43
TARTU KUNSTIKOOL Miks on kvaliteedijuhtimine hea? Kadi Kreis Kutseõppeasutuste kvaliteedikonverents 20.11.2009

TARTU KUNSTIKOOL

  • Upload
    jason

  • View
    92

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

TARTU KUNSTIKOOL Miks on kvaliteedijuhtimine hea? Kadi Kreis Kutseõppeasutuste kvaliteedikonverents 20.11.2009. TARTU KUNSTIKOOL. Kutseõppeasutsute Kvaliteediauhind 2007 (skoor 200-250) Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008 eripreemia (skoor 450-500) - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: TARTU KUNSTIKOOL

TARTU KUNSTIKOOLMiks on kvaliteedijuhtimine

hea?

Kadi KreisKutseõppeasutuste kvaliteedikonverents 20.11.2009

Page 2: TARTU KUNSTIKOOL

TARTU KUNSTIKOOLKutseõppeasutsute Kvaliteediauhind 2007 (skoor 200-250)

Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008 eripreemia (skoor 450-500)

Tartu Kunstikool vääris esiletõstmist märkimisväärse kvaliteedijuhtimisalase arengu, eestvedamise ja töötajate kaasamise eest..

Page 3: TARTU KUNSTIKOOL

TARTU KUNSTIKOOLMiks?

Enesehindamine

Väärtused

Õppimine

Tahe

Sihid

Page 4: TARTU KUNSTIKOOL
Page 5: TARTU KUNSTIKOOL

VÄÄRTSUED JA KULTUURPÕHIVÄÄRTUSED

loovad isiksused head kodanikud aus, avatud ja turvaline õpi- ja loomekeskkond lähedased ja

arvestavad suhted kõigi inimeste vahel koolis pidev areng läbi traditsioonide hoidmise ning uuenduslike

ideede elluviimise

Page 6: TARTU KUNSTIKOOL

UUS MISSIOON Tartu Kunstikool annab kunstiandega noortele oskused oma

tööga muuta (Eesti) elu inimväärsemaks.

Tartu Kunstikool on visuaalset keskkonda kujundavaid professionaalseid keskastme kunstnikke koolitav kutseõppeasutus, kus on võimalik omandada kunstialane kutseharidus. Kool valmistab kogu Eesti jaoks ette kutsekeskharidusega arvutigraafikuid, kujundajaid, dekoraatoreid, kunstnikke, disainereid, jt. kunstilise kujundamise eriala spetsialiste.

Page 7: TARTU KUNSTIKOOL

• Tartu Kunstikool eelkäijaks võib lugeda meie kultuuriloos olulist Pallase kunstikooli.

• 1950/51 õa. Loodi kutsekeskharidust andev Tartu Kujutava Kunsti Kool.

• Praegust nime kannab kool 1960. aastast, samast ajast jäi kooli vaid rakenduskunsti erialade õpetamine.

 

Page 8: TARTU KUNSTIKOOL

• 90ndatel arendati enamus kunstikooli õppekavasid rakendus-kõrgharidusele vastavateks

• Oli visioon kaheastmelisest rakendusliku suunaga kunstikoolist

• 1998. a. otsustati RKT põhikoolijärgses kunstialases kutseõppes lõpetada ja TK oli määratud likvideerimisele

• 2000. a. sügisel läks kogu kunstikooli bilansis olnud vara vastloodud Tartu Kõrgemale Kunstikoolile

• Aastatel 2000 – 2002 õnnestus selgitada põhikoolijärgse kunstialase kutsehariduse vajalikust

• 2002 taastati RKT ja kool taaskäivitati. Napilt pääses TK olematusest

LÄHIAJALUGU

Page 9: TARTU KUNSTIKOOL

• 1. Perioodil 2002.-2006.a oli esmatähtis kooli taastamine ja stabiilse rütmi saavutamine

• 2. Leida koostöös omaniku ja TKK-ga parim võimalus organisatsiooni edasiseks toimimiseks.

• 3. Ruumiprobleemi lahendamine, õppebaaside kaasajastamiseks vajalike investeeringute leidmine.

• 4. Õppekavade arendamine• 5. Pedagoogilise kaadri arendamine, meeskonna loomine.• 6. Koostöö käivitamine tööandjatega• 7. Kunstialase kutsehariduse säilitamine ja arendamine.

2002 – 2007 (transformatsioon?)

Page 10: TARTU KUNSTIKOOL

TRANSFORMATSIOON

• Selleks, et tänapäeva maailmas ellu jääda, peavad organisatsioonid olema suutelised end uuendama - transformeeruma. Tegemist on taassünni protsessiga, mis tähendab, et me loobume vanadest harjumustest ja oleme valmis astuma uude ja ebakindlasse maailma. Tulemuseks on uue eluviisi avastamine, milles kõik vana ja tuntud ei lähe kaduma, kuid avastatakse uus potentsiaal. Transformatsioon nõuab kõigepealt oma taju muutmist, seejärel mõtlemise ja lõpetuseks tegevuse muutmist.Bertrand Jouslin de Noray, Euroopa Kvaliteediorganisatsiooni peasekretär (www.eaq.ee )

Page 11: TARTU KUNSTIKOOL

Uued väljakutsed:• Uus maja• Uued erialad• Uued kliendirühmad (täiskasvanud, välisõpilased)• Uued õpiviisid • Õpetajate ja töötajate pidev ja stabiilne arendamine• Loomemajanduse kasv ja teadvustamine ühiskonnas

2007 – 2009

Page 12: TARTU KUNSTIKOOL

TÄHTSAIM KVALITEEDI TAGAMISEKS

Page 13: TARTU KUNSTIKOOL

Kõige olulisem on inimene

Esikohal on õpilane.

Õpilastel peavad olema tingimused, et pühenduda

õppetööle. Kool peab olema koht, kus ei käida,

vaid kus ollakse, õpitakse, luuakse uusi

(vaimseid) väärtusi.

Page 14: TARTU KUNSTIKOOL

Õpetajad ja töötajd

Õpetajal peaks olema võimalus pühenduda tööle.

Õpetajale on loodud tingimused arenemiseks.

Õpetaja tunneb, et temast hoolitakse, et kooli sisuline töö

sõltub temast. Meil hoitakse õpetajat. Õpetaja

väärtustamine.

Page 15: TARTU KUNSTIKOOL

Ülejäänud personal, alates koristajast lõpetades juhiga,

loovad tingimused. Ja teevad seda rõõmuga.

Tähelepanu töötajate isikliku elu ja tööeluga toimetulekule

(supervisioon, paindli töögraafik, mõistev suhtumine,

hoolimine)

Individuaalne lähenemine. Iga inimene on omamoodi!

Info võrdne kätteaadavus.

Märkamine ja tunnustamine

Usaldus!!!!!

Page 16: TARTU KUNSTIKOOL

Sotsiaalsed võrgustikud

Vilistlased

Lapsevanemad

Tööandjad

Partnerid

Page 17: TARTU KUNSTIKOOL

Kiire ja oodatud tagasiside.Kiire tagasiside.Usalduslikud suhted loovad pinnase, et nii

õpilased kui õpetajad avaldavad oma arvamust.

Väga oluline on, et juhtkond ja õpetajad ise soovivad tagasisidet ja leiavad parima viisi selle kiireks ning võimalusel vahetuks hankimiseks.

 Lisaks kiirele tagasisidele peame oluliseks infot, kuidas meie lõpetajatel läheb.

Õppetöö tulemuslikus võib avalduda alles aastakümnete pärast!

Page 18: TARTU KUNSTIKOOL

Paindlikus.Väikeses organisatsioonis on võimalik teha kiireid otsuseid.

On võimalik rakendada uusi ideid.

Reageerida ühiskonna muutustele.

Kasutada uusi meetode nii õpetamises kui juhtimises.

Paindlikus tööajas, töömeetodites, jne

Pidev valmisolek muutusteks. (N: koolipidaja, ühiskonna vajaduste arvestamine)

Page 19: TARTU KUNSTIKOOL

Säästlik mõtteviis on hoiak!

Iga kulutatud summa juures mõtleme, kuidas seda on

otstarbekas kulutada. Kas on alternatiive?

Lean-põhimõtte kõiges!

Page 20: TARTU KUNSTIKOOL

Headest ideedest vaimustumine, innovatsioon.

Pidev valmisolek teha asju omamoodi, uutmoodi

säästlikumalt, nutikamalt.

Kõige olulisem! Meil on suurepärased õpilased, kes on

meie peamisteks õpetajateks ja liikumapanevaks jõuks.

Page 21: TARTU KUNSTIKOOL

Kaasamine

Vastutus!

Tahe!

Raske on ka! Kuid pärast on lihtne!

Page 22: TARTU KUNSTIKOOL

Eestvedamine

Protsesside käivitajateks ja algatajateks

liidrid (alguses juhtkond), seejärel järk-järgult

kaasatud uued töötajad.

Erinevate valdkondade liidrid on eestvedajad -

järjepidevuse kandjad, sihtide seadjad. Usaldus, tunnustus.

Koostöö ehk “koos suudame rohkem”

Page 23: TARTU KUNSTIKOOL

Pidev võrdlemine ehk benchmarking.

Teised kutsekoolid (Eller, Kuressaare jt)

Kõrgkoolid

Välispartnerid

Page 24: TARTU KUNSTIKOOL

Info liikumine

Tagame kogu liikemskonnale info kättesaadavuse, kuid

arvestame erinevate sihtrühmade käitumist.

Mitteformaalsed võrgustikud – nende teadvustamine

Ühisüritused – ühine aeg, ühine tegevus

Individuaalne suhtlemine.

Page 25: TARTU KUNSTIKOOL

Töö- ja õpikeskkond

Säästev areng! Mõistlik majandamine. Lean – põhimõte, vastutus ühiskonna ees.Millise õpikeskkonna me loome! Ruumid! Kus on see koht kus luuakse! Millises ruumis õpitakse!

Tööohutus (olematutes tingimustes) ja töötervishoid Loodetav valmisolek ja koolitatus kriisiolukordadeks .

Page 26: TARTU KUNSTIKOOL

• TK tegutses kahes üliõpilaskorporatsiooni majas, mis 90ntatel kuulusid omanikele tagastamisele

• Kool kolis praegusesse asukohta Karlovas 1996. aastal. Sellest ajast alates on planeeritud kogu kompleksi väljaehitamist

• 1994.a. leiti Tartu linnaga koostöös aparaaditehase hooned, mis vajasid renoveerimist

• Raha ehituseks saadi omandireformi reservfondist – 1m2 ehitusmaksumus oli alla 5 000 krooni. Ehituses kasutati lihtsad ja ökonoomsed lahendusi

Page 27: TARTU KUNSTIKOOL

• 1996.a. koliti Karlova õppekompleksi esimesse renoveeritud õppehoonesse

• 1997.a. koliti teise hoonesse

• 2000.a. alustati kolmanda hoone projekteerimist

• 2002.a. Kui TK taaskäivitus oli meie kasutuses üks 30 m2 klass ja nurk koridoris. Ateljeed olid ristkasutuses

• Ruumipuudus on TK ja TKK suurimaid probleeme

Page 28: TARTU KUNSTIKOOL
Page 29: TARTU KUNSTIKOOL
Page 30: TARTU KUNSTIKOOL

Suurenev loomemajanduse kasv javisuaalse kommunikatsiooni vajadus

Üha enam kujuneb arenenud riikides välja trend, et töötlev tööstus

liigub välja, arenenud riikidesse jääb aga selle loomingulisem osa:

teadus- ja arendus, projekteerimine, kujundamine, disain,

projektijuhtimine, marketing jms. (Tallinna loomemajanduse andmebaasi

esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine,

TÜ Geograafia Instituut, http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391)

Globaalne majandus on ümber kujunemas materiaalsete

asjade tootmiselt väärtuse toomisele, olulised on seejuures

märgid ja sümbolid (Tallinna loomemajanduse andmebaasi

esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine,

TÜ Geograafia Instituut, http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391)

Page 31: TARTU KUNSTIKOOL

• Eestis on loomemajanduse maht natuke väiksem, kui arenenud Lääneriikides, aga siiski oluline. Loomemajanduses on ettevõtete

kasvu kiirus suurem, kui ettevõtetel Eesti majanduses keskmiselt. (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 2005)

Suurenev loomemajanduse kasv javisuaalse kommunikatsiooni vajadus

Page 32: TARTU KUNSTIKOOL

Animatsioon ja arvutigraafika

Page 33: TARTU KUNSTIKOOL

Graafiline disain

Page 34: TARTU KUNSTIKOOL
Page 35: TARTU KUNSTIKOOL

Illustratsioon ja infograafika

Page 36: TARTU KUNSTIKOOL

Linnakeskkonna kujundus

Page 37: TARTU KUNSTIKOOL
Page 38: TARTU KUNSTIKOOL

Müügikommunikatsioon

Page 39: TARTU KUNSTIKOOL

Tarbegraafika

Page 40: TARTU KUNSTIKOOL

Reklaam ja plakatikunst

Page 41: TARTU KUNSTIKOOL

Tootedisain

Page 42: TARTU KUNSTIKOOL

http://www.youtube.com/watchv=1JnhxTFiZO8

Page 43: TARTU KUNSTIKOOL

Meie kool on suurem kui meie maja

õpetajaid rohkem kui pedagooge

õppijaid rohkem kui õpilasi

ajalugu enam kui aastaid