RMP.ee SPETSIALIST Oktoober 2015 / MITTETULUNDUSLIK TEGEVUS

SPETSIALISTw w w. r m p . e e / p e r i o o d i l i n e / s p e t s i a l i s t

MITTETULUNDUSLIKTEGEVUS

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Mittetulundusliku tegevusega seostub ikka heatege-vus, mis aktiveerub aasta kige pimedamal perioodil,kui inimesed on tundlikumad ja altimad aitama.

Suur osa mittetulunduslikest tegevustest tehakse vaba-tahtlikus korras. Kas aga mittetulunduslikus tegevusesosalemine peaks vi viks olla reguleeritud ka lepingu-lises vormis ning kellega milline leping slmida, selle learutleb Katrin Sarap NJORD advokaadibroost. ri-hingu seoseid mittetulundusliku tegevusega analsibSiiri Malmberg advokaadibroost Hansa Law Offices.

Liikmemaksudega seotud korduma kippuvatele ksi-mustele vastavad Egle Vainula, Ave Rego, AleksandraGeneralova ja Raili Suuder BDO Eesti ASst. Anne-tustest era- ja juriidilise isiku ning vabahenduse vaatestkirjutab Einar Rosin KPMG Baltics Ost.

Kuidas ja millal kajastada mittetulundusliku tegevusegaseotud tulusid ning kulusid hingu raamatupidamises,sellest annab levaate Aivar Kangust Grant ThorntonBaltics Ost. Kardo Rander advokaadibroost Hed-man Partners jagab lugejatega seda, et tegutsemine mit-tetulunduslikus vormis on sobiv, kui on soov kasutadatekkivat tulu oma hobi finantseerimiseks.

Kuidas ja milliseid phimtteid tuleb rakendada sihtfi-nantseeringu kajastamisel henduse raamatupidamises,sellest teeb kokkuvtte Anne Nuut ANTIMAR Audii-torid Ost. Et raamatupidaja on projektijuhi parem ksi,kes hoolitseb, et projekti rahalised vahendid oleksidhsti planeeritud ja kulud raamatupidamises korrektseltkajastatud, saab lugeda artiklist, mille autor on MarikaiKarilaid BDA Consulting Ost.

Monika Jesaar Maksu- ja Tolli-ametist selgitab, mille vastu hin-gud enim eksivad ja jtavad the-lepanuta, kui taotlevad hingukandmist tulumaksusoodustusegahenduste nimekirja.

Inglise ulmekirjanik Terry Pratc-hett on elnud: Heategevus polesee, kui sa annad inimestele,mida sina tahad anda, vaid see,kui sa annad neile seda, mida neilvaja on.

www.rm

p.ee

Sisukord

ks heategu pevasmuudab selle helgemaks

Toimetuse veerg 3Vabahenduses ttamise vi 4 - 7

tegutsemisega seotud lepingudrihing ja mittetulunduslik 8 - 11

tegevusLiikmemaksud mittetulundus- 12 - 16

hingutes

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg:Oktoober 2015

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 33 029-le RMP.ee Ndalakirja tellijale.

RMPEesti OTel: 6 848 110E-post: [email protected]

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

Annetada tasub targalt 17 - 19

Nuded sihtfinantseerimise 28 - 32kajastamisel mittetulundus-hingute raamatupidamises

Kuidas kajastada henduste 20 - 23 tulusid ja kulusid?

Hobi finantseerimiseks 24 - 27 mittetulundusliku tegevusega

alustamine

Sihtfinantseeringu abiga 33 - 35rahastatavate projektide

elluviimineKas tulumaksusoodustus on 37 - 40

privileeg vi enesest-mistetav igus?

Maia Kurimpeatoimetaja

RMP.ee SPETSIALIST

4

www.rm

p.ee

Mittetulunduslikud tegevused on Eestispopulaarsed. Telesaates nhtud puudustkannatava pere aitamise kampaania, mitte-tulundushingud varjupaika vajavate loo-made tarbeks, korterihistud, sihtasutused,seltsingud, toetusritused jne on kik ette-vtmised, mille eesmrgiks ei ole tuluteenimine vaid kena kodanike algatusmingi sdamelhedase asja korraldami-seks. Enamus nimetatud tegevustest tehak-se vabatahtlikus korras.

Kas sellistes tegevustes osalemine peaksvi viks olla reguleeritud kirjalike lepin-gutega?

Juhatuse liikmed ja ksunduslepingMittetulundushingus (sh korterihistu) jasihtasutusel (SA) peab olema juhatus, mishingut esindab ja juhib. Juhatuse liik-mete igused ja kohustused tulenevadmittetulundushingute seadusest. Seadusei reguleeri seda, kas juhatuse liikme kohustuste titmiseks peaksid pooledslmima kirjaliku lepingu, seega on seepoolte kokkuleppe ksimus. Mlemapoole jaoks on selguse huvides soovitatavslmida juhatuse liikmega kirjalik leping.

Kuna juhtorgani liikme kohustuste tit-misele ei laiene tlepingu seadus (TLS),ei saa juhatuse liikmega slmida tlepin-gut TLS mistes. Slmitavaks lepinguvormiks saab olla ksundusleping vla-igusseaduse (VS) mistes. Kui juha-

Vabahenduses ttamise vi tegutse-misega seotud lepingud

Katrin SarapNJORD Advokaadibroo partner javandeadvokaat

Suur osa mitte-tulunduslikust

tegevusest tehaksevabatahtlikus korras.

5www.rm

p.ee

tuse liige tidab hingus lesandeid, misei ole oma olemuselt juhtorgani lesan-ded, siis vib selliste leannete titmi-seks slmida tlepingu TLS mistes.

Lisaks juhatusele on SA organiks nu-kogu, mis kavandab SA tegevust ning korraldab selle juhtimist ja teostab jrele-valvet SA tegevuse le. Nukogu liikmeja SA vahelist suhet saab soovi korralsamuti reguleerida kirjaliku ksundus-lepingu alusel. Kirjalike lepingute ole-

masolu annab kindluse mlemale lepingupoolele.

MTs ja SAs td tegevate isikute nol,

kes tidavad igapevaselt juhatuse antudlesandeid ja alluvad nende juhtimiselening kontrollile, on tegemist ttajategaTLS mistes, kellega tuleks slmida tht-ajaline vi thtajatu tleping. Tht-ajalise lepingu slmimisel tuleks kind-lasti veenduda, et t iseloom on thtaja-line TLS mistes. Thtajalise tlepinguvib slmida kuni viieks aastaks, kui sedaigustavad t ajutisest thtajalisestiseloomust tulenevad mjuvad phjused,eelkige tmahu ajutine suureneminevi hooajat tegemine.

Teenuse osutajad ja ksundus- vi tvtu-lepingMT-le ja SA-le teenust osutavate isiku-tega (fsilised vi juriidilised isikud)saab vastavalt teenuse vi t sisule sl-mida ksundus- vi tvtulepingu VSmistes. Niteks, kui MT vi SA vajab


Mittetulundushingujuhatuse liikmega

on soovitatavslmida kirjalik

leping.

LEPINGUTELIIGID

KSUNDUSLEPING - ksunduslepinguga kohustub ks isik (ksundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (ksundiandja)teenuseid (titma ksundi), ksundiandja aga maksma talle selle eesttasu, kui selles on kokku lepitud (VS 619).

TVTULEPING - tvtulepinguga kohustub ks isik (tvtja)valmistama vi muutma asja vi saavutama teenuse osutamisega muukokkulepitud tulemuse (t), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VS 635 lg 1).

TLEPING - tlepingu alusel teeb fsiline isik (ttaja) teisele isikule(tandja) td, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tandja maksabttajale t eest tasu (TLS 1 lg 1).

RMP.ee SPETSIALIST

6

www.rm

p.ee

pidevat IT-alast nustamisteenust vi raa-matupidamisteenust, tuleks slmida tee-nuse pakkujaga ksundusleping. Ksun-duslepingu slmimine vib kne alla tullaka niteks spordiklubi treeneriga. KuiMT vi SA tellib enda kodulehe veebi-lahenduse, vib sellisel juhul olla tegemisthekordse teenuse vi tga, mille jaokssaab slmida tvtulepingu, ning kuiteenust osutatakse pidevalt, siis ksun-duslepingu.

Kas ja milline lepingslmida vabatahtlikuga?MT-s ja SA-s on vabatahtlike ehk tasumittesaavate isikute roll mrkimisvrne.Praktikas on tekkinud ksimus, kas vaba-tahtliku panus tuleks reguleerida lepingu-

ga. Tenoliselt olukorras, kus kodanikoma vabast ajast ja tahtest soovib kaasaaidata teatud mittetulundusliku eesmrgisaavutamisele mni tund pevas, ei olekirjaliku kokkuleppe fikseerimine mist-lik. Kui vabatahtlik soovib anda omapanust regulaarselt, siis tasuks sellinekokkulepe vormistada siiski kirjalikult,milles heselt selgelt sisustatakse vaba-tahtlikkuse alusel osutatava panuse sisuning selle tegemine tasu saamata. Selliseltsaab ra hoida hilisemaid arusaamatusining tlgendusi koost kohta ning vi-malikke rahalisi nudeid hingu vastu.Niteks viks selliseks vabatahtlikukstegevuseks olla infotehnoloogiat studee-riva tudengi tegutsemine loomade varju-paiga kodulehe administreerimisel, etpingute krvalt praktiseerida oma tead-misi jne. Ka ei tule sellist vabatahtlikku

www.rm

p.ee

7

panust registreerida Maksu- ja Tolliametipeetavas ttamise registris.

Seltsingut ei registreerita heski registris,mistttu on tegemist kodanikevahelisehendusega. Seltsinglastevahelised suhtedon reguleeritud VS-s. Seltsingu asuta-miseks tuleb slmida kirjalik leping,mille kohaselt kohustuvad kaks vi enamisikut (seltsinglased) tegutsema hiseeesmrgi saavutamiseks aidates sellelekaasa lepinguga mratud viisil, eelkigepanuste tegemisega. Seltsinguga seotudkokkulepped on soovitav slmida kirjali-kult vi kirjalikku taasesitamist vimal-davas vormis. Selguse mttes tasubsellised kokkulepped vormistada kirjali-kult nnda, et kokkuleppe pooled saavadleppe sisust heselt aru.

Kuna mittetulunduslikes tegevustes esi-neb erinevaid olukordi ning poolte-vahelisi suhteid, tuleks alati igat sellistolukorda eraldi analsida ning leidapooltevahelise suhte reguleerimiseks javormistamiseks kige sobivam leping vikokkulepe.


henduses tegutsevatvabatahtlikku ei tule

registreerida ttamise registris.

www.rmp.ee/perioodiline/spetsialist

RMP.ee SPETSIALIST

8

www.rm

p.ee

hiskondlikus ja sotsiaalses mttes onpositiivne, et mittetulunduslik, sh hea-tegevuslik tegevus, on leidnud kindlakoha tnapeva elus. Selliselt panustadeson kindlasti vimalik muuta nii hiskond-likku kui ka indiviidi elu mrksa pare-maks. Ilmselt ei vaidle keegi sellele vastu,et eesmrgiks saab olla ikka elu, kskikmillises valdkonnas, parendamine ja teis-tega arvestamine, mitte vastupidi. Selliseeesmrgi titmisele saavad vga paljukaasa aidata muu hulgas rihingud, keseelduslikult on jukamal jrjel, vrreldesenamike fsiliste isikutega.

Vaatamata sellele, kas rihingul on res-sursse ja soovi mittetulunduslikus tege-vuses kas otseselt vi kaudselt osaleda,tekib ksimus, kas ja kuidas on see lubatud, kuivrd teada on, et rihingudon ja peavad olema kasumile orienteeritudjuriidilised isikud, millest tulenevalt vibtunduda, et rihinguks olemine ja mittetulunduslik tegevus ei ki omavahelkokku.

Kuna rihing on samal ajal ka ettevtja,siis mjutab rihingu tegevuse vimalusika ettevtja miste sisu. Alates 2011. a onettevtjaks fsiline isik vi rihing, kespakub oma nimel tasu eest kaupu viteenuseid ning kaupade mk vi tee-nuste osutamine on talle psivaks tege-vuseks. Ettevtja vib tegutseda tegevus-aladel, millel tegutsemine ei ole seadu-sega keelatud. Eeltoodust jreldub selgelt,et rihingu kui ettevtja seadusest tulenev eesmrk on teenida oma tege-vusega tulu kskik, millisel seadusega

lubatud tegevusalal tegutsedes ja mitte-tulunduslik tegevus, s.o tegevus, millestettevtja ei saa rahalist kasu, ei saa olla

rihing ja mitte-tulunduslik tegevus

Siiri MalmbergAdvokaadibroo Hansa Law Offices O vandeadvokaat

rihingu igus- ja teovime ei olepiiratud ainult ettevtlusega.

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevu

9

www.rm

p.ee

rihingu peamiseks eesmrgiks, kuivrdsellisel juhul ei vastaks ta ettevtja tun-nustele.

rihing vib otse vikaude panustada mitte-tulunduslikku tegevusseEeltoodu ei thenda siiski, nagu rihingei saaks ldse osaleda mittetulunduslikustegevuses, sh heategevuslikes projektides.rihingu, kui juriidilise isiku igus- jateovime ei ole piiratud ainult ettevt-lusega. Vastavalt tsiviilseadustiku ldosaseaduse 26 lg-le 1 vib juriidiline isik,kelleks on kahtlemata ka rihing, omadakiki tsiviiligusi ja -kohustusi, vlja arvatud neid, mis on omased ksnes ini-mesele. Seega vib rihing omandada

igusi ja kohustusi ka ettevtlusega seo-tud tegevusest vljaspool. Niteks vasta-valt mittetulundushingute seadusele eiole rihingul keelatud olla mittetulun-dushingute liige. Samuti ei keela kehtivigus rihingul panustada mittetulun-duslikesse projektidesse vi muudesse sellistesse ettevtmistesse ei otse egakaudselt.

Vaatamata eeltoodule, mille kohaselt eiole rihingul keelatud osaleda mitte-tulunduslikes projektides ega tegeleda

rihingul ei olekeelatud olla

mittetulundushinguteliige.

RMP.ee SPETSIALIST

10

www.rm

p.ee

mittetulundusliku tegevusega laiemalt, onrihingu sellekohane tegevus piiratudkaasneda vivate maksukohustustega.

Tulumaksuseaduse 51 lg 1 stestab, etresidendist rihing maksab tulumaksu ettevtlusega mitteseotud kuludelt, vljaarvatud, kui nendelt kuludelt on tasutudtulumaks vastavalt tulumaksuseaduse -dele 4850. Seega, juhul kui rihingsoovib panustada vi ise korraldada min-git heategevuslikku vi muud mittetulun-duslikku tegevust ning teeb sellekskulutusi, mis ei ole ksitletavad annetus-tena, tuleb arvestada, et need kulutused

arvestatakse ettevtlusega mitteseotud kuludeks ja nendelt tuleb tasuda tulu-maksu seaduses stestatud mras. Seega,kuigi ettevtlusega mitteseotud kulutustetegemine ei ole keelatud, siis on nendetegemine lihtsalt rihingule tulumaksuosa vrra kallimad.

rihingu tehtud annetusedVeidi teistsugune on situatsioon, kui ri-hing soovib annetada ja seelbi osaledamittetulunduslikus tegevuses.

Vastavalt tulumaksuseaduse 34 p-le 8 eiole ettevtlustulust lubatud maha arvatarihingu tehtud kingitusi ega annetusi.Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulu-maksuseaduses eraldi reguleeritud, mis-tttu kasutab Maksu- ja Tolliamet miste-te sisustamiseks nende tavathendust viteistes igusaktides (niteks vlaigus-seaduses) stestatud sisu, millest tulene-valt vib olla vaieldav mne konkreetsetegevuse lahterdamine kingituseks vi annetuseks.

ldreeglina maksustatakse tulumaksugakik rihingu tehtavad kingitused ja annetused, v.a reklaami eesmrgil leantud kaup vi teenus, mille vrtus ilmakibemaksuta on kuni 10 eurot.

Siiski eksisteerib eeltoodust teatav erand.Nimelt ei maksustata tulumaksuga tulu-maksusoodustusega mittetulundushin-gute, sihtasutuste ja usuliste hendustenimekirja kantud vi tulumaksuseaduse 11 lg-s 10 (muu lepinguriigis asutatudhing, mida Eesti maksuhaldur ksitlebseaduses stestatud tingimuste titmiseltulumaksusoodustusega hinguna) nime-tatud isikule kalendriaasta jooksul tehtudkingitusi ja annetusi, mille summa ei letaht alljrgnevatest piirmradest:

3% maksumaksja poolt samal kalendri-aastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse 2 like 1 punktidele 14 ja 6 tehtudsotsiaalmaksuga (isikustatud sotsiaal-maks) maksustatud vljamaksetesummast;

10% kalendriaasta 1. jaanuariks lp-penud maksumaksja viimase majan-dusaasta kasumist, mis on arvestatud

Kuigi ettevttel ei ole keelatud tehaettevtlusega mitte-

seotud kulutusi, on nende tegemine

rihingule lihtsalttulumaksu osa vrra

kallimad.

11

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

vastavalt raamatupidamist reguleeri-vatele igusaktidele.

Kalendriaastal tehtud ja tulumaksusoo-dustusega hingutele tehtavaid kingitusija annetusi arvestab maksumaksja sum-meeritult. Nende kingituste ja annetustemaksuvaba aastasumma mramisel lh-tub maksumaksja oma valikul vaid hestsamas likes nimetatud piirmrast.

Ettevtlustulust ei ole lubatud mahaarvata rihingutehtud kingitusi ega annetusi.

Eelkirjeldatud tulumaksuvabasid anne-tusi/kingitusi on vimalik teha ka vahen-daja kaudu, kui vahendajapoolne anne-tuste kogumine on sihtotstarbeline jadokumenteeritud ning hilisem (leand-mine tulumaksusoodustusega isikule ontendatud ning on nha, et annetatud kogusumma antakse edasi. Kui osa anne-tustest jb vahendajale vi ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajal maksuvabastusele igust (alli-kas: http://www.emta.ee/map?id=22620)).

Eeltoodust nhtub, et rihingul on vi-malus ja igus osaleda vi teha mittetu-lunduslikku tegevust, kuid ldreeglina onselle tegevuse kigus tehtavad kulutusedmaksustatud tulumaksuga, v.a erandlikeljuhtudel.

MT ja SA raamatupidamine ja maksud

09.11.2015 Tartu

27.11.2015 Tallinn

Ettevalmistus raamatupidaja kutseeksamiks (tase 5)

22.10.2015 - 23.10.2015 Tallinn

05.11.2015 - 06.11.2015 Tartu

Majandusaasta aruanne 2015

17.11.2015 Tartu

24.11.2015 Tallinn

Soome majandusaasta aruanne ja aastadeklaratsioonid

16.12.2015 Tallinn

RMP.ee SPETSIALIST

12

www.rm

p.ee

Mittetulundushinguid (edaspidi ka MT)iseloomustavaks jooneks on, et nende tuluvib kasutada ksnes nende phikirjalisteeesmrkide saavutamiseks, nende kasumitei vi jaotada liikmetele ning neid ei olelubatud mber kujundada teist liiki jurii-diliseks isikuks. Alljrgnevalt oleme kok-ku kogunud korduma kippuvad ksimusedMT-delt kogutavate liikmemaksudekohta ning ksimustele vastavad BDOEesti partner, raamatupidamisteenuste juhtEgle Vainula, maksunustaja Ave Rego,rahvusvaheliste ritugiteenuste raamatu-

pidaja Aleksandra Generalova ja raama-tupidaja Raili Suuder.

Kui palju peab MT-lolema liikmeid ning kuidas liikmemakse vib kehtestada?MT-s peab olema vhemalt kaks liiget.Liikmete varalised ja muud kohustusedMT suhtes mratakse kindlaks phi-

Liikmemaksudmittetulundushingutes

Egle VainulaBDO Eesti AS partner ja raamatupidamisteenuste juht

Ave RegoBDO Eesti AS maksunustaja

Aleksandra GeneralovaBDO Eesti AS rahvusvahelisteritugiteenuste raamatupidaja

Raili SuuderBDO Eesti AS raamatupidaja

13

www.rm

p.ee

kirjaga. Liikmetele vib panna kohustusiainult phikirjas ettenhtud korras, misthendab, et liikmetele mratud liikme-maksud ning sisseastumismaksud peavadolema kehtestatud phikirjaga. Phikirjamuutmise igus on ainult ldkoosolekul.

Samas mittetulundushingul ei ole kohus-tust liikmemaksu kehtestada, kuid kuiseda on tehtud, siis selle arvelt on vima-lik katta phikirjaliste eesmrkidega seo-tud tegevuste psikulusid, niteks makstattasu MT-na tegutsevas spordiklubistreenerile vi tasuda raamatupidamis-teenuste eest raamatupidamisbroole.Samuti vib liikmemakse kasutada MTkirjutatud projektides omafinantseerin-guks, niteks kui MT-na tegutsev rahva-tantsuklubi saab rahvariiete toetuseksEesti Kultuurkapitalist toetuse, siis seal-juures tasutava omafinantseeringu vibkatta liikmemaksudest. Samuti makstavlja toetusi, stipendiume jne. Ehk et liik-memaksude kasutamisel on piirang seo-tud vaid phikirjalise eesmrgiga.

Kas ja kuidas esitada liikmemaksu arve?

Fsilisest isikust liikmele ei pea organi-satsioon vljastama liikmemaksu arvet.Piisab ka niteks e-posti teel saadetudmeeldetuletusest, mis on liikmemaksusumma ning kuidas on seda vimalik

tasuda (niteks esimese kvartali jooksulMT pangakontole vi sularahas ld-koosolekul). Kui siiski keegi liikmetestarvet soovib, siis ei saa selle vljastami-sest keelduda. Juriidiliste isikute puhulkoostatakse liikmemaksu arve. Arve koos-tamisel tuleb lhtuda RPS -s 7 algdoku-mentidele esitatud nuetest.

Millest peab lhtumaMT-de raamatupida-mise korraldamisel?Nagu rihingudki lhtuvad ka MT-dnii raamatupidamise korraldamisel kui karaamatupidamise aastaaruande koosta-misel eelkige raamatupidamise seadu-sest ja raamatupidamise toimkonna juhen-ditest, mille hulka kuulub ka RTJ 14 Mittetulundushingud ja sihtasutused.RTJ 14 on olemuselt sektorikeskene ju-hend stestades raamatupidamisarvestusenuded MT-le iseloomulike majandus-tehingute korral, milleks on liikmemak-sud, annetused ja toetused. Samuti mrabjuhend kindlaks erinuded MT tulude jakulude aruandele (mis koostatakse kasumi-aruande asemel) ning netovara muutustearuande (mis koostatakse omakapitalimuutuste aruande asemel) vormidele.Riigi valitseva mjuga MT-d peavadlisaks jrgima ka riigi raamatupidamiseldeeskirjaga (ldeeskiri) ning rahandus-ministri (RM) vastavasisuliste mrustegakehtestatud nudeid.

Kuidas kajastada liikmemakse raamatu-pidamises ja majandus-aasta aruandes?


Liikmetele mratudliikme- ja sisse-

astumismaksud peavadolema kehtestatud

phikirjaga.

BDO Eesti AS kuulub rahvusvahelisse audiitor- ja mqpuwnvcvukqqpkgvvgxvgvg xtiwuvkmmw. milleraamatupidamise, palgaarvestuse ja tkvqg lahendused on ognfwf nii suurtele jarahvusvahelistele kui ka xkmugocvgng kohalikele gvvgxvgvgng. Meie asjatundjate rjgpfwowuja kogemused lasevad Teil keskenduda oma rjkvgigxwugng ja annavad kindlustunde, etfinantsid on korraldatud asjatundlikult. BDO lahendused keskenduvad konkreetse gvvgxvvgvajadustele ja gtkrtcfgng.

Cwfkv"Ocmuwpwuvcokpg""Tccocvwrkfcokpg""tkpwuvcokpgwww.bdo.ee

15

www.rm

p.ee

MT liikmetelt saadud liikmemaksudekajastamisel tuleb lhtuda jrgmisestphimttest: liikmeja sisseastumis-maksud kajastatakse tuluna perioodis,mille eest need on tasutud.

Niteks, kui MT liikmetele on phikirja-liselt ettenhtud kord aastas liikmemaksning selle tasumise thtaeg on 31.12.20X5,siis 20X5. aastal tasumisele kuuluvadsummad kajastatakse tuluna 20X5. aastal,isegi kui mned laekumised toimuvad20X6. aasta jooksul.

Samas on ka stestatud tingimus, et juhulkui tasu laekumine on kuni laekumise het-keni ebakindel, kajastatakse tasu tulunalaekumise hetkel vi hiljem (juhul kuitegemist on ettemaksega jrgmiste peri-oodide eest). Juhul kui niteks liikmedpeavad tasuma 20X5. a liikmemaksu31.12.20X4 kuupevaks ja osadel liikme-tel on see tasumata ning on ebaselge, kasnad jrgmisel aastal liikmena jtkavad jaliikmemaksu tasuvad, siis peaks selle kajastama tuluna laekumise hetkel.

Bilansi koostamisel kasutavad MT-dsarnaselt rihingutega RPS lisas 1 too-dud bilansiskeemi. Bilansiskeemi vibolulisuse ja loetavuse printsiibist lhtuvalttpsustada, niteks tiendada kirjetega,mis annavad parema levaate MT vara-dest, kohustustest ja omakapitalist. Liik-memakse puudutav kirje vib olla niteksvarade koosseisus kajastuv Nuded liik-mete vastu jt.

Rahavoogude aruandes kajastatakse MTaruandeperioodi laekumised ja vlja-maksed rhmitatuna nende eesmrgi kohaselt rahavoogudena phitegevusest,

investeerimistegevusest ja finantseerimis-tegevusest. Phitegevuse rahavoogudekson phikirjaliste eesmrkide teostamisekigus tekkinud rahavood ehk ka liikme-maksud kajastatakse antud rhmas. Raha-voogude aruande koostamisel lubab RTJ14 lhtuda kas otse- vi kaudmeetodist,kuid selguse huvides soovitatakse MT-de puhul rahavoogude aruanne koostadaotsemeetodil.

Tiendavalt tuleb MT aastaaruandelisades avalikustada info, mis on seotudnende tegevuse eripraga. Tiendavaltavalikustamisele kuuluv info on kindlaksmratud RTJ-s 15 ning liikmeid puuduta-vad jrgmised punktid:

liikmetelt saadud ja aruandeperioodituluna kajastatud tasud liikide kaupa(nt liikmemaksud, sisseastumismak-sud, hooldustasud, remonditasud jne),

mittetulundushingu liikmete arv f-siliste ja juriidiliste isikute kaupa.

MT aastaaruande lisade koostamisel onoluline tagada selgus ja informatiivsus,sest sellest vib sltuda MT maksusta-mine kui ka vimalike annetajate ja toeta-jate usaldus ning heldus.

Mida on oluline teada liikmemaksude maksustamisest?

Tulumaks

rihingust liikmemaksu tasujal vibtekkida kohustus tasuda tulumaksu juhul,kui MT-s osalemine ei ole seotud isiku


" " " " "

RMP.ee SPETSIALIST

16

www.rm

p.ee

ettevtluse eesmrgi ja tegevusvaldkon-naga (TuMS 51 lg 2 p 2). Ehk et kui ettevtte osalemine MT-s on ettevtlus-tegevuseks vajalik (nt kui Eestis tegutsevraamatupidamisteenust pakkuv rihingmaksab liikmemaksu MT-sse Eesti Raa-matupidajate Kogu kuulumise eest), siistasutud liikmemaks kajastatakse raamatu-pidamises ettevtlusega seotud kuluna.Kui see sama rihing tasub niteks MT Surfiklubi liikmemaksu (maksab liikme-maksu enda kui juriidilise isiku eest),tuleb liikmemaksu summalt tasuda tulu-maks, kuna see ei ole otseselt ettevtteritegevusega seotud. Ettevtlusega mitte-seotud kuludelt (sh liikmemaksult, kui seeei ole maksumaksja majandustegevusegaseotud) toimub tulumaksu arvestaminenetosummalt (20/80) ning selle dekla-reerib liikmemaksu tasuja TSD lisas 6maksustamisperioodile jrgneva kalend-rikuu 10. kuupevaks.

Sotsiaalmaks

Kui ettevte maksab liikmemaksu omattaja eest MT liikmeks olemise eest,on tegemist erisoodustusega TuMS 48thenduses ning sellisel juhul lisandub tulumaksukohustusele ka sotsiaalmaksudeklareerimise ja tasumise kohustus. Eri-

soodustuse tulumaks ja sotsiaalmaksdeklareeritakse TSD lisal 4.

Kibemaks

Erinevalt rihingust ei ole MT eesmrkkasumi teenimine, kuid MT vib soovikorral ettevtlusega tegeleda. Selliseljuhul on oluline eristada MT ettevtlus-ja phikirjalist tegevust. MT phikirja-line tegevus ei ole kibemaksuga mak-sustatud, ettevtlustegevus aga on. Kuidvaatamata sellele, kui MT ritegevusekive letab 16 000 eurot ning antudMT-l tekib tulenevalt KMS 19 lg 1kohustus registreerida end kibemaksu-kohustuslasena, ei kuulu saadavad liikme-maksud kibemaksuga maksustamisele,kuna tegemist on maksuvaba kibega.Eeltoodu thendab, et arve vljastamiselei kajasta mittetulundushing sellel kibe-maksu.

MT osutatav teenus on maksuvabajuhul, kui teenus osutatakse liikmetele kastasuta vi liikmemaksu eest (KMS 16 lg1 p 3). Teenuse osutamisel tiendava tasueest on tegemist maksustatava kibega.Kui MT tegeleb mh perioodika vlja-andmisega (nt MT Eesti MaksumaksjateLiit annab vlja ajakirja MaksuMaksja),lisandub ajakirja tellimuse hinnale kibe-maks (9%), mida kibemaksukohustus-lasest juriidiline isik saab oma maksus-tatavast kibest maha arvata. Ehk kuigiliikmeks astumine on maksuvaba, on liik-metele tiendava tasu eest pakutavadteenused (nt ka liikmetele rituste korral-damine) kibemaksuga maksustatud.

Kui ettevtte osalemine MT-s onettevtlustegevuseksvajalik, siis kajas-tatakse tasutud liik-memaks ettevtlusega

seotud kuluna.

17

www.rm


Traditsiooniliselt muutub annetuste teemanii snades kui tegudes aktuaalseks aastaviimastel kuudel. hest kljest on seekindlasti seotud Euroopa kultuuriruumi ja kristliku traditsiooniga. Teisest kljeston see aeg, mil suur hulk potentsiaalse-test annetajatest teeb kokkuvtteid ise-enda tulemustest ning saavad tpsemalevaate sellest, mil mral vi kas ldseon vimalik abivajajaid toetada. Et seeaeg ei ole enam mgede taga, on paslikle korrata ka annetamisega seonduvadmaksuaspektid.

Tark ei tormaMaksustamise seisukohast on kindlastimistlikum teha annetusi pigem lbi-meldult ja etteplaneeritult, kui hetkelise

emotsiooni ajel. Nii niteks ei saa eraisikanonmselt korjanduskarpi jetud anne-tust oma maksustatavast tulust maha arvata ning ettevttele toob selline anneta-mine kaasa tulumaksukohustuse. Samas,kui korrektselt dokumenteeritud annetusesaab ettevte teha maksuvabalt ningeraisik oma maksustatavast tulust mahaarvata. Sealjuures ei pruugi annetuse suu-rus, saaja ega ka saajapoolne annetuse kasutamine ksteisest erineda.

Fsilised isikudTulumaksuseadus vimaldab residendistfsilistel isikutel tehtud annetused endamaksustatavast tulust maha arvata, kuidselleks peavad olema tidetud neli tingi-must.

Annetus peab olema tehtud tulumak-susoodustusega mittetulundushin-gute, sihtasutuste ja usuliste hen-duste nimekirja kantud organisatsioo-nile vi mnes muus Euroopa Majan-duspiirkonna liikmesriigis sarnastelalustel tegutsevale organisatsioonile.Maksu- ja Tolliamet uuendab nime-kirja kaks korda aastas, mistttuviks enne annetuse tegemist veen-duda, et annetuse saaja on jtkuvaltnimekirja kantud.

Kingitused ja annetused vivad ollatehtud nii rahalises kui ka mitte-rahalises vormis, kuid maksusoodus-tuse kohaldamiseks peab annetusetegemine ning selle rahaline vring

Einar RosinKPMG Baltics O maksunustaja

Annetada tasub targalt

RMP.ee SPETSIALIST

18

www.rm

p.ee

olema dokumentaalselt tendatud.

Kingitusi ja annetusi vib maha arvata kuni 5% ulatuses maksumaks-ja sama maksustamisperioodi tulust,millest on eelnevalt maha arvatudtulumaksuvaba miinimum, eluaseme-laenu intressid ja koolituskulud.

Maksustatavast tulust maha arvata-vate eluasemelaenu intresside, kooli-tuskulude, kingituste ja annetuste kogusumma ei tohi letada 1/2 mak-sumaksja sama kalendriaasta Eestismaksustatavast tulust ega ka 1920-eurost piirmra.

Kolmandas ja neljandas tingimuses toi-mub 2016. aastal kaks muudatust kaobnn 5% piirang, kuid samal ajal langeb

mahaarvamiste summaarne lempiir 1200euroni. See ei puuduta siiski 2015. aastajooksul tehtud annetusi.

rihingudJuriidiliste isikute tehtavate annetustemaksustamisega seotud muudatusi lhi-ajal justumas ei ole. Sarnaselt fsilisteleisikutele on ka juriidiliste isikute kingi-tused ja annetused maksuvabad, kui needon tehtud tulumaksusoodustusega isikutenimekirja kantud hingutele vi nendegasarnastele Euroopa Majanduspiirkonnastegutsevatele organisatsioonidele. Ka juriidilised isikud ei saa maksuvabu annetusi teha piiramatult. Kuna ettevtetetegevusalad, tjuvajadus ja kasum-likkus on erinevad, on rihingutel vi-

19

www.rm


malik valida kahe piirmra vahel. TuMS 49 lg 2 jrgi ei maksustata tulumaksugaannetusi, mille summa ei leta ht all-jrgnevatest piirmradest:

3% maksumaksja poolt samal kalend-riaastal tehtud isikustatud sotsiaal-maksuga maksustatud vljamaksetesummast;

10% kalendriaasta 1. jaanuariks lp-penud maksumaksja viimase majan-dusaasta kasumist.

Esimesena nimetatud piirmra raken-damisel tasub thele panna, et selle raha-line vrtus kalendriaasta jooksul kasvab.Seega, kui aasta alguses tehtud annetuselttuleb esialgu tasuda ka tulumaks, siis ajamdudes vib olukord muutuda ningjuba tasutud tulumaksu saab tagasi.Teise piirmra rakendamisel tuleksthelepanelik olla neil ettevtetel, millemajandusaasta erineb kalendriaastast.Niteks, kui ettevte, mille majandusaastalppes 30. juunil, teeb annetuse selle aastadetsembris, tuleb maksuvaba piirmraarvestamisel lhtuda le-eelmise majan-dusaasta kasumist.

VabahendusedVabahenduste puhul on oluline tehavahet, kas hendus kuulub tulumaksu-soodustusega isikute nimekirja vi mitte.MT-d ja sihtasutused, mis nimekirja eikuulu, saavad maksuvabalt teha annetusinimekirja kuuluvatele hingutele, lh-tudes TuMS 49 lg-s 2 nimetatud palga-fondiga seotud piirmrast. Samas tulebselliste henduste puhul selgelt eristada

kingitusi ja annetusi ning phikirjalisetegevusega seotud teenuste ja kaupadesoetamiseks tehtud kulusid, kuna viima-sed ei ole maksustatavad.

Erireeglid on kehtestatud nimekirja kan-tud organisatsioonidele. TuMS 49 lg 6jrgi ei pea tulumaksusoodustusega isikutenimekirja kantud hingud tulumaksumaksma phikirjalistel eesmrkidel teh-tud kingitustelt ja annetustelt, mis vasta-vad sama stte punktides 1-6 nimetatudtingimustele. Neist olulisim on ilmseltfsilistele isikutele osutatav materiaalneabi. 2015. aasta alguses tiendati TuMS 49 lg-ga 61, mille jrgi ei ksitata kingi-tuse vi annetusena tulumaksusoodustu-sega isikute nimekirja kantud hingu varaleandmist tema heategevusliku avalikeshuvides toimuva tegevuse eesmrkidesaavutamiseks. See vimaldab hinguteloma eesmrkide elluviimiseks kasutadann allhankijaid. Vimaluse kasutamiseltuleks jlgida, et vahendite leandmineoleks dokumenteeritud ja et hing olekshiljem suuteline maksuhaldurile selgi-tama, millise eesmrgi saavutamist varaleandmisega taotleti.

KokkuvteKui annetuse saajale tuleb kasuks anne-taja helde sda, siis annetajale endaletema helge pea. Seega, enne annetusetegemist oleks mistlik lisaks annetatavasumma suurusele melda ka muudele,sealhulgas maksutehnilistele aspektidele,nagu annetuse tegemise aeg, viis ja anne-tuse saaja kuulumine tulumaksusoodustu-sega isikute nimekirja.

RMP.ee SPETSIALIST

20

www.rm

p.ee

Kuidas kajastada hen-duste tulusid ja kulusid?

Kuigi mittetulundushingute, sihtasutusteja seltsingute raamatupidamine ja aruand-lus on laias laastus sarnane rihinguteomaga, leidub ka mitmeid erisusi.

Eestis tegutsevad hingud kolmes erinevastegutsemisvormis: mittetulundushing, sihtasutus ja seltsing.

Mittetulundushing (MT) on kasumitmittetaotlev organisatsioon. MT viboma liikmetega tegutseda nii avalikes hu-vides ehk hiskonna heaks kui ka vik-sema seltskonna vi piirkonna huvidesvi lihtsalt meelelahutuseks ja hobide harrastamiseks.

Sihtasutusel (SA) ei ole liikmeid ning erinevalt mittetulundushingust vib siht-asutus tegutseda kasumit taotlevalt.

Seltsing (S) ei ole juriidiline isik ningseltsingus tegutsetakse omavaheliste kok-kulepete alusel. Seltsing vib samuti omategevusega kasumit taotleda.

Vaatamata erinevustele juriidilises tegut-semisvormis on arvestus ja aruandlushingutes sarnane. Mittetulundushinguteja sihtasutuste arvestust ja aruandlust reguleerivad raamatupidamise seadusning raamatupidamise toimkonna juhen-did (RTJ). Spetsiifilised, ainult neile hin-gutele omased teemad on kirjeldatud RTJ 14 Mittetulundushingud ja sihtasu-tused. Need on niteks tasud hingu liikmetelt, saadud ja jagatud annetused jatoetused, samuti sihtfinantseerimise kajas-tamine.

Sellegipoolest lhtuvad mittetulundus-hingud ja sihtasutused enamikus arves-tusvaldkondades tpselt samasugustest

Aivar KangustGrant Thornton Baltic Ovandeaudiitor ja partner

Mittetulundushingudja sihtasutused lhtuvad enamikus

arvestusvaldkondadessamadest arvestus-phimtetest nagu

rihingud.

21

www.rm


arvestusphimtetest nagu rihingud.

Kasumit vivad teenida kikKasumit vib teenida kigis kolmes tegut-semisvormis, aga erinevalt rihingutestpuuduvad neil hingutel omanikud, kel-lele seda jaotada. Olulisemaid otsuseidteevad MT puhul liikmed oma ldkoos-olekul. Sihtasutuse puhul on otsustajaksmratud nukogu vi asutaja, kui vii-masele on see voli jetud. Seltsingut, misei ole juriidiline isik, juhivad seltsinglasedomavahelise kokkuleppe alusel.

MT eripraks on see, et kuna MT otseselt kasumit ei taotle, siis ei tohi phi-tegevuse eesmrk olla kasumi saamine.

Samas vib kasumit saada muudest tege-vustest, niteks toodete mgist. Sihtasu-tus luuakse vara valdamiseks ja kasuta-miseks ning tegevuse tulemusena on kasumi saamine tavaline, kuid see ei peaolema peamine eesmrk.

Mned kulud teatud juhtudel maksuvabadTulumaksusoodustusega MT-d ja SA-d,st need, kes on kantud vastavasse Maksu-ja Tolliameti peetavasse nimekirja, saavadmningaid kulusid teha maksuvabalt.Sellised kulud on vastuvtukulud seosesklaliste vi koostpartnerite toitlusta-mise, majutamise, transpordi vi meele-lahutusega. Samuti kulud noorte- japrojektilaagrite ning spordivistluste

RMP.ee SPETSIALIST

22

www.rm

p.ee

meenetele kuni 32 euro ulatuses osalejakohta. Maksuvabalt saab teha ka kulutusitoimetulekuabile leibkonnaliikme kuukeskmise vljamineku ulatuses kalendri-kuu kohta (TuMS 49).

Peale eeltoodu saavad tulumaksusoodus-tustega henduste nimekirja kuulujad andamaksuvabalt stipendiume ppe- ja teadus-tks ning loome- ja sporditegevuseks.

Kuidas kajastada raamatupidamisesspordiritusi?Mittetulundushingud ja sihtasutused kor-raldavad tihti erinevaid spordivistlusi vi-ritusi. Raamatupidamises tekivad see-juures ksimused, mis ja millal kajastadatuludes ning millised on vastavad kulud.Vga hea levaate tulude ja kulude kajas-tamisest annab sellisel juhul raamatupida-mises projektiphise arvestuse organisee-rimine. Projektide vahel jagatakse sel ju-hul ka hingu ldkulud. Selline arvestusei ole kohustuslik, kuid on soovitatav, sestsiis on tulude ja kulude kajastamine le-vaatlik ja arusaadav nii nende vastavusekui ka periodiseerimise seisukohast.

Niteks, kui hing korraldab spordivist-luse, siis on tavaliselt tuludeks osalemis-tasud ning annetused ja reklaam. Kulu-deks aga korraldusega seotud tegevusedning ruumide, tehnika vms rent. Suurema-tel vistlustel vi rahvaspordiritustel osalejatele jagatakse tihti srke, mtsejms. Vitjad saavad medali, karika vimne muu autasu. Osalejad maksavadtavaliselt osalustasu, kuid see ei kata kikikulusid. Tiendavad kulud kaetakse rek-

laamituludest, annetustest vi muudestselle vistlusega seotud laekumistest.

Nii tulude laekumine kui ka kulude eesttasumine vivad toimuda pikema perioodijooksul. Projektiphine arvestus koondabhte perioodi kindla vistluse kulud javastavad tulud ning vimaldab selgitadavlja selle tulemi. Niteks laekumised,mis tulevad aruandeaastal, kuid on veeb-ruaris korraldatava suusavistluse eest,kajastatakse laekumise hetkel ettemakstudtuluna ning vistluse toimumise perioodiltuluna. Samuti on oluline siduda kuludperioodiga, mil vistlus toimus, kuiginende tasumine vis toimuda nii enne kuika prast vistlust.

Sihtotstarbelised jamittesihtotstarbelisedtuludProjektiarvestus annab hea levaate siht-otstarbeliste tulude kajastamisest niihingu liikmetelt kui ka muudelt isikutelt.Peamine arvestusphimte, mida vikssilmas pidada, on see, et annetused ja toetused kajastatakse tuluna siis, kui anne-tus vi toetus muutub sissenutavaks jakaasnevad tingimused on tidetud (vt RTJ12, sihtfinantseerimise arvestus).

Spordiritustekorraldaja saab healevaate tuludest jakuludest, kui pidada

raamatupidamises projektiphist arvestust.

23

www.rm


Varade soetamiseks saadud sihtotstarbe-liste annetuste ja toetuste kajastamiseksvib alternatiivselt kasutada ka juhendisRTJ 12 kirjeldatud netomeetodit. Seethendab, et vara kajastatakse saadud annetuse vi toetuse vrra madalamasmaksumuses.

Annetusi ja toetusi, mis on oma olemuseltsissemaksed mittetulundushingu vi siht-asutuse phikapitali, ei kajastata tulunatulude ja kulude aruandes, vaid kajas-tatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

Mittesihtotstarbeliste tulude, sh anne-tuste vms suhtes tuleb lhtuda phi-mttest, et need kajastatakse raamatupida-mises tuluna hetkel, mil annetus/toetusmuutub sissenutavaks. Liikmemaksudkajastatakse perioodis, mille eest need ontasutud. Kui perioodi ei ole mratud, siiskajastatakse need tuluna laekumisel.

Niteks, aruandeaastal laekunud liikme-maksud jrgneva perioodi eest kajasta-takse aruandeaasta bilansis ettemaksuna.Tuluna kajastuvad need aga jrgnevalaastal. Kui aga hingule laekus annetustegevuse toetamiseks, siis kajastub seelaekumisel tuluna.

Sihtotstarbelised annetused ja toetusedkajastatakse tuluna

siis, kui need muutuvad sissenuta-vaks ja tidetud onkaasnevad tingimused.

RMP.ee SPETSIALIST

24

www.rm

p.ee

Hobi finantseerimiseksmittetulundusliku tegevusega alustamine

Eesti Vabariigi phiseaduse jrgi onkikidel inimestel igus koonduda hin-gutesse, liitudesse ja seltsingutesse, etkaasa aidata hiskonna arendamisele vikodanikuliikumisele. Oma eesmrkide realiseerimiseks on mitu vimalust ksnendest on moodustada mittetulundus-hing (MT). Siinjuures ei ole erinevustselles, kas MT on loodud oma tarbekshuviklubina vi ldiselt hiskonna eden-damiseks. Ainus piirang on selles, eteesmrgiks vi phitegevuseks ei vi olla

majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Siiski ei tohi lasta end eksitada hingunimest ega arvata, et MT ei viks tuluteenida. MT vib tulu teenida (niteksteenuse vi toodete mgist) selleks, ettoetada oma phikirjalist eesmrki.

Lisaks MT-dele on vimalik Eestis asu-tada ka sihtasutusi (SA). Ksimuse puhul,missugust vormi kasutada peaks kige-pealt leidma vastuse, mis on eesmrk. Kuieesmrgiks on vara valitsemine, kasuta-mine ning kasvatamine, siis on sobiva-maks hinguvormiks SA. Kui eesmrgikson inimeste kaasamine mingi tegevuseedendamiseks, siis sobib selleks MT.

Erinevus MT-ga tuleb SA puhul vljaselles, et SA-l puudub liikmeskond.Samuti ei ole MT-del nuet nukogumoodustamiseks ning puudub ka audi-teerimise kohustus, SA puhul tekib ma-jandusaasta aruande levaatamise kohus-

Kardo RanderAdvokaadibroo Hedman Partners & Co O jurist

Et toetada omaphikirjalist

tegevust, vib MTteenida nii teenuste

kui ka toodetemgist tulu.

4/2012 Uue aasta valguseswww.rm

p.ee

25

tus, juhul kui mgitulu vi tulu letab 15 000 eurot vi vara maht on bilansi-peva seisuga kokku 15 000 eurot. Prakti-lisest kljest on SA asutamine kakeerulisem, sest selleks peab minema notari juurde ning kaasama peab vhemaltneli inimest (kohustuslik vhemalt ksjuhatuse liige ja kolm nukogu liiget).MT asutamiseks piisab kahest isikustning registreerimise saab teha ettevt-japortaalis ID-kaardi abil.

Oluline erinevus rihingutega on selles,et MT ega ka SA ei saa maksta divi-dende ega muul viisil kasumit liikmetelevi asutajatele vlja maksta. Seega peaksMT ja SA kogu teenitud tulu kulutamaphikirjalisele tegevusele. Samas ei oleseaduses piirangut selles, mis aja jooksulpeab MT vi SA teenitud tulu kasutama.Phimtteliselt on vimalik olukord, kusMT ja SA teenivad tulu teenuste m-gist, kuid ei kuluta seda raha kunagi. Sellisel juhul oleks tegemist omamoodihaldusfondiga.

Kuidas asutada mitte-tulundushingut?MT asutamiseks on vaja kahte fsilistvi juriidilist isikut, samal ajal SA asuta-miseks piisab vaid hest teovimelisestfsilisest isikust vi juriidilisest isikust.MT puhul on veel erandlik see, et asuta-jad vivad olla ka alaealised. Selliseljuhul on vajalik vanema vi eestkostja

nusolek ning juhatuse liikmeks peabolema tisealine isik. Asutamislepingu japhikirja koostamisel on oluline selgeksteha, missuguseid eesmrke hakataksetitma ning mis viisidel. Kindlasti peaksolema mrgitud, kas soovitakse hingussetekitada osakondasid vi ttarhinguid.

MittetulundushingutegevusMT tegutseb oma liikmeskonna kaudu,kes moodustavad ka ldkoosoleku krgeima organi MT-s. Liikmete vastu-vtmiseks ja vljaarvamiseks peavadolema selleks ettenhtud piirid, mis onlisatud ka phikirja. Mrata tuleks kasee, kas liikmetelt kogutakse liikme-maksu. ldkoosolekul vivad osaledakik hingu liikmed.

Igapeva tegevust juhib juhatus. Juhatusesuurus sltub sellest, mis on phikirjaskokku lepitud. Juhatuse liikmel on MTjuhtimisel sarnased kohustused, mismuudel hinguvormidel. Eelkige peabjuhatuse liige titma phikirjast ja seadus-test tulenevaid kohustusi ametist oodatavahoolsusega. Tihtipeale vib ununeda, etka MT juhatuse liige vastutab isikuliselthingule tekitatud kahju eest olgu seeraamatupidamise seadusest tulenevatenuete mittetitmine vi kahjulike tehin-gute slmimine. Juhatuse liikmele vibtasu maksta vi siis mitte, see on ldkoos-oleku pdevusse kuuluv ksimus ningsltub MT rahalistest vimalustest jakokkulepetest. MT vib palgata tta-jaid vi siis kaasata neid vabatahtlikena.Juhatuse liikme puhul on oluline silmaspidada seda, et juhul kui MT ja SA

MT asutajad vivadolla ka alaealised.


RMP.ee SPETSIALIST

maksab juhatuse liikmele tasu, mis on suurem kui pool tlepingu seaduse 29 lg 5 alusel kehtestatud ttasu alam-mrast, kaasneb sellega olukord, kus tulenevalt tturuteenuste ja toetusteseaduse 6 lg 5 p-st 41 ei saa inimene ennast registreerida ttuna.

MT maksunduslikudaspektidMT puhul laekub peamine sissetulekannetustest, projektiphistest rahastustest,liikmemaksudest, intressidest ning kasuinvesteeringutest. Eeltoodud allikatest saa-dud tulu eest tulumaksu maksma ei pea.Kll aga maksustatakse tulumaksugaMT-lt vljamaksetena tehtud erisoodus-tused, kingitused, annetused ja vastuvtu-kulud. Seega peab MT tasuma tematehtud annetuse vi kingituste puhul tulu-maksu, isegi kui selline tegevus on seotudphikirjalise tegevusega. Ilmselt ka see-tttu ei ole kuigi levinud sellised heatege-vusorganisatsioonid, mis teostavad abi-vajajatele rahalisi vljamakseid, mis le-tavad 32 eurot.

MT-del on vimalus esitada taotlusMT-de ja SA-de tulumaksusoodustu-sega organisatsioonide hulka kuulumi-seks. Nimekirja kuulumise tingimusekson maksukohustuslase vastamine teatudtunnustele, nt avalikes huvides ja heatege-

vuslik tegutsemine. Tulumaksusoodustusthendab seda, et nimekirja kantud organi-satsioonid saavad teha maksuvabalt vastu-vtukulusid (niteks toitlustusele, trans-pordile, majutusele ja meelelahutusele).htlasi on nimekirja kuulujatele maksu-vabad ka teisele nimekirjas olevale hin-gule phikirjalistel eesmrkidel tehtudannetused ja kingitused. Tulumaksu-soodustus kehtib ka noortelaagris, projek-tilaagris vi spordivistlusel osalejalekingitud meenete suhtes (vrtusega kuni32 eurot osaleja kohta).

Mittetulundushingu eesmrgiprast tege-vust, mille teostamiseks see hing asutati,ei ksitata ettevtluse ja kibena kibe-maksuseaduse thenduses. Siiski peabthele panema, et phikirjas stestatudeesmrgi saavutamiseks saadud lisatuludei letaks 16 000 euro piiri, sellisel juhulon ka MT kohustatud ennast kolmepeva jooksul registreerima kibemaksu-kohustuslaseks.

Millistel juhtudel kasutada mittetulundus-hingut?he olukorrana saab vlja tuua nite, kusfsilistel isikutel tekib tulu, mida nad

26

www.rm

p.ee

MT juhatuse liigevastutab hingule

tekitatud kahju eestisikuliselt.

MT eesmrgiprasttegevust, millekshing on asutatud, ei ksitata ette-vtluse ja kibenakibemaksuseaduse

thenduses.

soovivad kasutada hobi finantseerimisel.Samas on tulu teenimine juhuslik, vike-semahuline ning isikud ei soovi tegeledaettevtlusega. Sellisel juhul saaksid era-isikud kasutada sellise tegevuse maksun-duslikuks korraldamiseks MT-d.

Niteks on Andres ja ta 12-aastane poegTiit kirglikud tehnikahuvilised, kelle hobiks on droonidega aerofotode tege-mine. Nad on aktiivsed harrastajad ningjagavad oma videoid ja fotosid veebis.Mitmeid kordi on ettevtjad neid palunudteha mned videod tellimustna ning onpakkunud selleks teatud summa raha.Juhul kui selline tehing vormistada t-vtulepinguna, siis kaasneks sellega tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise kohustus ning esialgsest eelarvest juaksisa ja pojani umbes kaks korda viksemsumma, kui esialgu oli ettevtja neilepakkunud. Andres on tihtipeale valikuees, et prast maksude tasumist ei katasumma enam nende kulusid. Samas olekshea leida oma hobi harrastamiseks kalisasissetulekuid.

Kas sellises olukorras oleks lahenduseks,et Andres ja Tiit asutaksid MT, milleeesmrgiks oleks hobiga tegelemine.Sealjuures oleks Andres juhatuse liige jaldkoosolekul hletaksid nad koos pojaga MT oluliste ksimuste le. Vltimaks olukorda, kus MT liikmes-kond ei saa hlteenamust kokku, palu-takse MT liikmeks vanaema Maie, kestegeleb htlasi ka MT raamatupida-misega. Sellise MT puhul on kige olu-lisemaks ksimuseks, kuidas snastadaphikirjas MT tegevus. Oluline on seeeelkige, et phikirjas oleva snastusekaudu mratakse MT kulude maksun-duslik ksitlus. Antud olukorras viks

selleks olla snastus, mille kohaselt onMT eesmrgiks vimaldada liikmetelharrastada ja harjutada droonidega video-de ja fotode tegemist, pakkudes sealjuureskige paremaid tehnilisi lahendusi. Ees-mrgi saavutamiseks finantseerib MToma phikirjalist tegevust liikmemak-sude, annetuste ja video- ja fototeenusepakkumise kaudu.

Sellisel juhul on Andresel ja Tiidul loodudMT, mis on suunatud nende hobi aren-damisele ja sellise tegevuse vimalda-miseks pakub MT tasulisi teenuseid.Palgalisi tkohti MT-l ei ole ning koguteenitud tulu kasutatakse hobi finantseeri-miseks. Eeltoodud viisil saavad Andres jaTiit kasutada teenitud tulu hobi arenda-miseks, niteks osta uusi seadmeid ja kuludesse kanda transpordikulud, mistekivad hobiga tegelemisel. Samal ajalsaavad teenust ostnud ettevtjad arvealusel tasuda teenuse eest, ilma et peaksidkinni pidama tulu- ja sotsiaalmaksu.Seega saaks Andres ja Tiit MT kaudukasutada kogu nende teenitud tulu omahobiga tegelemiseks.

27

www.rm

p.ee

Tegutsemist mitte-tulundushingu

vormis vib kasutadaniteks, kui on soovkasutada tekkivattulu oma hobi

finantseerimiseks.


RMP.ee SPETSIALIST

28

www.rm

p.ee

Nuded sihtfinantseeri-mise kajastamisel mittetulundushingute raamatupidamises

Tihti tekib mittetulundushingute (edas-pidi MT) raamatupidajatel probleemesaadud annetuste, toetuste ja muudesaadud sihtfinantseerimiste kajastamiselraamatupidamisarvestuses.

ldjuhul peavad Eestis tegutsevad MT-doma raamatupidamisarvestust Eesti hearaamatupidamistava kohaselt jrgides raa-matupidamise seaduses ja raamatupida-

mise toimkonna juhendites stestatudnudeid. Neile on phendatud ka eraldijuhend RTJ 14 Mittetulundushingud jasihtasutused (muudetud 2011). Selles onkirjeldatud, milliseid arvestusphimtteidjrgides tuleb kajastada saadud tasudhingu liikmetelt, saadud annetused jatoetused, jagatavad annetused ja toetusedning teenuste ja maksete vahendamine.Juhendis on eldud (RTJ 14 15 (b)), etsihtotstarbelised annetused ja toetused (shmitterahalised annetused ja toetused) kajastatakse lhtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestusephimtetest.

Millised on needphimtted?Raamatupidamise toimkonna juhend RTJ 12 Valitsusepoolne abi (muudetud2014) stestab reeglid sihtfinantseerimisekajastamiseks Eesti hea raamatupidamis-tava kohaselt koostatavates raamatupida-mise aastaaruannetes. RTJ 12 annab le-vaate sihtfinantseerimise olemusest jaselle kajastamisest tuluna, sh ka mitte-rahalise sihtfinantseerimise kajastamisestning varade ja tegevuskulude sihtfinant-seerimise arvestusphimtetest.

Anne NuutANTIMAR Audiitorid O juhatuse liige, vandeaudiitor

29

www.rm

p.ee

Tuleb meeles pidada, et seda juhendit eirakendata

sihtfinantseerimist vahendavate orga-nisatsioonide ja ettevtete aruannetes,

riigi raamatupidamise ldeeskirjagareguleeritavate raamatupidamiskohus-laste (sh riigiraamatupidamiskohus-tuslaste ja KOV ksused) omavahe-liste majandustehingute ja vahenditemberpaigutamise kajastamisel,

valitsussektoriga tehtavate majan-dustehingute suhtes, mis vastavadritegevuse tavatingimustele

ning rakendatakse

sihtfinantseerimise ja muu valitsuse-poolse abi kajastamisel neid saanudhingute aruannetes.

Samuti muu tasuta saadud vara ja toetustekajastamisel niivrd, kuivrd juhend eiole vastuolus muude antud arvestusvald-konda reguleerivate juhenditega ningtagab ige ja iglase esituse.

Sihtfinantseerimine jaguneb

tegevuse sihtfinantseerimiseks ja varade sihtfinantseerimiseks.

Raamatupidamise toimkond muutis ju-hendit RTJ 12 koos teiste juhenditega2011. aastal. Lisaks tehti seda veel ka2014. aasta algul lisades selgitava ise-loomuga tpsustusi.

RTJ 12 Tegevuse siht-finantseerimise kajasta-mise ldreegel prastjuhendi muutmist 2014. aastal

Sihtfinantseerimist (tegevuse siht-finantseerimine) kajastatakse tulunasiis, kui sihtfinantseerimise laekumi-ne on praktiliselt kindel ja sellega seo-tud sisulised tingimused on tidetud.

Sihtfinantseerimisega kaasnevaidtingimusi ei loeta sisulisteks, kuinende titmisega kaasnevad kulu-tused on minimaalsed ning risk, etneid ei tideta, on praktiliselt olematu(nt kohustus silitada 5 aasta jooksulsihtfinantseerimisega seotud kulu-dokumente jms).

Sihtfinantseerimise kajastamisel tulunaomab eriti thtsat osa selle saamiseksslmitud leping vi muu kokkulepe. KuiMT saab sihtfinantseerimise tegevus-kulude katteks, siis juhul kui lepingust eiilmne olulisi (sisulisi) kohustusi, midaraha saaja peab titma ning mille titmistselle andja kontrollib, kajastatakse siht-finantseerimine tuluna hetkel, kui sellesaamine on praktiliselt kindel (kokkulepeon kirjalikult slmitud vi raha on lae-kunud), seda sltumata, millal kulutusedtehakse, mille katteks sihtfinantseering

Sihtfinantseeriminejaguneb tegevuse ja

varade siht-finantseerimiseks.


RMP.ee SPETSIALIST

saadakse. Sellisel juhul ei kehti ks raa-matupidamisarvestuse phiprintsiipidest tulude ja kulude vastavuse printsiip.

Juhul kui lepingus on tingimused, mis onsisulised ja mille titmine ei ole juhatusehinnangul 100% kindel, kajastataksesaadud sihtfinantseering bilansis kohus-tusena ning tuluna alles siis, kui kiktingimused on tidetud.

Nitena viks tuua juhtumi, kui slmitudlepingu jrgi peab sihtfinantseeringu saaja(SF saaja) esitama kord kvartalis sihtfi-nantseeringu andjale (SF andja) aruandetehtud kulutuste kohta ning on kohustatudesitama kontrolliks ka kik vastavad kulu-dokumendid. SF andja kontrollib tingi-muste titmist etappide likes. Kui SF

andja aktsepteerib aruande, kannab SFsaaja vastava osa sihtfinantseeringust vas-tava perioodi tulusse. Kui aga esitatudaruandes esinevad vead vi SF andja eiaktsepteeri kiki kulutusi/kuludokumente,vib muutuda ka tulusse kantava summasuurus ja vib juhtuda, et nuetele mitte-vastav osa sihtfinantseeringust tuleb SFandjale tagastada.

Seega, toodud nite puhul kantakse saa-dud sihtfinantseering tulusse etapiviisili-selt, vastavalt SF andja aktseptidele.

Varade soetamiseks saadud sihtfinantsee-ringu kajastamisel on aga vastavalt juhen-dile raamatupidamiskohustuslasel vima-lik valida endale sobivaim arvestus-phimte. Silmas peab pidama ka seda, etSF andja heks tingimuseks vib olla

30

www.rm

p.ee

nue kasutada vara soetamisel hte kind-lat arvestusphimtet ning SF saajal puu-dub vimalus endale sobivaima arvestus-phimtte valikuks.

Vastavalt juhendile vib varade sihtfi-nantseerimisel valida kahe arvestusphi-mtte vahel:

soetatud vara vetakse bilansis arvelesoetusmaksumuses, saadud sihtfi-nantseerimine kajastatakse siis, kuisee on muutunud sissenutavaks ningsellega seotud vimalikud/sisulisedtingimused on tidetud;

soetatud vara vetakse arvele sellenetosoetusmaksumuses (vara soetus-maksumus saadud sihtfinantseeri-mise summa).

Seega vetakse sihtfinantseerimise teelsoetatud vara arvele kas soetusmaksu-muses vi netosoetusmaksumuses. Tasutasaadud vara soetusmaksumuseks on selleiglane vrtus. Sihtfinantseerimise teelsoetatud phivara ise kajastatakse raama-tupidamisarvestuses vastavalt juhendisRTJ 5 Materiaalne ja immateriaalnephivara toodud arvestusphimtetele.

Saadud sihtfinant-seerimise kajastamise

vimalused varasoetamiselEelkige tuleb jlle lugeda hoolikaltslmitud lepingut/kokkulepet ning vasta-valt selles toodud tingimustele valida sobivaim arvestusphimte.

Vara arvelevtmine selle soetusmaksumuses

Sltuvalt lepingus/kokkuleppes toodudtingimustest vetakse soetatud vara arvelephivarana selle soetamisel soetusmaksu-muses, leitakse vara kasulik eluiga ninghakatakse amortiseerima kulusse vara kasuliku eluea jooksul (RTJ 5).

Saadud sihtfinantseeringu kajastamisel onaga kaks varianti:

vara kantakse selle saamisel tulussejuhul, kui lepingus/kokkuleppes puu-duvad tingimused, millede titmistSF andja nuab ja kontrollib;

vara vetakse esmalt kogu summasarvele kohustusena bilansi passivasning kantakse tulusse alles siis, kuiSF saaja on kik vajalikud tingimu-sed titnud (vib kanda tulusse kaetapiviisiliselt, kui leping seda stes-tab) ning puudub vimalus, et SFandjale tuleb saadud sihtfinantseeringtagastada.

Nii mnegi SF andja nue on, et SF saajakasutab just seda arvestusphimtet siht-finantseerimise saamisel phivara soeta-miseks.

31

www.rm


Sihtfinantseerimiseteel soetatud

vara vetakse arvelekas soetusmaksumuses

vi netosoetus-maksumuses.

RMP.ee SPETSIALIST

Vara arvelevtmine selle netosoetusmaksumuses

SF saaja vib valida selle variandi, millepuhul vhendatakse soetatud vara soetus-maksumust saadud sihtfinantseeringusumma vrra, leiab phivara kasulikueluea ning hakkab seda amortiseerima.Seega kajastub selle arvestusphimttekasutamisel tulu sihtfinantseerimisestsoetatud vara kasuliku eluea jooksulamortisatsioonikulu vhendusena.

Sltumata sellest, millised tingimused ontoodud sihtfinantseerimise kasutamiseksslmitud lepingus/kokkuleppes (vlja arva-tud, kui SF andja ei ole nus selle arves-tusphimtte kasutamisega), ei kajastatanimetatud variandi kasutamisel siht-finantseerimist bilansis kohustusena.

Selle arvestusphimtte kasutamine saa-dud sihtfinantseerimise kajastamisel olekshea valik juhul, kui SF andja ei soovi teistvalikut.

SihtfinantseerimisetagastamineSaadud sihtfinantseerimise summa tulebtagastada, kui SF saaja ei tida SF andjapoolt lepingus/kokkuleppes stestatudtingimusi.

ldreegel on, et sihtfinantseerimise tagas-tamine kajastatakse perioodis, millal saabteatavaks, et nutud tingimusi ei ole tide-tud. Kui sihtfinantseerimine on kajastatudbilansis kohustusena ning seda ei ole kan-tud tulusse, tagastatakse kohustusena kajastatud summa. Kui aga juhtkonna arvamusel tideti kik nutud tingimused

ning sihtfinantseerimise summa oli jubakantud tulusse, tuleb tagastamise mjukajastada kuluna perioodis, millal selgussihtfinantseerimise tagastamise vajadusning eelmise perioodi andmeid ei korri-geerita.

Juhul kui vara soetamine kajastati neto-meetodil, on asi veidi keerulisem ja siistuleb tagastamisel lhtuda jrgmisest:

vara bilansilist maksumust suurenda-takse summani, mis oleks tagasta-mise hetkeks phivara jkvrtus,kui seda oleks jrjepidevalt kajasta-tud soetusmaksumuse meetodil;

kui aga sellest ei piisa tagastamiselekuuluva summa katmiseks, kajasta-takse puudujv osa perioodikuluna.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et raha-voogude aruandes kajastatakse alati eraldinii phivara soetamisega seotud vlja-maksed kui ka sihtfinantseerimisega seo-tud laekumised. Rahavoogude aruandes eikasutata netosoetusmaksumuse arvestus-phimtte valikul kasutatavat saldeeri-mist.Kokkuvtteks vib elda, et sihtfinant-seerimise kajastamisel raamatupidamisar-vestuses ja aruannetes on eriti olulinelugeda selle saamiseks slmitud lepingut,kokkulepet vms dokumenti ning tehakindlaks mille sihtfinantseerimisega jamillistel tingimustel tegemist on. Allessiis on aeg leida vastavalt RTJ 12-lesaadud sihtfinantseerimise (tegevuskulu-de katteks, vara soetamiseks) kajastami-seks sobivaim arvestusphimte.

32

www.rm

p.ee

33

www.rm


Sihtfinantseeringu abigarahastatavate projektideelluviimine

kaasata juba projekti planeerimisfaasis, etvltida hilisemaid probleeme nii aruand-luse, rahavoogude planeerimise kui ka kulude igel kajastamisel. Raamatupidajaroll on olla projektijuhi paremaks keks.

Kuigi erinevate toetuste, programmide jafondide puhul pole heseid reegleid, onsiiski phimtted, mida vetakse arvessepea kikide toetuste kasutamisel ja kuludekajastamisel. Neid on mistlik arvessevtta juba projektiplaani ning eelarvekoostamisel. Projekti eelarve, tegevusedja ajaline kulg vivad mjutada kogu orga-nisatsiooni toimimist ka pikemas plaanis.

Jrgnevalt on toodud peamised nansid,millega viks raamatupidaja sihtfinant-seeringuga rahastatud projekti elluviimi-sel arvestada.

Rahaliste vahendite planeerimineProjekti rahaliste vahendite planeerimiseltuleb arvesse vtta seda, et toetus ja

Marikai KarilaidBDA Consulting O partner

Raamatupidaja tulebkaasata juba projektiplaneerimisfaasis.

Vliste finantseerijate rahastatud projek-tide elluviimine on organisatsioonideleheks oluliseks vimaluseks, et saavutadaoma eesmrke. Iga toetus toob parakuendaga kaasa ka vajaduse korrektse kulude kajastamise, projekti administra-tiivse juhtimise ning sellega kaasnevabrokraatia jrele. Kindlalt vib elda, etraamatupidamise eest vastutajal on pro-jekti nnestumisel ja hilisema aruandlusekoostamisel kriitiline roll.

Kogemus tleb, et raamatupidaja tuleb

tekkinud kulude hvitis makstakse toetusesaajale proportsionaalselt vastavalt toe-tuse lepingus vi selle saamise otsusestoodud toetuse osakaalule. Lisaks on vgaoluline arvestada sellega, et ldjuhul makstakse toetus alles peale seda, kui toe-tuse saaja on omavahendite arvelt kikkulud tasunud. Ehk siis lhidalt eldunakantakse toetus selle saajale tagantjrele.ksikutel erandjuhtudel antakse toetustka ettemaksuna.

Rahaliste vahendite planeerimisel on th-tis arvestada kikide vajalike kuludega,mis sisaldavad nii abiklblikke ehk toe-tusest kaetavaid kulusid kui ka mitte-abiklblikke kulusid, mille tegemine onprojekti eesmrkide titmiseks vltimatu.Viimasena mainitud kulud on vajalik kattatoetuse saajal omavahenditest. Siit kasoovitus: koostage projekti eelarve selli-selt, kus nete ette kiki projekti kulusid,et vltida hilisemaid probleeme. Sellineeelarve ei pruugi olla ametlik toetusetaotluse lisa, kll aga oluline tdokumentprojektijuhile ja raamatupidajale.

Igas programmis on toetuse andja pannudjuhendites vi mrustes kirja abiklbli-kud kulud (niteks personali- ja ldkulud,kulud koolitusteks, investeeringud jmt),samuti on pandud paika abiklblike kulude arvestusphimtted.

Niteks on personalikulu puhul vajalikarvestada lepingu liiki (kas tleping vivlaiguslik leping), projektis osalemiseajalist panust (ttamine projekti heaksosalise vi tisajaga) ning personali iga-pevaseid teisi tlesandeid. Erinevatekulude ja sisseostude puhul ei tohi unusta-da riigihangetega seonduvaid nansse.

Projekti tegevuste vi eesmrkide saavu-tamata jtmine vajalike omavahendite puudumise tttu ei vimalda toetuse saa-mist ja halvimal juhul tuleb ka kogu jubasaadud toetus selle andjale tagastada.

Kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamisesKulude eristamine toetuse saaja raamatu-pidamises on vajalik nii aruandluseks rahastajale, rahastajapoolsetele audiitori-tele kui ka organisatsioonisiseselt, jooks-va eelarveseisu jlgimiseks. Toetuse saajaraamatupidamises peavad olema eralditunnusega eristatud kik abiklblikudkulud. Meie soovitus on eraldada ka kikmitteabiklblikud kulud (niteks eraldilaiendiga MAK).

Kulude eristamiseks tuleb raamatupi-damisssteemis anda igale projektiletehingute kajastamisel spetsiaalne projektitunnus. Juhul kui toetuse saajal on mit-meid projekte, peab raamatupidamisesolema vimalik eristada kulutusi erine-vate projektide likes. Ei tasu unustadasedagi, et kui rahastaja tunnistab projektijooksul (vi prast projekti lppemist)toetuse saaja abiklblike kuludena dekla-reeritud kulutused mitteabiklblikeks,

RMP.ee SPETSIALIST

34

www.rm

p.ee

ldjuhul makstaksetoetus vlja prastseda, kui toetusesaaja on kik

kulud omavahenditesttasunud.

35

www.rm


peab raamatupidamisarvestuses tegemavastava paranduskande. Nutud on raa-matupidamise kulude vljavtte ja rahas-tajale saadetud kulude tpne omavahelinekattuvus nii projekti ajal kui ka prast projekti lppemist.

Projektiga seotud kuludokumentide juur-de on soovitav paberkandjal lisada (vihoida seda elektroonilisel kujul) arvutus-kik vi informatsioon projekti kuludessearvestatud summade ja nende arvestus-meetodite kohta. Samuti muu lisainfo, misselgitab kulu seotust projektiga. See liht-sustab oluliselt hilisemate auditite kigustekkivate ksimuste lahendamist.

Abiklblikkuse perioodIgale toetusprojektile on mratud kindelperiood: lubatud algus- ja lppkuupev,mil projekti kulud on abiklblikud. Pro-jekti tegevused peavad olema ellu viidud,dokumenteeritud, kulud tehtud ja projektieesmrgid saavutatud abiklblikkuse perioodi jooksul. Tavapraselt on m-ratud ka kulude tasumise aeg, mida tulebjlgida lhtuvalt programmi juhendistoodule.

Juhul kui abiklblikkuse periood jb nu-tust vljapoole, peab toetuse saaja arves-tama, et juba tehtud kulusid ei hvitata ja

toetuse saaja katab need omavahenditest.

Dokumentide sili-tamine ja korraldamineProjektide elluviimist vivad kontrollidanii toetuse andjad kui ka vlised audiitoridprojekti jooksul ja ka prast selle lppu.Seetttu on toetuse saaja kohustatud sili-tama projektiga seotud dokumente (raa-matupidamise dokumendid, lepingud,tegevusi tendavad dokumendid) vasta-valt rahastajalt ette antud nuetele ja perioodil. Silitamise nue vib ollamnest aastast kuni mnekmne aastani.Thelepanu tuleb kindlasti prata ka sellele, et sageli tuleb projekti dokumentesilitada kauem, kui seda neb ette niteksraamatupidamise seadus. Oluline on, etsilitatud dokumentide phjal oleks vimalik ka tagantjrele tuvastada kulusisu abiklblikkus. Soovituslik on doku-mentide silitamisel pidada nu ka toetuseandjaga.

Projektide raamatupidamisele ja aruand-lusele kehtestatud nuded tunduvad esialgu sna keerulised. Meiepoolnesoovitus raamatupidajale on, viia endkurssi ldiste alustega ja siis juba konk-reetset projekti ette valmistades ningteostades ka detailid selgeks teha, mis oniga programmi puhul erinevad ja sisalda-vad paljusid nansse. Lisaks saab nuksida ka toetuse andjalt ja kogemusegakonsultantidelt.

Toetuse saaja raama-tupidamises peavadolema eraldi tunnu-sega eristatud kikabiklblikud kulud.

37

www.rm


Kas tulumaksusoodustuson privileeg vi enesest-mistetav igus?

Mitmed 2015. aastast justunud tulu-maksuseaduse muudatused puudutavadmittetulundussektorit ja just neid, kes kuuluvad tulumaksusoodustusega mitte-tulundushingute, sihtasutuste ja usulistehenduste nimekirja. Muudatuste ees-mrk oli korrastada soodustuse saajatenimekirja koostamise phimtteid jakorda. Osa muudatustest teeb sektori elulihtsamaks, teine osa jllegi toetab nime-kirja kandmise ja jrelevalve menetlusi.

hingud, kes plaanivad nimekirja saada,

viksid kigepealt vastata kahele ksi-musele: kas ma tegutsen avalikes huvidesja heategevuslikult ning kas mul on kasu-lik kuuluda soodustusega hingute nime-kirja.

Nimekirja kuulumine annab hinguletiendava vimaluse saada oma tegevuserahastamiseks tulumaksuvabu kingitusi jaannetusi. Samuti saab selline hing tehaise piiranguteta maksuvabalt annetusiteistele nimekirja kantud hingutele,samuti maksta teatud tingimustel tu-lumaksuvabu stipendiume. Maksuvabadon ka vastuvtukulud ja vara le andmine,kui see on tehtud andja avalikes huvidesja heategevuslike eesmrkide titmiseks.

Nimekirja aitablbimeldud otsus ja piisav info

Monika JesaarMaksu- ja Tolliametmaksukorralduse talituse juhataja

Tulumaksusoodustusegahingute nimekirjakuulumine annab

hingule vimalusesaada oma tegevuserahastamiseks tulu-maksuvabu kingitusi

ja annetusi.

RMP.ee SPETSIALIST

Enamlevinud eksimus on see, et lbi onmtlemata, miks hing ldse soovibnimekirja saada ja milles seisneb temaavalikes huvides toimuv heategevus.Samuti toob nimekirjas olemine lisa-kohustusi, sest esitada tuleb tulude kasu-tamise ja kingituste ning annetuste aru-anded. Siin on jrelemtlemise koht, sestkasu saamata ei ole hingul mtet hal-duskoormust tsta.

Taotlus tidetakse tihti liiga ldsnaliseltja hingult tuleb infot juurde ksida. Sel-lest aastast (nd ja edaspidi ksitletakseartiklis selle aastana 2015. aastat - toim)kehtivat taotluse vormi on kll lihtne tita,aga ldsnalise kirjeldamisega ei anna seesageli taotluse menetlejale piisavalt infot.Kui niteks tegevusena on kirjas looma-kaitse, aga majandusaasta aruandes ak-tiivne tegevus puudub, siis tuleb meilvlja uurida, milles tegevus tpsemaltseisneb.

Kige rohkem muret tekitab phikiri.Eesmrgid peaksid phikirjas olema sel-gelt vlja toodud ja vara jaotus hingulpetamisel tulumaksuseadusele vastav.hingu lpetamisel antakse prast vla-usaldajate nuete rahuldamist alles jnudvara le nimekirja kantud vi muus lepin-guriigis nimekirja kantud hingule viavalik-iguslikule juriidilisele isikule.Selline snastus on seaduses juba 2011.aastast, aga kahjuks ei ole hingud sellegakursis.

Statistika kohaselt sai soodustusega isi-kute nimekirja 2012. a 40%, 2013. a 60%ja 2014. a 85% ning 2015. a esimeselpoolaastal 66% taotluse esitajatest. Nime-kirja saamise protsendi tusu taga oneelkige see, et heategevusliku tegevusetlgendamine on laienenud (seda paljuskika kohtupraktikale tuginedes). Enam eipea olema konkreetset sihtgruppi, kelleleheategevus on suunatud, vaid tegevusvib olla suunatud ka hiskonnale laie-malt. 2015. a nimekirja arvatute hulgavhenemise taga on aga eelkige seaduse-muudatus, mis eeldab taotluse esitamiseleeelnevalt 6 kuud tegutsemist ja majan-dusaasta aruande esitamist (ei kehti kogu-dustele). See on kll nimekirja saamistkitsendav, kuid annab rohkem infottaotluse esitanud hingute tegevusest.

Esitamata aruanded viivad nimekirjast kustutamiseni14. septembri 2015. a seisuga on regist-reeritud 33 621 mittetulundushingut, sihtasutust ja usulist hendust, neist 2380kuuluvad tulumaksusoodustuse saajatenimekirja. Seega on nimekirja kuuluminepraegu veel privileeg ja on ootus, et sinnakuulujad tegutsevad phikirja jrgi ningjrgivad elementaarset maksudistsipliini,st esitavad aruandeid ja maksavad maksethtaegselt. Need kaks on ka peamisedphjused, miks hingud nimekirjast vljaarvatakse. 2012. a kustutati nimekirjast 95,2013. a 91, 2014. a 74 ja 2015. a esimeselpoolaastal 12 hingut. Just tulude kasuta-mise aruanne annab nii annetajatele kuimaksuhaldurile veendumuse, et tulusidkasutatakse phikirjaliste eesmrkide tit-miseks. Privilegeeritust nitab seegi, et

38

www.rm

p.ee

Nimekirja kandmisetaotlus tidetakse

sageli liiga ldsnaliselt.

eelmisel aastal tehti kingitusi ja annetusi1247 nimekirja kuuluvale hingule sum-mas 30 miljonit eurot.

Eelmrgitud kuupeva seisuga on kmnelnimekirja kuuluval hingul ajatamatamaksuvlgu, 138 hingul on esitamata2014. a majandusaasta aruanne ja 68 tulu-de kasutamise deklaratsioon.

Vrske seadusemuudatuse jrgi on mak-suhalduril kohustus kustutada nimekirjast

hingud, kes on hilinenud deklaratsioonivi aruande esitamisega vi maksusummatasumisega vhemalt kolm korda jrjest.Kuna seadus on uus ja arvestades kakrooniliste hilinejate arvu (252), otsustasamet anda hingutele veel vimaluse omamaksukitumist korrigeerida, kui piken-das sel aastal aruannete esitamise tht-aega. Hoiatuse nimekirjast kustutamisekohta said siiski 25 hingut, kes vaata-mata korduvale thelepanu juhtimisele eireageerinud, aruannet ei esitanud ja keskustutatakse uuest aastast nimekirjast.

Teenitud tulu peab kasu-tama heategevuseksSellest aastast muutus tulumaksuseaduseska heategevuse miste. Uues snastusestegutseb hing heategevuslikult, kui pa-kub kaupa, teenust vi muud hve pea-miselt tasuta vi muul tulu mittetaotleval

39

www.rm


Nimekirjast kustuta-takse hingud, kes onhilinenud vhemaltkolm korda jrjestdeklaratsiooni viaruande esitamisega

vi maksusummatasumisega.

Olulisemad npunited hingu nimekirjas psimiseks

tegutse koosklas phikirjaga avalikes huvides ja heategevuslikult;

ra jaga vara vi tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi asutajale, liikmele, juhtimis- vi kontrollorgani liikmele, viimase 12 kuu jooksul hingule annetusi teinud isikule vi viimasega seotud isikutele (vikeste erisustega);

suuna majandustegevusest saadud tulu phikirjaliste eesmrkide saavutami-seks ehk avalikes huvides heategevuseks;

esita aruandeid ja deklaratsioone ning tida maksukohustusi thtaegselt;

ra tegele ettevtluse toetamisega, kutseala toetamisega;

veendu, et majandusaasta aruandes ja tulude kasutamise aruandes kirjapanduvastab tegelikkusele.

RMP.ee SPETSIALIST

40

www.rm

p.ee

vi ldkttesaadaval viisil. Lhidalt onmajandustegevus phikirjalise tegevuserahastamiseks aktsepteeritud, kuid tulutuleb kasutada avalikes huvides heatege-vuslikel eesmrkidel.

Selge on olukord, kui majandustege-vusega tegeletakse niteks mingi heatege-vusprojekti rahastamiseks. Keerulisekslheb otsustamine siis, kui vrreldava hin-naga kaupa vi teenust pakuvad osahing

kui ka mittetulundushing ja kuludestruktuur on sarnane. Sel juhul tuleb leidaheategevuslik nurk mittetulundushingutegevuses.

Avaliku huvi mistet seaduses ei ole, agakodanikuhiskonna arengukava 2011-20141mratluses thendab avalikes huvidestegutsemine tegutsemist hishvede ni-mel, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaidon kigile kttesaadavad, nagu loodus,turvalisus, kultuur jne, vi tegevust kitsamalt piiritletud grupi heaks, kui seeon ebasoodsas olukorras vrreldes muuhiskonnaga.

Stipendiumi maksmiselon kindlad tingimusedLisaks on sellest aastast maksuhalduriligus kustutada hing soodustuse saajatenimekirjast, kui on tuvastatud stipendiumi

maksmise tingimuste rikkumine. Stipen-dium on tulevikku suunatud toetus, midamakstakse teadmiste vi oskuste oman-damise, vimete arendamise ning loomin-gulise vi teadusliku tegevuse soodusta-miseks. Stipendiumi maksja ei saa vastu-sooritust. Stipendiumile ei ole iseloomuli-kud ka lbirkimised selle saajagatingimuste ja suuruse le. Stipendiumimaksmine ei pea olema phikirjas stes-tatud, kuid stipendiumi konkurss peabolema avalik, st peab olema teavitatud kaspevalehes, kohalikus lehes vi veebi-lehel. Stipendiumi ei tohi maksta seotudisikule vi annetajale, kes on annetanudviimase 12 kuu jooksul, samuti ttajatelepalga asemel.

Sellest aastast ei kinnita tulumaksusoo-dustusega isikute nimekirja enam valitsus,vaid Maksu- ja Tolliamet, kes saab sellekssoovitused asjatundjate komisjonilt. Seemuudatus teeb nimekirja kandmise ja kustutamise protsessi selgemaks ninglhemaks. Nii nimekirja kandmisest kuika kustutamisest teavitatakse hinguidMTA otsusega. Muutunud on ka nime-kirja kandmise taotluse esitamise thtajad,mis on 1. mrts ja 1. september, otsusedtehakse 1. maiks ja 1. oktoobriks.

Maksuhalduri otsust on vimalik vaidlus-tada tavaprases korras, esitades vaideMTA-le vi kaebuse otse kohtusse.

Abistav info Maksu- ja Tolliameti kodu-lehel www.emta.ee/index.php?id=1364

--------------------------------------------------------------------

1 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf

Mittetulunduslikuhingu tulu tuleb kasutada avalikes

huvides heategevus-likel eesmrkidel.

Documents

RMP.ee SPETSIALIST Oktoober 2015 / MITTETULUNDUSLIK TEGEVUS