Reis möödaEesti ja Läti botaanikaaedu

Audiogiidi abil saavad külastajad tutvu-da Tallinna Botaanikaaiaga, mis on lii-kide poolest rikkaim Eestis. Kasvuhoo-netes on troopiliste, lähistroopiliste ja kõrbetaimede kuningriik, aga aed ise on ideaalne koht piknikkude pidamiseks ja näidendite etendamiseks.

Tartu Ülikooli Botaanikaed asub Tartu vanalinnas ning seda ümbritseb kivimüür. Botaanikaaias asub Baltimaade kõige suu-rem palmimaja, kus juba talvel säutsuvad papagoid ning see on ideaalne paik kont-sertide ja muude ürituste tarvis.

Suve keskel lilleballi toimumise ajal muu-tub Läti Ülikooli Botaanikaaed tõeliseks looduse paleeks. Troopiline Liblikamaja imeilusate ringilendavate liblikatega, tai-mede aroomiga ning džunglikliimaga on koht kus valitseb üllatavalt imepärane vaikus.

Rahvuslik Botaanikaaed lausa meeli-tab jalutuskäikudele, jälgimisretkedele ja aruteludele. Iga aasta juulil toimub siin suursugune Roosipäev, aga kaubitsemist, rõõmu ja häid nõuandeid jätkub ka teis-teks lillelaadapäevadeks, mida ühtekokku on seitse.

Kas te sooviksite näha õits-

vat aasa, kus kunagi arvatavasti tantsisid haldjad, Brasiilia vihmametsa,

Amazonase suudme ronitaimi või siis Aafrika palme? Kas te sooviksite üllatuda sellest, kui suure-

päraselt tagasihoidlikult peidetud metsikud asalead lõh-navad? Võtke ette reis botaanikaaedadesse, selleks et näha,

nuusutada, puudutada ja isegi kuulata meie maailma rohelist osapoolt!

Esimesed iluaiad loodi muistsete valitsejate poolt, aga kaasaegse botaanikaaia kontseptsioon sündis keskaegsetes kloostrites. Hiljem hakati bioloogiat õpetama ülikoolides – esimene pidevalt tegutsev

botaanikaaed Balti riikides rajati Tartu Ülikooli poolt aastal 1803, Läti Ülikool hakkas oma botaanikaaeda rajama aastal 1922. Botaanikaaiad arenesid välja kas siis imelistest iluaedadest, nagu näiteks Läti Rahvuslik Botaanikaaed arenes välja aiast,

mille rajas K. V. Šohs aastal 1836 või siis rajati nad linna kaunistamiseks, nagu näiteks Tallinna Botaanikaaed aastal 1961. Botaanikaaiad on elavad taimede raa-

matukogud – õppimiseks, uurimistööks, looduskaitseks ning naudinguks

inimestele.

Kohtume üllatuste aedades!

Tallinna Botaanikaaed

Talvel on võimalik tutvuda meie kas-vuhoonetes kasvavate lõunamaiste taimedega. Külastajaid üllatavad õit-sevad ja viljakandvad datli- ja vašing-tooniapalm, papaiad, kohvi- ja kakao-puu, banaanid jt. Ka orhideede ning kameeliate õiteilu lummab igaüht. Jalutada saab Ameerika ja Aafrika kõr-betes, lämbes vihmametsas ning keva-dehõngulises lähistroopikas. Imetleda saab maailma ühte vanemat puuliiki – volleemiat ja tema sugulasi araukaa-riaid ja kauripuud, maailma kõrge-maid lehtpuid – eukalüpte ja tuntud tarbetaimi rosmariini, kaneeli-kamp-ripuud, kardemoni, suhkruroogu, puuvillapõõsaid, ananassi jpt. Troo-pikamajas kostab papagoide ja ka-kaduude sädin, turteltuvide kudru-tamine ja vuttide hõiked. Märtsikuus toimub orhideenäitus.

talv

Aprillis hakkavad õitsema paljud sibul-taimed nagu lumi- ja märtsikelluke-sed, valevlilled, siniliiliad, kirgaslilled, krookused, koerahambad jt. Mais rõõ-mustavad silma püvililled. Ka alpinaa-rium on kevadel üks värviküllasemaid paiku, õitsevad karukellad, priimulad, aubrieetad, padjandfloksid jt. Suurem osa puittaimedestki pakub kevadel õi-teilu. Dendraariumi esimesed õitsejad on nõiapuud, forsüütiad, rododend-ronid, vahtrad, toompihlakad, kirsi- ja mandlipuud, järgnevad hariliku sire-li sordid, enelad jt. Mais-juunis näeme ka meil küllalt haruldaste magnooliate kauneid õisi. Kevadel on ekskursioo-nide kõrgaeg, korraldatakse mitmeid näitusi.

kevad

Juuni-juulis õitsevad aediirised, tutvu-da saab nii uute ja uhkete kui ka ise-gi mõnede 19. sajandi keskel aretatud sortidega. Imetlust väärib lopsakate rahvalemmikute – pojengide - lõhn ja ilu. Nende seas leidub nii ravim- kui rahvustaimi. Suvelillede värvidemäng ei jäta samuti kedagi ükskõikseks, õit-sevad salveid, lõvikõrvad, miisusabad, ämbliklilled, kosmosed, lõvilõuad, re-basheinad jpt. Külastajaid lummavad suursugused liiliad. Parim aeg on tut-vuda ravim- ja tarbetaimedega. Tiigi kaldal meelitavad külastajaid astilbed ja päevaliiliad. Dendraariumis õitse-vad ebajasmiinid ja abeelia, deutsiad, robiiniad, pärnad, hõbepuud, veige-lad jt. Üleni roosas õievahus uhkeldab kolkvitsia. Suvine külastajate tõmbe-number on kindlasti rosaarium, kus juuli keskpaiku toimuvad roosipäevad. Suvel on võimalik vaadata ka erinevaid lillenäitusi.

suviSügisel pakuvad silmarõõmu värviki-revad puud ja põõsad. Leekivpunased vahtrad, pihlakad, toompihlakad ja kik-kapuud, kollase lehestikuga kased, tiib- pähklipuud, juudapuulehikud ja kor-gipuud. Imetlust väärivad ka mitmete puittaimede värvilised ning erikujulised viljad, samuti okaspuud oma vahvate käbidega. Sügisel õitsevatest püsiku-test on ühed värvikamad aed-leeklilled e floksid, sh ka Eesti sordiaretaja Ru-dolf Tamme kaunis roosaõieline sort `Helmi Puur̀ . Erksa õievärvuse ning hi-lise, sageli sügiskülmadeni kestva õit-semise poolest paistavad silma astrid, säralilled, päikesesilmad, päevaküba-rad, siilkübarad, kuldvitsad. Õitsemist jätkavad roosid. Korraldatakse mitmeid sügisnäitusi.

sügis

Tartu Ülikooli Botaanikaaed

Talvel taimed puhkavad meie karmis kliimas, olles kaetud lumega. Aga kas-vuhoonetes õitseb alati midagi 1250 liigi või nende teisendite hulgast – hämmastavad kaktused, orhideed ja bromeliad. Mandariinidel, apelsinidel, banaanidel ja teistel lähistroopilis-tel taimedel küpsevad viljad. Võima-lik on vaadata ja imetleda ühte kõige vanematest puuliikidest – Austraalia Sinimägedes kasvavat volleemiat. Pa-pagoid sädistavad Baltimaade kõige suuremas palmimajas. Veebruaris õit-sevad lumeroosid alpinaariumis ning sarapuud ja nõiapuud arboreetumis. Talvisel ajal võite uurida üksikasjalikult heitlehiste puude võrasid ja nautida igihaljaste puude rohelust. Iga märtsi-kuu alguses toimub botaanikaaias kau-nite ja salapäraste orhideede näitus.

talv

Imeilus lillede paraad algab taimedega, mis on pärit karmidest mäestikutin-gimustest – varakevadik, priimulad, alpikannid, aubrieetad ja lumekupud. Alpinaariumis on võimalik tutvuda üle 1000 liigi taimedega erinevatest perekondadest. Hiljem hakkavad pee-nardel õitsema krookused, tulbid, juuno iirised ja püvililled koos teiste üheiduleheliste taimedega. Esimesed õitsejad arboreetumis on harilik sara-puu, dauuria rododendron ja harilik näsiniin, neile järgnevad õunapuud ja pirnipuud, forsüütiad, enelad, ning magnooliad. Kevaditi meelitab sirelite meeldiv aroom inimesi aeda romanti-listele kohtingutele.

kevad

Õiteilu kandub taimesüstemaatika osakonda: kuldkakrad, imekannike, lõvikõrv ja paljud teised. Pojengide imepärased õied sädelevad erinevates värvides – valgetest kuni tumepunas-teni – ning nad lõhnavad lausa imeli-selt. Aias õitseb ka 50 liiki elulõngasid, mis on spetsiaalselt välja aretatud Eesti kliimas kasvatamiseks. Sama palju eri-nevaid liiki iiriseid rõõmustab teie silma oma õrnade õitega. Suvi vallutab kõik meeled, ebajasmiini, hortensia ja lod-japuu õite lõhna on tunda lausa naha peal ning sellele ei saa vastu mitte min-gisugused kallid sünteesitud lõhnai-ned. Perovskiate haprad sinised õied on peaaegu nagu kristalliseerunud si-nine hommikune udu. Roosiaias 200 sordi seas asukoha leidnud ka 25 Eestis väljaaretatud roosisorti. Suvi on piknik-kude, perepidude ja kontsertide aeg.

suviVahtrad ja kikkapuud oma kollaste ja punaste lehtedega, kollased juuda-puud, korgitammed ning pruunikas-punased pihlakad loovad jõulise ning silmailu pakkuva vaatepildi. Okaspuu-de küljes arenevad vaigused käbid. Sügisesel ajal õitsevad püsikud – päe-vakübarad, aedvaagid ning leeklilled. Rohttaimed, puud ja põõsad on täis erineva värvi ja kujuga vilju ja seem-neid. Roosid, puhmjas maran, kanar-bik ja elulõng jätkavad õitsemist kuni esimese lumeni novembris. Sügisesel ajal saate nautida värviküllast lehtede langemist ning selles võite olla kindel, et suvi tuleb järgmisel aastal uuesti.

sügis

Läti Ülikooli Botaanikaaed

Jaanuarist aprillini õitsevad kasvuhoo-nes Baltimaade kõige suurema asalea-de kollektsiooni 124 erinevat liiki. Pal-mimajas on 48 liiki palme, küpresse, Norfolk’i saare mände ning eukalüp-te, troopikamajas on banaanid, erine-vad sõnajalad, orhideed ja bromeliad – ning see on vaid osa talveimedest. Kaktusemaja peibutab külalisi kak-tuste ja teiste kõrbetaimede erinevate vormidega.

talv

Kevadlilled õitsevad kõikjal aias, olles reipuse, üllatuse ning lootuse kandjad. Aednikele on visad ja metsikud taimed peavaluks, ent külastajaile on nad suu-reks silmarõõmuks. Liiliad hämmas-tavad oma puhta ilusa lihtsusega, Ap-rilli lõpus hakkab õitsema Baltimaade kõige suurem magnooliasalu, justkui oleks tegemist valgete lumehangede-ga. Mais ja juunis avanevad õied aia uhkusel – rododendronitel – mida on sadu, eri värvides ning erineva kujuga.

kevad

Suvel õitsevad pojengid, liiliad ja teised ilutaimed, samuti võib vaadata erieks-positsiooni taimede bioloogilistest ja morfoloogilistest gruppidest oma täies rikkuses. See demonstreerib mis trikke taimed kasutavad meelitamaks kohale tolmeldajaid ning kuidas nad levitavad oma seemneid, kuidas taimed kohal-duvad erinevatele ilmastikutingimus-tele ja palju teisi nähtusi. Aias kasvab 65 liiki 100-st mürktaimest, mida Lätis võib kohata. Selleks et anda inimeste-le teadmisi ohtlikest taimedest, samu-ti selleks et äratada nende suhtes au-kartust, loodi spetsiaalne kollektsioon, kuhu kuuluvad: kollane käoking, soovõhk, must maavõhk, näsiniin, mürkputk, nõiahammas ning teised mürktaimed. Tiigi ääres õitsevad Läti orhideed – kaunis kuldking, tiigis – maailma suurim lill – Victoria. Juuli al-guses õitsevad liiliaaias 30 Aasiast pärit väljaaretatud liiliasorti.

suviSeptembris saab imetleda daaliate kol-lektsiooni rohkem kui 250 liigiga, sa-muti õitsvaid Virginia nõiapuid. Aeg-laselt küpsevad viljad magnooliatel, sarapuul, harilikul kastanipuul ning ebatsuugadel. Viigimarjad, sidrunid ja kohvimarjad küpsevad kasvuhoo-netes. Sügis on ideaalne aeg, mil et-te võtta jalutuskäik mööda sambla ja samblikuga kaetud teeradu, selleks et uurida 100 ruutmeetri suurust sootai-mede kollektsiooni, millesse kuuluvad huulhein, leesikad, kanarbik, jõhvikad ja sookased.

sügis

Silmipimestavalt valged lumikelluke-sed, õrnad lumeroosid ja erkkollased lumekupud on esimesed õitsejad hal-lide maalappide peal, mis on eelmise aasta lumest vabanenud. Mesilased sumisevad hüatsindisarnaste värvilis-te lõokannuste ümber kiviktaimlas ja vanas pargis ning kõik see oleks just-kui välja võetud mõnest muinasjutust, kust ei puudu ka haldjad. Kevadel õit-seb kõik, isegi kuusepuud oma punas-te käbialgetega ning jugapuud oma vahkjaskahvatute tagasihoidlike õite-ga. Õhus tiirlevad õietolmu pilved, kui tuul puude oksi liigutab. Tulbid, juuno iirised ja sirelid, toomingad ning ro-dodendronid, kõik nad on täis õiteilus maikuus.

Läti Rahvuslik Botaanikaaed

Eksootiline tulbipuu, vihmavarjuja-lakad, harilikud kuused ja hallid lepad näevad välja väga ilmekad lume all. Talv on aeg, mil tuleks otsida jõuluva-na või siis jänest vähemalt 1138 erine-va okaspuude taksoni alt, mis on üks suuremaid seda tüüpi kollektsioone maailmas. Välistaimed ootavad piki-silmi suve, ent kasvuhoonetes on iga-vene suvi – alpikannid ning erinevat liiki orhideed, kaasaarvatud aroomi-kas tsümbiidium, vaatavad imestu-sega suuri lumehangi kasvuhoone klaasi taga.

talv

kevad

Suvel jätkavad paljud taimed õitse-mist. Pojengidele ja iiristele järgnevad 280 eri sorti roose ning sama palju eri-nevaid sorte daaliaid. 100 metsiku roo-sisordi õied on tagasihoidlikumad, ent nende aroom on õrn kui suvine tuule-iil. Lumipuu lausa peab vaatama – val-ge lumehang keset lämbet suvepäeva! Hõbekase sügavate sisselõigetega le-hed ei pane teid rohkem imestama kui tumepunaste lehtedega tammepuu, mis on tõeline loodusime. Magnooliad on õites ning tänu päikesekiirtele õit-seb kasvuhoones ka kõige tagasihoid-likum ja pirtsakam kaktus. Aednike-le meeldivad maitse-ja ravimtaimede peenrad ning söödavad marjad, nagu näiteks mustsõstrad, sinine kuslapuu ning teravahambuline aktiniidia.

suviSügis on aeg, mil õitsevad krüsantee-mid, sügisastrid ja nõiapuud. Erinevat kuju ja värvi viljad saavad järk-järgult küpseks, kõigepealt eksootilised puna-kad ja mürgised kikkapuu viljad ning lõpuks pihlakad, kibuvitsad ning erine-vat sorti okaspuude käbid. Kanarbiku-õied täidavad õhu oma võimsa aroo-miga, mida nad on suve läbi kogunud, samal ajal kui kasvuhoonetes hakkavad õisema taimed, millede kodumaal on suvi parasjagu alanud (aaloed, leht-kaktused ja bromeliad). Siin on võima-lik näha 200 maailmas leiduvast 400-st viirpuu liigist. Mõned neist kaitsevad oma vilju kuni 14 cm pikkuste asteltega.

sügis

Aadress Miera iela 1, Salaspils Läti

Telefon + 371 6 794 54 60, + 371 6 794 46 10

E-post nbd@nbd.gov.lv

Lahtiolekuajad01.04.-31.10. 8:00 – 20:00Kasvuhoone 8:00 – 17:00

esmaspäevast laupäevani

01.11.-31.03. 8:00 – 16:30Kasvuhoone 9:00 – 16:00

esmaspäevast reedeni

Läti Rahvuslik Botaanikaaed

Läti Ülikooli Botaanikaaed

Tartu Ülikooli Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaed

Aadress Kandavas iela 2, Rīga Läti

Telefon + 371 6 745 08 52, + 371 2 631 95 60

Liblikamaja + 371 2 764 44 40

E-post botaniskais.darzs@lu.lv

Lahtiolekuajad01.05–30.09 9.00 – 19.00

01.10–30.04 9.00 – 16.30

Aadress Lai 38, Tartu, Eesti

Telefon + 372 737 61 80

E-post botaed@ut.ee

Lahtiolekuajad 7:00 – 19:00

suvel kuni 21:00

Kasvuhoone 10:00 – 17:00

Aadress Kloostrimetsa tee 52, Tallinn, Eesti

Telefon + 372 606 26 79

E-post aed@botaanikaaed.ee

Lahtiolekuajad01.05–30.09 10:00 – 20:00

01.10–30.04 11:00 – 16:00

w w w . n b d . g o v . l v w w w . b o t a n i k a . l u . l v w w w . u t . e e / b o t a e d w w w . b o t a a n i k a a e d . e e

Nutikad botaanikaaiadProjekti kestus Detsember 2011 – November 2013

Projekti elluviijad Läti Rahvuslik Botaanikaaed (LV), Läti Keskkonnaarengu Ühendus (LV), Tartu Ülikooli Botaanikaaed (EE), Tartu Ülikooli Botaanikaaia Sõprade Selts (EE)

Projekti juhtpartner Läti Rahvuslik Botaanikaaed (LV)

Sponsorid Eesti- Läti Programm 2007-2013

Projekti läbiviimise koht Läti Rahvuslik Botaanikaaed, Tartu Ülikooli Botaanikaaed

“Nutikad botaanikaiad” on koostööprojekt, mille eesmärk on parandada kollektsiooni haldamise kvaliteeti ning avalikkusele pakutavaid teenuseid Rahvuslikus Botaanikaaias (Läti) ja Tartu Ülikooli Botaanikaaias (Eesti).

Projekti eesmärgid

Projekti väljundid

∞ Laiendada moodsa tehno-loogia kasutamist projekti kaa-satud botaanikaaedade kollekt-sioonide haldamises.

1. Botaanikaaedade andmebaas sisaldab informat-siooni kõige olulisemate taksonite kohta Läti Rahvusli-ku Botaanikaaia (LV) ja Tartu Ülikooli Botaanikaaia (EE) kollektsioonidest.

2. Digitaliseeritud andmed ja väljaarendatud to-pograafilised kaardid, mis peegeldavad mõlema botaanikaaia kõige olulisemate taimekollektsiooni-de asukohti.

3. Paranenud on botaanikaedade veebilehed, kuhu on lisatud interaktiivsed kaardid ning kust on juurde-pääs teaduslikele andmebaasidele.

4. Informatiivsed materjalid: stendid, voldi-kud ning teejuht-kaardid botaanikaaedade kü- lastajatele.

∞ Parandada teadusliku informatsiooni liikumist Eesti ja Läti botaanikaae-dade vahel.

∞ Arendada välja infovahen-did ja materjalid laiema avalik-kuse tarbeks.

Kasvuhooneon ehitis, kus on kindel soo- jus-ja niiskusrežiim ning kus kasvatatakse püsitai-mi. Botaanikaaedade kas-vuhoonetes kasvatatakse troopilisi ja lähistroopilisi taimi, samuti kaktusi ning teisi sukulente.

Rosaariumon roosiaed, kus kasvavad koos erinevad rooside lii-gid ning teisendid.

Arboreetum(ladinakeelne sõna) on puude ja põõsaste istan-dus, mis on rajatud kindlal eesmärgil ning konkreetse süsteemi järgi.

Taksonon süsteemne üksus, mis haarab enda alla liigid, alaliigid, vormid, hübriidid ning teisendid.

Dendraarium(kreekakeelne sõna) või siis dendroloogiline aed on puude ja põõsaste istan-dus, mis on rajatud kindlal eesmärgil ning konkreetse süsteemi järgi.

Alpinaariumon kunstlikult loodud ki-viktaimla, selleks et imitee-rida tingimusi, kus mägita-med kasvavad looduslikult.

Kirjastaja Läti Rahvuslik Botaanikaaed, Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Keskkonnaarengu Ühendus

Tekst A. Jakubovska, S. Tomsone, K. Lepik, K. Piirimäe, T. Puusepp, T. Puuorg, H. Tamm, I. Tamm

Fotograafid L. Delvera, A. Gaidis, T. Grīnbergs, I. Harkina, U. Piterāns, A. Svilāns, O. Abner, K. Kaur, K. Kirotar, J. Mettik, K. Mäeots, T. Puuorg, H. Tamm

Toimetaja A. Jakubovska

Kujundus “DeMini”

Trükitud “McĀbols poligrāfija”

Käesolev trükis on ettevalmistatud ja kirjastatud projekti “Nutikad botaanikaaiad“ raames, toetatuna Eesti – Läti Programmi poolt. 2013.