SELLES REUMAKIRJAS:

LK. 2 TEGEMISED- EPIKoja pidulik vastuvõtt- Kohila Reumaühingu kohtumine toimetaja Helle-Iris Michelsoniga- Luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koosta-mine

LK. 5 PERSOONILUGU- Dr Chris Pruunsild

LK. 7 TERVIS- Jäigastav lülisambapõletik- Viimased talverõõmud

1

ReumaKiriMärts 2013, nr 3 (29)

Tere, kallid lugejad!

Kevad on juba ukse ees ning ka Eesti Reumaliit valmis-tub seda kaunist aastaaega värskel meelel vastu võtma ning aina aktiivsemalt edasi toimetama. Ärge unustage aga, et kevadilmad on kavalalt petlikud ning mütsist-sallist niipea loobuda ei tasu!

ReumaKirja esimeses kevadises numbris toome tei-eni märtsikuu tegevusi, kajastades EPIKoja pidulikku vastuvõttu, Kohila Reumaühingu toimetusi ning Eesti Reumaliidu kohtumist Sotsiaalministeeriumiga. Tutvu-me süvitsi lastereumatoloogi Chris Pruunsillaga ning ammutame teadmisi jäigastavast lülisambapõletikust ning talverõõmudest.

Järgmises ReumaKirjas kajastame aga 22. märtsil toi-munud Taastusravi konverentsi, mida võib vägagi õn-nestunuks lugeda!

Ootan Teie ettepanekuid, arvamusi, kiitust, laitust, õn-nitlusi ning tervitusi meiliaadressil britt@reumaliit.ee või postiaadressil Toompuiestee 10, Tallinn 10137.Koos teeme ReumaKirja aina paremaks!

Mõnusat lugemist!

Tähelepanu!

Tahad reisi Helsingisse?Kui „Jah“, siis telli ReumaKiri, sest kõikide tellijate vahel loositakse välja reis kahele VikingLine´ga Helsingisse ja tagasi! Meil on väga hea meel, et hoiad käes ReumaKirja kolmandat numbrit. Kolm esimest kuud (jaanuar-märts) on ReumaKiri Teile tutvumiseks tasuta. Ala-tes aprillist saab ReumaKirja 1 euro eest otse koju kätte. ReumaKirja saab tellida telefoninumbril +372 53 435 501 või meiliaadressil tellimus@reumaliit.ee.

Britt LeppikReumaKirja toimetaja

Luupuse õe nõuande meiliaadress

Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus alustab uue teenuse pakkumisega – nimelt hakkab tööle luupuseõde Kiie Semidor, kes vastab erinevates variantides (e-post, personaalne silmast-silma nõustamine) kõikvõimalikele küsimustele ja mure-dele, mis luupusehaigel tekkida võivad.Kui vajad abi või nõuandeid, kirjuta!kiie.semidor@itk.ee

Swedbanki annetuskeskkond

Swedbank’i annetuskeskkonnas, milles osaleb nüüd ka Eesti Reumaliit, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted oma preemiapunkte meile annetada. Annetatud raha eest planeerime korraldada teabepäevi koolides terviseõpetuse tun-dides, et rääkida luu- ja liigesehaigustest jms. Soovijail on võimalik preemiapunktide eest soetada ERL võimlemisvihik koos kummilindiga! Võimlemisvihikus on välja toodud 20 praktilist harjutust, mida saab sooritada juuresoleva kummilin-diga. Harjutuste eesmärk on vähendada valu, säilitada ning parandada kudede elastsust, lihasjõudu ja liigesliikuvust.

2

TEGEMISED

EPIKoja pidulik vastuvõtt28.02.2013

MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda tähistas 28. veebruaril piduliku vastuvõtuga 20. tegevusaasta täitumist. Üritus toimus Meriton Grand Conference Hotellis.

„Eesti Puuetega Inimeste Koda on 1993. aastast ava-likes huvides järjepidevalt tegutsev vabaühendus, ol-les katuseorganisatsiooniks üle Eesti tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele. Aastal 2013 kuulub EPIKoja võrgustikku 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ja 30 puudespetsiifi list liitu. Kokku esin-dab koda 420 puuetega inimeste organisatsiooni, küm-nete tuhandete liikmetega. EPIKoda on oluline jõud ühiskonnas, millega peab otsuste langetamise juures arvestama. Tegemist on suure hulga inimestega, keda on vaja kaasata ja kuulata. Oleme oluline partner riigile, kohalikule omavalitsusele, teistele kolmanda sektori or-ganisatsioonidele ja välispartneritele töös puuetega ini-mestega,“ selgitas EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Sünnipäevale olid kutsutud EPIKoja liikmete esindajad, nende tegevusega pikaajaliselt seotud inimesed, valit-suse, Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad. Eesti Reumaliitu esindasid juhatuse liige Terje Karp ja tegevjuht Marek Jaakson. Avakõne pidas Monika Haukanõmm, sellele järgnesid terivtus- ja õnnitluskõ-ned külaliste poolt. Pidulikul vastuvõtul autasustati rin-namärgiga Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks oluli-semaid isikuid, kelle panus puuetega inimeste heaolu arendamisel ning puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse toetamisel väärib erilist tunnustust. Eesti Reu-maliidust sai sellise Ingrid Põldemaa, kes esindab

Eesti Noorte Reumaliitu. Üritus andis kõigile osalejatele meeldiva võimaluse suhelda teiste ühingute esindaja-tega.

Kohila Reumaühingu kohtumine toimetaja Helle-Iris Michelsoniga7.03.2013

Ilme Sõna Tartu Reumaühingu liige

Kohila Reumaühingu liikmed kogunesid päikese-lisel 7. märtsi pärastlõunal Kohila raamatukogu õdusasse kaminasaali oma korralisele igakuisele kokkusaamisele. Seekord oli külla kutsutud Tallin-nast tuntud frankofi il Helle-Iris Michelson.

Proua Michelson on aktiivne lasteraamatute tõlkija prantsuse keelest, on olnud aastakümnete pikkuse töötamise ajal Eesti Riiklikus Kirjastuses lugematute lasteraamatute toimetaja, viimasel aastakümnel aga kirjutanud ka ise mitu meenutusraamatut.

Kohtumist alustas ta ülevaatega oma sidemetest Kohi-laga, rääkides lapsepõlves veedetud suvedest Kohila lähistel ja enne sõda Kohilasse ostetud talust. Nüüd on Helle Michelsonil endise talu maadel kaunis jõekäärus uus palksuvila. Külaline rääkis huvitavaid seiku oma ülikooliaegsetest prantsuse keele õpingutest Leningra-dis, fantastilistest sidemetest kõigi aegade „Piiterlaste“ vahel ja igasugustest huvitavatest kohtumistest, soovi-tades selle kohta pikemalt lugeda oma mälestusteraa-matust.

Eriti huvitav oli kuulata külalise muljeid kohtumistest Prantsusmaa ja Belgia kolleegidega ning osavõtust iga-aastastest tõlkelaagritest vastavates kirjanike loome-majades, nende riikide looduskaunites kohtades. Kõik need mälestused on kirjas tema 2012. aasta novembris ilmunud raamatus „Prantsuse pasjanss“, mille tutvus-tamine oligi selle õhtu põhieesmärk. Kõik autori poolt kaasa võetud eksemplarid leidsid kiiresti endale omani-kud ja ostjaid oleks jätkunud veelgi.

On tähelepanuväärne, et vaatamata soliidsele eale pa-katab proua Michelson aktiivsusest ja elurõõmust. See on meile kõigile elavaks eeskujuks spordi ja kehalise aktiivsuse tähtsusest ka vanemas eas, on ta ju siiani edukas veteransportlane ujumises.

Kohila raamatukogu kollektiiv oli katnud laua, meid võõrustati imehea porgandikoogi, kohvi ja maitsva kuu-ma teega. Selle huvitava õhtuga jäime kõik rahule - nii meie reumaühingu liikmed, raamatukogu rahvas kui ka meie külaline Helle-Iris Michelson.

Reumaõe nõuandeliin

Tartu Ülikooli Kliinikumi reumaõde Anne Ööbik vastab Teie küsimustele ning annab nõu telefonil +372 7319 372 reedeti kell 8-10.

TEGEMISED on rubriik, kus Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson annab ülevaate sellest, mida täpselt tehti ja kellega ning kus kohtuti!

Pildil Marek Jaakson

3

Luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamine12.02.2013

12. märtsil toimus Sotsiaalministeeriumis Eesti Reumaliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel kohtumi-ne, kus arutati luu- ja liigesehaiguste riikliku strate-egia koostamise üle. Eesti Reumaliitu esindasid te-gevjuht Marek Jaakson ja juhatuse liige Terje Karp.

Kohtumise eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas on võimalik riiklikul tasemel luu- ja liigesehaiguste stra-teegia koostamine. Võttes aluseks asjaolu, et Rahvater-vise arengukavas on tähelepanu pööratud eelkõige sur-masid põhjustavatele haigustele, puudub praegu ühtne strateegia reumaatiliste haigete ravi kättesaadavuse, tööturul püsimise ja elukvaliteedi säilitamiseks.

Sotsiaalministeeriumi esindajad Ivi Normet (Sotsiaal-minsteeriumi tervisevaldkonna terviseala asekantsler), Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin ja Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht.

Ene Augasmägi arvasid, et strateegia koostamiseks on oluline luua töögrupp, kuhu võiksid kuuluda lisaks Eesti Reumaliidu esindajatele ka erialaseltside esindajad.

Pakuti välja, et kaasata võiks järgmiste erialade esinda-jad: reumatoloogia, taastusravi, töötervishoid, tööand-jad, Haigekassa.

Arvati, et meie tegevused tuleks lülitada hetkel ko-ostatava Rahvatervise Arengukava tegvuskavva. Te-gevuskavas on mitmeid valdkondi kuhu meie tegevused sobiksid (regionaal, liikumine, teavitus). Lepiti kokku, et moodustatakse tegevuskava töögrupp, kuhu oodatakse meie ettepanekuid osalejate kohta.

Tegevuskavas püstitatud eesmärkide saavutamise sisendiks on bioloogilise ravi kättesaadavus, töövõime- ja elukvaliteedi säilimine, teavitustöö, varajane diag-noosimine.

Müügiloa hoidja: G.L. Pharma GmbHSchlossplatz 1, A-8502 Lannach, AustriaTäiendav teave müügiloa hoidja esindajalt Eestis: Covalent OÜ, Pärnu mnt 102c, 11312 Tallinn

Ravimireklaam. Neuromultivit on käsimüügiravim. Näidustused: B-gurpi vitamiinide vaeguse vältimine ja ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähe-lepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

B1 Tiamiin 100mg + B6 püridoksiin 200mg + B12 tsüanokobalamiin 0,2mg

Ravimireklaam. Neuromultivit on käsimüügiravim. Näidustused: B-gurpi vitamiinide vaeguse vältimine ja ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähe-lepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

B1 Tiamiin 100mg + B6 püridoksiin 200mg + B12 tsüanokobalamiin 0,2mg

Milleks on B-kompleks vitamiini vaja? • asendamatud närvisüsteemi

normaalsel funktsioneerimisel• olulised organismi varustamisel • energiaga• osalevad rasvade ning valkude

ainevahetuses• vajalikud ajutegevuse ja mälu

talitluseks• punaste vererakkude ja veresoonte

normaalsel toimimisel • naha, juuste, simade ja maksa

tervise tagamisel B-grupi vitamiinid on vesilahustuvad ning võr-reldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed. Seetõttu peaks neid toiduga iga päev lisaks saama. B-grupi defitsiiti põhjustavad: • alkoholi, kohvi, koolajookide ja tee

pidev ja rohke tarbimine• suitsetamine• antibiootikumid, lahtistite

liigkasutamine• liigne maiustamine• väga valgurikka toidu tarbimine

Tunned väsimust, nõrkust, sul on unehäired, närvi-valud kimbutavad?

Üks tablett päevas B grupi vitamiinide vaeguse vältimiseks ja raviks

“Liigeshaige liikumisaabits” ja kummilint

”Liigeshaige liikumisaabitsat” ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reumaliidu kontorist. Sel-leks tuleb ühendust võtta elektronposti aadressi teel: reuma@reumaliit.ee või telefonitsi: 5343 5501. Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 3 eurot (+ saatekulud).

Viiruk – hinnaline raviomadustega vaik IdamaadestViiruk on Araabiamaades ja Indias kasvava viirukipuu (Boswellia) vaik. Viiruki saamiseks tehakse puukoor-de lõige ja piimjas vaik voolab välja. Õhu käes kuivab see kollakateks, punakateks või pruunikateks tera-kesteks, millest jahvatatakse viiru-kipulbrit. Uue Testamendi kohaselt kuulus viiruk nende hinnaliste andide hulka, mida kolm Idamaa tarka vastsündinud Jeesusele kinkisid. Ajalooürikutes mainitakse sageli viiruki raviomadusi. India ayurve-da meditsiin kasutas viirukit juba ammusest ajast erinevate põleti-kuliste haiguste raviks. Kuulsad antiikaja arstid Hippokrates, Ga-lenos ja Dioscorides hindasid vii-rukit kõrgelt ning kasutasid seda krooniliste liigesehaiguste, liigeste valulikkuse, liigesepõletiku ja reu-ma raviks.

Uuringud on tõestanud bosvellahapete toimet põletikulistele protsessideleKuni viimase ajani olid viiruki ra-viomadused unustusse jäänud ning enamus meie kaasaegsetest seostas viirukit ainult religiooni ja kirikuga.

Hiljuti läbiviidud uuringud tõesta-vad, et viirukipuu ekstraktis sisal-duvad bosvellhapped avaldavad pidurdavat toimet põletikulistele protsessidele. Nad blokeerivad kahjulike ainete – leukotrieenide – tootmist organismis. Leukotrieenid põhjustavad ja süvendavad krooni-lisi põletikke: liigesepõletikke, reu-maatilisi haigusi ja soolepõletikku.

Boswellia – leevendus loodusestBoswellia kapslid sisaldavad 100mg India viirukipuu ekstrakti, milles on rikkalikult põletikuvasta-seid bosvellhappeid. Boswellia tarvitamine võib vähen-dada põletikuvastaste ravimite vajadust ja koguseid. Looduslikul tootel ei ole kõrvaltoimeid.Kapsleid tuleb võtta üks kord päevas söögi ajal või pärast sööki koos vedelikuga. Boswelliat on soovitav kasutada pikema perioo-di vältel.

Liigesed teevad häda – abiks on Boswellia

Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, tel 7 338 080

Boswellia ehk viirukipuu vaigu suurepäraseid omadusi tundsid ja kasutasid iidsed ravitsejad juba tuhandeid aastaid tagasi. Uuemad uuringud näitavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped aitavad leevendada ja ära hoida põletikulisi haigusi.

Arstid soovitatavad Boswelliat:• liigesepõletike ja liigese-

valude all kannatajatele• reumaatiliste haiguste

põdejatele

Saadaval apteekides.

5

PERSOONILUGUSelles rubriigis tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mu-jalt maailmast.

Chris Pruunsild. Foto: Andres Lumi

Seekordses numbris tegime lähemat tut-vust tunnustatud Eesti arstiteadlase, pedi-aatri ja reumatoloog dr Chris Pruunsillaga, kes avas Tartus Chris Medical nime all art-riidi kliiniku.

Sündisin 1969. aastal Tartus bioloogiatudengite peres esimese lapsena. Arstiks õppima mineku otsuse te-gemisel olid minu eeskujudeks ja heas mõttes mõju-tajateks biokeemikust isa – praegune toitumisteadlane professor Mihkel Zilmer ning kadunud kardioloogist emapoolne vanaisa – professor Jaan Riiv. Keskkooli-neiuna tekkis mul suvisel koolivaheajal huvi „proovida haiglatööd“ ja vanaisa viis mind kokku infarktiravi osa-konna personaliga - kahel suvel olid minu esimesteks ametiteks toidujagaja ja sanitar. Need esimesed ko-gemused olid õpetlikud ning noorele neiule osakonna patsientuuri arvestades pisut isegi hirmutavad, samas kindlasti meditsiini vastu huvi ja aukartust tekitavad. Isaga eriala valikut arutades oli meil ühine arvamus, et kui valida meditsiin, siis sobiks mulle minu loomust ar-vestades enim töö lastega – seega jäigi valikuks pedi-aatria; teise võimalusena kaalusin algklasside õpetaja ametit. Astusin ülikooli 1987. aastal ja sel ajal õpetati arstiteaduskonnas lastehaigusi veel eraldi osakonnas, pärast minu kursust lõpetas pediaatria veel üks kursus, seejärel eraldi õpe lõpetati. Lõpetasin ülikooli 1993.a. ja läbisin aastase pediaatria internatuuri.

Internatuuri lõpukuudel oli mulle endale selge, et valin sisehaiguste valdkonna ja kuna Tartu Ülikooli lasteklii-nikul oli hetkel vaja reumatoloogi, siis oligi otsus tehtud. Iga eriala valik on „hüpe vette tundmatus kohas“ – algu-ses on alati raske ja võõras, kuid pühendudes hakkasin valitud alast üha rohkem huvituma ja seda armastama. Teadsin ette, et reumaatilised haiged on reeglina üsna rasked kroonilise põletikuga haiged, samuti ei olnud üheksakümnendate aastate teises pooles veel laster-eumatoloogilises praktikas laialdaselt kasutusel praegu rakendatav varane agressiivne baasravi, bioloogilisest ravist rääkimata. Oma õpingute ajast mäletan hulgilii-geshaaratusega lapsi, kellel olid moondunud ja jäi

Reumatoloog Chris Pruunsild gastunud liigesed – kauge tagajärg, milleni juveniilse idiopaatilise artriidi (JIA) raskemad vormid võivad viia.

Oma otsese õpetaja dr. Hille Liivamägi juhendamisel omandasin reumaatiliste haiguste diagnoosimise ja ravi alused, samuti liigespunktsioonide ja liigesesiseste süstide tehnika. Olen dr Liivamägile väga tänulik nii õpetamise kui igapäevatöös vajalike praktiliste nõuan-nete ja arutelude eest, mis toimusid juba kolleegidena teineteise kõrval töötades. Hakkasin JIA haigetega teg-elema ja liigesesüste tegema 1995. aastal.

Üle kümne aasta kulus doktoritöö valmimisele. Uurimi-stööga alustasin 1996. aastal, töö kaitsesin 2007, vahe-pealsesse perioodi jäi lastehaiguste residentuur. Olen üks vähestest, kes omandas lastearsti kutse n-ö kaks korda – nõukogudeaegse pärandina lastehaiguste in-ternatuuri ja Eesti Vabariigi aegse lastehaiguste resi-dentuuri läbimise teel.

Minu doktoriväitekiri oli teemal „Juveniilne idiopaa-tiline artriit Eesti lastel – epidemioloogilis-kliiniline uu-rimustöö“, juhendajateks emeriitprofessor Tiina Talvik ja hiljuti meie seast lahkunud Helsinki Ülikooli dotsent, lastereumatoloog Pirkko Pelkonen. Minu suurim lugupi-damine ja sügav tänutunne neile mind nende pikkade aastate jooksul toetamast, õpetamast ja innustamast. Doktoritöös avaldasin JIA haigestumuse ja levimuse näitajad 14 Eesti maakonnas aastatel 1998-2000. Kui sellel perioodil oli keskmine esmashaigestumus 21,7 saja tuhande kuni 16-aastase lapse kohta, siis praegu-seks on see näitaja kindlasti oluliselt tõusnud – viimasel viiel aastal on Eestis diagnoositud keskmiselt ligikaudu 200 uut juhtu aastas.

Edasises teadustöös on minu peamiseks huviorbii-diks JIA prognoos ja seda määravad tegurid – teatud kliinilised ja laboratoorsed näitajad, mille olemasolul või puudumisel võiks olla prognoosi „ennustav“ tähendus. Osa neist näitajatest on praegu kasutusel vaid teadu-stöödes, kuid võivad varsti olemas olla juba igapäeva-ses kliinilises praktikas. Olen sellealase uurimustöö juhendajaks doktorant Jaanika Ilissonile. 2012. aasta lõpus märgiti meie uurimustöö „Arterite struktuursed ja funktsionaalsed omadused ning ateroskleroosiga seo-tud biomarkerid esmaselt diagnoositud juveniilse idio-paatilise artriidi haigetel“ ära arstiteaduskonna preemia ja SA TÜ Kliinikumi teadusstipendiumiga. Osaleme ka mitmes rahvusvahelises teadustöös, teeme koostööd Rahvusvahelise Lastereumatoloogiliste Uuringute Or-ganisatsiooniga (PRINTO) ja Göteborgi Ülikooliga.

Olen kümme aastat olnud erialaseltside juhatuses (seit-se aastat Eesti Reumatoloogia Seltsi sekretär, kolm aastat samal ametikohal Eesti Lastearstide Seltsis) ja korraldanud mitmeid teaduskonverentse.

Lastereumatoloog tegeleb laste ja noortega kuni 19.

6

sünnipäevani. Juveniilne artriit on krooniline haigus, miskulgeb „tõusude ja mõõnadega“ – vaibeperioodide ja ägenemistega. Reeglina käivad JIA patsiendid vastuvõ-tul 3-4 korda aastas – need lapsed saavad kõik omal kombel tuttavaks ja omaks kõigi enda erinevate proble-emidega. Tihti on reumatoloog see, kellele usaldatakse liigeshädadele lisaks ka muud kaebused ja mured. Hai-guse teinekord väga visa ravile allumine või koguni al-lumatus on tõsine probleem, samas paranevad lapsed tihti kiiremini kui täiskasvanud, kellel on elu jooksul li-sandunud teisigi haigusi; agressiivse raviga on laste pu-hul sageli võimalik haigusprotsess kiiresti alla suruda, võimaldades lapsele normaalse kasvu ja arengu.

Lastereumatoloogi tööpäevad on pingelised. Reeglina tuleb tegeleda 10-13 haigega päevas – haiglas ravil ole-vad haiged, ambulatoorsed vastuvõtud, bioloogilise ravi infusioonid päevaravis, liigesesüstid. Lisaks tihedad kõnetunnid, mil 60 minuti jooksul tuleb iga 3-5 minuti järel lülituda ümber erineva lapse probleemidele ja võt-ta vastu otsuseid ning anda soovitusi. Ülikooli haiglas töötamine tähendab sellele kõigele lisaks veel semi-naride läbiviimist tudengitele, residentide juhendamist ja teadustöö tegemist. Tööd hõlbustaks oluliselt spetsi-aalse väljaõppe saanud reumaõe olemasolu, sellise õe väljakoolitamine on lähiajal ka plaanis.

Reumatoloogi töö ei ole kunagi rutiinne, kõik päevad on oma erinevate probleemidega erinevad. Kuigi haigused on rasked, sageli ägenevad, vahel raskesti ravile allu-vad, on see huvitav ja kiiresti arenev valdkond. Igal aas-tal lisandub uusi bioloogilisi ravimeid, võimalik on teha nende hulgast valikuid JIA alatüübist lähtuvalt.

2011. aastal sai minus küpseks mõnda aega mõttes ol-nud otsus teostada ennast erameditsiinis. Teatud hul-ka praktilisi kogemusi omades on see minu jaoks uus arenguetapp. Oma mõttele sain mitmekülgset tuge oma elukaaslaselt, kellel on aastatepikkune kogemus ette-võtjana ja kellega koos sai loodud laste artriidi kliinik nime all Chris Medical (www.lasteartriit.ee). Teeninda-me kuni 19-aastaseid lapsi ja noori. Kliiniku eesmärgiks on pakkuda kiiret esmast lastereumatoloogi konsul-tatsiooni võimalust. Juveniilne artriit tuleb ära tunda ja diagnoosida võimalikult vara.

Samaaegselt jätkan töötamist SA Tartu Ülikooli laste-kliinikus vanemarst-õppejõu ja teadurina. Vajadusel saan suunata haiglaravi või –uuringuid vajavad haiged haiglasse. Selline tööjaotus võimaldab aega paremini planeerida ja leida rohkem aega teadustööks.

Paraku ei ole laste artriidi kliinikul hetkel lepingut Eesti Haigekassaga. Vaatamata sellele, et erakliinik ja riiklik arstiabi süsteem on ülesehitatud erinevatel alustel, on nende eesmärk üks – patsientide võimalikult hea teenindamine ja ravi. Haigekassa tänane selgitus, et pediaatrilisi patsiente peaks rangelt teenindama ainult kolmanda etapi haiglate juures on tänapäevase med-itsiini arengu seisukohalt pärssiv, ehk isegi ebavõrdset konkurentsi tekitav. Erameditsiinis patsiendile pakutav

kiirem eriarstiabi saamise võimalus osutub patsiendile paraku kallimaks, kuna riiklik süsteem läbi haigekassa seda ei toeta. Omalt poolt teeme kõik, et seda olukorda muuta.

Oma suurimateks tööalasteks saavutusteks pean dok-torikraadi omandamist ja erakliiniku loomist.

Stressi maandamisest: olen kirglik kokkaja ja pidevalt uute maitseelamuste otsinguil. Teen ise kõike alates leiva küpsetamisest ja süldi keetmisest kuni tortide ja jäätise valmistamiseni. Möödunud sügisest hakkasin laulma segakooris, kuna üheks minu unistuseks on üle pikkade aastate osaleda laulupeol mitte pealtvaataja, vaid lauljana. Armastan ka teatris käia ja reisida.

Dr Chris Pruunsilda küsitles ReumaKirja toimetaja Britt Leppik

Taastusravi konverents22.03.2013

22. märtsil toimus Eesti Rahvusraama-tukogus Taastusravi konverents, millest võite täpsemalt lugeda juba järgmises numbris!

7

TERVISTerviserubriigis toome koos reumaõe Kersti Ossaare ja füsioterapeut Tuuliki Tulfi ga teieni tervisealaseid nõuandeid.

Jäigastav lülisambapõletik, Anküloseeriv spondülartriit, von Behterevi tõbi

Kersti Ossaar

Selle haiguse tüüpiline haige on noor mees, harvemi-ni naine, kes hakkab hommikupoole ööd üles ärkama seljavalu ning eriti just ristluuvalu tõttu. Hiljem on haa-ratud kogu lülisammas ja muud liigesed. Areneb liiku-vuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Selgroolülide vahele kasvavad luusillad, nii et selja liikuvus väheneb. Selg on nagu „pillirookepp“. Lõpptulemuseks võib olla küüru vajunud, täiesti jäik lülisammas. Tekib nn „palvetaja“ ke-haasend. Seljavalud on piinavad, kuid neid leevendab liikumine, võimlemine või mõni muu füüsiline tegevus. Üldsümptomitena esinevad halb enesetunne, pidev madal palavik, kaalulangus ja väsimus.

Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Oluline roll on geneetilistel teguritel. Üheks oluliseks tekkepõhjuseks peetakse spetsiifi lisi mikroorganisme, mis tekitavad põletikke (nt kopsu ja kuseteede põletikke). Osadel ini-mestel tekib võitluses põletikuga immuunsüsteemi viga, mistõttu hakkavad kahjustuma oma organismi koed, peamiselt liigespinnad ja kõõlused.

Kuna seljavalusid on inimestel tihti ja selle põhjused on erinevad, siis võib lülisambapõletiku diagnoosimine hilineda. Oluline on haiguse varajane diagnoosimine. Diagnoosi kinnitamiseks hinnatakse lülisamba liikuvust erinevas suunas, tehakse röntgenülesvõtteid ja otsitak-se põletikutunnuseid veres.

Ravi eesmärgiks on ära hoida valu ja põletik, ennetada ja vähendada lülisamba jäikuse ja moondumise teket. Oluline ja lausa kohustuslik on kehaline aktiivsus. Või-melda tuleb iga päev, ideaalis lausa kaks korda päe-vas. Selle haiguse puhul on vajalik kõik, mis puudutab taastusravi ning loomulikult tuleb ka haigel endal olla aktiivne.

Medikamentide vajalikkuse üle otsustab arst.

Viimased talverõõmud!

Tuuliki Tulf

Kevad on küll käes, kuid veel on võimalus minna välja ning nautida viimaseid talvemõnusid. Seekord juhingi tähelepanu vähem levinud tegevustele, mida lumisel ajal ette saab võtta.

Rõõm on tõdeda, et linnast välja sõites on mitmeski kohas näha poe või kultuurikeskuse ees soome kelke. Uuemate kelkudega saab hakkama ka päris paksus lu-mes, kuid kõige paremini libiseb ta siiski külma ilmaga ning jää peal. Tõukekelguga sõites on võimalik saada sarnane koormus suusatamise ning uisutamisega. Sõi-dul on kaks faasi - tõukamine ning seejärel libisemine. Trenni teeme jalgadele lükkamisel (ära unusta tõukejal-ga vahetada!) kehatüvele ning parandame ka tasakaalu ja vastupidavust. Lisaks on kelgusõit võrreldes suusa-tamise ja uisutamisega palju stabiilsem, mistõttu sobib see hästi eakamatele või erivajadustega inimestele. Enamikel kelgumudelitel on ees istekoht või käepärane korv. Iga huviline leiab kindlasti endale sobiva kelgu. Ta-sub ka uurida ega endal või naabril pole mõni kelk kuuri ununenud.

Samuti on tore ning kasulik minna väikesele jalutuskäi-gule metsa. Ühelt poolt on lumes sumpamine hea alaj-äsemete lihasjõudlusele ning südamele, teiselt poolt vajab see ka üllatavalt palju tasakaalu, et mitte pikali kukkuda. Et elu kergemaks teha, on nii mitmeski kohast võimalik laenutada räätsasid. Räätsadega kõndimine avaldab liigestele vähem koorumust kui kõndimine või jooksmine. Koormust on lihtne varieerida valides kel-legi teise kõnnitud rada või minnes oma teedpidi puh-tal lumel. See treenib koordinatsiooni, tasakaalu ning lihasjõudu ning kulutab rohkem kaloreid kui samas tem-pos suusatamine või jooksmine.

Kui soovite enam panna tööle ülakeha, siis on heaks treeninguks lumememmede ehitamine. Mida suurem, seda uhkem ning seda rohkem haarame kaasa ka õlavöödet. Memme keha kokku pannes peaksime vaid jälgima, et raskeid palle tõstes oleks meil selg sirge, naba sees, tõstmine käiks jalgade jõuga ning et me ei

8

KONTAKT

Eesti Reumaliit Toompuiestee 10, Tallinn 10137E-post: reuma@reumaliit.eeTel: +372 534 355 01Kodulehekülg: www.reumaliit.ee

Britt LeppikReumaKirja toimetajaE-post: britt@reumaliit.eeTel: +372 581 453 90

ReumaKirja tellimine:E-post: tellimus@reumaliit.eeTel: +372 53 435 501

Reklaami tellimine:Enid UdrasMeediakoordinaatorE-post: enid@reumaliit.ee

Kujundus: Enid UdrasTrükk: Must MunaTiraaž: 1000

Estonian Rheumatism Association

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS

Ülle Kullamaa (Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine) 06.03Anu Teske (Kohila Reumaühingu juhatuse liige) 08.03Ester Sõstova (Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu juhatuse liige) 31.03Marika Tammaru (Tartu Reumaühingu juhatuse esinaine) 29.04

unustaks pingutusel välja hingata. Väikestest pallidest võib teha lumemehe kõrvale püramiidi ning sinna sisse panna õhtul põlema õueküünla, pakkudes nii midagi ka silmale ja hingele. Kui meisterdamise ajal kükitame, siis treenime ka jalgu ning hiljem lumesõda pidades läheb ka koordinatsioon paremaks. Kuid peab jälgima, et kü-kitades ei läheks põlved varvastest ettepoole, sest see on liialt kurnav põlveliigesele.

Kõige lõpuks võib aga end ühel ilusal külmemal päeval pikali visata ning vaadata, kas lumeinglid ikka tulevad välja. Hea oleks proovida teha erinevas suuruses tii-badega tegelasi, mõned painutatud käte ja jalgadega, teised sirutatud. Kõige tähtsam on ju siiski ennast ning talve nautida.