JAANUAR 2014 0,60 EUROT · 2019. 1. 29. · JAANUAR 2014 0,60 EUROT JAANUAR 2014 0,60 EUROT Egas mägi varnast võtta pole.Egasmägi varnast võtta pole. Kuidas sõbrad tantsupeoks

JAANUAR 20140,60 EUROT

JAANUAR 20140,60 EUROT

Egas mägi varnast võtta pole.Egas mägi varnast võtta pole.

Kuidas sõbradtantsupeoks valmistuvad?

Solvi Kruus hüppas kergejõustiku juurestrahvatantsu

Mis või kes on Grundtvig?

2x5 pilku Gesekesele

Suvised reisijutud

Kuidas sõbradtantsupeoks valmistuvad?

Solvi Kruus hüppas kergejõustiku juurestrahvatantsu

Mis või kes on Grundtvig?

2x5 pilku Gesekesele

Suvised reisijutud

R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I

10(46)

Eesti vanasõna

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 2

SISUJUHTJU

HTKIR

I Aeg ja puudutusAeg ja puudutusInimeste loomisest peale on meilmõned vead avastatud. No tege-likult pakub jätkuvalt vaidlusteksainest seegi, kas oleme üldse loo-dud. Või arenesime ise.

Igatahes vead on juures. Üks neistsee, et praeguses hetkes elamine eikipu hästi välja tulema. Ikkaelatakse minevikus või tulevikus,muretsetakse ees ootavate tege-miste pärast või ollakse rahulole-matud sellega, mis juba tehtud.

Mida te külmal ajal kõige rohkemootate – ilmselt suve. Ja suvelelame kartuses, et kohe saab seeläbi ja ongi lumi maas.

Nüüd siis on see ajaga seotud teemainspireerinud ka tantsurahvast.Suvise tantsupeo teema seob endasaja ja puudutuse. Ilus. Mõtlema-panev. Kuid inimeste vead ei jätaneid ju ikka.

Praegu pabistame selle pärast, kassaame tantsupeole. Trenniõhtudvuhisevad mööda eesmärgi lähe-nemist oodates. Ja millalgi… on kasee möödas. Kuna te tegelikultteate, et aeg meiega nii teeb, siisärge laske. Nautige hetke ennast.Proove ja uuestitegemisi. Seda, kuimõni lootusetu sammukombi-natsioon lõpuks õnnestub. Seda, kuiei peagi enam ühtäkki sammudelemõtlema, vaid saab juba t a n t s i da. Puudutage seda aega. Ja laskeajal ennast puudutada.

Kristiina

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

A isiklikustja ühisest ning

J 14suvel.

jakirja fotod Leigaritearhiivist internetist.

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste jaoks.

ärgmine ajakiri ilmub 20 . aasta

Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile [email protected]

Esikaane foto: Kristiina Tamberg

U U D I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

M E I E S Õ B R A D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

P E R S O O N I L U G U - S O LV I K R U U S . . . . . . 6

Ü K S K Ü S I M U S . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 2

M I S V Õ I K E S O N G R U N D T V I G ? . . . . . 1 5

TEEME ISE SÜDAMETEGA PAELA . . . . .17

2 X 5 P I L K U G E S E K E S E L E . . . . . . . . 1 8

HULL IDEE VIIS MACCHU PICCHULE ....20

LE IGAR ID MORDVAMAAL . . . . . . . . . . . . . . . 24

K R O O N I K A . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 6

FOTOKROONIKA .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27

K O O M I K S . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 9

PASTLALAUREAADID JA TEISED TUBLID .....30

LEHEKÜLG 3

Jaan Sommer saiväärika autasu

UU

DIS

ED Eesti Rahvatantsu ja RahvamuusikaSelts tunnustas oma 25. juubelilepühendatud pidulikul vastuvõtul aastaparimad tegijaid. Pikaajalise panuseeest rahvamuusikasse sai tunnustuse kaLeigarite kauaaegne pillimees JaanSommer. Palju õnne!

Sille Kapper kaitsesdoktorikraadi

12. detsembril kaitses Sille KapperTLÜ Eesti Humanitaarinstituudisedukalt oma doktoritööd pealkirjaga„Muutuv pärimustants:kontseptsioonid ja realisatsioonidEestis 2008–2013“.

Töö juhendaja oli Tallinna Ülikoolivanemteadur Marju Kõivupuu jaoponendid Eesti Kirjandusmuuseumivanemteadur Ingrid Rüütel ja TartuÜlikooli Viljandi Kultuuriakadeemiadirektor Anzori Barkalaja.

Doktoritööd saab lugeda TallinnaÜlikooli akadeemilise raamatukogurepositooriumis internetis.

Leigarid on uhked Sille üle!

Küsitlus tunnistastantsupeotraditsiooni

tugevustOktoobris esitletud SaarPolli ula-

tusliku rahvaküsitluse tulemused näi-tasid, et laulu- ja tantsupeo traditsioonEestis on väga tugev ja elujõuline.

Üle tuhande vastaja hõlmanuduuringust selgus, et absoluutne enamus -96% küsitletutest-, pidas pidu olulisekssündmuseks. 84% vastajatest (noortest79%) leidis, et laulu- ja tantsupidu on jajääb eestlaste identiteedi väljenduseks.

Küsitlus näitas, et peaaegu pool eestirahvast (49%) vanuses 15-74 aastat onoma elu jooksul laulu- ja tantsupidudelvähemalt korra osalenud laulja, tantsija,koori- või tantsujuhi või korraldajana.Kaks kolmandikku küsitletutest onpidudele vähemalt kord elus väljakulpubliku hulgas kaasa elanud, 85% onjälginud pidude tele- või raadio-ülekandeid.


TSG c-rühm alustastegevust

Leigaritega seotud rühmadevõrgustik täienes uue liikme võrra – selsügisel alustas Helen Laglejuhendamisel harjutamist Tallinna SaksaGümnaasiumi c-rühm.

„Käisime TSG-s klassides lasteletantsupeost rääkimas. 12. klassiskuulsime, et terve rühm noori tantsijaidon ripakil ja tahavad tantsupeoleminna,“ meenutab Helen. „Nii tuligimulle esimesse trenni kohale 9 tüdrukutja 7 poissi. Ühtlasi selgus, et kaks aastatmittetantsimist on teinud oma töö jatantsusammud vajavad ikka kõvalihvimist. Sellega me nüüd ka aktiivselttegeleme, lisaks tantsupeo tantsudeõppimisele.“

Nüüdseks on rühmas kaheksa paarija mõned tüdrukud peale selle.

Tantsupeole püüdleb6 Leigarite

rühma

Leigaritestpüüdleb 2014. aastatantsupeole kaksB-rühma, kaks D-rühma(põhirühmast jaürgleigaritest), naisrühm ja c-rühm.19. tantsupidu nimetusega„Puudutus“ toimub 4.-6. juulil.


LEHEKÜLG 4

Toimetus päris Leigaritesõberrühmade käest,

mis võtteid nemadkasutavad, et ennast

tantsupeovormisaada.

Mall Järvela,Tarvanpää kunstiline juht:

Tarvanpääl on sel korral tantsupeoleminemas seitse rühma, millest minajuhendan viit. Õpetamisel on 17 tantsu,nii et vahel läheb kõik peas sassi.Tantsijad juba teavad, et kui ma olenpaar korda ütelnud, mis jalaga tuleb

alustada, siis rohkem ei tasu küsida -võin kurjustama hakata!

Ega hooaeg tavalisest väga ei erine,ikka on üks jõhker tantsude õppimineja puhastamine. Eks õpetajale teebikka rõõmu, kui tantsijad saavad isearu, et trennist puududes kannatabkogu ülejäänud rühm.


LEHEKÜLG 5

Kristiina Kapper,Leesikate kunstiline juht:

Leesikad valmistuvad peole minemaviie rühmaga kolmes rühmaliigis. Tõsiküll, kaks koosseisu - 5.-6. klassi rühmja C-rühma teine koosseis - onpoolikud, kuid rõhume põhimõttele"väike, aga tubli" ja loodame peolepääsedes leida endale ka teise poole.

2. klassi rühma ja 3. klassi rühmatundides kulub kaks kolmandikku ajasttantsuharjutustele ja ligi üks kolmandikvaimsele valmistumisele - mis seetantsupidu ikkagi on. Siin aitab paljukaasa laste kevadine kogemus Leigaritelasterühmade juubelilt "Sõmeraltsõrmikule". Ettekujutuse sellest, midatantsupidu ja tantsupeo proovid endastkujutavad, said lapsed küll.

C-rühmade treeningus on toimunudlausa paar põhimõttelist muutust:trennid toimuvad nüüd kolmel korralnädalas, 2 tundi. Tavapärasesoojenduse ja tantsutehnilisteharjutustega diagonaalil on trenniesimeses pooles liitunud klassika ehkballetisektsioon. Plié, tendu, jeté, portde bras, sauté - peale selle, et oskameneid termineid korrektselt hääldada,oleme kursis, kuidas neid vähemaltteoreetiliselt peaks sooritama.

Uue meetodina proovin sellel aastal C-rühmaga esimest korda eneseanalüüsivideo abil. Mõned nädalad tagasivõtsime linti kõik oma harjutused jatantsukombinatsioonid ning hiljemanalüüsisime neid - kas telg onpööreldes paigas, kas käed on sirutatudpäriselt sinna, kuhu õpetaja palus jm.

Mõnusat trennihooaja jätku jakohtumiseni, Leigarid! Kas siis Kalevistaadionil või muuseumimurul!

PERS

OO

NIL

UG

URAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 6

INTERVJUU: KRISTIINA TAMBERGFOTOD: SOLVI KRUUS ERAKOGU

„Käis mats jamaaühendus ningolingi peast leigar,“muigab endinekergejõustiku-treener SolviKruus. Pärast sedaseika ripub ta kapis10 komplektirahvarõivaid ningpäevi täidavadbeebirühm,algklasside rühm,naisrühm jarahvalaulud.


LEHEKÜLG 7

Kuidas Sa Leigaritesse sattusid?

Praegu on nii, et Sina tantsid edasi,aga lapsed enam mitte. Kas tead,miks nad loobusid?

Mis rühmades Sa kaasa teed?

Minu noorem poeg Hans-Jürgen käisLiivaku lasteaias, kus Leigarite lauljaIngrid (Kallas – toim) oli kasvataja.Nad tegid seal oma rühmas paljufolkloori. Hiljem läks poeg Leigaritelasteaia rühma ning talle hakkas vägameeldima. Kui tehti lapsevanematelepromo-esinemine – esinesid Kati jaIvar ja Aasad – olin suuresvaimustuses! Sellest, kuidas nadomavahel suhtlesid ja kui vahva seetants oli!Edasi läks nii, et Jürgen hakkasvabaõhumuuseumis esinemas käima,käisime kogu aeg teda viimas-toomas,ja sügisel läksime meiegi koos mehegatrenni. See oli 1999. aasta sügisel.

Koolid, erinevad tegemised, lihtsalton nii läinud. Võib-olla pole ka õigetrühma olnud, siduvat traditsioonienam ei tekkinud.Vanem poeg Kalle (23) käis aasta-kaks, Jürgen (21) loobus, kui hakkasmuusikakeskkoolis käima, Aike (16)käis tantsimas vaid väiksena. Kesteab, võib-olla mingil ajal tulebtantsusoov tagasi.

Naisterühmas tantsin ise, beebirühmaja algklasside rühma juhendan. Niipalju kui saab, üritan ka laulurühmasosaleda.Kõige selle juurde käib veel hästi suurrahvarõivahuvi. Püüan igal pool kaasarääkida, et meie riietus oleks ilus ja

autentne. Äsja käis näiteks naisrühmakostüümi mõtlemine tantsupeoks.Enne Leigareid olin rahvarõivaste ja -tantsu teemal ikka täiesti „valgeleht“. Ja siis käis mats ja

maaühendus, nagu ma armastanütelda, olin üle pea Leigaritetegemistes sees. Olen olnudkaugushüppaja, sealt tuleb seeväljend.

Olen tegelenud kaugushüppega,muude kergejõustiku aladega samuti.Hariduselt olen kergejõustikutreenerja enne laste sündi töötasingikergejõustikutreenerina. Eksbeebirühm ja lastega tegelemine ongitulnud sellelt baasilt.

Kergejõustiklased on kõik pigempuised mu meelest, varbasirutust jmpole vaja. Varem ei olnud ma kunagitantsinud.Kui asi hakkas huvitama, läksinkaheaastasesse rahvatantsujuhtidekooli, lõpetasin selle koos Margeti jaTriinuga (Marget Indov ja Triin Aas –

Räägi sellest kaugushüppe-teemastlähemalt.

Kui lihtne või raske on kergejõustikujuurest rahvatantsu juurde tulla?

Beebirühm alustastegevust lihtsalt

seepärast, et meieoma tantsijatel oli

palju lapsi.


LEHEKÜLG 8

nautige seda kõike,mis te teete. Kaasaarvatud Leigareid.Tundke sellest rõõmu!

Solvi soovitus:


LEHEKÜLG 9

toim) 2004. aastal.Alles pärast sain teada, et ka mu emaon kunagi rahvatantsujuhiks õppinud,kuid hiljem õppis juristiks jategutsema hakkas sellel alal. Midagion „veres“ järelikult. Usun sellesse,et mis on ette nähtud, tuleb mingilajal ikka välja.

Olen kunagi neid kokku lugenud… vist10 komplekti koos kaapotkleitidega.Eks nad on omavahelkombineeritavad, detailidega saabvarieerida.Huvi algas Hiiumaa rõivastest, neid onmul viis komplekti.Rahvaroivad.folkart.ee veebilehel onHiiumaa rõivastena näha enamikusminu riided.Ma ei ole Hiiumaalt pärit, aga kutsunennast hingelt hiidlaseks. Mu ema läks23 aastat tagasi sinna prokurörikstööle. Nagu sinna sattusin, kohe olitunne, et Hiiumaa on minu koht.

Sellist teadlikku järelkasvukasvatamist ma ei tunneta… Kannanedasi seda, mis mulle endale meeldib– pärimus, juured, kuidas asjadvanasti olid.Beebirühm alustas tegevust lihtsaltseepärast, et meie oma tantsijatel olipalju lapsi. Tegelesin niikuiniibeebikooliga ning siis tekkis mõte, etvõiks Leigarite beebirühma teha.

Mitu komplekti rahvarõivaid Sa oledendale meisterdanud?

Kas tunnetad seda kui suurtvastutust, et Leigarite järelkasvsirgub Sinu käe all?

Kas beebidele jääb rahvatantsust

midagi külge ka?Eks kõik käib ikka läbi lapsevanema –kui vanem on folkloori sees, siis jääblapsele ka külge.Praeguses beebirühmas on osad

Idamaine tants annab tohutultpalju, õpetab oma kehatunnetamist, ütleb Solvi.


LEHEKÜLG 10

vanemad Leigaritest, osadväljastpoolt. On olnud isegi selliseidaastaid, kus ükski lapsevanem pole isetantsija, aga praegu käivad ikkagipigem need, kes ise on kuskil tantsugategelenud.

Igal sügisel mõtlen, et see on viimaneaasta. Ikka raske on tegeleda mitmerühmaga oma põhitöö kõrvalt – 40tundi õpetajatööd on mu põhitegevusigal nädalal. Aga ju siis pakub seehingeliselt nii palju, et kahju on ärajätta.Igasuguseid asju juhtub, kasvõi

Kuidas Sa oma aega jaotad, et jõudanii õpetada kui ise tantsida kui muudelu ka elada?

isikliku elu plaanis – aga tunnen, et eisaa loobuda ikkagi, rahvarõivad jatants on sedavõrd olulised.Leigarid on sellepärast ka toredad, etsaad rõivad selga panna jamuuseumisse tantsima minna, kuiseda tahad ja repertuaari oskad.Mujal rühmades on nii, et kui paarilistpole, esineda ei saa. Leigariksolemine on väga mõnus olemine!

Praegu on jah muu tantsuga paus,pole jõudnud trenni. Muide, paljud,kes idamaise tantsu rühmas käivad, onrahvatantsu taustaga. Sama seltskond.

Oled proovinud muid asju ka,kõhutantsu näiteks. Kas see nii paljuei meeldinud?

Enamusel neil pole enam paarilistolnud ning siis on tuldud kõhutantsujuurde.Idamaine tants annab tohutult palju,õpetab oma keha tunnetamist. Jaülakeha treenib rohkem kui eestirahvatants.Kehaline tegevus on minus nii tugevaltsees, et ilma ei saa. Aga kui rohiläheb roheliseks, siis lähen hoopispeenraid tegema.

Tahtsin alati saada linnast välja jaelukohavahetus andis mulle vägapalju. Elan nüüd Uuesalu külas, see on8 kilomeetrit Järvelt. Sain looduselelähemale, võin astuda kodu uksestotse välja muru peale. Tunnen, etolen palju rahulikumaks jäänud.Läksin kord ühele tuttavale sinnakantikülla, seisin lummatuna ja küsisin, kassee koht on tõesti olemas? Kolisinkolm aastat tagasi. Algul õnnestus seemaja üürida, hiljem ära osta. Asjadlihtsalt juhtuvad mingil ajal,arvatavasti nad ootavad sind.

Nüüd on elud-trennid küll väga laiali,aga eks ikka suhtlen. Kellega olenjäänud suhtlema, nendega suhtlen.Aasade pere elab mulle suhteliseltlähedal, kutsume üksteist ikkanaabriteks.Eks Leigarites on olnud igasuguseidaegu ja inimesed põimuvad-lõimuvadomavahel. Praegu on hea õhustik

Juba mõned aastad olen kuulnudSind rääkimas, kuidas rajad pärisoma kodu Tallinnast välja. Kas oleduue koduga rahul?

Kui palju Sa Leigarite inimestegavabal ajal suhtled?

Asjad lihtsalt juhtuvadmingil ajal, arvatavasti

nad ootavad sind.


LEHEKÜLG 11

Eelmisel suvel tuli pärastesinemist vabaõhumuuseumis ükseestlasest tõlk mu juurde javahendas hispaania keeltkõnelenud tõmmu naise küsimust,kust ta saaks samasugused rõivadnagu mul seljas. Kandsin tolpäeval Emmaste rõivaid. Naineütles, et talle meeldivad needväga ja ta soovib just selliseid.Pidin siis selgitama, et need onainulaadsed, mu enda tehtudkomplekt.

Naine küsis siis, kui palju seemaksaks, et ma need ära müüksin.Mul polnud mingit kavatsust endarõivaid müüma hakata… aga oma5-10 minutit kauplesid nadminuga. Peast jõudis läbi käiamitu naljakat mõtet. Kuidas maneed esinemisest higised rõivadnüüd talle annan? Kuidasmuuseumist ise ära saan, kas taannab mulle oma riided asemele?Kaup jäi muidugi tegemata, sedapolnud mul plaaniski.

Riided või raha?LUGU elust:LUGU elust:

seltsis mu meelest.

Leigarid on juba 45 aastat vana selts,ennast õigustanud. Ma ei oskaksmidagi muuta. Olen positiivneinimene, mulle meeldib stabiilsus.Oluline on, et ikka leiduks neid, kesrühma edasi veaksid. Hingega.

See on tants, mäng, suhtlemine.Suhtlemine läbi tantsu. See on vägavahva minu jaoks.

Kui saaksid Leigarites midagi muuta,siis mida?

Mis või kes Leigarid Sinu meelest on?

Luban tantsijate peale karjudaning hoida trennis õhkkonda, kusisegi kergem neelatus onkuuldav lärm. Loomulikult lubanka valusaid liigeseid ja lihaseidning hirmu tantsijatesilmadesse. Luban tantsijaidkutsuda ebameeldivatehüüdnimedega, mis hävitakskiirelt inimese loomulikupsühholoogilise kaitse ningannaks tantsija vaimse jafüüsilise kohalolu puhtaltõpetaja valdusesse. Nii saamerühmadesse täpselt ühtemoodiliikujad ning mõtlejad –individualistide jaoks tantsupeolkohta ei ole!


LEHEKÜLG 12

?ÜKS

KÜSI

MU

SÜ

KSKÜ

SIM

US KUIDAS AITAD

KAASA, ETLEIGARID

KINDLASTITANTSUPEOLE

PÄÄSEKSID?

SINAKUIDAS AITAD

KAASA, ETLEIGARID

KINDLASTITANTSUPEOLE

PÄÄSEKSID?

SINA

Rauno Zubko, treener:


LEHEKÜLG 13

Mari Kendla, B1 rühma tantsija:

Ma ei planeeri endale trennipäevadeks muidüritusi. Kui tulen trenni, siis katsun ka mõttegakohal olla, sest eriti hilisemas trennis ei pruugivaim füüsisega kaasas käia. Selline olukord on agajuhendajale väga kurnav. Võib-olla ontantsusammu perfektsusest olulisemgi emotsioon,siis proovin ka seda välja näidata.

Helen Lagle, B1 rühma tantsijaja C rühma juhendaja:

Tiina Leemets, naisrühmatantsija:

Selleks, et leigarite B1 ja C rühm kindlalttantsupeole pääseksid, osalen igas trennis. Juhul,kui mingil põhjusel ei õnnestu trenni minna, õpin jaharjutan tantse kodus. Kui mingil põhjusel eiõnnestu mul C-rühma trenni läbi viia, leian endaleasendaja ja innustan noori ka kodutööd tegema.

Usun, et lootus sureb viimasena. Püüan korralikult ja mõttega trenniskäia, rühmakaaslased annavad selleks suurepärast eeskuju. Õpinprintsessi kombel jooksma, ehkki erinevalt Raunost pole ma ühtkiparimais aastates printsessi jooksmas näinud. Järgmiseks on kavasõmblusoskused mängu panna. Kui veel mõnikord tantsu käiguskimbutavast mälunõtrusest jagu saaks...

Kadi Tamkõrv, B2 rühma tantsija:

Mina aitan kaasa sellega, et püüan trennis käies hoolsaltkõik meelde jätta ja kaasa teha. Olen paindlik ja valmistantsima just seda kohta või seal koosseisus, kustreenerid soovivad. Isiklikus plaanis aitan kaasa toitumisejälgimisega, et vaim oleks värske ning energiat palju. Noja uus hobi on mul teleka asemel Youtube´ist tantsupeoõppevideote vaatamine.


LEHEKÜLG 14

Hindrek Haarde, D rühma tantsija:

Püüan mina, püüan mina püüdlikumalt

tantsiskleda kaunimalta

hoida rühti sirgemalta

mokka maassa vaiksemalta

aga vahel tants on keeruline, sestap:

püüan mina, püüan...

ÜKS

KÜSI

MU

SÜ

KSKÜ

SIM

US


LEHEKÜLG 15

Sille Kapper kergitab saladuselooripaljude leigarite jaoks tundmatultsõnapaarilt Grundtvigi projekt.

Asi sai alguse sellest, et Leigaritegavaremgi sõbralikke suhteid pidanud Lätifolklooriansambel Dandari kutsus meidosalema pärimustantsu ja -muusikaõpikoostöö projektis, mida pidirahastama Euroopa Liidutäiskasvanuhariduse programmGrundtvig. Taotluse ettevalmistamissekaasati teisigi traditsioonilise tantsu jamuusika õpetamisega tegelejaidRootsist, Türgist, Leedust ja Poolast.Ühisprojekti põhieesmärgiks saivõimaluste loomine pärimustantsijateja -muusikute elavateks kohtumisteks.Taotlus oli edukas ja 2012. aastal paniAlar meie seltsi nimel lepingule käealla. Helle-Mai lubas silma peal hoidaprojekti raamatupidamisel ja Sillesisupoolel.

Jaanuaris Riias toimunud projektiavakoosolekul lepiti kokku ajakava, mis

Aktiivne kogemustevahetamine

Piotr Zgorzelski õpituba - populaarne ja haarav.

-


LEHEKÜLG 16

tähendas kohtumisi suvel Malungisning sügisel Kaunases ja Varssavis.Projektikohtumiste põhisisuks onüksteiselt õppimine. Õpetaja-edasiandja roll tuleb siin võtta katantsijail, kes sellega varem vägaharjunud ei ole. Muuseumis esinenudleigarid osakavad küll turistetantsitada, aga huviliste toetamineõpitoas on teistsugune ülesanne. Uutlaadi õppimis- ja õpetamiskogemusedaitavad paremini mõista nii iseennastkui teisi, näha, et rohkem kui „õiget“ja „valet“, on traditsioonides janende edasi(k)andmise viisides lihtsalterinevusi. Aga ka sarnasusi.

Kohtumiste formaadiks on kujunenud„päeval õpime – õhtul pidu“ (ja/võikontsert), mis ei olepärimustantsufestivalide maastikulkuigi uus kontseptsioon, Eesti jaoksseni siiski vähetuntud. Kaunases olidõpitoad tööpäeval ja võib-ollaseetõttu osales vaid väike hulksüvahuvilisi. Varssavis algas esimene -läti õpituba - laupäeva hommikul kell9 ja kohale tuli mitukümmendõppijat. Päeva jooksul tuli rahvastaina juurde ning eesti labajala japolkamasurka õppijaid olietnograafiamuuseumi suur saal

tihedalt täis.

Piotr Zgorzelski sissejuhatus poolatantsude pöörlemistehnikasse juhtistähelepanu sarnasustele eestitantsude tüüpilise vahetussammuliseliikumisega. Mõned Piotri nipid ongijuba ka Eestis kasutusel, sest ta jagasneid Maarja Nuudi korraldatudTantsuLaboris 2012. Lätlasedtutvustasid nii septembris Leedus kuinovembris Poolas lisaks tantsudeleoma treeningsüsteemi, mis sarnanebeesti lavarahvatantsijatekehakoolitusele. Võib-olla just selletõttu paistavad Dandari tantsijadteiste seas silma nii kehahoiu jakoordinatsiooni kui ruumis jatantsudes orienteerumisega. Minujaoks oli üllatus, et Dandari ei osaleLäti tantsupeo protsessis. Mitmesmuus osas on nad Leigarite analoog –erinevatest vanuserühmadest, eripiirkondade-ajastute repertuaarist jakompromissitust elava muusikakasutamisest suvise„turistiteenindamiseni“.

Seni on Grundtvigi projekt aidanudõpikoostöö kohtumistel osaledaväikesel hulgal leigaritel, aga jubaKristjan Toropi sünniaastapäeval 5.märtsil ja Sabatantsufestivalil 1.-3.mail saavad külaliste õpetustest osakõik soovijad otse Tallinnas.Jälgi reklaami ja osale kindlasti! Sest

Erinevused jasarnasused

oma silm (kõrv, jalg jm) on kuningas,

ükski kogemus ei jookse mööda külgi

maha ja silmaring ei saa iial liiga lai.

Dandari treeningtund, kus Helle-Maipüüab teha kõike täpselt "läti moodi".


LEHEKÜLG 17

Südametega paelameisterdamine Õpetus

KristiHaardelt.

Lähemalt saab lugeda Lüüli Kiige raamatust "17 kirrivat paela" (2011)

Südametega paela põimiti Kihnus vööotstesse, Muhus kasutati sedapõllepaelana. Seda on tarvitatud ka sukapaelana ja kördiaugu sidumiseks.

1. Paela tegemiseks on vaja 4 ühte värvi (siin võtame punase) ja 2 teist värvi(meil valge) lõnga.2. Tee lõngade ühte otsa sõlm ja kinnita millegi külge, et saaksid lõngadpingule tõmmata. Hea on näiteks sõbra kätte anda.3. Jaga lõngad nii, et kummagi käe jaoks on 2 punast lõnga ja 1 valge lõng.Järjestus olgu nii, et valget värvi lõng jääb punaste keskele.4. Alusta punumist. Selleks rista kõigepealt valged lõngad - parema käe valgeläheb vasaku käe sisemiseks ja vasaku käe valge läheb parema käe sisemisekslõngaks.5. Seejärel vii parema käe välimine punane lõng teise punase alt ja valgelõnga pealt vasakusse kätte.6. Järgmiseks tee sama vasaku käe punasega: vii välimine lõng punase alt javalge pealt paremasse kätte.7. Nüüd rista jälle valged lõngad.8. Korda punkte 5,6,7 niikaua, kuni pael on valmis.9. Lõpeta sõlmega.

Lõngade arvu võib mitmekordistada, siis saad paksema paela. Sellisel juhul loeõpetust nii, et üks lõng tähendab mitut ühte värvi lõnga.

Lõngade mõõtmisel arvesta paela soovitud pikkusele juurde veel umbeskolmandik kuni pool pikkusest – see on punumiskadu.

VÄIKEVIHJE


LEHEKÜLG 18

Tarmo Tiisler,Gesekese-veteran

1

4

Minu age group nii Eesti kui Saksa poolt onmuutunud keskealiseks ja rahumeelseks. Turvalisustja stabiilsust harrastavaks. Möllu justkui ei olnudki

(või ei sattunud mina kohal olema?). Päeva lõppedesmindi laiali, või kui mindigi „Hugosse“, siis sealgi oldivait ja vagusi (või tundus mulle nii?). Ma võin veelmõista, et minuvanuste ealiste iseärasuste tõttu peabkinii olema. MIKS NOOREM PÕLVKOND NÕNDATAGASIHOIDLIK OLI, SELLEST EI SAA MA SIIAMAANI ARU.

Ma kohtasin Gesekeses venelasi. Purjus venelasi.Olin kuulnud, et neid on. Paar aastat tagasi olinisegi eemalt näinud. Kui viimasel õhtul üks neist

„Hugo“ ees lällama tuli, lausa norima kippus ja Erkkiselle peale üle keskmise ärritus, tundsin ma, et miskiGesekese kuvandi juures sai uue tähenduse.

Külm oli, rsk. Ma ei mäleta, et mul oleks Gesekeseskunagi külm olnud. Alatine probleem on olnudpäevane rohke plusskraad, nüüd muudkui sadas ja

sadas ja nii ei saanudki ma oma naisega õhtuti või öötiGesekese peal jalutamas käia. Alati oleme seda teinud,seekord...nuuks, saatsin ta vaid kiirkäigul koju.

Hugot oli vähe. Või tundus mulle nii? Vanastijustkui veetsime rohkem õhtuid tema juures. Mulletundub, et selle paari korra pealt uued tulijad

õiget Hugo-tunnet ei saanudki. Eks esimeses punktiskäsitletud ealised iseärasused mängivad oma osa, agasakslaste poolt oli ikka mõningane planeerimisviga ka.Või on see lihtsalt keskealise meesterahva virisemine?

See oli minu Best Geseke ever, naine arvas, ettemal ka. Põhjendada ei oska, kuigi ajakirjaniku jateadlasena me ju peaks. Äkki polegi vaja? Järgmise

mineku ajal oleme kindlasti kambas, aga see eraldiautode ja lennukitega minek ei kõlba ikka kuhugi! Kuigiseekord olin ise üks esimesi, kes teatas, et koostabendale eriprogrammi. Järgmisel korral oleme - enda-vanuseid pean silmas -veel vanemad ja veel hallimad javeel laisemad, aga minna tuleb. Nii lihtsalt on.

2

3

5


LEHEKÜLG 19

Gesekese-veteran Tarmo Tiisler ja juunior Mait Peekma kirjeldavad, misolid viis neile enam meelde jäänud hetke mais 2013 toimunudkülaskäigust meie Saksa sõprade juurde.

Mait Peekma,Gesekese-juunior

1

4

Minul oli oma võõrustaja üle ainult hea meel. Ta oli otsekohene ning alativalmis teoks tegema seda, millest teised vaid lobisesid. Töötas muudetegevuste kõrvalt zumbatreenerina. Kui vaja, siis viis treeningu läbi kasvõi

sõitvas bussis. Või kui varahommikuses kõrtsiseltskonnasleiti, et midagi rasvast oleks väga mokka mööda, siis jubapoole tunni pärast olime pliidi ees ja koksasime munepannile. Tõsi, keegi pole perfektne, nii ka tema -festivalivälisel ajal oli ta nimelt taimetoitlane ningõllepelgaja. Siiski, nagu ta ka ise kinnitas, festivali ajalannab ta endast alati parima ja piirangud ei kehti.

Gesekesse läksime ja tulime ühe jutiga, vaid lühikesi teeäärseidpeatuseid tehes. Sattus niiviisi, et sain enamuse oma rooli tagaviibitud ajast sõita just Saksamaal. Meie punane buss võttis

kerge taganttuule oludes mäest alla liikudes sisse lausa 145 km/h.See oli ütlemata vahva tunne. Kui vaid meie idülli poleks seganudRS6-d (võimsaim seeriatootmises olev Audi) ja teised saksapereautod, kes meist vahel kuni 100 km/h kiiremini mööda„lendasid“. Üheks väheseks piiranguks sealsetel teedel onõppesõidu suurim lubatud kiirus 160 km/h. Minu võõrustaja,muide, olevat saanud pidevalt sõiduõpetaja käest selleületamise eest pragada.

Saabumisõhtul muljetasin ka sakslastele ülivõrdes nendekiirteedest. Millegipärast jäid kõik äkki vakka ja vaatasidmulle kohkunult otsa. Pärast mõlemapoolseid selgitusi sain

aru, et kasutasin sõna Autobahn (kiirtee) asemel sõna Bahn(raudtee). Sakslased oma Saksa Raudteest väga heal arvamusel eiole, sest too olevat kole ebatäpne ning ikka ja jälle jäävat rongmõne minuti hiljaks.

Üks võõrustajatest oli vabatahtlik päästja, kes, kuuldes, etka meie seltskonnas leidub selle töö esindajaid, korraldasmeile oma komandos ekskursiooni. Esimese asjana näidati

neli aastat vana redelautot, mis kohaliku meeskonna meelest olijuba moraalselt vananenud ja ootas väljavahetamist. Eestis pole manii kaasaegset autot veel näinud. Siiski, meile seda kaasa ei antud, linnaisadnimelt otsustasid hoopis auto moderniseerimist finantseerida ja seda veelmõned aastat arvel hoida.

Kui muuseumikava meestetantsude esitajate emotsioonid piirduvadenamasti hingeldamisega, siis publiku naispere särab alati elevusest.Saksamaal nägin, et see on siiski kõigest õrn vari sellele õhinale, mis

valitses siis, kui esitamisele tulid saksapärased pärast-kuuendat-õlutmeestetantsud. Saksa naised ei oota kõrtsust tulevaid mehi kojutaignarulliga - nad teavad, et nende mehed on juba piisavalt kolki saanud…

2

3

5


LEHEKÜLG 20

HULL IDEE VIISMACHU PICCHULEAugustikuisest teekonnast Peruu festivalile, sõna otseses mõtteshingetuks võtnud kõrgmäestikust ning kohisevatest ookeanilainetestkirjutabAnneli Leming.

Soov Lõuna-Ameerikat näha olimul juba pikemat aega ning kui selleaasta alguses tuli Leigaritelefestivalikutse Peruusse, ei olnud enammingit kõhklust! Teadsin, et Peruusasub üks nn uutest maailmaimedest -Machu Picchu ehk iidse inkade linnavaremed.

Pilk kaardile näitas, et festivalilinnTrujillo asub pealinnast Limast ligi 600km ekvaatori poole Vaikse ookeaniääres, aga Machu Picchu Limasthoopis ligi 1000 km Lõunanaba pooleAndide mäestikus. Seega ei mingitvõimalust festivali ajal sinna minna,vaid tuleb ise organiseerida. Pärastkiiret küsitlust selgus, et 19festivalihuvilist tahtsid samuti MachuPicchu reisi kaasa teha! Alles nüüdsain aru, millise supi sisse olemesattunud – kõik piletid ja hotellidtuleb organiseerida mitte vaid endale,vaid 19 inimesele! Aga alla ka eiandnud ja kõik sai organiseeritud.Lend Peruusse marsruudil Tallinn-Helsingi- New York-Lima-Cusco oli pikkja väsitav, kestes kokku ligi 31 tundi.Cusco linn asub Andide mäestikus3400 m kõrgusel merepinnast.Aklimatiseerumiseks meil aega eiolnud, mis tähendas, et tuli arvestadaka kõrgmäestikutõve võimalusega. Niioligi. Mõnel väljendus see peavaluga,

KÕIK

mõnel hingamisraskuste ja nõrkusega,mõnel oksendamise janinaverejooksuga, mis kokkuvõttesaga ei takistanud enamikul teha kohesamal päeval väike trip Pisaci turuleja vallutada järgmisel päeval MachuPicchu. ehk Pilvede linnehitati samanimelise mäe tippuinkade impeeriumi poolt 15. sajandil.Otsetõlkes tähendab see vana mäge.

Machu Picchu

Hispaaniakeelsel avatseremoonialsai Alar trupijuhina medali kaela.


LEHEKÜLG 21

Jahmatav Machu Piccu jamaaliline Cusco

Linna teeb eriliseks selle asukohtja suursugusus. Inkad hülgasid linnapeale suurt rõugeepideemiat jahispaanlaste pealetungi. Machu Picchujäi „kadunuks" kolmeks sajandiks,kuni ta 1911. aastal taasavastati.Kuna sinna ei vii ühtegi maanteed, siistuleb sõita kas rongiga või minnajalgsi, võttes ette 4-päevase inkaderaja. Meie valik oli rong, mis sõitiskõrgete maaliliste mägede vahel orus,piki Urubamba jõge. Machu Picchuasub küllaltki väikesel alal, misvõimaldab inkade linna tähtsamaidvaatamisväärsusi - Päikesetemplit,kuninglikku mausoleumi, püha Plazamonoliitseid pühamuid, saladuslikulttahutud Intihuatana kivi - näha poolepäevaga. Vaade inkade linnaümbritsevatele mäetippudele onlummav, erakordne ja võimas,sõnades raske kirjeldada.

Meil vedas ka ilmaga, terve päevapaistis päike ja sooja oli 25 kraadi,mis ei ole sel aastaajal tavapärane.Kui päike loojus, oli kohe tunda, etasume kõrgmäestikus, sesttemperatuur langes ruttu +2 kraadini,mis sundis ostma endale laamavillastmütse ja kampsuneid. (Need on tõestipehmed ja soojad ning vajalikud kameie kliimas).

Cusco linn ise on armas jaeksootiline, kohtasime seal päris paljuinkade järeltulijaid, kes kandsidrahvuslikke riideid ja peakatteid.Omapärane oli seegi, et Cuscossesaabumisel pakuti juba lennujaamaskuivatatud kokapuu lehti ja nendestvalmistatud teed. Kokateed tarbisimeja kokalehti nätsutasime sealoldud ajajooksul päris ohtralt, sest väidetavaltaitavat need leevendadakõrgmäestiku põhjustatud vaevusi.Igal juhul kuulub Cusco nüüd mulemmiklinnade hulka!

Inkade linn Machu Piccu peidab endas saladusi ja ükskõikseks ei jäta.


LEHEKÜLG 22

Mägedest alla ja surfi-paradiisi

Cuscost lendasime tagasi Limasse,kus ootasime ära Amsterdamistsaabuva lennu ja meie jõuk täienespillimehe Tarmo võrra. Enne lenduTrujillosse oli meil paar tundi aega jaselle sisustasime lennujaama baarispillimängu ja lauluga Eestitaasiseseisvumise aastapäevatähistades.

Meiega koos lendas Trujillosse kaPanama rühm, koos saime sealseslennujaamas ka pikalt vastuvõtjaid jabussi oodata, enne kui keset öödviimaks hotelli jõudsime. Siit algasmeie reisi ametlik festivali-osa.Järgmised 7 ööd-päeva elasimeTrujillo lähedal Lõuna-Ameerikalainelaudurite paradiisis nimegaHuanchaco. Meie hotell paiknes Vaikseookeani rannikust ainult paari sammukaugusel, seega saime igal päevalvisuaalselt nautida vägevaidookeanilaineid. Mõned julgemadproovisid neid ka füüsiliselt ja 4kanget meest (Tiit, Heikki, Aivar jaMeelis) otsustasid testida, mis tunneon lauaga laineharjasid püüda. Selleksoli vaja esmalt läbida tunniajaneõppus kuival maal. Heikki sai endaleõppustelt „kaasa“ murtud nina japaar päeva hiljem ookeanivärvigammast inspireeritud sini-rohelised kaunistused silmade ümber(aga kogu see ilu on tänaseks õnneksainult mälestus).Selles kuurortlinnakeses leidsimebaari, mille nimetasime „valgetediivanite kõrtsiks“, kus leigar on nüüdpüsikunde staatuses. Seal oli vabadelõhtutel mõnus proovida kohalikkukultuskokteili Pisco sour´t (Pisco

brandit saab ainult Peruust ja Tsiilist)ja nautida võrratut ookenivaadet.Seal pidasime ka Tiina sünnipäeva jalõpuõhtut. Igatahes jätsimebaariomanikele leigaritest kustumatumälestuse, sest mitte keegi ennemeid ei olevat seal mänginud viiulitja lõõtsa ning laulnudennastunustavalt Eesti laule.

Otse loomulikult tegimepühendunult kaasa kafestivaliprogrammis. Osalejad rühmadolid peamiselt Ladina-Ameerikaregioonist: Boliivia, Brasiilia, Ekvador,Kuuba, Mehhiko, Panama, Tsiili jaPeruu ise. Lisaks veel Filipiinid,Kanada, Slovakkia, Belgia välis-peruulased. Ja Eesti.

Meeldejääv oli festivali rongkäikläbi Trujillo ajaloolise keskuse, mislõppes peaväljakul suurejooneliseavatseremooniaga. Linnapeaautasustas kõiki osavõtvaid rühmimedaliga ja hiigelsuure nahkkaantesdiplomiga. Kõik puhtas hispaania

Esinejad Ladina-Ameerikastja … Eestist

Nelivaprat leigar-surfarit

võtavad asendit sisse.


LEHEKÜLG 23

keeles. Rongkäigus saime rohkem kuiüks kord tantsida Ruhnu süidi algust,sest see oli ainus muusika, millekorraldajad meie saadetud plaadiltmängima said. Pärast umbes 10.ndatRuhnu süiti palusime saateauto DJ-lttungivalt muid lugusid ja saimegiviimaks ingliska, kirburaputuse, polka,reinlenderi. Kuna ilm oli ilus japäikesepaisteline, siis oli tänavateääres palju pealtvaatajaid. Tunne oliisamaaliselt vägev!

Festivali põhiprogramm viidi läbikohalikus spordihallis, millel kõlavnimi Gran Chimu Coliseom (muide1982.aastal toimusid sealmaailmameistrivõistlused naistevõrkpallis). Selles spordipalees olimeie peamiseks tegevuseks omaesinemisjärje ootamine meileriietusruumiks eraldatud meeste WCskoos Tsiili ja Brasiilia rühmaga (meilläks isegi hästi, sest oli ka rühmi, kespidid kõik need ootetunnid veetmakõledas koridoris).

Mulle jätsid kõige sümpaatsemamulje rühmad Kanadast, Brasiiliast,Ekvadorist ja Panamast, sest nadsobisid kontseptsioonilt kõige rohkemfolkloorifestivalile. Festivalitippsündmuseks paistis olevat festivalimissi valimine, sest juba mitu nädalatenne festivali paluti saata meie rühmamissi nimi, vanus ja strateegilisednäitajad. Kuna vaatamata üleskutselekeegi ise missiks hakata ei soovinud,siis valis reisijuht Alar selleks blondiHeleni. Vist panime täppi, sest Helentõi ära festivali I printsessi tiili!Missiks sai Filipiinide kaunitar ja II

Festival spordihallis jaooteaeg WCs

printsessiks Panama proua. Kõik oli kapoliitiliselt korrektne - missitiitleidjagus mitmesse maailmajakku.

Pärast festivali tutvustati meileveel Chan Chani linna varemeid, misoli rajatud enne inkade perioodichimu ja moche tsivilisatsioonidepoolt. Lõpuks veetsime poolteistpäeva Limas Peruu pealinnavaatamisväärsusi avastades.

Kirsiks tordil – laenates Sirjeväljendit – oli võimalus veetatagasilennul mõned tunnid NewYorgis. Jalutasime Mannhattanil,kuulsal 5ndal Avenüül, Broadwayl,Time Squaril, Central Parkis.

Kui lõpuks 29. augusti keskpäevalTallinnas maandusime ning Kersti jaAivar meile kiluvõileibadega vastutulid, oli hea tunne toreda reisipärast. Erakordne oli seegi, et meiekümnest lennust ei hilinenud mitteükski!

Peruuse läheks aga tagasi, sesthoolimata kõikidest hoiatustest eijuhtunud seal meiega midagikriminaalset ja nägemata jäid veelNazca joonistused, Titicaca järv,Amazonas ja palju muud.

Kohalikud uudistasideksootilisi leigareid

huviga.


LEHEKÜLG 24

Assaransk*

LeigaridMordvamaalehk

Leigarite septembristoimunud reisist Mord-vamaale, mis sisaldasmeeldejäävat rongi-sõitu, esinemisi, kul-tuuriväärtusi ja äraüt-lemata mõnusatseltskonda, kirjutabEve Telpt.

Imeline vastuvõttvärske leiva-soolagakülmas ja tuules.

Algus sellele reisile sai pandud jubapisut varem. Festivaliga "Soome-ugritransiit: hõimukohtumised" puutusidLeigarid esmakordselt kokku 2012. aastasügisel, mil väike seltskond käisKomimaal eestlasi ja meie rahvakultuuritutvustamas. Tänu tolleleülesastumisele saabuski kutse osaledaMordvamaa pealinnas Saranskis toimuvalfestivali lõppkontserdil.

Kuigi algul oli minna-soovijaid väheja festivalil osalemine küsimärgi all,kogunes lõpuks kokku 15 reisihuvilist:tantsijad Anneli, Eve, Ingrid, Kersti,Kristiina, Triin, Tuuli, Aivar, Alar, Heikki,Peeter ja Tõnu, sel korral laulja rollisolev Kristi ning pillidel Elina ja Laura(viimane on veel Leigarite poolt

„kodustamata“).24. septembril kogunesime Tallinnalennujaamas ja asusime teele– esmaltlennukiga Moskva külje alla, sealtkiirrongiga linna, metrooga ühestvaksalist teise ja vastu õhtut istusimeSaranskisse viiva rongi peale. Rongisõitja kupeevagunid on kindlasti ühedmärksõnad, mis reisi kauaks meenutamajäävad.

Järgmiseks varahommikuks jõudsimekohale ja kui arvestada, et suur osameist ei olnud rongis (eriti) maganud,siis on päris üllatav, kui vapralt me pikapäeva vastu pidasime. Vastuvõtjadnimelt olid päeva tihedalt ära

Kloostris ja tervisevetel


LEHEKÜLG 25

sisustanud, sinna mahtusid esinemisedkahes koolis, Mordva rahvakultuurimuuseumi külastamine,linnaekskursioon ning kohtuminekohaliku ansambli Mordens liikmetega.Ülejärgmisel päeval toimus väljasõitRuzajevka rajooni, kus esmalt käisimeParaskevo-Voznesenski nunnakloostris jasealsete pühade allikate juures.Vapramad, kes külma vett ei peljanud,on nüüd kindlasti varasemast tervemad.Seejärel liitusid meiega kaks teistkollektiivi (udmurdid ja mokšad),kellega koos külastasime StarajaTerizmorga külas asuvat mokšarahvakultuurikeskust. Kuna sealneesinemine ja hõimukohtumised kestsidoodatust kauem ning me ei jõudnudalgselt kavas olnud balletietendusele,siis saime õhtul omapäi Saranskituudistada.

27.september möödus galakontserditähe all. Kohe hommikul suundusimeproovi, kus harjutasime enda kavakõrval kontserdi finaali tarbeks kaühislaulu saatel lehvitamist. Kunaesinejaid oli palju, sai iga grupp õhtuselkontserdil esineda umbes 10 minutit.Hiljem toimus pidulik õhtusöök koosetnodiskoga (esinejaks meile jubatuttav Mordens). Paralleelselt saalistoimuva „ametliku“ diskoga keerutatihoogsalt jalga ka söögilaudade vahel jakoridorides. Tegemist oli toreda õhtuga,kus sai tutvust teha ka teiste festivalilosalejatega.

Järgmisel hommikul istusimetaaskord bussi, et sõita umbes 200 kmkaugusele Temnikovi rajooni.Üllatusmoment saabus rajooni piirilejõudes, kus meid ootas politseieskort.Nende valvsa pilgu all käisime tutvumasSanaksarski mungakloostri ja Temnikovis

Lihvitud lehvitaminegalakontserdil

asuva ajaloomuuseumiga. Kultuurimajastoimunud esinemisest jäävad ennekõikemeelde kontserdile eelnenud lookaslauad (kaetud isetehtud küpsetiste,hoidiste jm hõrgutistega) ning kontserdiüldine meeleolu koos venekeelsetekõnede ja luulekavadega. Saranskissetagasi jõudes tuli kiirelt asjad pakkidaja rongile suunduda.

Pärast meeleolukat öist rongisõitujõudsime pühapäeva, 29.septembrihommikuks Moskvasse. Mõned meistotsustasid paari vaba tundi kasutadaPunase väljaku külastamiseks, mõnedaga tegid endale mõnusa äraolemisemetroojaama lähistel kohvikus. Seejäreljärgnes juba tuttav tee lennujaama jasealt kiire õhusõit Tallinna. Enne laialiminekut tegime lennujaamas lõpuringija nii mõnedki meist tõdesid, et reis oliliiga kiiresti läbi saanud.

Minu jaoks oli Mordvamaal käikkolmas reis koos Leigaritega. Võrreldeseelmisel suvel toimunud Soome-Eestitantsupeoga Tamperes ja kevadisereisiga Gesekesse oli see kindlastiteistsugune. Lisaks mitmele uueletuttavale sain lugude kaudu natukenuusutada ka seda, mis on varem olnud,kus on käidud ja mida tehtud.Assaransk, toredad reisikaaslased!

Kloostris tervisevetel.

*tegemist on omalaadse tervitushüüuga,millega sel reisil käinud üksteist siianitervitama kipuvad. Sisaldab viidetpealinnale Saranskile.


LEHEKÜLG 26KR

OO

NIK

AEsinemised märtsist detsembrini 2013

3. märts ja 17. märts –

18. märts –

28. aprill –

25. mai –

26. mai –

26. mai – 1. juuni -

9. juuni –

14. juuni –

23. juuni –

6. – 7. juuli –

21. juuli –

21.-25. august –

5.-6. september –

25. – 28. september –

18. oktoober –

19. oktoober –

7. november –

23. november –

29. detsember –

vabaõhumuuseumis toimusid lastehommikud, kusesinesid Leigarite beebid ja lasteaiarühmad, algklassi ja põhikooli lapsed

põhikoolirühm esines Märjamaa tantsulaagri lõppkontserdil

lasterühmad tähistasid oma 25. juubelit sisetantsupeoga „SõmeraltSõrmikule“ Kalevi spordihallis

selle aasta esimene korraline esinemine vabaõhumuuseumis Sassi-Jaanil

ürgleigarid tantsisid seltskonnatantse Nõmme kultuurikeskusevabaõhuetendusel „Von Glehni unistus“

Leigarid võtsid osa Saksamaal Gesekeses toimunudrahvusvahelisest festivalist Jugendfestwoche Wewelsburg

ürgleigarid võtsid osa eestirootslaste laulupeost Haapsalus

Leigarid tantsisid Pakri pulmatantse Kadriorus puude istutamisel

pikk jaaniõhtu vabaõhumuuseumis. Leigarid tantsisid, laulsid,mängisid pilli ja tantsutasid, nii palju kui jaksasid

folkloorifestival Baltica 2013: Leigarid esitasid polkamasurkasidSalme Kultuurikeskuses ja Hiiumaa kava, Ingeri kadrilli, kiigelaule ning Lääne-Eesti tantse vabaõhumuuseumis, ürgleigarid tegid Rannarootsi kava muuseumisPulga talus

esinemine „Ava lava“ Põhja-Eesti päeval Raekoja platsis

Leigarid Festidanza festivalil Peruus: kontserdid, rongkäik,igasugune muu niisama ilus olemine ja suhtlemine

esinemised Leedus Kaunases Grundtvigi projekti raames

Leigarid astusid üles Mordvas toimunud festivalilFinnougorski Tranzit

Härjad korraldasid hooaja lõpupeo. Jagati pastlaid, meenutatisuviseid reise ja tunti ennast hästi. Loodetavasti kõik tundsid ennast hästi.

B1 ja D rühm astusid üles Paides Salme Valgemäe 100.Sünniaastapäevale pühendatud kontserdil

laulurühm lasi häältel kõlada Tallinnas Mardilaadal

eesti tantsu õpituba Poolas Varssavi etnograafiamuuseumis

juba traditsiooniks saanud tants ja trall Tallinnas Raekojaplatsil jõuluturul

FOTO

KRO

ON

IKA

LEHEKÜLG 27

Talgud


Vabaõhu-muuseumis

Hooaja lõpupidu

Härgade

party

LEHEKÜLG 28


Reis Taiwani toimus 11.-26. augustil,grupis oli 22 liiget - enamasti Leesikad,aga ka kuus Leigarit: Hedvig Haarde,Kaarel Kõivupuu, Kristel Küünarpuu,Kristina Sorgus, Kristiina Kapper jaTuuli Keerberg.

Kõivupuul on kama! – Eesti

õhtu koos Eesti toitudega

festivalikülas. Taiwanisja taifuuni ootus

Muidugi sarnased, õde-venda ju! Krissu ja Jusshiina tantsu tunnis.

Tantsud

Rahvaste sõprus – Tai-Eesti 2:2

Ilusad hiina poisid.

Ilusad eesti tüdrukud...

Lähemalt saab muljeidlugeda reisiblogisthttp://leesikadtaiwanis.blogspot.com/


JÄRGNEB

SAJAJALGNE10

IKKA, SOOVISINTULJAKU RÜHTI,

POLKA VASTU-PIDAVUST,

VARBA-SIRUTUST

JA...

KAS SINUL ONJÕULUVANALE

KIRI JUBASAADETUD?

NO SIISMA SOOVIN

KÕIKIDENENDE OMADUS-TEGA PAARILIST!

SOOVIDAVÕIB JU KÕIKE!

Aasta lõpus istusid Sajajalgne ja Kirjak kamina ees ja jõid jõulujooki.

KASSELLISEID

ASJU SAAB KASOOVID?

MINDSIIS?

TEGELIKULT MULKÄIVAD AINULT

PÄKAPIKUD!

1. oktoobrist 2012 kuni30. septembrini 2013 kestnudesinemishooajal oli Leigaritel

170 esinemist. Leigaritenime all esines kokku

249 inimest.

Pastlalaureaadidja

teised tublidPõhirühma poisidALAR LEMING 99HEIKKI PUHK 94

MEELIS JÄRVPÕLD 75TANEL JAANIMÄE 65

TIIT PAPPEL 60AIVAR MÄE 57

VILJAR HIIENÕMM 37MAREK LAANELA 37HINDREK HAARDE 35

PRIIT LAUG 34TARMO RASMANN 32

MÄRT KOSK 26LAUR KÕIV 23

KASPAR KAUR 22MAIT PEEKMA 22

TÕNU AAS 19INDREK TAMKÕRV 19

JAAN TAMMIK 19RAUL OLLO 16

HEIKO PIISKOPPEL 16LAURI LAGLE 15

IVAR TRUUMURE 12KUNNAR PAAVO 11

ANDRES KULLASTE 7JUHAN BERNADT 4HEIGO KENDLA 4HENRIK SLET 3

PAUL MILIŠNIKOV 2MARGUS KAMLAT 1MARKO SEPSIVART 1

PRIIT SUTT 1

Põhirühma tüdrukudANNELI LEMING 80

HELLE-MAI PAPPEL 63ELO RASMANN 58KADRI KARIN 57KERSTI MÄE 55

KRISTI HAARDE 52TUULI KEERBERG 52MARGIT JUNDAS 49SILVIA KUKEPUU 49KARMEN KISEL 47

KRISTIINA TAMBERG 47KÄTHLIN LINDSTRÖM 45

RUTA ROOPERE 38MARIS LAANELA 36KRISTA RUUSE 36NELE NÄREP 34EVE TELPT 33

KATI LEPIND 31TRIIN AAS 28

TIINA LEEMETS 28SIRJE KALJULA 23ÜLLE RAUDSEPP 23

MARE VALTIN 23AIRE VESKIMÄE 23

MONIKA VÄLLING 23MARIS PAJO 22

KRISTA JAAMUL 21INGRID SIEBERK 21KADI TAMKÕRV 21GERLI JAHIMAA 17

MERIKE MÄNNISALU 16MARIANNA SAAR 14REENA UUSMETS 13

MARINA RAJA 12MARIS SIRKEL 11

TIINA-KAI VÜRST 10KADRI TONKA 9URVE KOLDE 8MARIKA OJA 6

MARI KENDLA 5MERLE NISU 4KAI SLET 4

KAITEL POOBUS 3PIRET VISNAPUU-BERNADT 3

VIRGE KURIS 2AGNES PRITS 2

EVELIN SELVET 2

PillimehedLINDA NEBIERIDZE 59

JAAN SOMMER 53HINDREK KUKK 47

KAAREL KÕIVUPUU 42RAIVO MÄNNIK 42

MIHKEL KUUSLER 26ELINA AASA 20

MERIKE MARLI 13URMAS SOOSALU 13KAAREL POGGA 11TARMO NOORMAA 7

LAURA KARP 5KRISTINA LAHE 5MARTIN TORP 5

VEIKO KIVI 3

Ürgleigarid - mehedPEETER SIHVRE 6

RAIMO JÄÄR 5KARL KULLERKUPP 5

AARE PÕLDMA 5ELMO HALJASTE 4

ANDRES HARUOJA 4HEINAR KUKK 4

MEHIS KULLERKUPP 4TÕNU RUUS 4

Juhendajad

Leigarid-TSGpõhikooli tüdrukud

TUULI TIIVEL 12

Leigarid-TSGpõhikooli poisidSIIM TIIVEL 12

SIRJE JÕELEHT 2KALEV JÄRVELA 15

EDE-MALL JÜRIADO 5GEORG JÜRIADO 5SILLE KAPPER 109SOLVI KRUUS 19HELEN LAGLE 29ILLIKA LÕHMUS 2RAUNO ZUBKO 8

KATRIN VILLEMS 7KRISTEL KÜÜNARPUU 6

CAROLIN JUNDAS 4MERILI KÄRK 4

SIGRID SAAGPAKK 3

MARTIN ARUS 3

Ürgleigarid - naisedINGRID MEISTER 13MARE HARUOJA 5

SILVI TULP 5KAI ALAMAA 4

MAIE TARMA-KIBIN 4MAIRE PAISTE 3EHA SAAREP 3

MARE SOOSÕRV 3TERJE KUUSIK 2

KAI TASUJA 2KRISTA KRUUSIMAA 1

SIRJE MÄNNIK 1

Vanema lasteaiarühmapoisid

Vanema lasteaiarühmatüdrukud

KAILI LINDSTRÖM 15

Noorema lasteaiarühmapoisid

Noorema lasteaiarühmatüdrukud

Algklasside rühmKELIAN LINNAS 20

MATTHIAS MÄNNIKOV 2ERIK KALA 1

LAUR NURMOJA 1

HERTA LAUG 13HANNA KRISTIINA HIIENÕMM 12

KRISTEL JAHIMAA 2LIISA MARIE KAARES 2

ANNABEL KAASIK 2MIA KAASIK 2

KADRI LIINA ORASMÄE 2NORA LUISA VALDNA 2

EMILI ARUSTE 1LISETT ELLERMAA 1

LIISBET HIIS 1MERILIN HIIS 1

MIA MAI LAISAAR 1IIRIS NURMOJA 1GERDA NÄREP 1

ANNE-MARI PAPPEL 1ELLINOR LISETTE ROOSTE 1

CAROLINA STAMM 1REGINA STAMM 1

JOONAS MERI 1KASPAR TOLLI 1

KIRSI KILUSK 1GRETE NÄREP 1

KERTU JAHIMAA 3EVELIN TANIS 3

BERIT JOHANNA ÜLPER 3BIRGIT ÜLPER 3MARI JÄRVE 2MONA RUNGI 2

KATARIINA TAMMEMÄGI 2HELEN-TRIIN VANAKÜLA 2

LIIS KAUPMEES 1

Beebirühma poisidROBIN RASMANN 28

Beebirühma tüdrukud

Lihtliikmed - poisidTARMO TIISLER 16

Lihtliikmed - tüdrukudKATARIINA NELLI TIISLER 38

HENDRIK LAUG 9KAIT EINLA 2

JAAN KALLASMAA 2JOHANNES KALLASMAA 2

MIRKO REINHOLD 2ENRI LUSTUS 1MEELIS MERI 1

MARTA MÜÜRSEPP 2

ERKKI LAUR 14VILLEM AAS 6

HERBERT GUSTAV HAARDE 6HANS MIHKEL HAARDE 4

KAAREL KÕIVUPUU 3TAAVI TRUUMURE 1

MARI TIISLER 36HELENA SORGUS 26HEDVIG HAARDE 20

KRISTIINA KAPPER 17KRISTINA SORGUS 16

MALL JÄRVELA 15KAILI LAUR 15

PILLE HEINSAR 11IRIS JÄRV 7HELLI AAS 5

MARENA EVART 1MARGET INDOV 1

MARLEEN KEDARS 1SIGRID KUUSE 1ELIISE KÕRE 1

MAARIT PAPPEL 1LEAANIKA PARRA 1

Külalisesinejad - poisidJÜRGEN TIISLER 15

Külalisesinejad - tüdrukudURSULA ALLVEE 19

JOONAS PRAKS 8ERIK HEIKI VEELMAA 6

KARL-JOHANNES KALMA 6TAURI EINBERG 6PÄRTEL VAHTRA 5

RENEE ZIRK 4LAURI MILLER 3

LAUR OSKAR PEETSALU 3JANEK TIMMAS 3OTT VELMET 2HENDRI KASK 2

KAAREL POGGA 1MARTIN ARRO 1

MELARI VAINOLA 1MARTIN VAHTRA 1

MEELIS STEINBERG 1SIIM SANDER SAAR 1RÜNNO TAMMELA 1

ARTUR RAIK 1RICHARD LAIDVEE 1MADIS MÄEKALLE 1

KRIS ÕISPUU 1MIHKEL TOOMEL 1

KATI SIHVRE 16JOHANNA NISU 7JOHANNA RÄHN 5JAANA LINDMETS 4

IRIS VILU 4KAROLIN RIIPS 4

CARO KRISTIINE KALLAS 3ANNELI KRIPSAAR 3MAARIT PAPPEL 3ANNI JAKOBSON 3

MARGARET KARTUSOV 3EVA-LIISA TEHVER 3

ANN-SOPHIE SARAPUU 3INGER TOOMINGAS 3

SOFIA MARGARET SAAR 3KADRI-LIIS LUBJA 3GERTRUD LUKAS 3MIA MARTA RUUS 2

LIIS SÄDE 1LIISA KUNSING 1KAROLA MITT 1

TAMILLA SINANI 1

LauljadURVE KOLDE 53

INGRID KALLAS 38MARIKA OJA 12

KRISTI HAARDE 2MARIANNA SAAR 2MARGIT JUNDAS 1TIINA LEEMETS 1KATI LEPIND 1

LEHO LAASERI PILLITÖÖKOJAS:

muusikariistade parandaminelõõtspillide häälestamine

uute lõõtspillide valmistamine tellimise pealemuu kunstkopp-tisleri töö

pisemate käsitöövahendite valmistamine (kõlad,vöömõõgad, uid, hargid, puust ja luust nõelad)

puust nööbid ja pööradpuust söögiriistad

lihtsamad muusikariistad - pasunad, viled, käristidmustlaslukud ja muud vigurid

SAMUTI:

Hinnad soodsad,tähtajad mõõdukad!

@@

Ühendust saab:Pillide teemal Leho, kõnetraat 554 1079, e-postkast leholaaser gmail.com

Muu puukaup Tanel, kõnetraat 56 252 642, e-postkast tanel acomm.ee

Putitan arvuteid, paigaldan tarkvara, tõrjun viiruseid.

[email protected]

Kui Sa soovid oma liikmestaatust muuta tegevliikmest lihtliikmeks või vastupidi võiseltsist lahkuda, tuleb kindlasti saata avaldus juhatusele [email protected]. Kuni 15nda kuupäevani esitatud taotlusi saame arvestadajuba jooksval kuul, pärast seda kuupäeva esitatud taotlusi järgmisel kuul.

Võta kindlasti juhatusega ühendust ka siis, kui Sul on tekkinud raskusi omakohustuste täitmisega – püüame koos lahenduse leida.

Leigarite juhatus tuletab meelde:ära unusta maksta liikmemaksu,

pea silmas Leigarite kodukorda (saad lugeda kodulehel).

Documents

JAANUAR 2014 0,60 EUROT · 2019. 1. 29. · JAANUAR 2014 0,60 EUROT JAANUAR 2014 0,60 EUROT Egas mägi varnast võtta pole.Egasmägi varnast võtta pole. Kuidas sõbrad tantsupeoks