Upload
eestimaa-looduse-fond
View
232
Download
6
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Rohumaade hooldamise võimalused maaelu arengukavas. Uue maaeluarengukava ettevalmistused. Katrin Rannik, Põllumajandusministeeriumi Põllumajanduskeskkonna büroo juhataja
Citation preview
1
Maaelu poliitika ja keskkonnahoid
Katrin Rannik Põllumajanduskeskkonna büroo juhataja
20.04.2012, Hiiumaal Põllumajandusministeerium
2
Riigi…
…kohustus on näha “laiemat pilti”, arvestada erinevate huvidega ja tulevikuga Põllumajandus või keskkonnakaitse vs põllumajandus ja
keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse vs inimeste sissetulekud? Keskkonnakaitse vs põllmeeste konkurentsivõime?
3
Võimalused keskkonnahoiuks
Kohustuslikud meetmed Nõuded kehtestatakse näiteks
Veeseaduse, Looduskaitseseaduse või muu õigusaktiga.
4
Võimalused keskkonnahoiuks
Vabatahtlikud meetmed Vabatahtlike tegevuste täitmisest
tulenev kulu sageli kompenseeritakse, aga alati ei pruugi põllumees nende eest kompensatsiooni oodatagi ja tegutseb keskkonnahoidlikult muudel põhjustel
5
ÜPP peamised elemendid 2007-2013
Turule sekkumine Maaelu arengu poliitika I sammas II sammas
Turukorraldusmeetmed
- tollimaksud
- eksporditoetused
- tarbimistoetused
turu tasakaalus- tamise meetmed (sekkumiskokkuost, turult eemaldamine)
Otsetoetused
Konkurentsivõime kasv
Põllumajanduskeskkond ja maastike hooldus
Maapiirkonna ettevõtlus ja külaelu
LEADER
I ja II samba suhe ÜPP eelarvest
Allikas: Euroopa Komisjon - DG Agriculture and Rural Development
0%10%20%30%40%50%
60%70%80%90%
100%
Taan
i
Hol
land
Belg
ia
Pran
tsus
maa
Kree
ka
Saks
amaa
Ühe
ndku
ning
riik
His
paan
ia
Italia
Iirim
aa
Roo
tsi
Luxe
mbo
urg
Soom
e
Küpr
os
Ung
ari
Aust
ria
Portu
gal
Tšeh
hi
Pool
a
Leed
u
Slov
akki
a
Slov
eeni
a
Eest
i
Läti
Bulg
aaria
Rum
eeni
a
Mal
ta
% kuludest
I sammas II sammas
7
Võimalused keskkonnahoiuks
Vabatahtlik ja samas kohustuslik? Mitmete pindalatoetustega
kaasnevad nõuetele vastavuse nõuded on baasiks toetuse enda nõuetele.
8
Vabatahtlikud põllumajanduskeskkonna meetmed
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 teise telje meetmed
Kompenseerivad kulutusi ja saamata jäänud tulu (nt. Natura 2000 toetused) või
rahastatakse vabatahtlikest lisategevustest tulenevaid kulutusi ja saamata jäänud tulu (nt. keskkonna- ja loomade heaolu toetused) ehk sisuliselt osutatakse riigile keskkonnateenust
9
MAK põllumajandusliku keskkonna- toetuse mõned põhimõtted 2007-2013
5-kuni 7-aastane kohustuseperiood Sama maa, samad loomad Erinevat sorti nõuded – baasnõuded/
toetusõiguslikkuse nõuded/nõuetele vastavus + väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded/toetuse saamise nõuded
Ei kompenseerita seadusest tulenevaid nõudeid ja häid tavasid
Lai ja madal vs kitsas ja sügav
10
Kuidas kujuneb toetusmäär? Keskkonnateenus - toetusega
hüvitatakse täiendavate keskkonnanõuete järgimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja lisakulu
Kõrgem baas = vähem võimalusi vabatahtlikeks meetmeteks
Rohkem ja rangemad piirangud = suurem toetus
11
Enam levinud PKT tegevused teistes riikides
Mahepõllumajandus (58 MAK) Kohalikud, ohustatud tõud (42 MAK) Ekstensiivne karjatamine (40 MAK) Maastikuelementide majandamine (37 MAK) Kohalikud sordid (33 MAK) Põllumaa ekstensiivne majandamine (29 MAK) Põlluservad, puhveralad (25 MAK) Märgalade, luhtade majandamine (24 MAK) Traditsiooniliste puuvilja- ja marjaaedade majandamine
(22 MAK) Riikide PKT meetmeid ja toetusmäärasid omavahel
võrrelda ei ole sisuliselt võimalik – nii probleemid kui baastasemed (õigusruum) on erinevad!
12
PKT meetmed Eesti MAKis
MEEDE 2.3 – PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS ALAMEEDE 2.3.1 – KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE ALAMEEDE 2.3.2 – MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS ALAMEEDE 2.3.3 – OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUS ALAMEEDE 2.3.4 – KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE TOETUS ALAMEEDE 2.3.5 – POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE TOETUS
Sarnase iseloomuga on ka MEEDE 2.4 – LOOMADE HEAOLU: LOOMADE KARJATAMISE TOETUS
13
Muud keskkonnameetmed Eesti MAKis
MEEDE 2.1 – LFA MEEDE 2.2 ja 2.7 – Natura 2000 põllumajandusmaa ja
erametsamaa toetus MEEDE 2.5 kiviaia taastamise toetus Ja teisedki: Koolitus ja nõuandemeetmed Investeeringutoetused (1.4.1 ja 1.4.2) Maaparandus …
Keskkonnategevuste mõju
Mõju saab hinnata läbi pideva seire ja hindamistegevuste. Heaks partneriks Põllumajandusministeeriumile on siin
15
Kehtiva ÜPP toetused jaotuvad enam-vähem võrdselt I ja II samba vahel
• Heas korras põllumajandusmaa pindala on suurenenud 884 tuh hektarini (2004 a 770 tuh ha)
• Keskkonnasõbralikult majandatakse üle 417 000 ha maad • Mahepõllumajandusega tegeletakse enam kui 105 000 ha
põllumajandusmaal • Põllumajandustegevus on säilinud 367 000 ha
ebasoodsas piirkonnas • Ligikaudu 102 000 loomühikut loomi karjatatakse väljas ja
peetakse ligikaudu 2800 ohustatud tõugu looma • Ligikaudu 24 000 ha hooldatakse poollooduslikke
kooslusi, üle 65 000 ha põllu- ja metsamaale kompenseeritakse Natura 2000 piiranguid
• Üle 130 km on taastatud kiviaedu
16
ÜPP 2014 ja hiljem
Mis ja kuidas edasi?
2013+ läbirääkimised EL tasandil
Avalik konsultatsioon EL eelarve tuleviku üle – 2007-2008 Avalik konsultatsioon ÜPP tuleviku üle – 2010 Komisjoni teatis ÜPP tuleviku kohta – november 2010 Komisjoni ettepanek 2013+ eelarve kohta – juuni lõpp 2011 ÜPP õigusaktide eelnõud Komisjonilt – 12.oktoober 2011 Õigusaktide eelnõude töögrupid
ÜPP 2013+: eesmärgid
Ø Elujõuline toiduainetööstus
Ø Loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimameetmed
Ø Tasakaalustatud territoriaalne areng
Otsetoetused rohelisemaks:
Greening
• püsirohumaa • kultuuride mitmekesisus • ökoloogilised fookusalad
Maaelu poliitika 2014:
Ühine programmeerimine erinevatele fondidele
Senised 3 telge --> 6 prioriteeti Meetmete arvu vähenemine ei tähenda
võimaluste vähenemist Kõik praegused II telje meetmed oleks ka
edaspidi võimalikud
Maaelu poliitika keskkonnaprioriteedid 2014-2020
4. prioriteet: põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine;
5. prioriteet: ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektorites;
23
MAK põllumajandusliku keskkonna- toetuse mõned põhimõtted 2014-2020
5-kuni 7-aastane kohustuseperiood ? Erinevat sorti nõuded – toetusõiguslikkuse nõuded/
nõuetele vastavus + väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded + greening/muud baasnõuded/toetuse saamise nõuded
Ei kompenseerita seadusest tulenevaid nõudeid ja häid tavasid
Lai ja madal vs kitsas ja sügav Kollektiivsed lepingud
MAK 2014-2020 ajakava
Varakevad 2011 – ministeeriumisiseste töörühmade avakoosolekud ….. 2012 ühise strateegilise raamistiku koostamine 2012 meetmete ettevalmistus 2012 arengukava VV-sse 2013 läbirääkimised Komisjoniga 2013 siseriiklike õigusaktide väljatöötamine 2014 rakendamise algus
Uue maaelu arengukava ettevalmistus
2012 ja 2013 võimalikult vähe käesoleva perioodi MAK taotlusvoorusid – põhirõhk uue MAK ettevalmistamisele Olukorrakirjeldus on kaardistatud SWOT ja eesmärgid Meetmed
MAK ettevalmistav juhtkomisjon - EL maaelu arengu määruse väljatöötamise Eesti
positsioonide tugikomisjon - Sisend ühisesse strateegilisse raamistikku
- MAK väljatöötamine - MAK seirekomisjon
Taustajõud
EMÜlt tellitud põllumajanduse poolt loodud avalike hüvede hindamise uuring
• tootmistüübid • tootmisviisid • avalikud hüved PMK juhtimisel määratakse kõrge
loodusväärtusega alad
Põllumajanduslikud avalikud hüved
Keskkonnaalased AH-d: 1. Põllumajandusmaastikud
2. Põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus 3. Veekvaliteet
4. Vee kättesaadavus
5. Mullafunktsioonid 6. Kliima stabiilsus (süsiniku sidumine)
7. Kliima stabiilsus (kasvuhoonegaaside emissioon)
8. Õhukvaliteet
9. Kaitse üleujutuste ja tulekahjude ohu eest
Sotsiaalsed AH-d: 10. Loomade heaolu 11. Maapiirkondade elujõulisus
(rural vitality) 12. Toidu kättesaadavus,
varustatus (food security)
Praegu loeme KLV aladeks poollooduslikud kooslused
aga ka väljaspool PLK ja kaitsealasid on põllumajanduse poolt loodud loodusväärtusi!
Oluline on KLVd tootvate majandamisviiside säilimine!
KLV – kõrge loodusväärtusega põllumajandus
KLV näitajad
Maakasutus ja tootmise intensiivsus PR ja LüR osakaal, lü/ha, mahetoetuse osakaal, turvasmuldade ja erosiooniohtlike alade osatähtsus
Looduskaitselised näitajad PLKde ja hooldatud PLKde osatähtsus, 6 põllulinnu liigi (kadakatäks, põldlõoke, kiivitaja, suurkoovitaja, rukkirääk, nurmkana) esinemine, kaitsealade ja Natura 2000 alade osatähtsus, kaitsealuste liikide esinemine
Maastiku mosaiiksus Simpsoni mitmekesisuse indeks, põllumassiivide arv põlluservade pikkus, joonobjektide pikkus ja punktobjektide arv
Uued keskkonnatoetused?
Mida soovime saavutada? • Milliseid kitsaskohti lahendame? • Milline meede – lai või suunatud? • Millise eesmärgiga? • Sihttasemed? • Kellele? • Millise maa kohta, milliste tegevuste eest? • Millise toetusmääraga? • Mida ühiskond vastu saab? • Mida ollakse valmis sihtgrupi poolt aktsepteerima?
Kõik head ideed võib saata [email protected] J
Foto: www.loodusemees.ee
Põllumajandusmaa
Kas me tahame, et põllumajandusmaa oleks lihtsalt hooldatud või seda, et seda kasutatakse põllumajanduslikult? Või sõltub see asjaoludest?
Hekseldamine?
Piisav loomkoormus? Millised loomad?
Mida teha niidetud heinaga, kui loomi ei ole? Kui palju tahab riik sekkuda tavapärasesse praktikasse
(kultuurid, majandamisvõtted, tehnika ja tehnoloogia)?
32
Aitäh!