid, lähtudes kvadratuurvalemite mee-todist ning Galjorkin-Sloani meetodist, milles kasutatak-se proovifunktsioonidena kompaktse kandjaga wavelet’e (G. Vainikko).

SotsiaalteaduskondAjakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas jätkus Balti- ja Põhjamaade meediasüsteemide võrdlus, mille tulemusena ilmus kogumik: „The Baltic Media World“. Ilmus Interneti-ajakirjanduse uuringu projekti (COST A20) esimene publikatsioon: H. Harro-Loiti artikkel „Estonia: excamining newspaper change“ (toim R. van der Wurff ja E. Lauk. „Print and online newspapers in Europe. A Comparative analysis in 16 countries“). No-vembris 2005 korraldati ulatuslik Eesti elanikkonna küsitlus „Mina.Maailm.Meedia 2005“, mis osalt kordas 2002. a küsitlust ning võimaldas analüüsida traditsiooni-lise meedia ja Interneti kasutamise seoseid sotsiaalse ja kultuurilise kihistumise, elustiili, väärtuste ning poliitilise aktiivsusega.Avaliku halduse osakonnas avaldati 16 teadus-

artiklit ajakirjades ja kolm monograafi ates. Osaleti Eu-roopa Komisjoni projektis “Study on the Potential and Needs of the New Member States”, mille tulemusena valmis mahukas Eesti riigi avaliku halduse ülevaade. Eksperimentaalpsühholoogia õppetooli põhisuund oli jätkuvalt taju ja isiksuse uurimine. Ilmusid olulised publikatsioonid ajakirjas Science ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the U.S.A. (PNAS). Esimeses neist uuriti 49 kultuurist pärit 3989 inimese vastuseid selle kohta, milline on nende arvates tüüpili-ne nende enda kultuuri esindaja ning võrreldi vastuseid sama kultuuri keskmiste isiksusetesti andmetega. Leiti, et rahvuslik iseloom on stereotüüp, millel puudub reaalne alus ja mille ülesandeks näib olevat rahvusliku identi-teedi säilitamine. USA Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud uurimuses näidati, et anorexia nervosa’t põde-vatel patsientidel on mitmete antikehade sisaldus veres oluliselt suurenenud. Söömishäirega seotud isiksuse eri-pärad on olulises seoses eriti ühe neuropeptiidi (alfa-MSH) vastaste antikehadega, kusjuures korrelatsioon on anoreksia- ja buliimiapatsientidel vastupidine. Uuringu tulemused näitavad, et söömishäirete tekkimises võib olla eriti oluline osa hüpotaalamuse melanokortiinidel. Kokku avaldasid õppetooliga seotud õppejõud, dokto-randid ja järeldoktorandid 15 artiklit ajakirjades, mida jälgitakse ISI Web of Science’i poolt. Psühhofüsioloogia õppetooli teadlased kirjeldasid erine-va uudistava käitumisega rottide toimetulekuviise mit-mesugustes paradigmades, nende tundlikkust pikaajalise stressi suhtes ja erinevust virgatsainete vabanemises ja virgatsaineretseptorite tundlikkuses. Samuti uuriti eri-neva püsisotsiaalsusega rottide tundlikkust pikaajalise stressi suhtes ja kirjeldati uut rottide käitumusliku sea-dumust, mis põhineb võimel kogeda positiivseid emot-sioone. Need eksperimendid on seotud 6. raamprog-rammi integreeritud projektiga Newmood ja jätkuvad 2006. aastal. Koos Karolinska Instituudi prof T. Hökfelti rühmaga avastati isiksuseomaduste seotus hüpotaala-muse neuropeptiididevastaste antikehade tasemega ve-res, tulemused avaldati ajakirjas PNAS. Koostöös TÜMRI

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

39

Tead

ustö

ö

evolutsioonibioloogia õppetooliga käivitati mitme geeni-polümorfi smi määramine kahes longituuduuringus, see töö jätkub 2006. aastal, mil jõutakse ka andmetöötluseni.Politoloogias osakonnas oli kõige tulemuslikum Ida-Eu-roopa siirdeühiskondade uurimine. Semiootika osakon-nas korraldati kolm rahvusvahelist konverentsi ja kaitsti neli doktoritööd.

Eesti mereinstituutUuriti kas ja milliste satelliitide abil on võimalik hinnata vees lahustunud orgaanilise aine hulka. Selgus, et sel-leks on sobiv eksperimentaalne satelliit Advanced Land Imager. Töö tulemusena töötati välja kaugseire algoritm, mille abil saab satelliidilt hinnata nii lahustunud orgaanili-se aine hulka kui ka CO2 küllastust vees. Saadud tulemus võimaldab teha olulisi täpsustusi maailma süsinikuringe uurimisel ning mõistmisel. Euroopa Ihtüoloogiaühingu 11. kongressi ”Võõrka-laliikide“ teemasessiooni rahvusvaheliselt retsenseeritud artiklid ilmusid ajakirja Journal of Applied Ichthyology erinumbris „Introduced non-native fi shes“ milles on panus ka mereinstiuudi teadlastel nii numbri toimeta-misel (kaas-külalistoimetaja instituudi vanemteadur H. Ojaveer) kui ka artikli publitseerimisel (M. Vetemaa, R. Eschbaum, A. Albert ja T. Saat).

Füüsika instituutKoostööleppe raames maailma suurima arvuti- ja TV-kuvarite tootjaga Samsung SDI on vähem kui poole aas-taga loodud vajalik seadmekompleks plasmatelerite ja ekraanimaterjalide omaduste uurimiseks ning alustatud uute materjalide valmistamisega. Tellija hindas uurimis-rühma vahearuandes tulemused väga heaks ning koos-töö plasmatelerite materjalide arenduses jätkub.

Hasselbladi Fondi toel valmistati ette, sisustati kaas-aegse aparatuuriga ning avati füüsika instituudi pinnafüü-sika labori uued tööruumid. Hasselbladi uurimistoetus soodustab instituudis materjalide pindade koostise ja aatomstruktuuri edasisi uuringuid ning stimuleerib Eesti ja Rootsi uurijate edukat ühistööd ka tulevikus.

Fotosünteesi esmaprotsesside ülikõrge kvantsaagise põhjuste uurimisel tõestati fotosünteesi efektiivsust soo-dustav valgustkoguvate kromoproteiinide fotoergastuste eksiton-polaron iseloom ning pandi alus kontseptuaalselt uuele suunale fotosünteesi fotoprotsesside uuringutes. Bioloogias tuntud polaronnähtuste hulka (elektron-pola-ronid DNA-s ja võnkepolaronid ehk solitonid valkudes) on laiendatud eksiton-polaronidele, mis meie maailmapilti rikastades võib tulevikus leida ka tehisliku väljundi näiteks päikeseenergiat looduslike süsteemidega võrrelduna vä-hemalt sama võimekalt kasutada võivate iseorganiseeru-vate fotorakkude loomise kaudu.

Kasutades lähteainete uusi kombinatsioone ja teh-noloogilisi võtteid, et võimaldada paremini kontrollida kasvu algfaasi, suurendada üliõhukeste kilede homo-geensust, tagada kõrge puhtusastmega materjalide kasv ja parandada saadavate materjalide dielektrilisi omadu-si, arendati välja uudsed tehnoloogilised meetodid di-elektriliste oksiidkilede aatomkihtsadestamiseks. Need meetodid on rakendatud aatom- ja tunnelmikroskoo-pia-sensorite elektrilisel isoleerimisel, tahkisepindade füüsikalis-keemilisel modifi tseerimisel ja spetsiifi liste pin-nakatete valmistamisel.

TehnoloogiainstituutOluline oli T. Tensoni uurimisgrupi töö ribosoomis kasva-va peptiidi poolt reguleeritavate geeniekspressioonisüs-teemide alal, mille põhieesmärk on luua uudsed, makro-liidide poolt reguleeritavad geeniekspressioonisüsteemid kasutamiseks geeniekspressioonil, -teraapias ja vaktsiini-des. Tehti kindlaks, millise järjestusega väikeste peptiidide translatsioon põhjustab erinevate makroliidide vastast re-sistentsust. Arendati edasi rakuvaba translatsioonisüstee-mi, mis võimaldab uurida translatsiooni initsiatsioonimeh-hanisme, samuti makroliidide seondumist ribosoomile ja selle seondumise funktsionaalseid tagajärgi.

Tähtsad olid Alvo Aabloo ja Maarja Kruusmaa uurin-gud poolautonoomse alveeroboti alal. Uurimisgrupp viis lõpule ulatusliku töö mobiilsete robotite teeplaneerimise strateegiate võrdlemiseks, et selgitada välja, millised

40

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Te

adus

töö

näitajad muudavad mobiilse roboti käitumist ja milliste mõju on vähetähtis. Uuringu tulemusena on võimalik teha üldistusi robotite teeplaneerimisstrateegiate välja-töötamise kohta.

RaamatukoguRaamatukogu töötajad osalesid kuues teadustöö pro-jektis. Vanemteadur H. Tankler uuris meditsiini ja far-maatsia ajalugu Tartu Ülikoolis 19.–20. sajandil; TÜ side-meid naaberriikidega 1920.–1930. aastatel; TÜ õppejõude 1920.–1930. aastatel (biograafi lised uurimused); koostas TÜ keemiaõppejõudude tööde bibliograafi a (19. saj – 20. saj algus); uuris TÜ raamatukogu ajalugu 19. sajandil. Töö väljun-diks oli neli publikatsiooni rahvusvahelistes kogumikes ning üks artikkel ja üks monograafi a Eestis.

Vanemteadur A. Teringu uurimisteemaks oli Eest-, Liivi- ja Kuramaa haritlaskonna kujunemislugu ning uute ideede retseptsioon varasel uusajal. Töö väljundiks oli kolm publi-katsiooni rahvusvahelistes kogumikes ning üks Eestis. Jätkus töö teatmeteose „Die Matrikel de rest-, liv- und kurländisc-hen Studenten” biograafi lise andmestiku täiendamine ja täpsustamine ning monograafi a „Eesti-, liivi- ja kuramaala-sed Euroopa ülikoolides 1561–1798” käsikirja trükiks ette-valmistamine koos Eesti Ajalooarhiivi kirjastusega.

Kogusid puudutavatest uurimistulemustest ilmus 2005. a kolm artiklit rahvusvahelistes kogumikes ja üks monograafi a Eestis. Valmisid ülevaated TÜR-is säilitata-vatest isikuarhiividest (prof Juhan Aul, prof Arnold Koop, bibliograaf Elsa Kudu, dr. phil. Edgar Oissar).

Pärnu kolledžSuurenes teadus- arendustöö lepingute arv ning korral-dati mitmeid konverentse.

Viljandi kultuuriakadeemiaToimus avatud noortekeskuste olukorra kaardistamise uuring. Uuringu eesmärk oli luua alus avatud noortekes-kuse kui noorsootööasutuse täpsemale määratlusele. Selleks korraldati üle-eestiline ankeetküsitlus

Õigusinstituudi olulisemaks saavutuseks oli eelretsen-seeritavates ajakirjades avaldatud artiklite arvu suurene-mine (professor T. Bachmann avaldas 11 kõrgetaseme-list publikatsiooni) ning TÜ Õigusinstituudi teadustööde kogumiku koostamine ja väljaandmine.

5.4. Publikatsioonid

2005. a avaldati Tartu Ülikooli teadlaste poolt 2760 publikatsiooni (2004. a – 2833), s.o 2,18 publikatsiooni õppejõu/teadustöötaja kohta (2004. a – 2,36). Publikat-sioonide koguarv on vähenenud eelkõige populaartea-duslike ja kohalikes ajakirjades avaldatud artiklite arvelt. Rahvusvahelistes ajakirjades publitseerimine on jäänud samale tasemele. Lisas 5.1. on toodud Tartu Ülikooli õp-pejõudude ja teadustöötajate poolt 2005. a avaldatud publikatsioonid struktuuriüksuste ja kategooriate kaupa.

Aktiivsemalt publitseerivate teaduskondade esikol-mik on jäänud samaks – enim publikatsioone avaldati fi losoofi a- (529), bioloogia-geograafi a- (466) ning ma-jandusteaduskonnas (388).

Andmebaasis ISI Web of Science on 2005. a kajasta-tud 495 Tartu Ülikooli teadlaste publikatsiooni (arvesse pole võetud konverentside teese), jäädes sellega eelmi-se aastaga võrreldes samale tasemele (2004. a – 490; 2003. a – 460). Enim ISI-kategooria publikatsioone on avaldanud bioloogia-geograafi a- (171), arsti- (104), füüsika-keemiateaduskonna (78) ning füüsika instituu-di (70) teadlased. Võrreldes eelmise aastaga on enim suurenenud bioloogia-geograafi ateaduskonna teadlaste publitseeritud ISI-kategooria publikatsioone arv (2005. a – 171; 2004. a – 125).

Kõige rohkem ISI-kategooria publikatsioone õp-pejõu/teadustöötaja kohta avaldati bioloogia-geograa-fi ateaduskonnas (1,14), füüsika instituudis (1,05) ning füüsika-keemiateaduskonnas (0,7). Joonisel 5.1. on ära toodud ISI-kategooria publikatsioonide arv õppejõu/teadustöötaja kohta struktuuriüksuste kaupa.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

41

Tead

ustö

ö

5.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine

2005. aastal korraldas Tartu Ülikool kokku 367 tea-dusüritust (2004. a – 324; 2003. a – 339), millest 148 olid rahvusvahelised konverentsid, seminarid või muud teadusüritused (2004. a – 164; 2003. a – 139). Eri liiki teadusüritused olid järgmised: konverentsid – 138; semi-narid – 156; näitused/messid – 36; muud teadusüritused – 37. Üle 100 osavõtjaga rahvusvahelisi teaduskonve-rentse toimus 17 ning riigisiseseid teadusüritusi 29. Li-sas 5.2. on toodud teadusürituste arv struktuuriüksuste kaupa ning joonisel 5.2A. sama arvestatuna õppejõu/tea-dustöötaja kohta. Kõige rohkem korraldati teadusüritusi fi losoofi a- (95), arsti- (58) ja sotsiaalteaduskonnas (36). Ühe õppejõu/teadlase kohta korraldati keskmiselt 0,29 teadusüritust; suhtarv oli kõige suurem õigusinstituudis (0,47), fi losoofi a- (0,46) ja sotsiaalteaduskonnas (0,43).

Tartu Ülikooli töötajad osalesid 2005. aastal ette-kannetega teadusüritustel 2999 korral (2004. a – 2838; 2003. a – 2747). Peetud ettekannete arv konverentsidel oli 2091, seminaridel 672 ja muudel teadusüritustel 236, suuline ettekanne esitati kokku 2469 korral (lisa 5.2. ja joonis 5.2B.). Kõige enam ettekandeid tegid fi losoofi a- (686) ja arstiteaduskonna (534) teadlased. Ühe täisko-haga õppejõu/teadustöötaja kohta oli teadusüritustel kõige rohkem ettekandeid majandus (5,24)-, fi losoofi a (3,34)- ja sotsiaalteaduskonnas (2,7). Ülikooli keskmine oli 2,4 ettekannet õppejõu/teadustöötaja kohta ning see ei erine viimaste aastate keskmisest suhtarvust.

Joonis 5.1. ISI-kategooria publikatsioonide arv õppejõu/teadustöötaja kohta 2005. a struktuuriüksus-

te kaupa. Välja on toodud struktuuriüksused, mille publikatsioonide arv on üle 2.

42

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Te

adus

töö

Joonis 5.2A. Korraldatud teadusürituste arv 2005. a õppejõu/teadustöötaja kohta struktuuriüksuste kaupa. Välja on toodud

üksused, kus töötab vähemalt kaks õppejõudu/teadustöötajat. Vertikaaljoon tähistab ülikooli keskmist näitajat (0,29).

Joonis 5.2B. Ettekannete arv teadusüritustel õppejõu/teadustöötaja kohta 2005. a. Välja on toodud üksused, kus

töötab vähemalt kaks õppejõudu/teadustöötajat. Vertikaaljoon tähistab ülikooli keskmist näitajat (2,37).

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

43

Tead

ustö

ö

5.6. Teadustöö fi nantseerimine

Teadustööd fi nantseeritakse projektidena riigieelarvelis-test ja riigieelarvevälistest vahenditest. 2005. a juhtisid Tartu Ülikooli töötajad kokku 802 teadusteemat või projekti (2004. a – 672; 2003. a – 728). Lisa 5.3. annab ülevaate Tartu Ülikooli teadustöö teemade ja projektide arvust 2005. a fi nantseerimisallikate kaupa. Sihtfi nantsee-rimise projektide arvu vähenemine on tingitud sellest, et järeldoktorite fi nantseerimine on liikunud sihtfi nantsee-rimise alt ETFi grantide alla.

Tulud teadus- ja arendustegevusest olid Tartu Üli-koolis 2005. a 340,9 mln kr (2004. a – 278,4 mln kr; 2005. a – 245,4 mln kr). Ülevaade tulude laekumisest fi nant-seerimisallikate kaupa on toodud lisas 5.4. ja joonisel 5.3. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud teadusteema-de sihtfi nantseerimise osakaal (2005. a – 29%; 2004. a – 40%). Uue fi nantseerimisallika, baasfi nantseerimise osa-kaal kogutulust on 9%. Ülejäänud fi nantseerimisallikate osakaal on võrreldes 2004. a jäänud samale tasemele.

Joonis 5.3. Teadus- ja arendustegevuse tulud 2005. a. Selgi-

tused: SF – sihtfi nantseerimine; ETF – SA Eesti Teadusfondi

grandid, sh järeldoktorid, SL – siseriiklikud teadus- ja arendus-

lepingud, VL – välislepingud ja grandid, BF – baasfi nantseerimi-

ne; tippkeskus – tippkeskuste programm; muu – muud allikad,

sh infrastruktuuri kulude toetus, riiklikud programmid.

Joonis 5.4. Tulud teadus- ja arendustegevusest 2005. a õppejõu/teadustöötaja kohta (tuh kr, välja on jäetud

üksused, mille õppejõudude/teadustöötajate arv jääb alla 2).

44

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Te

adus

töö

Keskmine tulu teadus- ja arendustegevusest õppe-jõu/teadustöötaja kohta oli 2005. a 269 000 kr (2004. a – 231 900 kr ; 2003. a – 214 400 kr). Enam tulusid õppejõu/teadustöötaja kohta laekus sarnaselt eelmisele aastale tehnoloogainstituudis (1001 000 kr), Eesti mere-instituudis (768 000 kr) ja füüsika instituudis (541 000 kr). Võrreldes teiste struktuuriüksustega on nende tulu-des oluliselt suurem osakaal baasfi nantseerimisel ja inf-rastruktuurikulude toetusel. Joonisel 5.4. on ära toodud tulud teadus- ja arendustegevusest õppejõu/teadus-töötaja kohta ning joonisel 5.5. eri fi nantseerimisallikate osakaal teadus- ja arendustegevuse tuludest allüksustes.

5.6.1. Finantseerimine riigieelarvest

Riigieelarvelise teadus- ja arendustegevuse fi nantsee-rimise alla kuuluvad esiteks Haridus- ja Teadusminis-teeriumi koordineeritavad teaduse tippkeskuste prog-ramm, teadusteemade sihtfi nantseerimine, riiklikud programmid ja infrastruktuurikulude toetus ning teiseks SA Eesti Teadusfondi poolt koordineeritud teadustöö ja

järeldoktorite grandid. Eestis tervikuna fi nantseeriti tea-dustegevust 2005. a riigieelarvest 492,3 mln kr ulatuses (2004. a – 419 mln kr ; 2003. a – 354,5 mln kr).

Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveline fi nant-seerimine moodustas 2005. a 49% riigi kogufi nantsee-rimisest (2004. a – 47%; 2003. a – 45%), olles 237,8 mln kr (2004. a – 196,4 mln kr ; 2003. a – 161,1 mln kr). Riigieelarvelise fi nantseerimise kogumaht Eestis suure-nes võrreldes 2004. a 17%, Tartu Ülikooli rahastamine suurenes 21% (2004. a olid vastavad arvud 18% ja 21%). Riiklike teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahen-dite jaotus suuremate asutuste vahel Eestis 2005. a on toodud joonisel 5.6 ja lisas 5.5.

Sihtfi nantseeritavate teadusteemade rahastami-seks eraldati 2005. a Eestis kokku 230,5 mln kr (2004. a – 215 mln kr ; 2003. a – 184 mln kr). 101,5 mln kr, s.o. 44% kogusummast eraldati Tartu Ülikooli teadlaste poolt juhitud teadusteemadele (2004. a – 95 mln kr ; 2003. a – 79,1 mln kr). Tartu Ülikoolis täideti 2005. a 111 sihtfi nantseeritavat teadusteemat (2004. a – 110; 2003. a – 112).

Sarnaselt eelmisele aastale suurenesid oluliselt riik-like programmide raames eraldatud summad. 2005. a.

Joonis 5.5. Teadus- ja arendustöö tulude jaotumine fi nantseerimisallikate järgi 2005. a protsentides. Selgitused: riiklik – vahendid riigieelarvest (teadusteemade sihtfi nantseerimine, baasfi nantseerimine, tippkeskuste prog-ramm, riiklikud programmid, infrastruktuuri sihtfi nantseerimine, v.a ETF); ETF – SA Eesti Teadusfondi teadustöö ja järeldoktori grandid; lepingud – sise- ja välislepingud.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

45

Tead

ustö

ö

eraldati Eestis kokku 22,6 mln kr (2004. a – 10,8 mln kr ; 2003. a – 3,5 mln kr). Sealjuures Tartu Ülikooli summa kolmekordistus, olles 2005. a – 9 mln kr (2004. a – 3,2 mln kr ; 2003. a – 0,5 mln kr).

Uue fi nantseerimisvahendina lisandus 2005. a baas-fi nantseerimine. 64,4 mln kr suurusest kogusummast eraldati Tartu Ülikoolile 31,3 mln kr, s.o 48,6%.

Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulusid fi nantseeriti Eestis 2005. a 68 mln kr ulatuses (2004. a – 66 mln kr ; 2003. a – 60,6 mln kr). Tartu Ülikooli ja tema allüksuste infrastruktuuri kulusid fi nantseeriti 34 mln kr ulatuses (2004. a – 29 mln kr ; 2003. a – 25,7 mln kr), mis moodustas 50% kogu infrastruktuurikulude toetuse mahust Eestis (2004. a – 44%; 2003. a – 42%).

SA Eesti Teadusfondi kaudu on võimalik taotleda raha teadustöö grantideks ja 2005. a alates ka järeldok-torite grantideks. Kokku eraldas SA ETF 2005. a gran-tideks 85,1 mln kr (2004. a – 87,7; 2003. a – 77,4 mln kr). Sealjuures Tartu Ülikooli teadlaste juhitud grante fi nantseeriti 46 mln kr ulatuses (2004. a – 43 mln kr ; 2003. a – 36,8 mln kr), mis moodustas 54% ETF-i granti-de kogumahust (2004. a – 48%; 2003. a – 48%).

5.6.2. Riigieelarveväline fi nantseerimine

Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveväline fi nant-seerimine oli 2005. a 103,5 mln kr (2004. a – 82 mln kr ; 2003. a – 84,4 mln kr), moodustades 30% kogu ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulust (2004. a – 29%; 2003. a – 34%).

Teadus- ja arendustöö- ning välislepingute raha lae-kus 2005. a 97,6 mln kr (2004. a – 76,8 mln kr ; 2003. a – 82,6 mln kr), sealhulgas Eesti-siseste lepingute laeku-mise maht oli 37,4 mln kr (2004. a – 34 mln kr ; 2003. a – 43,1 mln kr) ja välislepingute raha laekus 60,1 mln kr (2004. a – 42,7 mln kr ; 2003. a – 39,5 mln kr). Välis-lepingute ja grantide maht on aastate lõikes stabiilselt kasvanud, 2004. a võrreldes oli 2005. a laekumine 41% suurem.

Suurimad laekumised Eesti ja välismaistest lepin-gutest olid arstiteaduskonnal (19,3 mln kr), bioloogia-geograafi ateaduskonnal (15,6 mln kr) ja Eesti mereinsti-tuudil (12,1 mln kr). Ühe õppejõu/teadustöötaja kohta laekus ülikoolis lepingutelt keskmiselt 77 000 kr (2004. a – 56 000 kr ; 2003. a – 64 000 kr).

Joonis 5.6. Riiklike teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahendite jaotus Eestis 2005. a (sisaldab teadusteemade siht-fi nantseerimist, ETFi grante, teaduse tippkeskuste programmi, riiklikke programme, baasfi nantseerimist ja infrastruktuurikulu-de kompenseerimist).

46

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE

Arendustegevus lähtus ülikooli arengukavas 2008 püs-titatud eesmärkidest – tegeldi õppekavaarendusega, tõhustati koostööd riigisiseste ja välispartneritega ning korraldati hulgaliselt seminare ja konverentse. Administra-tiivse arengu poolel oli kõige tähtsam Viljandi Kultuuriaka-deemia liitumine ülikooliga, millega ülikool tähelepanu-väärselt tugevdas Eesti kõrghariduses oma humanitaarset ja regionaalset esindatust. Kultuuriakadeemia arendustöö valdkonnas oli kahtlemata kõige olulisem muusikamaja valmimine, mis loob kvalitatiivselt uued tingimused mit-metele erialadele. Oluline oli ka ülikooli raamatukogu rolli muutus: raamatukogu sai teadus-arendusasutuse staatuse. Peale selle loodi ülikoolis kolm uut keskust: Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus, kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus ja haridusuuringute keskus.

Ülikooli nõukogus võeti vastu kaks uut arengukava: Tartu Ülikooli Botaanikaaia arengukava 2005–2008 ja ülikooli hoonestu arengukava 2006–2015 (vt lisa 6.1.). Märtsis võeti ülikooli nõukogus vastu Tartu Ülikooli integreeritud tehnoloogiaprogramm ning detsemb-ris kinnitati otsus Eesti teaduskeele edendamise kohta. Kogu aasta jätkus koostöö Teadus- ja Haridusministee-riumiga uue teadusinfosüsteemi väljatöötamisel. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut jätkas tööd teadusmahuka tööstusrakenduste keskkonna loomisel ja konkreetsete projektide elluviimisel. Peale teadustöö lepingute täitsid ülikooli inimesed 37 409 000 krooni eest Eesti fi nant-seerija tellitud teadus-arendustöö lepinguid.

6.1. Tartu Ülikooli osalemine riikliku arengukava 2004–2006 elluviimisel

Ülikool osales aktiivselt tööjõu paindlikkust ja toime-tulekut toetavate, teadus- ja arendustegevuse ning in-novatsiooni edendamise ning kutse- ja kõrghariduse

infrastruktuuri moderniseerimise meetmete elluviimisel. Pidevõppe meetme raames osaleti 27 projektiga, neist kuues osales ülikool partnerina. Projektide kogueelarve koos partneritega oli 195,8 miljonit krooni.

Olulisemad olid üheksa doktorikooli projekti, neist kolmes osaleti partnerina. Doktorikoolid loodi kui üli-koolide ja teiste organisatsioonide koostööprojektid doktoriõppe efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks korral-damiseks. Doktorikoolid ühendavad eri uurimisrüh-mades ja ülikoolides tegutsevaid uurijaid ja ennekõike doktorante, et edendada vastastikust läbikäimist, loen-guid ja seminare. Eesmärk on tekitada kriitiline mass, mis ületaks konkreetse uurimisrühma piire. Valdkonnad, milles uued doktorikoolid tegutsevad on biomeditsiin ja biotehnoloogia, materjaliteadus ja tehnoloogia, ökoloo-gia ja keskkonnateadused, keeletehnoloogia, käitumis- ja terviseteadused, majandusteadus, infotehnoloogia, uued tootmistehnoloogiad ja -protsessid ning kasvatusteadus.

Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arenda-mise programmi raames sai toetust projekt “Biomedit-siini ja molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborid”, mille raames soetatakse teadusaparatuuri 58 mln kr eest. Projekti koordinaatoriks on tehnoloogiainstituut, kon-sortsiumi kuuluvad ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, arstitea-duskond, TÜ Kliinikum, Eesti käitumis- ja terviseteaduste tippkeskus.

Teaduse tippkeskuse programmi raames said kuus TÜ teaduse tippkeskust koos partneritega teadusapara-tuuri ostmiseks toetust kokku 80,5 mln kr. Tartu Ülikoolile muretsetakse sellest teadusaparatuuri 68,1 mln kr eest.

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmi raames sai toetust 9 Tartu Ülikooli projekti, neist 4 rakendusuuringut ja 5 eeluuringut. Toetuse kogu-maht oli 15,6 mln kr.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

47

Are

ndus

tege

vus

ja t

eenu

sed

ühis

konn

ale

6.2. Innovatsiooni tugiteenused

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut jätkas 2005. aastal innovatsiooni tugistruktuuri arendamist. Aasta tähtsünd-museks jääb tehnoloogiainstituudi uue hoone valmimine Nooruse tänaval, millega pandi alus tehnoloogialinnaku rajamisele Maarjamõisa väljale. Uus hoone annab või-maluse luua nüüdisaegne keskkond teadus- ja arendus-tegevuseks ning rakenduslike projektide käivi tamiseks.

Tehnoloogiainstituudi tugistruktuuri pakutud teenu-sed rakendusuuringute ideede elluviimiseks nii ettevõ-tetele kui ka ülikooli teadlaskonnale olid järgmised:• teadustulemuste hindamise, kaitse ja kasu-

tamise korraldaminePositiivse lahenduseni jõudis TÜ teadlaste avas-

tatud piimhappebakterile Lactobacillus fermentum ME-3 patendi taotlemise protsess – patendiamet ot sustas leiutise kaitseks anda Eestis välja patendi. Lisaks esitati 2005. aastal kaks uut patenditaotlust (lisa 6.3.).

Peeti aktiivseid läbirääkimisi mitme litsentsipart-neriga väljaspool Eestit, mis päädis litsentsilepinguga Soome fi rmaga Maitokolmio, kes alustas aasta lõpus probiootilise bakteriga ME-3 rikastatud piimatoode-te turuletoomist Soomes. Peale Maitokolmio jätku-vad läbirääkimised teiste võimalike partneritega.

Tõhusalt on edendatud ülikoolist võrsuvat ette-võtlust. 2005. aastal alustas tööd neli spin-off-ette-võttet (lisa 6.2.2.).

• rakendusprojektide arendamine ja lisafi -nantseeringu taotlemine

2005. aastal kasvas tehnoloogiainstituudis Ette-võtluse Arendamise Sihtasutuse fi nantseeritud eel- ja rakendusuuringute maht veelgi. Käivitati 13 pro-jekti kogusummaga üle 16 miljoni kroo ni (lisa 6.2.1.). Kasvanud on ettevõtluslepingute arv ja maht. Sõlmi-tud on 51 lepingut kogumahus ligi 9 miljonit krooni.

• teavitamine innovatsiooni ja ettevõtlusega seotud teemadel

Jätkus e-ajakirja Novaator väljaandmine (2005. aastal

5 numbrit) ning valdkondlike teemade kajastus teh-noloogiainstituudi uuenenud veebilehel.

Toimus rohkelt eri sihtgruppidele mõeldud üri-tusi, millest mitmed olid suunatud koostöösidemete tihendamisele ettevõtjatega, sealhulgas ülikoolide ja fi rmade partnerluse teemat käsitlev seminar “Uni-versity-industry collaboration: Dutch-Estonian chal-lenge”.

Tutvustamaks ülikooli teadustulemusi ja nende ra kendusi tavaelus, korraldas tehnoloogiainstituut koos AHHAA teaduskeskusega tehnoloogiapäe vad. Need toimusid aprillikuise Tartu ettevõtlus nädala raames, andes tehnoloogia arendajatele ja kasutaja-tele kohtumisvõimaluse. Päevadel jagati välja Tartu ülikoolide uuendusmeelseima koostööpartneri, pa-rima leiutise ning parima spin-off-ettevõtte au hind.

Euroopa Liidu projekti Transact raames korral-datud ettevõtluskoolituse tulemuseks on üks reaal-selt tegutsev ettevõte, kes müüb oma toodangut mitmesse välisriiki.

6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid

6.3.1. Eesti projektid

Projekti “Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätksuutlikkuse tagamise süsteem” üldeesmärk on tagada doktorikraadiga tippspetsialistide koolitus teadmistepõhi-se ühiskonna ja majanduse arengu vajadusi arvestades (vt ka punkt 4.4.4.). Projekt on loogiliseks jätkuks riikliku arengukava elluviimise ettevalmistusfondi toetusel aasta-tel 2003–2004 ellu viidud projektile “Meetmete kogumi väljatöötamine doktoriõppe tugevdamiseks Eestis”. 2005. aastal käivitusid projekti kõigi kolme alleemärgi tegevused: 1) doktoriõppe kvaliteedi parandamine ja tulemuslikkuse tõstmine, 2) doktorikraadiga tippspetsialistide perspek-tiivse vajaduse hindamine ning õppe erialase struktuuri kujundamine vajadusepõhiseks ja 3) doktoriõppe res-sursside laiendamine ja efektiivsem kasutamine.

48

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

Suurimaks ESFi raames rahastatud projektiks on “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine õppe-tegevuse kvaliteediarenduse kaudu” ehk lühidalt LÜK-KA. Kolmeaastase kestusega projekt, kogumahuga 32 mln krooni, mille eluviimisele on kaasatud 15 partnerit, on suunatud teadmistepõhise ühiskonna tööturu va-jadusi silmas pidades ülikoolilõpetajate pädevuse suu-rendamisele. Projekti töö toimub seitsmes alaprojektis: õppekavade arendus; õppejõudude koolitus; kvaliteet; nõustamine; praktika; VÕTA-projekt ja üliõpilaste sot-siaal-majanduslik toimetulek.

6.3.2. Rahvusvahelised projektid (vt ka punktid 4.4.4. ja 4.4.8.)

2005. aastal algas Tartu Ülikooli juhtimisel Socratese Miner-va projekt BLearn („Assisting teachers of traditional uni-versities in designing blended learning“). Projekti eesmärk on uurida tavaõppe ja e-õppe ühendamisviise ja pakkuda õppejõududele mudeleid kombineeritud meetodite tõhu-saks kasutamiseks. Projekti raames valmib õppejõududele käsiraamat ja elektrooniline tugisüsteem. Projektis osalevad veel Bergeni Ülikool, Helsingi Ülikool, Porto Ülikool, Kau-nase Tehnoloogiaülikool, Tallinna Ülikool, Hagesundi Kolledž Norrast ja Euroopa kaugõppe koostöövõrk (EDEN).

Tartu Ülikool juhib Euroopa ülikoolide elukestva õppe koostöövõrgus VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) alaprojekti, mille raames viidi kaheksas riigis läbi projekti tutvustavad seminarid ning valmib raamat „Recognising Experiental Learning: Practices in European Universities“.

6.4. Rahvusvaheline koostöö

Ülikooli rahvusvaheline tegevus esimesel Euroopa Lii-duga ühinemise järgsel aastal oli suunatud eeskätt Eu-roopale, kuid avanemas on koostööperspektiivid ka

teistes regioonides, sh Singapuris, Hiinas ja Koreas. Tartu Ülikoolile oli oluliseks rahvusvaheliseks tunnustuseks ülikooli juhtkonna liikmete valimine Euroopa kõrghari-duspoliitika kujundamisel osalevate koostöövõrgustike – Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (EUA) ja Coimbra grupi – juhtorganitesse. Suureks tunnustuseks TÜ tea-dustegevusele on ka Tartu valimine mainekaid Euroopa teadusülikoole ühendava Coimbra grupi järgmise aasta üldkoosoleku toimumispaigaks.

Alustati ettevalmistusi rahvusvahelise turunduste-gevuse käivitamiseks. 2005. a juunist alustas välissuhete osakonna koosseisus tööd rahvusvahelise turunduse ta-litus, mille esmane ülesanne on ülikooli poolt pakutava võõrkeelse õppe ja rahvusvahelise turunduse hindami-ne ning rahvusvahelise turundusstrateegia väljatöötami-ne ja elluviimine. Aruandeaasta lõpuks oli rahvusvahelise turunduse peaspetsialist korraldanud ülikooli võõrkeelse õppe ja rahvusvahelise turunduse hetkeolukorra hinda-mise ning valmistanud ette strateegilise turundusplaani aastani 2008.

Selleks, et hinnata TÜ nõukogu poolt 2004. aasta detsembris kinnitatud ülikooli rahvusvahelistumise stra-teegias fi kseeritud tegevussuundade vastavust Tartu Üli-kooli rahvusvahelisele tuntusele ja eesmärkidele, telliti strateegia kohta sõltumatu ekspertarvamus, mis põhi-nes Tartu Ülikooli, teiste Euroopa ülikoolide ning maa-ilma haridussuundumuste võrdleval analüüsil ning üli-kooli töötajate intervjuudel. Eksperthinnang tõstis esile õppetöö rahvusvahelistumise vajadust, sh ingliskeelsete õppekavade arendamist ning rahvusvahelise turundus-süsteemi loomist ja rakendamist.

Ülikooli rahvusvahelistumise strateegias esitatud meetmed kirjutati põhjalikult lahti rahvusvahelistumise tegevuskavas. Tegevuskava koostamisel lähtuti strateegia eksperthinnangust ning teaduskondade ja rahvusvahelis-tumise töögrupi aruteludel väljendatud seisukohtadest.

Koostöösuhete tihendamiseks ülikooli kolledžite ning teiste Eesti ülikoolide välissuhete töötajatega kor-raldas välissuhete osakond aasta jooksul mitu ühisse-minari ja kokkusaamist. Suurim toimus Eesti ülikoolide

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

49

Are

ndus

tege

vus

ja t

eenu

sed

ühis

konn

ale

välissuhete osakondade kohtumisena 27. oktoobril 2005 Tartus, kus vahetati ideid ja kogemusi rahvusvaheli-se koostöö korralduse vallas ning kaaluti võimalusi Eesti ülikoolide pakutavate võõrkeelsete õppekavade ühiseks turundamiseks välismaal.

6.4.1. Koostöölepingud

Tartu Ülikooli partnerülikoolide ring täienes 2005. aas-tal nelja välisülikooli võrra – kahepoolne koostööleping sõlmiti Ateena Ülikooli (Kreeka), François Rabelais’ Üli-kooliga Tours’is (Prantsusmaa), Jeonju Ülikooli (Korea Vabariik) ja Tbilisi Ülikooliga (Gruusia). 2005. aasta lõpu seisuga on Tartu Ülikool sõlminud kahepoolse koostöö-lepingu 40 ülikooliga 17 riigist (lisa 6.6.).

Koostöölepingutega ettenähtud partnerülikooli kü-lastamise võimalust kasutas aruandeaasta jooksul 59 TÜ õppejõudu ja teadlast. TÜ võõrustas samal perioodil 75 partnerülikooli teadlast-õppejõudu.

Osana partnerülikoolidega strateegilise koostöö arendamise plaanist toimus 15.–19. novembrini TÜ de-legatsiooni ametlik visiit Göttingeni Ülikooli. Partneriot-singute eesmärgil toimusid ka Tartu Ülikooli esindajate visiidid Salisbury Ülikooli Marylandi osariigis USA-s ja East Anglia Ülikooli Suurbritannias.

Aruandeaasta jooksul viibisid TÜ teadlased lähetuses 52 välisriigi 690 ülikoolis, instituudis või muus teadusasu-tuses. Tartu Ülikooli külastasid õppejõud ja teadlased 40 riigi 323 teadusasutustest. Tavapäraselt oli elavaim tead-lasvahetus Saksamaa ja Soome ülikoolide ja teadusasu-tustega (lisad 6.4.-6.5.).

6.4.2. Rahvusvahelised üritused

24.–28. septembrini toimunud Saksa-Eesti akadeemi-lise nädala Academica IX peateema “Rahvuslik identi-teet 21. sajandil?” andis muu hulgas võimaluse arutleda

rahvuskeelse kõrghariduse tulevikuväljavaadete üle. Academica traditsioonilise aulaloenguga esines tänavu Tübingeni Ülikooli uusaja ajaloo osakonna juhataja prof Dieter Langewiesche. Seekordse Academica programmi kuulus ka 2004. a Saksa-Eesti akadeemilise nädala raa-mes toimunud konverentsi “Teadus ja teadmistepõhine ühiskond” ettekannete kogumiku esitlus.

TÜ teaduskondade ja asutuste korraldusel või eest-vedamisel toimus aruandeaasta jooksul kokku 212 rah-vusvahelist konverentsi ja seminari.

6.4.3. Külastused

2005. aasta jooksul ülikooli külastanud väljapaistvama-te külaliste seas tuleb mainida Saksamaa Liitvabariigi presidenti dr Horst Köhlerit, Makedoonia parlamendi esimeest Ljupco Jordanovskit ja Tiibeti kõrgvaimulikku Doboom Tulkut. Ülemaailmse füüsika aasta tippsündmu-sena esines Tartus 8. juunil aulaloenguga nobelist prof Alex K. Müller Šveitsist, kes 1987. aastal pälvis Nobeli füüsikapreemia läbimurdelise töö eest keraamiliste ma-terjalide ülijuhtivuse avastamisel. 13. oktoobril külastas ülikooli USA Sisejulgeolekuministeeriumi teaduse ja teh-noloogia kantsler Dr Charles E. McQueary, kes pidas TÜ Tehnoloogiainstituudis loengu teemal „Uue põlvkonna ettevõtlust suunavad ja julgeolekut edendavad tehno-loogiad“. 10. oktoobril toimus Tartu Ülikoolis Coimbra grupi juhtkomitee koosolek, kus arutati põhiliselt võr-gustiku 2006. aasta aastakoosoleku korraldusküsimusi. Tavakohase tutvumisvisiidi tegid ülikooli ka Iirimaa, Tšeh-hi, USA, Gruusia, Serbia ja Montenegro, Poola, Jaapani, Soome ja Hollandi suursaadik.

50

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

6.5. Regionaaltegevus

Ülikooli regionaaltegevuse põhisuunad olid 2005. aastal koostöösuhete arendamine maa- ja kohalike omavalit-sustega; avalike loengute, ürituste ja täienduskoolituse korraldamine maakondades; ülikooli õppimisvõimaluste tutvustamine; konkursside ja huviürituste korraldamine tulevastele üliõpilaskandidaatidele ning mitmesuguste koolitus- ja arendusprojektide algatamine.

Aruandeaastal täienes Tartu Ülikooli lepingupartne-rite ring. Koostööleping sõlmiti Lääne-Viru maakonnaga ning sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum. Viimase lepingu-ga võttis ülikool endale kohustuse fi nantseerida igal aas-tal ühe Kihnu päritolu üliõpilase õpinguid Tartu Ülikoo-lis. 2005. aastal oli Tartu Ülikoolil Eesti maakondadega üheksa koostöölepingut (Valga, Hiiu, Saare, Järva, Võru, Rapla, Ida-Viru, Harju ja Pärnu) ja kolme linnaga (Tallinn, Narva, Pärnu).

Tartu Ülikool korraldas kuus ülikooli infopäeva ja 15 infotundi kooliõpilastele. Märtsikuus toimusid lahtiste uste päevad ülikoolis ja kolledžites. Õppimisvõimalus-te tutvustamiseks osales ülikool üheksal haridusmessil. 2005. aastal oli ülikooli kandideerijaid kõigist Eesti maa-kondadest. Kandideerijate arv enamikest maakondadest näitab viimastel aastatel tõusutendentsi, kasv on suurim Harjumaalt (sh Tallinn) ja Ida-Virumaalt pärit üliõpilaste osas (vt joonis 4.1.).

Juba kuuendat korda toimus Tartus maakondade tublimatele ainetundjatele ülikooli teadus- ja õppetege-vust tutvustav tarkusepäev, kus osalesid seekord Saare-, Võru-, Järva- ja Lääne-Virumaa ning Tallinna linna tubli-mad ainetundjad (186 õpilast; vt lisad 6.7. ja 6.8.).

Aruandeaastal toimus väljaspool Tartut ja Tartumaad 158 täienduskoolituskursust 4501 osavõtjaga. (vt joonis 6.2.). Ida-Virumaal toimus 61 kursust 2169 õppuriga, Tallinnas ja Harjumaal korraldati 49 täienduskoolitus-kursust 1336 osavõtjaga (vrd 2004. a 40 kursust 1336 õppijat; vt lisa 4.11.)

Tartu Ülikool korraldas mitmeid konverentse, semi-nare ja erialapäevi või aitas nende korraldamisele kaasa

maakondades ja ülikooli kolledžites. Nt Pärnu kolledžis toimus kahepäevane heaolustatistika konverents, kus käsitleti Eesti ettevõtluse perspektiive Euroopa Liidus. Regionaaltalitus korraldas aruandeaastal neli Eesti regio-naalarengut käsitlevat seminari, kus spetsialistid, eksper-did ning planeerijad- ja arendajad arutlesid regionaal-arengu võtmeküsimuste üle (vt lisa 6.7.).

Ülikooli kolledžites ning maakonnakeskustes korral-dati teadust populariseerivaid loenguid, peeti ettekan-deid ühiskonnast, kultuuriloost, ülikooli teadustööst jms. Ülikooli õppejõud pidasid üle 30 avaliku loengu Eesti eri paigus, kevadsemestril toimus Tallinnas traditsiooniline studium generale loengusari “Tartu Ülikooli 11 teadus-konda”, kus esinesid avalike loengutega kõigi teaduskon-dade õppejõud. Avalikel loengutel oli kuulajaid ligikaudu 5500. Viiel korral toimus teadust populariseeriv avalik loeng videokonverentsi vahendusel ning loeng oli Inter-netis jälgitav kõigile huvilistele.

Ülikooli kaasabil töötas Võru maakond välja maa-konna stipendiumistatuudi. Stipendiumi saavad taotleda kõik Võrumaalt pärit akadeemilist haridust omandavad noored. 2005. aastal pälvisid Võru maakonnastipendiu-mi kolm Tartu Ülikooli üliõpilast.

Teadus- ja arendusosakonna andmetel oli 2005. aas-ta teadus- ja arendustöö lepingutest 85 lepingut käsit-letavad Eesti-sisese regionaaluuringuna. Enim oli taolisi lepinguid TÜ Eesti Mereinstituudil – 34, bioloogia-geo-graafi ateaduskonnal – 10 ning 7 lepingut oli fi losoofi a-teaduskonnal. Regionaalseid uuringuid teostasid veel sotsiaal-, majandus-, kehakultuuri-, arsti-, haridus-, füüsi-ka-ja keemiateaduskond ning mõned ülikooli allüksused: tehnoloogiainstituut, õigusinstituut, Pärnu ja Euroopa kolledž, teadus- ja arendus- ning õppe- ja üliõpilasosa-konnad.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

51

Are

ndus

tege

vus

ja t

eenu

sed

ühis

konn

ale

6.6. Täienduskoolitus, e-õpe, ülikoolilt õpilasele

6.6.1. Täienduskoolitus

Tartu Ülikool korraldas 2005. aastal 652 täienduskooli-tuskursust 14 717 õppijaga (vt lisa 4.11.). Täienduskoo-lituse suurimaks sihtrühmaks on saanud õpetajakoolitus (35% toimunud kursustest ja 38% õppijatest). Teine suu-rem sihtrühm on meditsiinitöötajad (arstid, õed, füsiote-rapeudid; 30% kursustest ja 31% õppijatest). Täiendus-koolituse korraldamisest laekus 2005. aastal 15,3 mln krooni.

6.6.2. E-õpe avalikkusele

2005. a pakkus ülikool täienduskoolitusena 129 e-kur-sust, milles osales 3035 inimest.

2005. aastal jätkusid Interneti-põhised videoülekan-ded ülikooli tähtsündmustest, avalikest loengutest, konve-rentsidest ning avatud ülikooli ja kolledžite üliõpilastele

mõeldud igapäevasest õppetööst. Üheks suuremaks e-õppega seotud avalikuks ürituseks oli juba traditsiooniks kujunenud e-õppe päev, mis toimus 12. oktoobril täiskas-vanud õppija nädala raames. E-õppe päev on üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tutvustada e-õppe võimalusi ja perspektiive, võimaldada kõigil huvilistel osaleda veebipõ-histel kursustel ning jagada informatsiooni Eesti ülikooli-des pakutavate veebipõhiste kursuste kohta.

Joonis 6.1. Täienduskoolitus struktuuriüksuste kaupa 2006.

Joonis 6.2. Täienduskoolitus 1999–2005.

Joonis 6.3. E-kursuste arv 1999–2005.

52

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

6.6.3. Teaduskoolilt õpilastele

Teaduskooli tegevuse eesmärk on toetada andekat õpi-last tema intellektuaalses ja isiksuslikus arengus olüm-piaadide, ainevõistluste, valikkursuste, täienduskoolituse, huviürituste jms kaudu. Kooli ülesanne on muu hulgas koordineerida Eesti olümpiaadidealast tegevust ja kor-raldada võistkondade ettevalmistamist rahvusvahelisteks aineolümpiaadideks ja võistlusteks. Olulise missioonina näeb teaduskool ka andekuspedagoogika ja -psühho-loogia rakendusuuringute läbiviimist, uusimate teadus-saavutuste tutvustamist pedagoogidele ning haridusüld-susele ning koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga andekate arendamise strateegia väljatöötamisel.Olulisemad sündmused 2005. aastal:• 4. novembril tähistas teaduskool oma 40. aastapäeva

konverentsiga, mille kavas olid ettekanded andekate arenguga seotud probleemidest ja teaduskooli või-malustest andekate kooliõpilaste arengu toetamisel;

• 18. märtsil 2005 rahvusvahelise matemaatikavõistlu-se “Känguru” korraldamine Eesti koolides, osales üle 12 000 õpilase 327 koolist üle Eesti;

• Märts–mai toimusid ülikoolis üle-eestiliste koolinoor-te olümpiaadide lõppvoorud (13 aines osales kokku 868 õpilast, eelvoorudes oli osalejaid ligi 10 000);

• Teaduskooli kursused lõpetas 2004/2005. õppeaas-tal 1094 õpilast, tunnistuse eduka lõpetamise kohta sai 870 õpilast;

• Teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkon-nad osalesid kokku 17 rahvusvahelisel võistlusel, meie õpilased said 32 medalit või auhinnalist kohta;

• Teaduskooli poolt 2005/2006. õppeaastaks üld-hariduskoolidele pakutud 26 valikkursusele (neist ühekesa Interneti-põhised) registreerus 1750 õpi-last. Käivitunud kursustest on seitse esmakordsed. Uute aladena lisandusid senistele ainevaldkonda-dele (matemaatika, füüsika, keemia. informaatika, bioloogia, keeleteadus, fi losoofi a) meditsiin ja geograafi a;

• Regioonides toimunud lahtistel matemaatika-,

füüsika-, ja keemiaülesannete lahendamise võistlustel osales kokku 950 õpilast (vt lisa 6.9. ).

6.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale

6.7.1. Raamatukogu

2005. aasta lõpuks oli raamatukogul 40 178 registreeri-tud kasutajat (2004. a – 37 613), neist 33,6% TÜ üliõpila-sed, 7% magistrandid ja doktorandid, 8,6% avatud ülikooli üliõpialsed, 2,3% õppejõud, 3,9% mitteakadeemiline per-sonal; 44% väljastpoolt Tartu Ülikooli (2004. a – 43 %). Aasta jooksul laenutati 498 733 teavikut (2004. a – 337 016); koos laenutähtaja pikendamisega, mida lugejatel on võimalik ise teha Interneti teel, ületas laenutuste arv ühe miljoni piiri. Külastuste arv vähenes (2004. a – 410 170, 2005. a – 406 104 külastust), sest uuema kirjanduse tel-limiseks, laenutähtaja pikendamiseks ning viiviste tasumi-seks ei pea tulema raamatukokku ise kohale.

Teavikute tellimiseks kulus 2005. a 12,228 mln kroo-ni (2004. a – 10,881), sellest elektrooniliste teavikute kasutuslitsentsidele 3,94 mln kr (2004. a – 2, 868 kr). TÜ liikmetele on raamatukogu vahendusel kättesaada-vad enam kui 70 sidusandmebaasi 17 000 teadusajakirja täisteksti või referaadiga (2004. a 15 632 elektroonilist ajakirja). Aasta jooksul kasvasid kasutuskogud 49 761 teaviku võrra (aasta lõpuks 342 5834); kõikides kogu-des (kasutus-, vahetus- ja varukogu) oli aasta lõpuks 375 9160 teavikut. Elektronkataloogis ESTER on kajastatud 32% kasutuskogude eksemplaridest (2004. a 29%).

Annetustest väärib esile tõstmist Poola suursaatkon-na ja Peipsi Koostöö Keskuse raamatuannetus. E-raama-tukogu arendamist toetas advokaadibüroo Lextal.

Raamatukogus on loodud 18 bibliograafi list või multimeedia andmebaasi (vt www.utlib.ee), uute and-mebaasidena on kasutajatele avatud „Jaan Eilart. Bib-liograafi a” ja ALDI (Alte DIssertationen Universität

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

53

Are

ndus

tege

vus

ja t

eenu

sed

ühis

konn

ale

Dorpat (Jurjew, Tartu); Tartu Ülikoolis 19. sajandil kaits-tud väitekirjad). Trükiväljaanne „Jaan Eilart: bibliograafi a 1948–2004” (Tartu, 2005) pälvis bibliograafi aauhinna 2006, mida annavad välja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Oma digitaalsete andmekogudega osaleb raamatuko-gu Ida-Euroopa-ainelise virtuaalraamatukogu (ViFaOst, Virtuelle Fachbibliothek Ost; www.vifaost.de) loomisel, mida kureerib Baieri Riigiraamatukogu Münchenis. Jätkus infokoostöö Saksamaa uurimisasutusega Bundesinstitut für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa, mille käigus saadeti instituudi aastaraamatule annoteeritud bibliograafi animestik Eestis ilmunud siinset kultuurilugu käsitlevatest publiaktsioonidest.

Igati kordaläinud üritused olid raamatukogu direkto-ri 1919–1944 Friedrich Puksoo 115. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev „Kultuurivarad ajas” ning prof Karl Morgensterni 235. sünniaastapäevale pühen-datud ettekandepäev „Ammendamatu Morgenstern. II”. Fr. Puksoo auhinna, mida raamatukogu annab välja koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga, pälvis Indrek Jürjo monograafi a „Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819” eest. Konverents „Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja. III” keskendus digitaalseid andmekogumeid loovate institutsioonide (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) koos-töö võimalikkusele ja vajalikkusele. Konverentsi korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Raamatukogu oli üks Tartu kirjandusfestivali „Prima Vista“ korraldajatest. 2005. a koostatud näitustest on tähtsamad„Ajalooline Tartu” rahvusvaheliste hansapäeva-de puhul, “Koraali- ja lauluraamatatud Eesti- ja Liivimaalt 18.–19. sajandil/Choral- und Gesangbücher aus den rus-sischen Ostseeprovinzen Est- und Livland im 18.–19. Jahrhundert” mis eksponeeriti Jaani kirikus Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu 23. kongressiks ning “Maalilised reisid”, valimik graafi kakogus leiduvatest 18.–19. sajandist pärine-vatest kohavaadetest ning reisi- ja teadusekspeditsioonide kirjeldustest.

Eesti aasta teenindusteoks 2005 valiti Tartu Ülikooli

Raamatukogu ööraamatukogu projekt, mis teostus koos-

töös Tartu Üliõpilasesindusega.

6.7.2. Muuseumid ja botaanikaaed

2005. aastal alustas tööd asutus Tartu Ülikooli Muuseu-mid, mille koosseisus jätkavad tegevust ülikooli ajaloo muuseum, kunstimuuseum ning zooloogia- ja geoloogi-amuuseumist ja botaanikakogudest kujundatud loodus-muuseum.

2005. aastal pälvisid ülikooli muuseumid suurt rah-vusvahelist tähelepanu. Juulis toimus Tartus ülikooli muuseumide korraldusel Euroopa ülikoolimuuseumide koostöövõrgustiku Universum aastakonverents. Üritus tõi Tartusse tunnustatud muuseumijuhte eri maadest, kes tutvusid meie muuseumide kogudega ning andsid omapoolseid soovitusi. Samal kuul kanti Struve geodee-tiline kaar UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Kaar on seotud meie ülikoolis töötanud prof Struve te-gevusega ning kaarel on erilise tähtsuga Tartu tähetorn.

TÜ Muuseume külastas 2005. aastal 58 000 inimest, gii-diteenust osutati kokku 920 grupile, koostati 17 uut näitust.

Ajaloo muuseumJuunis avati külastajatele toomkiriku restaureeritud tor-nid ja vaateplatvormid. Toomkiriku tornides on avatud näitus toomkiriku ajaloost, torne külastas juunist det-sembrini 26 000 inimest.

Oktoobris tähistati koostöös arstiteaduskonnaga vana anatoomikumi 200. aastapäeva. Vanas anatoo-mikumis avati tähtpäevale pühendatud näitus, millega kaasneb muuseumitund inimese füsioloogiast. Näituse tegevuskulusid toetas Tartu linnavalitsus ning näitust kü-lastasid eriti arvukalt Tartu kooliõpilaste rühmad.

Muuseumikogud täienesid farmaatsiakoguga, mis paigutati vanasse anatoomikumi ning mida tutvustati avalikkusele ülevaatenäitusega muuseumi valges saalis.

54

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

Peale mainitud kahe näituse koostati ja eksponeeriti veel neli näitust: „Rännak ajas“ Eesti ülikooli tekkeloost; „Maapõue peidetud saladused“ arheoloogia õpetami-sest ning uurimisest TÜs; „Kuue samba kutse“, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele naiste tulekust ülikooli; „1905 ja Tartu“, mis eksponeeriti Eesti Ajaloo-arhiivis.

Riikliku humanitaar- ja looduskogude programmi raames kirjeldati teaduslikult C. Schmidti keemiliste ai-nete kollektsiooni ja G. Dragendorffi farmakognostiliste mikroskoobipreparaatide kogu.

Muuseumi korraldatud üritustest pälvisid tähelepanu teaduspäev „Jaan Reinet 100“, konverentsid „100 aastat esimeste naisvabakuulajate lubamisest Tartu Ülikooli“ (koostöös Eesti Rahva Muuseumiga) ning „100 aastat ülemaalisest rahvaasemike koosolekust Tartus“ (koos-töös ÕESi ja TÜ ajaloo osakonnaga). Edukalt jätkus po-pulaarteaduslike teeõhtute sari „Teadusest ja elust“ ning fonditutvustused „Aja sisse minek“ esmakursuslastele. Muuseumi külastas kokku 33 300 inimest. Giiditee-nust osutati 118 rühmale, muuseumipedagoogilisi prog-ramme viidi läbi 53 rühmaga. Muuseumi põhifondi suu-rus on 31.12.2005. a seisuga 63 421 säilitusühikut.

Kunstimuuseum2005. aasta tähtsamaks tööks oli muuseumi silmapaist-vaimaid teoseid ja ajalugu tutvustava kataloogi „200 aastat Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi“ valmimine, mis ilmub trükis 2006 veebruaris. Tegeldi ka kataloogi „Dor-pat-Jurjev-Tartu ja Voronež: ülikooli kunstikogu saatus“ kirjete täiendamise ja toimetamisega.

Muuseumis toimus neli kunstinäitust koos õpilas-programmide ja töötubadega: „Ateljee atleedid“ spor-diteemaliste skulptuuride, maalide ja joonistustega Eesti kunstist; „Loomad ja antiik“ loomaskulptuuridega, gra-vüüridega, mündi- ja gemmivalanditega; „Tuntud ja tund-matu Tartu“ gravüüride ja kaasaegsete fotodega; „Akt kuubis“ E. Okase, A. Bachi ja S. Trei graafi ka ja joonistus-tega, mis oli pühendatud E. Okase 90. sünnipäevale.

Tartu kunstikuul korraldati aktikrokii joonistamise

üritus „Elav akt“ kunstnik Tiit Pääsukese juhendamisel. Kunstimuuseumil oli kaalukas osa ürituse „Peahoone päev – 200 aastat pidulikust nurgakivi panekust“ kor-raldamises ja läbiviimises. Laiendati koolidele pakutava muuseumiõppe temaatikat, koostati antiikkultuuri töö-vihik eestikeelsetele koolidele (varem venekeelsetele koolidele).

Muuseum konkureeris edukalt riiklikul humanitaar- ja loodusteaduslike kogude säilitamise programmi kon-kursil, saades toetust kogudega seotud kulutusteks.

Suurenes kunstimuuseumi külastajate arv – muu-seumi külastas 12 500 inimest, giiditeenust osutati viies keeles 390 rühmale. Suurenes ka õpilasrühmade arv, mis moodustab 25% külastajatest.

Loodusmuuseum2005. aastal viidi läbi loodusmuuseumi moodustamise esimene etapp. Bioloogia-geograafi ateaduskonna insti-tuutide koosseisus olnud geoloogia- ja zooloogiamuu-seum ja botaanikakogud ning kogudega seotud per-sonal koondati loodusmuuseumisse. Koostati ja esitati mitmeid projektitaotlusi, mille lahendamine jääb järgmi-sesse aastasse.

Peale püsinäituse eksponeeriti kuus ajutist näitust: H. Beili kivimite näitus „Kivide sisemine ilu“, geoloo-gia õpetamise 185. aastapäevale pühendatud näi-tus, dots Evald Mölsi 100. sünniaastapäeva tähistav näitus, kaks seentenäitust, koostöös Eesti Põlluma-jandusmuuseumiga näitus mürktaimedest. Geoloo-giamuuseum osales koos TÜ geoloogia instituudiga konverentsi „Geoloogia õpetamine Eestis läbi kolme sajandi“ korraldamisel.

Viidi läbi muuseumitunde õpilasrühmadele ja õpeta-jatele, toimusid zooloogiamuuseumi ringi tunnid, juhen-dati üliõpilasi. Mais osales loodusmuuseum Vanemuise kultuuritänava päeval. Erilist avalikkuse tähelepanu pälvis zooloogiamuuseumi uus eksponaat – rotikuningas.

Geoloogia- ja zooloogiamuuseumi külastas kokku 12 236 inimest.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

55

Are

ndus

tege

vus

ja t

eenu

sed

ühis

konn

ale

BotaanikaaedBotaanikaaias lõpetati troopikakasvuhoone rekonst-rueerimise üldehitustööd kogumaksumusega 12,3 mln krooni ning 2006. aasta algul jätkub automaatikasead-mete paigaldamine ja taimede istutamine. Botaanikaaia troopilise vihmametsa (üldpindalaga 82,3 m2), subtroo-pilise mäestikumetsa (113,6 m2) ja sukulentide (103,5 m2) uued kollektsioonid avatakse külastajatele 30. juunil 2006, mil tähistatakse ka botaanikaaia Laial tänaval asu-mise 200. aastapäeva.

Botaanikaaia kollektsioonid täienesid 852 taimeliigi, alamliigi, vormi ja sordi võrra. Mitmed väärtuslikud tai-med saadi kingitusena Berliini Dahlemi botaanikaaiast, Vene TA Moskva botaanikaaiast, Kaunase Vitautas Mag-nuse Ülikooli botaanikaaiast või kasvatati seemnetest ise. Botaanikaaed trükkis seemnekataloogi „Index Semi-num“, milles pakuti teistele botaanikaaedadele kasvata-miseks 580 taimeliigi seemneid.

Botaanikaaia kollektsioone kasutasid õppetöös Tar-tu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilased ning Räpina aianduskooli õpilased. Tartu Ülikooli suveülikooli raames viidi läbi kahepäevane kursus „Taimed – keskkonnarikas-tajad“. Korraldati 4 teabepäeva, 7 näitust ja 104 õppe-ekskursiooni.

Botaanikaaed esitas oma tegevust tutvustavad ma-terjalid kahele rahvusvahelisele turismimessile Riias ja Tallinnas ning mitmetele infoväljaannetele. Tartu hansa-päevi rikastati kahe kontserdiga ja näitusega „Vana puit hansaaegadest tänapäevani“.

Botaanikaaeda külastas piletiga 17 336 inimest.Jätkati riikliku programmi „Põllumajanduskultuuride

geneetilise ressursi säilitamine“ lõigu „Ravim- ja ilutai-mede geneetilise ressursi säilitamine“ täitmist koostöös Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi ja teiste kaastäitja-tega. Ilu- ja ravimtaimede digitaalne andmebaas täenes 88 uue sordi andmetega ning botaanikaaeda istutati 41 säilitamist vajavat ilutaime.

Paranes botaanikaaia teede-platside olukord re-konstrueeritud kasvuhoonete ja jõepoolse külgvärava ümbruses, lõpetati pojengideaia ehitus ja maastiku-

ehitustööd rajatavas elulõngade aias, kulutused kokku 223 700 kr. Jätkus uue Oa tänava katse-paljundusaiandi väljaehitamine, kus projekteeriti ja ehitati valmis piirdeta-ra ja krundisisene sõidutee, millele kulutati 281 300 kr.

Botaanikaaed osales taimsete ressursside kaitse üle-riigiliste ja rahvusvaheliste programmide täitmisel ning Kaunase Vitautas Magnuse Ülikooli botaanikaaia Phare 202 CBC turismiprojektis. Botaanikaaia töötajad käisid rahvusvahelistel konverentsidel Moskvas, Luksemburgis ja Kaunases ning mitmetel üleriigilistel nõupidamistel, kus esineti ettekannetega kaheksal korral.

6.7.3. Huvitegevused

Akadeemiline spordiklubiTartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi oli 2005. aastal jätkuvalt Eesti üks edukamaid ja suurimaid spordiklubi-sid. Spordiklubi on 18 spordialaliidu liige, siin treenib ligi 600 noorsportlast, 400 saavutussportlast ning harras-tusspordiga tegeleb regulaarselt ligi 1500 tudengit, õp-pejõudu või teenistujat. Ühel või teisel viisil on spordi-klubi tegemistega seotud 70 treenerit.

2005. aastal pakkus spordiklubi ülikooli liikmeskonna-le võimalus osaleda järgmistel treeningutel: aeroobika, aerutamine, alpinism, jalgpall, jalgrattasport, jõutõstmine, karate, kergejõustik, korvpall, kulturism, maadlus, mitme-külgsus, poks, saalihoki, sulgpall, sõudmine, võimlemine, tennis ja võrkpall.

2005. aastal võitsid spordiklubi sportlased Eesti meistrivõistlustelt 99 kuldmedalit, edukamad alad olid ker-gejõustik (2005. aasta Eesti parim kergejõustikuklubi), sulg-pall (2005. aasta Eesti edukaim klubi), aerutamine ja jalg-rattasport. Tartu linna parimate sportlaste valimisel hinnati spordialade lõikes parimaks koguni 18 spordiklubi sportlast. Absoluutarvestuses pärjati 2005. aasta Tartu linna parimaks meessportlaseks aerutaja Peeter Becker (EM 9. koht, MM 13. koht ning seitsmekordne Eesti meister), parimaks juu-nioriks kergejõustiklane Maris Mägi (juunioride EM 5. koht, Euroopa sisemeistrivõistluste 13. koht, Eesti sisemeister

56

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

400 m jooksus, Eesti juunioride kuuekordne meister, Eesti kahekordne meister võistkondlikult) ning parimaks võist-konnaks sulgpallurid Helen Reino/Piret Hamer (maailma edetabeli 36. koht, MM 33. koht, Eesti meistrid).

Ülemaailmsel universiaadil Türgis Izmiris osales 30 Tartu Ülikooli üliõpilast. Võideti kaks kuldmedalit – Olga Aleksejeva epees ja Mirjam Liimask 100 m tõkkejooksus ning üks hõbemedal – Taavi Peetre kuulitõukes. Peale selle võitis Taavi Peetre hõbemedali ka Euroopa U-23 meistrivõistlustel.

Euroopa ülikoolide meistrivõistlustel võrkpallis võit-sid ülikooli võrkpallineiud hõbemedalid, olles esimene Eesti pallimänguvõistkond, kellele on selline au osaks saanud.

Eesti meistriliigades mängis neli spordiklubi pallimän-guvõistkonda. Korvpallimeeskond Tartu Ülikool/Rock võitis hõbemedali, võrkpallinaiskond Tartu Ülikool/Ee-den ning saalihokimeeskond Tartu Ülikool/ISIC pronks-medalid.

2005. aastal alustas spordiklubi uue teaduskondade-vahelise võistlussarja – Tartu Ülikooli meistrivõistluste – korraldamist, mille eesmärk on suurendada ülikooli liikmeskonna sportimisharjumusi ning selgitada välja pa-rim sportlik teaduskond.

2005. aastal renoveeriti Jakobi 5 õppe- ja spordihoo-ne suure saali põrand, staadionile paigaldati uus tippta-semeline teivashüppepaik. Lisaks tegutseb alates sügisest Staadioni 21 ka uute trenažööridega jõusaal.

Olulise tähendusega Tartu Ülikooli ja spordiklubi jaoks oli Ujula 4 spordihoone juurdeehituse projekti val-mimine, millele toetudes kuulutatakse välja ehituskon-kurss. Uues hoones leiavad endale uue kodu ka sõudjad, vana sõudebaas lammutati 2005. aasta lõpus.

Üliõpilasmaja ja harrastuskollektiividÜliõpilasmaja juures jätkas 2005. aastal tegevust üheksa kultuurikollektiivi: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kam-merkoor, Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, Eesti

Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu, puhkpillior-kester Popsid, Tartu Üliõpilasteater, Vanamuusikaansam-bel Festivitas Artium Schola. Samuti tegutsevad majas tsirkusestuudio FOX, Vanemuise balleti- ja tantsukool, Tartu Veiniklubi ja ülikooli kultuuriklubi. Üliõpilasmaja bändiruumis käis regulaarselt harjutamas 20 muusika-kollektiivi.

2005. aastal toimus üliõpilasmajas ligikaudu 200 üri-tust – see on umbes 70 üritust rohkem kui 2004. aastal. Valdavalt oli tegu tudengite korraldatud kultuuriõhtute, temaatiliste pidude, tutvumisõhtute, rebaste ristimistega jms. Ülejäänud osa moodustasid nii kitsamale ringkon-nale mõeldud üritused kui ka linnarahvale korraldatud kontserdid, millest suurematel esinesid ansamblid Ge-nialistid, Jääboiler, Dagö, Terminaator. Tartu Ülikooli üli-õpilasesindus organiseeris oktoobris üliõpilasmaja toe-tuseks heategevuskontserdi.

2005. aasta sügisest taasalustas tegevust kunstikabi-neti joonistusstuudio. Ülikooli kunstikabinet alustas tööd 1809. aastal ning tegutses 1999. aasta sügiseni Tartu Üli-kooli peahoones. Praegu käib Ülikooli 18a asuva hoone keldrikorrusel joonistamas 20–30 üliõpilast, magistranti ja kunstihuvilist noort. Põhiliselt joonistatakse mees- ja naismodellide järgi aktikrokiisid, joonistatakse eri tehni-kates – pliiats, süsi, pastell. Juhendajatena annavad õpilas-tele nõu mitmed Tartu tuntud kunstnikud.

Y-galeriis toimus 2005. aastal rohkelt näitusi (kokku 31), õnnestunumad olid näiteks “Keeniused 2 – kõikide kunst”, Lola Liivati “9+1”, Mart Trummali fotonäitus “Lähis Ida”, Urmas Vaino “New York & Brasiilia” jne. Jaanuaris ja veebruaris toimusid kunstikuu raames üritused “Kohtu-mised (kuri)kuulsa kunstnikuga”, kus esinesid Raul Meel, Margus Tamm, Sandra Jõgeva. Veebruarist juunini toi-musid multimeediaüritused, kus esitati perfomance`eid, näidati fi lme ja mängiti muusikat. Septembris toimus Y-galerii hoovis “Rahvusvaheline alternatiivfi lmide festival” ning muusika ja kunsti üritus “Kunst Rock Perfo”.

Ka 2005. aastal jätkas üliõpilasmaja koostöös ülikooli kultuuriklubiga Tartu tudengipäevade korraldamist. Tartu kevadpäevad (25.04.–01.05.2005, kokku 177 üritust) ja

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

57

Are

ndus

tege

vus

ja t

eenu

sed

ühis

konn

ale

Tartu sügispäevad (17.10.–23.10.2005, kokku 149 üri-tust) pakkusid mitmekülgset kultuuri- ja meelelahutus-programmi, millest leidis endale meelepärase ürituse nii tudeng kui ka linnakodanik – tudengivaimsust jätkus kõikidele. Kevadpäevade tuntuimad üritused on kum-mipaadiralli, tudengilaul ja volbritule süütamine, huvita-vaim uus ettevõtmine oli isemeisterdatud lennumasina-te võistlus Karsumm. Sügispäevade esindusüritused on tudengilaul, tudengifi lm ja kunstide öö ning alguse sai stiilipidude traditsioon.

26. septembril allkirjastasid 2003. aasta Phare pii-reületava koostöö programmi ja Tartu Üliõpilasmaja esindajad toetuslepingu Baltimaade rahvakultuurialase koostöövõrgustiku loomiseks. Phare programm toetab 26. juulini 2006 kestvat ettevõtmist 701 402 krooniga, millele lisandub 199 201 krooni ulatuses Tartu Üliõpilas-maja omafi nantseering. Projekti eesmärk on tugevdada koostöösidemeid rahvakultuuri alal Eesti, Läti ja Leedu üliõpilasorganisatsioonide, tudengikollektiivide ning nen-de juhendajate vahel.

Projekti käigus toimuvad pikaajalised koolitused, re-gulaarsed kohtumised, ühiskontserdid, valmivad trükised, kontsertreisi tutvustav videofi lm ning uued tantsud koo-rilaulu, rahvatantsu ja puhkpillimuusika edendamiseks. Tartu Üliõpilasmaja koordineeritava projekti partneri-teks on Liepaja Pedagoogikaakadeemia Lätist ja Leedu Kooriühing.

Phare projekti raames toimus üliõpilasmajas kultuu-riprojektide rahastamise koolitus. Koolituse viis läbi Külli Hansen Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnast. Kooli-tusel osalesid mitmed üliõpilasmaja juures tegutsevate kultuurikollektiivide liikmed ning ka mõned üliõpilased.

Baltimaade tudengikollektiivide koostöövõrgustiku proovikiviks saab olema 2006. aasta suvel Tartus toi-muv juubelihõnguline Baltimaade üliõpilaste XV laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. Peo ettevalmistamise ja läbivii-mise korraldajaks on MTÜ Tartu Üliõpilasmaja ja kaas-korraldajaks Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Tartu Linnavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kunstilise komisjoni esimees on dirigent Alo Ritsing

ning töörühma juht on üliõpilasmaja juhatuse liige Kulno Kungla. 2005. aasta jooksul valiti suur osa peo korraldus-meeskonnast ja hakati aktiivselt pihta ettevalmistustöö-dega, samuti valmis kodulehekülg (www.gaudeamus.ee).

Tartu Akadeemiline MeeskoorTartu Akadeemiline Meeskoor korraldas 27 esinemist Tartus, Tallinnas ja teistes Eesti linnades. Toimusid kont-sertmatkad Lätisse ja Norrasse. Jätkus ühiste kontserti-de korraldamine TÜ Akadeemilise Naiskooriga ja TTÜ Akadeemilise Naiskooriga. Augustis tähistati kahe kont-serdiga Tartus ja Tarvastu kirikus TAM-i asutaja Juhan Simmi 120. sünniaastapäeva.

Tartu Ülikooli Akadeemiline NaiskoorTartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor pidas 2005. aastal oma 60. sünnipäeva. Koor saavutas aasta naiskoori tiitli ja I koha Eesti naiskooride võistulaulmise A-kategoorias. Nais-koor andis välja ka kaks plaati: „Eesti mustrid” ning E. Mägi loominguga „Laulupuu” koostöös Eesti Rahvusmeeskoo-riga. Septembrist on koori peadirigent Triin Koch.

Tartu Ülikooli KammerkoorEsiletõstmist väärib koori esikoht Norras korraldatud esimesel Griegi-nimelisel koorikonkursil vaimuliku muu-sika kategoorias ning valimine kuue parima koori seas grand prix’ vooru.

Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Uni-versitatis 2005. aasta sügisest alustas tööd uus koormeister – noor ja andekas Imbi Pärtelpoeg. Aastasse mahtus hulgaliselt kontsertesinemisi Eesti kirikutes. Toimus koori 15. aasta-päevale pühendatud kontsert Tartu Ülikooli aulas ning anti välja esimene CD-plaat.

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansam-bel pidas 14. mail Tartu Sadamateatris juubelikontserti – Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel 60 ja vilistlasrühm

58

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5A

rend

uste

gevu

s ja

tee

nuse

d üh

isko

nnal

e

10. Alates sügisest on ansambli kunstiline juht Aveli As-ber. Tartu Ülikooli RKA mõlemad segarühmad osalesid Eesti-Soome tantsupeol “Suveöö tantsud”, mis toimus 9. juulil Tartu Laululaval.

Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel TarbatuTarbatu osales XI rahvusvahelisel folkloorifestivalil 29.03–02.04.2005 Mallorcal ning Eesti-Soome ühistant-supeol, mille pealavastajaks oli Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma.

Tartu ÜliõpilasteaterTeater võeti Ülemaailmse Üliõpilasteatrite Liidu (AITU) liikmeks. Osaleti Prantsusmaal Besancon`i X rahvusva-helisel üliõpilasteatrite festivalil etendusega “Jelisaveta Bam”. Sarah Kane´i näidendit “Puhastatud” etendati Lut-su Teatrimajas ja Y-galeriis ning harrastusteatrite festivalil Võrus. Rahvusvahelistel hansapäevadel Tartus osaleti näidendiga “Keskaeg – julm aeg!”.

Vanamuusikaansambel FA ScholaVarajase ja orientaalse muusika keskuse FA Schola kaas-korraldamisel toimus 4.-10. oktoobrini Tartus ja Tallinnas X rahvusvaheline vanamuusika festival “Orient et occi-dent”. 9. oktoobril toimus FA Schola ja Kesk-Euroo-pa varajase muusika festivalide ühenduse (CEFEMA) korraldusel hariduskonverents „Varajase ja orientaalse muusika roll tänapäeva muusikahariduses“.

TÜ puhkpilliorkester PopsidTartu Ülikooli puhkpilliorkestrit Popsid tunnustati Eesti noorteorkestrite konkursil kulddiplomiga ja neile anti esimene kategooria. Samuti saavutasid Popsid kõrgkoo-lide puhkpilliorkestrite kategoorias I koha.

6.7.4. MTÜ Tartu Üliõpilasküla

MTÜ Tartu Üliõpilasküla osutab Tartu Ülikooli üliõpilas-tele ja külalistele majutusteenust ning hooldab Tartu Üli-koolilt rendile võetud kaheksat üliõpilaselamut. Aastatel 1999–2004 renoveeris Tartu Ülikool üliõpilaselamud Pepleri 14, Tiigi 14, Narva mnt 25, Narva mnt 27 ja Pur-de 27. Aastal 2002 valmis Tartu kesklinnas uus üliõpilas-elamu Raatuse 22.

Renoveerimata on üliõpilaselamud Narva mnt 89 ja Nooruse 7. Kaheksas elamus on kokku 3325 kohta.

Kõikides üliõpilaselamutes on võimalik kasutada In-terneti-teenust, mida pakub AS Haberst Infra.

Kahes üliõpilaselamus pakutakse tudengitele ja lin-narahvale toitlustamisvõimalust. Üliõpilaselamus Pepleri 14 asub Kotka Kelder ning üliõpilaselamus Raatuse 22 kohvik Mamman.

Üliõpilaselamus Raatuse 22 asub videolaenutus – Kodu Video.

2005. aastal tegeleti aktiivselt uue kliendihaldus-programmi e-kyla väljatöötamisega. Tegemist on Inter-neti-põhise kliendihaldus- ja üüriarvestusprogrammiga. Süsteemi on integreeritud ka probleemihaldussüsteem Helpdesk, mille kaudu saavad kliendid edastada tekkinud probleemid ja rikked ning jälgida lahenduskäiku. Tuden-gitele avatakse ligipääs programmile 2006. aasta kevad-semestri jooksul.

Majandusaastal 01.07.2004–30.06.2005 oli Tartu Üli-õpilasküla netokäive 28 569 669 krooni. Seoses sellega, et suvel on üliõpilaselamutes palju vabu kohti, on aasta keskmine täituvus 86%. Õppeaasta esimesel poolel on üliõpilaselamute täituvus ligi 100%.

Tartu Üliõpilaskülas töötab 50 inimest, neist 12 ini-mest administratiivpoolel (üliõpilasküla kontoris Narva mnt 25).

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

59

Hal

dust

egev

us

7. HALDUSTEGEVUS

2005. aasta kõige tähtsamaks sündmuseks oli Nooruse 1 hoonevarest ümber ehitatud ja renoveeritud tehnoloo-giainstituudi hoone valmimine, mille ruumidesse kolisid ka arstiteaduskonna farmaatsia instituut ning Ravimiamet.

Haldustöö otstarbekamaks korraldamiseks ühendati riigihangete talitus ja planeerimistalitus haldusdirektori büroo koosseisus ühtseks planeerimistalituseks. Olu-lisemate ja mahukamate hangete tulemusel valmis üli-kooli spordihoone (Ujula 4) rekonstrueerimise ja juur-deehituse ehitusprojekt, korraldati Narva kolledži uue õppehoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss ning alustati uue õppe- ja teadushoone (keemiahoone) pro-jektdokumentatsiooni koostamist.

Tartu ülikooli, Tartu linna ja kultuuriministeeriumi koostöös konserveeriti toomkiriku varemete põhja-löövi võlvikud ja põhja kõrgsein. Lõpetati botaanikaaia troopikahoone ja sellega külgneva kivihoone renovee-rimistööd, remonditi Vanemuise 46 ringauditoorium ja peatrepikoda ning vahetati kogu hoone aknad.

2005. aastal pöörati TÜ kasutuses olevate ohtlike kemikaalide ja radioaktiivsete materjalidega seoses pal-ju tähelepanu keskkonnakaitsele. Muu hulgas utiliseeriti nõukogudeaegsed tsiviilkaitse ründeainete näidised. Tur-valisuse tagamisel suurendati tehnilise valve osakaalu. Tartu linnavalitsuse jõulukaunistuste konkursil det-sembris 2005 said ülikooli peahoone jõulukaunistused I preemia ning füüsikahoone jõulukaunistused III preemia.

7.1. Ohutuse tagamine ja transpordikorraldus

Keskkonnakaitse vallas pöörati 2005. aastal eriline rõhk Tartu Ülikooli kasutuses olevate ohtlike kemikaa-lide ja radioaktiivsete materjalide arvestuse, hoidmise ja käitlemise eeskirjade korrastamisele. Koostöös sise-ministeeriumi ja päästeametiga utiliseeriti eriti ohtlikud

ning aastakümneid seisnud nõukogudeaegsed tsiviil-kaitse ründeainete näidised. Aasta jooksul anti jäätme-käitlejatele üle 13 330 kg ohtlikke jäätmeid (kemikaalid, külmkapid, akud, autode rehvid, päevavalguslambid jms). Infokaitsesüsteemide AS-le anti hävitamiseks üle 7 387 kg konfi dentsiaalseid infokandjaid. Riia 23, Ravila 19 ja Jakobi 2 õppehoonetes taaskäivitus riskianalüüsi koos-tamine. Koostöös Tartu linnavalitsusega algatati uue kee-miahoone keskkonnamõjude hindamine.

Tuleohutuse tagamiseks korraldati koos päästetee-nistusega kontroll kõikides hoonetes, aktis toodud puu-duste likvideerimiseks koostati ajagraafi k. Pärnu kolledžis korraldati tuleohutuse kontroll, koolitus ning koostöös kohaliku päästeteenistuse, kiirabi ja politseiga evakuat-siooniõppus. Aasta jooksul valmisid tulekahjusignalisat-siooni paigaldamise projektid Jakobi 1, Jakobi 5, Struve 1 ja Tähe 4 asuvatele hoonetele.

Turvalisuse tagamisel suurendati tehnilise valve osa-kaalu – peahoone perimeetrit jälgitakse valvekaamera-tega, peahoone administraatori juurde on koondatud ka Liivi 2 ja Vanemuise 46 valvekaamerate pildid. Hoonete Ülikooli 18, Ülikooli 18a, Ülikooli 17, Küütri 2, Jakobi 4 läbipääsusüsteemid ühendati ühtsesse juhtimissüsteemi. Toomkiriku tornidesse paigaldati uus valvesignalisat-sioon. 2005. aastal uuendati tehnilise valve lepingud AS-ga Falck Lõuna-Eesti ja AS-ga Skorpion.

Transpordikorralduse vallas võõrandati 2005. aas-tal kümme amortiseerunud ja ülikoolile mittevajalikku transpordivahendit. TÜ Eesti Mereinstituudile soetati kaks uut kaubikut ja botaanikaaiale üks uus kaubik. Uued sõiduautod said Narva kolledž, mereinstituut ja rekto-raat. Uued sõiduautod soetati zooloogia ja hüdrobio-loogia instituudile (ökoloogiliste välitööde läbiviimiseks ning varustuse ja teadusaparatuuri transportimiseks), haldusdirektori büroole (postiringi korraldamiseks), hal-dusosakonnale (majandussõitude ja -vedude tarbeks) ning botaanika ja ökoloogia instituudile (välitööde ja

60

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5H

aldu

steg

evus

suviste praktikumide läbiviimiseks). Korrastati parklad Munga 4 hoovis, Näituse 2, Näituse 13a ja Nooruse 1. Aruandeaastal lõpetati juba 2001. aastal alustatud 50-meetrilise siselasketiiru ehitus. Lasketiir valmis Kaitsemi-nisteeriumi, Kaitseliidu ja Tartu Ülikooli ühistöö tulemuse-na ja on mõeldud ülikooli laskesportlaste ja akadeemilise malevkonna kaitseliitlaste treeninguteks. Lasketiiru komp-leksis on ka veel relvaruum, õppeklass riigikaitsekoolituse korraldamiseks ning Kaitseliidu Tartu Maleva Akadeemili-se malevkonna kodu koos olmeruumidega.

7.2. Planeerimistegevus ja hangete korraldamine

Töö otstarbekamaks korraldamiseks ühendati riigihan-gete talitus ja planeerimistalitus 03.02.2005 ühtseks pla-neerimistalituseks haldusdirektori büroo koosseisus.

Planeerimis- ja projektipõhises tegevuses olid tähtsamad ja mahukamad tööd seotud kolme uue hoo-ne projektidega:• Tartu Ülikooli spordihoone (Ujula 4) rekonstrueeri-

mise ja juurdeehituse ehitusprojekt;• Tartu Ülikooli uue õppe- ja teadushoone (keemia-

hoone) projekteerimine;• Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone arhi-

tektuurse ideelahenduse konkursi korraldamine.2005. aastal valmis AS-s RTG Projektbüroo ülikooli

spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehi-tusprojekt. Uue keemiahoone projektdokumentatsioon valmib 2006. aasta suvel. Narva kolledži uue õppehoone arhitektuurse ideelahenduse konkursi võidutöö alusel alustatakse projekteerimist 2006. aastal.

Planeerimistalitus andis oma panuse ülikooli aja-loolise keskkonna väärtustamiseks ja säilitamiseks ka-vandatud Tartu Ülikooli ajaloolise tuumik hoonestuse renoveerimise riikliku programmi eelnõu ettevalmista-misse. Talituse osalusel valmis ka Tartu Ülikooli hoonestu arengukava aastateks 2006–2015.

Aruandeaastal jätkus koostöös Tartu linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumiga Tartu toomkiriku varemete re-noveerimine – konserveeriti varemete põhjalöövi võlvi-kud ja põhja kõrgsein.

Toomemäe atraktiivseks piirkonnaks arendamise eesmärgil toimub linnavalitsuse ja ülikooli vahel tihe koostöö, et maksimaalselt rakendada vastava piirkonna arengupotentsiaali ning kõrvaldada takistused, mis selle piirkonna eripära ning konkurentsieelise väljatoomist segavad. 2005. aasta koostööna tehti Toomemäe aren-damise projekti ettevalmistamisel järgmist: • koostati Toomemäe muinsuskaitse eritingimused ja

geodeetiline alusplaan;• koostati tähetorni sisekujunduse projekt;• korraldati Toomemäe väikevormide ja valgustuse ar-

hitektuurne ideekonkurss;• korraldati Toomemäe dendroloogiline uuring ning

nahkhiirte suvine ja talvine uuring.Koostamisel on Toomemäe heakorrastuse eelprojekt

ning Tartu Ülikooli hoonete – tähetorni, vana anatoo-mikumi ja toomkiriku – välisvalgustuse projekteerimine.

Riigihangete arv võrreldes 2004. aastaga suure-nes tunduvalt, aruandeaastal viidi läbi 62 riigihanget (2004. a – 33; vt lisa 7.2.). Enim suurenes lihtmenetluse-ga hangete arv – neid oli 2005. aastal 36 (2004. a – 16), avatud pakkumismenetlusega riigihankeid 18 (2004. a – 11) ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakku-mismenetlusega riigihankeid 7 (2004. a – 6).

Korraldati Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppe-hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss, mille käi-gus valiti välja sobivaim kavand.

Ehitushangete osakaal oli 2005. aastal suhteliselt väi-ke, kõigest 18% läbiviidud hangetest, kogumaksumusega 17 760 813 krooni.

Enim viidi läbi hankeid asjade ostmiseks, suurimad neist olid tehnoloogiainstituudi ning farmaatsia instituudi ruumidesse sisustuse ostmine.

Suuremad teenuste tellimise hanked olid ülikooli spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse ning uue

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

61

Hal

dust

egev

us

õppe- ja teadushoone (keemiahoone) projekteerimine. Telliti ka ülikooli teadus- ja arendustööd tutvustav telesaadete sari.

7.3. Infotehnoloogia

Infosüsteemid. Üleülikoolilisi infosüsteeme teenindav andmebaasitarkvara Oracle 9i asendati kiirema ning uusi tehnoloogilisi võimalusi sisaldava versiooniga 10g. Üleminek võimaldab optimeerida serverite kasutamist ning suurendada nende jõudlust.

Rakendati personali- ja fi nantsinfosüsteemi tarkva-rapakett Axapta ning selle andmete sünkroniseerimi-ne ülikooli isikuregistri ja arvutivõrgu kasutajakontode infosüsteemiga. Töötati välja ja rakendati rahaveeb, mis võimaldab kõigil ülikooli fi nantsallikate käsutajatel detai-lideni jälgida käsutatavate allikate rahalist seisu.

Õppe-infosüsteemi eksamitulemuste moodul viidi vastavusse uue õppekorralduse eeskirjaga, loodi õp-peainete ja õppejõudude hindamise moodul ning ÕISi andmete põhjal koostati õppejõudude akadeemiline aastaaruanne. TÜ õppe-infosüsteemi tutvustati Eesti Maaülikoolile, kus alustati koostööd analoogse infosüs-teemi kasutusele võtmiseks.

Jätkati dokumendihalduse ja siseveebi projekti aren-damist. Augustis toimus üleminek asutatava tarkvara uuele versioonile (Livelink 9.5).

Infrastruktuur. Arvutivõrgu baasteenuste kvaliteedi tagamiseks asendati neli amortiseerunut serverit ning rakendati kuus uut serverit. Võrgu turvalisuse tagami-seks võeti kasutusele uus tarkvaraline tulemüür ning täiendati keskmarsruuterit. Ülikooli arvutivõrguteenus-te turvaliseks kaugkasutuseks rakendati VPN-teenust. Telefonijaama abonentmaht suurenes ligi veerandi võrra – jaama laiendusmoodulid paigaldati hoonetesse Nooruse 1, Näituse 20 ja Salme 1a. (vt lisa 7.3.).

Töökohaarvutite haldus ja kasutajakoolitus. Jätkati infotehnoloogia osakonna teenindada olevate töökohaar-vutite kaughaldusele ülemineku juurutamist ning riistvara standardiseerimist. Korraldati 11 eri tarkavarapakette käsit-levat kursust, millel osales üle 600 ülikooli töötaja.

7.4. Kinnisvarakorraldus

Haldusosakonna initsiatiivil korraldati aruandeaastal veebruarist maini haldusosakonna juhtivspetsialistide kohtumised kõigi teaduskondade (v.a usuteaduskond) dekaanide, dekanaadi juhatajate ja töötajatega, kus tutvustati haldusosakonna struktuuri, ülesandeid ja te-gevust, arutati haldusosakonna tegevusega haakuvaid probleeme ning otsiti neile optimaalseid lahendusi.

Kinnisvaratehingud. Arvestustalituse poolt esita-ti ülikooli nõukogule 10 otsuse eelnõu, mis käsitlesid kinnisvara omandamist, võõrandamist, servituutide seadmist ning kinnistutel asuvatele tehnorajatistele isik-liku kasutusõiguse seadmist. 2005. aasta kapitalieelarves prognoositi kinnisvara müügist laekuva tulu suuruseks 10 119 500 krooni, tegelikult laekus kinnisvaratehingu-test 13 300 681 krooni (vt lisa 7.1.). TÜ Botaanikaaia baasaia rajamise vajadusest lähtuvalt osteti 14.01.2005 eraisikult maatükil Oa 10a asuv viimane garaažiboks; 21.02.2005 sõlmitud notariaalse lepinguga seati kinnis-tutele Raja 32, Nooruse 1, Nooruse 3 ja Viljandi mnt 42 OÜ Jaotusvõrgu kasuks elektrimaakaabel liinidele täht-ajatu isiklik kasutusõigus ; 14.03.2005 omandati Fried-rich Fred Raimond Alliku pärandina Tartu linnas kaks kinnistut – Veski 63, Kastani 2 ja L. Tolstoi 12, 14 ning Elvas kinnistu Vapramäe 9, 11, 13 ja maatüki Uuta põik 1 tagastamise nõudeõigus; 17.05.2005 sõlmitud nota-riaalse lepinguga seati kinnistutele Tulika 1 ja N. Lunini 16 AS-i Tartu Veevärk kasuks tähtajatu isiklik kasutusõi-gus kinnistuid läbivale veetorustikule; 21.09.2005 sõl-mitud notariaalse lepinguga seati kinnistutele Ravila 19,

62

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5H

aldu

steg

evus

Tulika 1 ja N. Lunini 16 OÜ Jaotusvõrgu kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrimaakaabel liinidele; 07.10.2005 jagati kinnistu Tolstoi 12, 14 kümneks korteriomandiks; 06.12.2005 sõlmitud notariaalse lepinguga seati Valga maakonnas Otepää vallas Kääriku külas asuvale kinnis-tule “Kääriku” tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistu maa-ala läbivale elektroonilisele sidevõrgule ja sidemastile AS-i Elion Ettevõtted kasuks.

Muu kinnisvarategevus. 2005. aastal jätkus ülikooli kinnisvaraprobleemide lahendamisel aktiivne koostöö Tartu linnavalitsuse, haridus- ja teadusministeeriumi ning muude riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega. Aruandeaasta jooksul toimus 8 ruumikomisjoni koos-olekut, kus arutati 37 küsimust, taotlust ja ettepanekut. Mahukamad teemad: vana anatoomikumi kasutuspers-pektiiv, Jakobi 2 farmaatsia instituudi kasutusest vabane-vate ruumide edasine kasutamine, Narva kolledži uue õppehoone ruumiprogrammi läbivaatamine, Vanemuise 21 ruumide üürimine bioloogia-geograafi ateaduskon-nale, ülikooli administratsiooni ruumiküsimused. Seisuga 31.12.2005 kehtis 60 üürilepingut: 55 lepinguga on üü-rile antud 84 885,7 m² (sh 53 980,8 m2, mis on antud MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasutusse ja 17 886,3 m2, mis on antud MTÜ TÜ Akadeemiline Spordiklubi kasutusse); 5 lepinguga on üüritud 5 981,5 m² (sh TÜ Kliinikumilt 4 278 m2). Haldusosakond tellis inventariseerimise Näitu-se 13a ja Vanemuise 46 õppehoonele ning kohvikuhoo-nele Ülikooli 20; korrigeeriti ja korrastati olemasolevaid Küütri 2 ja Lai 38 hoonekomplekside jooniseid. Tartu Ülikooli omandis oli 2005. aastal 86 eluruumi, neist küm-ne haldamisega tegeleb MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemili-ne Spordiklubi (üheksa Käärikul ja üks tennisepaviljonis) ning kahega TÜ Füüsika Instituut. Aruandeaastal toimus neli korterikomisjoni koosolekut, kus arutati üürilepin-gute sõlmimist, korteriomandite võõrandamise hinna määramist jms. Hoonest Kalevi 22, mis lammutati, asus-tati elanikud hoonesse Tiigi 80. Haldusosakond kasutab kinnisvarahalduse infosüsteemi Archibus/FM hoonete kulude arvutamiseks ja pindade õiglaseks jaotamiseks

hooneid kasutavate struktuuriüksuste vahel, ruumide in-formatsiooni talletamiseks ja jooniste haldamiseks ning hooldustööde juhtimiseks. 2005. aastal jätkus töö selle infosüsteemi arendamise ja täiustamisega. Vastavalt Tartu Ülikooli hoonete ja rajatiste kindlustamiseks 2003. aasta jaanuaris lõppenud riigihanke tulemustele on sõlmitud Ergo Kindlustuse AS-ga 2005. aastal hoonete kindlus-tuse leping, millega on kindlustatud 81 Tartu Ülikoolile kuuluvat hoonet ja rajatist. Aastase hoonete kindlustus-perioodi eest (koos ülikooli vastutuskindlustusega) tasu-ti 2005. aastal 591 800 krooni kindlustuspreemiat.

Kinnisvara hooldus ja korrashoid. Avaliku konkur-siga täideti ülikooli sisevalve juhi, peahoone piirkonna haldusjuhi ning Biomeedikumi infosekretäri ametikohad. Munga 4 hoones asuv mehitatud valvepunkt asendati tehnilise valvega. Lossi 3 õppehoonesse ehitati administ-raatori töökoht ning komplekteeriti vanemadministraa-tori ametikoht. Töövälistel aegadel tugevdati valvetööta-jate kontrolli (5 kuu jooksul kontrolliti valvetöötajaid 65 korral). EKHHL-i korraldatud koolituskursuse ja atestee-rimise läbis edukalt üks haldusjuht, kellele omistati kinnis-varahalduri kvalifi katsioon. Stern Koolituse korraldatud koolitusest “Teenindusoskuste arendamine” võttis osa 28 töötajat. Organiseeriti koolitus administraatoritele ja sisevalve töötajatele, kus osales 55 töötajat. Skorpio-ni Julgestusteenistuse AS korraldas sisevalvetöötajatele koolituse, kus käsitleti seadusandlust, turvataktikat, me-ditsiinilise esmaabi aluseid, tuleohutust, pommiohtusid. Puhastusteenuse riigihanked toimusid õppehoonetele Lossi 3 ja Näituse 2 ning territooriumi puhastuslepin-gud sõlmiti OÜ-ga Kyyrix Kuningaplatsi aastaringseks korrashoiuks ning OÜ-ga Hedge Ravila 19 territooriu-mi aastaringseks korrashoiuks. Sõlmiti leping Cleanaway AS-ga Narva 4 ja Munga 4 välisterritooriumi talviseks hoolduseks. Disainiti ja väljastati vormiriietus kõikidele valvetöötajatele – administraatoritele kostüümid ja sise-valve töötajatele vestid. Korrastati seitse suurt ajaloolist väärtust omavat hauaplatsi ning hoiti korras eelneva kolme aasta jooksul korrastatud hauaplatsid.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

63

Hal

dust

egev

us

7.5. Ehitus-remonditööd

Haldusosakonna ehitustalituse pädevusse kuulub Tartu Ülikooli kapitalieelarvega määratud objektidel ehitus-remonditööde korraldamine ning ülikooli hoonetes hooldus- ja avariiremondi tegemine.

2005. aasta kapitalieelarves olid määratud investeerin-gud järgmistele objektidele:

1. Toomkiriku konserveerimine 2 476 600

2. Botaanikaaia troopikahoone 5 817 100

3. Peahoone keldriruumid 800 000

4. Peahoone vundamendi toestamine 876 500

5. Peahoone ruumid 228, 230, 230A 650 000

6. Kunstimuuseumi fondihoidla keldriruumid 500 000

7. Näituse 13a renoveerimine 2 763 600

8. Näituse 20 raamatukogu ümberehitamine seminariruumiks 450 000

9. Vanemuise 46 ringauditoorium 3 045 500

10. Vanemuise 46 aknad 3 947 300

11. Vanemuise 46a katusekorruse väljaehitamine 650 000

12. Jakobi 2 1 500 000

13. Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine 686 500

14. Ravila 19 1 000 000

15. Keemiahoone projekteerimine ja ehitus 44 790 500

16. Jakobi 5 3 100 000

17. Nooruse 1 30 399 600

18. Nooruse 1 FA mööbel 3 000 000

19. Narva kolledž 4 319 400

20. Pärnu kolledž 1 007 500

21. Pirni 2 praktikumiruumide väljaehitamine 450 000

22. Pirni 2 arendus ja remont 4 500 000

23. Oa 4/6 arendus 2 100 000

24. Jakobi 1 arhiiv 1 500 000

25. Lossi 38 katuse ja fassaadi remont 400 000

26. Küütri 2 III korrus 1 500 000

27. Ujula 4 spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteerimine 3 700 000

28. Raamatukogu ruumide remont 1 500 000

29. Nooruse 9 lasketiir 2 345 200

30. Viljandi kultuuriakadeemia 7 091 300

64

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5H

aldu

steg

evus

Toomkiriku konserveerimine-restaureerimine: Koostöös Tartu linna ja kultuuriministeeriumiga jätkati toomkiriku konserveerimis- ja restaureerimistöid. Viis aastat kestnud koostööprojekti tulemusena on konser-veeritud-restaureeritud toomkiriku lõuna- ja põhjatorn ning tornidevaheline osa. 2005. aastal alustati ning 2006. aastal lõpetatakse põhjalöövi võlvikute ja põhja kõrgsei-na konserveerimine. 2005. aastal fi nantseerisid ülikool ja Tartu linn objekti mõlemad ühe miljoni kr ulatuses ning kultuuriministeerium 450 000 krooni ulatuses.

Botaanikaaia kapitaalremont: Lõpetati troopika-hoone ja sellega külgneva kivihoone renoveerimistööd. Ehitustööde kogumaksumus oli 12,9 mln kr. Ülikool fi -nantseeris objekti 8,1 mln kr, SA Keskkonnainvesteerin-gute Keskus 3,9 mln kr ja Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus 0,9 mln kr ulatuses. 2006. aastal ehitatakse välja ka troopikahoone täisautomaatsed juhtimissüsteemid maksumusega 2,0 mln kr.

Näituse 13a: Õigusteaduskonna kasutusse antud hoones lõpetati 2003. aastal alanud renoveerimistööd. Aruan-deaastal teostati töid 2,7 mln krooni eest. Renoveeri-mistööde kogumaksumus oli 10,8 mln kr, millest teadus-kond tasus oma eelarvest 600 000 krooni.

Vanemuise 46 remont: Lõpetati ringauditooriumi ja peatrepikoja ehitustööd maksumusega 3 mln krooni.

Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine: Keskasula reoveesüsteemi ja biopuhasti projekteerimis- ja ehitustöid alustati 2003. aastal ning lõpetati 2005. aasta augustis. Objekti kogumaksumus oli 2,9 mln kr. Ülikool tasus tööde eest 0,9 mln kr ja SA Keskkonnain-vesteeringute Keskus 2 mln kr.

Uue keemiahoone projekteerimine: Projektdo-kumentatsioon maksumusega 10,3 mln krooni valmib 2006. aasta juunis.

Nooruse 1: Täiesti kasutuskõlbmatuks muutnud en-dise ühiselamu hoonevare asemele valmis 2005. aastal tehnoloogiainstituudi hoone maksumusega 70,4 mln krooni. Farmaatsia instituudi ruumide sisustamine mak-sis täiendavalt 3 mln krooni.

Ujula 4 spordihoone rekonstrueerimise ja juur-deehituse projekteerimine: Ehitusprojekti sai val-mis 19.01.2006. Maksumus 3,7 mln krooni.

Nooruse 9 siselasketiir: 2005. aasta detsembris lõ-petati siselasketiiru ehitus õppehoone soklikorrusele. Tööde maksumus kokku oli 3,96 mln kr. Ülikool fi nant-seeris aruandeaastal lasketiiru ehitust kapitalieelarvest 0,5 mln kr ning varasematel aastatel (2001–2004) teh-tud eeltöid 0,56 mln kr ulatuses. Kaitseministeerium fi -nantseeris lasketiiru ehitust Kaitseliidu eelarve kaudu 2,9 mln kr ulatuses. Lisaks tehti töid veel mitmetes hoonetes:Ülikooli 18 remonditi ruumid fi losoofi ateaduskonnale – 0,6 mln krooni;Raamatukogu ruumide remont – 1,5 mln krooni;Jakobi 5 koridoride ning trepikoja remont – 1,3 mln krooni;Küütri 2 III korruse ruumide remont – 1,5 mln krooni;Vanas anatoomikumis remonditi rotundi esifassaad– 0,4 mln krooni;Jakobi 2 alustati töid endistes farmaatsia instituudi ruu-mides – kogumaksumus 1,8 mln krooni.

Hooldusremondi 2005. aasta eelarve oli 4 miljonit kroo-ni. Aasta jooksul tehti ülikooli hoonetes remonditöid kokku 5 117 504,18 krooni eest. Väikesemahulisi hool-dus-avariiremonte tehti 557 184,75 krooni ulatuses, millest 429 600,65 krooni tasuti hooldusremondi sum-madest ja 127 524,10 krooni maksid teaduskonnad ja ülikooli asutused oma eelarvest. Tellimustöid tehti kokku 4 560 319,43 krooni eest, millest 3 542 345,13 krooni tasuti hooldusremondi summadest ning 1 017 974,30 krooni teaduskondade jm struktuuriüksuste eelarvetest.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

65

Hal

dust

egev

us

7.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus

Insenerivõrkude remondi- ja hooldustöödele kulus aas-tal 2005 kokku 4 377 123,15 krooni.

Elektrimajandus. Jätkati üldremondiga hõlmatud ruumide ja hooneosade elektripaigaldiste täielikku uuendamist, viies nii elektripaigaldised kui ka valgustus-seadmed kehtivate normide ja nõuetega vastavusse. Eri-list tähelepanu pöörati valgustatuse kvaliteedile, valgus-allikate ökonoomsusele, valgustite sobivusele ja piisava valgustiheduse saavutamisele. Remontide käigus suunati tähelepanu hoonete elektritoite töökindluse suuren-damisele, rajades võimalusi lülitada hooneid erinevate alajaamade toidetele, mis on vajalik elektrimüüja plaa-niliste katkestuste ajaks hoone elektritoite säilimiseks. Käiku anti automaatselt käivituv diisel-elektrigeneraator botaanikaaia katlamaja tarbeks ja uue troopikamaja klii-maautomaatika toimimiseks välise elektritoite katkemise puhuks. Lõpetati hoonete Vanemuise 46, Näituse 13a ja Küütri 2 täielik remont, nende hoonete elektripaigaldi-sed on tunnistatud nõuetekohasteks. Alustati Jakobi 5 spordihoone elektripaigaldise täielikku uuendamist.

Soojamajandus. Uuendati amortiseerunud küttema-gistraaltorustikud hoonetes Ülikooli 16, Vanemuise 46A, paigaldati uued soojussõlmed Lai 34 ja Lai 36. Küütri 2 viidi III korrus elektriküttelt kaugkütte süsteemi. Jako-bi 5 ja Nooruse 9 küttesüsteem renoveeriti osaliselt. Jakobi 2 soojussõlm rekonstrueeriti.

Vesi, kanalisatsioon. Uuendati amortiseerunud to-rustik hoonetes Ülikooli 16, Vanemuise 46a, Jakobi 2, Struve 1. Raja 32 aiandile rajati kastmissüsteem. Näituse 2 ehitati uus sadeveekanalisatsioon. Lai 38 renoveeriti pumbamaja ja kastmisveetrass. Nooruse 9 renoveeriti duširuumid koos täieliku vee- ja kanalisatsioonisüstee-mi uuendamisega. Käärikul renoveeriti pumbamaja ninglõpetati asula reovee biopuhastiga seotud tööd.

Ventilatsiooni- ja kliimaseadmed. Paigaldati uued ventilatsiooni- ja kliimaseadmed hoonetele Vanemuise 46 (ringauditoorium), Jakobi 5, Riia 23, Lossi 3, Jakobi 2, Ravila 19. Ravila 19 tehti ka jahutusseadmete ulatuslik hooldus ja remont.

Tehnovõrkude hooldamine. Korraldati küttesüs-teemide, elektripaigaldiste, ventilatsiooni- ja kliimasead-mete, katlamajade ja soojussõlmede ning liftide hool-dustööd vastavalt hooldusjuhenditele, et kindlustada nende häireteta töö. Maagaasil töötavate katlamajade (10 katlamaja) hooldamiseks valiti riigihankega uus hool-dusfi rma.

66

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Fi

nant

steg

evus

8. FINANTSTEGEVUSTartu Ülikooli 2005. aasta eelarve täitmine

8.1. Eelarve täitmine (lisad 8.1.–8.4.)

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas 17. detsembril 2004. aastal ülikooli 2005. aasta eelarve kogumahus 958,14 miljonit krooni. Aasta jooksul tehti eelarvesse mitmeid täiendusi ja täpsustusi. Kokkuvõttes kujunes ülikoo-li 2005. aasta eelarve mahuks 966,25 miljonit krooni. Reaalselt laekus eelarvesse 1000,39 miljonit krooni, s.o 103,5% eelarve mahust.

Eelarve (mln kr) Laekumine (mln kr) Täitmine

Põhieelarve 853,41 888,03 104,1%

Kapitalieelarve 143,64 143,16 99,7%

Ülekantavad vahendid -30,80 -30,80 100,0%

Koondeelarve 966,25 1000,39 103,5%

8.2. Põhieelarve (lisad 8.1.–8.3.)

Tulusid õppetegevusest laekus 2005. aastal planeeritud 506,74 miljoni krooni asemel 514,24 miljonit ehk plaan sai ületatud 1,5%. Õppetegevuse tulude jaotus tululiiki-de kaupa 2004. ja 2005. aastal on kajastatud allolevatel diagrammidel.

Residentide koolituse rahade kiire kasv 2004. aasta-ga võrreldes suurenes, laekumine 32,58 miljoni krooni võrra suurendas selle tululiigi osakaalu 14,1%-ni ülikooli õppetuludest.

Tulusid teadustegevusest laekus 2005. aastal planee-ritud 317,46 miljoni krooni asemel 340,93 miljonit ehk plaan sai ületatud 7,4%. Teadustulude struktuuri osas toimusid 2005. aastal olulised muutused.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

67

Fina

ntst

egev

us

Muud tulud on koondatud põhieelarves ühele rea-le – suuremad laekumised olid järgmistest tuluallikatest: renditulud, teadusraamatukogude teavikute komp-lekteerimisrahad, muuseumide ja botaanikaaia pileti-te müügitulud, õpilaste rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistamise ja osavõtu kulude kompenseerimine, Socratese programmis osalemise organisatsiooniliste kulude kompenseerimine jne.

Oluline on jälgida eelarve täitmist ka struktuuriük-suste kaupa (lisa 8.2.). Teaduskondade eelarve sai tulude osas täidetud 108,2%, kusjuures kõik teaduskonnad täit-sid endale püstitatud ülesanded tulude osas. Neli tea-duskonda (FK, BG, FL ja KK) ületasid planeeritud tulude mahtu vähemalt 10%. 2005. aasta augusti lõpus liitus Tartu Ülikooliga Viljandi Kultuuriakadeemia. Liitumine ja tegevuste integreerimine kulges edukalt.

Olulisem kui struktuuriüksuste tulude plaani täitmi-ne, on ülikooli eelarve seisukohalt tähtis kulude kontrolli all hoidmine, mis tähendab, et kulusid ei oleks rohkem kui on tulusid. Teaduskondade laekumised (515,32 mil-jonit krooni) ületasid teaduskondade kulusid (501,53 miljonit krooni) 13,79 miljoni krooni võrra (lisa 8.3.). Võttes arvesse veel teaduskondade ülekantavad vahen-did varasematest aastatest (57,22 miljonit krooni), ku-juneb teaduskondade eelarvejäägiks aasta lõpu seisuga 71,01 miljonit krooni. Teaduskondade summaarne eel-arvejääk on aastast aastasse kasvanud ja tänane jääk on ligikaudu 52 kalendripäeva kulude maht. Rahulolu pakub teadmine, et 2005. aasta lõpetasid kõik teaduskonnad taas positiivse eelarvejäägiga.

Kuuest õppeasutusest viis lõpetasid eelarveaasta po-sitiivse jäägiga, ainult Narva kolledži eelarvejääk langes miinusesse. Eesti mereinstituudi ja tehnoloogiainstituudi projektid on valdavalt sellised, mis nõuavad kulutuste ette tegemist ning seejärel arve esitamist fi nantseerijale. Paraku viib selline lepinguportfell eelarvepositsiooni mii-nusesse. Pikki aastaid on olnud raamatukogu see asutus, mis kuidagi ei suutnud hoida kulutusi kontrolli all. Aasta 2005 kujunes raamatukogu jaoks pöördeliseks – aas-ta alguse 2,04 miljoni krooni suurusest miinusest jõuti

aasta lõpuks 1,12 miljoniga plussi. See sai võimalikuks tänu töötajate arvu olulisele vähendamisele. Loodeta-vasti kujunevad 2006. aastal paremaks ka raamatukogu töötajate palgatingimused.

Haldus- ja tugistruktuuri osakondade ja nende juhi-tavate projektide majandamine kulges eelarveaastal igati plaanipäraselt. Osakondadest lõpetas väikese miinuse-ga üksnes õppe- ja üliõpilasosakond ja seegi oli tingitud ühest suuremahulisest Innove lepingust, mis nõuab kulu-tuste ette tegemist. Projektide eelarvetest peeti samuti korralikult kinni.

8.3. Kapitalieelarve (lisad 8.1. ja 8.4.)

2005. aasta kapitalieelarve laekumiste suuruseks oli pla-neeritud 143,64 miljonit krooni, millest 30,80 miljonit moodustas ümbersuunamine põhieelarvest. Tegelik lae-kumine 143,16 miljonit krooni jäi plaanilisele pisut alla. Investeeringuid tehti rahalises mahus 63,15 miljo-nit krooni. Rahalises väljenduses tehti miljonikroonised ja suuremad investeeringud 2005. aastal järgmistesse objektidesse: Nooruse 1 33,400 mln Viljandi kultuuriakadeemia 7,244 mln Vanemuise 46 4,625 mln Narva kolledž 3,018 mln Näituse 13a 2,740 mln Nooruse 9 2,199 mln Botaanikaaed 1,651 mln Küütri 2 1,500 mln Toomkirik 1,310 mln Jakobi 5 1,274 mln Raamatukogu 1,040 mlnMõningaid investeeringuid tehti lisaks kapitalieelarvele ka hooldusremondi projekti raames – olulisemad Näi-tuse 2 (471 000 kr), Tähe 4 (351 000 kr) ja Ülikooli 18 (318 000 kr), aga ka insenerivõrkude remondi ja hool-duse projekti raames – olulisemad Ravila 19 (376 000 kr), Nooruse 9 (239 000 kr) ja Kääriku (237 000 kr).

68

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Fi

nant

steg

evus

8.4. Siselaenud

Siselaenuks loetakse ülikooli struktuuriüksuste poolt aju-tiselt kasutamata rahaliste vahendite kasutamist ülikooli põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks kokkulepitud perioo-di jooksul, ilma et sellele oleks jooksval aastal eelarvelist katet. Korraldusliku iseloomu poolest on siselaen struk-tuuriüksuse jaoks kapitalirent, st Tartu Ülikool fi nantseerib ostu kohe täies mahus, kuid struktuuriüksus tasub selle

eest osamakseid kokkulepitud perioodi jooksul.Tartu Ülikoolis väljastati 2005. aastal kolm siselaenu

ning lõplikult tasuti samuti kolm siselaenu. Aastavahetu-seks jäid kehtima neli siselaenu kogumahuga 19,65 mil-jonit krooni.

Järgneva tabeli siselaenud 3, 4, 6 ja 7 on väljastatud intressimääraga 5%, mis tuleneb ülikooli nõukogu otsu-sest. Intresse makstakse koos põhiosa tagasimaksega.

Jääk 01.01.2005 Laekumine Jääk 31.12.2005

Siselaenu intressifond 74 273 59 888 134 161

Objekt AlusLaenu jääk 01.01.2005

Laenu väljastamine

Laenu tagasi-maksed

Laenu jääk 31.12.2005

1. Kaarli pst 3 kinnistu ost

nõukogu 21.12.2001. a otsus nr 92 13 680 312 2 958 000 10 722 312

2. OÜ Tartu Tehnoloogiapark osakapitali suuren-damine

nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 26 5 000 000 5 000 000 0

3. Liigutustegevuse analüüsi süsteem BTS Elite

nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 13.05.2003. a käskkiri nr 8;26.05.2003. a korraldus nr 57DF

930 000 310 000 620 000

4. Riia 23 ehitustööd

nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 13.05.2003. a käskkiri nr 8;02.12.2003. a korraldus nr 140DF

461 291 461 291 0

5. Kääriku spordi- ja puhkekeskuse kapitaalremont

nõukogu 04.03.2005. a otsus nr 95 903 700 5 903 700 0

6. Tehnoloogiains-tituudi kontori-mööbli ost

nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 01.07.2005. a käskkiri nr 19;02.09.2005. a korraldus nr 85DF

1 846 903 0 1 846 903

7. Tehnoloogiainsti-tuudi laborimööbli ost

nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 01.07.2005. a käskkiri nr 19;02.09.2005. a korraldus nr 86DF

6 460 329 0 6 460 329

Kokku laenuportfell

20 071 603 14 210 932 14 632 991 19 649 544

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

69

Fina

ntst

egev

us

8.5. Eelarvejääkide ülekandmine (lisad 8.3.–8.5.)

Eelarvejääkide ülekandmisel kehtib printsiip, et struktuu-riüksuse jääk kantakse üle uude aastasse ning haldus- ja tugistruktuuri osakondade projektide puhul otsustatak-se see eelarveaasta tulemuste kokkuvõtete järel. Alati on projektide jäägid üle kantud siis, kui on olnud vajadus lõpetada eelneval aastal võetud ülesanded. Lisades 8.3. ja 8.4. ongi projektide jäägid korrastatud.

Ülikooli nõukogu on fi kseerinud printsiibi kanda tea-duskondadele tagasi pool üldfondi suunatud eraldistest, mis ületasid 2004. aasta taset. Järgnevas tabelis kajastu-vad teaduskondade poolt üldfondi suunatud eraldiste

mahud aastatel 2004 ja 2005.Lisaks suunatakse rektori reservist 3 809 700 krooni

Ujula 4 spordihoone ehitusele. Pärast kõikide otsusta-tud jääkide kokkukandmist rektori reservi ja tehes seejä-rel ülalnimetatud siirded, kujuneb rektori reservi jäägiks 8 307 400 krooni, mis suunatakse eelarveaasta 2006 algjäägiks.

TeaduskondLaekumine

2004. a(tuh kr)

Laekumine2005. a(tuh kr)

Muutuse %

Kompen-satsioon(tuh kr)

1.1. Usuteaduskond 273,7 288,5 5,4% 7,4

1.2. Õigusteaduskond 5 443,1 6 043,8 11,0% 300,4

1.3. Arstiteaduskond 5 215,6 5 486,7 5,2% 135,6

1.4. Filosoofi ateaduskond 4 448,9 5 094,6 14,5% 322,9

1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 1 910,4 2 584,7 35,3% 337,2

1.6. Füüsika-keemiateaduskond 1 601,1 2 125,8 32,8% 262,4

1.7. Haridusteaduskond 2 725,2 2 638,4 -3,2% 0,0

1.8. Kehakultuuriteaduskond 1 154,1 1 358,6 17,7% 102,2

1.9. Majandusteaduskond 6 132,8 5 983,1 -2,4% 0,0

1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 721,2 717,3 -0,5% 0,0

1.11. Sotsiaalteaduskond 5 114,8 4 909,6 -4,0% 0,0

Kokku 34 740,9 37 231,3 7,2% 1 468,0

70

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Fi

nant

steg

evus

8.6. Eelarvevälised vahendid (lisa 8.6.)

Eelarveväliste vahenditena käsitatakse ülikooli seisuko-hast erinevaid rahalisi eraldisi, mille suhtes ülikool on ainult vahendaja, st osutab ainult kassateenust. Emeriit-professorite tasude osas laekus möödunud aastal 4,634 miljonit krooni ja tehti väljamakseid 4,607 miljoni krooni ulatuses. Aasta kokkuvõttes õnnestus riigil vähendada oma võlgnevust Tartu Ülikooli ees emeriitprofessorite osas 27 000 krooni võrra, kuid siiski jääb riigile veel võl-gasid 169 100 krooni ulatuses.

Õppetoetuste osas tekitas küll haridus- ja teadusmi-nisteerium aasta sees väikese segaduse, kuid aasta lõpus tehti ministeeriumi poolt tudengite toetuseks lisaeraldis. Õppetoetuste summa aasta lõpu jäägist 14,54 miljonit krooni peab jätkuma ja ka jätkub jaanuarikuu toetuste väljamaksmiseks.

8.7. Laekumised ja kulutused aastatel 2001–2005 (lisa 8.7.)

Lisas 8.7. on kajastatud viie viimase aasta eelarve lae-kumised ja väljamaksed. Võrreldes neid laekumiste ja väljamaksete mahte, tuleb arvestada mitmete oluliste struktuurimuutustega:1) Tartu Ülikooliga liitus 2001. aasta juulikuust Tartu

Õpetajate Seminar ;2) Tartu Ülikool võttis 2002. aasta juulikuust üle SA Õi-

gusinstituut tegevuse;3) alates 2002. aastast on reorganiseeritud Kesklinna

Apteegi ja Tamme Apteegi tegevus – asutuste baasil on moodustatud osaühingud;

4) alates 2002. aasta septembrist toimub ülikooli spor-dibaaside tegevus MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklu-bi kaudu;

5) alates 2003. aasta juulist on reorganiseeritud Kääriku spordi- ja puhkekeskuse tegevus – TÜ Akadeemiline Spordiklubi moodustas asutuse baasil osühingu;

6) alates 2005. aastast toimub teaduskeskuse Ahhaa te-gevus sihtasutuse vormis, mistõttu ülikooli eelarves see tegevus enam ei kajastu;

7) Tartu Ülikooliga liitus 2005. aasta augustist Viljandi Kultuuriakadeemia.

Lõpetuseks väike tabel, mis iseloomustab ülikooli eelarve suhet riigi sisemajanduse koguprodukti.

2001. a 2002. a 2003. a 2004. a 2005. a

Eesti riigi SKP (mln kr) 104 338 116 869 127 300 141 500 156 200

Tartu Ülikooli laekumised (mln kr) 635,56 736,99 829,19 888,03 1000,39

Suhe TÜ/SKP 0,61% 0,63% 0,65% 0,63% 0,64%

LISAD

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

73

Lisa

d

LISA 1

Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid

AFM haldustarkvara Archibus FMAM ülikooli ajaloo muuseumAP ainepunktAR arstiteaduskondAV avatud ülikoolBA botaanikaaedBG bioloogia-geograafi ateaduskondDA administratsioonidirektori vastutusalaDF fi nantsdirektori vastutusalaDH haldusdirektori vastutusalaCC Current Content EAS Eesti Ettevõtluse Arendamise SihtasutusEC Euroopa kolledžEL 5/6/ RP Euroopa Liidu 5./6./ raamprogrammEL Euroopa LiitEPMÜ Eesti PõllumajandusülikoolESTAG Eesti TehnoloogiaagentuurETF Sihtasutus Eesti TeadusfondFK füüsika-keemiateaduskondFL fi losoofi ateaduskondFY füüsika instituutHT haridusteaduskondISI Institute of Scientifi c Information KB Kääriku puhke- ja spordikeskusKBFI Keemilise ja Bioloogilise Füüsika InstituutKK kehakultuuriteaduskond

KL kunstimuuseumLS spordibaasidMI Eesti mereinstituutMJ majandusteaduskondMT matemaatikateaduskondNC Narva kolledžOI õigusteaduskondOG õigusinstituutOS õpetajate seminarP1 arendusprorektori vastutusalaP2 õppeprorektori vastutusalaPC Pärnu kolledžRE rektori vastutusalaRT raamatukoguSO sotsiaalteaduskondTATi lepingud teadus- ja arendustegevuse lepingudTC Türi kolledžTI tehnoloogiainstituutTO Tõravere observatooriumTP teaduskoolTPÜ Tallinna PedagoogikaülikoolTTÜ Tallinna TehnikaülikoolTÜ Tartu ÜlikoolUS usuteaduskondVK Viljandi kultuuriakadeemiaÕIS ülikooli õppeinfosüsteem

74

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI SRTUKTUUR JA ORGANISATSIOON

Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga 31.12.2005

Ülikooli nõukogu: 1. Jaak Aaviksoo, rektor, professor, füüs-mat-knd, akadeemik 2. Tõnu Lehtsaar, õppeprorektor, professor, PhD 3. Ain Heinaru, teadusprorektor, professor, biol-knd 4. Jaak Kangilaski, prorektor, kunstiteaduste knd 5. Ivar-Igor Saarniit, akadeemiline sekretär, füüs-mat-knd 6. Riho Altnurme, usuteaduskonna dekaan, professor, PhD 7. Tarmo Kulmar, professor, dr. theol. 8. Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan, professor, ajalooknd 9. Paul Varul, professor, õigusteaduste knd 10. Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan, professor, med-knd 11. Hele Everaus, professor, med-dr 12. Tõnis Karki, dotsent, med-dr 13. Birute Klaas, fi losoofi ateaduskonna dekaan, professor, fi lol-knd 14. Karl Pajusalu, professor, PhD 15. Margit Sutrop, professor, PhD 16. Tõnu Meidla, bioloogia-geograafi ateaduskonna dekaan, professor, geol-mineral-knd 17. Toivo Maimets, professor, PhD, 18. Peeter Burk, füüsika-keemiateaduskonna dekaan, professor, keemiadr 19. Risto Tammelo, professor, füüs-mat-dr 20. Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan, professor, keemiaknd 21. Aaro Toomela, professor, PhD22. Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan, professor, biol-knd 23. Mati Pääsuke, professor, biol-knd 24. Toomas Haldma, majandusteaduskonna dekaan, professor, maj-knd 25. Jüri Sepp, professor, maj-knd26. Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan, professor, füüs-mat-knd 27. Toivo Leiger, professor, füüs-mat-knd 28. Vello Pettai, sotsiaalteaduskonna dekaan, professor, PhD 29. Jaanus Harro, professor, med-dr 30. Kalevi Kull, dotsent, biol-knd 31. Martin Hallik, raamatukogu direktor, PhD32. Ergo Nõmmiste, TÜ Füüsika Instituudi direktor, PhD 33. Mart Ustav, TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor, professor, keemiaknd 34. Heiki Lindpere, TÜ Õigusinstituudi direktor, õigusteaduste knd 35. Garri Raagmaa, TÜ Pärnu Kolledži direktor, PhD 36. Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor, PhD 37. Anzori Barkalaja, Viljandi kultuuriakadeemia direktor, PhD38. Hannes Klaas, üliõpilasesinduse esimees, sotsiaalteaduskonna üliõpilane39. Rivo Bernotas, fi losoofi ateaduskonna üliõpilane40. Keit Fomotškin, haridusteaduskonna üliõpilane 41. Uku Lember, majandusteaduskonna üliõpilane42. Kristi Lont, usuteaduskonna üliõpilane

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

75

Lisa

d

43. Oliver Lukason, majandusteaduskonna magistrant 44. Minna Mero, arstiteaduskonna üliõpilane 45. Alo Raun, fi losoofi ateaduskonna üliõpilane46. Krista Üts, matemaatika-informaatikateaduskonna üliõpilane Ülikooli nõukogu alaliste komisjonide koosseis1. Akadeemiline komisjon: esimees: prof Jaak Aaviksooliikmed: prof Tarmo Kulmar prof Toivo Maimets prof Mati Pääsuke prof Margit Sutrop prof Aaro Toomela prof Paul Varul Komisjoni istungitest võtavad sõnaõigusega osa akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit üliõpilane Hannes Klaas

2. Eelarvekomisjon: esimees: prof Ain Heinaruliikmed: prof Riho Altnurme prof Toomas Asser direktor Martin Hallik prof Jaanus Harro prof Mati Kilp prof Birute Klaas, direktor Heiki Lindpere üliõpilane Oliver Lukason prof Tõnu Meidla prof Kalle Merusk prof Toomas Haldma prof Vahur Ööpik

3. Teadus- ja arenduskomisjon:esimees: prof Ain Heinaruliikmed: direktor Anzori Barkalaja üliõpilane Rivo Bernotas prof Hele Everaus prof Toivo Leiger üliõpilane Uku Lember üliõpilane Jaan Masso direktor Ergo Nõmmiste prof Karl Pajusalu prof Vello Pettai direktor Garri Raagmaa prof Jüri Sepp prof Risto Tammelo prof Mart Ustav

76

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

4. Õppekomisjon: esimees: prof Tõnu Lehtsaar liikmed: üliõpilane Keit Fomotškin prof Helje Kaldaru prof Jaak Kangilaski dots Tõnis Karki üliõpilane Kristi Lont üliõpilane Minna Mero direktor Katri Raik üliõpilane Alo Raun dots Tiit Roosmaa prof Toomas Tenno vanemteadur Andres Tvauri üliõpilane Krista Üts

Lisa 2.2. Ülikooli valitsus seisuga 31.12.2005

esimees: prof Jaak Aaviksoo, rektor liikmed: prof Tõnu Lehtsaar, õppeprorektor prof Ain Heinaru, teadusprorektor prof Jaak Kangilaski, prorektor prof Riho Altnurme, usuteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan prof Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan prof Birute Klaas, fi losoofi ateaduskonna dekaan prof Tõnu Meidla, bioloogia-geograafi ateaduskonna dekaan prof Peeter Burk, füüsika-keemiateaduskonna dekaan prof Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan prof Toomas Haldma, majandusteaduskonna dekaan prof Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan prof Vello Andres Pettai, sotsiaalteaduskonna dekaan prof Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan Hannes Klaas, üliõpilasesinduse esimees

Lisa 2.3. Ülikooli kuratoorium seisuga 30.12.2005

Jüri Raidla, kuratooriumi esimees, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Raidla & PartneridLaine Jänes, kuratooriumi aseesimees, Tartu linnapeaHannes Danilov, Eesti Haigekassa juhatuse esimeesAndres Herkel, Isamaaliidu liigeVahur Kraft, Nordea Panga Eesti fi liaali juhatuse esimeesJürgen Ligi, kaitseministerSven Mikser, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liigeMeelis Milder, AS Baltika juhatuse esimeesMart Opmann, Eestimaa Rahvaliidu liigeIndrek Raudne, Res Publica liige

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

77

Lisa

d

Hando Runnel, vabakutseline kirjanikKatrin Saks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liigeMart Siimann, Eesti Olümpiakomitee presidentMeelis Virkebau, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu nõunik, Baltex 2000 ASi juhatuse esimeesAin Seppik, Eesti Keskerakonna liige

Lisa 2.4. Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2005

TEADUSKONNAD

1. Usuteaduskond

1.1. dekanaat

2. Õigusteaduskond

2.1. dekanaat

2.2. avaliku õiguse instituut

2.3. eraõiguse instituut

3. Arstiteaduskond

3.1. dekanaat

3.2. instituudid

3.2.1. anatoomia instituut

3.2.2. biokeemia instituut

3.2.3. farmakoloogia instituut

3.2.4. füsioloogia instituut

3.2.5. mikrobioloogia instituut

3.2.6. patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut

3.2.7. tervishoiu instituut

3.2.8. üld- ja molekulaarpatoloogia instituut

3.2.9. farmaatsia instituut

3.3. kliinikud

3.3.1. anestesioloogia ja intensiivravi kliinik

3.3.2. hematoloogia-onkoloogia kliinik

3.3.3. kardioloogia kliinik

3.3.4. kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik

3.3.5. kirurgiakliinik

3.3.6. kopsukliinik

3.3.7. kõrvakliinik

3.3.8. lastekliinik

3.3.9. nahahaiguste kliinik

3.3.10. naistekliinik

3.3.11. närvikliinik

3.3.12. polikliinik

3.3.13 psühhiaatriakliinik

3.3.14. silmakliinik

3.3.15. sisekliinik

3.3.16. spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

3.3.17. traumatoloogia ja ortopeedia kliinik

3.3.18. stomatoloogiakliinik

3.4. õendusteaduse osakond

3.5. täienduskeskus

3.6. vivaarium

3.7. meditsiinitehnoloogia keskus *

3.8. molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus*

4. Filosoofi ateaduskond

4.1. dekanaat

4.2. ajaloo osakond

4.3. eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond

4.4. fi losoofi a osakond

4.5. germaani-romaani fi loloogia osakond

4.5.1. tõlkekeskus*

4.6. kirjanduse ja rahvaluule osakond

4.7. kunstide osakond

4.8. vene ja slaavi fi loloogia osakond

4.9. keelekeskus

4.10. Briti uuringute keskus*

4.11. eetikakeskus*

4.12. kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus *

4.13. Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus *

4.14. orientalistikakeskus *

4.15. Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus *

4.16. Põhja-Ameerika uuringute keskus *

4.17. Robert Schumani prantsuse uuringute keskus *

4.18. nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus*

5. Bioloogia-geograafi ateaduskond

5.1. dekanaat

5.2. botaanika ja ökoloogia instituut

5.3. geograafi a instituut

5.3.1. Välis-Eesti uuringute keskus *

5.4. geoloogia instituut

78

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

5.5. molekulaar- ja rakubioloogia instituut

5.6. zooloogia ja hüdrobioloogia instituut

5.7. alus- ja rakendusökoloogia keskus*

6. Füüsika-keemiateaduskond

6.1. dekanaat

6.2. füüsikaosakond

6.2.1. eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut

6.2.2. keskkonnafüüsika instituut

6.2.3. materjaliteaduse instituut

6.2.4. teoreetilise füüsika instituut

6.3. keemiaosakond

6.3.1. füüsikalise keemia instituut

6.3.2. keemilise füüsika instituut

6.3.3. orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut

7. Haridusteaduskond

7.1 dekanaat

7.2. pedagoogika osakond

7.3. eripedagoogika osakond

7.4. õppekava arenduskeskus

8. Kehakultuuriteaduskond

8.1. dekanaat

8.2. spordibioloogia ja füsioteraapia instituut

8.3. spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut

9. Majandusteaduskond

9.1. dekanaat

9.2. juhtimise ja turunduse instituut

9.3. rahanduse ja arvestuse instituut

9.4. rahvamajanduse instituut

9.5. ettevõtluskeskus*

10. Matemaatika- informaatikateaduskond

10.1. dekanaat

10.2. arvutiteaduse instituut

10.3. matemaatilise statistika instituut

10.4. puhta matemaatika instituut

10.5. rakendusmatemaatika instituut

11. Sotsiaalteaduskond

11.1. dekanaat

11.2. ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond

11.3. avaliku halduse osakond

11.4. politoloogia osakond

11.5. psühholoogia osakond

11.6. semiootika osakond

11.7. sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond

11.8. Balti õpingute keskus

11.9. Eesti kognitiivsete sotsiaalteaduste keskus *

11.10. Eesti sotsiaalteaduslik andmearhiiv*

11.11. Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus*

11.12. kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus*∗ interdistsiplinaarne üksus vastavalt TÜ põhikirja §-le 70

HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR

Rektor

1. rektoraat

Õppeprorektor

1. õppe- ja üliõpilasosakond

Arendusprorektor

1. teadus- ja arendusosakond

2. välissuhete osakond

Administratsioonidirektor

1. üldosakond

2. personaliosakond

Finantsdirektor

1. rahandusosakond

Haldusdirektor

1. haldusdirektori büroo

2. haldusosakond

3. infotehnoloogiaosakond

TARTU ÜLIKOOLI ASUTUSED

1. TÜ Botaanikaaed

2. TÜ Eesti Mereinstituut

3. TÜ Euroopa Kolledž

4. TÜ Füüsika Instituut

5. TÜ Katsekoda

6. TÜ Muuseumid

7. TÜ Narva Kolledž

8. TÜ Pärnu Kolledž

9. TÜ Raamatukogu

10. TÜ Tehnoloogiainstituut

11. TÜ Teaduskool

12. TÜ Türi Kolledž

13. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

14. TÜ Õigusinstituut

15. TÜ Õpetajate Seminar

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

79

Lisa

d

Lisa 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud seisuga 31.12.2005

Struktuuriüksus, kus nõukogu tegutseb Esimees Sekretär

Usuteaduskond prof Riho Altnurme Inta Ööpik

Õigusteaduskond prof Kalle Merusk Anu Laumets

Arstiteaduskond prof Toomas Asser Tuuli Ruus

Õendusteaduse osakond Ilme Aro

Filosoofi ateaduskond prof Birute Klaas Maie Aitaja

Ajaloo osakond prof Valter Lang Ludmilla Meiel

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond prof Karl Pajusalu Tiia Margus

Filosoofi a osakond prof Margit Sutrop Endla Lõhkivi

Germaani-romaani fi loloogia osakond prof Enn Veldi Reet Liimets

Kirjanduse ja rahvaluule osakond prof Luule Epner Hille Roots

Kunstide osakond prof Jaan Ross Eda Tursk

Vene ja slaavi fi loloogia osakond prof Ljubov Kisseljova Lea Pild

Keelekeskus dots Ilona Tragel Kersti Reinson

Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus Paul Hagu

Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus prof Birute Klaas

Robert Schumani prantsuse uuringute keskus prof Birute Klaas Mari Tallo

Eetikakeskus prof Hele Everaus Kristi Lõuk

Nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus prof Eero Medijainen Aigi Rahi

Bioloogia-geograafi ateaduskond prof Tõnu Meidla Virve Käärik

Molekulaar- ja rakubioloogia instituut prof Juhan Sedman Siiri Altraja (teadussekr) Tiiu Rootslane (sekr)

Välis-Eesti uuringute keskus Tiit Tammaru

Alus- ja rakendusökoloogia keskus prof Olevi Kull Tiit Teder

Füüsika-keemiateaduskond prof Peeter Burk dots Teet Örd

Keemiaosakond prof Ivo Leito Säde Viirlaid

Füüsikaosakond prof Risto Tammelo Toomas Plank

Haridusteaduskond prof Toomas Tenno Liana Roos

Eripedagoogika osakond Kaja Plado Pille Häidkind

Pedagoogika osakond prof Edgar Krull Jüri Ginter

Õpetajate seminar Toomas Kink Anne Kerikmäe

Kehakultuuriteaduskond prof Vahur Öpik Mare Vene

Spordibioloogia instituut prof Mati Pääsuke Jelena Gapejeva

Spordipedagoogika instituut dots Lennart Raudsepp Maret Eimre

Majandusteaduskond prof Jüri Sepp Kaia Philips

Ettevõtluskeskus dots Tõnis Mets

Matemaatika-informaatikateaduskond prof Mati Kilp Merle Marandi

Sotsiaalteaduskond prof Vello Andres Pettai Merelle Zeiger

Ajakirjanduse osakond dr Halliki Harro-Loit dots Triin Vihalemm

Avaliku halduse osakond Kristiina Tõnnisson Ingrid Palgi

Politoloogia osakond Rein Toomla Katre Sakala

Psühholoogia osakond prof Jüri Allik Marika Rauk

80

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Struktuuriüksus, kus nõukogu tegutseb Esimees Sekretär

Semiootika osakond dots Kalevi Kull dots Ülle Pärli

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond Rein Murakas Villu Talv

Balti õpingute keskus prof Andres Kasekamp

Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus prof Jaanus Harro

Asutused

Eesti mereinstituudi teadusnõukogu prof Toomas Saat Robert Aps

Füüsika instituut Ergo Nõmmiste Hudo Jõgi

Tehnoloogiainstituut Mihkel Pärnoja Ulvi Tiirik

Raamatukogu teadusnõukogu Martin Hallik Aune Valk

Euroopa kolledž dots Raul Eamets Varje Kuut

Narva kolledž Katri Raik Marika Markus

Pärnu kolledž Garri Raagmaa Lea Kalda

Türi kolledž Elle Raudsepp Eda Koskor

Viljandi kultuuriakadeemia Anzori Barkalaja Mari Ehapalu

Botaanikaaed Reet Mägi Vilma Veldre

Katsekoda prof Ivo Leito Olev Saks

Muuseumid Reet Mägi

Teaduskool prof Jaak Kikas Anu Palu

Lisa 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused ja otsused muudatuste kohta 2005. aastal

Ettevõtluskeskus Majandusteaduskonna juurde asutati interdistsipli-naarne üksus - ettevõtluskeskus

TÜ nõukogu 29.04.2005. a otsus nr 22; statuut kinnitati TÜ nõukogu 29.04.2005. a määrusega nr 9

Õppe- ja üliõpilasosakond Kaugkoolituskeskus ning õppe- ja üliõpilas-osakond ühendati õppeprorektori vastutusala koosseisus olevaks alates 1.01.2005.

Rektori 18.10.2004. a kor-raldus nr 492 RE; kirjeldus kinnitati rektori 12.10.2004. a käskkirjaga nr 19

Viljandi kultuuriakadeemia TÜ asutusena loodi alates 26.08.2005 Tartu Üli-kooli Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ ja HTM ühinemisleping 26.08.2005)

TÜ nõukogu 27.05.2005. a otsus nr 31; põhikiri kinnitati TÜ nõukogu 27.05.2005. a määrusega

TÜ õigusteaduskond TÜ õigusteaduskonna ja TÜ õigusinstituudi integree-rumise eesmärgi nimel kinnitati ühise struktuuri-üksuse TÜ õigusteaduskond üleminekustatuut tähtajaga kuni 31.08.2006

TÜ nõukogu 27.05.2005. a määrus nr 12

Kultuuri- ja kommunikat-siooniteaduste keskus

Sotsiaalteaduskonna juurde asutati interdistsiplinaar-ne üksus - kultuuri- ja kommunikatsiooni-teaduste keskus

statuut kinnitati ja muudeti SO põhimäärust TÜ nõuko-gu 17.06.2005. a määrusega nr 13

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

81

Lisa

d

Haridusuuringute keskus Võeti vastu määrus luua alates 01.01.2006 hari-dusteaduskonna koosseisus haridusuuringute keskus

TÜ nõukogu 25.11.2005. a otsus nr 77; muudeti HT põhimäärust, määrus 25.11.2005 nr 19

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus lõpetas tegevuse alates 01.12.2005

TÜ nõukogu 25.11.2005. a otsus nr 78; põhikiri tunnis-tati kehtetuks TÜ nõukogu 25.11.2005. a määrusega nr 20

Kardiovaskulaar- ja tora-kaalkirurgia kliinik

Otsustati sulgeda alates 01.02.2006 AR kardio-vaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik

TÜ nõukogu 25.11.2005. a otsus nr 77; TÜ nõukogu 25.11.2005. a määrusega nr 21 muudeti arstiteadus-konna põhimäärust

82

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

LISA 3. LIIKMESKOND

Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005

ÜksusKokku Õppejõud Teadustöötajad Muu personal

Töötajaid Täidetud kohti

Töötajaid Täidetud kohti

Töötajaid Täidetud kohti

Tööta-jaid

Täidetud kohti

Usuteaduskond (US) 17 16,50 13 12,50 2 2,00 2 2,00

Õigusteaduskond (OI) 56 49,45 38 31,95 2 2,00 16 15,50

Arstiteaduskond (AR) 475 367,00 207 151,60 93 73,00 175 142,40

Filosoofi ateaduskond (FL) 313 270,30 168 156,75 67 48,35 78 65,20

Bioloogia-geograafi ateadus-

kond (BG)

266 222,10 58 53,80 108 95,70 100 72,60

Füüsika-keemiateaduskond (FK) 232 190,15 46 45,40 92 65,90 94 78,85

Haridusteaduskond (HT) 99 85,85 59 50,50 3 2,00 37 33,35

Kehakultuuriteaduskond (KK) 61 54,20 37 33,00 12 9,20 12 12,00

Majandusteaduskond (MJ) 95 75,25 35 33,15 20 9,00 40 33,10

Matemaatika-informaatika-

teaduskond (MT)

113 100,85 60 55,00 22 18,05 31 27,80

Sotsiaalteaduskond (SO) 149 129,15 66 60,25 27 22,65 56 46,25

Teaduskonnad kokku 1876 1560,80 787 683,90 448 347,85 641 529,05

Rektor (RE) 14 13,50 0 0,00 0 0,00 14 13,50

Õppeprorektor (P2) 54 51,20 0 0,00 0 0,00 54 51,20

Teadusprorektor (P1) 18 18,00 0 0,00 0 0,00 18 18,00

Administratsioonidirektor (DA) 31 29,75 0 0,00 0 0,00 31 29,75

Finantsdirektor (DF) 27 27,00 0 0,00 0 0,00 27 27,00

Haldusdirektor (DH) 287 275,75 0 0,00 0 0,00 287 275,75

Haldus ja tugistruktuur kokku 431 415,20 0 0,00 0 0,00 431 415,20

Euroopa kolledž (EC) 10 10,00 1 0,50 0 0,50 9 9,00

Narva kolledž (NC) 69 63,55 26 24,30 0 0,00 43 39,25

Õigusinstituut (OG) 45 43,10 19 17,75 4 3,35 22 22,00

Pärnu kolledž (PC) 55 52,90 27 27,30 0 0,00 28 25,60

Türi kolledž (TC) 12 11,50 0 0,00 0 0,00 12 11,50

Teaduskool (TP) 8 7,75 0 0,00 0 0,00 8 7,75

Viljandi kultuuriakadeemia (VK) 131 105,75 63 42,45 0 0,00 68 63,30

Füüsika instituut (FY) 166 145,65 0 0,00 73 66,70 93 78,95

Eesti mereinstituut (MI) 98 74,05 0 0,00 28 25,35 70 48,70

Raamatukogu (RT) 175 157,25 0 0,00 2 1,50 173 155,75

Tehnoloogiainstituut (TI) 59 51,15 0 0,00 27 25,10 32 26,05

Muuseumid (UM) 51 42,30 0 0,00 1 1,00 50 41,30

Botaanikaaed (BA) 14 14,00 0 0,00 0 0,00 14 14,00

Teaduskonnavälised asutused kokku 893 778,95 136 112,30 135 123,50 622 543,15

Kõik kokku 3200 2754,95 923 796,20 583 471,35 1694 1487,40

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

83

Lisa

d

Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005

Üksus

Kokku Korraline

professor

Erakorraline

professor

Uurija-

professor

Dotsent Lektor,

vanemassistent

Assistent,

õpetaja

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

Tööt

ajai

d

Täid

etud

koh

ti

US 13 12,50 5 5,00 0 0,00 0 0,00 3 3,00 4 3,50 1 1,00

OI 38 31,95 6 6,00 0 0,00 0 0,00 8 8,00 15 11,20 9 6,75

AR 207 151,60 28 28,00 2 2,00 0 0,00 50 45,35 35 24,80 92 51,45

FL 168 156,75 22 21,50 2 0,20 0 0,00 30 29,25 61 58,85 53 46,95

BG 58 53,80 19 18,30 6 3,00 0 0,00 18 17,50 15 15,00 0 0,00

FK 46 45,40 11 11,50 1 0,50 1 1,00 15 14,00 12 11,50 6 6,90

HT 59 50,50 3 3,00 0 0,00 0 0,00 3 3,00 39 32,50 14 12,00

KK 37 33,00 5 5,00 0 0,00 0 0,00 5 5,00 15 12,50 12 10,50

MJ 35 33,15 8 8,75 2 1,50 0 0,00 10 9,50 10 8,50 5 4,90

MT 60 55,00 13 12,50 2 1,50 0 0,00 23 23,00 10 9,50 12 8,50

SO 66 60,25 11 11,00 3 2,50 0 0,00 12 12,00 27 24,00 13 10,75

EC 1 0,50 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 1 0,50 0 0,00

NC 26 24,30 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 12 12,00 14 12,30

OG 19 17,75 2 2,00 1 1,00 0 0,00 1 0,25 7 6,75 8 7,75

PC 27 27,30 0 0,00 0 0,00 0 0,00 3 3,00 12 13,00 12 11,30

VK 63 42,45 6 5,25 2 1,25 0 0,00 8 5,35 28 18,95 19 11,65

Kokku 923 796,20 139 137,80 21 13,45 1 1,00 189 178,20 303 263,05 270 202,70

84

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005

Üksus

Kokku Juhtivteadur Vanemteadur Teadur

Töötajaid Täidetud kohti

Töötajaid Täidetud kohti

Töötajaid Täidetud kohti

Töötajaid Täidetud kohti

US 2 2,00 0 0,00 0 0,00 2 2,00

OI 2 2,00 0 0,00 0 0,00 2 2,00

AR 93 73,00 0 0,00 39 33,00 54 40,00

FL 67 48,35 0 0,00 14 11,95 53 36,40

BG 108 95,70 0 0,00 42 37,60 66 58,10

FK 92 65,90 1 1,00 20 17,65 71 47,25

HT 3 2,00 0 0,00 0 0,00 3 2,00

KK 12 9,20 0 0,00 2 1,50 10 7,70

MJ 20 9,00 0 0,00 3 2,50 17 6,50

MT 22 18,05 0 0,00 7 6,75 15 11,30

SO 27 22,65 0 0,00 6 5,80 21 16,85

EC 0 0,50 0 0,00 0 0,00 0 0,50

OG 4 3,35 0 0,00 0 0,00 4 3,35

FY 73 66,70 0 0,00 43 38,25 30 28,45

MI 28 25,35 0 0,00 14 13,75 14 11,60

RT 2 1,50 0 0,00 2 1,50 0 0,00

TI 27 25,10 0 0,00 13 12,10 14 13,00

UM 1 1,00 0 0,00 0 0,00 1 1,00

Kokku 583 471,35 1 1,00 205 182,35 377 288,00

Lisa 3.4. Teaduskraadid Lisa 3.4.1.Töötajate teaduskraadid* 31.12.2005

Üksus Töötajaid kokku

KraadidKraadiga Doktoreid

magister doktor kokku

Usuteaduskond (US) 17 6 8 14 82,4% 47,1%

Õigusteaduskond (OI) 56 17 19 36 64,3% 33,9%

Arstiteaduskond (AR) 475 43 181 224 47,2% 38,1%

Filosoofi ateaduskond (FL) 313 113 92 205 65,5% 29,4%

Bioloogia-geograafi ateaduskond (BG) 266 59 126 185 69,5% 47,4%

Füüsika-keemiateaduskond (FK) 232 63 100 163 70,3% 43,1%

Haridusteaduskond (HT) 99 38 11 49 49,5% 11,1%

Kehakultuuriteaduskond (KK) 61 22 21 43 70,5% 34,4%

Majandusteaduskond (MJ) 95 29 31 60 63,2% 32,6%

Matemaatika-informaatikateaduskond (MT) 113 21 59 80 70,8% 52,2%

Sotsiaalteaduskond (SO) 149 51 48 99 66,4% 32,2%

teaduskonnad kokku 1876 462 696 1158 61,7% 37,1%

Rektor (RE) 14 1 7 8 57,1% 50,0%

Õppeprorektor (P2) 54 7 4 11 20,4% 7,4%

Teadusprorektor (P1) 18 3 4 7 38,9% 22,2%

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

85

Lisa

d

Üksus Töötajaid kokku

KraadidKraadiga Doktoreid

magister doktor kokku

Finantsdirektor (DF) 27 2 1 3 11,1% 3,7%

Haldusdirektor (DH) 287 3 1 4 1,4% 0,3%

haldus ja tugistruktuur kokku 431 22 17 39 9,0% 3,9%

Euroopa kolledž (EC) 10 3 0 3 30,0% 0,0%

Narva kolledž (NC) 69 13 4 17 24,6% 5,8%

Õigusinstituut (OG) 45 14 6 20 44,4% 13,3%

Pärnu kolledž (PC) 55 13 6 19 34,5% 10,9%

Türi kolledž (TC) 12 2 0 2 16,7% 0,0%

Teaduskool (TP) 8 4 1 5 62,5% 12,5%

Füüsika instituut (FY) 166 12 73 85 51,2% 44,0%

Eesti mereinstituut (MI) 98 24 19 43 43,9% 19,4%

Raamatukogu (RT) 175 5 3 8 4,6% 1,7%

Tehnoloogiainstituut (TI) 59 13 19 32 54,2% 32,2%

Muuseumid (UM) 51 12 6 18 35,3% 11,8%

Botaanikaaed (BA) 14 1 2 3 21,4% 14,3%

teaduskonnavälised asutused kokku 762 116 139 255 33,5% 18,2%

Kokku 3069 600 852 1452 47,3% 27,8%

*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia

Lisa 3.4.2. Õppejõudude ja teadustöötajate teaduskraadid ametikohtade lõikes* 31.12.2005

AmetikohtTöötajaid

kokku

KraadidKraadiga Doktoreid

magister doktor kokku

Professor 153 0 152 152 99,3% 99,3%

Dotsent 181 0 180 180 99,4% 99,4%

Lektor, vanemassistent 275 173 80 253 92,0% 29,1%

Assistent, õpetaja 251 73 8 81 32,3% 3,2%

Juhtivteadur 1 0 1 1 100,0% 100,0%

Vanemteadur 205 0 205 205 100,0% 100,0%

Teadur 377 205,000 153 358,000 95,0% 40,6%

Kokku 1443 451,000 779 1230,000 85,2% 54,0%

*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia

86

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 3.4.3. Õppejõudude ja teadustöötajate teaduskraadid üksuste lõikes* 31.12.2005

ÜksusTöötajaid

kokku

KraadidKraadiga Doktoreid

magister doktor kokku

Usuteaduskond (US) 15 6 8 14 93,3% 53,3%

Õigusteaduskond (OI) 40 16 18 34 85,0% 45,0%

Arstiteaduskond (AR) 300 35 166 201 67,0% 55,3%

Filosoofi ateaduskond (FL) 235 110 89 199 84,7% 37,9%

Bioloogia-geograafi ateaduskond (BG) 166 41 125 166 100,0% 75,3%

Füüsika-keemiateaduskond (FK) 138 44 92 136 98,6% 66,7%

Haridusteaduskond (HT) 62 32 10 42 67,7% 16,1%

Kehakultuuriteaduskond (KK) 49 19 20 39 79,6% 40,8%

Majandusteaduskond (MJ) 55 24 29 53 96,4% 52,7%

Matemaatika-informaatikateaduskond (MT) 82 21 58 79 96,3% 70,7%

Sotsiaalteaduskond (SO) 93 44 46 90 96,8% 49,5%

Euroopa kolledž (EC) 1 1 0 1 100,0% 0,0%

Narva kolledž (NC) 26 11 3 14 53,8% 11,5%

Õigusinstituut (OG) 23 12 5 17 73,9% 21,7%

Pärnu kolledž (PC) 27 13 5 18 66,7% 18,5%

Füüsika instituut (FY) 73 6 67 73 100,0% 91,8%

Eesti mereinstituut (MI) 28 9 18 27 96,4% 64,3%

Raamatukogu (RT) 2 0 2 2 100,0% 100,0%

Tehnoloogiainstituut (TI) 27 7 17 24 88,9% 63,0%

Muuseumid (UM) 1 0 1 1 100,0% 100,0%

Kokku 1443 451 779 1230 85,2% 54,0%

*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia

Täiskoormusega õppejõudude ja teadustöötajate hulgast (31.12.05)*doktoreid 61,9%magistreid 27,7%Kraad puudub 10,4%*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia

Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994-2005

Aasta Professor*1994 Madis Kõiv1995 Jaak Rähesoo1996 Jüri Arrak1997 Veljo Tormis1998 Jaan Kross1999 Elmo Nüganen2000 Jaan Kaplinski2001 Leonhard Lapin2002 Ain Kaalep2003 Tõnu Õnnepalu2004 Tiit Pääsuke2005 Mati Unt* Alates 1997. a nimetus “vabade kunstide professor”, enne “kutsutud professor”

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

87

Lisa

d

Lisa

3.6

. Töö

taja

te v

anus

elin

e ja

soo

line

koos

seis

31.

12.2

005

Li

sa 3

.6.1

. Töö

taja

te v

anus

elin

e ja

soo

line

koos

seis

Üks

usTö

ötaj

aid

Kesk

min

e va

nus

seal

hulg

asko

kku

seal

hulg

asko

kku

seal

hulg

as<

=30

31-4

041

-50

51-6

0>

60M

+N

MN

M+

NM

NM

NM

NM

NM

NM

NU

sute

adus

kond

(U

S)17

116

44,0

43,1

45,7

20

41

24

21

10

Õig

uste

adus

kond

(O

I)56

2729

40,2

40,5

39,9

69

89

75

53

13

Ars

titea

dusk

ond

(AR)

475

162

313

45,0

45,5

44,8

2051

4167

4494

3063

2738

Filo

soofi

ate

adus

kond

(FL

)31

310

520

841

,342

,640

,619

5134

6023

4417

4312

10Bi

oloo

gia-

geog

raafi

ate

adus

kond

(BG

)26

613

712

940

,441

,539

,325

4045

3735

2421

2111

7Fü

üsik

a-ke

emia

tead

usko

nd (

FK)

232

151

8146

,445

,947

,441

1823

920

1129

2238

21H

arid

uste

adus

kond

(H

T)99

2178

43,2

43,4

43,2

411

422

424

717

24

Keha

kultu

urite

adus

kond

(KK

)61

2734

43,0

45,1

41,3

69

69

55

610

41

Maj

andu

stea

dusk

ond

(MJ)

9531

6442

,546

,440

,65

227

127

155

87

7M

atem

aatik

a-in

form

aatik

atea

dusk

ond

(MT)

113

6548

43,4

44,3

42,2

1514

1611

84

1313

136

Sots

iaal

tead

usko

nd (

SO)

149

5693

38,2

42,1

35,8

1540

1323

1014

1314

52

Tead

usko

nnad

kok

ku18

7679

310

8342

,843

,942

,015

826

520

126

016

524

414

821

512

199

Rekt

or (

RE)

149

549

,652

,245

,01

10

13

22

03

1Õ

ppep

rore

ktor

(P2

)54

945

35,4

41,6

34,1

318

318

17

01

21

Tead

uspr

orek

tor

(P1)

185

1333

,637

,831

,91

72

41

11

10

0A

dmin

istra

tsio

onid

irekt

or (

DA

)31

427

37,8

28,8

39,1

29

27

05

05

01

Fina

ntsd

irekt

or (

DF)

273

2443

,942

,744

,10

41

31

91

80

0H

aldu

sdire

ktor

(D

H)

287

144

143

49,0

48,3

49,6

2320

2114

3131

3947

3031

hald

us ja

tug

istru

ktuu

r ko

kku

431

174

257

45,5

47,3

44,3

3059

2947

3755

4362

3534

Euro

opa

kolle

dž (

EC)

102

845

,041

,045

,91

20

00

51

10

0N

arva

kol

ledž

(N

C)

6913

5639

,635

,640

,55

174

142

122

80

5Õ

igus

inst

ituut

(O

G)

4514

3141

,341

,641

,15

113

91

13

52

5Pä

rnu

kolle

dž (

PC)

5511

4440

,651

,038

,02

172

91

82

74

3Tü

ri ko

lledž

(TC

)12

111

42,8

23,0

44,6

13

01

03

04

00

Tead

usko

ol (

TP)

81

739

,933

,040

,90

11

30

20

10

0V

iljand

i kul

tuur

iaka

deem

ia (

VK)

131

5675

39,5

39,8

39,3

1017

1927

1819

77

25

Füüs

ika

inst

ituut

(FY

)16

613

333

51,2

50,1

55,3

221

167

224

297

4414

Eest

i mer

eins

tituu

t (M

I)98

5741

40,6

41,0

40,0

1817

136

115

75

88

Raam

atuk

ogu

(RT)

175

3713

848

,550

,747

,96

124

204

4814

409

18Te

hnol

oogi

ains

tituu

t (T

I)59

3821

35,6

36,1

34,7

129

147

81

33

11

Muu

seum

id (

UM

)51

1635

47,9

47,8

48,0

27

37

67

36

28

Bota

anik

aaed

(BA

)14

68

45,7

45,8

45,6

12

10

22

12

12

tead

usko

nnav

älise

d as

utus

ed k

okku

893

385

508

44,1

44,8

43,6

8511

680

110

7511

772

9673

69K

õik

kokk

u32

0013

5218

4843

,544

,642

,827

344

031

041

727

741

626

337

322

920

2

88

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Üks

usTö

ötaj

aid

Kesk

min

e va

nus

seal

hulg

asko

kku

seal

-hul

gas

kokk

use

al-h

ulga

s<

=30

31-4

041

-50

51-6

0>

60M

+N

MN

M+

NM

NM

NM

NM

NM

NM

NU

sute

adus

kond

(U

S)15

114

43,1

43,1

43,0

20

41

23

20

10

Õig

uste

adus

kond

(O

I)40

2515

38,3

40,8

34,1

67

75

62

51

10

Ars

titea

dusk

ond

(AR)

300

127

173

44,8

45,0

44,6

920

3941

4062

2535

1415

Filo

soofi

ate

adus

kond

(FL

)23

595

140

43,1

43,5

42,9

1518

3047

2234

1732

119

Biol

oogi

a-ge

ogra

afi a

tead

usko

nd (

BG)

166

108

5842

,343

,340

,49

1240

2232

1218

119

1Fü

üsik

a-ke

emia

tead

usko

nd (

FK)

138

108

3045

,045

,443

,827

821

514

320

1026

4H

arid

uste

adus

kond

(H

T)62

1250

45,1

45,2

45,1

22

213

220

513

12

Keha

kultu

urite

adus

kond

(KK

)49

2623

42,9

44,6

41,0

66

67

53

57

40

Maj

andu

stea

dusk

ond

(MJ)

5525

3043

,648

,939

,24

116

74

45

56

3M

atem

aatik

a-in

form

aatik

atea

dusk

ond

(MT)

8256

2644

,344

,643

,99

717

68

212

910

2So

tsia

alte

adus

kond

(SO

)93

3954

40,9

44,0

38,7

817

1015

79

1111

32

Nar

va k

olle

dž (

NC

)26

719

40,2

33,7

42,6

25

35

14

15

00

Õig

usin

stitu

ut (

OG

)23

1211

39,9

38,8

41,1

53

34

10

22

12

Pärn

u ko

lledž

(PC

)27

522

41,2

44,9

40,4

18

13

15

26

00

Vilja

ndi k

ultu

uria

kade

emia

(V

K)63

2934

41,0

40,0

41,8

53

1014

811

55

11

Füüs

ika

inst

ituut

(FY

)73

6211

52,2

52,1

52,9

30

113

131

173

184

Eest

i mer

eins

tituu

t (M

I)28

217

46,2

48,5

39,3

04

80

42

30

61

Tehn

oloo

giai

nstit

uut

(TI)

2721

637

,837

,339

,83

011

45

02

20

0Ko

kku

1506

792

714

43,6

44,6

42,5

117

131

229

203

175

177

159

157

112

46

Lisa

3.6

.2. Õ

ppej

õudu

de ja

tea

dust

ööta

jate

soo

line

ja v

anus

elin

e ko

osse

is a

met

ikoh

tade

lõik

es

Am

etik

oht

Tööt

ajai

dKe

skm

ine

vanu

sse

alhu

lgas

kokk

use

alhu

lgas

kokk

use

alhu

lgas

<=

3031

-40

41-5

051

-60

>60

M+

NM

NM

+N

MN

MN

MN

MN

MN

MN

Prof

esso

r16

113

427

51,8

51,5

53,4

00

232

357

5014

264

Dot

sent

189

109

8049

,749

,350

,31

019

841

3231

3017

10Le

ktor

, van

emas

siste

nt30

312

318

043

,042

,943

,118

1939

5932

5022

4312

9A

ssist

ent,

õpet

aja

270

8418

640

,738

,941

,523

4632

4511

4711

407

8

Vane

mte

adur

205

149

5649

,349

,448

,82

449

1432

1329

1637

9Te

adur

377

192

185

36,6

36,9

36,2

7362

6775

2428

1514

136

Kokk

u15

0679

271

443

,644

,642

,511

713

122

920

317

517

715

915

711

246

Lisa

3.6

.3. Õ

ppej

õudu

de ja

tea

dust

ööta

jate

soo

line

ja v

anus

elin

e ko

osse

is ü

ksus

te lõ

ikes

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

89

Lisa

d

Lisa

3.7

. Üliõ

pila

ste

arv

õppe

astm

ete

järg

i tea

dusk

onni

ti Li

sa 3

.7.1

. Päe

vase

õpp

e ül

iõpi

last

e ar

v 31

.12.

2005

Üliõ

pila

ste

arv

tead

usko

nnas

/kol

ledž

is

US

OI

AR

FLBG

FKH

TKK

MJ

MT

SOPC

TCN

CO

GV

KEC

Kokk

u

Kõrg

harid

use

esim

ese

astm

e õp

e12

442

212

3617

2676

165

863

836

954

455

890

530

210

438

752

939

996

62

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

112

118

978

1267

600

623

521

208

224

509

588

146

9931

116

364

6684

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

1230

425

845

916

135

117

161

320

4931

715

65

7651

335

2978

osak

oorm

useg

a 13

64

56

412

76

63

TÜ fi

nant

seer

itava

d õp

peko

had

102

178

132

17

161

välis

üliõ

pila

sed

210

118

298

316

332

222

3

Õpe

taja

kool

itus

443

156

319

1110

1

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

440

156

319

1198

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

33

välis

üliõ

pila

sed

11

Inte

rnat

uur

11

Resid

entu

ur1

1

Mag

istriõ

pe39

135

9640

030

319

777

5013

115

434

571

106

2104

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

2958

9135

625

716

574

2813

112

823

171

1216

31

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

1077

544

4632

322

2611

494

473

osak

oorm

useg

a 1

31

5

välis

üliõ

pila

sed

31

71

1224

Dok

toriõ

pe32

3811

717

922

113

025

1960

5413

710

12

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

2936

117

175

221

128

2519

5953

135

997

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

32

42

11

215

osak

oorm

useg

a 0

välis

üliõ

pila

sed

43

177

12

337

Kokk

u19

959

514

5123

4813

0099

174

345

773

577

713

8730

210

445

863

539

90

1288

1

90

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa

3.7

.2. A

vatu

d ül

ikoo

li ül

iõpi

last

e ar

v 31

.12.

2005

Üliõ

pila

ste

arv

tead

usko

nnas

/kol

ledž

is

US

OI

AR

FLBG

FKH

TKK

MJ

MT

SOPC

TCN

CO

GV

KEC

Kokk

u

Kõrg

harid

use

esim

ese

astm

e õp

e4

413

5350

313

1361

217

330

10

440

710

152

260

302

295

4244

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

114

1213

225

577

5914

663

3

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

441

353

389

138

711

630

144

070

315

220

130

214

936

11

osak

oorm

useg

a 1

4145

126

5726

2219

91

239

välis

üliõ

pila

sed

11

Õpe

taja

kool

itus

4242

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

4040

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

22

osak

oorm

useg

a 4

4

Mag

istrõ

pe45

219

112

380

151

043

06

730

085

510

7911

00

sh. r

iigie

elar

velis

ed õ

ppek

ohad

99

1088

246

4819

4

riigi

eela

rvev

älise

d õp

peko

had

4521

103

2863

406

7337

5179

906

osak

oorm

useg

a 4

122

571

611

111

välis

üliõ

pila

sed

11

Kokk

u49

434

6261

551

1380

517

373

16

513

710

152

345

353

295

7953

86

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

91

Lisa

d

Lisa

3.7

.3. P

äeva

se õ

ppe

ja a

vatu

d ül

ikoo

li ül

iõpi

last

e ar

v ko

kku

31.1

2.20

05 Üliõ

pila

ste

arv

tead

usko

nnas

/kol

ledž

is

US

OI

AR

FLBG

FKH

TKK

MJ

MT

SOPC

TCN

CO

GV

KEC

Kokk

u

Kõrg

harid

use

esim

ese

astm

e õp

e12

883

512

8922

2977

467

112

5054

284

555

813

4510

1225

664

783

169

413

906

Õpe

taja

kool

itus

443

156

4519

1114

3

Inte

rnat

uur

ja r

esid

entu

ur2

2

Mag

istriõ

pe84

156

105

512

341

197

228

5056

116

041

815

615

779

3204

Dok

toriõ

pe32

3811

717

922

113

025

1960

5413

710

12

Kokk

u24

810

2915

1329

6313

5110

0415

4863

014

6678

319

0010

1225

680

398

869

479

1826

7

Ars

titea

dusk

onna

s õp

ib li

saks

470

ars

t-re

siden

ti 31

.12.

2005

Lisa

3.7

.4. K

ülal

isül

iõpi

last

e ar

v 20

05. a

asta

l

Küla

lisül

iõpi

last

e ar

v te

adus

konn

as/k

olle

džis

US

OI

AR

FLBG

FKH

TKK

MJ

MT

SOPC

TCN

CO

GV

KEC

Kokk

u

Küla

lisül

iõpi

lasi

kokk

u10

1122

329

4320

210

55

209

113

11

29

882

sh. E

estis

t9

317

173

3720

110

31

77

222

582

välis

maa

lt1

85

156

61

24

132

911

19

300

92

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 2000–2005 (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid)

Lisa 3.8.1. Päevane õpe

Teaduskond/kolledž 2005 2004 2003 2002 2001 2000

Usuteaduskond 199 216 218 229 226 227

Õigusteaduskond 595 532 483 437 455 477

Arstiteaduskond 1451 1468 1493 1681 1754 1768

Filosoofi ateaduskond 2348 2151 2272 2311 2364 2585

Bioloogia-geograafi ateaduskond 1300 1318 1328 1383 1328 1218

Füüsika-keemiateaduskond 991 1063 974 940 897 862

Haridusteaduskond 743 778 786 704 689

Kehakultuuriteaduskond 457 457 435 434 371 347

Majandusteaduskond 735 708 763 837 865 903

Matemaatika-informaatikateaduskond 777 834 697 723 693 639

Sotsiaalteaduskond 1387 1402 1349 1378 1306 1418

Pärnu kolledž 302 316 294 283 260 273

Türi kolledž 104 76 81 98 92 95

Narva kolledž 458 426 398 403 446 415

Õigusinstituut 635 760 872 834

Viljandi kultuuriakadeemia 399

Kokku 12881 12505 12443 12675 11746 11227

Lisa 3.8.2. Avatud ülikool

Teaduskond/kolledž 2005 2004 2003 2002 2001 2000

Usuteaduskond 49 42 23 17 11 12

Õigusteaduskond 434 429 444 425 411 358

Arstiteaduskond 62 68 159 143 166 178

Filosoofi ateaduskond 615 525 486 512 447 532

Bioloogia-geograafi ateaduskond 51 43 36 61 51 39

Füüsika-keemiateaduskond 13 21 31 61 57 41

Haridusteaduskond 805 744 697 732 602

Kehakultuuriteaduskond 173 197 171 163 139 100

Majandusteaduskond 731 750 666 651 617 566

Matemaatika-informaatikateaduskond 6 5 29 21 37

Sotsiaalteaduskond 513 568 634 608 557 557

Pärnu kolledž 710 698 634 537 368 297

Türi kolledž 152 135 126 82 50 27

Narva kolledž 345 341 311 322 212 115

Õigusinstituut 353 205 84

Viljandi kultuuriakadeemia 295

Euroopa kolledž 79 85 86 121 91 52

Kokku 5386 4851 4593 4464 3800 2911

Lisa 3.8.3. Päevane õpe ja avatud ülikool kokku

2005 2004 2003 2002 2001 2000

18267 17356 17036 17139 15546 14138

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

93

Lisa

d

Lisa

3.9

. Kõr

ghar

idus

e es

imes

e as

tme

üliõ

pila

ste

jaot

us p

ärito

lu jä

rgi m

aako

ndad

est

ja li

nnad

est

31.1

2.20

05 (

v.a

välis

üliõ

pila

sed)

Lisa

3.9

.1. P

äeva

ne õ

pe

Linn

, maa

kond

Kokk

u%

US

OI

AR

FLBG

FKH

TKK

MJ

MT

SOPC

TCN

CO

GV

K

Tallin

n17

1618

1491

251

340

8771

2840

9671

192

3911

434

338

Har

jum

aa53

76

727

5796

3422

1013

3122

5734

396

28

Hiiu

maa

340

22

34

22

22

54

11

4

Ida-

Viru

maa

612

62

2193

103

2641

2515

1919

226

319

02

25

Nar

va41

44

570

4114

315

611

215

218

61

16

Jõge

vam

aa26

43

111

2538

3531

3213

1612

203

32

418

Järv

amaa

221

21

1021

2923

2121

912

1613

523

14

12

Lään

emaa

132

12

412

1923

89

37

106

112

124

Lään

e-V

irum

aa33

54

513

4266

3019

3224

1820

225

62

1120

Põlv

amaa

244

32

723

3833

2443

1213

1916

51

17

Pärn

umaa

252

34

1018

3519

915

1311

1118

5111

423

Pärn

u31

53

113

2949

2614

812

1212

3072

515

17

Rapl

amaa

164

23

420

2712

137

65

719

85

208

Saar

emaa

140

14

719

1610

106

711

1310

34

20

Tart

umaa

564

64

2556

107

6760

6925

3839

445

421

Tart

u25

5227

6812

830

955

621

620

321

211

216

718

933

411

41

438

Valg

amaa

249

31

927

3629

3028

1617

1313

98

112

Vilja

ndim

aa40

54

413

3346

2434

3922

2232

2823

122

71

Võr

umaa

289

31

1522

4837

1743

1724

2617

21

217

Kokk

u94

3910

012

241

211

1816

9775

365

863

836

652

855

587

330

210

438

752

739

9

94

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa

3.9

.2. A

vatu

d ül

ikoo

l

Linn

, maa

kond

Kokk

u%

US

OI

AR

FLBG

FKH

TKK

MJ

MT

SOPC

TCN

CO

GV

K

Tallin

n96

723

112

223

123

140

1770

152

136

2911

198

44

Har

jum

aa28

67

257

311

239

1939

5322

249

6

Hiiu

maa

130

42

11

11

3

Ida-

Viru

maa

251

628

143

31

265

138

61

103

310

Nar

va14

13

59

11

21

122

Jõge

vam

aa12

33

1410

11

3613

813

22

62

15

Järv

amaa

104

28

17

116

84

78

291

59

Lään

emaa

521

81

14

31

912

22

63

Lään

e-V

irum

aa10

42

94

163

123

103

54

72

98

Põlv

amaa

117

31

111

1644

147

73

12

10

Pärn

umaa

178

46

1113

31

510

73

326

Pärn

u37

29

181

241

332

34

1225

05

712

Rapl

amaa

792

61

1011

38

1513

15

6

Saar

emaa

662

12

614

21

125

27

5

Tart

umaa

209

528

119

11

668

2632

65

511

Tart

u65

415

297

698

112

640

108

107

2612

22

27

Valg

amaa

129

38

1341

95

915

93

116

Vilja

ndim

aa23

46

112

241

141

1117

1331

92

71

Võr

umaa

164

416

331

154

1212

129

113

Kokk

u42

4310

04

413

5350

313

1361

217

230

10

440

710

152

260

302

295

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

95

Lisa

d

Lisa 3.10. Väliskülalisüliõpilased (2004/2005 kevadsemester ja 2005/2006 sügissemester): Erasmuse programm (ER), bilateraalsed lepingud (VA), teised koostöölepingud (TKL) ja tasulised väliskülalisüliõpilased (TA)

Lisa 3.10.1. Riikide kaupa

RiikTÜ üliõpilased välisülikoolides Välisülikoolide üliõpilased TÜ-s

ER VA ER+VA TKL Kokku ER VA ER+VA TKL TA* Kokku

Austria 9 9 9 1 1 1

Belgia 7 3 10 10 0 1 1

Gruusia 0 0 1 1 1

Hiina 0 1 1

Hispaania 26 26 26 4 4 4

Holland 19 19 19 9 9 1 10

Hongkong 3 3 3 3 3 3

Itaalia 24 24 24 19 19 19

Iisrael 0 0 1 1 1

Iirimaa 1 1 1 0 0

Island 1 1 1 0 0

Jaapan 5 5 5 0 2 2

Kanada 3 3 3 1 1 1 2

Korea 0 1 1

Küpros 0 1 1

Leedu 11 11 11 1 15 16 16

Liechtenstein 0 1 1

Läti 6 6 6 1 1 2 1 3

Norra 2 2 2 2 2 2

Portugal 5 5 5 2 2 2

Poola 3 3 3 19 3 22 22

Prantsusmaa 33 33 1 34 4 4 4

Rootsi 16 16 1 17 1 1 1 2

Saksamaa 41 11 52 6 58 43 7 50 8 58

Soome 27 21 48 1 49 19 9 28 1 23 52

Suurbritannia 2 2 1 3 0 2 2

Šveits 0 1 1

Tšehhi 1 2 3 3 1 1 1

Türgi 1 1 2 2 0 0

Taani 6 6 6 1 2 3 1 4

Ungari 1 10 11 11 3 7 10 4 1 15

Ukraina 2 2 2

USA 4 4 4 6 6 13 19

Uus-Meremaa 0 1 1

Venemaa 14 14 14 37 37 5 3 45

Valgevene 0 1 1

Kokku 224 95 319 10 329 129 96 225 13 62 300

96

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 3.10.2. Teaduskondade kaupa

Teaduskond/kolledžTÜ üliõpilased välisülikoolides Välisülikoolide üliõpilased TÜ-s

ER VA ER+VA TKL Kokku ER VA ER+VA TKL TA* Kokku

US 2 6 8 8 1 1 1

OI 21 5 26 26 5 3 8 8

AR 3 5 8 8 1 4 5 5

FL 69 44 113 7 120 44 66 110 6 40 156

BG 17 7 24 1 25 2 3 5 1 6

FK 8 1 9 9 1 1 1

HT 10 1 11 11 1 1 1 2

KK 9 1 10 10 4 4 4

MJ 14 5 19 19 13 13 13

MT 5 2 7 1 8 2 2 2

SO 64 18 82 1 83 55 18 73 18 91

PC 2 2 2 1 1 1

NC 1 1 1

EC 5 4 9

Kokku 224 95 319 10 329 129 96 225 13 62 300

* Väliskülalisüliõpilased, kes maksavad oma õpingute eest ise

Lisa 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi 31.12.2005

Lisa 3.11.1. Kõrghariduse esimene aste

Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG

Ameerika Ühendriigid 1 1

Bulgaaria 1 1

Hiina 1 1

Iraak 1 1

Läti 4 4

Norra 1 1

Rumeenia 1 1

Rootsi 6 4 1 1

Saksamaa 1 1

Soome 169 2 2 109 13 6 4 7 1 24 1

Suurbritannia 2 1 1

Ukraina 6 1 3 1 1

Ungari 1 1

Venemaa 29 6 2 5 1 7 2 6

Kokku 224 2 10 118 29 8 0 0 4 16 3 32 2

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

97

Lisa

d

Lisa 3.11.2. Magistriõpe, õpetajakoolitus

Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG

Ameerika Ühendriigid 2 2

Bulgaaria 1 1

Hispaania 1 1

Jaapan 1 1

Läti 2 1 1

Soome 4 1 1 1 1

Uus-Meremaa 1 1

Venemaa 14 3 5 1 5

Kokku 26 0 3 1 8 1 0 0 0 1 0 12 0

Lisa 3.11.3. Doktoriõpe

Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG

Belgia 1 1

Bulgaaria 1 1

Greece 1 1

India 1 1

Itaalia 2 2

Leedu 2 2

Lõuna-Korea 1 1

Läti 6 2 2 1 1

Norra 1 1

Prantsusmaa 2 1 1

Rootsi 1 1

Saksamaa 4 1 2 1

Taani 1 1

Ukraina 1 1

Ungari 2 2

Venemaa 10 1 8 1

Kokku 37 4 3 0 17 7 1 0 0 0 2 3 0

Lisa 3.11.4. Välisüliõpilased kokku

Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG

287 6 16 119 54 16 1 0 4 17 5 47 2

98

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa

3.1

2. Ü

liõpi

last

e ar

v üh

e õp

pejõ

u ko

hta

tead

usko

nniti

(v.

a kü

lalis

üliõ

pila

sed

ja a

rst-

resi

dend

id)

31.1

2.20

05

Tead

us-

kond

/

kolle

dž

Üliõ

pila

ste

arv

Õpp

ejõu

dude

arv

(tä

idet

ud k

ohad

)

Esimese astme üliõpilasi ühe

õppejõu kohta

Magistrante ühe dots ja prof kohta

Doktorante ühe prof kohta

Üliõpilasi ühe õppejõu kohta

Päevase õppe üliõpilasi ühe

õppejõu kohta

Esimene aste* ja õpetaja kutseaasta

Magistriõpe

Doktoriõpe

Kokku, k.a internid ja residendid

Korr prof

Erakorr prof

Uurija prof

Dots

Lektor, v-assistent ja

assistent

Kokku õppe-jõude

US

132

8432

248

53

4,5

12,5

10,6

10,5

6,4

19,8

15,9

OI

835

156

3810

296

817

,931

,926

,111

,16,

332

,218

,6

AR

1289

105

117

1511

282

45,3

576

,315

1,6

8,5

1,4

3,9

10,0

9,6

FL22

7251

217

929

6321

,50,

229

,25

105,

815

6,8

14,5

10,0

8,2

18,9

15,0

BG78

934

122

113

5118

,33

17,5

15,0

53,8

14,7

8,8

10,4

25,1

24,2

FK67

719

713

010

0411

,50,

51

1418

,445

,414

,97,

310

,022

,121

,8

HT

1295

228

2515

483

344

,550

,525

,638

,08,

330

,714

,7

KK56

150

1963

05

523

,033

,017

,05,

03,

819

,113

,8

MJ

845

561

6014

668,

751,

59,

513

,433

,125

,528

,45,

944

,222

,2

MT

569

160

5478

312

,51,

523

18,0

55,0

10,3

4,3

3,9

14,2

14,1

SO13

4541

813

719

0011

2,5

1234

,860

,322

,316

,410

,131

,523

,0

PC10

1210

123

24,3

27,3

37,1

37,1

11,1

TC*

256

256

NC

647

156

803

24,3

24,3

26,6

33,0

18,8

OG

831

157

988

21

0,25

14,5

17,8

46,8

48,3

55,7

35,8

VK

694

694

5,25

1,25

5,35

30,6

42,5

16,3

9,4

EC*

7979

0,5

0,5

158,

0

Kokk

u14

049

3204

1012

1826

513

7,8

13,4

51

178,

246

5,8

796,

217

,69,

76,

622

,916

,2

*Rak

endu

skõr

ghar

idus

-, di

plom

i-, b

akal

aure

use-

, ars

ti-, h

amba

arst

i-, p

rovi

isoriõ

peFL

- ü

liõpi

lasi

1 õp

pejõ

u ko

hta

koos

kee

leke

skus

ega

TC*

- Tür

i kol

ledž

is on

õpp

etöö

sse

kaas

atud

BG

, FK,

MJ j

a O

I õpp

ejõu

dEC

* -

Euro

opa

kolle

džis

õpet

avad

MJ,

OI j

a SO

õpp

ejõu

d

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

99

Lisa

d

Lisa 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2005. aastal

Tabel 3.13.1. Kõrghariduse esimese astme üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine päevases õppes

Teadus-kond/kolledž

Õppe-kava

täitmine*

Omal soovil Edasi-jõudma-

tus

Õppetööle mitteasumine

Lõpp-tähtaja

möödu-mine

Teenus-tasu

tasumata

Muudpõhjused

Kokkush 2005. a

vastuv.sh 2005. a

vastuv.

US 24 14 2 3 1 44

OI 89 6 8 2 2 7 1 1 114

AR 179 29 2 25 1 1 235

FL 262 102 24 40 77 72 132 4 7 624

BG 229 33 2 16 8 3 41 1 3 331

FK 149 94 8 42 95 93 27 5 5 417

HT 65 29 3 16 2 14 2 128

KK 99 15 6 15 21 2 152

MJ 114 19 1 15 21 21 8 7 184

MT 95 92 6 50 69 69 24 10 8 348

SO 201 49 5 10 10 2 46 9 7 332

PC 52 10 1 5 25 16 3 1 96

TC 21 6 26 25 53

NC 50 15 2 42 32 31 3 141

OG 126 29 21 2 55 3 236

VK 8 1 4 1 12

Kokku 1755 550 61 263 385 336 413 43 38 3447

% 50,9 16 7,6 11,2 12 1,2 1,1 100

Tabel 3.13.2. Magistriõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine päevases õppes

Teadus-kond/kolledž

Õppe-kava

täitmine*

Omal soovil Edasi-jõudma-

tus

Õppetööle mitteasumine

Lõpp-tähtaja

möödu-mine

Teenus-tasu

tasumata

Muudpõhjused

Kokkush 2005. a

vastuv.sh 2005. a

vastuv..

US 1 4 1 1 7

OI 16 4 1 4 4 28

AR 10 1 5 16

FL 72 8 2 1 1 1 52 2 136

BG 58 7 2 18 83

FK 46 11 4 1 11 69

HT 8 3 2 3 15 2 31

KK 5 1 6

MJ 7 6 1 4 15 32

MT 20 8 1 1 13 2 2 46

SO 31 14 1 2 6 3 23 2 1 79

OG 6 7 1 1 12 27

Kokku 280 73 14 13 8 4 170 8 8 560

% 50 13 2,3 1,4 30,4 1,4 1,4 100

100

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Tabel 3.13.3. Doktorantide lõpetamine ja eksmatrikuleerimine päevases õppes

Teadus-kond/kolledž

Õppe-kava

täitmine*

Omal soovil Edasi-jõudma-

tus

Õppetööle mitteasumine

Lõpp-tähtaja

möödu-mine

Teenus-tasu

tasumata

Muudpõhjused

Kokkush 2005. a

vastuv.sh 2005. a

vastuv.

US 1 1 1 1 1 4

OI 2 2

AR 7 2 2 9 20

FL 8 4 2 6 20

BG 15 3 16 34

FK 2 2 8 12

HT 1 1

KK 1 2 3

MJ 4 1 1 4 1 11

MT 2 1 2 4 9

SO 6 2 5 13

Kokku 48 16 7 1 1 56 0 1 129

% 37,2 12,4 5,4 0,8 43,4 0,0 0,8 100,0

Tabel 3.13.4. Avatud ülikooli kõrghariduse esimese astme üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

Teadus-kond/kolledž

Õppe-kava

täitmine*

Omal soovil Edasi-jõudma-

tus

Õppetööle mitteasumine

Lõpp-tähtaja

möödu-mine

Teenus-tasu

tasumata

Muudpõhjused

Kokkush 2005. a

vastuv.sh 2005. a

vastuv.

US 2 2

OI 28 13 1 12 10 19 82

AR 12 1 2 15

FL 21 30 1 17 1 69

BG 3 3 6 12

FK 6 2 8

HT 21 16 1 16 3 2 58

KK 24 12 1 12 4 5 57

MJ 63 6 8 6 25 15 123

MT 0

SO 34 11 24 32 43 3 147

PC 97 36 8 2 23 7 165

TC 8 1 1 6 1 10 26

NC 24 9 3 21 2 6 60

OG 24 4 8 6 38

VK 7 5 5 1 1 13

Kokku 341 168 25 105 95 3 100 63 3 875

% 39,0 19,2 12,0 10,9 11,4 7,2 0,3 100,0

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

101

Lisa

d

Tabel 3.13.5. Avatud ülikooli magistriõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

Teadus-kond/kolledž

Õppe-kava

täitmine*

Omal soovil Edasi-jõudma-

tus

Õppetööle mitteasumine

Lõpp-tähtaja

möödu-mine

Teenus-tasu

tasumata

Muudpõhjused

Kokkush 2005. a

vastuv.sh 2005. a

vastuv.

US 1 3 4

OI 2 1 3

AR 0

FL 4 2 1 1 2 9

BG 4 2 4

FK 0

HT 3 5 3 1 12

KK 0

MJ 57 7 1 1 1 21 8 95

MT 0

SO 8 9 1 2 2 15 36

PC 0

TC 0

NC 2 3 8 13

OG 2 2

EC 1 4 1 17 1 23

Kokku 78 39 6 6 12 55 10 1 201

% 38,8 19,4 3,0 6,0 27,4 5,0 0,5 100,0

* Õppekava täitjate hulka pole arvestatud eksternina lõpetanuid

102

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa

4.1

. Õpp

etöö

mah

t ai

nepu

nktid

es 2

004/

2005

. õa

Lisa

4.1

.1. Õ

ppet

öö m

aht

aine

punk

tides

200

4/20

05. õ

a pä

evas

es õ

ppes

Tead

us-

kond

/ko

lledž

Ain

epun

kte

Ant

ud o

ma

tead

usko

nda

Ant

ud t

eist

ele

tead

usko

ndad

ele

Ant

ud

kokk

uEs

imen

e as

te*

Õpe

taja

-ko

olitu

sRe

siden

-tu

urM

agist

riõpe

Dok

tori-

õpe

Kokk

uR

RVKo

kku

RRV

Kokk

uR

RV

US

2500

240

2740

,032

329

754

664,

540

78,5

2006

,073

5,0

2741

,068

19,5

OI

4633

7044

1167

7,0

1315

,595

6,5

2497

1644

6,0

1568

,512

36,5

2805

,019

251,

0

AR

3562

093

8345

003,

010

66,0

1756

300

6168

,554

293,

513

53,5

787,

521

41,0

5643

4,5

FL36

206,

513

384,

549

591,

018

09,5

6948

1606

1186

9,5

7182

4,0

1511

2,5

6089

,021

201,

593

025,

5

BG22

941,

550

3627

977,

532

957

4412

90,5

6927

4226

8,0

3930

,051

6,0

4446

,046

714,

0

FK15

728

1279

,517

007,

528

9,5

3231

,523

0250

1727

847,

559

06,0

1513

,074

19,0

3526

6,5

HT

1076

2,5

3133

1389

5,5

4785

8,5

9099

215

883,

019

57,0

289,

522

46,5

1812

9,5

KK64

42,5

3856

,510

299,

039

140

578

812

2913

112,

051

1,0

212,

072

3,0

1383

5,0

MJ

8394

7313

,515

707,

513

48,5

240

3202

,520

498,

540

68,5

2342

,064

10,5

2690

9,0

MT

1780

0,5

1569

1936

9,5

1002

2289

496

1683

2483

9,5

9351

,030

97,0

1244

8,0

3728

7,5

SO17

015

9549

,526

564,

533

5023

1360

9738

324,

575

09,5

3674

,011

183,

549

508,

0

PC55

2649

6510

491,

010

491,

017

,55,

022

,510

513,

5

TC21

7849

2227

,022

27,0

10,0

0,0

10,0

2237

,0

NC

1015

3,5

2433

1258

6,5

914

1350

0,5

82,0

5,0

87,0

1358

7,5

OG

986

2001

020

996,

017

7,5

777

2195

0,5

0,0

8,0

8,0

2195

8,5

EC13

813

8,0

249,

072

,032

1,0

459,

0

Kokk

u19

6887

,089

245,

528

6132

,541

91,0

1066

,028

634,

511

351,

046

347,

037

7722

,053

632,

020

581,

574

213,

545

1935

,5

* Ko

kku

baka

laur

euse

- ja

mag

istriõ

ppe

inte

gree

ritud

õpp

ekav

ad, r

aken

dusk

õrgh

arid

us-,

dipl

omi-,

bak

alau

reus

e-, a

rsti-

, ham

baar

sti-

ja p

rovi

isoriõ

pe

R -

riikl

ik k

oolit

uste

llimus

, RV

- r

iiklik

u ko

olitu

stel

limus

e vä

line

LISA 4. ÕPPETÖÖ

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

103

Lisa

d

Lisa

4.1

.2. Õ

ppet

öö m

aht

aine

punk

tides

200

4/20

05. õ

a av

atud

ülik

oolis

Tead

us-k

ond/

ko

lledž

Ain

epun

kte

Ant

ud o

ma

tead

usko

nda

Ant

ud t

eist

ele

tead

usko

ndad

ele

Ant

ud

kokk

uTä

iend

us-

kool

itus

Esim

ene

aste

*Õ

peta

ja-

kool

itus

Mag

istriõ

peKo

kku

RRV

Kokk

uR

RVKo

kku

RRV

US

7575

,060

8,0

683,

019

4,0

442,

063

6,0

1319

,0

OI

86,5

8770

8770

,026

0,0

9116

,54,

097

8,0

982,

010

098,

5

AR

1091

1091

,010

91,0

102,

050

6,0

608,

016

99,0

FL35

9,5

1868

5265

,571

33,5

827,

583

20,5

459,

017

56,0

2215

,010

535,

5

BG69

197

219

9,0

76,0

344,

053

9,0

1154

,516

93,5

2037

,5

FK27

48

282,

028

2,0

520,

076

1,0

1281

,015

63,0

HT

601

4312

8668

1298

0,0

508,

013

38,5

561,

015

988,

522

5,0

444,

066

9,0

1665

7,5

KK50

1638

,519

29,5

3568

,036

18,0

80,0

276,

535

6,5

3974

,5

MJ

164

7467

,574

67,5

438

9065

,517

135,

087

,043

07,5

4394

,521

529,

5

MT

276

0,0

276,

034

070

010

40,0

1316

,0

SO20

970

5070

50,0

1312

,085

71,0

872,

529

62,5

3835

,012

406,

0

PC11

3,5

1500

5,5

1500

5,5

1511

9,0

1,0

1122

,511

23,5

1624

2,5

TC28

3828

38,0

2838

,011

,00,

011

,028

49,0

NC

727

1397

3541

4938

,082

173

3,0

7219

,02,

037

,039

,072

58,0

OG

1150

3150

31,0

313,

053

55,0

14,0

14,0

5369

,0

EC17

71,0

1771

,087

,087

,018

58,0

Kokk

u26

66,5

9686

,566

742,

076

428,

550

8,0

2597

,515

527,

097

727,

534

36,5

1554

8,5

1898

5,0

1167

12,5

* Ko

kku

baka

laur

euse

- ja

mag

istriõ

ppe

inte

gree

ritud

õpp

ekav

ad, r

aken

dusk

õrgh

arid

us-,

dipl

omi-,

bak

alau

reus

e-, a

rsti-

, ham

baar

sti-

ja p

rovi

isoriõ

pe

R -

riikl

ik k

oolit

uste

llimus

, RV

- r

iiklik

u ko

olitu

stel

limus

e vä

line

104

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha esimese astme päevase õppe üliõpilase kohta 2004/2005. õa

Teaduskond/ kolledž

Saadud AP oma teadus-konnast

Saadud AP teistelt

teadus-kondadelt

AP kokkuÜliõpilasi

31.12.2004

AP ühe üliõpilase kohta

2004/2005 2003/2004 2002/2003 2001/2002

US 2500 1095,5 3595,5 144 25,0 27,5 26,4 23,5

OI 4633 1128,0 5761,0 150 38,4 33,3 29,9 32,7

AR 35620 3868,5 39488,5 967 40,8 37,9 38,4 37,2

FL 36206,5 5594,5 41801,0 1247 33,5 27,5 27,5 26,6

BG 22941,5 5927,5 28869,0 687 42,0 33,5 32,9 32,3

FK 15728 10448,0 26176,0 753 34,8 33,7 30,4 31,3

HT 10762,5 6325,0 17087,5 526 32,5 31,9 32,9 29,7

KK 6442,5 1862,5 8305,0 247 33,6 32,0 28,5 35,1

MJ 8394 2814,5 11208,5 274 40,9 33,2 29,8 29,7

MT 17800,5 3999,5 21800,0 608 35,9 30,7 30,6 31,1

SO 17015 4894,5 21909,5 667 32,8 27,5 26,5 26,8

PC 5526 520,0 6046,0 165 36,6 33,3 34,5 21,6

TC 2178 758,0 2936,0 73 40,2 36,8 37,5 35,5

NC 10153,5 175,5 10329,0 335 30,8 29,7 33,4 28,8

OG 986 4,0 990,0 25 39,6 36,7 4,0

Kokku 196887 49415,5 246302,5 6868 35,9 31,6 30,9 30,7

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

105

Lisa

d

Lisa

4.3

. Ain

epun

kte

ühe

õppe

jõu

koht

a 20

04/2

005.

õa

Tead

us-

kond

/

kolle

dž

Õpp

e-

jõud

e*Te

adur

eid*

Om

a te

a-

dusk

onda

antu

d A

P

esim

ese

astm

e

õppe

s**

Om

a te

adus

kond

a an

tud

AP

ühe

õppe

jõu*

koh

ta

esim

ese

astm

e õp

pes*

*Õ

ppe-

jõud

e ja

tead

urei

d*

Ant

ud A

P

kokk

u

AP

ühe

õppe

jõu/

tead

uri*

koh

ta

2004

/200

520

03/2

004

2002

/200

320

01/2

002

2004

/200

520

03/2

004

2002

/200

320

01/2

002

US

10,5

2,0

2815

268,

127

1,7

258,

826

0,3

12,5

8138

,565

1,1

567,

142

4,4

299,

3

OI

31,2

2,0

2044

765

5,4

586,

348

0,4

540,

533

,229

349,

588

4,0

763,

964

7,3

644,

2

AR

155,

040

,846

094

297,

427

9,9

278,

625

0,9

195,

858

133,

529

7,0

256,

926

5,9

244,

4

FL16

5,3

30,1

5672

4,5

343,

128

7,7

273,

327

2,4

195,

410

3561

,052

9,9

401,

737

7,7

383,

9

BG57

,971

,928

176,

548

7,1

389,

342

3,1

369,

212

9,7

4875

1,5

375,

937

4,0

340,

029

9,0

FK49

,446

,817

289,

535

0,0

251,

821

0,5

214,

196

,236

829,

538

3,0

315,

725

8,6

253,

9

HT

52,1

1,9

2687

5,5

515,

346

0,1

484,

114

4,0

54,0

3478

7,0

643,

662

1,7

621,

629

1,2

KK33

,38,

013

867

417,

134

6,6

352,

828

7,5

41,3

1780

9,5

431,

734

0,9

333,

431

5,1

MJ

37,5

5,5

2317

561

8,0

589,

163

8,5

671,

143

,048

438,

511

26,5

921,

592

1,7

872,

9

MT

52,0

11,5

1936

9,5

372,

525

7,0

273,

827

4,5

63,5

3860

3,5

607,

943

3,6

424,

640

6,1

SO52

,516

,533

614,

564

0,3

571,

857

1,9

582,

369

,061

914,

089

7,3

732,

173

1,6

680,

8

PC28

,00,

025

496,

591

0,6

936,

711

04,6

734,

828

,026

756,

095

5,6

936,

410

52,9

736,

1

TC50

6550

86,0

NC

23,5

1752

4,5

745,

785

0,1

928,

169

6,7

23,5

2084

5,5

887,

090

9,4

978,

769

6,9

OG

17,8

3,0

2602

714

66,3

1447

,813

9,5

20,8

2732

7,5

1317

,013

47,2

142,

4

EC0,

523

17,0

Kokk

u76

5,9

240,

336

2561

,047

3,3

413,

438

2,6

335,

110

05,8

5686

48,0

565,

448

3,9

442,

739

0,1

*Täi

detu

d ko

hti 3

1.12

.200

4

**Ba

kala

ureu

se-

ja m

agist

riõpp

e in

tegr

eerit

ud õ

ppek

avad

, rak

endu

skõr

ghar

idus

-, di

plom

i-, b

akal

aure

use-

, ars

ti-, h

amba

arst

i- ja

pro

viiso

riõpe

106

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.4. Esimese astme vastuvõtt 2005. aastal

Jrk nr Teaduskond (kolledž)/ õppekava

Päevane õpe Avatud ülikoolRiigitellimus Riigieelar-

veväliste üliõpilaste

arv (seisuga 31.12.2005)

Riigieel-arveliste

üliõpilaste arv (seisuga 01.10.2005)

Riigieelar-veväliste

üliõpilaste arv (seisuga 31.12.2005)

Vastu-võtuarv*

Vastuvõtt (seisuga

15.08.2005)

Üliõpilas-te arv** (seisuga

31.12.2005)

Lävend

1 Usuteadus 20 6 6 77 5

Usuteaduskond kokku 20 6 6 5

2 Õigusteadus 24 30 30 91,3 119 59

Õigusteaduskond kokku 24 30 30 119 59

3 Arstiteadus 118 118 107 51

4 Hambaarstiteadus 20 20 20 12

5 Proviisor 23 23 23 18

Arstiteaduskond kokku 161 161 150 81

6 Ajalugu 37 65 55 83 42 10 21

7 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 30 27 25 75 3

8 Eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muukeelsetele) 20 49 45 75 4

9 Filosoofi a 14 88 63 75 19 22

10 Inglise keel ja kirjandus 23 37 31 93 76 10 14

11 Kirjandus ja rahvaluule 21 30 31 72 4 17

12 Klassikaline fi loloogia 6 9 9 70

13 Maalikunst 5 6 5 70 2

14 Romanistika (prantsuse keel) 5 13 13 77 1

15 Romanistika (hispaania keel) 4 66 55 90 39

16 Saksa keel ja kirjandus 13 14 8 90 14 9

17 Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel) 8 8 8 80 1

18 Vene ja slaavi fi loloogia 18 106 66 60 1 5

Filosoofi ateaduskond kokku 204 518 414 206 20 88

19 Bioloogia 40 39 40 17

20 Geenitehnoloogia 40 39 37 6

21 Geograafi a 28 28 26 9

22 Geoloogia 11 11 10 3

23 Keskkonnatehnoloogia 23 23 22 15

24 Ökoloogia ning bioloogilise mitme-kesisuse kaitse 18 17 17 6

Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 160 157 152 56

25 Füüsika 34 54 37 65 6

26 Infotehnoloogia 29 40 24 70 2

27 Keemia 27 60 31 65 2

28 Keskkonnatehnoloogia 20 90 56 75 1

29 Materjaliteadus 30 46 17 65 2

Füüsika-keemiateaduskond kokku 140 290 165 13

30 Eripedagoogika 20 19 19 70 2 10 23

31 Haridusteadus (humanitaarained) 24 14 14 70 1

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

107

Lisa

d

32 Haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 15 6 6 65 1

33 Haridusteadus (reaalained) 23 13 12 60 5

34 Klassiõpetaja 5 11 11 75 2 5 15

35 Koolieelse lasteasutuse õpetaja 23 16 13 70 2 10 29

36 Kutseõpetaja 4

37 Muusika 12 2 1 50 5 6

Haridusteaduskond kokku 122 81 76 8 30 82

38 Füsioteraapia 20 30 30 85 43

39 Kehaline kasvatus ja sport 24 22 17 70 25 10 18

Kehakultuuriteaduskond kokku 44 52 47 68 10 18

40 Majandusteadus 52 78 51 87 115 56

Majandusteaduskond kokku 52 78 51 115 56

41 Informaatika 61 54 39 70 5

42 Infotehnoloogia 29 76 48 70 4

43 Matemaatika 31 62 36 65 2

44 Matemaatiline statistika 10 34 20 83 6

Matemaatika-informaatika-teaduskond kokku 131 226 143 17

45 Ajakirjandus ja suhtekorraldus 22 22 22 70 27 18

46 Psühholoogia 15 16 14 70 33 35

47 Riigiteadused 37 35 34 70 28

48 Semiootika ja kulturoloogia 21 19 19 70 5

49 Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaal-poliitika 25 27 27 70 9 19

Sotsiaalteaduskond kokku 120 119 116 102 72

50 Majandusteadus 33

51 Sotsiaaltöö korraldus 30 13 6 75 12 5 23

52 Turismi- ja hotelliettevõtlus 27 8 3 80 29 3 63

53 Kalandus ja veekogude majandamine 10 5 5 65 2 7

54 Ärijuhtimine 5 4 80 11 33

Pärnu kolledž kokku 72 30 14 54 8 159

55 Keskkonnateadus 20 80 54 60 4 39

Türi kolledž kokku 20 80 54 4 39

56 Humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (inglise keel) 12 12 9 70 11

57 Humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (eesti keel) 12 15 11 70 4

58 Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil) 10 8 6 70 5 4

59 Kohaliku omavalitsuse korraldus 10 25 17 70 3 15

60 Koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) 12 12 8 70 10 18

61 Noorsootöö 15 31 21 65 3

Narva kolledž kokku 61 103 72 21 15 37

62 Õigusteadus 5 2 2 92 110 125

Õigusinstituut kokku 5 2 2 110 125

Kokku 1336 1933 1492 979 83 735

* Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv** 2005. aasta vastuvõetutest õppima jäänud üliõpilaste arv

108

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastutõtt 2005. aastal

Lisa 4.5.1. Teadusmagistriõppe vastuvõtt 2005. aastal

Jrk nr

Teaduskond (kolledž)/ õppekava

Päevane õpe Avatud ülikool

Riigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 15.08.2005)

Riigieelarve-väliste üliõpilas-te arv (seisuga 31.12.2005)

Riigieelarve-liste üliõpilaste arv (seisuga 01.10.2005)

Riigieelarve-väliste üliõpilaste

arv (seisuga 31.12.2005)

1 Usuteadus 3 3

Usuteaduskond kokku 3 3

2 Õigusteadus 6 10

Õigusteaduskond kokku 6 10

3 Biomeditsiin 12 4

4 Rahvatervis (teadusmagister) 3

Arstiteaduskond kokku 15 4

5 Ajalugu 10 3

6 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 10

7 Filosoofi a 2 1

8 Germaani-romaani fi loloogia 7 5

9 Kirjalik tõlge (kutsemagister) 23 7

10 Kirjandus ja rahvaluule 7 1

11 Konverentsitõlge (kutsemagister) 10 4

12 Vene ja slaavi fi loloogia 2

Filosoofi ateaduskond kokku 71 16 5

13 Bioloogia didaktika 1

14 Botaanika ja ökoloogia 7 2

15 Geenitehnoloogia 8 7

16 Geograafi a 8 4

17 Geoloogia 4

18 Keskkonnatehnoloogia 3 1

19 Molekulaar- ja rakubioloogia 8 4

20 Zooloogia ja hüdrobioloogia 8 6

Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 47 24

21 Füüsika 12 3

22 Keemia 10 2

23 Keskkonnatehnoloogia 2

24 Molekulaartehnoloogia 1

Füüsika-keemiateaduskond kokku 25 5

25 Eripedagoogika 2

26 Koolikorraldus 17 1

27 Pedagoogika 3

Haridusteaduskond kokku 5 17 1

28 Liikumis- ja sporditeadused 4 5

Kehakultuuriteaduskond kokku 4 5

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

109

Lisa

d

Jrk nr

Teaduskond (kolledž)/ õppekava

Päevane õpe Avatud ülikool

Riigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 15.08.2005)

Riigieelarve-väliste üliõpilas-te arv (seisuga 31.12.2005)

Riigieelarve-liste üliõpilaste arv (seisuga 01.10.2005)

Riigieelarve-väliste üliõpilaste

arv (seisuga 31.12.2005)

29 Majandusteadus 22

Majandusteaduskond kokku 22

30 Finants- ja kindlustusmatemaatika (kut-semagister)

2 1

31 Informaatika 11 7

32 Matemaatika 5

33 Matemaatiline statistika 2 2

34 Rakendusstatistika (kutsemagister) 1

Matemaatika-informaatikateaduskond kokku

21 10

35 Ajakirjandus 2

36 Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 2 2

37 Avalik haldus (kutsemagister) 2 2

38 Avalikkussuhted ja teabekorraldus (kutsemagister)

2

39 Meedia ja kommunikatsioon 2 1

40 Politoloogia 4 5

41 Psühholoogia 6 7

42 Rakenduspsühholoogia (kutsemagister) 2 6

43 Semiootika ja kulturoloogia 2 1

44 Sotsiaaltöö (kutsemagister) 1 4

45 Sotsioloogia 5

Sotsiaalteaduskond kokku 30 28

46 Õigusteadus 13

Õigusinstituut kokku 13

Kokku 249 118 17 6

110

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.5.2. Magistriõppe (3+2) vastuvõtt 2005. aastal

Jrk

nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava

Päevane õpe Avatud ülikool

Riigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 15.08.2005)

Riigieelarveväliste üliõpilaste arv

(seisuga 31.12.2005)

Riigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 01.10.2005)

Riigieelarveväliste üliõpilaste arv

(seisuga 31.12.2005)

1 Religiooniantropoloogia 12

2 Usuteadus 12

Usuteaduskond kokku 12 12

3 Õigusteadus 19 13 4

Õigusteaduskond kokku 19 13 4

4 Rahvatervishoid 9 1

5 Õendusteadus 8

Arstiteaduskond kokku 9 1 8

6 Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja 13 10

7 Ajalugu 16

8 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 16

9 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja 13

10 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis

11 2

11 Filosoofi a 1

12 Infokorraldus 11

13 Inglise keel ja kirjandus 8

14 Inglise keele õpetaja 8

15 Kirjalik tõlge 8

16 Kirjandus ja rahvaluule 10

17 Konverentsitõlge 8

18 Kunstiõpetuse õpetaja 7

19 Maalikunst 4

20 Romanistika 2

21 Saksa keel ja kirjandus 4

22 Saksa keele õpetaja 4

23 Skandinaavia keeled ja kultuurid 3

24 Vene ja slaavi fi loloogia 7 1

25 Vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 1

Filosoofi ateaduskond kokku 146 10 16

26 Bioloogia 19

27 Bioloogiaõpetaja 8 10

28 Geenitehnoloogia 22

29 Geograafi a 16 12

30 Geograafi aõpetaja 7

31 Geoloogia 8

32 Keskkonnatehnoloogia 16

33 Ökoloogia ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse 6

Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 102 10 12

34 Fundamentaalfüüsika 3

35 Füüsikaõpetaja 7

36 Infotehnoloogia 20

37 Keemia 8

39 Keskkonnatehnoloogia 14

40 Kultuuriväärtuste säilitamine 3

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

111

Lisa

d

Jrk

nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava

Päevane õpe Avatud ülikoolRiigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 15.08.2005)

Riigieelarveväliste üliõpilaste arv

(seisuga 31.12.2005)

Riigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 01.10.2005)

Riigieelarveväliste üliõpilaste arv

(seisuga 31.12.2005)

41 Materjalitehnoloogia 8

42 Molekulaartehnoloogia 4

43 Rakenduskeemia 8

Füüsika-keemiateaduskond kokku 78 3

44 Eripedagoogika 12

45 Kasvatusteadused 5

46 Põhikooli humanitaarainete õpetaja 9

47 Põhikooli loodusteaduste õpetaja 6

Haridusteaduskond kokku 32

48 Füsioteraapia* 10 6

49 Kehaline kasvatus ja sport 15 5

Kehakultuuriteaduskond kokku 25 11

50 Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine 9 18

51 Majandusteadus 35 1 19

52 Strateegiline juhtimine 13

53 Ärijuhtimine 59

Majandusteaduskond kokku 35 1 9 109

54 Finants- ja kindlustusmatemaatika 10 1

55 Informaatika 29

56 Informaatikaõpetaja 1

57 Infotehnoloogia 12

58 Matemaatika 2

59 Matemaatikaõpetaja 1 6

60 Matemaatiline statistika 4

Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 59 1 6

61 Ajakirjandus 6 2 1

62 Avalik haldus 14 1

63 Balti õpingud 4

64 Haldusjuhtimine 4 1 7

65 Kommunikatsioonijuhtimine 6 5

66 Meedia ja kommunikatsioon 6 1 5

67 Psühholoogia 9 3

68 Rahvusvahelised suhted 4

69 Semiootika ja kulturoloogia 10

70 Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 7 2 2

71 Võrdlev poliitika 5

Sotsiaalteaduskond kokku 71 14 20

72 Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis

20 4

73 Koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil)

26 13 1

Narva kolledž kokku 46 13 5

74 Õigusteadus 22 20

Õigusinstituut kokku 22 20

75 Euroopa õpingud 16

Euroopa kolledž kokku 16

Kokku 634 66 56 214

* 2005/2006. õa vatuvõtt toimus jaanuaris 2006

112

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.5.3. Doktoriõppe vastuvõtt 2005. aastal

Jrk nr

Teaduskond/ õppekava Riiklik koolitustellimusRiigieelarveliste üliõpilaste arv

(seisuga 15.09.2005)

Riigieelarveväliste üliõpilaste arv

(seisuga 15.09.2005)

1 Usuteadus 3 7 4

Usuteaduskond kokku 3 7 4

2 Õigusteadus 3 10

Õigusteaduskond kokku 3 10

3 Arstiteadus 13 14

4 Neuroteadused 4 4

Arstiteaduskond kokku 17 18

5 Ajalugu 3 15 1

6 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 3 22

7 Filosoofi a 2 2

8 Germaani-romaani fi loloogia 3 3

9 Kirjandus ja rahvaluule 2 3

10 Vene ja slaavi fi loloogia 2 2 1

Filosoofi ateaduskond kokku 15 47 2

11 Bioloogia ja maateaduste haridus 1 1

12 Botaanika ja ökoloogia 6 6

13 Geenitehnoloogia 3 3

14 Geograafi a 7 11

15 Geoloogia 3 3

16 Keskkonnatehnoloogia 2 2

17 Molekulaar- ja rakubioloogia 8 10

18 Zooloogia ja hüdrobioloogia 7 8

Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 37 44

19 Füüsika 8 18

20 Keemia 8 15

21 Keskkonnatehnoloogia 2 2

22 Molekulaartehnoloogia 1 1

Füüsika-keemiateaduskond kokku 19 36

23 Pedagoogika 1 5

Haridusteaduskond kokku 1 5

24 Liikumis- ja sporditeadused 1 5

Kehakultuuriteaduskond kokku 1 5

25 Majandusteadus 8 9 1

Majandusteaduskond kokku 8 9 1

26 Informaatika 4 6

27 Matemaatika 2 5

28 Matemaatiline statistika 2 4

Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 8 15

29 Ajakirjandus 2 2

30 Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 4 5

31 Meedia ja kommunikatsioon 3 3

32 Politoloogia 3 3

33 Psühholoogia 4 5

34 Semiootika ja kulturoloogia 2 6

35 Sotsioloogia 3 5

Sotsiaalteaduskond kokku 21 29

Kokku 133 225 7

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

113

Lisa

d

Lisa 4.6. Esimese astme lõpetamine 2005. aastal

Jrk

nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava

Diplomiõpe ja rakendus-kõrgharidus-

õpe

Bakalaureuse-õpe

Bakalaureuse-õpe (3+2)

Arstiõpe

Kokk

u

Sealhulgas

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Cum

laud

e

Ekst

erni

na

1 Usuteadus 18 8 26 1 2

Usuteaduskond kokku 0 0 18 0 8 0 0 0 26 1 2

2 Õigusteadus 61 28 32 121 3 4

Õigusteaduskond kokku 0 0 61 28 32 0 0 0 121 3 4

3 Arstiteadus 106 106 3

4 Hambaarstiteadus 34 34 1

5 Proviisor 39 39

6 Õendusteadus 10 1 2 13

Arstiteaduskond kokku 0 10 1 2 0 0 179 0 192 3 1

7 Ajalugu 33 8 19 60 5 13

8 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 46 34 80 1 12

9 Eesti keel teise keelena 4 4

10 Filosoofi a 6 6 3

11 Hispaania keel ja kirjandus 9 9 1

12 Inglise keel ja kirjandus 32 5 15 52 3 9

13 Kirjandus ja rahvaluule 23 9 32 6

14 Klassikaline fi loloogia 5 5 1

15 Maalikunst 7 1 8 2

16 Prantsuse keel ja kirjandus 12 12 2

17 Saksa keel ja kirjandus 21 1 12 34 5

18 Skandinaavia keeled ja kultuurid 3 3

19 Skandinavistika 11 11 3

20 Vene ja slaavi fi loloogia 18 6 6 30 1 7

Filosoofi ateaduskond kokku 0 4 223 20 99 0 0 0 346 11 63

21 Bioloogia 43 21 64 5 5

22 Geenitehnoloogia 41 34 75 10

23 Geograafi a 28 13 41 1 7

24 Geoloogia 3 6 9

25 Keskkonnatehnoloogia 26 18 44 1 3

26 Loodusteaduse õpetaja 11 3 14 1

27 Regionaalplaneerimine 1 1

Bioloogia-geograafiateaduskond

kokku

12 3 141 0 92 0 0 0 248 17 16

28 Füüsika 25 9 34 3 1

29 Füüsikaline infotehnoloogia 1 1 1

30 Infotehnoloogia 12 17 29 1

31 Keemia 22 14 36 6 1

114

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Jrk

nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava

Diplomiõpe ja rakendus-kõrgharidus-

õpe

Bakalaureuse-õpe

Bakalaureuse-õpe (3+2)

Arstiõpe

Kokk

u

Sealhulgas

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Cum

laud

e

Ekst

erni

na

32 Keskkonnatehnoloogia 16 9 25

33 Loodusteaduse õpetaja 12 6 18

34 Materjaliteadus 10 6 16 1

Füüsika-keemiateaduskond kokku 25 6 73 0 55 0 0 0 159 10 4

35 Eripedagoogika 6 5 12 23

36 Haridusteadus (humanitaarained) 9 9

37 Haridusteadus (loodusteaduslikud

ained)

13 4 17

38 Kasvatusteadus 20 6 26 2

39 Klassiõpetaja 4 1 5 10

40 Muusikaõpetaja 1 1

41 Põhikooli eesti keele kui võõrkeele

õpetaja

2 2

Haridusteaduskond kokku 7 1 26 16 34 4 0 0 88 0 2

42 Füsioteraapia 16 23 39 2 4

43 Kehaline kasvatus ja sport 36

44 Liikumis- ja sporditeadused 26 20 46 1 2

45 Treeninguõpetus ja spordijuhtimine 5 5 10 2

Kehakultuuriteaduskond kokku 5 5 42 20 59 0 0 0 131 3 8

46 Ettevõttemajandus 44 44 2 3

47 Majandusteadus 45 45 3

48 Rahvamajandus 33 33 2 5

49 Ärijuhtimine 66 66 3

Majandusteaduskond kokku 0 66 77 0 45 0 0 0 188 7 11

50 Informaatika 31 22 53 6 2

51 Infotehnoloogia 7 3 10 1

52 Matemaatika 18 4 22 2

53 Matemaatiline statistika 9 8 17 2 4

54 Rakendusinformaatika 2 2 2

Matemaatika-informaatika-

teaduskond kokku

9 0 58 0 37 0 0 0 104 10 9

55 Ajakirjandus 16 16 1 4

56 Ajakirjandus ja suhtekorraldus 29 14 43 1 2

57 Avalik haldus 30 30 1 1

58 Avalikkussuhted ja teabekorraldus 19 1 20 2

59 Politoloogia 17 17 3

60 Psühholoogia 5 38 7 6 56 1 6

61 Riigiteadused 10 1 11

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

115

Lisa

d

Jrk

nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava

Diplomiõpe ja rakendus-kõrgharidus-

õpe

Bakalaureuse-õpe

Bakalaureuse-õpe (3+2)

Arstiõpe

Kokk

u

Sealhulgas

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Päev

ane

õpe

Ava

tud

ülik

ool

Cum

laud

e

Ekst

erni

na

62 Semiootika ja kulturoloogia 15 10 25 1 4

63 Sotsiaaltöö 17 4 21 1

64 Sotsioloogia 11 3 14 2

65 Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaal-

poliitika

7 7

Sotsiaaalteaduskond kokku 0 5 163 8 63 21 0 0 260 5 25

66 Sotsiaaltöö korraldus 19 28 47 2

67 Turismi- ja hotelliettevõtlus 18 31 49 1

68 Ärijuhtimine 15 38 53 1

Pärnu kolledž kokku 52 97 0 0 0 0 0 0 149 4 0

69 Keskkonnateadus 22 8 30 1

Türi kolledž kokku 22 8 0 0 0 0 0 0 30 0 1

70 Alushariduse pedagoog 12 7 19

71 Eesti keel teise keelena 8 5 13 2

72 Humanitaarained vene õppekeele-

ga põhikoolis

20 1 21 1

73 Koolieelse lasteasutuse õpetaja

(vene õppekeele baasil)

6 2 8

74 Põhikooli inglise keele õpetaja 8 8 2

75 Põhikooli vene keele ja kirjanduse

õpetaja

1 1 1

76 Ärijuhtimine 9 9

Narva kolledž kokku 29 21 0 0 26 3 0 0 79 1 5

77 Õigusteadus 79 62 141 1 15

Õigusinstituut kokku 0 0 79 0 62 0 0 0 141 1 15

Kokku 161 226 962 94 612 28 179 0 2262 76 166

116

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Jrk

nr

Teaduskond (kolledž)/õppekava

27 Koolikorraldus 7

28 Pedagoogika 5

Haridusteaduskond kokku 14

29 Liikumis- ja sporditeadused 9

Kehakultuuriteaduskond kokku 9

30 Majandusteadus 10

31 Ärijuhtimine 32

Majandusteaduskond kokku 42

32 Finants- ja kindlustusmatemaatika (kutsemagister)

3

33 Informaatika 5

34 Matemaatika 9

35 Matemaatiline statistika 3

36 Rakendusstatistika (kutsemagister) 2

Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 22

37 Ajakirjandus 1

38 Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 3

39 Avalik haldus (kutsemagister) 1

40 Avalikkussushted ja teabekorraldus(kutsemagister)

4

41 Meedia ja kommunikatsioon 7

42 Politoloogia 2

43 Psühholoogia 5

44 Rakenduspsühholoogia (kutsemagister) 2

45 Semiootika ja kulturoloogia 3

46 Sotsiaaltöö 8

47 Sotsioloogia 2

Sotsiaalteaduskond kokku 38

48 Õigusteadus 6

Õigusinstituut kokku 6

49 Euroopa õpingud 8

Euroopa kolledž kokku 8

Kokku 368*

Jrk

nr

Teaduskond (kolledž)/õppekava

1 Usuteadus 2

Usuteaduskond kokku 2

2 Õigusteadus 16

Õigusteaduskond kokku 16

3 Biomeditsiin 5

4 Rahvatervis (teadusmagister) 4

5 Rahvatervis (kutsemagister) 6

Arstiteaduskond kokku 15

6 Ajalugu 18

7 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 10

8 Filosoofi a 2

9 Germaani-romaani fi loloogia 9

10 Kirjalik tõlge 27

11 Kirjandus ja rahvaluule 7

12 Konverentsitõlge 13

13 Vene ja slaavi fi loloogia 5

Filosoofi ateaduskond kokku 91

14 Bioloogia didaktika 3

15 Botaanika ja ökoloogia 9

16 Geenitehnoloogia 7

17 Geograafi a 8

18 Geoloogia 4

19 Keskkonnatehnoloogia 4

20 Molekulaar- ja rakubioloogia 18

21 Zooloogia ja hüdrobioloogia 10

Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 63

22 Füüsika 21

23 Keemia 18

24 Keskkonnatehnoloogia 2

25 Molekulaartehnoloogia 1

Füüsika-keemiateaduskond kokku 42

26 Eripedagoogika 2

Lisa 4.7. Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2005. aastal

Lisa 4.7.1. Magistritööde kaitsmised

* Lisaks kaitses 5 magistranti magistritöö väljaspool Tartu Ülikooli: Joensuu Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis Soomes, St Hugh’s College’is Suurbritannias,

Kesk-Euroopa Ülikoolis Ungaris ja Montpellieri Ülikoolis Prantsusmaal.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

117

Lisa

d

Lisa 4.7.2. Magistriõppe (3+2) lõpetamine 2005. aastal

Jrk nr Teaduskond (kolledž)/õppekavaPäevane

õpe

Avatud

ülikoolKokku

Sealhulgas

Cum laude Eksternina

1 Religiooniantropoloogia 1 1

Usuteaduskond kokku 0 1 1 0 0

2 Õigusteadus 2 2

Õigusteaduskond kokku 0 2 2 0 0

3 Õendusteadus 3 3

Arstiteaduskond kokku 3 0 3 0 0

4 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 1 1

5 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis 1 1

6 Kultuurikorraldus 3 3

Filosoofi ateaduskond kokku 1 4 5 0 0

7 Füüsikaõpetaja 2 2

8 Infotehnoloogia 6 6

9 Keemiaõpetaja 2 2 2

10 Kultuuriväärtuste säilitamine 1 1 1

Füüsika-keemiateaduskond kokku 11 0 11 2 1

11 Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine 6 6

12 Majandusteadus 23 23 1 1

Majandusteaduskond kokku 0 29 29 1 1

13 Informaatika 1 1

14 Matemaatiline statistika 1 1

Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 2 0 2 0 0

15 Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 2 2

Sotsiaaalteaduskond kokku 2 0 2 0 0

16 Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega

põhikoolis

2 2

Narva kolledž kokku 0 2 2 0 0

Kokku 19 38 57 3 2

118

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.8. Doktorikraadid 2005. aastal

Lisa 4.8.1. Doktoritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2005. aastal

Jrk

nr

Teaduskond/ õppekava Kaitstud

dissertatsioone

1 Usuteadus 2

Usuteaduskond kokku 2

2 Õigusteadus 2

Õigusteaduskond kokku 2

3 Arstiteadus 15

4 Neuroteadused 2

Arstiteaduskond kokku 17

5 Ajalugu 5

6 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 2

7 Filosoofi a 1

8 Germaani-romaani fi loloogia 2

9 Kirjandus ja rahvaluule 3

10 Vene ja slaavi fi loloogia 1

Filosoofi ateaduskond kokku 14

11 Botaanika ja ökoloogia 3

12 Geograafi a 4

13 Geoloogia 1

14 Keskkonnatehnoloogia 2

15 Molekulaar- ja rakubioloogia 7

16 Zooloogia ja hüdrobioloogia 2

Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 19

17 Füüsika 1

18 Keemia 3

Füüsika-keemiateaduskond kokku 4

19 Liikumis- ja sporditeadused 3

Kehakultuuriteaduskond kokku 3

20 Majandusteadus 3

Majandusteaduskond kokku 3

21 Matemaatika 2

22 Matemaatiline statistika 1

Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 3

23 Psühholoogia 2

24 Semiootika ja kulturoloogia 4

Sotsiaalteaduskond kokku 6

Kokku 73*

* Lisaks kaitses 2 doktoranti dissertatsiooni väljaspool Tartu Ülikooli: kasvatusteaduse

alal Turu Ülikoolis ja majandusteaduse alal Aarhusi Ülikoolis.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

119

Lisa

d

Lisa 4.8.2. Kaitstud doktoritööde nimekiri

Usuteaduskond

Einike Pilli “Terviklik elukestva õppe kontseptsioon Eesti protestantlike koguduste kontekstis”

Tõnis Nõmmik “Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”

Õigusteaduskond

Janno Lahe “Süü deliktiõiguses”

Ants Nõmper “Open consent – a new form of informed consent for population genetic databases”

Arstiteaduskond

Marje Oona “Helicobacter pylori infection in children: epidemiological and therapeutic aspects”

Kersti Kokk “Regulation of active and passive molecular transport in the testis”

Vladimir Järv “Cross-sectional imaging for pretreatment evaluation and follow-up of pelvic malignant tumors”

Külli Kingo “The interleukin-10 family cytokines gene polymorphisms in plaque psoriasis”

Mati Merila “Anatomy and clinical relevance of the glenohumeral joint capsule and ligaments”

Piibe Muda “Hypertension and homocysteine: Associations between essential hypertension and homocysteine in treated and untreated hypertensive patients with and without coronary artery disease”

Andre Õun “Epidemiology of adult epilepsy in Tartu, Estonia: Incidence, prevalence and medical treatment”

Sirli Raud “Cholecystokinin2 receptor defi cient mice: changes in function of gaba-ergic system”

Epp Songisepp “Evaluation of technological and functional properties of the new probiotic lactobacillus fermentum ME-3”

Tiia Ainla “Acute myocardial infraction in Estonia: Clinical characteristics, management and outcome”

Tiia Tamme “Epidemiology of odontogenic tumors in Estonia. Pathogenesis and clinicalbehaviour of ameloblastoma”

Kati Koido “Singlenucleotide polymorphism profi ling of 22 candidate genes in mood and anxiety disorders”

Andres Sell “Determing the minimum spinal local anaesthetic reqiurements for hip replacement surgery – a study employing spinal catheter”

Priit Kasenõmm “Indicators for tonsillectomy in adults with recurrent tonsillitis – clinical, microbiological and pato-morphological investigations”

Triine Annus “Allergy in Estonian schoolchildren: time trends and characteristics of manifestations”

Tiia Voor “Microorganisms in infancy and development of allergy: comparison of Estonian and Swedish children”

Eva Žusinaite “Hepatitis C virus: genotype identifi cation and interactions between viral proteases”

Filosoofi ateaduskond

Reet Liimets “Mina kui ruumilis-ajaline konstrukt: eesti ja saksa noorte elufi ktsioonid”

Peeter Päll “Võõrnimed eestikeelses tekstis”

Mart Laar “Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad”

Heidi Luik “Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani”

Liina Saarlo “Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetodid ja tähendus”

Taive Särg “Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus”

Roman Voitehhovitš “Психея в творчестве М. Џветаевой: эволюция образа и сюжета”

120

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Kristel Zilmer “”He drowned in Holmr’s sea – His cargo-ship drifted to the sea-bottom, only three came out alive” Records and representations of Baltic traffi c in the Viking Age and the Early Middle Ages in early Nordic sources”

Risto Järv “Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus”

Anu Raudsepp “Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides 1944–1985”

Kadri Simm “Benefi t-sharing: An inquiry into justifi cation”

Indrek Jääts “Etnilised protsessid siseperifeerias 1801–1904. Komi rahvuse sünd”

Liina Lindström “Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid eesti keeles”

Kersti Lust “Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas (1819–1915)”

Bioloogia-geograafi ateaduskond

Mari-Ann Mõtus “Silurian (Llandovery-Wenlock) tabulate corals of Baltoscandia: taxonomy, palaeoecology, distribution”

Eve Vedler “Structure of the 2,4-dichlorophenoxyacetic acid-degradative plasmid pEST4011”

Helen Udras “Hexose kinases and glucose transport in the yeast Hansenula polymorpha”

Andres Tover “Regulation of transcription of the phenol degradation pheBA operon in Pseudomonas putida”

Inga Lips “Abiotic factors controlling the cyanobacterial bloom occurrence in the Gulf of Finland”

Antti Roose “Optimisation of environmental monitoring network by integrated modelling strategy with geograp-hic information system - an Estonian case”

Ave Suija “Lichens and lichenicolous fungi in Estonia: diversity, distribution patterns and taxonomy”

Piret Lõhmus “Forest lichens and their substrata in Estonia”

Juhan Javoiš “The Effects of Experience on Host Acceptance in Ovipositing Moths”

Krista Kaasik “Circadian clock genes in mammalian clockwork, metabolism and behaviour”

Ruth Aguraiuja “Hawaiian endemic fern lineage Diellia (Asplemiaceae): distribution, population structure and ecology”

Tiina Sedman “Characterization of the yeast Saccharomyces cerevisiae mitochondrial DNA helicade HMI 1”

Anto Aasa “Changes in phenological time series in Estonia and Central and Eastern Europe 1951–1998. Rela-tionships with air temperature and atmospheric circulation”

Kaspar Nurk “Relationships between microbial chracteristics and environmental conditions in a horizontal sub-surface fl ow constructed wetland for wastewater treatment”

Anneli Palo “Relationships between landscape factors and vegetation site types: case study from Saare county, Estonia”

Sille Teiter “Emission rates of N2O, N2, CH4 and CO2 in riparian grey alder forests and subsurface fl ow constructed wetlands”

Mait Sepp “Infl uence of atmospheric circulation on environmental variables in Estonia”

Riho Teras “Regulation of transcription from the fusion promoters generatedby transposition of Tn4652 into the upstrem region of pheBA operon in Pseudomonas putida”

Mait Metspalu “Trough the course of prehistory in India: tracing the mtDNA trail”

Füüsika-keemiateaduskond

Erik Mölder “Measurement of the oxygen mass transfer through the air-water interface”

Thomas Thomberg “The kinetics of electroreduction of peroxodisulfate anion on cadmium (0001)single crystal electrode”

Eduard Gerškevitš “Dose to bone marrow and leukaemia risk in external beam radiotherapy of prostate cancer”

Olavi Loog “Aspects of Condensations of Carbonyl Compounds and Their Imine Analogues”

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

121

Lisa

d

Kehakultuuriteaduskond

Karin Alev “Difference between myosin light and heavy chain isoforms patterns in fast- and slow-twitch skeletal muscle: effect of endurance training”

Kristjan Kais “Precompetitive state anxiety, self-confi dence and athletic performance in volleyball and basketball players”

Aire Leppik “Changes in anthropometry, somatotype and body composition during puberty: a longitudinal study”

Majandusteaduskond

Ele Reiljan “Reasons for de-internationalization: An analysis of Estonian manufacturing companies”

Janek Uiboupin “Foreign Banks in Central and Eastern European Markets: Their Entry and Infl uence on the Banking Sector”

Jaan Masso “Labour reallocation in transition countires: effi ciency, restructuring and institutions”

Matemaatika-informaatikateaduskond

Meelis Käärik “Fitting sets to probability distributions”

Inga Parts “Piecewise polynomial collocation methods for solving weakly singular integro-differential equations”

Natalja Saealle “Convergence and summability with speed of functional series”

Sotsiaalteaduskond

Evelyn Kiive “Studies on peripheral markers of central serotoneric activity and behaviour”

Timo Maran “Mimikri kui kommunikatsiooni-semiootiline fenomen”

Anneli Mihkelev “Vihjamise poeetika”

Eleonora Rudakovskaja-Borissova

“Семиотика пищи в произведениях Андрея Платонова”

Boriss Baljasnõi “Семиотические аспекты перевода и прикладное переводоведение”

Helle Pullmann “The development of intelligence and personality traits among Estonian schoolchildren”

122

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.9.2. Residentuuri lõpetamine

Õppekava Residendid Arst-residendid Kokku neist eksternina

Anestesioloogia ja intensiivravi 5 5

Erakorraline meditsiin 3 3

Füsiaatria ja taastusravi 2 2

Gastroenteroloogia 1 1

Hematoloogia 1 1 2 1

Kardioloogia 2 2

Kardiovaskulaarkirurgia 1 1 2

Kliiniline farmakoloogia 1 1

Laboratoorne meditsiin (sh kliiniline mikrobioloogia) 1 1 1

Nakkushaigused 1 1

Nefroloogia 1 1

Neurokirurgia 1 1

Oftalmoloogia 2 2

Ortodontia 2 4 6 2

Ortopeedia 2 2

Otorinolarüngoloogia 2 2

Pediaatria 3 3

Peremeditsiin 10 10

Psühhiaatria 3 3

Pulmonoloogia 4 4 2

Radioloogia 4 4

Restauratiivne hambaravi 2 2

Sisehaigused 3 3

Suu -ja näolõualuukirurgia 2 2

Sünnitusabi ja günekoloogia 3 3

Töötervishoid 12 12 9

Üldkirurgia 1 1

Kokku 7 74 81 15

Lisa 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine 2005. aastal

Lisa 4.9.1. Internatuuri lõpetamine

Õppekava Lõpetanuid neist eksternina

Arstiteadus 5 2

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

123

Lisa

d

Lisa 4.10. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 2001–2005

Õppekava 2005 2004 2003 2002 2001

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad:

ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja 5 8 5 5 2

bioloogiaõpetaja 7 13 9 11 15

eesti keele ja kirjanduse õpetaja 4 13 4 10 10

eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis 8 3 7 6 4

eripedagoog 8 12 12 11 3

fi losoofi aõpetaja 1 1

füüsikaõpetaja 5 3 9 1 4

geograafi aõpetaja 7 7 1 2 4

hispaania keele õpetaja 1 1 1

informaatikaõpetaja 1 17 18 15 12

inglise keele õpetaja 1 3 6 9 7

inimeseõpetuse õpetaja 1 3 4 2 6

keemiaõpetaja 4 2 2 3 2

kehalise kasvatuse õpetaja 11 12 13 7 11

kunstiõpetuse õpetaja 6 3 3 10 2

ladina keele õpetaja 2

matemaatikaõpetaja 12 7 9 5 9

prantsuse keele õpetaja 1

rootsi keele õpetaja 1 1 2

saksa keele õpetaja 9 7 8 2 11

soome keele õpetaja 1 2

tehnikavaldkonna õpetaja 18 16 26 32

usuõpetuse õpetaja 6 4 5 4 1

vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 5 4 2 2

Põhikooli õpetajad:

alushariduse pedagoog 19 17 3 1

eesti keel teise keelena õpetaja 17 13 19 40 7

eesti keele kui võõrkeele õpetaja 2 7 17 17

klassiõpetaja 5 81 67 60

klassiõpetaja (vene õppekeelega koolidele) 5 20 15 15

loodusteaduste õpetaja põhikoolis 32 38 61 27 34

muusikaõpetaja 1 14 5 6

põhikooli inglise keele õpetaja 8 11 12 20 12

põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja 1 8 4 7 5

koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene keele baasil) 1

Kokku 204 334 358 334 181

124

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2005. aastal

Lisa 4.11.1. Täienduskoolituskursused struktuuriüksuste kaupa

Struktuuriüksus Kursusi Osalejaid

Usuteaduskond 1 18

Arstiteaduskond 191 4530

Filosoofi ateaduskond 36 487

Bioloogia-geograafi ateaduskond 2 4

Füüsika-keemiateaduskond 5 60

Haridusteaduskond 95 2217

Kehakultuuriteaduskond 16 531

Majandusteaduskond 62 660

Matemaatika-informaatikateaduskond 18 210

Sotsiaalteaduskond 34 207

Pärnu kolledž 9 233

Türi kolledž 2 50

Narva kolledž 32 1216

Õigusinstituut 9 128

Viljandi kultuuriakadeemia 10 168

Euroopa kolledž 2 96

Teaduskool 27 1326

IT osakond 15 712

Avatud ülikooli talitus 86 1874

Kokku 652 14717

Lisa 4.11.2. Täienduskoolituskursused maakondade kaupa Maakond Kursusi Osalejaid

Harjumaa (sh Tallinn) 49 1336

Hiiumaa 1 16

Ida-Virumaa 61 2169

Jõgevamaa 0 0

Järvamaa 5 137

Läänemaa 0 0

Lääne-Virumaa 1 6

Pärnumaa 21 431

Põlvamaa 2 39

Raplamaa 2 47

Saaremaa 2 29

Tartumaa (sh Tartu) 363 7160

Valgamaa 2 47

Viljandimaa 11 209

Võrumaa 1 35

Veebipõhised ja kaugkoolitus 129 3035

Kokku 650* 14696*

* Lisaks korraldati 2 täiendukoolituskursust 21 osalejaga Soomes.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

125

Lisa

d

2005

2004

Allü

ksus

ISI

A1

A2

A3

A4

R1R2

R3R4

KOKKU

Õppejõu/teadus-

töötaja kohta kokku

Õppejõu/teadus-

töötaja kohta ISI

KOKKU

ISI

Õppejõu/teadus-

töötaja kohta kokku

Õppejõu/teadus-

töötaja kohta ISI

Usu

tead

usko

nd0

40

138

00

23

302,

070,

0026

01,

930,

00Õ

igus

tead

usko

nd0

358

6125

00

527

161

4,74

0,00

115

13,

460,

03A

rstit

eadu

skon

d10

438

2078

520

05

1431

11,

380,

4634

712

21,

570,

55Fi

loso

ofi a

tead

usko

nd8

135

7515

489

24

3626

529

2,58

0,04

575

92,

840,

04Bi

oloo

gia-

geog

raafi

ate

adus

kond

171

3932

8995

014

206

466

3,12

1,14

493

125

3,17

0,80

Füüs

ika-

keem

iate

adus

kond

7828

477

60

10

216

91,

520,

7023

096

2,04

0,85

Har

idus

tead

usko

nd3

88

2112

01

42

591,

120,

0672

21,

330,

04Ke

haku

ltuur

itead

usko

nd19

224

71

00

02

551,

300,

4510

918

2,52

0,42

Maj

andu

stea

dusk

ond

219

8715

977

016

280

388

9,21

0,05

427

49,

600,

09M

atem

aatik

a-in

form

aatik

atea

dusk

ond

2686

1011

51

13

915

22,

080,

3617

728

2,57

0,41

Sots

iaal

tead

usko

nd25

3653

5919

18

2216

239

2,88

0,30

185

372,

590,

52Eu

roop

a ko

lledž

00

21

00

02

16

6,00

0,00

00

0,00

0,00

Nar

va k

olle

dž0

20

00

01

00

30,

120,

0018

10,

770,

04Pä

rnu

kolle

dž2

130

185

00

12

411,

500,

07-

--

-Tü

ri ko

lledž

00

00

00

00

00

--

--

--

Tead

usko

ol0

11

10

00

00

3-

--

--

-Õ

igus

inst

ituut

69

315

30

12

140

1,90

0,28

283

1,35

0,14

Vilja

ndi k

ultu

uria

kade

emia

00

09

00

01

010

0,24

0,00

--

--

Füüs

ika

inst

ituut

7072

02

170

10

116

32,

441,

0512

365

2,00

1,06

Eest

i mer

eins

tituu

t9

153

306

08

30

742,

920,

3639

151,

590,

61Te

hnol

oogi

ains

tituu

t11

30

11

00

01

170,

680,

4419

90,

950,

45Ra

amat

ukog

u1

114

610

00

03

3523

,33

0,67

420

42,0

00,

00M

uuse

umid

12

15

20

24

219

19,0

01,

0013

0-

-M

uud

22

20

00

01

07

--

--

--

KOKK

U49

550

835

669

840

54

5713

010

727

602,

180,

3928

3349

02,

360,

4120

0449

042

035

871

248

43

3313

614

328

332,

360,

41A

rtik

lid: IS

I - a

rtik

lid, m

is on

kaj

asta

tud

ISI W

eb o

f Sci

ence

and

meb

aasis

(s.t

. ei s

isald

a ko

nver

ents

ide

tees

e; e

ndin

e tü

üp A

1A ja

CC

); A

1 - e

riala

täht

sam

ates

and

meb

aasid

es r

efer

eerit

avat

es a

jaki

rjade

s/ko

gum

ikes

ilm

unud

tea

dusli

kud

artik

lid v

õi k

onve

rent

siett

ekan

nete

tek

stid

(vä

hem

alt

3 lk

); A

2 -

muu

des

välis

mai

stes

väl

jaan

nete

s av

alda

tud

tead

uslik

ud a

rtik

lid; A

3 -

Eest

i tea

dusv

älja

anne

tes

aval

datu

d te

adus

likud

art

iklid

; A4

- po

pula

arte

adus

likud

art

iklid

.

Üks

ikvä

ljaan

ded:

R1

- ra

hvus

vahe

lise

tead

uski

rjast

use

pool

t vä

lja a

ntud

mon

ogra

afi a

d. R

2 -

muu

d vä

lism

aal a

vald

atud

mon

ogra

afi a

d võ

i mon

ogra

afi a

pea

tüki

d; R

3 -

Eest

is av

alda

tud

mon

ogra

afi a

d, k

ogum

ikud

, bro

šüür

id; R

4 -

muu

d ük

sikvä

ljaan

ded

(kog

umik

ud, k

õrgk

ooli

- ja

koo

liõpi

kud,

käs

iraam

atud

, bib

liogr

aafi a

d, k

atal

oogi

d jm

s).

Lisa

5.1

. Tea

dusp

ublik

atsi

ooni

d 20

05. a

LISA 5. TEADUSTÖÖ

126

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Allüksus

Korraldatud teadusüritused Ettekanded teadusüritustel

Vaba

riikl

ikud

Rahv

usva

helis

ed

Kokk

u (2

005)

Õpp

ejõu

/tea

dust

ööta

-ja

koh

ta (

2005

)

Õpp

ejõu

/tea

dust

ööta

-ja

koh

ta (

2004

)

Kokk

u (2

005)

Õpp

ejõu

/tea

dust

ööta

-ja

koh

ta (

2005

)

Õpp

ejõu

/tea

dust

ööta

-ja

koh

ta (

2004

)

Usuteaduskond 2 4 6 0,41 0,22 35 2,41 2,44

Õigusteaduskond 1 6 7 0,21 0,21 76 2,24 1,69

Arstiteaduskond 39 19 58 0,26 0,21 534 2,38 2,31

Filosoofi ateaduskond 51 44 95 0,46 0,35 686 3,34 3,05

Bioloogia-geograafi ateaduskond 10 13 23 0,15 0,21 290 1,94 1,60

Füüsika-keemiateaduskond 6 7 13 0,12 0,08 244 2,19 1,50

Haridusteaduskond 5 1 6 0,11 0,19 76 1,45 1,26

Kehakultuuriteaduskond 3 3 0,07 0,09 40 0,95 3,40

Majandusteaduskond 6 3 9 0,21 0,22 221 5,24 4,72

Matemaatika-informaatikateaduskond 8 3 11 0,15 0,39 179 2,45 2,01

Sotsiaalteaduskond 12 24 36 0,43 0,66 224 2,70 3,89

Euroopa kolledž 1 2 3 3,00 8,00 3 3,00 12,00

Narva kolledž 4 1 5 0,21 0,51 29 1,19 1,15

Pärnu kolledž 6 1 7 0,26 0,39 56 2,05 1,18

Türi kolledž 4 1 5 - - 4 - -

Viljandi kultuuriakadeemia 16 16 0,38 - 36 0,85 -

Teaduskool 2 2 - - 6 - -

Õigusinstituut 3 7 10 0,47 0,24 17 0,81 1,59

Füüsika instituut 3 3 0,04 0,08 111 1,66 2,02

Eesti mereinstituut 3 3 0,12 0,24 59 2,33 2,89

Tehnoloogiainstituut 5 4 9 0,36 0,40 16 0,64 0,75

Raamatukogu 14 14 9,33 3,00 17 11,33 34,00

Muuseumid 13 1 14 14,00 - 25 25,00 -

Haldus- ja tugistruktuur 8 1 9 - - 15 - -

Kokku 219 148 367 0,29 0,27 2999 2,37 2,36

2004 159 164 324 0,27 2838 2,36

2003 200 139 339 0,3 2747 2,4

Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja seal osalemine 2005. a

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

127

Lisa

d

Allüksus

Siht

fi nan

tsee

rimin

e

Riik

likud

pro

gram

mid

Baas

fi nan

tsee

rimin

e

ETF

gran

did

Sise

lepi

ngud

Väl

isgra

ndid

Kokk

u (2

005)

Õpp

ejõu

/tea

dust

ööta

ja

koht

a (2

005)

Kokk

u (2

004)

Õpp

ejõu

/tea

dust

ööta

ja

koht

a (2

004)

Usuteaduskond 1 5 6 0,41 6 0,44

Õigusteaduskond 1 5 1 7 0,21 6 0,18

Arstiteaduskond 23 3 2 58 8 6 100 0,45 131 0,59

Filosoofi ateaduskond 13 18 1 33 26 8 99 0,48 80 0,39

Bioloogia-geograafi ateaduskond 30 8 2 63 23 10 136 0,91 134 0,86

Füüsika-keemiateaduskond 11 1 38 17 2 69 0,62 82 0,73

Haridusteaduskond 1 3 9 1 14 0,27 11 0,20

Kehakultuuriteaduskond 2 11 7 1 21 0,50 20 0,46

Majandusteaduskond 2 11 5 3 21 0,50 19 0,43

Matemaatika-informaatikateaduskond 3 3 2 19 28 55 0,75 41 0,59

Sotsiaalteaduskond 6 1 19 19 6 51 0,62 38 0,53

Euroopa kolledž 2 2 4 4,00 2 4,00

Narva kolledž 1 1 2 0,08 0 0,00

Pärnu kolledž 5 5 10 0,37 3 0,11

Türi kolledž 1 1 - 0 -

Teaduskool 1 1 - 0 -

Õigusinstituut 1 3 2 3 9 0,43 6 0,29

Viljandi kultuuriakadeemia 1 3 2 6 0,14 - -

Füüsika instituut 7 1 34 5 4 51 0,76 43 0,70

Eesti mereinstituut 4 7 55 9 75 2,96 6 0,24

Tehnoloogiainstituut 6 5 8 15 3 37 1,47 26 1,31

Raamatukogu 6 5 11 7,33 8 8,00

Muuseumid 1 1 1,00 0 -

Muud 1 1 6 7 15 - 10 -

Kokku 2005 111 41 14 320 244 72 802 0,63 672 0,56

2004 126 25 - 332 129 60 672 0,5

2003 122 - - 326 178 102 728 0,6

Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus fi nantseerimisallikate kaupa 2005. a

128

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Allü

ksus

Siht

fi nan

t-se

erim

ine

Tipp

-ke

skus

edBa

asfi n

ant-

seer

imin

eET

F gr

andi

dSi

se-

lepi

ngud

Väl

is-gr

andi

d

Muu

(sh

in

fra,

riikl

. pr

ogr.)

Kokk

u (2

005)

Õpp

ejõu

/ te

adus

tööt

aja

koht

a (2

005)

Kokk

u (2

004)

Õpp

ejõu

/ te

adus

tööt

aja

koht

a (2

004)

Usu

tead

usko

nd48

534

925

450

01

587

109,

51

877

139,

0

Õig

uste

adus

kond

446

493

939

27,7

1 15

234

,7

Ars

titea

dusk

ond

18 8

942

974

2 95

08

377

3 00

516

312

1 06

053

572

238,

543

733

197,

8

Filo

soofi

ate

adus

kond

8 29

01

514

3 09

32

881

5 14

82

823

23 7

4911

5,8

18 1

5989

,6

Biol

oogi

a-ge

ogra

afi a

tead

usko

nd26

474

5 23

93

607

8 08

82

348

13 3

481

918

61 0

2140

8,2

53 9

2534

6,9

Füüs

ika-

keem

iate

adus

kond

13 3

352

974

216

4 21

44

317

7 11

513

632

307

290,

329

206

259,

6

Har

idus

tead

usko

nd34

632

12

590

733

330

63,4

5 27

497

,6

Keha

kultu

urite

adus

kond

1 81

422

71

316

272

417

4 04

695

,93

570

82,5

Maj

andu

stea

dusk

ond

1 08

855

71

313

255

2 53

05

743

136,

26

643

149,

3

Mat

emaa

tika-

info

rmaa

tikat

eadu

skon

d2

415

2 92

31

673

2 40

716

370

710

288

140,

88

575

124,

3

Sots

iaal

tead

usko

nd3

940

1 69

41

850

2 28

31

115

2 58

156

314

026

169,

214

668

205,

1

Euro

opa

kolle

dž21

973

395

295

2,1

609

1218

,0

Nar

va k

olle

dž13

013

05,

30

0,0

Pärn

u ko

lledž

364

747

1 11

040

,71

279

45,7

Türi

kolle

dž0

-20

5-

Tead

usko

ol0

-0

-

Õig

usin

stitu

ut20

032

926

276

565

1 62

076

,890

943

,8

Vilja

ndi k

ultu

uria

kade

emia

3540

751,

8-

-

Füüs

ika

inst

ituut

14 3

582

974

4 22

16

662

2 22

545

75

183

36 0

8154

0,9

32 4

4552

7,6

Eest

i mer

eins

tituu

t4

563

1 40

583

59

688

1 57

81

403

19 4

7376

8,1

15 4

8163

0,6

Tehn

oloo

giai

nstit

uut

4 80

27

443

1 11

72

230

3 06

36

460

25 1

1510

00,6

14 2

3971

5,5

Raam

atuk

ogu

696

581

795

2 07

213

81,5

573

573,

0

Muu

seum

id10

61

363

1 46

914

68,7

0-

Muu

d (s

h ül

dfon

d)4

397

5 39

02

136

4 04

126

262

42 2

25-

25 8

40-

Kokk

u10

1 45

015

855

31 3

1046

016

37 4

0960

151

48 7

3834

0 92

926

9,0

278

362

231,

9

2004

95 3

0518

268

-43

188

34 1

0342

683

44 8

1527

8 36

223

1,9

2003

79 0

9110

250

-36

847

43 1

0539

559

36 5

5824

5 41

021

4,4

Lisa

5.4

. Tea

dus-

ja a

rend

uste

gevu

se t

ulud

200

5. a

fi na

ntse

erim

isal

likat

e ka

upa

(tuh

kr)

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

129

Lisa

d

Asu

tus*

Tead

uste

emad

e sih

tfi na

ntse

erim

ine

ETF

gran

did

(s

h jä

reld

okto

r)In

fras

truk

tuur

i- ku

lude

toe

tus

Dok

tora

ntid

e te

adus

töö

Baas

fi nan

t-se

erim

ine

Tead

use

tippk

es-

kust

e pr

ogra

mm

HTM

riik

likud

pr

ogra

mm

idSu

mm

a ko

kku

2004

2005

2004

2005

2004

2005

2004

2005

2004

2005

2004

2005

2004

2005

2004

2005

Tart

u Ü

likoo

l95

305

101

450

41 7

6946

016

29 4

1634

123

8 40

0-

-31

310

18 2

6815

855

3 21

59

006

196

373

237

760

Tallin

na T

ehni

kaül

ikoo

l47

248

55 0

7116

686

15 0

3718

185

2 50

6-

-12

485

2 73

62

378

650

1 17

684

863

89 2

95

Eest

i Maa

ülik

ool

20 7

6020

685

9 45

17

011

7 34

61

519

--

5 33

761

01

417

39 3

5134

785

Keem

ilise

ja B

iolo

ogi-

lise

Füüs

ika

Inst

ituut

11 8

8910

915

3 72

23

791

3 91

1-

-2

746

2 84

42

467

8035

322

326

20 3

92

Tallin

na Ü

likoo

l7

329

8 92

82

549

2 53

32

982

1 32

2-

-2

898

150

663

13 8

8315

471

muu

32 4

6933

401

13 5

2339

084

8 73

61

529

253

--

9 63

01

152

1 00

06

080

9 95

362

213

94 5

97

Kokk

u21

5 00

023

0 45

087

700

85 1

0066

524

68 0

7614

000

64 4

0625

000

21 7

0010

785

22 5

6841

9 00

949

2 30

0

TÜ o

saka

alu

%44

,344

,047

,654

,144

,250

,160

,0-

-48

,673

,173

,129

,839

,946

,948

,3

* -

eral

di o

n vä

lja t

oodu

d as

utus

ed, m

ille o

saka

alu

% o

li ül

e 3%

Lisa

5.5

. Tea

dusr

aha

jaot

umin

e Ee

stis

200

5. a

130

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Autasu Nimi Valdkond Töö nimetus

Riiklik teaduspreemia Ilmar Koppel Pikaajaline tulemuslik teadus- ja arendustöö

Riiklik teaduspreemia Maia Kivisaar keemia- ja moleku-laarbioloogia

Uurimuste tsükkel “Bakterigenoomi mutagenees-adap-tatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes”

Riiklik teaduspreemia Jaanus Harro arstiteadused Afektide neurobioloogilise regulatsiooni alased tööd

Riiklik teaduspreemia Jüri Allik sotsiaalteadused Eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogilised uurimistööd

Riiklik teaduspreemiaAnts Lõhmus

tehnikateadused Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite aren-damine tööstuslike materjalide väljatöötamiseksRünno Lõhmus

Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia Sulev Kõks neurobioloogia

Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medal Tiit-Rein Viitso humanitaarteadused Humanitaarteaduste arendamise eest

Eesti Teaduste Akadeemia Bernhard Schmidti preemia Kristo Heero informaatika Tadus- ja arendustöö rakenduse eest: “e-hääletamise

tarkvaralahendus”

Lisa 5.6. Olulisemad autasud 2005. a

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

131

Lisa

d

LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE

Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid

1. Järeldoktori koha täitmiseks korraldatava konkursi tingimuste ja korra muutmine TÜ nõukogu 04.02.2005. a määrus nr 1

2. Tartu Ülikooli põhikirja muutmine seoses juhtivteaduri ametikoha kehtestamisega TÜ nõukogu 01.04.2005. a määrus nr 2

3. Tartu Ülikooli ettevõtluskeskuse statuut TÜ nõukogu 29.04.2005. a määrus nr 9

4. Kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskuse statuut TÜ nõukogu 17.06.2005. a määrus nr 13

5. Tartu Ülikooli raamatukogu põhikiri TÜ nõukogu 28.10.2005. a määrus nr 17

6. Tartu Ülikooli botaanikaaia arengukava 2005–2008 TÜ nõukogu 4.02.2005. a otsus nr 1

7. Tartu Ülikooli integreeritud tehnoloogiaprogramm TÜ nõukogu 4.03.2005. a otsus nr 10

8. Tartu ülikooli fi nantsstrateegia 2008 koostamise põhimõtted TÜ nõukogu 28.10.2005. a otsus nr 66

9. Tartu Ülikooli hoonestu arengukava 2006–2015 TÜ nõukogu 23.12.2005. a otsus nr 84

10. Eesti teaduskeele edendamisest TÜ nõukogu 23.12.2005. a otsus nr 87

11. TÜ kaubamärkide ja sümbolite registri põhimäärus Rektori 12.10. 2005. a käskkiri nr 27

132

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 6.2. Toetused ja spin-off-ettevõtted 2005

Lisa 6.2.1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt Tartu Ülikoolile määratud toetused 2005

Nr Toetuslepingu nr Projekti sisu Toetus kr

1 EU19089 Ribosoomis kasvava peptiidi poolt reguleeritavad geeniekspressioonisüsteemid

5 910 000

2 EU19215 Kombineeritud tehismärgalasüsteemid reovee puhastamiseks (MÄRGALA)

3 653 665

3 EU20058 Astelpaju väärindamine (eeluuring) 197 070

4 EU19730 DNA-DNA interaktsioonide modelleerimine 5 208 100

5 EU21465 Ravimite koosmõjude eeluuring 199 450

6 EU21419 GRID2005 (eeluuring) 102 016

7 EU21417 AGENT2005 (eeluuring) 109 293

8 EU22183 Uudse mikroresonaatorsensori väljatöötamine (eeluuring) 194 600

9 EU22221 Innovatiivsete sportliku monitooringu meetodite eeluuringu fi nantseerimistaotluse projektiplaan (eeluuring)

123 945

10 EU22453 Allveeroboti rakendusuuringute ja kommertsialiseerimise ettevalmistamine

181 600

11 EU22853 Loomulikud liidesed (eeluuring) 200 000

12 EU22956 Toksikoloogiliste ja farmakoloogiliste testsüsteemide eeluuring 199 721

13 EU22949 Optilise anduriga biosensorsüsteemi väljatöötamise eeluuring 197 625

Kokku 2005. a 16 477 085

Lisa 6.2.2. Tartu Ülikoolist 2005. aastal võrsunud spin-off-ettevõtted

Firma Koostöövaldkond

OÜ BioDesign koostöö meditsiini, biotehnoloogia ja tehnika valdkonnas

OÜ Maatark koostöö keskkonnaalaste uuringute valdkonnas

OÜ Mandragora koostöö kultuuripärandi säilitamise, konserveerimise ja restaureerimise valdkonnas

OÜ Positium koostöö mobiilpositsioneerimisel põhinevate analüüside ja rakenduste valdkonnas

Lisa 6.3. Patendid ja patenditaotlused

Lisa 6.3.1. Jõusolevad patendid

1. Eesti patent nr EE04250 „Biosensor ja selle valmistamise meetod“. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

2. Eesti patent nr EE04529 „Termofi ilne mikroorganismi tüvi Bacillus coagulans SIM-7 DSM 14043 ja meetod L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest ja nende segudest nimeta-tud mikroorganismi tüve abil“. Autorid Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

133

Lisa

d

Lisa 6.3.2. Menetluses olevad patenditaotlused

1. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/0003 „Thermophilic microorganism Bacillus coagu-lans strain SIM-7 DSM 14043 for the production of L(+)-lactate from fermentable sugars and their mixtures by means of named microorganisms”. Taotluse esitamise kuupäev 15.03.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, rahvusvahelise taotluse alusel esitati taotlused 32 riigis: USA, Kanada, Jaapan, Korea, Brasiilia, Hiina (sh Hongkong), India, Iisrael, Venemaa, Austria, Belgia, Šveits, Saksamaa, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Holland, Portugal, Rootsi, Türgi, Bulgaaria, Tsehhi, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Leedu. Autorid Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.

2. Eesti patenditaotlus nr P200100356 „Mikroorganismi tüvi Lactobacillus fermentum ME-3 kui uud-ne antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum”. Taotluse esitamise kuupäev 29.06.2001. Eesti Paten-diamet otsustas 19.12.2005 patendi välja anda. Autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.

3. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00006 „Strain of micro-organism Lactobacillus fermen-tum ME-3 as novel anti-microbial and antioxidative probiotic”. Taotluse esitamise kuupäev 21.06.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, rahvusvahelise taotluse alusel esitati taotlused 15 riigis: USA, Venemaa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Tšehhi, Un-gari, Austria. Autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.

4. Eesti patenditaotlus nr P200100450 „Meetod optiliselt läbipaistva elektrit juhtiva kiu saamiseks ja sellest kiust valmistatud teravikmikroskoobi andur”. Taotluse esitamise kuupäev 24.08.2001. Autorid Tanel Tätte, Tea Avarmaa, Rünno Lõhmus, Uno Mäeorg, Mats-Erik Pistol, Ilmo Sildos, Ants Lõhmus.

5. USA patenditaotlus nr 10 /148,312 „Biologically active material”. Taotluse esitamise kuupäev 29.05.2002. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

6. Eesti patenditaotlus nr P200300187 „PEG-seotud proteiinkinaasi inhibiitor ja selle kasutamine”. Taotluse esitamise kuupäev 19.05.2003. Autorid Asko Uri, Margus Pooga, Kaido Viht, Hendrik Pavel.

7. Euroopa patenditaotlus nr 00940236.3 „Method for the purifi cation of protein kinase by affi nity chromatography“. Taotluse esitamise kuupäev 08.05.2000. Autorid Asko Uri, Jaak Järv, Mart Loog, Pia Ek.

8. Eesti patenditaotlus nr P200300492 „Fiksaator ja meetod pikkade toruluude murdude fragmen-tide ühendamiseks kombineeritud metallosteosünteesi teel”. Taotluse esitamise kuupäev 5.11.2003. Autorid Vladimir Andrianov, Aleks Lenzner, Tiit Haviko.

9. Rahvusvaheline patenditaotlus nr PCT/EE2004/000007 „A retainer and method for repairing of long bone fractures with integrated metal osteosynthesis”. Taotluse esitamise kuupäev 5.11.2004. Autorid Vladimir Andrianov, Aleks Lenzner, Tiit Haviko.

Lisa 6.3.3. 2005. aastal esitatud patenditaotlused

1. Eesti patenditaotlus nr P200500010 „Seade sõrme keskmise arteriaalse vererõhu pidevaks mit-teinvasiivseks mõõtmiseks diferentsiaalsel servo-ostsillomeetrilisel meetodil“. Taotluse esitamise kuupäev 21.04.2005. Autorid Jaak Talts, Rein Raamat, Kersti Jagomägi.

2. USA tingimuslik (provisional) patenditaotlus nr 60/652,390 „Vectors, cell lines, and their use of obtaining extended episomal maintenence replication of hybrid plasmid and expression of gene products“. Taotlus esitati koostöös AS-ga Quattromed 11.02.2005. Autorid Toomas Silla, Ingrid Hääl, Jelizaveta Geimanen, Kadri Janikson, Aare Abroi, Ene Ustav, Mart Ustav, Tiiu Mandel.

134

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 6.4. Välislektorid Tartu Ülikoolis 2005. aastal

Riik US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Asutus Kokku 2004

1. Austria

2. Austraalia

3. Belgia

4. Benin

5. Bulgaaria

6. Hispaania

7. Holland

8. Horvaatia

9. Iirimaa

10. Iisrael

11. India

12. Island

13. Itaalia

14. Jaapan

15. Kanada

16. Kreeka

17. Leedu

18. Luxembourg

19. Läti

20. Malta

21. Norra

22. Poola

23. Portugal

24. Prantsusmaa

25. Rootsi

26. Saksamaa

27. Slovakkia

28. Sloveenia

29. Soome

30. Suurbritannia

31. Šveits

32. Taani

33. Taiwan

34. Tšehhi

35. Ukraina

36. Ungari

37. USA

38. Uus-Meremaa

39. Valgevene

40. Venemaa

41. Muud riigid

1

1

5

2

2

1

3

2

2

1

2

1

1

1

1

1

2

5

9

1

18

10

2

7

2

3

5

1

8

1

1

1

4

1

9

1

3

2

7

4

8

5

30

50

6

2

2

1

2

1

17

1

17

2

1

2

1

13

1

1

2

9

7

5

2

1

1

1

4

10

3

1

1

5

2

9

1

1

1

1

1

4

6

2

2

1

1

1

1

1

1

2

1

3

2

1

1

4

5

1

3

1

13

8

4

1

1

2

1

2

2

1

1

1

1

4

8

2

3

2

1

4

1

1

4

1

3

4

2

4

9

2

3

2

4

5

1

3

1

3

1

4

2

2

1

2

9

14

1

18

7

5

2

1

1

1

3

2

18

1

1

12

9

3

2

2

2

13

11

3

8

3

18

1

15

1

14

15

6

12

36

103

1

3

131

37

13

13

1

8

2

3

33

3

1

32

5

0

5

0

5

8

2

0

1

3

0

1

6

1

3

0

5

0

13

0

12

2

0

12

51

80

0

2

70

20

1

15

0

9

1

8

36

1

0

20

5

Kokku 9 8 69 190 63 23 18 7 51 34 39 84 595 403

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

135

Lisa

d

Lisa 6.5. Tartu Ülikooli lektorid välismaal 2005. aastal

Riik US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Asu-

tus

Kok -

ku

2004

1. AÜE*2. Austraalia3. Austria4. Belgia5. Bosnia ja Hertsegoviina6. Brasiilia7. Bulgaaria8. Hiina9. Hispaania10. Holland11. Horvaatia12. Iirimaa13. Iisrael14. India15. Indoneesia16. Island17. Itaalia18. Jaapan19. Kanada20. Keenia21. Korea22. Kreeka23. Küpros24. Leedu25. Luksemburg26. Läti27. Malaisia28. Malta29. Maroko30. Mehhiko31. Montenegro32. Norra33. Omaan34. Poola35. Portugal36. Prantsusmaa37. Rootsi38. Rumeenia39. Saksamaa40. Slovakkia41. Sloveenia42. Soome43. Suurbritannia44. Šveits45. Taani46. Taiwan47. Tšehhi48. Türgi49. Ukraina50. Ungari51. USA52. Venemaa53. Muud riigid

1

1

1

1

8

3

11

1

22

1

1

4

1

1

1221

16

124

2

12

2117

1

34

5

3

16

12

68

1121

13

126132

13

13

233

47

1297

117

2

121

114

4

21

1010

25

2601576113162

17

5

2122

11

11

1

2

1

3

214

21227

12

17

237

411111

134

5

26

41

1

1

2

2138

12

13123

12

521

12

1

1

3

1

111

1

2

2

1121

4

3

2

1

3

1

31

1

1

13

32

3

2

1

3

3

15

19

1156

6

1

1

12

211

1

1

3

4

9

1

3

4215

131

111

1

4

132

18

134

1

1

117

2

13

2

841

13

23625

3

44

1181

1

312

11

15

2

9

18

1

5

4

1352

6522

5895

14

1

314

11

12

27541246

4137193113

412321

143

432

6315111

221

231659

1211

20438

2666324513

1676

233737

05

17370361

2217050000

345500

112

132

4503000

160

211131

1061

16413

2044411241

1325

2032245

Kokku 18 46 190 242 139 96 35 15 77 78 109 323 1367 972

* Araabia Ühendemiraadid

136

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 6.6. TÜ lepingud teiste riikide ülikoolidega 2005. aastal

Riik Ülikool

Gruusia 1. Tbilisi Ülikool

Hiina 2. Hongkongi Baptistlik Ülikool

Hispaania 3. Granada Ülikool

Holland 4. Amsterdami Ülikool5. Groningeni Ülikool

Jaapan 6. Kansai Gaidai Ülikool7. Waseda Ülikool

Kanada 8. Toronto Ülikool

Korea Vabariik 9. Jeonju Ülikool

Kreeka 10. Ateena Ülikool

Leedu 11. Vilniuse Ülikool

Läti 12. Läti Ülikool

Poola 13. Wrocławi Ülikool

Prantsusmaa 14. Pierre ja Marie Curie nim Ülikool (Pariisi VI Ülikool)15. Tours’i François Rabelais nim Ülikool

Rootsi 16. Lundi Ülikool17. Uppsala Ülikool18. Göteborgi Ülikool

Saksamaa 19. Greifswaldi Ülikool20. Göttingeni Ülikool21. Hamburgi Ülikool22. Kieli Ülikool23. Konstanzi Ülikool24. Lübecki Ülikool25. Münsteri Ülikool

Soome 26. Helsingi Ülikool27. Joensuu Ülikool28. Jyväskylä Ülikool29. Kuopio Ülikool30. Oulu Ülikool31. Tampere Ülikool32. Turu Ülikool

USA 33. Armstrongi Ülikool34. Georgia Ülikool35. Greensboro Ülikool

Venemaa 36. A. I. Herzeni nim Venemaa Riiklik Pedagoogiline Ülikool37. Moskva Humanitaarinstituut38. Peterburi Ülikool39. Pihkva Pedagoogiline Instituut40. Voroneži Ülikool

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

137

Lisa

d

Lisa 6.7. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades 2005. aastal

Üritus Aeg Teema Koht Korraldav allüksus

Konverentsid seminarid, õppepäevad

03.–04.02. Konverents “Heaolustatistika” Pärnu Pärnu kolledž

08.02. Regionaalplaneerijate seminar Tallinn Regionaaltalitus

10.02. Võrumaa päev ülikoolis Tartu Regionaaltalitus

02.03. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Infopäev Türi Türi kolledž

15.03. Seminar “Statistikaameti Regionaalarengu andmebaasist praegu ja võimalikest tuleviku-suundadest“

Tallinn Regionaaltalitus

17.03. Konverents „Keskkond ja ettevõtlus” Türi Türi kolledž

18.03. Karjääripäev Võru Regionaaltalitus

30.03. Kutsepäev Türi Regionaaltalitus

26.04. 15.12.

Autoriõiguse seminarid Tallinn Õigusinstituut

28.04. Teadusseminar “Inimese inetellektuaalsest maailmast”

Narva Narva kolledž

24.05. e-õppe teabepäev Valga Regionaaltalitus

12.05. Õppepäev „Natura alade tutvustus” Türi Türi kolledž

19.05. Vanapaberi kogumise kampaania „Vanapa-ber 2005” lõpuüritus

Türi Türi kolledž

07.06. Seminar “GIS ja andmete analüüs” Tartu Regionaaltalitus

25.08. Eesti e-ülikooli võrgustike seminar-infopäev Türi Türi kolledž

26.08. Konverents “ Eetika. Moraal. Kõlblus. Õpilaste isikuomaduste kujundamine tundides ja klassi-välises töös”

Narva Narva kolledž

10.10. Tööandja päev – koostöö ülikooliga Tallinn Regionaaltalitus

12.10. Üle-eestiline e-õppe päev Eesti Regionaaltalitus, avatud ülikooli talitus

24.11. Seminar „Eesti ruumiline areng 2007–2013“ Tallinn Regionaaltalitus

25.11. Seminar “Ökoloogilised lahendused maama-janduses“

Kuressaare Regionaaltalitus, SA ÜKS

25.–26.11. Seminar ja õppekäik „Ökoloogilised lahendu-sed ehituses“

Kuressaare Regionaaltalitus, SA ÜKS

138

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Üritus Aeg Teema Koht Korraldav allüksus

Näitused * ajaloo muu-seumi näitus

sept 2004 – veebruar 2005

Näitus „Ettevaatust, mürk!“* Saaremaa koolid Regionaaltalitus

jaanuar Näitus “200 aastat eesti keele ülikooliõpet”* Tallinn, Sisekaitse-akadeemia

Ajaloo muuseum

jaanuar – veebruar

Näitus “Otsin õnne”* Võrumaa kesk-raamatukogu

Regionaaltalitus

märts – detsember

Näitus „Ettevaatust, mürk!“ * Hiiumaa koolid Regionaaltalitus

aprill –mai Näitus „Herba“* Saaremaa Muuseum

Regionaaltalitus

mai Näitus „Rännak ajas: Tee Eesti ülikoolini”* Türi kolledž Regionaaltalitus

juuli Näitus “Otsin õnne”* Pärnu kolledž Regionaaltalitus

juuli – september

Näitus “Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini”* Tallinn, Õigusinstituut

Regionaaltalitus

august–september

Näitus „Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini“* Kuressaare Kultuurikeskus

Regionaaltalitus

oktoober Näitus “Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini”* Kohtla-Järve Põlevkivimuu-seum

Regionaaltalitus

november 2005 – jaanuar 2006

Näitus fotokonkursi „Füüsikalised nähtused meie ümber“ parematest töödest

Kuressaare Kultuurikeskus

Regionaaltalitus

Infopäevad, infotunnid

märts Türi kolledži infotunnid (5) Viljandi, Võhma, Suure-Jaani, Rapla, Märjamaa

Türi kolledž

22.– 23.03. Lahtiste uste päevad Tartu Ülikoolis ja kol-ledžites

Tartu, Pärnu, Türi, Narva, Tallinn

Õppe- ja üliõpilasosa-kond, kolledžid

märts – detsember

Ülikooli infotunnid (15) gümnaasiumides Tallinn, Jõhvi, Kärdla, Käina,Kuressaare, Orissaare

Regionaaltalitus

19.05. Avatud ülikooli infopäev Kärdla Regionaaltalitus

14.–17.06. Lahtiste uste nädal TÜsse astujatele Kuressaare Regionaaltalitus

06.10. Tarkusepäev maakondade parimatele ainetund-jatele (osalejad Saare, Võru, Järva, Lääne-Viru maa-konnast ja Tallinnast)

Tartu Regionaaltalitus

oktoober Narva ja Türi kolledži 1. aasta üliõpilaste orientatsioonipäevad

Tartu Regionaaltalitus, kol-ledžid

november Ülikooli infopäev maakondades Rakvere, Jõhvi, Võru, Kärdla, Paide, Tallinn

Regionaaltalitus

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

139

Lisa

d

Üritus Aeg Teema Koht Korraldav allüksus

Avalikud loengud

jaanuar – detsember

Avalikud loengud kolledžites (10 loengut) Tallinn, Türi, Narva, Pärnu

Õigusinstituut, Narva, Türi, Pärnu kolledž

veebruar – mai

Teadust populariseerivad avalikud videoloen-gud (5 loengut)

Tartu-Kärdla-Kuressaare

Regionaaltalitus

jaanuar – detsember

Teadust populariseerivad avalikud loengud (19 loengut)

Jõhvi, Tartu, Tal-linn, Lüganuse, Kohtla-Järve, Võru, Türi, Ku-ressaare, Tapa, Rakvere

Regionaaltalitus

11.–22.04. Studium generale loengusari „Tartu Ülikooli 11 teaduskonda“ (11 loengut)

Tallinn Regionaaltalitus

Konkursid kooliõpilastele, huviüritused

28.01. Tatjanapäeva tähistamine Narva Narva kolledž

18.02. TÜ ja Tallinna LV korraldatud esseekonkursi võitjate preemiareis Tartusse

Tartu Regionaaltalitus

14.03. Emakeelepäeva tähistamine Narva Narva kolledž

19.–20.04. Tudengite kunstipäevad Türi kolledž Türi kolledž

04.05. Lahtiste uste öö Türi Türi kolledž

20.09. –25.11. Fotokonkurss „Füüsikalised nähtused meie ümber“

Saare maakond Regionaaltalitus, SA ÜKS

oktoober – november

Haridusteemaline esseekonkurss Tallinna ja Harjumaa gümnaasiumiõpilastele

Tallinn, Harju-maa

Regionaaltalitus

04.–30.11. Teadusbussi Suur Vanker etendused Rakvere, Paide, Võru, Tallinn, Saaremaa

Regionaaltalitus

11.–12.11. Hiiumaa gümnasistide õppreis Pärnu ja Türi kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse

Pärnu, Türi, Viljandi

Regionaaltalitus

02.12. Haridusteemaline esseekonkurss Hiiumaa gümnaasiumiõpilastele

Hiiumaa Regionaaltalitus

05.–07.12. AHHAA-keskuse planetaariumietendused Saaremaa Regionaaltalitus, SA ÜKS

Lisa 6.8. Osavõtt messidest 2005. aastal

Aeg Mess/ Näitus Sisu Koht Korraldav allüksus

18.–19.02. Intellektika Haridusmess Tartu Teabetalitus, õppe- ja üliõpilasosakond

01.04. Pärnumaa noorte infomess Haridusmess Pärnu Regionaaltalitus

02.04. Infolaat Abiturient 2005 Haridusmess Tallinn Regionaaltalitus

08.04. Noorte infomess „Ise“ 2005 Haridusmess Põlva Regionaaltalitus

14.–15.04. Viljandi haridusmess Haridusmess Viljandi Regionaaltalitus

01.–03.12. „Teeviit“ Haridusmess Tallinn Õppe- ja üliõpilasosakond

04.03. „Orientiir“ Haridusmess Narva Regionaaltalitus

26.11. „Tuleviku kompass“ Haridusmess Kuressaare Regionaaltalitus

28. 01. Võrumaa noortemess Haridusmess Võru Regionaaltalitus

140

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 6.9. Teaduskool

Lisa 6.9.1. Teaduskooli õpilaste arv ainete ja astmete kaupa seisuga 31.12.2005

Aine Ülemaste (rahvusvaheliste olüm-piaadide ettevalmistusgrupid)

Põhiaste(gümnaasiumiõpilased)

Alamaste(põhikooliõpilased)

Kokku

Bioloogia (k.a meditsiin) 27 171 38 236

Füüsika 30 99 46 175

Keemia 31 174 78 283

Matemaatika 41 530 393 964

Informaatika 25 54 64 143

Geograafi a 0 44 0 44

Filosoofi a 0 31 0 31

Lingvistika 0 27 0 27

Kokku 154 1130 619 1903

Lisa 6.9.2. Teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti õpilased rahvusvahelistel olümpiaadidel 2005. aastal

Võistlus Koht Osavõtjad Auhinnad

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad

Galway, Iirimaa 6 õpilast Võistkondlik hõbemedal

Balti keemiaolümpiaad

Vilnius, Leedu 6 õpilast 3. koht

Balti informaatikaolümpiaad

Pasvalys, Leedu 6 õpilast 3 pronksmedalit

Soome matemaatikaolümpiaad

Helsingi, Soome 2 õpilast 5. koht

Rahvusvaheline fi losoofi aolümpiaad Varssavi, Poola 2 õpilast

Soome-Eesti maavõistlus füüsikas Tallinn, Eesti (korraldajaks TÜ Teaduskool)

20 õpilast 1., 2. koht4-6. koht

Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad Beijing, Hiina 4 õpilast pronksmedal

Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad Leiden, Holland 4 õpilast 2 diplomit

Rahvusvaheline matemaatika-olümpiaad

Merida, Mehhiko 6 õpilast 3 pronksmedalit

Võistlus Koht Osavõtjad Auhinnad

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

141

Lisa

d

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Salamanca, Hispaania 5 õpilast 1 pronksmedal, 4 diplomit

Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Taipei, Taiwan 4 õpilast 3 pronksmedalit

Kesk-Euroopa informaatikaolümpiaad

Sarospatak, Ungari 4 õpilast

Rahvusvaheline informaatika-olümpiaad

Novy Sacz, Poola 4 õpilast 2 hõbemedalit,1 pronksmedal

Balti geograafi aolümpiaad Narva, Eesti (korraldajaks TÜ geograafi a instituut koostöös teaduskooli ja Narva kolledžiga)

7 õpilast 1. koht

Rahvusvaheline astronoomia-olümpiaad

Beijing, Hiina 3 õpilast pronksmedal

Rahvusvaheline matemaatikavõist-lus „Balti tee“

Stockholm, Rootsi 5 õpilast

Rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad

Yogyakarta, Indoneesia 6 õpilast 1 hõbemedal, 3 pronksmedalit

Lisa 6.9.3. TÜ vastutusala olümpiaadid 2004/05. õa

Aine Osalejaid piirkonna- ja eelvoorudes Osalejaid lõppvoorus

Emakeel 272 71

Vene keel emakeelena 101 47

Lingvistika 217 40

Soome keel (koostöös Soome Instituudiga) - 22

Filosoofi a 16 10

Geograafi a 1571 96

Bioloogia 2407 107

Matemaatika 2394 112

Füüsika 992 91

Informaatika 166 61

Keemia 1262 94

Loodusteadused - 93

Astronoomia - 24

Kokku 9398 868

Lisa 6.9.4. Muud teaduskooli poolt korraldatud võistlused 2005. aastal

Üritus kuupäev Toimumiskoht Osavõtjate arv

Matemaatika lahtine võistlus 06.02.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Viljandi, Kuressaare, Pärnu, Ahtme 247

Matemaatikavõistlus „Känguru“ 18.03.2005 327 kooli üle Eesti 12 039

Matemaatika lahtine võistlus 01.10.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Ahtme, Kuressaare, Viljandi, Pärnu 273

Keemia lahtine võistlus 05.13.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Kuressaare, Pärnu 144

Füüsika lahtine võistlus 26.13.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Ahtme, Kuressaare, Viljandi, Pärnu 281

142

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

LISA 7. HALDUSTEGEVUS

Lisa 7.1. 2005. aasta võõrandamistehingud

Jrk nr Lepingu sõlmimine Kinnistu, korteriomandi aadress Hind (kr)

1 12.01.2005 Puiestee 43 1 603 000

2 19.05.2005 “Tipu Kool”, Tipu küla, Kõpu vald, Viljandi mk 40 000

3 19.05.2005 “Ülikooli”, Valgesoo küla, Põlva vald, Põlva mk 457 001

4 19.05.2005 “Välibaasi”, Vellavere küla, Konguta vald, Tartu mk 215 000

5 06.06.2005 Küütri 4 150 000

6 09.06.2005 “Ülikooli”, Palmse küla, Vihula vald, Lääne-Viru mk 375 000

7 mai – juuni 2005 Kalevi tn 69 korterid (3 tk) 1 300 000

8 Juuli – sept 2005 Mõisavahe tn 66 korterid (10 tk) 2 165 600

9 21.07.2005 Tähe tn 4 (teeservituut kinnistul asuva sõidutee kasutamiseks

Tähe tn 2 kinnistu kasuks)

15 000

10 19.08.2005 Kivi tn 27 (130 m2 teeservituut) 80 000

11 okt – dets 2005 Pirni tn 2 elamukrundid (13 tk) 6 600 080

12 22.12.2005 Uus 1, Tartu (korteriomand) 300 000

Lisa 7.2. Ülikooli poolt 2005. aastal läbi viidud riigihanked

Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa (kr, km-iga)

1. Rektoraadile sõiduauto ostmine AS Info-Auto 595 000

2. TÜ spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteerimine

Kõik pakkumised lükati tagasi

3. Koristusteenus Pärnu kolledžile Laverna Puhastustööde OÜ 265 920

4. Ehitustööd õppehoones Näituse 13a Facio Ehitus AS 2 075 449

5. TÜ Eesti Mereinstituudile maasturi ostmine AS Info-Auto Pärnu 295 000

6. Tartu Ülikoolile UPS-i ostmine UTU Elektrotehnika AS 130 000

7. Zooloogia- ja hüdrobioloogia instituudile kaubiku ostmine

AS Info-Auto 227 400

8. Botaanika ja ökoloogia instituudile sõiduauto ostmine AS Info-Auto 229 000

9. Arstiteaduskonna farmaatsia instituudi ruumidesse Nooruse 1 sisustuse ostmine

KV Retent OÜ 6 250 000

10. Õppehoonesse Näituse 13a mööbli ostmine Saloni Büroomööbli AS 1 461 880.75

11. Õppehoone Vanemuise 46 akende vahetamine AS Eviko 3 907 481

12. TÜ Tehnoloogiainstituudi ruumidesse Nooruse 1 laborimööbli ostmine

KV Retent OÜ 6 460 329

13. Tartu Ülikooli teadus- ja arendustööd tutvustava tele-saadete sarja tootmise teenuse tellimine

OÜ Haridusmeedia 295 000

14. Serverite varundustarkvara uuendamine AS MicroLink Eesti 292 507

15. Hoonetesse Lossi 3 ja Näituse 2 koristusteenuse tellimine

OÜ KyyriksOÜ Majatek

vastavalt hinna-kirjale astavalt

hinnakirjale

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

143

Lisa

d

16. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ruumidesse Noo-ruse 1 kontorimööbli ostmine

AS Standard 1 846 903.-876 420.-

(üldruumid, tasus OÜ Tartu Tehno-

loogiapark)

17. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala projekti jaoks kaevude ostmine

Pipelife AS 101 826.92

18. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala projekti jaoks katsevannide ostmine

Pipelife AS 230 445.15

19. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala projekti jaoks kergkruusa ostmine

Clay Processing Services OÜ 242 830.45

20. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala pro-jekti jaoks katseseadmete ehitamise teenuse tellimine

Veetee OÜ 168 740

21. Filosoofi ateaduskonna õpperuumide (Ülikooli 18 ruumid 228, 230, 230a) remonttööd

OÜ Tartu Restauraator 648 140

22. TÜ Eesti Mereinstituudi uurimislaevale Vilma laeva-mootori ostmine

Ei esitatud ühtegi pakkumist

23. Tunniplaani aluste ostmine TK-Team Eesti AS 206 089.95

24. TÜ Pärnu Kolledžile printimise ja paljunduse täisteenu-se tellimine

AS Control vastavalt hinna-kirjale

25. Tartu Toomkiriku varemete põhjalöövi võlvikute ja põhja kõrgseina konserveerimistööde teostamine

AS Restor 1 446 869

26. TÜ spordihoone kergejõustikuhalli projekteerimine AS RTG Projektbüroo 3 670 980

27. Arstiteaduskonnale kahe Real-Time PCR termotsük-leri ostmine

PEAI-Est OÜ 1 909 845

28. Ventilatsioonitööd õppehoones Jakobi 5 AS EVEN 937 068

29. Hoone Küütri 2 III korruse ruumide remonttööd OÜ Tartu Restauraator 1 499 663

30. Auto ostmine TÜ Eesti Mereinstituudi Pärnu osakon-nale ja Narva kolledžile

Autori ASAS Info-Auto

273 300257 000

31. TÜ Narva Kolledži uue õppehoone arhitektuurikon-kurss

KAVAKAVA OÜ ISALTO AB OÜ IIHirvesoo AB IIIAS AmholdOÜ Mark

75 00060 00045 00030 00030 000

32. Veoauto liisimine TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloo-gia osakonnale

Rael AS AutokeskusAS Hansa Liising Eesti

339 000

33. TÜ Eesti Mereinstituudi uurimislaevale Vilma laeva-mootori ostmine

Jakari Marine OÜ 572 500

34. TÜ Eesti Mereinstituudile kalatraaleri rentimine OÜ Linda Mare 235 056

Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa (kr, km-iga)

35. TÜ Tehnoloogiainstituudile autoklaavide ostmine G.W.Berg OÜ 291 436.40

36. Füüsika-keemiateaduskonna keemilise füüsika instituu-dile UV-Vis moodulspektromeetri ostmine

Ocean Optics BV 10 762 EUR

37. Livelink tarkvara litsentside ostmine AS MicroLink Eesti 220 240.60

38. Õigusteaduskonnale õppe- ja teadustööks arvutite rentimine

Elion Ettevõtted AS 287 308.80

39. Raamatukogu teenindustsoonis remonttööde teosta-mine

Decora Ehitus AS 1 177 942

144

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

40. TÜ Botaanikaia troopikakasvuhoonete automaatika ehitamine

ABB AS Tartu korrashoiukeskus 2 073 305

41. Õigusteaduskonnale õppe- ja teadustööks videokon-verentsiseadmete ostmine

Telda OÜ 346 475.14

42. Uue õppe- ja teadushoone projekteerimistööde tellimine

AS RTG Projektbüroo 10 299 984

43. Bioloogia-geograafi ateaduskonna botaanika ja ökoloo-gia instituudile algoloogia ja mikrobioloogia laborite sisustuse ostmine

KV Retent OÜ 199 988.26

44. Füüsika-keemiateaduskonna füüsikalise keemia insti-tuudile sagedusanalüsaatoriga potentsiostaadi ostmine

nLab 288 680

45. Tartu Ülikooli teadus- ja arendustööd tutvustava telesaadete sarja tootmise tellimine

Ei esitatud ühtegi pakkumist

46. Hoonetesse aadressidel Ravila 19, Näituse 20, Näituse 13a ja Ülikooli 18a koristustööde tellimine

OÜ KyyriksOÜ KyyriksOÜ Pesumati

vastavalt hinna-kirjale

vastavalt hinna-kirjale

vastavalt hinna-kirjale

47. Õppehoones Jakobi 2 II ja IV korruse remonttööde teostamine

Talisa OÜDecora Ehitus AS

573 362673 281.40

48. Õppehoones Vanemuise 46a remonttööde teosta-mine

Decora Ehitus AS 999 079

49. Tartu Ülikoolile kolme sõiduki ostmine AS Aasta-AutoAS Info-AutoAS Info-Auto

251 900256 000252 000

50. TÜ Türi Kolledži õppehoone soklikorruse renoveeri-mistööd

AS KEK-i Ehitus 1 749 174

51. TÜ Õigusinstituudile koopiamasinate rentimine Midesko OÜ 235 295.87

52. Kehakultuuriteaduskonna spordibioloogiaja füsioteraa-pia instituudile täisvere analüsaatori ostmine

Baltic Laboratory Systems OÜ 183 750

53. Füüsika-keemiateaduskonnale H2 generaatori ostmine Quantum Eesti AS 257 090.14

54. Füüsika- ja keemiateaduskonnale inertgaasi kuivkapi ostmine

M.Braun Inertgas-Systeme GmbH 40 581 EUR

55. Arstiteaduskonna stomatoloogia kliinikule operatsioo-ni mikroskoobi ostmine

OÜ I.V.A LEON 205 999

56. Raamatukogule laenutusautomaadi ostmine Mikro Väylä OÜ 16 300 EUR

57. TÜ Füüsika Instituudile femtosekund laserkompleksi ostmine

Umea Ülikool 92 000 EUR

58. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudile reaalaja RT PCR masina ostmine

PEAI-Est OÜ 1 359 666

59. TÜ hoonete gaasikatlamajade hoolduse tellimine Katlamajade Hooldus OÜ 199 656

60. TÜ teadus- ja arendustööd tutvustava telesaadete sarja tootmise tellimine

OÜ Haridusmeedia 424 800

61. Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskusele DNA analüsaatori ostmine

PEAI-Est OÜ 3 767 946

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

145

Lisa

d

62. Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskusele metabo-liitide analüüsi süsteemi ostmine

PEAI-Est OÜ 3 775 758

Lisa 7.3. Infotehnoloogia areng

Lisa 7.3.1. Infotehnoloogia areng 1999–2005

2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999

Baasarvutivõrgu ja infosüsteemide hoolduse

ja arenduse eelarve, tuh kr 9400 9400 9400 9000 7000 4920 2800

sh infosüsteemid, tuh kr 3200 5800 3500 5500 3300 2574 1000

baasarvutivõrk, tuh kr 6200 3600 5900 3500 4200 2346 1800

Arvutivõrgu tsentraalselt hallatav kasutajas-

kond

27 100 20 860 21 544 15 440 10 700 9839 7750

Eelarve vahendid ühe arvutikasutaja kohta, kr 346 450 436 583 655 500 361

infosüsteemide vahendid ühe arvutikasutaja

kohta, kr

118 278 162 356 308 262 129

baasarvutivõrgu vahendid ühe arvutikasutaja

kohta, kr

228 172 274 227 393 238 232

Arvutitehnika ja õppetehnika seadmed,

tarkvara, tuh kr

300 320 - 60 290 67 276

Lisa 7.3.2. Ülikooli arvutipargi ja arvutivõrgu kasutamine

Kohti arvutiklassides 600

Töötajate käsutuses olevad arvutid 2700

Arvutikasutajaid keskmiselt ühe arvuti

kohta

20 statsionaarsed tudengid

29 stats+kaugõppe tudengid

1,1 töötajad

1 õppejõud või teadurid

Ülikooli veebilehe külastusi 311 000 pöördumist ööpäevas

9 330 000 pöördumisi kuus

2 600 000 sh ülikooli arvutivõrgust

3 200 000 mujalt Eestist

550 000 mujalt maailmast

290 000 sh USA-st

80 000 Soomest

Ülikooli arvutitest vaadatakse teisi veebi-

lehti ehk ülikooli cache`i kasutamine

72 000 000 veebilehte kuus

2 400 000 veebilehte ööpäevas

8400 GB infot kuus

310 GB infot päevas

Ülikooli arvutivõrgu kasutajate arv 27 100 aastal 2005

20 860 aastal 2004

146

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Ülikooli aadressiga ut.ee arvutite arv 3625 ülikooli arvutivõrgus

Ülikooli aasta keskmine võrgukoormus

välismaailmaga

80 MB/s

Ülikooli keskserveris oleva informatsioo-

ni varundamine (backup-koopiad)

igal ööl täidab täielikult kogu ülikooli 1 GB-laiuse

võrguriba

300 Mb/s keskmine arvutivõrgu koormus backup`i

tegemise ajal

430 GB backup`i maht igal ööl

4000 GB täis-backup`i maht üks kord kuus

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

147

Lisa

d

LISA 8. FINANTSTEGEVUS

Lisa 8.1. Eelarve tulud (tuh kr)

Eelarve Laekumine Täitmise %

PÕHIEELARVE

1. Tulud õppetegevusest

1.1. Riiklik koolitustellimus 299 708,1 299 708,1 100,0

1.2. Õppeteenustasud 57 595,9 60 695,2 105,4

1.3. Avatud ülikool 56 896,3 58 177,5 102,3

1.4. Täienduskoolitus 13 095,6 15 228,7 116,3

1.5. Residentide koolitus 72 400,0 72 390,6 100,0

1.6. Muu õppetegevus 7 040,4 7 670,6 109,0

1.7. Struktuurifondid 0,0 364,7

Kokku tulud õppetegevusest 506 736,4 514 235,4 101,5

2. Tulud teadustegevusest

2.1. Teadusteemade sihtfi nantseerimine 101 450,0 101 450,0 100,0

2.2. ETF grandid 45 584,9 46 016,3 100,9

2.3. Teadus- ja arenduslepingud 43 141,0 37 409,4 86,7

2.4. Välislepingud ja -grandid 36 567,2 60 150,8 164,5

2.5. Muu teadustegevus 25 282,9 30 470,2 120,5

2.6. Baasfi nantseerimine 31 309,6 31 309,6 100,0

2.7. Infrastruktuurikulude sihtfi nantseerimine 34 123,0 34 123,0 100,0

Kokku tulud teadustegevusest 317 458,6 340 929,4 107,4

3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 29 219,1 32 862,6 112,5

Kokku muud tulud 29 219,1 32 862,6 112,5

PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 853 414,1 888 027,5 104,1

KAPITALIEELARVE

4. Laekumised kapitalieelarvesse

4.1. Riiklik fi nantseerimine 17 891,3 17 891,3 100,0

4.2. Tartu linn 3 301,0 3 301,0 100,0

4.3. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 10 900,0 12 279,2 112,7

4.4. Kinnisvara müük 13 219,5 13 300,7 100,6

4.5. Finantstulud 1 680,0 2 527,7 150,5

4.6. Muud laekumised 65 847,9 63 057,7 95,8

KAPITALIEELARVE TULUD KOKKU 112 839,8 112 357,6 99,6

EELARVE TULUD KOKKU 966 253,9 1 000 385,1 103,5

148

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr)

Struktuuriüksus/projekt Eelarve Laekumine Täitmise %

1. Teaduskonnad

1.1. Usuteaduskond 4 520,4 4 649,5 102,9

1.2. Õigusteaduskond 13 318,4 14 621,3 109,8

1.3. Arstiteaduskond 165 666,5 174 889,0 105,6

1.4. Filosoofi ateaduskond 54 057,9 60 011,2 111,0

1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 76 892,8 86 458,3 112,4

1.6. Füüsika-keemiateaduskond 42 236,6 51 152,4 121,1

1.7. Haridusteaduskond 22 232,5 22 960,6 103,3

1.8. Kehakultuuriteaduskond 11 076,9 12 181,9 110,0

1.9. Majandusteaduskond 24 508,2 24 660,7 100,6

1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 27 761,9 28 512,0 102,7

1.11. Sotsiaalteaduskond 34 113,5 35 222,4 103,3

Kokku 476 385,5 515 319,2 108,2

2. Asutused

2.1. Euroopa kolledž 3 809,4 4 277,8 112,3

2.2. Narva kolledž 14 454,6 13 815,5 95,6

2.3. Pärnu kolledž 15 003,0 16 383,6 109,2

2.4. Türi kolledž 4 133,3 3 911,2 94,6

2.5. Õigusinstituut 22 794,6 22 688,9 99,5

2.6. Füüsika instituut 45 521,0 36 330,5 79,8

2.7. Eesti mereinstituut 17 469,0 19 640,3 112,4

2.8. Tehnoloogiainstituut 32 801,4 26 656,2 81,3

Patendi- ja kaubamärgikulud 350,0 350,0 100,0

2.9. Raamatukogu 23 148,8 24 384,6 105,3

Trükised ja elektroonilised andmebaasid 15 643,2 15 643,2 100,0

Arvutustehnika 600,0 600,0 100,0

2.10. Teaduskool 3 172,0 3 335,8 105,2

2.11. Muuseumid 3 805,7 5 555,7 146,0

2.12. Botaanikaaed 2 423,5 2 603,5 107,4

2.13. Viljandi kultuuriakadeemia 11 852,1 12 480,9 105,3

Kokku 216 981,6 208 657,5 96,2

3. Osakonnad

3.1. Rektoraat 6 683,3 6 778,2 101,4

Kuratooriumi kulud 55,0 55,0 100,0

3.2. Õppe- ja üliõpilasosakond 9 217,4 9 992,0 108,4

Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine 439,8 439,8 100,0

Socratese projektid 241,3 224,1 92,9

Üliõpilaste vastuvõtukulud 391,6 391,6 100,0

Välisüliõpilaste majutuskulud 344,5 344,5 100,0

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 106,3 106,3 100,0

Täienduskoolitus 2 000,0 2 992,0 149,6

Regionaalprojekt 460,1 460,1 100,0

Üliõpilaste nõustamine 120,0 120,0 100,0

3.3. Üliõpilasesindus 605,0 605,0 100,0

3.4. Teadus- ja arendusosakond 2 409,3 2 416,6 100,3

Seireprojekt 3 050,5 3 522,6 115,5

Teaduspropageerimine tellimustööna AHHAA-st 296,6 296,6 100,0

Üleülikooliliste projektide kirjutamine 380,0 380,0 100,0

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

149

Lisa

d

3.5. Välissuhete osakond 2 599,7 2 839,7 109,2

Academica 400,0 390,8 97,7

Reklaam ja trükised 350,0 350,0 100,0

Väliskoostöölepingud 351,2 351,2 100,0

3.6. Üldosakond 3 716,5 3 716,4 100,0

Reklaammaterjalide valmistamine 1 095,0 1 095,0 100,0

Ajalehe trükkimine 296,8 296,8 100,0

Avalike ürituste korraldamine 783,0 783,0 100,0

3.7. Personaliosakond 2 653,0 2 663,0 100,4

Toetused 585,0 585,0 100,0

Ülikooli valitsuse enesetäiendamine 324,0 324,0 100,0

Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 80,0 80,0 100,0

Personaliotsing 220,0 220,0 100,0

Kesksed koolitusprogrammid 100,0 100,0 100,0

3.8. Rahandusosakond 5 355,3 5 396,7 100,8

Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 70,0 70,0 100,0

Laekumised tütarettevõtetest 780,0 1 264,5 162,1

Auditeerimiskulud 330,0 330,0 100,0

3.9. Haldusdirektori büroo 5 057,5 5 032,3 99,5

Valve ja turvateenus 2 409,8 2 409,8 100,0

Kinnisvaraprojektide eeltööd 595,2 595,2 100,0

Tuleohutus ja keskkonnakaitse 1 102,4 1 102,4 100,0

3.10. Haldusosakond 20 025,3 20 475,7 102,2

Vesi ja kanalisatsioon 1 025,0 1 025,0 100,0

Puhastus ja korrashoid 6 599,8 6 599,8 100,0

Maamaks 375,0 375,0 100,0

Kinnisvarade formeerimine 350,0 350,0 100,0

Hooldusremont 4 000,0 4 000,0 100,0

Eluruumide halduskulud 513,5 558,1 108,7

Hoonete ja varakindlustus 600,0 600,0 100,0

Küte 2 500,0 2 500,0 100,0

Elekter 2 752,0 2 752,0 100,0

Insenerivõrkude remont ja hooldus 4 000,0 4 000,0 100,0

3.11. Infotehnoloogia osakond 10 081,8 9 314,3 92,4

Infotehnoloogia 11 495,3 11 495,3 100,0

Kokku 120 372,7 123 165,3 102,3

Kokku 813 739,8 847 142,1 104,1

6. Suunamine kapitalieelarvesse 30 800,0 30 800,0 100,0

7. Rektori reservfond -444,1 6 336,3

8. Prorektorite arendusfondid

Teadusprorektor -21,4 -21,4 100,0

Õppeprorektor 355,5 355,5 100,0

Prorektor 204,1 204,1 100,0

Liikmemaksud ja reservid

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 1 710,0 1 710,0 100,0

MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi liikmemaks 6 462,3 6 462,3 100,0

Muud liikmemaksud 500,0 500,0 100,0

Baasfi nantseerimine 3 164,9 3 164,9 100,0

Võõrkeelsete õppeainete arendus 54,0 54,0 100,0

Sisekäive -3 111,0 -8 680,2 279,0

Põhieelarve tulud kokku 853 414,1 888 027,5 104,1

150

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr)

Struktuuriüksus/projekt Jääk 01.01.2005 Laekumine Kulud Jääk

31.12.2005 Otsus

1. Teaduskonnad

1.1. Usuteaduskond 662,0 4 649,5 4 516,4 795,1 Kanda üle

1.2. Õigusteaduskond 3 822,4 14 621,3 17 726,8 717,0 Kanda üle

1.3. Arstiteaduskond 17 278,6 174 889,0 169 448,9 22 718,8 Kanda üle

1.4. Filosoofi ateaduskond 2 743,5 60 011,2 57 960,3 4 794,4 Kanda üle

1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 4 295,2 86 458,3 81 050,4 9 703,0 Kanda üle

1.6. Füüsika-keemiateaduskond 750,9 51 152,4 45 592,5 6 310,8 Kanda üle

1.7. Haridusteaduskond 9 063,2 22 960,6 23 188,5 8 835,3 Kanda üle

1.8. Kehakultuuriteaduskond 635,5 12 181,9 12 328,9 488,4 Kanda üle

1.9. Majandusteaduskond 5 142,3 24 660,7 26 901,1 2 901,9 Kanda üle

1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 3 271,7 28 512,0 26 484,9 5 298,8 Kanda üle

1.11. Sotsiaalteaduskond 9 553,6 35 222,4 36 327,8 8 448,2 Kanda üle

Kokku 57 218,9 515 319,2 501 526,5 71 011,7

2. Asutused

2.1. Euroopa kolledž 1 420,8 4 277,8 3 947,7 1 750,8 Kanda üle

2.2. Narva kolledž 1 306,4 13 815,5 15 326,8 -204,9 Kanda üle

2.3. Pärnu kolledž 1 464,0 16 383,6 16 276,8 1 570,8 Kanda üle

2.4. Türi kolledž 561,2 3 911,2 3 888,6 583,7 Kanda üle

2.5. Õigusinstituut 13 510,0 22 688,9 20 622,1 15 576,7 14 mln kr kap.eelarvesse

2.6. Füüsika instituut 3 719,1 36 330,5 31 671,4 8 378,2 Kanda üle

2.7. Eesti mereinstituut -5,0 19 640,3 21 847,2 -2 211,9 Kanda üle

2.8. Tehnoloogiainstituut -1 761,7 26 656,2 26 572,5 -1 678,0 Kanda üle

Patendi- ja kaubamärgikulud 258,4 350,0 348,9 259,5 Kanda üle

2.9. Raamatukogu -2 044,0 24 384,6 21 224,3 1 116,3 Kanda üle

Trükised ja elektroonilised andmebaasid 1 445,3 15 643,2 12 228,5 4 859,9 Kanda üle

Arvutustehnika 0,0 600,0 510,5 89,5 Kanda üle

2.10. Teaduskool 324,0 3 335,8 3 511,4 148,3 Kanda üle

2.11. Muuseumid 381,0 5 555,7 5 091,5 845,2 Kanda üle

2.12. Botaanikaaed 344,1 2 603,5 2 751,5 196,1 Kanda üle

2.13. Viljandi kultuuriakadeemia 0,0 12 480,9 11 134,2 1 346,8 Kanda üle

Kokku 20 923,4 208 657,5 196 954,0 32 626,9

3. Osakonnad

3.1. Rektoraat 75,1 6 778,2 6 836,9 16,4 Kanda üle

Kuratooriumi kulud 0,0 55,0 13,3 41,7 Rektori reserv

3.2. Õppe- ja üliõpilasosakond 764,3 9 992,0 10 829,0 -72,6 Kanda üle

Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine

0,0 439,8 436,7 3,1 Kanda üle

Socratese projektid 356,9 224,1 270,3 310,8 Kanda üle

Üliõpilaste vastuvõtukulud 29,2 391,6 424,1 -3,4 Kanda üle

Välisüliõpilaste majutuskulud 142,5 344,5 303,4 183,6 Kanda üle

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 0,0 106,3 103,3 3,0 Kanda üle

Täienduskoolitus 881,7 2 992,0 2 728,0 1 145,7 Kanda üle

Regionaalprojekt 29,7 460,1 395,4 94,5 Kanda üle

Üliõpilaste nõustamine 0,0 120,0 111,1 8,9 Kanda üle

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

151

Lisa

d

3.3. Üliõpilasesindus 75,2 605,0 633,1 47,1 Kanda üle

3.4. Teadus- ja arendusosakond 228,8 2 416,6 1 998,0 647,4 Kanda üle

Seireprojekt 112,0 3 522,6 2 059,4 1 575,2 Kanda üle

Infomaterjalide valmistamine 113,9 0,0 24,4 89,4 Teadus- ja aren-dusosakond

Teaduspropageerimine tellimustööna AHHAA-st

0,0 296,6 296,6 0,0

Üleülikooliliste projektide kirjutamine 215,1 380,0 376,5 218,6 Kanda üle

3.5. Välissuhete osakond 0,0 2 839,7 2 034,1 805,6 Kanda üle

Academica 298,5 390,8 655,9 33,4 Kanda üle

Reklaam ja trükised 0,0 350,0 269,9 80,1 Kanda üle

Väliskoostöölepingud 108,9 351,2 240,3 219,8 Kanda üle

3.6. Üldosakond 738,8 3 716,4 3 929,5 525,6 Kanda üle

Reklaammaterjalide valmistamine 362,5 1 095,0 605,9 851,7 189.2 tuh kr rektoraati

Tunnusgraafi ka korrastamine 147,8 0,0 144,4 3,4 Üldosakond

Ajalehe trükkimine 0,0 296,8 228,8 68,0 Kanda üle

Avalike ürituste korraldamine 0,0 783,0 783,0 -0,0 Kanda üle

3.7. Personaliosakond 252,1 2 663,0 2 524,7 390,4 Kanda üle

Toetused 259,2 585,0 477,8 366,4 Kanda üle

Valitsuse liikmete enesetäiendamine 0,0 324,0 84,9 239,1 Rektori reserv

Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 50,0 80,0 74,1 55,8 Kanda üle

Personaliotsing 122,8 220,0 175,3 167,5 Kanda üle

Kesksed koolitusprogrammid 17,8 100,0 119,5 -1,7 Kanda üle

3.8. Rahandusosakond 773,7 5 396,7 5 762,6 407,8 Kanda üle

Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 0,0 70,0 64,7 5,3 Kanda üle

Investeeringud tütarettevõtetesse 142,8 1 264,5 50,9 1 356,4 Kanda üle

Auditeerimiskulud -20,1 330,0 353,4 -43,5 Kanda üle

3.9. Haldusdirektori büroo 165,5 5 032,3 5 197,0 0,8 Kanda üle

Valve ja turvateenus 6,0 2 409,8 2 420,5 -4,7 Kanda üle

Kinnisvaraprojektide eeltööd 1,1 595,2 529,9 66,4 Kanda üle

Tuleohutus ja keskkonnakaitse 0,7 1 102,4 1 088,4 14,6 Kanda üle

3.10. Haldusosakond 1 183,2 20 475,7 19 733,8 1 925,1 Kanda üle

Vesi ja kanalisatsioon 0,0 1 025,0 936,1 88,9 Hooldusremont

Puhastus ja korrashoid 0,0 6 599,8 6 524,2 75,6 Kanda üle

Maamaks 0,0 375,0 277,7 97,3 Hooldusremont

Kinnisvarade formeerimine 55,9 350,0 259,6 146,3 Hooldusremont

Hooldusremont 0,0 4 000,0 4 102,1 -102,1 Kanda üle

Eluruumide halduskulud 487,3 558,1 767,4 278,0 Kanda üle

Hoonete ja varakindlustus 0,0 600,0 591,8 8,2 Insenerivõrkude remont ja hooldus

Küte 0,0 2 500,0 2 314,7 185,3 Insenerivõrkude remont ja hooldus

Elekter 0,0 2 752,0 2 387,6 364,4 Insenerivõrkude remont ja hooldus

Insenerivõrkude remont ja hooldus 0,0 4 000,0 4 376,2 -376,2 Kanda üle

3.11. Infotehnoloogia osakond -19,6 9 314,3 8 265,0 1 029,7 Kanda üle

Infotehnoloogia -70,3 11 495,3 11 767,1 -342,1 Infotehnoloogia osakond

Kokku 8 088,7 123 165,3 117 958,0 13 296,0

Kokku 86 231,1 847 142,1 816 438,6 116 934,6

152

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr)

LAEKUMISED Eelarve Laekumine Täitmise % Otsus

1. Laekumised põhitegevuse investeeringuteks

1.1. Laekumine põhieelarvest 30 800,0 30 800,0 100,0

1.2. Tartu linn 1 000,0 1 000,0 100,0

1.3. Kultuuriministeerium 450,0 450,0 100,0

1.4. Finantstulud 1 680,0 2 527,7 150,5 Enamlaekumine rektori reservi

1.5. Kinnisvara müük 13 219,5 13 300,7 100,6 Enamlaekumine rektori reservi

1.6. Riiklik fi nantseerimine 17 891,3 17 891,3 100,0

1.7. Muud laekumised 65 397,9 62 607,7 95,7 Alalaekumine Narva Kolledži investeeringud

Kokku 130 438,8 98,6

2. Laekumised ühiselamute programmi

2.1. Tartu linn 2 301,0 2 301,0 100,0

2.2. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 10 900,0 12 279,2 112,7 Enamlaekumine laenude kustutamiseks

Kokku 13 201,0 14 580,2 110,4

LAEKUMISED KOKKU 143 639,8 99,7

INVESTEERINGUDJääk

01.01.2005Eelarve Kulud

Jääk 31.12.2005

Otsus

1. Investeeringud põhitegevuse objektidele

1.1. Toomkiriku konserveerimine 26,6 2 450,0 1 309,7 1 166,9 Kanda üle

1.2. Botaanikaaia kapitaalremont 2 636,3 1 073,3 1 650,5 2 059,1 Kanda üle

1.3.1. Peahoone keldriruumid 0,0 1 300,0 50,1 1 249,9 Kanda üle

1.3.2. Peahoone vundamendi toestamine 870,5 6,1 0,0 876,6 Kanda üle

1.3.3. Peahoone ruumide 228,230,230A remont 0,0 650,0 649,6 0,4 Kanda üle

6. Suunamine kapitalieelarvesse 0,0 30 800,0 30 800,0 0,0

7. Rektori reservfond 4 703,1 6 336,3 1 400,8 9 638,6 Kanda üle

8. Prorektorite arendusfondid

Teadusprorektor 830,0 -21,4 173,2 635,4 Kanda üle

Õppeprorektor 310,7 355,5 674,2 -7,9 Kanda üle

Prorektor 13,6 204,1 181,2 36,5 Kanda üle

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 0,0 1 710,0 1 710,0 0,0

MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi liikmemaks

0,0 6 462,3 6 462,3 0,0

6. raamprogrammi käibemaks 0,0 0,0 344,0 -344,0 Rektori reserv

Muud liikmemaksud 0,0 500,0 497,4 2,6 Rektori reserv

Baasfi nantseerimine 0,0 3 164,9 3 164,9 -0,0

Võõrkeelsete õppeainete arendus 485,1 54,0 36,4 502,6 Kanda üle

Sisekäive 0,0 -8 680,2 -8 680,2 0,0

Põhieelarve 92 573,6 888 027,5 853 202,8 127 398,3

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

153

Lisa

d

1.4. Näituse 13a renoveerimine 2 763,6 0,0 2 739,7 23,9 Näituse 20

1.5. Vanemuise 46 remont 2 382,8 5 260,0 4 624,6 3 018,2 Kanda üle

1.6. Jakobi 2 0,0 1 500,0 116,2 1 383,8 Kanda üle

1.7. Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine 77,9 0,0 116,9 -39,0 Rektori reserv

1.8. Ravila 19 0,0 1 000,0 26,0 974,0 Kanda üle

1.9. Keemiahoone projekteerimine ja ehitus 2 000,0 42 790,5 116,8 44 673,7 Kanda üle

1.10. Jakobi 5 1 000,0 2 100,0 1 273,9 1 826,1 Kanda üle

1.11. Nooruse 1 8 531,5 21 868,1 33 399,6 -3 000,0

1.12. Narva kolledž 319,4 4 000,0 3 017,7 1 301,7 Kanda üle

1.13. Pärnu kolledž 0,0 1 007,5 498,8 508,8 Kanda üle

1.14. Pirni 2 arendus ja remont 0,0 4 950,0 390,6 4 559,4 Kanda üle

1.15. Oa 4/6 arendus 0,0 2 100,0 345,6 1 754,4 Kanda üle

1.16. Jakobi 1 arhiivi ümberehitus ja remont 0,0 1 500,0 71,4 1 428,6 Kanda üle

1.17. Lossi 38 katuse ja fassaadi remont 0,0 400,0 399,6 0,4 Rektori reserv

1.18. Küütri 2 kolmas korrus 0,0 1 500,0 1 499,7 0,3 Rektori reserv

1.19. Ujula 4 kergejõustikuhalli projekteerimine 3 700,0 0,0 367,1 3 332,9 Kanda üle

1.20. Raamatukogu ruumide remont 1 500,0 0,0 1 039,9 460,1 Kanda üle

1.21. Nooruse 9 0,0 2 345,2 2 198,7 146,5 Kanda üle

1.22. Viljandi kultuuriakadeemia 0,0 7 091,3 7 244,2 -152,9 Kanda VK põhieelar-vesse

1.23. Näituse 20 0,0 450,0 0,0 450,0 Kanda üle

1.24. Türi kolledž 0,0 2 000,0 0,0 2 000,0 Kanda üle

Kokku 25 808,6 107 342,1 63 146,9 70 003,8

2. Põhitegevuse laenude teenindamine ja kustutamine

2.1. Laenude kustutamine 0,0 15 716,7 13 366,7 2 350,0 Rektori reserv

2.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 0,0 4 380,0 3 613,4 766,6 Rektori reserv

Kokku 0,0 20 096,7 16 980,1 3 116,5

3. Ühiselamute programm

3.1. Laenude kustutamine 0,0 9 000,0 11 114,5 -2 114,5 Kanda üle

3.2. Laenuintresside tasumine 0,0 4 201,0 3 465,7 735,3 Laenude kustutamine

Kokku 0,0 13 201,0 14 580,2 -1 379,2

INVESTEERINGUD KOKKU 25 808,6 140 639,8 94 707,3 71 741,2

154

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Lisa 8.5. Rektori reservfond (tuh kr)

Rektori reservfondi kujunemine Ülekantav summa

1. Rektori reservfondi jääk 9 638,6

2. Laekumine põhieelarvest

Valitsuse liikmete enesetäiendamine 239,1

6. raamprogrammi käibemaks -344,0

Kuratooriumi kulud 41,7

Muud liikmemaksud 2,6

Kokku põhieelarvest -60,6

3. Laekumine kapitalieelarvest

Finantstulude ülelaekumine 847,7

Kinnisvara müügi ülelaekumine 81,1

Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine -39,0

Lossi 38 katuse ja fassaadi remont 0,4

Küütri 2 kolmas korrus 0,3

Laenude kustutamine 2 350,0

Laenuintresside ja teenustasude tasumine 766,6

Kokku kapitalieelarvest 4 007,0

REKTORI RESERVFOND KOKKU 13 585,1

SIIRDED REKTORI RESERVFONDIST

Usuteaduskond 7,4

Õigusteaduskond 300,4

Arstiteaduskond 135,6

Filosoofi ateaduskond 322,9

Bioloogia-geograafi ateaduskond 337,2

Füüsika-keemiateaduskond 262,4

Kehakultuuriteaduskond 102,2

Ujula 4 ehitus 3 809,7

SIIRDED KOKKU 5 277,7

REKTORI RESERVFONDI LÕPPJÄÄK 8 307,4

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

155

Lisa

d

Lisa 8.6. Eelarvevälised vahendid (tuh kr)

LAEKUMISED Eelarve Laekumine %

1. Emeriitprofessorite tasud 4 634,0 4 634,0 100,0

2. Õppetoetused 58 462,8 58 462,8 100,0

3. Nimelised stipendiumid 1 500,0 7 287,0 485,8

4. Hõimurahvaste programm 1 015,3 1 055,8 104,0

5. Õppelaenude kustutamine 3 325,0 3 013,9 90,6

LAEKUMISED KOKKU 68 937,1 74 453,4 108,0

VÄLJAMAKSEDJääk

01.01.2005

Laekumine Kulud Jääk

31.12.2005

1. Emeriitprofessorite tasud -196,5 4 634,0 4 606,6 -169,1

2. Õppetoetused

Usuteaduskond

Põhitoetusfond 67,5 194,4 240,0 21,9

Täiendav toetusfond 64,9 131,9 156,0 40,8

Doktoranditoetusfond 69,2 731,4 660,4 140,2

Õigusteaduskond

Põhitoetusfond 142,6 221,9 348,0 16,5

Täiendav toetusfond 83,9 149,8 209,2 24,5

Doktoranditoetusfond 221,0 878,3 744,0 355,3

Arstiteaduskond

Põhitoetusfond 1 975,1 1 958,9 3 567,2 366,8

Residentide/internide stipendiumid 65,4 0,0 65,4 0,0

Täiendav toetusfond 543,1 1 307,4 1 661,6 188,9

Doktoranditoetusfond 710,2 4 533,6 4 092,0 1 151,8

Filosoofi ateaduskond

Põhitoetusfond 479,2 2 445,0 2 549,6 374,6

Täiendav toetusfond 1 053,1 1 650,4 1 610,4 1 093,1

Doktoranditoetusfond 443,3 4 154,1 3 531,0 1 066,4

Bioloogia-geograafi ateaduskond

Põhitoetusfond 356,7 1 311,6 1 588,8 79,5

Täiendav toetusfond 381,6 878,4 1 136,4 123,6

Doktoranditoetusfond 464,8 8 886,3 8 292,0 1 059,1

Füüsika-keemiateaduskond

Põhitoetusfond 477,6 1 448,5 1 720,8 205,3

Täiendav toetusfond 480,6 987,5 1 060,0 408,1

Doktoranditoetusfond 302,3 4 413,6 4 185,0 530,9

Haridusteaduskond

Põhitoetusfond 388,1 1 504,4 1 682,4 210,1

Täiendav toetusfond 770,2 1 004,6 1 068,4 706,4

Doktoranditoetusfond 123,4 527,5 498,0 152,9

Kehakultuuriteaduskond

Põhitoetusfond 86,7 663,4 722,4 27,7

156

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

Täiendav toetusfond 131,2 460,8 484,8 107,2

Doktoranditoetusfond 32,4 380,7 366,0 47,1

Majandusteaduskond

Põhitoetusfond 229,6 574,8 755,2 49,2

Täiendav toetusfond 151,3 389,0 471,2 69,1

Doktoranditoetusfond 236,7 2 282,9 2 061,0 458,6

Matemaatika-informaatikateaduskond

Põhitoetusfond 397,4 815,7 1 091,2 121,9

Täiendav toetusfond 360,0 521,6 678,8 202,8

Doktoranditoetusfond 346,0 2 017,9 1 755,0 608,9

Sotsiaalteaduskond

Põhitoetusfond 701,9 1 068,4 1 529,6 240,7

Täiendav toetusfond 435,1 717,0 882,8 269,3

Doktoranditoetusfond 701,0 5 086,2 4 542,0 1 245,2

Pärnu kolledž

Põhitoetusfond 41,5 360,0 373,6 27,9

Täiendav toetusfond 42,7 236,6 176,4 102,9

Türi kolledž

Põhitoetusfond 52,7 125,9 163,2 15,4

Täiendav toetusfond 31,5 84,3 94,0 21,8

Narva kolledž

Põhitoetusfond 351,4 742,7 788,0 306,1

Täiendav toetusfond 248,6 500,7 406,4 342,9

Õigusinstituut

Põhitoetusfond 34,1 48,5 76,0 6,6

Täiendav toetusfond 45,7 32,6 71,2 7,1

Viljandi kultuuriakadeemia

Põhitoetusfond 0,0 833,2 636,8 196,4

Täiendav toetusfond 0,0 491,0 342,4 148,6

Stipendiumid vahetusüliõpilased 1 335,3 0,0 442,9 892,5

Majandusliku toetuse fond 48,4 283,8 239,2 93,0

Majandus- ja halduskulud 471,1 425,6 278,4 618,4

Õppetoetused kokku 16 176,2 58 462,8 60 095,0 14 544,0

3. Nimelised stipendiumid 340,1 7 287,0 7 239,7 387,4

4. Hõimurahvaste programm 555,1 1 055,8 987,1 623,7

5. Õppelaenude kustutamine 0,6 3 013,9 3 010,7 3,8

VÄLJAMAKSED KOKKU 16 875,4 74 453,4 75 939,1 15 389,7

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

157

Lisa

d

Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 2001–2005 (tuh kr)

LAEKUMISED 2001 2002 2003 2004 2005

PÕHIEELARVE

1. Tulud õppetegevusest

1.1. Riiklik koolitustellimus 243 674,2 266 054,0 285 552,4 285 811,0 299 708,1

1.2. Õppeteenustasud 28 442,3 46 246,7 59 180,3 62 842,9 60 695,2

1.3. Avatud ülikool 38 996,6 45 025,5 51 567,2 55 885,3 58 177,5

1.4. Täienduskoolitus 10 603,9 12 044,8 12 949,3 14 271,8 15 228,7

1.5. Residentide koolitus 3 015,0 12 100,0 25 933,0 39 807,8 72 390,6

1.6. Muu õppetegevus 6 416,3 7 233,7 7 356,7 8 488,2 7 670,6

1.7. Struktuurifondid 364,7

Kokku tulud õppetegevusest 331 148,3 388 704,6 442 539,0 467 106,9 514 235,4

2. Tulud teadustegevusest

2.1. Teadusteemade sihtfi nantseerimine 63 744,6 75 909,6 89 341,1 113 573,0 101 450,0

2.2. Infrastruktuurikulude sihtfi nantseerimine 20 176,0 20 016,3 25 675,0 29 416,0 34 123,0

2.3. ETF grandid 30 969,2 35 167,3 36 847,4 43 188,1 46 016,3

2.4. Teadus- ja arenduslepingud 33 600,5 31 665,7 43 104,9 34 102,9 37 409,4

2.5. Välislepingud ja -grandid 21 490,0 28 947,6 39 558,9 42 682,5 60 150,8

2.6. Baasfi nantseerimine 31 309,6

2.7. Muu teadustegevus 735,0 2 345,7 2 245,0 6 998,5 30 470,2

2.8. Doktoritööde sihtfi nantseerimine 10 017,9 8 923,7 8 638,0 8 400,0

Kokku tulud teadustegevusest 180 733,2 202 975,9 245 410,3 278 361,0 340 929,4

3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 17 528,9 24 193,9 23 950,9 30 417,5 32 862,6

3.2. Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 5 642,8 6 178,3 2 709,4

3.3. TÜ Apteek “Kesklinna” 18 693,1

3.4. TÜ Apteek “Tamme” 21 072,3

Kokku muud tulud 62 937,1 30 372,2 26 660,3 30 417,5 32 862,6

PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 574 818,6 622 052,7 714 609,5 775 885,4 888 027,5

KAPITALIEELARVE

4. Laekumised kapitalieelarvesse

4.1. Riiklik fi nantseerimine 18 311,7 5 794,8 5 354,5 17 000,0 17 891,3

4.2. Investeerimislaen 13 476,5 29 200,0 70 000,0 68 000,0

4.3. Euroopa Nõukogu Arengupank 18 934,4 63 460,5 15 746,9 975,6

4.4. Tartu linn 4 000,0 6 278,9 3 391,0 3 651,0 3 301,0

4.5. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 985,0 3 375,3 6 560,4 8 683,8 12 279,2

4.6. Kinnisvara müük 2 298,4 2 467,3 9 878,0 8 467,0 13 300,7

4.7. Finantstulud 1 439,7 1 717,7 1 545,6 2 208,5 2 527,7

4.8. Muud laekumised 1 300,0 2 643,9 2 102,9 3 157,0 63 057,7

KAPITALIEELARVE LAEKUMISED KOKKU 60 745,7 114 938,4 114 579,4 112 142,9 112 357,6

EELARVE TULUD KOKKU 635 564,3 736 991,1 829 188,9 888 028,4 1 000 385,1

158

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5Li

sad

KULUD (tuh kr)

2001 2002 2003 2004 2005

1. Teaduskonnad

1.1. Usuteaduskond 3 083,5 3 836,6 4 074,3 3 977,0 4 516,4

1.2. Õigusteaduskond 11 094,8 12 479,7 12 481,5 13 432,0 17 726,8

1.3. Arstiteaduskond 79 568,9 93 000,3 111 105,6 131 780,3 169 448,9

1.4. Filosoofi ateaduskond 40 498,7 45 693,1 49 641,7 50 770,3 57 960,3

1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 48 231,0 59 871,9 71 235,4 77 419,5 81 050,4

1.6. Füüsika-keemiateaduskond 30 873,9 36 124,9 41 993,1 46 793,6 45 592,5

1.7. Haridusteaduskond 8 809,0 10 842,1 11 381,2 21 025,7 23 188,5

1.8. Kehakultuuriteaduskond 9 496,5 10 567,7 10 841,8 11 152,4 12 328,9

1.9. Majandusteaduskond 20 103,6 22 686,9 24 988,8 26 437,4 26 901,1

1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 16 821,6 22 165,9 26 573,3 24 862,3 26 484,9

1.11. Sotsiaalteaduskond 23 342,1 24 614,3 28 495,4 32 147,7 36 327,8

Kokku 291 923,6 341 883,4 392 812,2 439 798,3 501 526,5

2. Asutused

2.1. Pärnu kolledž 9 259,0 8 776,7 11 828,3 15 160,5 16 276,8

2.2. Türi kolledž 3 819,4 3 389,9 3 246,7 3 768,6 3 888,6

2.3. Euroopa kolledž 4 258,5 4 657,4 3 472,1 3 868,8 3 947,7

2.4. Narva kolledž 8 608,1 9 862,6 13 153,6 14 050,1 15 326,8

2.5. Õpetajate seminar 3 924,2 8 625,4 8 893,4

2.6. Õigusinstituut 5 002,5 16 715,6 15 307,0 17 664,1

2.7. Raamatukogu 26 904,6 30 793,0 31 883,7 32 477,5 33 963,3

2.8. Füüsika instituut 23 393,0 27 487,8 27 821,0 32 880,8 31 671,4

2.9. Eesti mereinstituut 21 313,7 16 337,4 18 924,1 20 948,0 21 847,2

2.10. Tehnoloogiainstituut 5 913,4 8 783,4 16 887,8 19 023,9 26 921,4

2.11. Teaduskool 1 071,4 2 112,7 2 450,2 3 073,4 3 511,4

2.12. Teaduskeskus Ahhaa 1 715,2 2 033,8 2 284,5 883,6

2.13. Muuseumid 2 345,6 2 816,7 3 011,5 3 041,9 5 091,5

2.14. Botaanikaaed 1 437,8 1 859,2 2 505,9 2 464,0 2 751,5

2.15. Spordibaasid 2 840,7 2 282,3

2.16. Viljandi kultuuriakadeemia 11 134,2

Kokku 116 804,6 134 820,8 163 078,4 166 948,1 193 996,0

3. Osakonnad

3.1. Rektoraat 5 715,3 5 794,4 7 298,3 7 366,4 6 850,2

3.2. Üldosakond 3 955,7 4 074,8 4 441,9 5 179,8 5 691,6

3.3. Personaliosakond 1 977,3 2 247,5 2 551,2 3 121,7 3 456,3

3.4. Rahandusosakond 4 127,6 4 409,8 4 597,1 4 867,1 6 231,6

3.5. Teadus- ja arendusosakond 4 878,3 2 817,8 3 272,9 3 606,2 4 754,9

3.6. Välissuhete osakond 1 271,0 3 200,2

3.7. Õppe- ja üliõpilasosakond 4 944,8 4 509,3 5 157,3 5 944,8 12 477,8

3.8. Üliõpilasesindus 339,8 580,7 577,3 553,9 633,1

3.9. Multimeediakeskus 700,4 720,8 1 194,9

Tart

u Ü

likoo

li aa

staa

ruan

ne 2

00

5

159

Lisa

d

3.10. Kaugkoolituskeskus 4 187,5 4 943,7 4 966,3 6 334,9 3 123,4

3.11. Haldusdirektori büroo 3 835,8 4 674,1 7 333,7 7 700,6 9 235,9

3.12. Haldusosakond 37 349,6 41 674,5 38 666,9 40 366,4 42 271,1

3.13. Kommunikatsioonitehnika osakond 2 153,2 2 683,4 3 553,6

3.14. Infotehnoloogia osakond 10 643,5 12 301,0 13 721,2 21 682,5 20 032,1

Kokku 84 808,8 91 431,9 97 332,4 107 995,3 117 958,0

4. Tugistruktuuri asutused

4.1. Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 6 873,1 6 392,9 3 224,0

4.2. TÜ Apteek “Kesklinna” 18 070,7

4.3. TÜ Apteek “Tamme” 19 955,4

Kokku 44 899,2 6 392,9 3 224,0

5. Reservid, arendusfondid ja liikmemaksud

5.1. Väljamaksed rektori reservist ja arendus-

fondidest

4 105,8 4 055,4 4 866,2 2 206,2 2 429,4

5.2. Liikmemaksud ja sihtotstarbelised toetused 4 109,2 4 653,0 10 297,0 8 106,6 9 050,1

Kokku 8 215,0 8 708,4 15 163,2 10 312,8 11 479,5

6. Kapitaliinvesteeringud ja laenude teeninda-

mine

6.1. Investeeringud põhitegevuse objektidele 15 039,6 83 399,1 37 541,1 65 372,9 63 146,9

6.2. Põhitegevuse laenude kustutamine 11 990,9 14 704,5 17 240,6 21 618,3 13 366,7

6.3. Põhitegevuse laenuintresside ja teenusta-

sude tasumine

5 178,0 2 522,9 1 205,6 3 368,5 3 613,4

6.4. Investeeringud ühiselamute programmi 26 970,5 89 749,0 50 067,6 49 860,5 0,0

6.5. Ühiselamu programmi laenude kustutamine 39,4 11 114,5

6.6. Ühiselamute programmi laenuintresside

tasumine

3 080,0 3 760,0 5 257,3 3 099,1 3 465,7

Kokku 62 259,0 194 135,5 111 312,2 143 358,7 94 707,3

KULUD KOKKU 608 910,2 777 372,9 782 922,3 868 413,1 919 667,3