1

RISKIANALÜÜS KODANIKUKAITSES(laiendatud programm)Kood FKKF 03.051

Kohustuslik õppeaine, 1 AP - lõpeb arvestusega

I. SISSEJUHATUS1.1. Riskianalüüsi teoreetilised alused1.2. Mõisted, terminoloogia1.3. Globaalsed ohud.

II. KODANIKUKAITSE ALUSED. EV SEADUSED JA MÄÄRUSED2.1. Eesti Vabariigi Põhiseadus (28. juunil 1992.aastal)2.2. EV hädaolukorraks valmisoleku seadus (RT I 2000, 95, 613)

Hädaolukord, katastroofid2.3. EV päästeseadus (RT I 1998, 39, 598; RT I 2000, 50, 316). Päästeamet2.4. EV eriolukorra seadus (RT I 1996, 8; 164)2.5. EV erakorralise seisukorra seadus (RT I 1996, 8, 165)2.6. EV rahuaja riigikaitse seadus (RT I 2002, 57, 354)2.7. EV sõjaaja riigikaitse seadus (RT I 1994, 69, 1927)2.8. EV riigireservi seadus (RT I 1998, 95, 1514)

2.9. EV Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616).

III. INIMESE TERVIS ja KESKKOND3.1. Tervis WHO (World Health Organization) järgi3.2. Inimene ja ohutus3.3. Õhk kui ohu allikas3.4. Vesi ja muld kui ohu allikad3.5. Toiduained kui ohu allikad.

IV. KIIRGUSOHUD ja KIIRGUSKAITSE4.1. Eesti kiirgusseadus - (RT I 1997, 37/38, 569)4.2. Mõisteid radioaktiivsusest4.3. Ühikud4.4. Radioaktiivsusega seotud ohud

Globaalsed (looduslikud ja tehnogeensed), lokaal-regionaalsed ja lokaalsed punkt-allikad. Meditsiinilised protseduurid. Olmekiirgus. Transiidi-ohud

4.5. Radoon õhus4.6. Töö kuvaritega, ohud, seadused.

V. TULEOHUTUS ja ELEKTRIOHUTUS5.1. Tuleohutuseeskirjade üldeeskiri. Päästeseadus. Esmased tulekustutusvahendid5.2. Tegutsemine tulekahju korral5.3. Suuremad tulekahjud maailmas5.4. Mõisteid elektriohutusest. Elektritarbed, üldnõuded5.5. Elektrivoolu mõju inimesele (elektritraumad, elektrilöök)5.6. Elektrivoolu toimet mõjutavad tegurid. Ruumide ohtlikkus5.7. Esmaabi (põletushaavad).

2

VI. LIIKLUSOHUD ja KEEMIAOHUD. OHTLIK VEOS6.1. Liiklusõnnetused, ohud liikluses. Mõjufaktorid. Suurimad laeva- ja rongiõnnetused6.2. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6). Liikluseeskiri (RT I 2001, 15, 66)6.3. Liiklus ja müra. Liiklus ja keskkonna saastatus. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377)6.4. Ohtlik veos. Eeskirjad. Ohtlike ainete klassid. Tähistus6.5. Käitumine õnnetuse korral6.6. Kemikaalidest tingitud ohud. Mõju inimestele6.7. Ksenobiootikumid. Mürkkemikaalid ja tugevatoimelised mürkained (TTMA)6.8. Käitumine mürgituse korral.

VII. RISKIANALÜÜSI VORMISTAMINE7.1. Analüüsi eesmärk7.2. Analüüsi tabel7.3. Ohud inimestele, keskkonnale, varale (hinnang, liigid)7.4. Riskimaatriks (tõenäosuslik hinnang, prioriteedud ohutuse tagamisel)7.5. Ohutuse tagamise meetodid7.6. Ohutuse reguleerimine ja organiseerimine.

VIII. KÄITUMINE ÕNNETUSEL JA OHUOLUKORRAS. ESMAABI8.1. Inimeste reaktsioon (õnnetuskohale sattudes või ohuolukorras)8.2. Pommiähvardus - mida teha?8.3. Vigastuste tekkemehanism8.4. Mürgitused - abi8.5. Äkksünnitus8.6. Võõrkeha hingamisteedes. Võtted8.7. Esmaabikapp - kasutamine.

Kirjandus:1. Ohtude piirkondlik määramine ja hindamine - riskianalüüs. Rootsi Päästeamet, Eesti

Päästeamet, 1993, 99 lk.2. Päästeseadus, RT I 1998, 39, 598.3. Hädaolukorraks valmisoleku seadus. RT I 2000, 95, 613.4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I 1999, 60, 616.5. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. RT I 2000, 86, 556.6. Piia Tint "Töökeskkond ja ohutus", Tallinn 2000, TEN-TEAM OÜ7. K. Kutsar "Õnnetused ja esmaabi", Valgus, Tln, 1998.Lisa:8. Eesti inimarengu aruanded - http://www.undp.ee9. Katastroofi- ja riskiõpetuse aktuaalseid probleeme, koost. Ü. Kristjuhan, TTÜ

Tööteaduse õppetool, Tln, 1999.10. Kemikaalide ohutu käitlemine, koost. P. Tint, Tln, 1999.11. Risk - keemiariskide hindamine, koost. P.Tint, Tln, 1999.12. G. Ilves “Katastroofid, mis vapustasid maailma.” Maalehe Kirjastus, Tln, 1997.13. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma," Maalehe Kirjastus, 1998.14. P. Darman "Ellujäämise käsiraamat," TEA, Tln, 1999.

http://ael.physic.ut.ee/ , sealt õppetöö ja õppematerjalid.

3

LOENG 1. SISSEJUHATUS

Inimene on loodud eluks ja kõik me tahame elada turvalises ühiskonnas, ohututes elu- ja töötingimustes.

Inimõigused on kaasaegse tsivilisatsiooni põhikontseptsioone.

ÜRO (1945) Peaassamblee inimõiguste deklaratsioon (1948).

Kodanike kaitse haarab isiksuse, ühiskonna, riigi kaitstust-kaitset välis- ja siseohtude eest.

Kodanikukaitse on meetmete süsteem mille ülesandeks on inimese, tema vara, keskkonna ja seega koguühiskonna kaitsmine tava-, häda- ja kriisiolukordades.

ÜRO (UNO-United Nations Organisation) eeskostel tegutseb kümneid organisatsioone, erifonde,komiteesid, agentuure: UNDP, WHO, FAO, UNICE, ILO, UNESCO, ÜRO Keskkonnaprogramm UNEP,ICSU, IUCN, WMO jne, kes teevad tööd teiste ülesannete seas ka looduslike, antropogeensete,tehnogeensete, ökoloogiliste ja sotsiaalsete ohtude ennetamiseks.

RISKIANALÜÜS - riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine.

“Pimedad on mõtted, mis püüavad haarata tulevikku. Kuigi mõni asi pole tõenäone, juhtub ikkagiigasuguseid asju.”

Kõige tõsisemad riskiallikad on autosõit, suitsetamine ja alkoholi tarbimine.

Riskianalüüs kodanikukaitses kuulub teadmiste valdkonda, milles uuritakse inimest ähvardavaid ohte,nende ohtude ilmnemise seaduspärasusi ja inimeste kaitset, ohtude ennetamist.

Olulised on 3 aspekti: OHT - INIMENE - KAITSE.

Õppeaine integreerib(haarab) töökaitset, tsiviilkaitset, keskkonnakaitset, psühholoogiat, hügieeni, esmaabi,filosoofiat, tõenäosusteooriat, turvalisust.

Keskseks määratluseks on potentsiaalne oht, so varjatud oht, mis ilmneb teatud tingimustes (sageliettearvamatutes olukordades).

Õppekursuse eesmärk - uurida võimalikke riskiolukordi igapäeva elus ja määratleda sotsiaalseltvastuvõetav ohutuse tase - nivoo.

Ohutuse tagamise meetmete planeerimine on keeruline protsess, nõuab spetsialistide tööd.

UNEP-i Tööstuse ja Keskkonnaprogrammi Algatuskeskus (UNEP-IE/PAC) loodi 1975.a.

Eesmärgiks: 1) õhutada ökoloogiliste kriteeriumite lülitamist tööstusliku arengu plaanidesse, 2) hõlbustadakeskkonnakaitse protseduuride ja põhimõtete ellurakendamist, 3) toetada ohutute ja puhaste tehnoloogiatekasutamist, 4) stimuleerida informatsiooni ja kogemuste vahetamist kogu maailmas.

IE/PAC edastab informatsiooni tehniliste ülevaadete ja juhtnööride, ülevaadete “Tööstus ja keskkond”ning tehniliste küsimuste-vastuste teenistuse kaudu.

Tehnilise ettekande nr. 12 “Ohtude piirkondlik määramine ja hindamine” aluseks on APELL-i (Awarenessand Preparedness for Emergencies at Local Level) programm. APELL (Kohalik teadlikkus ja valmisolekavariiolukordadeks) tegeleb tehniliste ja tööstuslike avariidega. APELL-il on 3 astet: 1. "Organiseerimineja planeerimine - määrake koordineeriva grupi liikmed ja seadke sisse side nende vahel", 2. "Riskianalüüs -hinnake riske ja ohte, mis võivad tuleneda piirkonnas tekkinud avariiolukorrast", 3. “Avariide ennetamineja tegutsemine avariiolukorras - töötage välja ja vaadake läbi avariiolukorras tegutsemise plaanid jamäärake kindlaks nende nõrgad kohad".

OHTUDE (ÕNNETUSTE) KLASSIFIKATSIOON

Õnnetused tekivad siis, kui vabaneb energia: (potentsiaalne, kineetiline, keemiline, kiirgusenergia).

Tekkeallikatelt: Looduslikud, tehnogeensed, antropogeensed, ökoloogilised, sotsiaalsed.

Standardi järgi: Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhofüsioloogilised.

Ajaliselt: Impulsiivsed ja kumulatiivsed.

Asukoha järgi: Litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, kosmosega seotud.

Tagajärgede järgi: Avarii, tulekahju, trauma, haigestumine, väsimus, surm.

Tekitatud kahju järgi: Sotsiaalne, tehniline, ökoloogiline, majanduslik.

Valdkondade järgi: Olme, sport, liiklus, tootmine, sõda.

4

1.2. MÕISTED

Inimtegevus - spetsiifiline (aktiivne) inimese seos ümbritseva keskkonnaga. Sisaldab eesmärki, vahendeid, tulemust ja protsessi ennast. Intellektuaalne, füüsiline, vaimne tegevus. Olme, ühiskondlik töö, kultuur, teaduslik töö, õppetöö jne - so inimtegevuse avaldumisvormid.

Tervis - inimorganismi loomulik seisund, tasakaal keskkonnaga, haiguslike nähtude puudumine.

WHO (ülemaailmne terviseorganisatsioon) - tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, (mitte üksnes haiguste ja füüsiliste defektide puudumine).

Oht - nähtused, objektid, esemete omadused, mis võivad teatud tingimustel tuua kahju tervisele.

Ohutus - vastandsõna ‘ohule’, so inimtegevuse seisund, kui on välistatud (teatud tõenäosusega) ohu ilmnemineRisk - ohu kvantitatiivne hinnang. Ohu tekkesagedus, tõenäosus. Tavaliselt suurustes 0 - 1. Null-riski ei ole olemas.

Riskianalüüs - katse hinnata õnnetuse tagajärgi (inimestele, varale, keskkonnale) lähtudes õnnetuse tekke tõenäosusest. Riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine.

Õnnetus - ootamatu ja ettekavatsematu sündmus, mis toimub äkki ning kahjustab inimesi, vara ja keskkonda.

Sündmuste ahel - juhtumite seeria, mis põhjustab õnnetuse.

Halvim juhtum - võimalik juhtum, millel on halvimad tagajärjed.

Tagajärg - õnnetusest tingitud kahju (kvantitatiivsetes või kvalitatiivsetes näitajates).

Põhjus - nähtus, mis eelneb ja tingib järgneva nähtuse, tagajärje. Tingimused, mis muudavad potentsiaalse ohu reaalseks. Põhjus - tagajärg seosed on väga olulised. Põhjusi on sageli palju.

Potentsiaalne oht - varjatud, võimalik oht.

Oht - põhjus - soovimatu tagajärg - potentsiaalse ohu realiseerumise loogiline jada.

IGASUGUNE TEGEVUS ON POTENTSIAALSELT OHTLIK (aksioom).

ΣQ - ΣP = ∆R0 ⇒ Rv

ΣQ - potentsiaalsete ohtude väli. ΣP - preventiivsete, ennetavate meetmete süsteem. ∆R0 - jääkrisk.Rv - vastuvõetav risk.

Õnnetusjuhtumid, traumad, tulekahjud, avariid, katastroofid ongi jääkriski realiseerumise vormideks.

Kulutused A P

Üldkulud P+A

Vältimis- kulutused (P)

Õnnetusest tulenevadkulutused (A)

-RiskR1 Rv R2 (risk väheneb)

R1 >>R2

Rv = vastuvõetav risk

Riskist ja selle vähendamiseks kasutatavatest abinõudest tulenevad kulutused

Turvalise elu tagamiseks ükskõik millises eluvaldkonnas on vajalik:

1. Ohtude identifitseerimine (kindlakstegemine, määramine) - riskianalüüs.

2. Preventiivsete (ennetavate, vältivate, tõkestavate) meetmete määratlemine.

3. Jääkriski tagajärgede likvideerimise organiseerimine ja teostamine.

5

OHU KVANTITATIIVNE HINDAMINE

Näide: Liiklusõnnetustes saab Eestis, kus elanike arv N ~1,5 miljonit, aastas surma umbes n ~ 300 inimest,st oht, risk (Rliikl.) surra liikluses on

Rliikl. = n/N = 300/1 500 000 = 2.10–4

INDIVIDUAALNE RISKhukkuda õnnetustes aastas, USA andmetel

Liikluses (autotransport) 3.10-4 Õhu transpordis 9.10-6

Kukkudes 9.10-5 Kukkuvate esemete läbi 6.10-6

Tulekahjus, põletustest 4.10-5 Elektrivoolust 6.10-6

Uppudes 3.10-5 Raudteel 4.10-6

Mürgitustest 2.10-5 Äikesest 5.10-7

Tulirelva läbi 1.10-5 Muud 4.10-5

Tööpingi taga 1.10-5 Üldine risk 6.10-4

Vee transpordis 9.10-6 Tuumaenergia (100 reaktorit) 2.10-10

Protagoros (480-410 e.m.a.) - INIMENE on kõigi asjade mõõduks.Inimelu majanduslik ekvivalent - kui palju võib kulutada vahendeid, et päästa inimelu?

650 tuhat kuni 7 miljonit USA dollarit ja seda USA-s.

1.3. GLOBAALSED OHUD

I. Keskkonnaprobleemid (looduslikud ja antropogeensed - saastatus, kliima, osoon)

II. Sotsiaalsed probleemid

I. Keskkonnaprobleemid

• Kliima soojenemine. Kasvuhoonegaaside hulga kasv.• Osooniaugud. (Freoonide emissiooni piiramine).• Keskkonna saastatuse kasv. Jäätmemägede kasv. Kemikaalide, uute ravimite ohu kasv.• Maailma inimesed elavad üha paremini aga suuremate saasta-mägede otsas.• Vee puhtuse probleemid.• Metsade hävimine. Metsatulekahjud.• Muldade viljakuse langus, erosioon.• Lumelaaviinid, üleujutised, orkaanid, maavärinad. 1998 orkaan Mitch nõudis Nikaraguas ja

Hondurases üle 7000 inimelu. 1999 lumelaviinid Alpides. 2001 üleujutused Ukrainas. 2002.a. üks soojemaid, kuumalained nõudsid Indias ja Pakistanis tuhandeid inimelusid; Afganistaanis hukkus maavärina tagajärjel ~2000 inimest.

• Inimese kui bioloogilise liigi kvaliteedi pidev halvenemine. Keskkonna saastatus, elukorralduse muutused, stressid, haigused - "Sick building syndrome = SBS". Meditsiin ja sotsiaalabi - poolhaigete inimeste hulk kasvab.

6

II. Sotsiaalsed probleemid

• Rahvastiku kiire kasv (iga nädal saab maailm juurde umbes Eesti jagu inimesi). NB ! Inimene kui saastaja ! (Loeng 3)

• 20. sajand oli poliitiliste massimõrvade sajand.

• I maailmasõda nõudis ~10 miljonit ohvrit

• II maailmasõda ~50 miljonit

• Stalinlik terror ~100 miljonit

• Hitler hävitas ~6 miljonit (neist 5 miljonit juuti)

• Kampucheas ~3 miljonit kommunismi nimel

• Afganistaanis ~1 miljon surnut, ~5 miljonit põgenikku, ~30 miljonit üleskorjamata miini

• Ruandas on tapetud ~1 miljon inimest

• Alžeerias tapetakse islamiusu puhtuse nimel naisi ja lapsi….

• Inimkond on 20-ndal sajandil muutunud metsikuks. Terrorism “õilmitseb” riiklikul tasandil. 11.september 2001 USA-s!!! Lisaks Liibüa, Iraan, Iraak jne, kus terroristlikud organisatsioonid. Kuritegevus ja narkomaania suurenevad.

• Perekonna kui väärtusliku sotsiaalse üksuse osatähtsus langeb.

• Aatomipommi loomine (1945), termotuumapomm, keemiarelv, bakterioloogiline relv on kasvatanud hädaohtu inimkonna kohal. (Antrax!)

• Moraal ja eetika lubavad kasutada teaduse saavutusi kahel vastuolulise viisil - 1) igapäevaelu muutub kergemaks, 2) uued ja efektiivsed relvad võivad aga hävitada inimese.

Ei ole toimunud vajalikku inimindiviidi moraali ja eetika arengut – madala moraaliga inimkond võibkasutada tsivilisatsiooni saavutusi iseenda hävitamiseks.

Peaks piirama nende täpis- ja loodusteaduste arengut, mis võivad viia inimkonna enesehävitamiseni(keelustada kloonimine!).

AIDS Tuntakse ~ 20 aastat. 1982 aastal esmakordselt mainitakse surma põhjusena USA-s . Globaalne katastroof. Viirusekandjaid üle 33miljoni. 95% nakatunutest elab arengumaades. ÜRO AIDSiga võitlemise organisatsiooni UNAIDS andmetel on kokku AIDSi surnud üle 2,5 miljoni inimese.

Botswana, Zimbabwe, Namibia - 20% täiskasvanuist on viirusekandjad (UNDP aruande järgi).

UNDP - United Nations Development Programme.

LOENG 2. KODANIKUKAITSE ALUSED. EV SEADUSED JA MÄÄRUSED

2.1. EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS …võeti vastu 28. juunil 1992. aastal rahvahääletusel.

Eesti on ÜRO liige alates 17.09.1991 ja peab oma seadusandluses järgima sealseid põhimõtteid ja eeskirju,ettekirjutusi.

Kodanike kaitse haarab isiksuse, ühiskonna, riigi kaitstust-kaitset välis- ja siseohtude eest ja kajastub EestiVabariigi põhiseaduse mitmes paragrafis:

&1 -Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

&16 - igaühel on õigus elule. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.

&18 - kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

&28 - igaühel on õigus tervise kaitsele.

&29 - … töötingimused on riigi kontrolli all. …. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle egateenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguste leviku

7

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegemasüüdimõistetu.

&32 - igaühe vara(omand) on puutumatu ja võrdselt kaitstud.

&34 - igaühel on õigus vabalt liikuda ja valida elukohta. Õigust vabalt liikuda võib seaduses ettenähtudjuhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduse kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetusteja katastroofide korral, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise javaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.

&37 - igaühel on õigus haridusele. HARIDUSE ANDMINE ON RIIGI JÄRELVALVE ALL.

&53 - igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis on keskkonnaletekitatud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

&59 - Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

&65 - Riigikogu (101 liiget) võtab vastu seadusi ja otsuseid.

&77- Vabariigi President on Eesti riigipea.

&78 - Eesti Vabariigi President …16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekusõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse &129 erakorraliseseisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra jamobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse &-le 128.

&86 - Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele (VV).

&87 - 1)VV viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 8) kuulutab loodusõnnetuste ja katastroofide korral võinakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas.

&102 - Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega.

&104 - Ainult riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi…..erakorralise seisukorra seadus ja rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.

X ptk. Riigikaitse.

&124 - Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.

&126 - Riigikaitse korralduse sätestab rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.

&127 - Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Nõuandva organina - Riigikaitse Nõukogu,kelle koosseisu ja ülesanded sätestab seadus.

&129 - Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib Riigikogu Vabariigi Presidendi võiVabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorrariigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.

--------------

2.2. EV HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEKU SEADUS (RT I 2000, 95, 613)Jõustus 1. jaanuaril 2001.a. Seaduses on 11 peatükki ja kokku 41 paragraffi (§).

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala - Käesolev seadus sätestab Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalikeomavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused.

§ 2. Mõisted § 3. Kriisireguleerimise ülesanded

2. peatükk VABARIIGI VALITSUSE ÜLESANDED HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEKUKS. RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN

……. alaliselt tegutseva VV kriisikomisjoni moodustamine…

3. peatükk MINISTEERIUMI, RIIGIKANTSELEI JA PÄÄSTEAMETI ÜLESANDED HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEKUKS

4. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK MAAKONNAS

5. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK VALLAS JA LINNAS

6. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK ETTEVÕTTES JA ASUTUSES

7. peatükk HÄDAOLUKORRAST TEAVITAMINE JA MASSITEABEVAHENDI VALDAJA KOHUSTUSED

8

8. peatükk KRIISIREGULEERIMISALANE KOOLITUS, SELGITUSTÖÖ JA ÕPPUSTE KORRALDAMINE

9. peatükk KRIISIREGULEERIMISALANE RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

10. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

11. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE

---------------------------------------------------------------

(1) Hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille lahendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus.

(2) Rahvusvaheline hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel välisriigis, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste kaudu võiläbi rahvusvahelise abipalve.

(3) Kriisireguleerimine – riiklik meetmete süsteem, mis on ette valmistatud ja kasutusele võetud riigiasutuste poolt koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kriisireguleerimiselekaasatud mittetulundusühingute ja sihtasutustega, et tagada hädaolukorras ühiskonna turvalisus.

(4) Rahvusvaheline kriisireguleerimine – rahvusvaheliste meetmete süsteem rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(5) Kriisireguleerimismeeskond – teabevahetuse, ressursside kasutamise ning ametkondade koostöö koordineerimiseks ning olukorra analüüsimiseks moodustatud alaliselt tegutsev meeskond, kelle määratud koosseis ja töökorraldus ning ettevalmistus võimaldavad ööpäevaringse töö hädaolukorras.

§ 3. Kriisireguleerimise ülesanded on:

1) teha võimaliku hädaolukorra väljaselgitamiseks riskianalüüs;

2) välja selgitada hädaolukorra vältimise ja hädaolukorra tagajärgede leevendamise võimalused;

3) koostada kriisireguleerimisplaanid;

4) valmistada ette hädaolukorra lahendamise struktuurid;

5) tagada hädaolukorra lahendamiseks vajalikud ressursid;

6) lahendada hädaolukord;

7) korraldada elanike teavitamine;

8) korraldada kriisireguleerimisalane koolitus;

9) teha hädaolukorras tegutsemise selgitustööd elanike seas;

10) taastada elutähtsate valdkondade toimimine.

§ 7. Ministeeriumi ülesanded hädaolukorraks valmisolekuks ….(1) teeb riskianalüüsi….. (2) Elutähtsad valdkonnad ja neid korraldavad ministeeriumid on:

NB !!! TÄIENDA !!! Siseministeerium -…………………………………….. ………

Majandusministeerium??? - ………………………………… ………………………

Rahandusministeerium - …………………………. ………………………….

Põllumajandusministeerium - ………………………….. ……………………….

Sotsiaalministeerium - ………………………………………………………………………….

Teede- ja Sideministeerium??? - …………………………………………………………………..

Kultuuriministeerium - …………………………………………………………………………

Keskkonnaministeerium- ……………………………………………………………………….

Kaitseministeerium - ………………………………………………………………….

Kriisireguleerimisel on juhtivministeerium - SISEMINISTEERIUM.

9

§ 26. Ettevõtja ja asutuse ülesanded

(1) Ettevõtja, kellel on ohtlik ettevõte, teeb riskianalüüsi ja koostab ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) ja teiste seaduste alusel.

(2) Valla- ja linnavalitsused määravad valla või linna riskianalüüsi alusel ettevõtted ja asutused, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peavad koostama hädaolukorra lahendamise plaani.

(3) Ettevõtja ja asutus esitavad valla- või linnavalitsuse või maavanema nõudmisel andmed ettevõtte ja asutuse ressursside kohta, mida on võimalik kasutada hädaolukorra lahendamiseks valla või linna või maakonna territooriumil.

(4) Ettevõtja ja asutus korraldavad hädaolukorra lahendamisele kaasatavate töötajate koolitust.

……..

§ 30. Koolitus ja selgitustöö

(1) Hädaolukordade vältimise ja kriisireguleerimisalane koolitus üldhariduskoolides toimub vastavate riiklike õppekavade alusel.

(2) Kõrgkoolid korraldavad koolitust kooskõlastatult Päästeametiga.

(3) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike kriisireguleerimisalast koolitust korraldab Päästeamet. ---------

§ 31. Õppuste korraldamine

(1) Kompleksõppus käesoleva seaduse mõistes on koolituse ja kontrolli eesmärgil ettevalmistatud ja läbiviidud ametkondadevaheline kriisireguleerimisalane õppus. Kompleksõppus koosneb staabi- ja väliõppusest.

(2) Üleriigiline kompleksõppus korraldatakse vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.Üleriigilise kompleksõppuse valmistab ette ja viib läbi Siseministeerium.

-------------

§ 34. Isikute suhtes kohaldatavad mõjutusvahendid (ettekirjutus võ rahatrahv)

§ 35. Juriidilise isiku haldusvastutus Käesoleva seadusega ettenähtud kohustuse täitmata jätmise või selle alusel tehtud ettekirjutuse eiramise eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni.

2.3. EV PÄÄSTESEADUS (RT I 1998, 39, 598; RT I 2000, 50, 316)

&1 - Seadus reguleerib tuletõrje- ja päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute,kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas.

&3 Tuletõrje- ja päästetööd käesoleva seaduse mõistes on:

1) tulekustutus- ja päästetööd – inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavad töödtulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste(edaspidi õnnetused) korral, samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd;

2) demineerimistööd – plahvatusohtlike esemete otsimine varem koostatud kava alusel, plahvatusohtlikeesemete hävitamine, pommiähvarduste ja pommikahtluste kontroll, pommitehniline kontroll ningplahvatusjärgne tegevus sündmuskohal;

3) riiklik tuleohutusjärelevalve – tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmiseks tehtavad tööd.

&4--- igaühel on õigus … teha kustutustöid, …..------tekitamata sealjuures oma tegevusega suurematkahju, kui ära hoitakse.

RIIGI PÄÄSTEASUTUSED ON:

1) Päästeamet;

2) sõjaväestatud päästeüksused;

3) maavalitsuste hallatavad päästeasutused.

10

EESTI PÄÄSTEAMET

…on seaduses sätestatud Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel onjuhtimisfunktsioon kriisireguleerimise ning tuletõrje- ja päästealal ja mis teostab riiklikku järelvalvet ningkohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses

…tööötab välja üldriikliku kriisireguleerimise arengukontseptsiooni ja programmid

…töötab välja üldriiklikud tuletõrje- ja päästeala arengukontseptsioonid ja programmid

…korraldab ja teostab tuletõrje järelvalvet.

EESTIS ON NELI SUUREMAT HÄIREKESKUST: Lõuna-Eesti Häirekeskus - dispetser Elvas; Ida-EestiHäirekeskus - dispetser Jõhvis; Lääne-Eesti Häirekeskus - dispetser Pärnus; Põhja-Eesti Häirekeskus -dispetser Tallinnas.

MAAVALITSUSTE HALLATAVAD on kesk- ja tugikomandod linnades ja alevikes. Keskkomandosid on20, sh Tallinnas 4 (Kesklinna, Kristiine, Nõmme ja Pirita linnaosas), Keilas, Kärdlas, Jõhvis, Narvas,Jõgeval, Paides, Haapsalus, Rakveres, Raplas, Põlvas, Pärnus, Kuressaares, Tartus, Valgas, Viljandis,Võrus.

Keskkomandode eraldipaiknevaid meeskondi on 10. Tugikomandosid on 57 (+ 12 eraldipaiknevaid).

Terve Eesti on kaetud nii, et hiljemalt 30 minuti jooksul jõuaks abi kohale mistahes punktis.

HÄDAOLUKORRAS PÖÖRDUTAKSE HÄIREKESKUSTE POOLE.

Häirekeskus = SOS-keskus - telefon 112 (Euroopa Liidus ühtne).

Andmete edastamine: MIS juhtus - KUS juhtus - KUIDAS sõita - hukkunute ja kannatanute ARV - hinnangmittekannatanute (pealtnägijate) hulga kohta.

OHOK -orienteeru, hinda, otsusta, käskle.

2.4. EV ERIOLUKORRA SEADUS (RT I 1996, 8; 164)

&1 …seadus sätestab loodusõnnetuste ja katastroofide korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseksvajalike abinõude rakendamist.

Loodusõnnetus - loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmused, sealhulgas äkilisehävingulise toimega sündmused, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.

Katastroof - äkilise hävingulise toimega sündmused, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- võitootmiskeskkonna ja mis seisnevad: paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastamises; tööstusliksuurõnnetus, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, gaasijuhtmete, side-, kommunaal- ja elektrivõrkudeavariides; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus laeva-, lennuki-, rongi- või muutranspordivahendi õnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.

2.5. EV ERAKORRALISE SEISUKORRA SEADUS (RT I 1996, 8; 165)

…sätestab Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:

- erakorralise seisukorra väljakuulutamise alused, tingimused ja korra ning erakorralist seisukordakorraldavate organite pädevuse

- erakorralise seisukorra ajal rakendatavad abinõud ning isikute õigused, kohustused ja vastutuseerakorralise seisukorra ajal.

…Järelvalvet … aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler.

2.6. EV RAHUAJA RIIGIKAITSE SEADUS (RT I 2002, 57, 354)

Reguleerib Kaitseministeeriumi valitsusala ülesandeid. Kaitseväelase tõotus.

2.7. EV SÕJAAJA RIIGIKAITSE SEADUS (RT I 1994, 69, 1194)

Reguleerib riigikaitse ülesandeid sõja ajal. Mobilisatsioon ja demobilisatsioon, inimeste õiguste ja vabaduste piiramine jne.

2.8. EV RIIGIRESERVI SEADUS (RT I 1998, 95, 1514; RT I 2000, 95, 613)

Riigireserv on Eesti Vabariigi julgeolekut ja sõltumatust tagav materiaalsete ressursside ning tehniliste vahendite (edaspidi ressursid) kogum, mis võetakse kasutusele hädaolukorras ja

11

sõjaseisukorra ajal. Hädaolukorra lahendamiseks võib olla vajalik eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamine.

ERIOLUKORDI (hädaolukordi) võib jagada 4 suurde klassi:

I. LOODUSÕNNETUSED: erakordne külm (kuumus), erakordsed lumeolud, Narva jõe ummistumine; tugevad tormid; üleujutused, paisude ja tammide läbimurded; metsade ja turbarabade põlemised.

II. INIMTEGEVUSEST TINGITUD ÕNNETUSED: tehnogeensed - ehitiste avariid; tulekahjud ja plahvatused; transpordiõnnetused ja -avariid; paikkonna keemiline või radioaktiivne saastamine;avariid gaasijuhtmetes, elektri- ja sidesüsteemides; ulatuslikud õhu ja keskkonna reostused; sotsiaal-poliitilised ja majanduslikud - relvastatud konfliktid piiril; relvastamata inimeste massilised piiriületused; sabotaaž; massirahutused; hoonete ebaseaduslikud hõivamised; etnilised rahutused; üldstreigid; pangakriisid; massiline kuritegevus; terrorism - kaaperdamised, pantvangide võtmine poliitilistel eesmärkidel; atendaadid; inimohvritevõi strateegiliste objektidega seotud pommiähvardused või plahvatused .

III. EPIDEEMIA, EPISOOTIA- nakkushaiguste puhanguline levik piirkonniti; massilised mürgitused; karantiinse ohtliku loomataudi esinemine (episootia – loomataud; epideemia - taud).

IV. SÕDA Surmasaanute arv I maailmasõjas 10 miljonit II maailmasõjas 50 miljonit

EESTIS REGULEERIB ERIOLUKORDA:

1) hädaolukorraks valmisoleku seadus,2) päästeseadus, HÄDAOLUKORDADE PÜRAMIID3) eriolukorra seadus,4) erakorralise olukorra seadus, 5) rahuaja riigikaitse seadus, SÕDA (1, 2)6) sõjaaja riigikaitse seadus, (6,7)7) riigireservi seadus.

HÄDAOLUKORD (1-5,7)

JUHTUM (1,2,5)

Numbrid sulgudes näitavad vastavate seaduste rakendamist

ÕNNETUSTE ja RESSURSSIDE PÜRAMIID

SÕDA vahendite, ressurssude hulk

valulävi

õnnetuste püramiidTAVAÕNNETUSED

Tavaõnnetusi esineb väga palju (alumine joon, tahk). Suurim õnnetus- sõda on püramiidi tipus, esinebharva. Vahendite kasutamine olukorra stabiliseerimiseks, ohust väljumiseks on vastupidine - ülemine joon,tahk on suurim - võimalike vahendite rakendus sõjas. --- Alumine 'täpp' - tavaõnnetuste korral on vajalikminimaalselt vahendeid ohu tagajärgede likvideerimiseks. Joon keskel on valulävi, millest üleval pool onvajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus.----------

12

2.9. EV TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS (RT I 1999, 60, 616)

…Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded …

ja kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe,Kaitseliidu, politsei ja piirivalve, samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti.

…Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- jameditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse jasotsiaalse heaolu edendamist ja ööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellisetöökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

… Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised,keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Nende ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele.Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab VabariigiValitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega võitöökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku jakasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

…Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ningsäilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru võivedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikuttöökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.

Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid,ohumärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamisenõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.

… Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine,reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teisteisikute tervist ega töökeskkonda. Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastabkasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Töövahendi kasutamise töötervishoiu jatööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.…Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest (õhu liikumise kiirus ningõhutemperatuur ja-niiskus, müra ja vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ningmuud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid) tulenevat terviseriskivältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

… Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötadesjärgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine võitöövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte.

… Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolevseadus. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab VabariigiValitsus.… Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite (bakterid, viirused, seened, rakukultuurid jainimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust,allergiat või mürgistust) eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohutegurinakatamisvõimet. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudedkehtestab Vabariigi Valitsus.… Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimustpõhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viiatervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus japikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusitöötaja psüühilises seisundis.

… Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisiiseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksindatöötamist. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister omamäärusega.

13

LOENG 3. INIMESE TERVIS ja KESKKOND

3.1. TERVIS WHO JÄRGI

WHO definitsiooni järgi tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Inimese tervisele avaldab mõju:

looduslik keskkond - 20 %,

elulaad(!) - 50 %,

pärilikkus - 20 %,

tervishoid - 10 % (arstiabi kaasaegsus ja kvaliteet).

3.2. INIMENE JA OHUTUS

INIMENE - kui elu kõrgeim vorm Maakeral.

INIMESEKS OLEMINE on filosoofilise mõtlemise üks põhiküsimusi.

INIMENE ja tema osa ohutuse tagamisel:

1) inimene kui ohu objekt, ohustatu

2) inimene kui ohu tagajärgede likvideerija, ohutuse tagamise vahend

3) inimene kui ohu subjekt, saastaja-ohustaja, ohu allikas

1) Inimorganism on kui tervik vastasmõjus keskkonnaga. Inimene ise kaitseb end, astub võitlussemikroobide, bakterite, viiruste vastu. On teada, et pisarad, sülg, eritised ninast on võimelised kiiresti tapma(lahustama) mikroobe; on keha temperatuuri regulatsioonimehanism; inimene reageerib muutusteleohtudele nägemisväljas jne.

2) Ohutuse tagamiseks teevad spetsialistid so, teadurid, konstruktorid, projekteerijad, tarbijad suure töö.

Kuid otsuste vastuvõtmisel võib esineda vigu, mis toovad lisaohte. Spetsialistide hinnanguil on kuni 60 %õnnetuste põhjustest seotud inimesega. (Tallinnas Suur-Sõjamäel avati 20.02.03 olmejäätmete sorteerimisetehas - 520 tonni ööpäevas Tallinna elanike olmejäätmeid - esimene omataoline Eestis)

3) Suletud hermeetilises ruumis eraldab inimene ööpaevas õhku (kopsudest, seedetraktist, naha, juustekaudu) metabolismi - ainevahetuse produkte milligrammides:

Ammoniaak ja amiinoühendid 297,6 +/-155,6

süsinikoksiide 278,0+/-160,8

aldehüüde 0,59+/-0,28

ketoone 232,2+/-132,8

merkaptaane ja väävliühendeid 4,95+/-1,1

rasvhappeid 89,45+/-11,5

Suletud ruumis on need ained ohtlikud.

3.3. ÕHK KUI OHU ALLIKAS, KUI TURVALISE ELU FAKTOR

Inimene hingab päevas sisse 10 - 15 m3 õhku ja viibib pidevalt atmosfääri mõjusfääris. Õhk sisaldab ~78 %N2, ~21 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,035 % CO2 ja teisi gaase.

Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2 105 m3 õhku. Saastunud jaanomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele.

OHUD ÕHUST:

1) Anomaalsused

Anomaalselt kõrge (madal) temperatuur, anomaalselt kõrge (madal) õhuniiskus, anomaalselt kõrge (madal)õhurõhk, anomaalselt kõrge õhu liikumise kiirus mõjutavad inimese termoregulatsiooni, so füsioloogilistprotsessi, mis on kontrollitav, juhitav kesknärvisüsteemi poolt. Inimkeha temperatuur on 36-37� C.Eristatakse füüsikalist ja keemilist termoregulatsiooni.

14

2) Atmosfääri saastumine:

gaasiline, aerosoolne (aerosool - gaas, milles hõljuvad osakesed - udu, suits), radioaktiivne.

Londoni sudu 1871.a. tappis üle 700 inimese (SO2 ja NOx + tahm). Saastamise allikad: tööstus, liiklus,kommunaalettevõtted, põllumajandus, eraisikud. Õhu ionisatsioon (looduslik, kunstlik radioaktiivnesaastatus). Röntgenaparaadid, laserid, radioaktiivsed ained. Õhu radioaktiivse saastatuse tõus võib ollapõhjustatud avariidest tuumaelektrijaamades ja tuumajäätmete hoidlates, samuti hooletusest ja teadmatusestradioaktiivsete ainetega töötamisel ja hoidmisel.

3) Veel ohte atmosfäärist:

Udu, kiilasjää, äike, tsüklonid, antitsüklonid, tormid, marud, orkaanid, rajud, taifuunid, tornaadod, välk,lühilaineline UV kiirgus (ë < 290 nm) jne.

3.4. VESI JA MULD KUI OHU ALLIKAD. HÜDROSFÄÄR KUI TURVALISE ELU ELEMENT

Mageda vee varud on ainult 1 % kogu vee hulgast. Vee ratsionaalne kasutamine ja puhtana säilitamine oninimkonnale olulised. Looduses toimub pidev vee ringkäik ja isepuhastumine.

Vee päevane bilanss organismis on 2,5 liitrit. Kuumuses rohkem. Inimkeha sisaldab keskmiselt 60% H2O.

Vee ratsionaalne kasutamine on oluline. Ühest liitrist veest eraldub neerude kaudu ~0,6 liitrit, kui juuakorraga. Kui aga juua 85 g (~1/2 klaasi) portsjonite kaupa, siis väheneb neerude kaudu eraldumine 5-10 %.Piiratud veevarude korral on kasulik päevane norm jagada 4-8 portsjoniks ja juua lonksude kaupa.

OHT - kaua viibida alla 34 kraadises vees: Mõju sõltub vee temperatuurist ja viibimise ajast. Alguses kehasisetemperatuur tõuseb, siis väheneb. Aktiivsete liigutustega saab aeglustada temperatuuri langust. Pulss onalguses 120 lööki minutis, siis langeb 50-ni. Kui keha temperatuur langeb 30 kraadini, tekib arütmia. 20minutit enne südame seiskumist kaob hingamine.

Tabel. Inimene vees ilma spetsriieteta.

Temperatuur, C Aeg, mille möödudes kaobteadvus

Aeg, mille möödudes saabubsurm

10

10-12

13-15

16-18

19-21

26

15-30 minutit

30-60

2-4 tundi

2-4

3-7

12 tundi

15-90 minutit

1-2 tundi

6-8

6-8

ohutu elule

ohutu elule

Külma vastu kaitsevad riided - mida rohkem kihte, seda parem. Eriti hoida käsi ja pead. Soojendada, andakuuma juua, rammusat toitu - mitte viina, mis pidurdab termoregulatsiooni mehanisme. Esmaabikülmumise korral: üldkülmetamise korral soojendada kannatanut ja siis hõõruda, teha kunstlikku hingamist,vajadusel südamemassaaþ i - hõõrudes ka keha kuni pehmenemiseni, siis voodisse ja kuuma juua.

VESI KUI NAKKUSHAIGUSTE EDASIANDJA:

WHO andmetel 80 % kõigist nakkushaigustest on seotud vee sanitaar-hügieeniliste normide rikkumisega.~2 miljardit inimest maakeral ei saa magedat vett piisaval hulgal.

Joogiveele esitatavad hügieeninõuded:

Lõhn (20° ja 60° C), maitse 20° C, värvus, hägusus, permanganaatne hapnikutarve, pH, raud mg/l, karedus,väävelvesinik, sulfaate, kloriide, kuivjääk, mikro-organismide hulk 1 ml-s, soolekepikesi 1 liitris, Al, As,Pb, Sr, F, polüakrüülamiid.

4-liikmeline perekond maksab keskmiselt külma vee eest 100 EEK kuus, inimese kohta 25 -30 EEK kuus,päevas iga inimene umbes 1 EEK külma vee eest, mis on 1/10 m3 = 100 liitrit vett.

Nõuded joogivee kvaliteedile karmistuvad aasta-aastalt kogu maailmas.

Alates 01.01.1998 Eesti Joogivee Standard EVS 663:

15

Joogivee saamise probleeme Eesti põhjaveest: Rauda on meie põhjavees tavaliselt 0,05-2 mg/l, harvem 3-4 mg/l. Rauarohke vesi, mis jõub tarbijani on sageli tingitud agressiivse süsihappegaasi korrodeeruvast toimest veetorustikele. Euronormid lubavad 0,2 mg/l rauda (Eestis kuni 1,0 mg/l rahuldav; 0,1 mg/l väga hea vesi).

Mineraalvee mõju inimorganismile Vesi, milles 1,5-3 g/l kuiva jääki, mõjub pideval kasutamisel tervistkahjustavalt. Suureneb kudede hüdrofiilsus (vee "armastus"), toimub vee peetus organismis.Diurees (uriini eritus) väheneb 30 - 40%. Mineraalvesi kustutab halvemini janu, mõjub mao sekretoorsele tegevusele, muudab sool-vesi tasakaalu organismis. Võib esineda kõhuhäireid (eriti, kui vees on Na ja Mg sulfaate). Halvasti mõjub ka väga väikese soolsusega (<0,8 g/l) vee pidev(kauaaegne) kasutamine. Muutub sool-vesi tasakaal organismis (rakusisene ja rakuväline tasakaal)ja Na-soolad lähevad verre.

Loodusliku vee keemiline koostis võib olla väga erinev sõltuvalt pinnasest konkreetses kohas. Vesi, milles on fluori > 1,5 mg/l on kahjulik - tekitab osteroosi, luude hõrenemist; <0,5 mg/l viib aga hambakariese tekkeni.

VEE KAITSE. - Veeseadus. Veepuhastusjaamad.

MULD KUI ELU ELEMENT:

Muld koosneb tahkest, vedelast, gaasilisest ja elus osadest. Põllumajandus-muld mineraalväetistega,pestitsiididega, kasvu stumulaatoritega, pindaktiivsete ainetega, aromaatsete süsivesinikega, tööstus- jaolmevetega rikutud.

Keemilised elemendid, omastatuna taimede ja loomade poolt mõjuvad inimese tervisele, kespõllumajandussaadusi tarbib. (Hg, Pb, B, V, Tl, W jt.). Muld allub isepuhastumisele, nn huumuskihis.Viimane tekib "surnud' taimede ja loomade kõdumisel ning mineraliseerimisel, on orgaaniliseksjääkproduktiks. Toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine.

Muld nakkushaiguste edasikandja:

Infektsiooni tekitaja Eluiga, päevades

Koolera vibrioon 7-15

Kõhutüüfuse kepikesed 30-150

Difteeria kepikesed 40-57

3.5. TOIDUAINED KUI OHU ALLIKAD

Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid.

Mõnede lagunemisel võivad tekkida organismis mutageensed (pärilikkust muutev) ja isegi kantserogeensed(vähkitekitav) omadused. Kumulatiivse ja sünergilise toimega, avaldudes aastakümnete tagant.

Probleemseid lisaaineid tarbitakse väga väikestes kogustes aga nende tervist kahjustav toime ei avaldukohe. Kõiki ohufaktoreid ei suudeta vaatamata kontrollile prognoosida. Euronormidest rangemaid norme.

Varjatud toime - kui inimene haige - raskendab haiguse kulgu. Inimesed reageerivad väga individuaalselt.

Paljudel lisandainetel on allergiline toime. E-ained (Heiki Timotheus "Praktiline keemia", 1999):

1) Toiduvärvid E100 - E199 (tartrasiin, kinoliinkollane, asorubiin, päikeseloojangukollane, võlupunane jne). Sünteetilised värvained on potentsiaalselt kõige ohtlikumad.

2) Toidukonservandid, säilitusained E200 - E299 (puuviljade pritsimiseks).

3) Antioksidandid E300 - E399 (askorbiinhape, tokoferoolid - vitamiin E, letsitiin, sidrunhape,adipiinhape E355. Sojaubadest eralduv letsitiin (E322) võib olla ohtlik.

4) Konsistentsi reguleerijad, emulgaatorid, magusained, niiskuse säilitajad, jahu parendajad E400-E499.

5) Kergitusained, happesuse reguleerijad, maitse tugevdajad, paakumisvastased ained, pakendusgaas,pinnatöötlusained, E500 --- jne

Allergiat võib tekitada ka glutamiinhape (E620) ja glutamaadid (E621-E625), mis ei ole sünteetilised.

16

SOOVITUSI: Kasutage toiduks värskeid, töötlemata toiduaineid - EELISTA KODUMAIST ! Vältige toiduaineid, milles mitu sünteetilist lisaainet. Tehke pause lisaaineid sisaldavate toiduainete tarbimisel. LUGEGE pakenditele kirjutatud infot.

OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine ning toitumine: liigne liha, teravilja ja juustu söömine tõstaborganismi happelisust (norm pH=7,4), mis aga eneseregulatsiooni tulemusena lagundab luid võtteskaltsiumi ning taastatades seega pH.

Linnades, maakondades on tervisekaitsekeskused. EV tasemel Tervisekaitseinspektsioon.Keskkonnaministeerium ja laborid. Keskkonnaseire ja teavitamine.

GLOBAALSETEST PROBLEEMIDEST

URBANISEERUMINE – ~1 % maakera pindalast linnade all, aga neis elab 45 % kogu elanikkonnast ja nad toodavad 80 % maailma sisemisest koguproduktist ja vastutavad 80 % ulatusest jäätmete kogusest (atmosfääri ja hüdrosfääri saastatusest).

Suurbritannia ja USA teadlaste uuringute järgi linnad saavad suvel 15 % vähem päikeseenergiat, talvel 30% vähem UV-kiirgust , 10 % enam sademeid, 10 % enam pilviseid päevi; 30 % enam uduseid päevi suvelja 100 % enam talvel.

SUURLINN MUUDAB PEAAEGU KÕIKI LOODUSLIKU KESKKONNA KOMPONENTE - õhk, taimestik, pinnas, põhjaveed, maapind, isegi ilmastiku, samuti Maa elektri-, magnet- ja teisi füüsikalisi välju.

Haiguste levik on sagedasem. SUUR KONTAKTSUS - sellel ka positiivsed alged - noor põlvkond kohanebparemini, saab enam informatsiooni - KUID närvisüsteem satub ülekoormuse alla ja siit haigused, misseotud närvisüsteemiga - neuroosid jne…

KESKKONNA SAASTATUS.

ALLIKAD: tööstus, liiklus, kommunaalettevõtted, põllumajandus, eraisikud, jäätmetöötlus, jäätmehoidlad.

SO2 - kliima, happevihmad, hingamisteede haigused, korrosiooni tekitav - happeline oksiid;

O3 - osoon tekib fotokeemilises reaktsioonis õhus. Atmosfääris 25 km kõrgusel (stratosfäär) 1ppm,kõige suurem kontsentratsioon. Osooniaugud, UV-kiirgus. Kliima-muutused, negatiivne mõju tervisele;

NOx - lämmastikuoksiidid kütuste põletamisel, transport, väetistest, lennundus, äike - mõju sarnane SO2;

Hg - kloori tootmine, pestitsiidide tootmine, termomeetritest- kogunemine organismi;

Pb - transport, akkumulatsioon kehas toiduredeli kaudu;

Cd, Zn, Cu, jt rasked metallid – jäätmete töötlemine, veekogude elusorganismide häving;

CO - kütusest, transport - kliima, kasvuhoonegaas

Asbest - ehitusmaterjalidest, asbestoos, silikoos

Nafta - hüdrosfääri soojustasakaalu rikkumine, mereelundite häving, liiklusele jne

Polütsüklilised aromaarsed süsivesinikud - transport, küte, suitsetamine - kliima, osoonikiht, vähk

Fosfaadid - väetised - jõgede, järvede eutrofikatsioon

Pestitsiidid - taimekaitsevahendid - akkumulatsioon organismis toitumise tagajärjel

Fluor-kloor-süsivesinikud (freoonid) - külmseadmed, aerosoolpakendid, - osoonikihi häving, kliima

Saastatus mõjub sõltuvalt - allika suurusest, - allika kaugusest, - allika kõrgusest, - tuule kiirusest jasuunast, - temperatuuride vahest, - õhuniiskusest jne..

"A green history of the world" (C. Ponting) - diagrammid

Maailma inimesed elavad üha paremini aga suuremate saasta-mägede otsas.

Ennetavad meetmed: keemiaohtude olemasolu teadvustamine; inimesele ja keskkonnale mõju uurimine;-LPK (lubatud piirkontsentratsioon), taluvuse piiri määramine; monitoringu ja kontrolli meetodite,vahendite ja mõõteriistade väljatöötamine; individuaalsete ja kollektiivsete kaitsevahendite kasutamine;-säästliku tootmise juurutamine; jäätmemajanduse kaasajastamine.

17

Kirjandus: Keskkonnaalaste õigusaktide kogumik, Tln 1998; A-TEAM; Säästva arengu seadus, RT I 1995,31, 384; 1997, 48, 772; Kemikaaliseadus, RT I 1998, 47, 697; Eesti kiirgusseadus, RT Nr. 37/38, art.569,1997; Veeseadus, RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; Veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee kohtaesitavate nõuete määrus (RT I 1998, 10, 118); Jäätmeseadus, RT I 1998; Välisõhu kaitse seadus, RT I1998; Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis, RTL 1995, 4, 0; 1997,83,479; Saastetasu seadus, RT I 1999, 24, 361; Mootorsõiduki heitgaasi saasteainete sisalduse ja sõidukimürataseme normid, RTL 1996; Rahvatervise seadus RT I, 1995, 1997; Keskkonnaseire seadus RT I 1999jne.; http://www.agenda21.ee/

LOENG 4. KIIRGUSOHUD ja KIIRGUSKAITSE.

4.1. EESTI KIIRGUSSEADUS (RT I 1997, Nr. 37/38 art.569)

Käsitleb kõiki tervisele kahjulikke kiirgusliike:

ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus – UV, IP, nähtav, madalsageduslik, raadiosageduslik, staatilisedelektri- ja magnetväljad. (Elektromagneetiliste lainete jaotus lainepikkuse (energia) järgi).

4.2. MÕISTEID RADIOAKTIIVSUSEST

RADIOAKTIIVSUS (RA) on teatud aatomituumade omadus spontaanselt laguneda, milletulemusena vabaneb energia, mis võib olla kahjulik.

Radionukliid - aatomituum, mis on võimeline spontaanselt lagunema.

Aatomite radioaktiivsed isotoobid. Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas onsama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid - niisugusel elemendil on mitu erineva massiarvugaaatomit. Päikesesüsteemis on leitud 90 keemilise elemendi 350 isotoopi, millest ~70 on radioaktiivsed.Kunstlikult on laborites saadud üle 1600 isotoobi. Keemiliste elementide järjekorra number 83 tähistabseda piiri, millest allapoole, väiksema jrk nr-ga elemendid omavad rohkem stabiilseid kui looduslikkeradioisotoope. Radioisotoobid lagunevad spontaanselt andes á-, â- ja ã-kiirgust.

á-osake E = 2-8 MeV (megaelektronvolti)- levib õhus mõni cm, pehmetes kudedes mõni ìm, tekitab 25-60 tuhat ioonpaari 1cm kohta, neeldub paberipaksuses kihis.

â-osake Ekesk = 1-1,2 MeV - levib õhus mõni m, neeldub mm Cu.

NB !!! Laetud osakesed neelduvad täielikult teatud minimaalses aine kihis, mille paksus sõltub energiast jaaine omadustest.

ã-kiirgus E = 0,2 MeV (20 korda nõrgem ionisatsioonienergia kui á- kiirgusel, tekitab100 ioonpaari 1cm kohta), levib õhus 120 m - suur läbimisvõime (13 mm paksune Pb-kiht neelab)

NB !!! Elektromagnetkiirgus läbides ainet nõrgeneb, aga ei neeldu kunagi täielikult (ã-kiirgus).

1895 - saksa füüsik Wilhelm Röntgen avastas nn X-kiired. X-kiirte energia 1 KeV - 1 MeV.

1896 - loodusliku RA avastamine - prantslane Becquerel (sahtel, fotoplaat ja uraani sisaldav kivim).

M. ja P. Curie - kõik uraani ühendid on RA-d. RA on raskete elementide omadus. Avastasid Po ja Ra - uuedelemendid.

Neeldumisdoos (absoptsioonidoos) D = dE/dm. Dosimeetria põhisuurus. Ioniseeriva kiirgusepoolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE.

Ekvivalentdoos - kiirgusfaktoriga korrutatud neeldumisdoos. ã-kiirguse kiirgusfaktor on 1, á-osakesel aga 20 (!).

Efektiivdoos - koefaktoriga korrutatud ekvivalentdoos. (Sugunäärmed on suurimakoekoefitsiendiga - 0,20; nahk aga väikseima - 0,01).

Õhukontsentratsiooni piirmäär – etteantud radionukliidi kontsentratsioon õhus (Bq/m3), mille sissehingamine tööaasta (2000 tundi) jooksul kerge füüsilise tegevuse korral (1,2 m3/t) annabstandard-inimesele ühe aastase õhu piirmäära.

Radooni tütarproduktid on 222Rn radioaktiivsel lagunemisel tekkivad lühiajalised tütarisotoobid 218Po, 214Po, 214Bi, 214Pb.

18

Radionukliidi aktiivsus 1 Bq (bekerell) on 1 lagunemine sekundis. Bekerell on väga väike suurus.

Inimese keha looduslik, normaalne aktiivsus on 5000 - 10 000 Bq.

Eriaktiivsus, so aktiivsus massi-, pindala- või ruumalaühiku kohta. Ühikuteks Bq/kg, Bq/m2, Bq/m3.Eriaktiivsus 500 Bq/m3 annab 2000 - 8000 iooni cm-3.

Mullas [U-238] ~26 Bq/kg; [Th] ~ 26 Bq/kg; [K-40] ~ 500 Bq/kg. Põdraliha eriaktiivsus on ~ 500 Bq/kg. Inimkeha eriaktiivsus on ~ 7500/75 = 100 Bq/kg.

Ookeaanivees ~[Rn] ~ 13 Bq/l; õhus [Rn] ~ 138 Bq/m3 (Eestis keskmiselt).

Ruumides ei tohiks olla üle 400 Bq/m3.

Raadionukliididele strontsium (Sr-90), tseesium (Cs-137) ja jood (I-131) on piirnormid kehas:

Sr-90 luud 2,0 mikroküriid = 7,4.104 Bq (1 Ci = 3,7.1010 Bq)

kopsud 0,8 ìCi

Cs-137 kogu keha 33 ìCi

kopsud 2,0 ìCi

J-131 kilpnääre 0,07 ìCi

Üldse sisaldab inimkeha paljusid radioaktiivseid isotoope (joonis). Kilpnääre sisaldab jood-131; kopsud:radoon-222, uraan-233, plutoonium-239, krüptoon-85; lihased: kaalium-40, tseesium-137; maks: koobalt-60; luud: raadium-226, strontsium-90, fluor-32, süsinik-14.

4.3. RADIOAKTIIVSUSE ÜHIKUD

Bq - bekerell, 1 Bq = 1 s-1 radionukliidi aktiivsuse ühik

Ci - kürii, 1 Ci = 3,7.1010 Bq, aktiivsuse ühik (vana)

Gy - grei, 1Gy = 100 rad, neeldumisdoosi ühik

Sv - siivert; 1Sv = 1 J/kg so ekvivalentdoos, kiirgusfaktoriga korrutatud neeldumisdoosefektiivdoos, so koefaktoriga korrutatud ekvivalentdoos.

Tuleb eristada:

1) radionukliidi aktiivsust (ohu allikas) - ühik Bq, Ci;

2) neeldumisdoosi (dosimeetriline suurus) - ühik Gy,

3) ekvivalentdoosi, mis arvestab neeldumisel kiirguse liiki ja selle energiat - ühik Sv,

4) efektiivdoosi, mis arvestab erinevate kudede ja elundite erinevat kiirgusvastuvõtlikkust, koefaktorit -ühik Sv.

Doosikiirus on ajaühikus saadav kiiritusdoos.

4.4. RADIOAKTIIVSUSEGA SEOTUD OHUD

Globaalsed (looduslikud ja tehnogeensed), lokaal-regionaalsed ja lokaalsed punkt-allikad. Meditsiinilisedprotseduurid. Olmekiirgus. Transiidi-ohud.

1) Globaalsed (looduslikud ja tehnogeensed)

INIMESE poolt Maakeral saadav keskmine kiirgusdoos on 2,5 mSv/aastas. Brasiilia, India,Prantsusmaa suurima loodusliku radioaktiivse fooniga maad (35, 9, 3,5 mSv/aastas vastavalt). Eestis onfoon keskmiselt 1,0 mSv/a.

Eestis on Kiirguskeskus, mis töötab Keskkonnaministeeriumi haldusalas ja mille ülesandeks on kontrollidakiirgussituatsiooni vabariigis.

Ajaloost:

1942 -1. tuumareaktor Chicagos

1945 -1. aatomipomm Jaapanile (Nagasaki, Hiroshima)

1954 -1-ne aatomielektrijaam (AEJ) Obninskis, NL. Suhteliselt ohutu.

19

Maailmas on kokku üle 400 töötava reaktori. Avariid on möödapääsmatud. Üle 200 avarii(põhiliselt väikesed) aastas.

Tšernobõli avarii 1986.a. 26.aprillil - Looduslik RA foon ületati 100 000 korda.

IAEA – International Atomic Energy Agency (Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur) ülesandekskontroll kiirgussituatsiooni kohta maailmas.

1963 tuumakatsetuste keelustamine atmosfääris, vee all ja kosmilises ruumis.

Praegu veel maa-alused katsetused (India).

Tuumalõhkepeade arv: USA - 3264; Venemaa - 2274, Prantsusmaa - 340; Hiina - 275; Suurbritannia -260; Iisrael - kuni 100. Lõuna-Aafrika, Pakistan, India, Põhja-Korea - täpset arvu pole teada.

2) Lokaalsed-regionaalsed

Euroopa suurimad tuumaelektrijaamad asuvad Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal.

Meie naabruses - Loviisa Soomes, Sosnovõi Bor Sankt-Peterburi all, Ignalina Leedus jaForsmark Rootsis.

3) Lokaalsed punkt-allikad

Hooletu hoidmise tagajärjel, endistel sõjaväe aladel - Co-60, Cs-137, Ra-226; ka tööstus- ja teadusasutustes. Kiisa juhtum 1994.a. (Cs-137, aktiivsus 100 Ci)

4) Meditsiinilised protseduurid

Röntgen- ja isotoopdiagnostika, raadioteraapia, füsioteraapia.

Üks fluorograafia doos kuni 0,6 mSv

röntgenograafia 0,4 (rindkere)

röntgenoskoopia 2,0 ( " )

Plii-põlled, katted kaitseks.

5) Olmekiirgus

ESEMED (Tsernobõlist kaasa võetud), mõned TV-ekraanid, kellad, indikaator-seadmed, mis sisaldavad RA-aineid jne.

6) Transiidi-ohud

Transiitveoste mõju piirkonna RA-tasemele on raske hinnata.

Tuumakütust ümbertöötlevad tehased on suuremad õhu saastajad. Kasutatud kütusest asub 35 %Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa pinnal. Eestis Sillamäe RA jäätmete hoidlas 4 miljonit tonniuraanimaaki.

NB !!! Tuumakatastroofi võivad põhjustada - terrorism tuumaobjektidel; radioaktiivsete ainete varastamineja salakaubavedu; tehnoloogiline avarii; personali ebakompetentsus ja vastutustundetus; juhuslik RA ainetepaiskumine õhku, ka allveelaevadelt.

4.5. RADOON ÕHUS

Õhus ~10-20 mahu % Rn. Raske gaas. (45-65 % kiirgusfoonist). Koguneb keldritesse. Brasiilia, India, Iraanon maad, kus Rn enam - tekib kivimites radioaktiivsete keemiliste elementide (Th, Ra, U jne) lagunemisel.

Keskmine radooni (Rn) kontsentratsioon Eestis on 138 Bq/m3.

Lubatud piirkontsentratsioonid (LPK) erimaades erinevad: Kanada - 800 Bq/m3 ; Soome - 150 Bq/m3;(Eesti - 400 Bq/m3).

Siseruumides on radooni kontsentratsioon tunduvalt kõrgem kui välisõhus ja sõltub pinnasest, millel majaasub (paksusest, koostisest), ehitusmaterjalidest, õhuvahetusest ruumides. Ventilatsioon on oluline. Radoonkoguneb organismi. 50 % õhus olevast Rn-st on leitud inmkehas. - NB! Kopsud on heaks filtriks, kopsupind on 20-30 m2.

20

Vannituba on radioaktiivseim koht korteris. Põhjuseks radoon, mille poolestusaeg on 3,8 päeva ja α-kiirgus= heeliumi-tuum.

22286Rn -> 218

84Po + 42He

Veest eraldub Rn keetmisel (gaaside lahustuvus temperatuuri kasvuga väheneb). Sügavalt maapõuest tulevvesi sisaldab enam radooni.

Uuringud Soomes kinnitavad, et Rn-i kontsentratsioon vannitoas on 3x suurem kui köögis ja 40x suuremkui elutoas. 6-7 min. duši võtmisega võib kiirguse nivoo tõusta ja püsida 1,5 tundi.

4.6. TÖÖ KUVARITEGA (OHUD, SEADUSED, MÄÄRUSED)

Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on toodudVabariigi Valitsuse määruses (VVm RT I2000, 86, 556)

Kuvar on seade, mille ekraanil tehakse, saamisviisist olenemata, nähtavaks tärk??- või graafiline kujutis.

KUVARITE ja MOBIILTELEFONIDEGA on seotud elektromagnetilne kiirgus (ei ole radioaktiivne, so eiole ioniseeriv kiirgus, kuid tervisele mõjuv).

Kuvari tagumine osa ei tohi olla suunatud kaastöötaja lähedale. 10 % tööajast peab olema puhkuseks –silmade tervishoid ! Tööandjalt tasuta prillid.

Tööandja peab tegema riskianalüüsi töökohale, korraldama tervisekontrolli (vähemalt 1x 3 aasta jooksul).

Kuvariga töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel on soovitav lähtuda Euroopa standardist EN29241.

Vt lisaks "Arvuti mõju tervisele" AM 1997/4 Rein Rannamäe

Arvatakse, et mobiiltelefoni kasutamine üle 2 tunni ööpäevas ja eriti antenniosa vastu pead hoidmine ontervisele kahjulik.

ERGONOOMIKA - teadus, mis uurib inimtegevusega seotud inimese funktsionaalseid võimeid. Eesmärgiks luua sellised töötingimused, mis teevad tegevuse inimesele efektiivseks ja mugavaks.

Lisa 1.IONISEERIV KIIRGUS - ÜHIKUD, uued ja vanad

MõisteUus ühik

SI-süsteem Vana ühik Seos

Kiiritus kulon kilogrammi kohtaC/kg

röntgen R 1 C/kg ~ 3976 R

Neeldunud doos grei Gy; J/kg, rad 1 Gy = 100 rad

Ekvivalentdoos siivert Sv; J/kg, rem 1 Sv = 100 rem

Aktiivsus bekerell Bq kürii Ci 1 Bq = 3,7.10–10 Ci

21

Lisa 2.KOEFAKTOR(WT) - kudede ja elundite erinev kiiritustundlikkus

Kude või elund Koefaktor (WT)

Sugunäärmed 0,20Luuüdi 0,12Jämesoola alaosa 0,12Kops 0,12Magu 0,12Põis 0,05Rinnad 0,05Maks 0,05Söögotoru 0,05Kilpnääre 0,05Nahk 0,01Luuümbrus 0,01Muu 0,05

Lisa 3.KIIRGUSFAKTOR (WR) arvestab erinevate kiirgusliikide erinevat suhtelist tervisekahjulikkust.

Kiirgus Energia Kiirgusfaktor (WR)

footonid kõik 1elektronid kõik 1neutronid <10 keV 5

10 – 100 keV 10100 – 2000 keV 202 – 20 MeV 10> 20 MeV 5

prootonid kõik 5alfa-osakesed 20

EKVIVALENTDOOS (HT,R):

HT,R = WR.DT,R , kus WR. on kiirgusele R vastav ICRP poolt määratud kiirgusfaktor; DT,R on keskmine kiirguse R neeldumisdoos koes või elundis T.

Ühikuks siivert (Sv). 1 Sv = 1 J/kg

â- ja ã- kiirguse jaoks HT,R = DT,R

á-kiirguse jaoks HT,R = 20 DT,R

EV Kiirgusseaduse 3.ptk. &19 järgi ei tohi aastane (keskmine) ekvivalentdoos nahas ja jäsemetes ületada50 millisiivertit (mSv).

EFEKTIIVDOOS (E):

E = � WT HT , kus WT on koefaktor, HT erinevate kudede ekvivalentdoos.

22

Lisa 4.KESKKONNAFÜÜSIKA TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUDIS

Keskkonnafüüsika valdkonnas ollakse FIs (tuumaspektroskoopia laboris) keskendunud radioaktiivainetekoguste, nende leviku ja rände uurimisele Eestis. Radioaktiivsete ainete kiirgused on ühed salakavalamadmeid ümbrusest ähvardavaist ohtudest: kuna me neid milgi kombel ei aisti, ei saa me oma meeltelt kaõigeaegset hoiatust nende eest, enne, kui kehas algavad haiguslikud muutused. Nõukogude ajal siinseidkiirgusohte kuigivõrd ei uuritud ega rahvast neist teavitatud. Uurimistööd tuli alustada otsast peale.Meie põhjarannikul leidub kõrgendatud radioaktiivsusega mineraale ja muldi. Nõukogude Liidusõjavalmistused jätsid meile rohkesti kiirgusohu allikaid (Sillamäel uraani tootmise/rikastamise jäätmed,Paldiski tuuma-allveelaevnike õppekeskuse ulatuslikud tuumaseadmed jne). Kirde-Eestis töötavadpõlevkiviküttel soojusjõujaamad, mille suits ja lendtuhk levitavad maapõuest ammutatud kütuses leiduvaidkiirguraineid. Neid jaamu peetakse koguni üheks suuremaks saasteallikaks Euroopas. Kõike seda teameginüüd üksikasjalikult tänu FI keskkonnauurijate töödele.Uurimiseks on nad suutnud kujundada kõigiti kaasaegse aparatuuri, mis lisaks kiirguse mõõtmistelevõimaldab välja selgitada, millised radionukliidid1 annavad kiirgust uurimispaigas. Rahvusvahelistelvõrdlustel on siinne uurimistase, seadmed ja tulemused saanud kõrgeid hinnanguid.Tuumaspektroskoopia laboris töötavad pideva seire seadmed, mis otsekohe annaksid märku kiiritusohutekkest mingil põhjusel, nt mõnel ümbruskonna tuumajaama avariil.Aastate kestes on pinnaseproovide uurimise teel saadud üsna selge pilt radioaktiivsuse levikust Eestimaapinnas ja süvitsi. Saadud andmed on viidud rahvusvahelistesse andmekogudesse.Uuritakse ehitiste püstitamisel kasutatud ehitusmaterjalide, samuti kõige laialdasemalt tarvitatavate kütuste– puidu ja turba ning nende tuha radioaktiivsust. Arvutil modelleeritakse radioaktiivainete levikumooduseidja eri paikkondade elanike prognoositavaid kiiritusannuseid.FI keskkonnafüüsikud on kaasa aidanud ka radioaktiivsete jäätmete hoidlate ohtlikkuse – nii praeguse kuika tulevase – hindamisel. Niisugused jäätmed tulevad nt haiglatest (oma kõlblikkusaja ületanud kiiritusraviseadmed), samuti tööstusest (kiirgusallikat sisaldavad andurid, gammadefektoskoobid jmt), samuti teadus-ja õppeasutustest.On selgitatud

• ... et Eestis on kogu Euroopa jaoks ainulaadseid kohti raadiumi kõrge sisalduse poolest pinnases;

• ... Paldiskisse jäänud tuumaseadmete ohtlikkust ümbrusele;

• … Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla pikaajalisi keskkonnamõjusid;

• ... et soojusjõujaamade lendtuhk saastab nende ümbruse pinnast, vett ja õhku mitmete põlevkivisleiduvate kiirgurainetega, sh radioaktiivse pliiga. Väärib märkimist, et soojusjõujaamad annavad paljuohtramalt radioaktiivset saastet võrreldes tuumajaamadega, muidugi, kui viimastes suudetakse vältidaavariisid.

Siiski on FI keskkonnafüüsikute uurimustele toetudes lohutav tõdeda, et radioaktiivsuse tase Eestis poleveel kusagil muutunud alarmeerivaks. Suhteliselt hästi, võrreldes näiteks põhja- ja läänepoolsetenaabritega, läks meil ka Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi ajal ja järel: valdavad tuuled puhusid javihmad sadasid tollal nii, et nad ei kandnud meile liiga ohtrasti sealt vallandunud kiirgussaastet.

Koostööd tehakse Eesti Kiirguskeskusega, võetakse osa paljudest rahvusvahelistest (sh Euroopa Liidu)programmidest, aidati koostada Eesti kiirgusseadusandlust, osaletakse radioökoloogia ja kiirguskaitseõpetamisel.

1 Radionukliidid – radioaktiivsed aatomituumad.