Riigi tegevus e-tervise rakendamiselegov.nik.gov.pl/g/egov/EE/2014/eHealth/E-health_est.pdf · 2016. 10. 21. · Riigi tegevus e-tervise rakendamisel Riigikontrolli aruanne Riigikogule,

Riigi tegevus e-tervise rakendamisel

Kas riik, arstid ja patsiendid saavad e-tervisest kasu?

Riigikontrolli aruanne Riigikogule,

Tallinn, 17. jaanuar 2014


Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 17. jaanuar 2014 1


Kas riik, arstid ja patsiendid saavad e-tervisest kasu?

Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Auditi eesmärgiks oli hinnata, kas e-tervisele püstitatud eesmärgid – kvaliteetsem tervishoiuteenus ja efektiivsem tervishoiukorraldus – on täidetud. Auditis vaadati e-tervise nelja põhiprojekti: digilugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipilt. Lisaks uuriti, millised on e-tervise arendamise ja juurutamisega seotud probleemid ning nende põhjused.

Auditis ei antud hinnangut e-tervise infotehnoloogilise teostuse ega turvalisuse kohta.

Eesti rahvastik vananeb, eakate osakaal kasvab, sest lapsi sünnib vähem ja inimeste eluiga pikeneb. Sellega kaasneb järjest suurenev vajadus tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste järele ning omakorda kasvab ka patsientide nõudlikkus pakutavate teenuste mahu ja kvaliteedi suhtes.

E-tervise lahenduste ulatuslikum ja süsteemsem kasutuselevõtt aitab muuta tervishoiusüsteemi efektiivsemaks, parandab tõhusama ennetustöö kaudu inimeste tervist, kasvatab patsientide teadlikkust ning lisaks aitab tervishoiule kuluvaid ressursse mõistlikumalt kasutada. E-tervise lahendused aitavad kokku hoida ka patsiendi aega.

Riigikontrolli hinnangul ei ole e-tervise eesmärke saavutatud, kuna e-tervise süsteemis olevaid andmeid ei ole erinevalt planeeritust veel võimalik kasutada ei ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks. Riigi loodud e-lahendustest kasutatakse aktiivselt vaid digiretsepti. Digiloo ja pildiviida kasutamine on jäänud tagasihoidlikuks ning digiregistratuur pole selle valmimisest möödunud 5 aasta jooksul käivitunud. Riigikontrolli hinnangul on e-tervise nõrga käivitumise taga Sotsiaalministeeriumi eesmärgistamata ja juhuslik tegevus strateegilise juhtrolli täitmisel e-tervise arendamisel ja juurutamisel.

■ E-tervisel on puudunud riigi huvidest lähtuv strateegiline juht ja see on pärssinud e-tervise rakendumist. Sotsiaalministeeriumi leigust e-tervise strateegilisel juhtimisel on näidanud näiteks see, et kuigi e-tervise arendamise alguses selgitati Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja e-tervise projektide riskid, aga ka nende maandamise võimalused, ei võetud riskide realiseerumisel midagi ette. Sotsiaalministeerium, kelle ülesanne peaks olema esindada riigi huvisid, on e-tervise juhtimisel olnud pigem kõrvaltvaataja. Sotsiaalminister küll määrab Eesti E-tervise Sihtasutuse (ETSA) nõukogusse neli liiget, kuid ka nemad ei ole riigi huvisid suutnud piisavalt esindada. ETSA nõukogu on see, kelle juhiste järgi sihtasutus töötab. Praeguses nõukogus on domineerivam

Mida me auditeerisime?

Miks on see maksumaksjatele oluline?

Mida me auditi tulemusel leidsime ja järeldasime?


2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 17. jaanuar 2014

tervishoiuteenuse osutajate roll. See on viinud aga selleni, et hoolimata riigi soovist e-tervise infosüsteemid laiemalt kasutusele võtta, ei ole seda tehtud. Näiteks valmis 2008. aastal digiregistratuur, mida ei ole tervishoiuteenuse osutajate vastuseisu tõttu seniajani kasutusele võetud. Samas on keskne ravijärjekordade haldamine hea võimalus, kuidas tagada tervishoiusüsteemi läbipaistvus. Digiregistratuur annaks nii Sotsiaalministeeriumile tervishoiupoliitiliste otsuste tegemiseks kui ka Eesti Haigekassale ravikindlustusraha jaotamiseks palju tähtsat infot.

■ E-tervise loomine ja juurutamine on läinud maksma planeeritust oluliselt enam ja pole teada, kui palju raha veel kulub. E-tervise arendamise ja juurutamise plaanid nägid esialgu ette 2,8 miljoni euro suurust projekti kogukulu, millele oleks lisandunud hilisemad halduskulud. 2012. aasta lõpuks oli aga koos iga-aastaste halduskuludega kulunud 12,4 miljonit ning 2013. aasta lõpuks on kulunud juba 15 miljonit eurot. Arendustöö on läinud aasta-aastalt kallimaks ja osaline lisakulu on täiesti mõistetav, kuid praegu ei ole ka selge, kui palju kulub raha e-tervise pooleliolevate või rakendamata projektide arendamiseks ja/või juurutamiseks.

■ E-tervis ei aita kaasa ravikindlusraha ja arstide tööaja mõistlikumale kasutamisele. E-tervis on praegu suuresti veel andmepank ja pakub veel vähe e-teenuseid, mis muudaksid tervishoiuteenuse osutajate senist töökorraldust efektiivsemaks ning ravikindlustusraha kasutamist mõistlikumaks. Üks esimesi e-tervise vahendusel osutatavaid teenuseid on 2013. aasta märtsist rakendunud e-konsultatsioon, mida perearstid saavad kasutada patsientide eriarstile suunamisel siiski ainult kahel erialal ning seda võimalust on seni kasutatud väga vähe. Lisaks on varem rakendatud võimalus määrata Sotsiaalkindlustusametil puude raskusastet ja/või püsivat töövõimetust e-tervises olevate andmete põhjal ning see on vähendanud arstide, eriti perearstide töökoormust. Positiivse näitena saab tuua ka e-kiirabi projekti, mis valmib peagi ning mis peaks muutma kiirabi töö ja ka süsteemi juhtimise tervikuna efektiivsemaks. Eesti Haigekassa, kes võiks olla üks tervishoiu e-teenuste väljatöötamise algataja ja juurutamise motiveerija, pole seda rolli seni endale võtnud.

■ Riigi institutsioonid veel e-tervise süsteemis olevatest andmetest kasu ei saa, kuna palju andmeid on puudu või pole need kvaliteetsed. E-tervise andmeid ei kasutata veel tervishoiustatistika koostamiseks, järelevalveks, rahastamisotsuste tegemiseks ega tervishoiupoliitika kujundamiseks laiemalt. Seega ei ole täidetud e-tervise eesmärki luua võimalus kogutavate andmete kasutamiseks, arstiteaduse taseme parandamiseks, riikliku ja ametkondliku statistika tegemiseks, tervishoiu juhtimiseks ja teadusuuringuteks. Ainus erand on Sotsiaalkindlustusametile loodud võimalus määrata puude raskusastet ja/või püsivat töövõimetust e-tervises olevate andmete põhjal. Problemaatiline on ka see, et andmed on mõeldud ravitöös kasutamiseks ning riigiasutustel puudub kogutud andmetele juurdepääs. Seetõttu pole e-tervis vähendanud ei teenuseosutajate ega riigiasutuste halduskoormust.



■ Kuigi tervishoiuteenuse osutajad peavad ravidokumendid e-tervise süsteemi esitama, ei tehta seda süstemaatiliselt ning paljusid andmeid ei esitata üldse. Kuna andmed puuduvad ning nende vaatamine e-tervise infosüsteemist on tülikas, kasutavad arstid ka e-tervisesse juba esitatud andmeid oma igapäevases ravitöös vähe. Olukord on selliseks kujunenud, kuna Sotsiaalministeerium, kes peab olema valdkonna strateegiliseks juhiks, ei ole e-tervise kasutamist teenuseosutajatelt nõudnud.

■ E-tervise edu sõltub Sotsiaalministeeriumi juhtrolli tugevnemisest. Sotsiaalministeerium on viimasel paaril aastal mitmeid e-tervise arendamise ja juurutamisega seotud probleeme teadvustanud ning osale neist on ka lahendusi otsitud. On oluline, et Sotsiaalministeerium tunnetaks ja täidaks e-tervise strateegilise juhi rolli, sest sellest sõltub e-tervise edasine areng.

Riigikontroll soovitas sotsiaalministril määrata kindlaks, millised on riigi huvid e-tervise rakendamisel, ning kujundada sellest lähtudes Sotsiaalministeeriumi ja Eesti E-tervise Sihtasutuse ülesanded e-tervise rakendamisel. Riigikontroll soovitas ka juba alustatud e-tervise projektid (ennekõike digiregistratuur ja digilugu) viia lõpule ning rakendada need töösse, enne kui asuda uusi teenuseid looma.

Samuti soovitas Riigikontroll ministril nõuda viivitamata tervishoiuteenuse osutajatelt e-tervise infosüsteemi kasutamist ning vajaduse korral siduda teenuste eest tasumine e-tervise infosüsteemi kasutamisega. Samal ajal tuleks aga koostöös Eesti E-tervise Sihtasutusega arendada edasi e-tervise kasutusmugavust.

Sotsiaalminister leidis oma vastuses, et riik on e-tervise arendamisel lähtunud oma üldistest huvidest seoses e-tervise eesmärgiga koguda, vahetada ja ristkasutada elektroonselt andmeid. See on vajalik ravitööks, tervishoiupoliitika korraldamiseks, järelevalve tegemiseks ja riiklike registrite pidamiseks. Samas nõustus minister, et koostöös partneritega on oluline detailsemalt kirjeldada, mis on konkreetsed tegevused, et saavutada riigi eesmärgid.

Ministri kinnitusel on Sotsiaalministeerium alati nõudnud tervise infosüsteemi kasutamist tervishoiuteenuse osutajatelt, kuid ei ole otseselt sanktsioneerinud neid, kes ei kasuta teenust üldse või teevad seda osaliselt. Minister lubas arvestada Riigikontrolli ettepanekuga ja kaaluda koostöös Eesti Haigekassaga võimalusi siduda tervise infosüsteemi kasutamine teenuse eest tasumisega järgnevatel aastatel. Koostöös Eesti E-tervise Sihtasutusega on ministri sõnul juba varem võetud eesmärgiks muuta tervise infosüsteemi kasutamine mugavamaks.

Mida me auditi tulemusel soovitasime?


4 Riigikontrolli aruanne parlamendile, 12. juuni 2006

Sisukord

Valdkonna ülevaade 5

E-tervise infosüsteemi kasutamine 9 E-tervise süsteemi ei esitata kõiki nõutud andmeid 9 E-tervises olevaid andmeid kasutavad arstid vähe 14 Sotsiaalministeerium ei ole kehtestanud sanktsioone asutustele, kes pole e-tervist kasutanud 16 Riigi institutsioonid e-tervise andmeid üldjuhul ei kasuta 21 E-tervise eesmärk suurendada patsiendikesksust ei ole täitunud 28 E-tervis ei aita kaasa ravikindlustusraha ning arstide ja õdede tööaja mõistlikumale kasutamisele 28

E-tervise infosüsteemi rakendumise raskused 33 E-tervise arendamise riskid olid teada, kuid need jäeti maandamata 33 Sotsiaalministeerium ei ole e-tervise arendamisel ja juurutamisel juhtrolli täitnud 39 Osa e-tervise põhiprojekte on ebaõnnestunud 41 E-tervise loomine ei ole olnud säästlik 45

E-tervise infosüsteemi tulevik 49 E-tervise infosüsteemi mõju tervishoiukorraldusele ei hinnata 49 E-tervise edasise arengu edukus sõltub Sotsiaalministeeriumi juhtrolli tugevdamisest 50

Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 52

Auditi iseloomustus 59 Auditi eesmärk 59 Hinnangu andmise kriteeriumid 59

Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi infosüsteemide arendamise valdkonnas 63

Riigikontrolli varasemaid auditeid tervisevaldkonnas 63

Lisa A. Arstide küsitlusankeet 64

Lisa B. Väljavõtted e-tervise riskide ja nende maandamise võimaluste eri analüüsidest 67



Valdkonna ülevaade

1. Eesti rahvastik vananeb, eakate osakaal kasvab, sest lapsi sünnib vähem ja inimeste eluiga pikeneb. Sellega kaasneb järjest suurenev vajadus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste järele ning omakorda kasvab ka patsientide nõudlikkus pakutavate teenuste mahu ja kvaliteedi suhtes.

2. Eesti demograafiline olukord (maksumaksja kohta järjest rohkem ülalpeetavaid) survestab sotsiaal- ja tervishoiukulusid. Surve tervishoiukuludele suurendab vajadust olla efektiivsem ja kulutõhusam. See sunnib omakorda otsima abi tehnoloogiarakendustest, milleks tervishoius on ennekõike infotehnoloogia, sest raviks ja diagnostikaks kasutatava tehnoloogia tase on juba piisavalt kõrge. Kui tehnoloogia areng meditsiinis langetab üldiselt individuaalsete raviprotseduuride omahinda, kuid suurendab paradoksaalselt ravikulutusi, siis infotehnoloogias nähakse võimalust muuta tervishoiuteenused odavamaks ja kättesaadavamaks.1 See eeldab aga ka olulisi muudatusi tervishoiuasutuste töökorralduses.

3. Infosüsteemide ulatuslikum ja süsteemsem kasutuselevõtt aitab muuta tervishoiusüsteemi efektiivsemaks, parandab tõhusama ennetustegevuse kaudu inimeste tervist, kasvatab patsientide teadlikkust ning lisaks kõigele aitab tervishoiule kuluvaid ressursse mõistlikumalt kasutada. Eesti on siiani e-tervise lahenduste arendamises ja juurutamises nii raviasutuste kui ka riigi tasandil olnud esirinnas, kuid Taani, Soome, Rootsi, Suurbritannia ja paljud teised riigid on e-tervise lahenduste arenduses ja juurutamises viimastel aastatel jõudsalt edasi arenenud.

4. E-tervist iseloomustab Euroopa Komisjon järgmiselt:

■ E-tervis hõlmab vahendeid ja teenuseid, mille puhul kasutatakse info- ja sidetehnoloogiat, mis võivad parandada ennetustegevust, diagnoosimist, ravi, järelevalvet ja haldamist.

■ E-tervis on kasulik kogu ühiskonnale, parandades tervishoiu kättesaadavust ja selle kvaliteeti ning tõhustades tervishoiusektori tööd.

■ E-tervis sisaldab teavet ning patsientide ja tervishoiuteenuste pakkujate, haiglate, tervishoiutöötajate ja terviseteabevõrgustike andmevahetust; elektroonilisi terviseandmeid; telemeditsiiniteenuseid; patsientide jälgimiseks mõeldud teisaldatavaid seadmeid, operatsioonisaali kavandamise tarkvara, operatsiooniroboteid ja alusuuringuid füsioloogilisel virtuaalinimesel.

5. Rahvastiku vananemine, sellest tulenev tervishoiusüsteemi efektiivsemaks muutmise vajadus, võttes kasutusele e-tervise lahendusi, on aktuaalne kogu Euroopas. Eesti president on vedanud Euroopa Komisjoni 2011. aastal moodustatud Euroopa Liidu e-tervise töörühma, mille töö üks tulemus on raport „Tervishoiu ümberkorraldamine

1 IT + tervishoid. EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest tervishoius. Eesti Arengufond, Eesti Fookuses, 2010, nr 7.

E-tervise lahenduste olulisus



Euroopas aastaks 2020“.2 E-tervise lahendustes nähakse tervishoiu ümberkorraldamises väga olulist rolli, sealhulgas riikidevahelistes e-tervise lahendustes, kuna patsiendi vaba liikumine Euroopa Liidu piires toob kaasa patsiendi info liikumise vajaduse elukohariigist väljapoole.

6. 2004. aastal valmisid Eestis esimesed e-tervise visioonid. Juba 2005. aasta jaanuaris kinnitas valitsus „Tervise infosüsteemi arengukava 2005–2008“. 2005. aasta novembris loodi Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA). Seda juhib nõukogu, kelle liikmeteks on ETSA asutajate ja Eesti Haigekassa esindajad. Kokku on nõukogus 11 liiget.

7. ETSA peamine ülesanne oli arendada tervise infosüsteemi, kuid samal ajal pidi Sotsiaalministeeriumi arvates ETSAst saama ka laiem tervishoiukompetentsuskeskus. ETSA esialgses põhikirjas oli lisaks tervise infosüsteemi arendustele ette nähtud ka muid kvaliteeditegevusi, näiteks meditsiinilise terminoloogia ühtlustamine, registrite arendamine ja ravijuhendite koostamise koordineerimine. ETSA aga sellisel moel kunagi tööle ei hakanud. 2011. aasta oktoobris muudeti sihtasutuse põhikirja, vähendades asutuse ülesanded, mis on praeguseni koondatud vaid tervise infosüsteemi arendamise ja loomise ümber.

8. E-tervise juurutamise peamisteks eesmärkideks on olnud tervishoiusüsteemi tõhustamine, ravikvaliteedi parandamine ja patsiendikesksuse suurendamine. Riigikontroll on, tuginedes digitaalse terviseloo infosüsteemi 2006. aastal loodud visioonile, sõnastanud, et e-tervise rakendumise tulemusel täidetakse järgmised eesmärgid:

■ Kvaliteetsem tervishoiuteenus – patsient saab parema, õigeaegsema ja pädevama tervishoiuteenuse, kuna tema raviarstil on võimalik kiiresti kätte saada kogu raviks vajalik info patsiendi tervisliku seisukorra kohta.

■ Terviseandmete kasutamise läbipaistvus ja turvalisus – patsient saab põhjaliku ülevaate oma terviseandmetest ja nende kasutamisest nii tervishoiuteenuse osutajate, riigi kui ka teiste digitaalses terviseloos osalejate aspektist.

■ Parem ja efektiivsem tervishoiu planeerimine ja korraldamine – meditsiinistatistika muutub oluliselt kiiremaks, täpsemaks ja põhjalikumaks, võimaldades tervishoiu paremat ja tõhusamat planeerimist ja korraldamist.

■ Ravikulude kokkuhoid (optimaalne rahakasutus), efektiivsem ja tõhusam teenuse osutamine – arstid on paremini informeeritud patsientide tervislikust seisundist, varem osutatud tervishoiuteenustest ja tehtud uuringutest-analüüsidest ning see võimaldab vältida topeltuuringuid ja -analüüse, asjatuid eriarstivisiite, nii et arstidel jääb rohkem aega patsientidega tegelemiseks.

9. E-tervise infosüsteemi loomist alustati 2006. aastal 4 põhiprojektiga: digilugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipilt (vt ka joonis 1). 2 Raport „EU Task Force on eHealth: Redesigning health in Europe for 2020“. Vt http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/eu-task-force-ehealth-redesigning-health-europe-2020.

E-tervise arendamise algus Eestis

Ravijuhendid – tõenduspõhised juhised haiguste diagnoosimise ja ravimise viiside kohta. Samuti võivad need sisaldada soovitusi haiguste ennetuseks või patsientide koolitusstrateegiaid.

E-tervise eesmärgid

Kas teadsite, et

Eesti E-tervise SA asutasid Sotsiaalministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, MTÜ Eesti Kiirabi Liit, MTÜ Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Haiglate Liit.



Joonis 1. E-tervise süsteem lihtsustatud kujul

Andmekogud

Moodulid

Kasutajad

Allikas: Riigikontroll

10. Digilugu on inimese tähtsamaid isikuandmeid, kõiki haiglaravijuhte, visiite ja muid tervist puudutavaid andmeid koondav andmekogu. See on e-tervise keskne süsteem ja baasiks ka teistele e-tervise teenustele. Digitaalse terviseloo peaeesmärgiks oli, et patsiendid saavad kvaliteetsema ja efektiivsema raviteenuse.

11. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Selle projekti eesmärgiks oli luua süsteem, mis võimaldaks digitaalsel retseptil liikuda arsti, haigekassa ja apteegi vahel.

12. Digiregistratuuri eesmärk oli luua tsentraalselt hallatav arsti vastuvõtule registreerimise süsteem. Digiregistratuur peab võimaldama patsiendil saada põhjalik ülevaade arsti vabadest vastuvõtuaegadest üle Eesti. Patsiendiportaali kaudu peab saama ise või koos perearstiga broneerida sobiva aja soovitud arsti juurde ning vajaduse korral vastuvõtuaega ka tühistada.

13. Digipildi infosüsteemis on sisuliselt nn pildiviidad, mille kaudu saab näha, kus asuvad patsiendist tehtud meditsiinilised ülesvõtted ehk pildid. Digipildi eesmärgiks oli muuta raviarstile, perearstile, radioloogile ja patsiendile kättesaadavaks ning kasutatavaks radioloogilise uuringu käigus tekkinud kujutised ja uuringukirjeldused sõltumata sellest, kus ja millal need tehtud on. Algul plaaniti e-tervise juurde teha infosüsteem, kus hoitakse ka meditsiinilisi ülesvõtteid. Samal ajal digipildi planeerimisega (2004/2005) oli aga mitme haigla initsiatiivil tehtud

E-tervise 4 põhiprojekti

Meditsiinilised ülesvõtted – pilt või mõni muu visuaalne kujutis kas organismist või selle füsioloogilisest protsessist, mis sisaldab patsiendi kohta käivat teavet.



riigihange ühtse pildipanga süsteemi loomiseks. Kuna teised haiglad loobusid süsteemi rajamisest, asutasid SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2006. aastal SA Eesti Tervishoiu Pildipank ning käivitasid pildipanga süsteemi samal aastal. E-tervise juurde dubleerivat pildipanga süsteemi tegema ei hakatud ja loodi vaid pildiviitade süsteem (vt täpsemalt punktid 168–171).

14. 4 põhiprojekti plaaniti esialgu lõpetada 2007. aastal, kuid kõikide projektide tähtajad lükkusid ning töö anti üle alles 2008. aasta lõpus. Digiretsepti arendust juhtis Eesti Haigekassa, ülejäänud kolme projekti Eesti E-tervise SA. Projekte rahastati ELi tõukefondide toel kokku 2,2 miljonit euroga (vt ka punktid 181–190). Tervise infosüsteem pidi hakkama täies mahus tööle 1. jaanuarist 2013 ehk viis aastat pärast valmimist. 2013. aasta lõpuks on e-tervise arendamisele ja käigushoidmisele kulunud 15 miljonit eurot.

15. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel kohustus esitada tervise infosüsteemi

■ andmed ravijärjekorra pidamiseks;

■ info meditsiiniliste ülesvõtete asukoha kohta;

■ info patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta;

Sotsiaalminister on oma määrusega kehtestanud tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise korra, samuti meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra.

16. Patsientidel on ligipääs oma andmetele, mis on e-tervises. Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs e-tervise süsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamiseks. Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs e-tervises olevatele isikuandmetele.

17. Lisaks neljale põhiprojektile hakkas 2006. aastal ETSA välja töötama ka uusi mooduleid ja teenuseid, mis aitaksid loodavat e-tervist paremini kasutada. Seni on rakendatud võimalus määrata Sotsiaalkindlustusametil puude raskusastet ja/või püsivat töövõimetust e-tervise süsteemis olevate andmete põhjal. Selle teenuse arendamisel oli eestvedaja Eesti Perearstide Selts. Samuti on 2013. aasta märtsist rakendunud e-teenus „E-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel“, mille eesmärk on parandada diagnostika ja ravi kättesaadavust, luues perearstile võimaluse vajaduse korral konsulteerida eriarstiga ja saata patsient vajaduse korral eriarsti vastuvõtule (vt täpsemalt p 106–110).

18. Praegu veel arendatav e-kiirabi moodul planeeritakse tööle panna 2014. aasta algul. E-kiirabi raames võimaldatakse kiirabibrigaadidele operatiivne juurdepääs e-tervises olevatele patsiendi terviseandmetele. Projekti raames luuakse ka e-kiirabikaart, mis on kiirabibrigaadi töövahend, mille abil sisestatakse/kogutakse andmeid iga kiirabijuhtumi kohta: abivajaja terviseandmeid, talle kiirabi käigus osutatud tervishoiuteenuse andmeid, kiirabikutse põhjustanud sündmuse andmeid jm.

Nõuded e-tervise kasutamiseks

E-tervise lisaprojektid



19. Samuti on valminud statistikamoodul, mille eesmärgiks on koondada statistika, mis põhineb e-tervises olevatel andmetel, kuid see pole veel rakendunud.

20. 2013. aasta keskpaigas valmis arstiportaal, mille eesmärgiks on pakkuda nendele eriarstiabi teenuse osutajatele, kellel ei ole enda infosüsteemi, e-tervise lõppkasutaja liidest. See annab väiksematele teenuseosutajatele võimaluse suuri kulutusi tegemata hõlpsamini andmeid e-tervisesse esitada.

21. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt finantseerib e-tervist riik. Alates 2012. aastast maksab Eesti Haigekassa Eesti E-tervise Sihtasutusega sõlmitud tervise infosüsteemi liidestumislepingu kulu ööpäevaringse valmisoleku tagavatele haiglatele ja ka perearstidele. Haiglad ja perearstid maksavad selle raha omakorda ETSA-le.

22. 2009. aasta keskpaigas suurendati Eesti Haigekassa tervishoiuteenuse hindade tööjõukuludes ja perearstide patsientide pearahas infotehnoloogia komponenti, mis sisaldab teenuse osutamiseks vajaliku infotehnoloogia riist- ja tarkvara kulusid. Selles sisaldub ka e-tervisega liitumise ja vajalike arendamistega seotud kulu, milleks riik ei ole lisaks eraldi raha ette näinud. Ainult e-tervise pilootprojekti käigus eraldati selles osalenud tervishoiuteenuse osutajatele Sotsiaalministeeriumi kaudu raha e-tervise testimiseks.

23. Praegu on Eestis enamikul haiglatest üks infosüsteem kolmest (Ester ja selle vanemad versioonid, Liisa, eHL). Perearstid kasutavad oma töös peamiselt infosüsteemi perearst2. Teenuseosutajate infosüsteemide arendajad peavad e-tervise muudatuste korral kohandama ka enda infosüsteemid sellele vastavaks.

E-tervise infosüsteemi kasutamine

E-tervise süsteemi ei esitata kõiki nõutud andmeid 24. Selleks et tervishoiutöötajad tunneksid e-tervisest oma igapäevatöös kasu, peab riik tagama infosüsteemi kasutusmugavuse, s.t see peab olema lihtne ja käepärane. Infosüsteemis peavad andmed olema täielikud ja usaldusväärsed. E-tervise tegelik kasu ilmneb siis, kui andmed on kvaliteetsed ja kõik osapooled kasutavad infosüsteemi aktiivselt. Selle tagamiseks ei piisa sellest, kui muuta e-tervise kasutamine kohustuslikuks.

25. Riigikontroll eeldab, et e-tervise infosüsteemi esitatakse kõik dokumendid, mida seaduse kohaselt esitama peab. See tagab, et patsiendi kogu raviinfo on olemas ning vajaduse korral kasutatav.



26. E-tervise süsteemi tuleb teenusosutajal esitada 14 eri liiki dokumente: kümme erinevat teatist, kaks epikriisi, saatekiri ja selle vastus, lisaks pildiviida jaoks meditsiiniliste ülesvõtete info. Põhilised infoallikad arstide jaoks on ambulatoorne ja statsionaarne epikriis.

27. 2012. aasta e-tervise andmeid analüüsides selgus, et 2012. aasta lõpuks oli e-tervisega ühinenud 1338 asutust (vaid mõni protsent asutustest pole liitunud). E-tervise süsteemi oli dokumente saatnud kokku 453 (34%) asutust, sh epikriise esitanud 438 (33%) asutust. Seega oli e-tervisesse andmeid esitanud vaid kolmandik e-tervisega liitunutest. 2013. aasta üheksa kuu seisuga on e-tervisega liitunud kokku 1441 asutust ning vähemalt ühe epikriisi on e-tervisesse saatnud 665 asutust.

28. Selleks et teada, kas tervishoiuteenuse osutajad täidavad kohustust andmeid e-tervisesse esitada, võrdles Riigikontroll e-tervisesse esitatud epikriiside arvu 2012. aasta raviarvetega, mis tervishoiuteenuse osutajad olid Eesti Haigekassasse esitanud. Epikriisid võeti esitatavatest dokumentidest aluseks seetõttu, et ühe ravijuhu kohta peaks tervishoiuteenuse esitaja koostama nii raviarve kui ka epikriisi.

29. Ravijuhtude/-arvete ja epikriiside võrdlemine ei anna siiski päris täielikku pilti, kuna tervishoiuteenuse osutajad ei ole ühel meelel, millal tuleb epikriis koostada. Eriti problemaatiline on see ambulatoorse ravi korral, kus epikriisi koostamise aeg sõltub paljuski arsti suvast. Seega esitab osa arste e-tervisesse mitme raviarve kohta ühe epikriisi ja osa arste iga raviarve kohta epikriisi. Statsionaarne epikriis koostatakse haige lahkumisel haiglast. Seetõttu võrdles Riigikontroll eraldi statsionaarseid ja ambulatoorseid ravijuhte ja epikriise haiglate kaupa, kes olid dokumente esitanud.

30. Tervise infosüsteemi põhimääruses on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja esitab ambulatoorse epikriisi ühe ja statsionaarse epikriisi viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on dokumendi kinnitanud. Segadus on tingitud aga sellest, kuidas iga tervishoiuteenuse osutaja on oma asutuses määranud, millal tuleb ravidokument koostada ja kinnitada.

31. Analüüsi tulemusena selgus, et statsionaarse ravijuhud ja epikriisid ühtivad dokumente esitanud haiglate puhul keskmiselt 95% (sisaldab ka statsionaarse hooldusravi juhte) ulatuses, ainult statsionaarsed epikriisid 99% ulatuses. Päevaravi epikriisi esitamine ei ole praegu kohustuslik, kuid neid on siiski esitatud 48% ulatuses (vaid esitanud haiglate võrdluses). Statistikat analüüsides ilmneb, et päevaravi puhul võib esineda risk, et osa haiglaid saadab päevaravi haigusjuhtumi kokkuvõtte e-tervisesse statsionaarse või ambulatoorse epikriisina.

32. Haiglate ambulatoorseid ravijuhte oli üle kahe korra rohkem kui epikriise, s.t epikriis oli esitatud 43% ravijuhtude kohta. Statsionaarsetest epikriisidest olid enam esitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja AS Lõuna-Eesti Haigla ning ambulatoorsetest SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Viimastel aastatel on haiglad esitanud statsionaarseid epikriise siiski üsna korralikult, kuid ambulatoorsete epikriise endiselt juhuslikult. Problemaatiline on see, et 38-st eriarstiabi teenust osutavast haiglast oli 2012. aastal epikriise üldse esitanud vaid 28. See tähendab, et 26% haiglatest polnud esitanud mitte ühtegi epikriisi.

Eriarstide andmete esitamine e-tervise süsteemi

Ambulatoorne epikriis – ambulatoorse haigusjuhtumi kokkuvõte, mis hõlmab patsiendi uuringute ja raviga seotud toimingud tervishoiuasutuses ühe eriala piires arstiabis, mis ei eelda ööpäevaringset haiglas viibimist. Statsionaarne epikriis – statsionaarse haigusjuhtumi kokkuvõte, mis hõlmab patsiendi uuringute ja raviga seotud toimingud hospitaliseerimisest kuni haiglast lahkumiseni.

Ravijuht – üks haigusjuhtum, mis hõlmab ühele kindlustatud isikule ühe haigusjuhu käigus tehtud terviseuuringud ja osutatud teenused

Eriarstiabi – ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Päevaravi – ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vaja inimese seisundit lühiajaliselt jälgida ning mille korral inimene lahkub tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval.



33. Lisaks haiglatele analüüsis Riigikontroll, kuidas esitavad epikriise kõik eriarstiabi ja muud teenuse osutajad, sh haiglad ning hambaravi, õendusabi ja taastusravi teenuse osutajaid. Selgus, et pooled neist, kes epikriise esitanud olid, tegid seda vähem kui veerandil juhtudest (vt tabel 1).

Tabel 1. E-tervisesse esitatud ambulatoorsete epikriiside arvu ja Eesti Haigekassasse esitatud ambulatoorsete raviarvete arvu suhe 2012. aastal

Esitatud epikriiside osakaal, % Asutuste arv 100 1

99–75 3

50–74 7

49–25 12

24–0,01 29

0 791* *Hõlmab kõiki eriarstiabi, hambaarsti ja õendusabi osutajaid, kes on e-tervisega liitunud, kuid pole saatnud ühtegi epikriisi.

Allikas: ETSA andmed, Riigikontrolli analüüs

34. Kokku oli 2012. aastal e-tervisega liitunud eriarstiabi teenuse osutajatest e-tervise infosüsteemi saatnud epikriise vaid 8%3, s.t 92% asutustest ei olnud midagi esitanud.

35. Sotsiaalministeeriumi selgitusel ei saada mõne eriala teenuseosutajad põhimõtteliselt andmeid e-tervise infosüsteemi. Näiteks ei saada epikriise hambaarstid, kes leiavad, et e-tervise praegune epikriisivorm ei vasta nende teenuse olemusele. Ka ei saada epikriise osa psühhiaatreid, kuna peavad oma eriala ravijuhte eriliseks ning osa neist leiab, et psühhiaatriline raviinfo on justkui delikaatsem kui muu raviinfo. Põhjendatud alust, miks psühhiaatriline raviinfo on delikaatsem, ei ole. Hambaarstidele sobiva epikriisivormi väljatöötamisega ETSA tegeleb.

36. Selleks et hinnata, mil määral perearstid e-tervist kasutavad, võrreldi perearsti esitatud epikriiside arvu sama perearsti juures 2012. aastal tervishoiuteenust saanud isikute arvuga, eeldades, et vähemalt üks epikriis peaks iga isiku kohta olema. Analüüsi tulemusena selgus, et suurem osa (80%) perearste oli esitanud alla veerandi epikriisidest ning näiteks 33 asutust ainult ühe epkiriisi (vt tabel 2). Ehkki epikriise oli esitatud vähe, oli samal ajal epikriise esitanud asutuste arv suhteliselt suur ehk 77% perearstikeskustest. Seejuures ei esitanud siiski 23% asutustest ühtegi epikriisi. See tähendab, et pea veerandist perearstikeskusest ei saadeta riiklikku kesksüsteemi mitte ühegi patsiendi kohta infot. 2013. aasta üheksa kuu jooksul oli vähemalt ühe epikriisi saatnud 496 perearstiabi pakkuvat asutust ehk põhimõtteliselt kõik asutused.

3 Hõlmab ka neid tervishoiuteenuse osutajaid, kes on küll esitanud e-tervise infosüsteemi epikriise, kuid kuna neil puudub leping Eesti Haigekassaga, siis ei saanud nende esitatud epikriiside arvu esitatud raviarvetega võrrelda.

Perearstide andmete esitamine e-tervise infosüsteemi



Tabel 2. E-tervisesse esitatud epikriiside arvu ja perearstikeskust külastanud isikute arvu suhe 2012. aastal

Esitatud epikriiside osakaal, % Asutuste arv Üle 100* 24

99–75 7

50–74 13

49–25 21

24–0,01 294

0 113 * Epikriise saab olla rohkem kui perearstikeskust külastanud patsiente, sest mõni patsient võis aasta jooksul pöörduda erinevate kaebustega mitu korda.

Allikas: ETSA andmed, Riigikontrolli analüüs

37. Lisaks epikriisidele on e-tervise vahendusel võimalik edastada ka näiteks saatekirju teiste arstide juurde. 2012. aastal saadeti tervise infosüsteemi 10 314 saatekirja 164 asutusest, s.t kõik ülejäänud on paberil saatekirjad. Saatekirja vastuseid oli e-tervise infosüsteemis küll tunduvalt rohkem – 638 753 –, kuid neid oli saatnud vaid 21 asutust. Saatekirjade vastuseid on palju rohkem, sest näiteks laboriuuringute tulemused jms tagastatakse elektroonselt. 2013. aasta üheksa kuu jooksul on saadetud 11 967 saatekirja ja 487 854 saatekirja vastust ehk e-tervise kasutamine on ka selles aspektis veidi kasvanud. Kokkuvõttes on aga elektroonsete saatekirjade ja vastuste kasutamata potentsiaal tohutu.

38. Audit näitas, et infot piltide kohta saadeti 2012. aastal digipildi infosüsteemi ehk pildiviita 475 837 korral. 2013. aasta üheksa kuu jooksul on saadetud pildiviita andmeid 267 435 pildi kohta. Seega on pildiviida kasutamine 2013. aastal võrreldes eelmise aastaga vähenenud.

39. Suurematest haiglatest ei saada pildiinfot pildiviita Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Lääne-Tallinna Keskhaigla jt. Regionaalhaigla ja kliinikumi pildid asuvad SA Eesti Tervishoiu Pildipank pildipangas, kus asub üldse 80–85% Eestis tehtud meditsiinilistest kujutistest. Lääne-Tallinna Keskhaiglal on olemas oma pildihoidla.

40. Kuna mitmed suured haiglad piltide infot pildiviita ei esita, võib järeldada, et enamiku Eestis tehtud piltide kohta ei ole pildiviidas infot ja seega ei ole pildiviit täitnud oma eesmärki.

41. Kuna pildid ei ole kättesaadavad ja nähtavad ühtsest süsteemist ning enamiku SA-s Eesti Tervishoiu Pildipank olevate piltide olemasolu kontrollimiseks tuleb eraldi siseneda nende pildipanka, siis võivad arstid teatud juhtudel teadmatusest patsiendi saata lisapilti tegema. See aga raiskab nii tervishoiu raha kui ka patsiendi aega. Samas võib öelda, et erainitsiatiivil loodud pildipanga lahendus töötab väga hästi. Pildiviida rakendumise probleemidest ja seotusest pildipangaga on täpsemalt juttu aruande punktides 168–171.

42. Tervishoiuteenuse osutajad kasutavad kõige enam digiretsepti. 2011. aastal kirjutati kõikidest retseptidest selles süsteemis välja 90%, 2012. aastal 96%. See rakendus on aidanud kokku hoida patsientide aega ning selle võimalusega on rahul lisaks patsientidele ka arstid ja Eesti

Saatekirjade saatmine e-tervise infosüsteemi kaudu

Pildiviida lisamine e-tervise infosüsteemi

Loe lähemalt

digiretsepti rakendumise kohta Riigikontrolli 2012. aasta auditiaruandest „Ravimite hüvitamise korraldus“



Haigekassa, sest süsteem on varasemast täpsem ning annab kindluse, et retsept kirjutatakse välja õigesti.

43. Vähetähtis ei ole asjaolu, et digiretsepti rakendumisel on hüppeliselt kasvanud retseptil vaid toimeaine kirjutamine, lisamata sellele ravimi nime. See aga võimaldab hoida kokku patsientide raha, sest nii on neil võimalik osta odavaim ravim. Patsiendi omaosalus retseptiravimi hinnas on aasta-aastalt vähenenud: 2010. aastal oli see keskmiselt 8 eurot ja 2013. aasta I poolaastal 6,4 eurot retsepti kohta.

44. Riigikontrolli hinnangul kasutatakse e-tervise infosüsteemi veel vähe ja arstid ei täida täielikult kohustust, mis seoses e-tervisega neile on pandud. Kuigi arstid üldiselt sõnades hindavad e-tervise võimalusi, on süsteemi tegelik kasutamine olnud tagasihoidlik. Seni pole kokku lepitud, millal raviinfo tuleb e-tervisesse esitada, ning seega puudub ka ETSA-l võimalus analüüsida, kui suures osas arstid tegelikult seadust täidavad. Siiski näitab 2013. aasta kasutusstatistika, et osa e-tervise funktsioone on hakatud varasemast enam kasutama, kuid näiteks pildiviita on edastatud infot hoopis vähem.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse kommentaar: E-tervis on oma olemuselt koostöömudel, kus tehniliste lahenduste ja infosüsteemide koosvõime läbi soovitakse suurendada raviprotsessi efektiivsust ning suurendada patsientide kaasatust tervishoiuteenuse osutamisel. Seetõttu peavad olema protsessi kaasatud kõik vajalikud osapooled. Aastatel 2012–2013 on sihtasutus panustanud tugevalt sellise koostöö väljaarendamisele. Meie hinnangul olid aastal 2011 paljud tervise infosüsteemi kasutajad selle kasutamise osas skeptilised. Põhjusteks eeldatavalt vähene informeeritus tervise infosüsteemi võimalustest, viimasest tulenev ebapiisav andmete hulk ning ka rakendumiseks vajalik kasutusmugavus lokaalsetes infosüsteemides. Samuti vähene tagasiside koondamine kasutajatelt.

Tervise infosüsteemi kasutatavus, sh info leidmise ja kättesaadavuse kiirus, on lisaks olemasolevatele andmetele primaarse tähtsusega. Rakendumise juures on oluline roll ka muudatustega harjumisel ehk tervise infosüsteemi kasutamise kogemusel ja sellega harjumisel. Paralleele võib tuua näiteks Eesti e-riigi aluseks oleva X-tee ja ID-kaardiga. Mõlema piisavaks rakendumiseks kulus RIA hinnangul viis aastat. Tervise infosüsteem rakendus valmis tehnilises mõttes detsembris 2008 ning andmevahetusega alustati jaanuaris 2009.

E-tervise arengud viimasel kahel aastal: Viimasel kahel aastal on tervise infosüsteemi kasutatavus olulisel määral paranenud. Statistika alusel on suurenenud nii tervise infosüsteemis olevate andmete pärimine kui ka nende saatmine. Olulisemate statistiliste näitajatena tuleks välja tuua järgmised:

■ Kui 2012 aasta jaanuaris ei edastanud tervise infosüsteemi dokumente 42% perearstidest, siis vastav näitaja 2013. aasta jaanuaris oli 23% ning augustis 8,4%.

■ 2012. aasta statsionaarsete epikriiside edastamise protsent tervise infosüsteemi võrdluses Eesti Haigekassa andmetega oli 97,8%. Hinnanguliselt ei ole 100% kattuvus realistlik, seega võib tulemust pidada maksimaalseks.



■ 2012. aasta jooksul suurenes Eesti elanike arv, kelle raviandmed on tervise infosüsteemi saadetud, 20% võrra, küündides 2013. aasta alguseks 82%ni. Hetkel on tervise infosüsteemis rohkem kui 1,1 miljoni andmed.

■ Patsiendiportaali kasutatavus on tõusnud 2013. aasta jooksul 2011. ja 2012. aasta keskmise tasemega võrreldes enam kui kahekordseks ja tõus jätkub.

■ Olulisemad statistilised näitajad:

■ Maksimaalne tervishoiutöötajate poolt tehtav päringute arv ühes päevas tervise infosüsteemist 13 700.

■ Päringute arv ühes kuus on tõusnud 2011. aasta maikuus olnud 60 000 päringult 260 000 päringuni käesoleva aasta oktoobris.

■ Patsiendiportaalist tehtavate päringute arv ühes kuus on tõusnud 5000 päringult (mis oli kuni 2012. aastani keskmine arv) ligi 14 000 päringuni käesoleva aasta novembris.

■ Dokumentide saatmine kokku ühes kuus on tõusnud perioodil aprill kuni september kolmekordseks, küündides rohkem kui 90 000 dokumendini kuus.

■ Perearstide poolt saadetavate dokumentide arv ühes kuus on 2013 aasta jooksul suurenenud käesolevaks hetkeks 3,5 korda, küündides 70 000 dokumendini kuus.

■ Sotsiaalkindlustusametile välja arendatud teenust kasutab igapäevaselt keskmiselt 80 arsti ja eksperti.

■ Kokku on tervise infosüsteemil 8611 kasutajat tervishoiutöötajate hulgas.

Olulise panuse kasutatavuse tõstmisesse on andnud teenuste uuendamine, mis on aktuaalseks küsimuseks paljudes arenenud maades e-tervise valdkonnas. Ära tuleks märkida digitempli rakendamine perearstidele käesolevast aastast, mis võimaldab dokumente tervise infosüsteemi edastada neid ükshaaval allkirjastamata, parema infoliigendusega statsionaarse epikriisi vorm koos kiirmenüüdega. Viimane leiab rakendamist alates 2014. aastast ning pilootperioodi järel rakendatakse vastav lahendus ka teistele terviseinfosüsteemi dokumentidele.

E-tervises olevaid andmeid kasutavad arstid vähe 45. Riigikontroll eeldab, et lisaks dokumentide esitamisele vaadatakse patsientide ravimisel aktiivselt ka teiste saadetud infot. E-tervise infosüsteemi andmete esitamine on küll primaarne, kuid ravi kvaliteeti saab parandada ennekõike siis, kui e-tervisesse esitatud andmeid tervishoiuteenuse osutajad ka edaspidi kasutavad.

46. Eelnevast lähtudes uuris Riigikontroll, kui palju vaatavad tervishoiuteenuse osutajad e-tervisesse juba esitatud andmeid.

47. Päringuid e-tervise infosüsteemi oli teinud 494 asutust, sh 459 perearstiteenuse osutajat, 30 haiglat ning 5 eriarsti. Päringud teinud

E-tervises olevate andmete vaatamine



asutustest 89% tegi aastas 5000 või vähem päringut. 2013. aasta üheksa kuu jooksul on päringuid teinud 793 asutust. Seega on asutuste arv, kust on tehtud vähemalt üks päring, jõudsalt kasvanud. Samas ei peeta üldiselt arvet selle üle, kui mitut ravidokumenti on ühe isiku kohta tervishoiuteenuse osutaja vaadanud, vaid kui mitu meditsiinitöötajat on päringuid teinud.

48. Selleks et leida põhjuseid, miks tervishoiuteenuse osutajad e-tervise võimalusi nii laisalt kasutavad, uuris Riigikontroll küsitluse teel arstide suhtumist e-tervisesse (küsitlus on toodud lisas A). Paradoksaalsel moel leidis pea kaks kolmandikku vastanutest, et e-tervis on igapäevaselt kasulik tööriist. Paljud vastanutest leidsid, et tänu e-tervisele on patsientide ravimine mugavam ja paindlikum (29,7%) ning kergem ja kvaliteetsem (23,8%). Peamised põhjused, miks aga arstid enda hinnangul e-tervist ei kasuta, olid järgmised:

■ kasutamine võtab liiga palju aega – 23%;

■ puudub teave, kuidas seda teha, – 19%;

■ kuna andmed tuleb sisestada niikuinii oma andmebaasi, siis ei pea vajalikuks andmeid e-tervises dubleerida – 12%.

49. E-tervise kasutusmugavus sõltub ka sellest, kuidas on tervishoiuteenuse osutaja infosüsteem ühendatud e-tervisega. Riik on võtnud vastu teadliku otsuse, et loob e-tervise kesksüsteemid ning tervishoiuteenuse osutajad peavad oma IT-andmebaase arendama ise.

50. Infotehnoloogia komponent sisaldub nüüd küll tervishoiuteenuse hinnas (2009. aastal seda tõsteti), kuid teenuseosutajate sõnul ei kata see nende tegelikke kulusid (sh e-tervisega liitumise, arendamise ja kasutamisega seotud kulusid). Ka arengufond4 on toonud välja, et kui Eesti tervishoiuasutused kulutavad IT-arendusele keskmiselt 0,9% aastas, siis seoses e-tervise arenguga on Euroopa Liidus hinnatud IT-kulude kasvu potentsiaali tervishoiu kuludes kuni 5%-le. Eelnevast võib järeldada, et praegu kulutavad tervishoiuteenuse osutajad IT-le liiga vähe.

51. Kuna teenuseosutajate infosüsteemid ei ole arendatud keskselt ja ühtmoodi, tervishoiuteenuse osutajatel ei ole ka võrdselt võimalusi arendustöid tellida, siis on ka e-tervise kasutamise mugavus asutuseti erinev.

52. Ühe e-tervise probleemina on välja toodud, et e-tervises on vähe andmeid, mis on raviasutuste andmebaasides tehniliselt töödeldavad. See puudutab andmete ühtset standardimist, mis on e-tervise projektides olnud probleemne (vt punktid 70 ja 137–139). Haiglad, perearstid ja teised tervishoiuteenuse osutajad on pidanud ise oma infosüsteemid kohandama e-tervisele vastavaks, kuid piisavalt detailsete ühtsete dokumendistandardite (sh loendid) puudumisel on see tegevus olnud raskendatud.

4 IT + tervishoid. EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest tervishoius. Eesti Arengufond, Eesti Fookuses, 2010, nr 7.

Arstide arvamus e-tervise kohta

E-tervise ja tervishoiuteenuse pakkujate infosüsteemide ühendamine



53. Oluline on siiski mainida, et ETSA arvates on järjest rohkem vaja teenuseosutajate infosüsteemide arendamisel liikuda ühtsete komponentide poole, sest need ühtlustavad kokkuvõttes e-tervise kasutusmugavust. Näiteks kasvatas digitempli lahendus hüppeliselt perearstide poolt dokumentide esitamist e-tervisesse. Arendamisel on ühtne logimissüsteem ja tekstisisestusabiline, mis samuti parandavad e-tervise kasutusmugavust lõppkasutaja tasandil.

54. E-tervise kasutamist pärsib ka see, et patsient on enamasti ravil ühe tervishoiuteenuse osutaja juures. Sel juhul on patsiendi ravi ajalugu ühes kohas, ühe teenuseosutaja infosüsteemis ning arst ei peagi mujalt infot otsima. Sellisel juhul tervishoiutöötaja ei tajugi e-tervise kasu ega pea vajalikuks sinna midagi lisada.

55. Riigikontrolli hinnangul ei ole arstid seni kasutanud piisavalt e-tervise süsteemi saadetud andmeid. Niikaua kui ei saadeta andmeid e-tervisesse, ei ole ka andmete vaatamisest kasu, sest enamikul kordadest ei ole raviinfot sisestatud. Seetõttu on äärmiselt oluline, et arstid hakkasid kasutama e-tervist. ETSA omakorda peab aga tagama täieliku kasutusmugavuse, et arstid, kes praegu e-tervist ei kasuta, kuna see võtab palju aega, või kes ei tea, kuidas seda teha, hakkaksid seda rohkem kasutama.

Sotsiaalministeerium ei ole kehtestanud sanktsioone asutustele, kes pole e-tervist kasutanud 56. Terviseamet teeb järelevalvet üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, iseseisvalt õendusabi ja iseseisvalt ämmaemandusabi osutajate tegevuse üle. Ametil on õigus teha neile asutustele ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja rakendada sanktsioone ettekirjutuste täitmata jätmise korral.

57. Riigikontroll eeldab, et juhul kui tervishoiuteenuse osutaja ei täida mingit talle pandud kohustust, siis nõuab riik selle täitmist ja vajaduse korral rakendab ka sanktsioone.

58. Ehkki dokumentide lisamine e-tervisesse on kohustuslik, ei ole selle täitmata jätmise korral veel mingeid ettekirjutusi ega sanktsioone rakendatud. Terviseamet ei ole ka kontrollinud e-tervise kasutamise nõuete täitmist.

Terviseameti peadirektori kommentaar: Terviseamet on teadlik olukorrast, kus suur hulk tervishoiuteenuse osutajaid ei täida tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõikest 1 tulenevat kohustust edastada andmeid e-tervise infosüsteemi.

Täpsustame Teie kasutuses olevaid andmeid ja teavitame, et amet on juba 2012. a kontrollinud e-tervisesse dokumentide edastamist koolitervishoiuteenuse osutajate poolt ja 2013. aastal alustanud rutiinset järelevalvet TTKS § 59² lg 1 täitmise osas ja vajadusel järelevalve ning sihtuuringute tegemise käigus juhtinud erinevate tervishoiuteenuste osutajate tähelepanu vajadusele täita tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lg 1 tulenevat kohustust. Ameti kogemuse põhjal võtavad teenuseosutajad täitmiseks ka ameti ettepaneku andmete e-tervisesse edastamiseks. Amet teeb ettekirjutuse juhul kui eelnev ettepanek on jäänud täitmata.

Digitempel – kinnitus, et elektrooniliselt saadetud dokumendid pärinevad tõepoolest selle saatnud asutusest. Kui enne pidi arst digiallkirjastama eraldi kõik e-tervisesse saadetavad dokumendid, siis digitempli teenuse osutamisel tehakse kindla intervalli tagant asutuse andmebaasi päringuid, et kontrollida, kas seal on uusi kinnitatud dokumente. Kui uusi dokumente on, siis digitempel allkirjastab need. Seega toimub digitemplit kasutavates asutustes allkirjastamine automaatselt.



Konkreetselt on Terviseamet teinud eespool nimetatud kohustuse täitmise kontrollimisel järgmisi tegevusi:

2012

amet kontrollis 09.11.2012 koolitervishoiuteenuse osutamist Ida-Virumaal ja tuvastas, et kahel koolil puudub arvuti, puudub võimalus saata dokumente E-tervisesse. Ida-Viru Keskhaigla kui koolitervishoiuteenuse osutaja vastas, et alates jaanuar 2013 on kõikides koolides, sh kahes Kiviõli koolis (Kiviõli I Keskkool ja Vene Gümnaasium), kus Ida-Viru Keskhaigla osutab koolitervishoiuteenust, paigaldatud arvutid ja telefonid ning kõikide andmete sisestamine toimub elektroonselt e-tervisesüsteemi kaudu.

2013

1) Amet tegi 05.06.2013 märgukirja nr 1.3-7/3484-9 SA-le TÜK ettepaneku tagada TTKS § 59² lg 1 p 2 sätestatud andmete edastamise kohustuse edaspidine täitmine asjaomaste tervishoiutöötajate poolt, mis omakorda tagab TTKS 59² lg 1 ning määruses nr 47 § 4 lg 1 sätestatud patsiendi õiguse informatsioonile. SA TÜK vastas, et seoses haiglainfosüsteemide arendusressursside piiratusega ei ole kõiki arendusi võimalik korraga teha ja neid tuleb vastavalt eelarve võimalustele jaotada mitmeks etapiks.

Aastatel 2011–2012 viidi SA TÜ Kliinikumis meditsiinilisi ülesvõtteid teostavad ja kirjeldavad struktuuriüksused üle uuele infosüsteemile. Sellega seoses oli arenduse põhirõhk suunatud uue infosüsteemi stabiliseerimisele ja vastavate struktuuriüksuste ööpäevaringse töö tagamisele. Kõik SA TÜ Kliinikumis teostatud ja/või kirjeldatud meditsiinilised ülesvõtted ja nende kirjeldused (st saatekirja vastused) saadetakse automaatselt SA Eesti Tervishoiu Pildipank infosüsteemi, et tagada ülesvõtete ja kirjelduste kättesaadavus Eesti tervishoiuteenuste osutajatele. Järgmises etapis tehakse ülesvõtete kirjeldused (saatekirja vastused) kättesaadavaks ka patsiendile läbi tervise infosüsteemi. Vastavad infosüsteemi arendustööd on planeeritud 2013. a II poolaastasse. Tööde teostamise eelduseks on Eesti E-Tervise Sihtasutuse poolt saatekirjade vastuste uue ja toimiva standardi kinnitamine.

2) Amet tegi 29.10.2013 Linda HIV SA-le ettepaneku nr 12.6-1.4.35/9612 andmete edastamise kohustuse täitmiseks. Linda HIV SA vastas 05.11.13, et Linda HIV Sihtasutus märgib, et tegemist on olnud infotehnoloogilise tõrkega Linda HIV Sihtasutuse E-tervise infosüsteemi kasutajaliideses, mis on 22.10.2013 seisuga AS-i Medisoft poolt kõrvaldatud. Tänase hetke seisuga on kõigi Linda HIV Sihtasutuse patsientide informatsioon nõutavalt kantud E-Tervise infosüsteemi.

3) Amet tegi FIE Riina Sinisoole ettepaneku edastada koduõenduse epikriise e-tervise infosüsteemi, kui tehnilised põhjused on lahenenud. Riina Sinisoo selgitas 20.11.2013 andmete edastamist e-tervisesse. Tänaseni ei ole saanud saata ühtegi õendusepikriisi puht tehnilistel põhjustel.

4) Amet kontrollis iseseisva koduõendusteenuse osutamist Saaremaal ja tegi oma 17.09.2013. a kirjaga nr 12.6-1.2.8/78272 Kuressaare Haiglale ettepaneku edastada koduõenduse epikriise. Kuressaare Haigla vastas



30.09.2013, et nad on valmis koduõendusepikriise e-tervise infosüsteemi edastama alates 01.11.2013.

5) Amet kontrollis iseseisva koduõendusteenuse osutamist Lääne-Virumaal ja tegi oma 13.11.2013. a kirjaga nr 12.6-1.5.1/10091 OÜ-le TNP Konsultatsioonid ettepaneku alustada esimesel võimalusel koduõendus epikriiside edastamist tervise infosüsteemi. Ametile teatamise tähtaeg nimetatud toimingute alustamisest on 02.12.2013.

6) Amet kontrollis psühhotroopsete ravimite väljakirjutamist ASis Kordamed. Oma 21.11.2013. a kirjaga nr 1.3-8/9254 tegi amet Kordamedile ettepaneku rakendada meetmeid, tõhustamaks dr I. Troitski poolt patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kohta koostatud andmete edastamist tervise infosüsteemi. Vastust ootame 27.12.2013.

7) Amet teostas 10.09.2013 kontrollkäigu perearst Sigrid Mau tegevuskohta Raplamaal Kohilas Tööstuse tn 5. Kontrollkäigu raames selgus, et dr Mau poolt andmete edastamine E-tervise infosüsteemi oli juhuslik. Amet tegi oma 26.09.2013. a märgukirjaga nr 1.3-8/8043-3 dr Maule ettepaneku muuta andmete edastamine E-tervise infosüsteemi regulaarseks ning rõhutas, et teostab vastava tegevuse üle pidevat kontrolli.

8) Amet on uurimas andmete E-tervise infosüsteemi edastamist AS Medicum ning Muuga PAK poolt.

Terviseamet on alates 01.01.2014 alustamas koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja Andmekaitse Inspektsiooniga, kes omab laialdast kogemust andmebaaside järelevalve andmekvaliteedi tagamise eesmärgil, et paraneks Sotsiaalkindlustusameti võimalus kasutada TISis olevaid isikute terviseandmeid arstliku ekspertiisi teostamiseks.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse kommentaar: Terviseamet on läbi viinud mitmeid järelvalvemenetlusi seoses sellega, et neile on laekunud patsiendi kaebuseid andmete mitteedastamise kohta. Tänaseks ei ole otseselt kohaldatud sanktsioone, kuid järelvalvemenetluses on juhitud teenuse osutajate tähelepanu kohustuse täitmisele. Peame oluliseks juhtida tähelepanu, et tervise infosüsteemi kasutustatistika näitab andmete edastuse ja andmete kasutuse märgatavat kasvu 2013. aastal ning seda kindlasti tänu sellele, et andmete edastuse parandamiseks on valitud pigem koostöö kui karistamise vorm.

59. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on e-tervise kesksüsteemis olnud seni mitmeid probleeme ning seetõttu ei ole teenuseosutajaid ka survestatud. Samuti esitas Eesti Haiglate Liit 2009. aasta lõpus sotsiaalministrile palve e-tervise andmevahetuse käivitamise tähtajad kahe aasta võrra (kuni 01.01.2012) edasi lükata, viidates majanduslanguse tõttu vähenenud eelarvele. Pärast 1. jaanuari 2012 ei ole aga endiselt e-tervisesse andmete esitamist nõutud ega seda kontrollitud.

60. Tulevikus plaanitakse koostöös Eesti Haigekassaga siduda tervishoiuteenuse eest maksmine andmete esitamisega e-tervisesse.

61. Riigikontrolli hinnangul ei ole ministeerium taganud järelevalvet e-tervisesse saadetud dokumentide üle, kuna seda ei ole peetud vajalikuks ning samal ajal puudub järelevalveasutustel ligipääs andmetele. Üheks



peamiseks e-tervise vähese kasutamise põhjusteks on, et riik on küll pannud kohustuse andmeid esitada, kuid pole nõudnud selle täitmist.

62. Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile: nõuda viivitamata tervishoiuteenuse osutajatelt e-tervise infosüsteemi kasutamist ning vajaduse korral luua õiguslik raamistik, et siduda teenuste eest tasumine e-tervise infosüsteemi kasutamisega.

Sotsiaalministri vastus: Sotsiaalministeeriumi hinnangul sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus täna piisava detailsusega kohustuse tervise infosüsteemi kasutamiseks. Sama seadus nimetab ka Terviseameti kohustuse vastavate nõuete täitmise kontrollimiseks. Kaalume koostöös Eesti Haigekassaga võimalusi siduda tervise infosüsteemi kasutamise kohustuse täitmine teenuse eest tasumisega. Eelnevalt nimetatud tegevuse tulemusel saame vajadusel kaaluda ka seotud õigusaktide muutmise vajadust.

63. Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile koostöös Eesti Haigekassa juhatuse esimehega: analüüsida, kas IT-komponendi osa teenuste hinnakirjas on piisav, et tagada e-tervise aktiivne kasutamine, ning kaaluda vajaduse korral võimalust tervishoiuteenuse osutajaid e-tervisega seotud IT-lahenduste tegemisel täiendavalt rahaliselt toetada.

Sotsiaalministri vastus: Arvestame ettepanekuga ning koostöös Eesti Haigekassaga hindame IT-komponendi rakendamist tervishoiuteenuse osutajate poolt ja vastava komponendi piisavust riigi poolt nõutud arendustegevuste tegemiseks. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on oluline tagada arendustegevustega seoses järjepidevus, et infosüsteemide arendamise järel oleks tagatud ka vastavate uuenduste tegemine või muudatuste sisseviimine. Täiendav rahaline toetamine saab Sotsiaalministeeriumi arvamusel olla seotud IT-komponendi suurusega, mitte eraldi tasustamisega. Viimati nimetatud toetusviis ei taga, et vastav arendus oleks ka rakendamise järel uuendatud või vajadusel muudetud.

Haigekassa juhatuse esimehe vastus: 2013. aastal hinnati haiglate kulude vastavust teenuste kirjeldustele, IT-kulud olid kirjeldustes mõnevõrra väiksemad kui haiglate tegelikud kulud. Samas peab kulude hindamisel vaatama tervikpilti ehk seda, kas saadud tulud kokku katavad haiglate kulud. Enamikul haiglatel olid tulud väiksemad kui kulud, sellest tulenevalt tõsteti ka kolme komponendi (kommunaalkulud, hooldus, patsiendi haldus) ühiku maksumusi. Patsiendi halduse ühiku maksumuses sisaldub ka IT-kulu. IT-kulude paremaks kajastamiseks näidatakse järgneval aastal patsiendi halduses sisalduv IT-kulu eraldiseisva kuluna.

Üldarstiabis ja koolitervishoiuteenuses analüüsiti samuti IT-kulu hindades teenuse osutajate tegelike kulude vastu ning selle tulemusel tõstetakse IT-kulu osa teenuse hindades alates 1. jaanuarist 2014.

64. Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile koostöös Terviseameti peadirektoriga kehtestada hiljemalt 2014. aasta II poolaastaks e-tervise kasutamise järelevalve plaan ja viia see täide.

Sotsiaalministri vastus: Arvestame ettepanekuga ja koostöös Terviseametiga vaatame üle järelvalve tegevused seoses tervise infosüsteemi andmete edastamise kohustuse täitmisega ja kavandame vastava plaani rakendamiseks.



Terviseameti peadirektori vastus: Võttes arvesse, et Terviseamet juba kontrollib andmete edastamist e-tervisesse, teeme ettepaneku, et Riigikontrolli soovituseks e-tervisese andmete edastamise kontrollimise osas võiks olla: tõhustada kontrolli e-tervise kasutamise üle, koostada järelevalve plaan 2014. aastaks ja viia see täide.

65. Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile koostöös Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatusega:

■ Arendada edasi e-tervise kasutusmugavust ja süsteemi kiirusega seotud tegureid ning koolitada kasutajaid.

■ Leppida 2014. aasta lõpuks teenuseosutajatega kokku, mis kujul ja millal tuleb epikriisid luua ja kinnitada ning koostada selle kohta juhend.

Sotsiaalministri vastus: Arvestame ettepanekuga ja koostöös Eesti E-tervise Sihtasutusega kavandame uute teenuste loomisel viia läbi rohkem koolitusi kasutajatele. Iga arendustegevuse kavandamisel lähtume eesmärgist, et tervise infosüsteemi teenus oleks mugav selle kasutajale. Samuti oleme teadlikud, et süsteemis olevate andmemahtude suurenemisel tuleb viia vastavusse ka süsteemi jõudlusega seotud kriteeriumid.

Märgime, et Vabariigi Valitsuse 14.08.2008. a määrus nr 131 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ reguleerib tervishoiuteenuse liigi alusel vastavate dokumentide edastamise korra. Vastav määrus viitab ka sellele, mis dokumendid tuleb tervise infosüsteemi edastada. Sotsiaalministeerium ei pea vajalikuks vastava korra muutmist, kuna see on juba toimiv ja tervishoiuteenuse osutajate poolt rakendatud. Epikriisid loob ja kinnitab tervishoiuteenuse osutaja ja iga raviarst otsustab, mis hetkel ei ole vaja enam patsiendi haiguslugu täiendada ning kuna see kinnitada. Dokumendi kinnitamise hetke ei saa Sotsiaalministeeriumi hinnangul sätestada kindla ajakriteeriumiga õigusaktide kontekstis. Samuti ei pea me vajalikuks selle tegemist, kuna ennekõike on oluline raviarsti otsus, et andmed on terviklikud ja dokumenteerimise saab lugeda lõpetatuks. Kinnitatud dokumendi edastamine tervise infosüsteemi on reguleeritud juba eelnevalt viidatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse vastus: Kahel viimasel aastal on oluliselt panustatud Sihtasutuse organisatoorse võimekuse kasvatamisse. Loodud on uus ja efektiivsem struktuur, suurendatud on kompetentsi analüütika, IT-administreerimise ja testimisvõimekuse osas. Sihtasutuse juurde on loodud arst-ekspertidest ja tervishoiuteenuse osutajate volitatud esindajatest nõuandev organ, mis on aidanud loodavaid arendusi paremini välja töötada ning olemasolevaid uuendada. Näiteks uue patsiendiportaali juurutamisega käesoleva aasta suvel on märgatavalt tõusnud selle kasutatavus ning seeläbi on kasvanud patsientide teadlikkus tervise infosüsteemist. Seda näitab ka asjaolu, et järjest enam pöördutakse Terviseameti või meie poole palvega kohustada tervishoiuteenuse osutajaid edastama andmeid tervise infosüsteemi.



Riigi institutsioonid e-tervise andmeid üldjuhul ei kasuta 66. E-tervise üheks eesmärgiks oli koguda andmeid arstiteaduse taseme parandamiseks, riikliku ja ametkondliku statistika tegemiseks, tervishoiu juhtimiseks ja teadusuuringuteks. Andmed kogutakse isikustamata kujul.

67. Riigikontroll eeldas, et e-tervises olevad andmed on kasutatavad ning neid kasutatakse Sotsiaalministeeriumis tervishoiupoliitika kujundamiseks, Terviseametis ja Eesti Haigekassas järelevalve kavandamiseks ning Tervise Arengu Instituudis riikliku statistika tegemiseks.

68. Peamine tervishoiustatistika tegija Tervise Arengu Instituut (TAI) ei ole seni kasutatud e-tervisesse esitatud andmeid riikliku statistika tarvis. TAI on enda algatusel mitmel korral uurinud võimalust e-tervise andmeid statistikaks kasutada, kuid on seni leidnud piisavalt palju puudusi, et sel viisil statistikat mitte teha. Näiteks leidis TAI 2012. aastal valminud uuringu põhjal, et e-tervisesse esitatud statsionaarsete epikriiside osakaal on küll suur, kuid mitte täielik.

69. Analüüsist selgus veel, et asutustes erineb kohati mõistete ja definitsioonide kasutamine, statsionaarses epikriisis puuduvad mõned tunnused, mida ei pruugi ravi käigus vaja minna, kuid mis on vajalikud riikliku statistika tegemiseks. E-tervise dokumentide korrektsed ja läbimõeldud andmeväljad on aluseks heale statistikale, mida on hiljem võimalik kasutada kõigil osapooltel.

70. Hoolimata sellest, et e-tervise standardimisega on tegeletud juba selle loomisest alates (vt ka punktid 137–139), selgub siiski nii intervjuudest kui ka ETSA nõukogu protokollidest, et kasutusel olevad standardid ei ole piisavad ning loendid ei ole kõigis tervishoiuga tegelevates riigiasutustes samad. Selleks et lahendada mõistete erinevast kasutamisest tulenevaid probleeme, loodi 2012. aastal statistikadefinitsioonide töörühm, mida juhib TAI ja mille eesmärk on ühtlustada mõistekasutust.

71. Arstide küsitlusest selgus, et arstid ise hindavad e-tervises olevate andmete kvaliteeti pigem rahuldavaks (43%) ja heaks (32%). Samal ajal ei osanud 38% vastajatest hinnata, kas e-tervises olevad dokumentide väljad, kuhu info sisestatakse, on piisavalt standarditud ja sobilikud nii statistika saamiseks kui ka arstidele raviinfo jaoks. 30% vastajatest arvas, et need on sobivad. Seega näitab ka arstide küsitlus, et osapoolte arusaamad erinevad ning praegune standardimine ei ole olnud piisav (vt aruande punktid 137–139).

72. E-tervise infosüsteemist statistiliste andmete saamiseks on valminud 2013. aastal statistikamoodul, mis hakkab plaani kohaselt tööle 2014. aasta alguses. Selle kaudu saaksid riigiasutused ja ka teenuseosutajad e-tervise infosüsteemist vajalikke andmeid nii järelevalve kui ka poliitika kujundamiseks. Statistikamooduli tegemisel oli võimalik huvitatud osapooltel anda teada, mida nad vajavad. Kui palju nende soove suudeti arvestada, selgub mooduli kasutamise käigus.

E-tervise andmetel põhinev tervishoiustatistika

Standardid – konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud andmekoosseis, kohustuslike andmete osa, asutuses ja e-tervise infosüsteemis kasutuses olevad loendid/klassifikaatorid Loendid – järjestatud väärtuste kogum



73. Teenuseosutajad peavad esitama terviseandmeid meditsiiniregistritesse ja -andmekogudesse. Lisaks sellele peab aruandeid esitama ka erinevatele riiklikele asutustele. Registreid haldavad eri asutused, kuid peamised registripidajad on TAI ja Terviseamet. Registriandmete edastamiseks on mitu viisi, osa tuleb esitada paberil, osa sisestada veebikeskkonnas. Erinevaid registreid on kümmekond.

74. Riiklikud terviseregistrid on üles ehitatud nii, et sinna ei ole võimalik andmeid koguda e-tervise rakenduste kaudu (v.a nakkushaiguste infosüsteem (NAKIS), kuhu saab lähiajal osa andmeid esitada e-tervise kaudu). Lisaks tehniliste lahenduste puudumisele on problemaatiline ka see, et registritesse peaks esitama rohkem infot, kui praegu tavalise haigusjuhu korral tehakse. Kuigi e-tervise esialgsete plaanide kohaselt pidi registrid ümber korraldatama e-tervise-põhiseks, on sellest nüüdseks loobutud.

75. Siiski on registrites osaliselt samad andmed nagu e-tervises ning teenuseosutajate jaoks on ajamahukas andmeid dubleerivalt esitada e-tervisesse ja meditsiiniregistritesse. Näiteks saab Terviseamet iganädalase info grippi haigestumiste kohta ETSA-lt, kuid tervishoiuteenuse osutajad peavad selle info siiski esitama ka nakkushaiguste infosüsteemi. Lisaks tuleb osa tervishoiustatistikat esitada eraldi paberil või A-veebi kaudu. Eelkirjeldatud statistikamoodul peaks tulevikus osaliselt lahendama andmete dubleeriva esitamise registritesse ja tervise infosüsteemi, eriti kui andmete esitamine e-tervisesse muutuks süsteemseks.

76. Riigikontrolli hinnangul ei ole e-tervise loomine vähendanud tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust tervisestatistika ega registritesse info esitamisel.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse kommentaar: Hetkel tehakse riiklikku tervishoiustatistikat sotsiaaliministri määruse „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ kohaselt. Määrusega kehtestatud statistika edastatakse tervishoiuteenuse osutajate poolt veebipõhiselt A-veebi kaudu. A-veeb on tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse statistika kogumise keskkond, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi veebilehel. Selleks et tervise infosüsteemi andmete põhjal teha tervishoiustatistikat, oli vaja välja arendada tervise infosüsteemi vastav moodul, mis võimaldaks statistikaalast analüüsi kogutud andmete põhjal teha. Vastav arendus valmistati ette Euroopa struktuurifondide vahenditega. Statistikamooduli arendamisega alustati 2010. a. Käesoleva aasta detsembris lõppeb projekti rahastus Euroopa struktuurifondide vahenditest. Euroopa struktuurifondide vahenditega on välja arendatud statistikamooduli esimene etapp (sh analüüs, testimised, kasutajate koolitused), mille eesmärgiks oli välja arendada tervise infosüsteemi edastatavatelt statsionaarsetelt epikriisidelt tehtav statistika.

Tervise Arengu Instituut viis 2012. a läbi tervise infosüsteemi edastatud andmete analüüsi. Tervishoiuteenuse osutajatel tekkis statsionaarse epikriisi, statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise ja statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatise edastamise kohustus alates 1. jaanuarist 2009. a. Analüüsi läbiviimise ajaks oli tervise infosüsteemi edastatud andmeid, mille osas oli võimalik edastatud andmeid analüüsida ning välja selgitada, millised puudusi andmetes esineb ning milline peaks olema

E-tervise süsteemi mittekuuluvad registrid Meditsiiniregistrid – registrid, mis koguvad, töötlevad ja levitavad Eesti tervise ja meditsiiniga seotud riiklikke statistilisi andmeid

Teadmiseks, et

meditsiiniregistreid ja andmekogusid on Eestis kümmekond: nakkushaiguste infosüsteem NAKIS, müokardiinfarkti register EMIR, meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu, vähiregister, surmapõhjuste register, tuberkuloosiregister, narkomaaniaravi andmekogu, pildipank.



statistikamooduli lahendus. Täna on nii Tervise Arengu Instituudi analüüsi kui ka sihtasutuse enda läbiviidud analüüside baasil alustatud tegevusi andmekvaliteedi parandamiseks.

Statistikamooduli eesmärgiks on terviseandmete statistilise analüüsi võimaldamine Tervise Arengu Instituudile ja Sotsiaalministeeriumi ametnikele. Vastav õiguslik regulatsioon on Riigikogus menetletud (kolmas lugemine 21.11.2013; http://riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=eelnou&eid=5990ad14-54f0-4d89-a4ae-111ac1b8d162&).

77. E-tervise andmeid oleks võimalik kasutada ka järelevalve muutmiseks efektiivsemaks. Järelevalve tervishoiuteenuste osutajate (nt perearstide, kiirabiteenuse, eriarstiabi teenuse osutajate) üle on Terviseameti ülesanne.

78. Paraku ei kasuta Terviseamet praegu e-tervises olevaid andmeid järelevalve kavandamises. Lisaks eespool juba korduvalt mainitud probleemidele, eriti andmete puudumisele süsteemist, teeb e-tervise andmete kasutamise problemaatiliseks ka see, et need andmed on mõeldud ennekõike ravitööks ning Terviseametil puudub nendele ligipääs. Terviseametil on võimalik eraldi küsida andmeid ETSAst, kuid spetsiaalne päring andmete saamiseks võib võtta aega ning koormab ka ETSA-t. Nagu eespool öeldud, koostab ETSA Terviseametile iga nädal gripihaigestumise statistikat. Teatud osale andmetest peaks võimaldama ligipääsu statistikamoodul, mis on väljatöötamise, täpsemalt testimise faasis.

79. Terviseameti osalisel eestvedamisel plaanitakse siiski peremeditsiinis andmete ristkasutuse esimesi arendustöid eesmärgiga hõlmata andmed nii e-tervisest, perearstide infosüsteemist kui ka Eesti Haigekassast. See annab võimaluse eri andmebaaside andmeid omavahel võrrelda ning järelevalve kavandamiseks olulisi kõrvalekaldeid märgata ja analüüsida.

80. Lisaks sellele ootab Terviseamet e-tervise infosüsteemi uue teenuse – e-kiirabi – rakendumist. Selle tulemusel muutub kiirabiressurss ka ametile igapäevaselt juhitavaks ning andmed ka järelevalve tegemiseks on sisuliselt kohe kättesaadavad.

81. Lisaks Terviseametile on järelevalve osutatud teenuste üle ka Eesti Haigekassa kohustus. Nimelt peab haigekassa veenduma, et teenused, mida raviarvel näidatakse, on ka tegelikult osutatud. Seda on võimalik teha, kõrvutades raviloo kokkuvõtet ehk epikriisi ja raviarvetel ülesloetud teenuseid.

82. Praeguse töökorralduse juures teeb haigekassa n-ö pistelist kontrolli, kus osa raviarvetest vaadatakse üle, kasutades selleks ka ravidokumentatsiooni (haiguslugu, epikriis). Paraku puudub aga haigekassal praegu juurdepääs e-tervise andmetele ning automaatselt ei saa raviarvet ja epikriisi kokku panna. Sellise võimaluse olemasolu hõlbustaks aga haigekassal raviarvete kontrolli planeerimist ning annaks võimaluse kontrollida oluliselt suurema hulga raviarvete õigsust.

83. Kui e-tervisest oleks ka patsiendile näha raviarve, siis oleks patsiendil võimalik veenduda, kas talle on osutatud teenuseid, mis on raviarvel kirjas, ning see omakorda suurendaks ravi läbipaistvust. Kuigi e-tervise

E-tervise andmete kasutamine Terviseameti järelevalvetöös

E-tervise andmete kasutamine haigekassas rahastamisotsuste tegemisel



planeerimisel ca 10 aastat tagasi arutati küll raviarvete ja tervise infosüsteemi kantavate andmete sidumist ja võrdlemist, jäi see idee esialgu teostamata.

84. Nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole e-tervises olevaid andmeid võimalik täielikult kasutada ei ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks. Peamine takistav tegur on andmete puudumine, samuti piiratud juurdepääs neile. Seetõttu pole e-tervise andmeid poliitika kujundamiseks seni kasutanud ka Sotsiaalministeerium.

85. E-tervise infosüsteemi andmetele lisaks oleks võimalik tervishoiupoliitikat kujundada ka tsentraalselt jälgitavate ravijärjekordade kaudu ehk digiregistratuuri abil. Digiregistratuur annaks ülevaate visiidiaegade tegelikust kasutamisest ning patsiendile parema valikuvõimaluse. Samuti saaks selle kaudu vajalikku infot nii Sotsiaalministeerium tervishoiupoliitiliste otsuste kujundamiseks kui ka Eesti Haigekassa rahastamisotsuste tegemiseks. Digiregistratuuri ei ole aga tööle rakendatud.

86. Ainus e-tervise andmeid aktiivselt kasutav riigiasutus on Sotsiaalkindlustusamet, kelle jaoks on arendatud e-tervise juurde puude raskusastme ja/või püsiva töövõimetuse määramiseks vastav moodul, mis võimaldab ligipääsu e-tervise infosüsteemis olevatele andmetele. Selle teenuse arendamise algataja oli Eesti Perearstide Selts.

87. Riigikontrolli hinnangul ei saa riigi institutsioonid e-tervises olevatest andmetest praegu veel kasu. E-tervise andmeid ei kasutata tervishoiustatistikaks, järelevalve kavandamiseks, rahastamisotsuste tegemiseks ega tervishoiupoliitika kujundamiseks laiemalt. Seega ei ole täidetud e-tervise eesmärki luua võimalus kogutavate andmete kasutamiseks, arstiteaduse taseme parandamiseks, riikliku ja ametkondliku statistika tegemiseks, tervishoiu juhtimiseks ja teadusuuringuteks. Terviseamet ja haigekassa ei saa ligi ka e-tervises olevatele isikupõhistele andmetele, kuigi see võib olla nende järelevalve- ja kontrollitööks vajalik.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse kommentaar: Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse delikaatseid isikuandmeid. Sellisest andmekogust andmete väljastamiseks on kehtestatud kindlad kriteeriumid ning järgitakse põhimõtteid, mis olid läbi arutatud arstkonna, patsientide esindajate ning eetikutega andmekogu loomisel. Tervise infosüsteemi andmevahetus peab olema põhjalikult analüüsitud ning see peab toimuma kõiki andmekogule kehtestatud turvanõudeid arvestades. Juurdepääsude võimaldamisel on oluline kaaluda, kas see ei kahjusta tervise infosüsteemi andmete kasutuse peamist eesmärki: kasutada andmeid tervishoiuteenuse osutamiseks. Juhul kui patsient ei ole huvitatud, et tema andmeid on võimalik edastada teistele institutsioonidele, võib patsient valida tee, kus ta keelab juurdepääsu oma tervise andmetele ning seeläbi keelab oma andmetel juurdepääsu ka tervishoiuteenuse osutajatele.

Hea näitena tooksime välja Sotsiaalkindlustusametiga toimuva puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks, püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ning ajutise töövõimetuslehe pikendamiseks toimuva andmevahetuse, mis rakendus 2012. aasta suvest. Andmevahetuse aluseks

E-tervise andmete kasutamine Sotsiaalministeeriumis tervishoiu juhtimiseks

Puude raskusastme ja töövõimetuse määramine e-tervises olevate andmete põhjal



on selge õiguslik regulatsioon ning turvaliselt väljaarendatud andmevahetuse liides.

Koostöös Maanteeametiga on arendamisel e-tõendite projekti raames tervise infosüsteemiga andmevahetus seoses sõidukijuhi tervisetõendiga. Toimumas on läbirääkimised Kaitseministeeriumiga, et kehtestada nende haldusalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele.

Täna on tervise infosüsteem andmeandjaks Terviseameti hallatavale nakkushaiguste registrile. Lisaks edastab tervise infosüsteem Terviseametile gripistatistikat. Arutlusel on hooldusõenduse infosüsteemi InterRAI liitmine osaliselt tervise infosüsteemiga.

88. Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile: luua õiguslik raamistik, et Terviseamet ja Eesti Haigekassa saaksid oma ülesannete täitmiseks juurdepääsu e-tervise infosüsteemi andmetele.

Sotsiaalministri vastus: Terviseametil on juba täna tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevalt õigus saada ligi tervise infosüsteemi andmetele. Terviseamet on vastavat õigust ka seoses järelevalve menetlusega rakendanud. Eesti Haigekassa osas oleme alustanud eelnõu kavandi koostamisega, mille jõustumisel tekib Eesti Haigekassale seadusest tulenev õigus saada ligipääs vastavatele andmetele oma ülesannete täitmiseks.

89. Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile koostöös Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse ja Tervise Arengu Instituudi direktoriga:

■ Arendada e-tervise infosüsteemi koostöös registritega, et haiglatel ei oleks andmete dubleerimist ning võimalikult palju infot saaks üheks kohast.

■ Kooskõlastada e-tervises kasutatavad mõisted ja loendid osapoolte vahel selliselt, et eri andmebaaside ja registrite andmed oleksid omavahel võrreldavad ja seostatavad.

Sotsiaalministri vastus: Sotsiaalministeerium on alustanud tervisevaldkonna registrite elektroonse andmevahetuse loomist tervise infosüsteemi vahendusel. Iga järgmise tervisevaldkonna registri üleviimisel digitaalsele andmevahetusele või uue registri loomisel kavandame selle liidese tervise infosüsteemiga andmete saamise eesmärgil. Peame oluliseks, et riiklikud tervisevaldkonna registrid koguksid võimalusel andmeid juba olemasolevatelt ja tervise infosüsteemi edastatud meditsiinidokumentidelt ja jätkame vastava põhimõtte rakendamist ka edaspidi.

Tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest on tervishoiuteenuse osutajal kohustuslik kasutada riigi infosüsteemi klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid. Kõik Eesti E-tervise Sihtasutuse avaldatud standardid ja loendid on eelnevalt kooskõlastatud ja nende kasutamine on üle riigi kohustuslik. Erinevate andmebaaside ja infosüsteemide siseselt on õigus kasutada ka teisi loendeid, klassifikaatoreid ja standardeid, kuid dokumentide edastamisel tervise infosüsteemi tuleb need ümber



kodeerida riiklikult nõutud kujule. Sotsiaalministeeriumi arvamusel on eelnevalt kirjeldatud süsteem toimiv ja jätkame seda ka uute loendite, klassifikaatorite ja standardite juurutamisel. Täiendavalt panustame edaspidi rohkem standardi juhendile, mis omakorda tagab, et riiklikult nõutud andmestik on andmete edastajatele üheselt defineeritud ja mõistetav.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse vastus: Riiklike meditsiiniregistrite andmevahetus on kavandatud tervise infosüsteemi vahendusel, kuid need arendused on vaja eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida. Eesmärk on, et tervise infosüsteemi vahendusel registritele info edastamine peaks vähendama arstide andmeesituse koormust.

Täna kasutusel olevad tervise infosüsteemi dokumentide standardid on enamjaolt loodud projekti „Digilugu“ raames koostöös erinevate dokumentide esitajate esindusorganisatsioonidega ning oma ala spetsialistidega, kes oma igapäevases töös tervishoiuteenuse osutajate juures puutuvad kokku andmekoosseisude väljatöötamisega infosüsteemidele.

Eesti E-tervise SA kodulehel olevas publitseerimiskeskkonnas on avaldatud kõikide määruses toodud dokumentide vastavad standardid. Lisaks määrusega kehtestatud kohustuslikele dokumentidele on tervishoiuteenuste korraldamise seadusega sätestatud, et tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik kasutada riigi infosüsteemi klassifikaatoreid, loendeid, aadressandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid, s.t täna avaldatud standard sisaldab ka dokumentide, mille esitamist määrus ette ei näe, standardeid. Viimati nimetatud dokumente on tervishoiuteenuste osutajate poolt kesksüsteemi saadetud – näitena võib tuua sünniepikriisi, päevaraviepikriisi, koduõendusepikriisi.

Lisaks standarditele on oluline omada ühtset terminoloogiat, mille loomise aluseks on valdkonnaülene koostöö, sh koostöö Tervise Arengu Instituudi juurde loodud meditsiiniterminoloogia komisjoniga. Terminoloogia korrastamist alustati 2013. aastal ning tegevust jätkatakse 2014. a juba koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga.

2013. a on sihtasutuse juhatuse käskkirjaga loodud ka valdkonnaülene töögrupp: „Tervise valdkonnas kasutuses olevate loendite ja klassifikaatorite töögrupp“. Värskendamisel on standardimise kord ja protsess ning loomisel ametikoht, mille põhiülesandeks on andmekvaliteedi analüüsimine ja parendamistegevuste koordineerimine.

Tervise Arengu Instituudi direktori vastus: Tervise Arengu Instituudi poolt oleme igati päri Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi tegevus e-tervise rakendamisel" eelnõus sisalduvate ettepanekutega teha jätkuvalt koostööd E-Tervise Sihtasutusega, arendamaks e-tervise infosüsteemi koostöös registritega ja kooskõlastamaks e-tervises kasutatavad mõisted ja loendid osapoolte vahel selliselt, et eri andmebaaside ja registrite andmed oleksid omavahel võrreldavad ja seostatavad. Tõhusama, usaldusväärse ja kvaliteetse statistika jaoks tuleb pidevalt arendada olemasolevaid andmeallikad ja otsida uusi. Tervisestatistikas kasutakse mitmeid andmeallikaid ja e-tervise infosüsteem on üks olulisi uusi andmeallikaid. Tervise infosüsteemi andmete kasutamine statistika



eesmärkidel lubab saada detailsemaid andmed ja vähendama samas TTOde kui andmeesitajate koormust.

E-tervise infosüsteemi kasutamiseks statistika andmeallikana on oluline täita järgmised eeldused:

1. Välja töötada standardid, mida kasutatakse kõikide TTOde ja teiste osapoolte poolt ühtemoodi (mõisted, definitsioonid).

2. E-tervisesse andmeid saatvate TTOde hulk ja saadetavate dokumentide hulk peab suurenema. Kõikse statistika tegemiseks peavad andmeid peavad esitama kõik asutused ja iga juhu kohta.

3. Andmed peavad olema kvaliteetsed. Vigade kontrollimiseks on statistikamoodulis välja töötatud ja rakendatud loogilised kontrollid.

4. Tuleb arvestada, et näitajad ja nähtused, mis ei allu loogilistele kontrollidele tuleb kontrollida ka käsitsi. See kehtib ka meditsiiniliste registrite teatiste kohta.

5. Registriteatiste andmekoosseis ja esitamine tuleb üle vaadata elektroonilise andmevahetuse sobilikkuse mõttes (st õigusloomet).

6. TAI, TTOde infosüsteemid ja TIS peavad olema arendatud sellele tasemele, et teated laekuksid ainult elektrooniliselt, peal oleksid loogilised kontrollid.

7. Käesolevaks ajaks statistikamooduli kasutamiseks on vaja luua õiguslik raamistik. See on loomisel.

8. TAI TSO taotleb riikliku statistika tegija staatust, et saada juurdepääse andmete kasutamiseks erinevatele administratiivsetele andmeallikatele. Praegu see võimalus puudub. Sel ja ainult sel juhul saab andmed linkida isikutasemel erinevatest allikatest ja toota kvaliteetset statistikat.

9. Arendustesse tuleb kaasata ka TTO-d, kes on peamised TISi kasutajad, ja rahastada nende tegevusi.

10. TAI on huvitatud, nõus ja juba panustab TISi statistilise süsteemi arendamisele. Samas on TAI mitmel aastal taotlenud SoMist oma lisategevuse rahastamist, kuid ei ole saanud toetust. Antud olukorras TAI jätkab panustamist, kuid see kahjuks ei ole vajalikus mahus.

11. TISi plaanides on arendada ka andmetöötlemis- ja avaldamissüsteemi. TAI peab seda ebamõistlikuks, kuna sellised süsteemid on juba olemas TAIs ja töötavad hästi.

Rõhutan siinkohal üle TAI töötajatega toimunud intervjuus väljendatu, et palju kontrolliaruandes väljatoodud tõdemusi, mille kohaselt e-tervise infosüsteemi ei ole veel ootustekohaselt rakendunud, ei ole põhjustatud mitte niivõrd infosüsteemi puudustest, vaid ebarealistlike ootuste esitamisest või lubaduste andmisest infosüsteemi ideefaasis, samuti rakendamiseks vajamineva aja alahindamisest.



E-tervise eesmärk suurendada patsiendikesksust ei ole täitunud 90. E-tervise üheks eesmärgiks on suurendada tervishoius patsiendikesksust. See avaldub näiteks selles, et patsient saab tervishoiuteenuse kätte lihtsamalt, kvaliteetsemalt või väiksema ajakuluga.

91. Riigikontroll eeldab, et e-tervise aktiivne kasutamine ning vajalikud moodulid, mis lihtsustavad teenuse osutamist ja saamist, aitavad suurendada patsiendikesksust.

92. Patsiendile on ETSA loonud patsiendiportaali, mille abil saab ligi oma raviinfole. Selle kaudu on võimalik koostada ka tahteavaldusi: määrata digiretsepti väljaostmiseks volitatud isikuid, teatada soovist pärast surma elundeid loovutada, sulgeda terviseandmeid, nii et need ei oleks arstidele nähtavad. Kasutajasõbralikum ja uues versioonis patsiendiportaal avati 2013. aasta juulis.

93. Patsiendiportaali kaudu peaks olema võimalik pääseda ligi ka seni kasutusele võtmata digiregistratuurile, et selle kaudu registreerida end eriarsti vastuvõtule. Digiregistratuuri kaudu saaks patsient ka hinnata, millise asutuse eriarsti juurde on lühim järjekord. Praegu on eriarsti vastuvõtule saamiseks üldjuhul vaja helistada konkreetse teenuseosutaja juurde ja registreerida aeg. Mõni haigla on teinud endale ka e-registratuuri (vt punkt 166). Et eri teenuseosutajate järjekordade pikkust ei ole võimalik võrrelda, võib patsient jõuda eriarsti juurde hiljem.

94. Kuna e-tervises on vähe andmeid ja digipildi süsteemis ei ole kõikide piltide infot ning see võib tingida piltide või muu analüüsi topelt tegemise, siis ka patsiendi tunnetatav kasu on olnud ilmselt väike. Digiretsepti on patsiendid aga omaks võtnud ja seda kasutatakse.

95. Riigikontrolli hinnangul ei ole tervishoiuteenuse kättesaamine tänu e-tervisele enamasti patsiendile lihtsam, kiirem ega kvaliteetsem. Üheks positiivseks näiteks on siiski digiretsept, mis annab võimaluse kasutada aega efektiivsemalt nii arstil kui ka patsiendil.

E-tervis ei aita kaasa ravikindlustusraha ning arstide ja õdede tööaja mõistlikumale kasutamisele 96. E-tervise üks eesmärke oli parandada tervishoiuteenuste osutamise efektiivsust ja kvaliteeti, samuti vähendada arstide paberitööd. Nende eesmärkide täitmiseks peab e-tervise infosüsteem võimaldama lisaks patsiendi terviseandmetele kasutada ka e-teenuseid, mis aitavad ravikindlusraha ja arstide-õdede aega mõistlikumalt kasutada. Sellised e-teenused peavad tooma kaasa nii tervishoiuasutustesisesed kui ka -asutustevahelised töökorralduslikud muutused.

97. Riigikontroll eeldas, et e-tervise arendamisel on esiplaanil e-tervise eesmärkide saavutamine ning rakendatud süsteemid võimaldavad ravikindlustusraha ning tervishoiutöötajate aega mõistlikumalt kasutada.

98. E-tervise keskse süsteemi ehk tervise infosüsteemi arendamine on kuni viimase ajani sisaldanud ennekõike kesksüsteemi kui andmepanga arendust. Esiplaanil ei ole olnud tervishoiuteenuse osutajate vajadused, mis peaks arsti puhul väljenduma kasutajasõbralikkuses ja



informatiivsuses. Kui e-tervist planeerides leiti, et süsteemi kasutamin

Documents

Riigi tegevus e-tervise rakendamiselegov.nik.gov.pl/g/egov/EE/2014/eHealth/E-health_est.pdf · 2016. 10. 21. · Riigi tegevus e-tervise rakendamisel Riigikontrolli aruanne Riigikogule,