VEDELSÕNNIK ROHUMAADE PEALTVÄETAMISEL, …epkk.ee/wp-content/uploads/2015/12/Rein-Viiralt-ettekanne.pdf · Põldkatse 1:(3 niidet, lapid 7x2,2m): ... üld-Ca kg/tonn 1,36 1,35 0,91

VEDELSÕNNIK ROHUMAADE

PEALTVÄETAMISEL, VÕIMALUSED JA OHUD

Rein Viiralt

EMÜ PKI taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse

osakond

Demopäev-seminar

Vedelsõnniku keskkonnasõbralik käitlemine

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

21. juuni 2016

Väätsa Agro AS

Ettekande kava1. Lühiülevaade vedelsõnniku ja biogaasijaama digestaadi

kasutamise kogemustest ning vastavatest uuringutest Eestis ja

välismaal

2. Vedelsõnniku ja digestaadi koostis ja efektiivsus võrreldes

mineraalväetistega

3. Vedelsõnniku ja digestaadi mõju saagile ja keskkonnale

4. Vedelsõnniku ja digestaadi mõju sileeritava materjali ja silo

mikroobikooslusele ning rohusilo kvaliteedile

5. Vedelsõnnikuga ja digestaadiga väetamise majanduslik väljund

6. Põhilised järeldused uurimistööst

7. Vajalikud uuringud edaspidiseks

8. Uuemat kirjandust

Demopäeva ettekanne põhineb peamiselt PM RUP (rakendusuuringute

programm) projekti „Kohalike väetiste efektiivsem kasutamine ja

rohusöötade tootmise majanduslik hinnang kohapealse söödatootmise

arendamisel“ 2011-2014.a. tulemustel (projekti juhid R. Viiralt ja

R. Värnik).

Projekti põhieesmärgiks püstitati aastail 2011-2014 välja selgitada:

1. Millises ulatuses on mineraalväetisi võimalik asendada sõnnikuga

rohumaal lähtuvalt ettevõtte maakasutusest, saagi taotletavast tasemest,

kvaliteedist ja omahinnast (antakse agronoomiline ja ökonoomiline

hinnang)

2. Vedelsõnniku ja biogaasi digestaadi keskkonnasäästliku kasutamise

võimalused, täiustatud tehnoloogia ja efektiivsus (agronoomiline,

majanduslik) söödakultuuridel, eeskätt erineva kasutusviisiga rohumaal

(karjamaa, niiteline)

3. Kuidas rohumaal vältida/minimeerida sileeritava materjali saastumist

vedelsõnnikust ja digestaadist pärinevate mikroobidega, mis

kahjustavad silo, toorpiima ja piimatoodete (eriti juust) kvaliteeti

PROJEKTI UURINGUD 2011-2014.A. (I)

1. Tuumikuurimuseks oli põldkatse 1 “Mineraalväetiste ja vedelsõnniku

mõju erinevate seemnesegudega rajatud rohumaa saagile”

Taimikud rajatud 2008.a. kevadel, 5 hollandi (Barenbrug) ja 7 eesti

segu

Põldkatse 1: (3 niidet, lapid 7x2,2m):

• võimaldas võrrelda erinevate väetisainete efektiivsust rohumaal, sealh.

hinnata liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud õhu-N, mineraalväetise

N ja vedelsõnnikus oleva N (üld-N, NH4-N) mõju

• selgus vedelsõnniku agronoomiline ja majanduslik efektiivsus eri segudel

• uuriti vedelsõnniku pindlaotamise mõju rohusilo mikroobikooslusele ja

kvaliteedile

• saadi alusandmed söödatootmise majanduslikeks arvutusteks, sealh.

erinevate segude saagivõime ja taimikute majanduslikult põhjendatud

kasutuskestuse kohta

Foto 1. Seemnesegude katse 1 pikivaade Eerikal

Foto 2. Seemnesegude katse 1 lähivaade

Foto 3. Rohusaagi määramine seemnesegude katses lapikombainiga Haldrup

Foto 4. Kaalutud rohukoguse väljutamine lapikombainist Haldrup

PROJEKTI UURINGUD 2011-2014.A. (II)

2. Põldkatse 2 “Biogaasi kääritusjäägi (digestaadi) efektiivsus

kõrreliste rohumaal võrdlevalt N-mineraalväetise ja

vedelsõnnikuga”

Taimik rajatud 2008.a., valdavad liigid 2012-2014.a.

aasnurmikas ja punane aruhein. Katsevariandid: 1) väetamata

2) N180 kg/ha (NH4NO3-na) 3) digestaat Oisust ja Ilmatsalust

4) veise-vedelsõnnik Vorbuselt

Variandid 4 korduses, lapid 4x2,2 m. Võeti 3 niidet

lapikombainiga Haldrup

3. Väetiste, rohu liigilise koosseisu ja silokindlustuslisandi mõju

uurimine rohusilo mikroobikooslusele ja kvaliteedile

(põldkatsete 1 ja 2 kolme niite rohust)

PROJEKTI UURINGUD 2011-2015.A. (III)

Tootmiskatse 3 toimus 2014-2015.a.ühisuurimusena AS Tartu Agro Ilmatsalu osakonnas 1.-2. kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste (karjamaa raihein, harilik aruhein, timut) rohumaal pindalaga 20 ha, kust võeti 2014.a. 3 ja 2015.a. 2 niidet siloks. Katse põhieesmärgiks oli võrrelda vedelsõnniku, Ilmatsalu biogaasijaama digestaadi ja NP- mineraalväetise mõju taimiku koosseisule ja saagile, rohu sileeruvusele ning mulla omadustele ja elustikule. Tootmiskatse kavandamisel ja läbiviimisel olid partneriteks AS Tartu Agro, PM RUP projektid „Kohalike väetiste efektiivsem kasutamine ja rohusöötade tootmise majanduslik hinnang kohapealse söödatootmise arendamisel” (projekti juht R. Viiralt) ja „Alternatiivsete väetusainete keskkonnahoidliku kasutuse võimalused ja efektiivsus tava- ja maheviljeluses võrdlevalt traditsiooniliste orgaaniliste ja mineraalväetistega” (projekti juht H. Raave) ning TTÜ Keemiainstituut (Peep Pitk, PhD).

PROJEKTI UURINGUD 2011-2014.A. (IV)

Katsesilod tehti 2011.a. 2,5 l klaaspurkidesse ja 2012-2014.a.

hermeetilistesse kilekottidesse kahes korduses (kanaliga

vaakumkotid 250x350 mm), kuhu pandi 750 g eelnevalt närvutatud

ja hekseldatud rohtu. Pärast kaalumist suleti kotid

vaakummasinaga keevituse teel, imiteerides õhu väljasurumist

sileeritavast massist silovirna tallamise või ruloopressi abil. Enne

kotti panekut lisati rohule silokindlustuslisandi SIL-ALL lahust

(arvestusega preparaati 2 g/tonn), kui katseplaan seda ette nägi.

Mikroobianalüüsid tehti 90 päeva valminud silodest või värskest

rohust OÜ TPTAK Tartu laboris

MSI töögrupi ülesandeks projekti täitmisel oli majandusliku

hinnangu andmine rohusöötade tootmisele, kasutades PKTM poolt

2011-2014.a. ja varem korraldatud katsete andmeid ning täiustades

projekti käigus arvutuste metoodikat

EMÜ põldkatsetes 2011-2014.a. kasutatud piimakarja vedelsõnniku

aasta keskmine keemiline koostis

Faktor Ühik

Aastad Keskmine

2011-20142011 2012 2013 2014

pH 7,2 7,2 7,1 6,8 7,1

Kuivaine % 7,9 8,3 8,2 8,8 8,3

üld-N kg/tonn 3,75 4,60 3,93 4,30 4,14

NH4-N kg/tonn 2,06 2,68 2,36 2,63 2,43

NO3-N kg/tonn 0 0 0,00 0,00 0,00

üld-P kg/tonn 0,74 0,83 0,68 0,79 0,76

üld-K kg/tonn 2,39 2,23 2,60 2,37 2,40

üld-Ca kg/tonn 1,36 1,35 0,91 1,47 1,27

üld-Mg kg/tonn 0,62 0,67 0,72 0,65 0,66

NH4-N osakaal

üld-N-st

% 55 58 60 61 59

Orgaanilise aine

osakaal kuivaines

% 69 70 68 67 68,5

EMÜ põldkatsetes 2012-2014.a. kasutatud piimakarja biogaasi

kääritusjäägi (digestaadi) keskmine keemiline koostis

Faktor Ühik

Aastad Keskmine

2012-

20142011 2012 2013 2014

pH x 8,1 8,0 7,9 8,0

Kuivaine % x 3,5 8,1 6,8 6,1

üld-N kg/tonn x 4,31 4,32 4,23 4,29

NH4-N kg/tonn x 3,20 2,51 2,68 2,80

NO3-N kg/tonn x 0 0,00 0,00 0,00

üld-P kg/tonn x 0,76 0,79 0,76 0,77

üld-K kg/tonn x 2,28 3,48 2,59 2,78

üld-Ca kg/tonn x 0,98 1,26 1,60 1,28

üld-Mg kg/tonn x 0,56 0,85 0,58 0,66

NH4-N osakaal

üld-N-st

% x 74 58 63 65

Orgaanilise aine

osakaal

kuivaines

% x 56 63 62 60

Vedelsõnniku efektiivsus erineva liigilise kooseisuga silorohumaal 2011-2014.a.

keskmisena (katse 1)

Variant Toitaineid aastas,

kg/ha

KA-saagi botaaniline

koostis, kaalu%

KA t/ha

nr külvatud seemnesegu koostis, kaalu-

% (2008.a.)

Mineraalväetisega/

vedelsõnnikuga

kõrre-

lised

risti-

kud

rohun-

did

aasta-

saak

VS

enam-

saak

aastas

N P K

3a Harilik aruhein `Pradel`- 30%, roog

aruhein `Karolina`-60%, põldtimut

`Tapio` 10% ( 39 kg/ha).

180/0 0/0 0/0 88 0 12 10,16;7 -

3b nagu 3a 0/180* 0/60 0/189 89 0 11 11,47;8 1,3

8a Punane ristik `Varte` (varajane,

tetraploidne) 55%, põldtimut `Tia`

45% (20 kg/ha).

0/0 0/0 0/0 31 51 18 6,01 -

8b nagu 8a 0/136* 0/42 0/135 56 16 28 8,21-5 2,2

11a Aru-raihein (ehk festulolium,

karjamaa raiheina ja hariliku aruheina

hübriid) `Barfest` puhaskülv 100%

(30 kg/ha).

180/0 0/0 0/0 56 8 36 7,62-4 -

11b nagu 11a 0/189* 0/80 0/190 59 5 36 9,04-6 1,4

12a Aru-raihein `Barfest` 70%, punane

ristik `Mars` 30% (25 kg/ha).

0/0 0/0 0/0 42 44 14 6,61;2 -

12b nagu 12a 0/136* 0/42 0/137 68 13 19 9,35;6 2,7

* Vedelsõnnikuga antud NH4 -N (ammooniumlämmastiku) kogus

NB! Ülaindeksite erinevad väärtused samas veerus tähistavad usutavalt erinevaid saake (P<0,05).

Erinevate väetiste mõju kõrreliste rohumaa saagile Eerikal, 2012-

2014.a. keskmisena (katse 2)

Väetusvariant Toiteelemente aastas

kokku, kg/ha

Kuivaine tonni/ha

saak niidete kaupaaasta-

saak

väetise

enam-

saak

aastas

nr. väetise liik üld-N

NH4-N

P K

1. 2. 3.

1. Väetamata 0 0 0 2,482 1,441 1,842 5,762 0

2. Lämmastik-

mineraalväetis

(NH4NO3)

180* 0 0 3,391;2 1,661 2,453 7,503 1,74

3. Veise-vedelsõnniku

digestaat

(kääritusjääk)

biogaasiseadmest

312

181

57 252 4,151 2,342 2,921 9,411 3,65

4. Veise-vedelsõnnik 299

180

51 199 4,641 2,382 2,901 9,921 4,16

*Sisaldab 90 kg NH4-N ja 90 kg NO3-NA Erinevate numbritega väärtused samas veerus on usutavalt erinevad (P < 0,05).

Väetamine Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.

Väetamise aeg Väetise

liik

KA % Antud kogus kg/ha

väetise

kogus

üld-N sh.

NH4-N

üld-P

Kevadel enne

rohukasvu algust

VS 9,72 10000 44,8 23,9 8,3

DIG 4,25 9600 38,9 25,9 6,9

NP33-3 x 80 26,4 x 1,06

Pärast I niidet VS 9,14 10000 40,6 19,1 8,3

DIG 7,01 9600 41,6 27,8 9,7

NP33-3 x 80 26,4 x 1,06

Pärast II niidet VS 10,53 10000 39,2 21,5 8,3

DIG 5,44 9600 39,5 26,4 6,2

NP33-3 x 80 26,4 x 1,06

Kokku aastas VS 9,80 30000 124,6 64,5 24,9

DIG 5,57 28800 120 80,1 22,8

NP33-3 x 240 79,2 x 3,18

Alus: H. Raave jt., 2015 (Agronoomia 2015)

Veiste vedelsõnniku ja biogaasijaama digestaadi efektiivsus 1.

kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste silorohumaal 2014.a.

(tootmiskatse Ilmatsalus, AS Tartu Agro)

Väetamine

(katsevariandid)

Kuivaine saak t/ha Kuivaine enamsaak

niited siloks kokku

I II III t/ha %

Väetamata 3,93a1 3,98a 2,17a 10,08ab - -

NP-

mineraalväetis

4,45b 3,77b 2,11b 10,33b 0,25 2,4

Vedelsõnnik 3,86a 3,67a 1,88ab 9,41a -0,67 -6,6

Digestaat 3,87a 3,85a 1,82a 9,54a -0,54 -5,4

1 Samas veerus erineva tähega märgitud saagid on statistiliselt erinevad (P<0,05).

Väetamine

(katsevariandid)

Kuivaine saak t/ha Kuivaine enamsaak

niited siloks kokku t/ha %

I II

Väetamata 2,25a1 2,40ab 4,65a - -

NP-

mineraalväetis

2,62ab 2,69ab 5,31b 0,66 14,2

Vedelsõnnik 3,07b 2,13a 5,20b 0,55 11,8

Digestaat 2,48a 2,36ab 4,84ab 0,19 4,1

Veiste vedelsõnniku ja biogaasijaama digestaadi efektiivsus 2.

kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste silorohumaal 2015.a.

(tootmiskatse Ilmatsalus, AS Tartu Agro)

1 Samas veerus erineva tähega märgitud saagid on statistiliselt erinevad (P<0,05)

Väetamise ja rohu liigilise koosseisu mõju rohusilo mikroobikooslusele

põldkatsetes 2012.a. (esimene niide, sileeritud 7.6.2012)

Mikroobirühm

PMÜ arv 1 g-s materjalis keskmiselt

Väetamata

(katse 2)

N60

(katse 2)

Vedel-

sõnnikuta

(katse 1)

Vedel-

sõnnikuga

(katse 1)

Diges-

taadiga

(katse 2)

Närvutatud rohi

Piimhappebakterid

(laktobatsillid ja –

kokid) kokku

7x105 2,0x106 2,9x104 3,9x105 2,0x105

Võihappebakterid <102 <103 2,2x103 5x103 <102

Võihappebakterite

eosed

<102 <102 <102 <102 <102

Coli-laadsed 2,1x105 4,5x105 1,0x106 1,7x105 4,4x105

Enterobakterid ei määratud 2,8x106 2,3x105 1,1x106 3,6x106

Rohusilo

Piimhappebakterid

(laktobatsillid ja –

kokid) kokku

<102 1,2x102 4,0x104 1,8x106 3x104

Võihappebakterid <102 <102 0,9x102 <102 <102

Võihappebakterite

eosed

<102 <102 <102 <102 <102

Coli-laadsed <102 <102 <102 <102 <102

Enterobakterid <102 <102 <102 <102 <102

Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile 2012.a.

(I niide, sileeritud 7.6.2012)

Väetamine

Rohi enne sileerimist (kergelt

närvutatud) Silo

kuivaine

%

kuivaines pH kuivaine

%

kuivaines

TP % DDM % ME

MJ/kg

TP % DDM % ME

MJ/kg

Katse 1 (erinevad seemnesegud)

Vedel-

sõnnikuta

25,2 11,2 63,9 10,0 3,90 23,6 13,0 62,0 9,68

Vedel-

sõnnikuga

22,8 10,7 61,9 9,65 3,87 21,1 12,0 60,3 9,35

Katse 2 (erinevad väetised kõrreliste rohumaal)

Väetamata 34,0 8,9 65,1 10,3 3,89 29,5 10,3 62,3 9,83

N60 31,8 11,5 64,1 10,1 3,92 28,8 13,2 62,3 9,72

Digestaadiga 31,4 10,4 64,3 10,1 3,86 27,5 12,1 61,6 9,6

Vedel-

sõnnikuga

32,5 9,9 62,9 9,84 3,90 29,5 12,1 61,1 9,5

Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.

(esimene niide, sileeritud 6. juunil, lisatud SIL-ALL FVA)

Näitajad Närvutatud rohi vaalust Silo

Väeta-

mata

NP-

miner.

VS DIG Väeta-

mata

NP-

miner.

VS DIG

Punase ristiku

osakaal, % KA

saagist

72 61 62 66 x x x x

Kuivaine (KA),

%

37,3 35,7 38,5 37,5 33,9 33,8 34,0 34,4

Kuivaines:

toorproteiini

(TP), %

20,4 19,9 19,9 20,9 20,8 20,1 20,2 20,4

neutraalkiud

(NDF), %

44,6 45,3 45,7 43,0 46,6 48,2 48,9 46,9

happekiud

(ADF), %

32,0 32,2 31,9 30,5 32,5 33,4 33,8 32,9

seeduv kuivaine

(DDM), %

64,0 63,8 64,1 65,1 63,6 62,9 62,5 63,3

Metaboliseeruv

energia (ME),

MJ/kg

10,0 10,0 10,1 10,3 9,96 9,85 9,77 9,92

*Söömus (DMI),

%

2,69 2,65 2,63 2,80 2,58 2,49 2,46 2,56

pH x x x x 4,55 4,52 4,60 4,50

* Lehma kehamassist, %


Väeta-

mata

NP-

miner.

VS DIG Väeta-

mata

NP-

miner.

VS DIG

Punase ristiku

osakaal, % KA

saagist

65 53 63 54 x x x x

Kuivaine (KA),

%

32,4 36,8 38,9 35,7 31,1 35,0 33,8 32,2

Kuivaines:

toorproteiini

(TP), %

17,9 13,3 18,5 17,2 18,6 16,4 18,1 17,5

neutraalkiud

(NDF), %

50,8 54,4 49,5 51,4 50,1 54,2 51,5 52,8

happekiud

(ADF), %

35,8 37,4 35,2 36,0 35,4 37,6 36,5 37,3

seeduv kuivaine

(DDM), %

61,0 59,8 61,5 60,9 61,3 59,6 60,5 59,8

Metaboliseeruv

energia (ME),

MJ/kg

9,49 9,26 9,58 9,47 9,54 9,23 9,39 9,28

*Söömus (DMI),

%

2,36 2,21 2,43 2,34 2,39 2,22 2,34 2,28

pH x x x x 4,69 4,64 4,69 4,86

Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile Ilmatsalu

tootmiskatses 2014.a. (teine niide, sileeritud 23. juulil, lisatud SIL-ALL FVA)



Väeta-

mata

NP-

miner.

VS DIG Väeta-

mata

NP-

miner.

VS DIG

Punase ristiku

osakaal, % KA

saagist

80 48 67 63 x x x x

Kuivaine (KA),

%

30,7 32,4 32,6 34,4 26,1 30,8 33,4 33,3

Kuivaines:

toorproteiini (TP),

%

20,5 20,5 20,5 20,0 20,8 19,5 20,1 20,2

neutraalkiud

(NDF), %

43,1 43,1 45,0 46,1 44,7 47,4 46,5 47,2

happekiud (ADF),

%

32,5 31,2 33,0 33,6 33,4 34,2 32,8 33,2

seeduv kuivaine

(DDM), %

63,6 64,6 63,2 62,7 62,8 62,3 63,4 63,0

Metaboliseeruv

energia (ME),

MJ/kg

9,98 10,2 9,91 9,81 9,83 9,73 9,92 9,86

*Söömus (DMI),

%

2,78 2,79 2,66 2,60 2,86 2,60 2,62 2,61

pH x x x x 4,67 4,60 4,68 4,57

Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile Ilmatsalu

tootmiskatses 2014.a. (kolmas niide, sileeritud 19. september, lisatud SIL-

ALL FVA)



niited keskmine niited keskmine

I II III I II III

Punase ristiku

osakaal, % KA

saagist

65 59 64 63 x x x x

Kuivaine (KA),

%

37,2 36,0 32,5 35,2 34,0 33,0 30,9 32,6

Kuivaines:

toorproteiini (TP),

%

20,3 16,7 20,4 19,1 20,4 17,6 20,2 19,4

neutraalkiud

(NDF), %

44,6 51,5 44,3 46,8 47,6 52,2 46,4 48,7

happekiud

(ADF), %

31,6 36,1 32,6 33,4 33,2 36,7 33,4 34,4

seeduv kuivaine

(DDM), %

64,2 60,8 63,5 62,8 63,1 60,3 62,9 62,1

Metaboliseeruv

energia (ME),

MJ/kg

10,1 9,45 9,96 9,83 9,88 9,36 9,84 9,69

*Söömus (DMI),

%

2,69 2,34 2,71 2,58 2,52 2,31 2,67 2,50

pH x x x x 4,54 4,72 4,63 4,63

Rohusilo kvaliteet niidete kaupa Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.

(väetusvariantide keskmised andmed)


Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3

-lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga

Joonis 1.Nitraatlämmastiku (N03-N) varu muutumine 0-10 cm mullakihis sõltuvalt

vedelsõnniku (VS) ja biogaasijaama digestaadi (D) andmisest lutsernitaimikule

vegetatsiooniväliselt

0

5

10

15

20

25

30

30.10. 11.11. 18.11. 25.11. 05.12. 21.04. 07.05.

Kg

ha

-1

Proovivõtu kuupäev

VS-ita VS-iga D-ta D-ga

Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3 -

lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga

Joonis 2. Nitraatlämmastiku (N03-N) varu muutumine 10-20 cm mullakihis sõltuvalt



0

2

4

6

8

10

12

14

30.10. 11.11. 18.11. 25.11. 05.12. 21.04. 07.05.

Kg

ha

-1

Proovivõtu kuupäevad


Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3

-lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga




0

5

10

15

20

25

30.10. 11.11. 18.11. 25.11. 05.12. 21.04. 07.05.

Kg

ha

-1

Proovivõtu kuupäev


Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3 -

lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga




Enamsaagi kulud erinevate väetiste kasutamisel kõrreliste rohumaal

2012-2014.a. keskmisena (katse 2)

Org. väetise hind NPK sisalduse alusel

Väetamata

taimik

Ammoonium-

salpeeter

(N 34%)

Veise-vedel-

sõnniku

digestaat

Veise-

vedelsõnnik

Väetise kogus, t/ha 0 0,528 65,8 70,5

Väetise hind1, €/t 0 300,00 8,52 8,14

Kogusaak närbsilona2 , t /ha 16,5 21,4 26,9 28,3

Enamsaak närbsilona, t /ha 0 4,94 10,40 11,84

Väetamise ja enamsaagi koristamise ning sileerimise kulud, €/ha:

Väetise kulud, €/ha 0 158,40 560,62 573,44

Masinatööd väetamisel, €/ha 0 28,39 196,79 206,71

Enamsaagi koristus- ja

sileerimiskulud3, €/ha 0 129,60 182,44 196,25

Kulud enamsaagile kokku, €/ha 0 316,39 939,85 976,40

Kulud enamsaagile, €/t silo kohta 0 64,03 90,38 82,49

ME4 enamsaagist, MJ 0 16507 34964,67 38031,90

Kulud ME enamsaagile, €/100 MJ 0 1,917 2,688 2,567

1ammooniumsalpeetri ostuhind, orgaaniliste väetiste arvestuslik maksumus;2 kuivainesisaldus 35%; 3 materjalikulu (konservant, kile) ja masinatööd enamsaagi

koristamisel; 4 ME - metaboliseeruv energia

Enamsaagi kulud erinevate väetiste kasutamisel kõrreliste rohumaal 2012-

2014.a. keskmisena (katse 2)Org. väetise hind raamatupidamiseks

Väetamata

taimik

Ammoonium

-salpeeter

(N 34%)

Veise-vedel-

sõnniku

digestaat

Veise- vedel-

sõnnik


Väetise hind1, €/t 0 300,00 1,001 0,950

Kogusaak närbsilona2 , t /ha 16,5 21,4 26,9 28,3

Enamsaak närbsilona, t /ha 0 4,94 10,40 11,84

Väetamise ja enamsaagi koristamise ning sileerimise kulud, €/ha:

Väetise kulud, €/ha 0 158,40 65,86 66,94


Enamsaagi koristus- ja

sileerimiskulud3, €/ha0 129,60 182,44 196,25

Kulud enamsaagile kokku, €/ha 0 316,39 445,08 469,90

Kulud enamsaagile, €/t silo kohta 0 64,03 42,80 39,70

ME4 enamsaagist, MJ 0 16507 34965 38032

Kulud ME enamsaagile, €/100 MJ 0 1,917 1,273 1,236

1ammooniumsalpeetri ostuhind, orgaaniliste väetiste arvestuslik maksumus; 2 kuivainesisaldus 35%; 3 materjalikulu (konservant, kile) ja masinatööd enamsaagi

koristamisel; 4 ME - metaboliseeruv energia

Silo tootmiskulud veise-vedelsõnniku, digestaadi ja mineraalväetise

kasutamisel Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.

Väetamata

taimik

NP-

mineraalväetisDigestaat Vedelsõnnik


Väetise hind1, €/t 0 260,00 0,945 0,950

Kogusaak närbsilona2, t/ha 25,92 26,56 24,53 24,20

Enamsaak närbsilona, t/ha 0 0,64 -1,39 -1,72

Väetamise, saagikoristuse ja sileerimise kulud, €/ha:

Väetisekulud, €/ha 0 62,40 27,22 28,50


Rajamiskulud kasutusaastale, €/ha43,78 43,78 43,78 43,78

Saagikoristuse ja sileerimise kulud

kasutusaastal, €/ha 323,17 333,33 312,41 309,51

Kulud kokku, €/ha 366,95 449,70 489,69 492,49

Kulud närbsilo tonni kohta, €/t14,16 16,93 19,96 20,35

ME 3 saagist, MJ 88599 89244 82857 81741

Kulud ME saagile, €/100 MJ 0,414 0,504 0,591 0,603

1 ammooniumsalpeetri ostuhind, orgaaniliste väetiste arvestuslik maksumus; 2 10% saagikaoga;

kuivainesisaldus 35%; 3ME - metaboliseeruv energia; arvestades 10% saagikaoga

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (I)

1. Katseaastate 2011-2014 kokkuvõttes olid Barenbrugis koostatud rohumaasegud võrdluskatses märksa produktiivsemad, ületades Eesti segusid kuivaine (KA) saagilt keskmiselt 28% (KA aastasaak vastavalt 9,78 ja 7,66 t/ha). Seejuures oli Barenbrugi segude kuivaine saagi jaotus niidete kaupa mõnevõrra ühtlasem põhiliselt kolmanda niite suurema osakaalu arvel (vastavalt 29 ja 23%).

Lähemalt loe kogumik AGRONOOMIA 2015, lk. 113-118

2. Taimikute kuivaine saagi „pingerida” 2011-2014.a. keskmisena osutus järgmiseks:

lutsern ´Derby´- 13,63 t/ha, lutsern ´Karlu´- 12,08 t/ha ja Barenbrugi kõrreliste segu

(harilik aruhein, roog-aruhein, timut, aastas N180) – 10,13 t/ha. Eesti lutsernisort

`Karlu´ konkureeris edukalt Barenbrugi sordiga ´Derby´ nii taimikus püsivuse kui

ka saagi suuruse poolest. ´Derby´ ületas `Karlu´ KA saaki keskmiselt 13% põhiliselt

suurema kolmanda niite arvel, esimese ja teise niite saagid olid neil sortidel

praktiliselt võrdsed. Seejuures oli lutserni osakaal kuivainesaagis 2014.a. (s.o. 7.

eluaastal) ´Derbyl´ 93% ja ´Karlul´ 88%.

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (II)

3. Niiskel ja suhteliselt jahedal 2012.a. taimekasvuperioodil ilmnes nn.

saagi kuivaine lahjenemise sündroom. Kuivaine saak kujunes küll

oluliselt suuremaks kui teistel katseaastatel, kuid selles oli

tunduvalt vähem proteiini (eriti 1. niites), sest jahe ja niiske ilm

takistas proteiini sünteesi taimedes.

Teiselt poolt soodustas madalam proteiinisisaldus ka nõrgalt

närvutatud massi sileeruvust, sest suhe TP % kuivaines/kuivaine %

rohus oli kõrrelistel ning liblikõieliste vähese või mõõduka

sisaldusega (kuni 30%) segudel enamasti optimaalsetes piirides

(katses 1 keskmiselt vastavalt 11,0%:24,0%=0,46).

4. Katseaastate jooksul suurenes kõikides vedelsõnnikuga väetatud

2008.a rajatud rohukamarates (katse 1) oluliselt rohundite ja vähenes

liblikõieliste (punane ja valge ristik) osakaal, kuigi aastate lõikes

esines selles osas kõikumisi.

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (III)

5. Kergelt närvutatud rohu (kuivainet ca 25%) sileerimisel

bioloogilise silokindlustuslisandiga on silo õnnestumiseks väga

oluline lisaks tallamisele tagada silovirna või -rulli võimalikult

täielikum hermeetilisus. Tugevasti närvutatud materjali (kuivainet ca

40%) sileerimisel saab nii kõrrelistest kui liblikõieliste-kõrreliste

segudest hea silo ka ilma kindlustuslisandita (nagu oli väga kuival ja

kuumal 2010 ja ka 2011.a.).

6. Vedelsõnniku efektiivsus vanematel taimikutel Eerikal (katse 1) oli

suurem seal, kus rohundite ja liblikõieliste kaaluline osakaal

rohusaagis oli väiksem, kuna sel juhul liblikõielised ei suutnud

piisavalt siduda õhulämmastikku ja sellise taimiku saak jäi väikeseks

võrreldes vedelsõnnikut saanud rohukamaraga.

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (IV)

7. Karjamaatüübilisel kõrreliste rohukamaral (põhiliigid aasnurmikas ja

punane aruhein) andsid 2012-2014.a. keskmisena töötlemata

vedelsõnnik (kuivainet keskmiselt 8,4%) ja biogaasijaama digestaat

(kuivainet 6,1%) statistiliselt võrdse suure enamsaagi võrreldes väetamata

alaga – kuivainena vastavalt 4,16 ja 3,65 t/ha . Seejuures anti

vedelsõnnikuga aastas NH4 –N 180 ja digestaadiga 181 kg/ha.

8. Tootmises limiteerib vedelsõnniku ja digestaadi kasutamist fosfori

aastanormi piirang (Veeseadus muudatus alates 1.7.2014) – lubatud on

anda aastas maksimaalselt P 25 kg/ha. Sel juhul on põhjendatud anda

kõrreliste rohumaale lisaks vedelsõnnikule ja digestaadile ka lämmastik-

mineraalväetist, et kokku tuleks taimede poolt omastatavat lämmastikku

(N) 160-180 kg/ha aastas.

Lämmastiku defitsiidi korral jääb kõrreliste saagipotentsiaal osaliselt

kasutamata.

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (V)

9. Ilmatsalu tootmiskatses oli teise eluaasta silorohumaa (2014) saagitase kõrge – kolme

niitega saadi 9,4-10,3 t/ha kuivainet. Põhiosa kuivaine saagist andsid varane

punane ristik (50-79 kaalu-%) ja karjamaa raihein (11- 31%), timuti osakaal oli

3-18% ja harilikul aruheinal 2-12%. Kuna punane ristik sidus piisavalt

õhulämmastikku, siis sõltumata väetamisest rohukamarates olulist N puudust ei

olnud ning väetusvariandid (väetamata, NP, vedelsõnnik, digestaat) andsid

lähedase suurusega saagi (erinevus ei olnud statistiliselt usutav).

10. Ilmatsalu tootmispõllul saadi kolmanda eluaasta silorohumaalt 2015.a. kahe niitega (augustis külvati sinna taliraps) 4,65-5,31 t/ha kuivainet, enamsaak suurenes ja oli 4,1 (digestaat) -14,2 (NP-väetis) % tingituna punase ristiku osakaalu vähenemisest saagis (keskmiselt 25-55%-ni)

11. Orgaanilise väetise vegetatsioonivälise laotamise uuringust selgus, et nii

vedelsõnniku kui digestaadi pindmisel andmisel lutserni taimikule novembri algul

(7.11.13) suurenes nitraatlämmastiku (NO3 – N) sisaldus ja varu mullas võrreldes

väetamata alaga kõige enam 0-10 cm kihis, aga oluliselt ka 10-20 cm ja osalt 20-

40 cm mullakihis. Digestaadis (kuivainet 4,3%) olev NO3 –N liikus enamasti

sügavamale kui vedelsõnnikus (kuivainet 7,8%) olevad nitraadid.

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (VI)

12. Kohalike orgaaniliste vedelväetiste kasutamise agronoomiline ja

majanduslik efekt rohumaadel sõltub olulisel määral rohumaasegu

liigilisest koosseisust. Ristikut rohkesti (üle 45%) sisaldavate

segude puhul jäi enamsaak orgaaniliste väetiste kasutamisel

kontrollvariandi saagitasemest kas madalamaks (katse 3) või ei

olnud saagiefekt piisav, et katta väetamisele tehtud lisakulutusi (katse 1).

13. Kõrreliste segude puhul avaldus katse 1 andmetel veise-vedelsõnniku

kasutamise positiivne efekt selles, et sileeritud närvutatud rohu

omahind kujunes vedelsõnniku kasutamisel suhteliselt lähedaseks või

pisut kõrgemaks kui mineraalse lämmastiku kasutamisel (taimikus

harilik aruhein, roog-aruhein ja põldtimut).

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (VII)

14. Digestaadi ja veiseläga laotamine kõrreliste rohumaale katses

2 suurendas hektari kohta saadud enamsaaki oluliselt enam

kui mineraalse lämmastiku kasutamine. Enamsaak närbsilona

oli perioodi keskmisena veise-vedelsõnniku kasutamisel

11,84 t/ha, digestaadi kasutamisel 10,40 t/ha ning

ammooniumsalpeetri kasutamisel vaid 4,94 t/ha. Kulud

enamsaagi tonni kohta (€/t) jäid orgaaniliste

vedelväetiste kasutamisel katseperioodi (2012-2014)

keskmisena vastavalt 21,23 € (33%) ja 24,33 € (38%) võrra

tonni kohta madalamaks kui ammooniumsalpeetriga väetatud

variandis, kus kulud silo enamsaagile olid 64,03 €/t. Seega

tuleks praktikas kõrreliste rohumaal eelistada kohalikke

orgaanilisi vedelväetisi mineraalse lämmastikuga väetamisele.

PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (VIII)

15. Uuringust selgus orgaaniliste väetistele õiglase väärtuse arvestamise

vajadus, võttes sealjuures lisaks toiteelementide sisaldusele ja

maksumusele arvesse ka orgaanilise väetise käitluskulude mõju

väetamise kogumaksumusele. Seega tuleks vedelsõnnikule ja

digestaadile hinna määramisel arvestada mitte ainult asjaoluga, et

nendega väetamine võimaldab vähendada mineraalväetiste

ostmiseks tehtavaid kulutusi, vaid ka orgaanilise väetise käitlemise

ja muldaviimise kulusid.

VAJALIKUD UURINGUD EDASPIDISEKS (I)

1. Kas vedelsõnniku ja digestaadi laotustehnoloogia

mõjutab oluliselt taimikut, mulla seisundit ja

elustikku rohusilo kvaliteeti ja rohumaa tulukust?

2. Orgaanilise väetise andmise ajastamise mõju

saagile ja mullale, sh. milliseid kriteeriume

(näitajaid) on vaja ajastamisel arvestada?

3. Sõnniku ja digestaadi toitainete võimalikku

kuhjumist mullas orgaaniliste väetiste järelmõju

ehk nn. carry-over efekti tulemusena

VAJALIKUD UURINGUD EDASPIDISEKS (II)

4. Väetiste orgaanilise aine mineraliseerumine rohumaal (sh.

vedelsõnnik, digestaat) ja selle seosed mulla mikroobse

biomassiga (kogus, koosseis).

5. Orgaaniliste väetiste kasutamise suhtelise majandusliku

väärtuse ja kasutuseelise leidmine tootmiskatsetes rohumaal ja

erinevatel põllukultuuridel tulenevalt orgaanilise väetise

(vedelsõnnik, digestaat erinevatest biogaasiseadmetest)

koostisest, alternatiivsete väetiste hindadest ja

väetamiskuludest.

UUEMAT KIRJANDUST VEDELSÕNNIKU JA

DIGESTAADI KOHTA

1. K. Tamm, R. Vettik. 2011. Sõnniku liigiline jaotus Eestis ja selle

toitainete rahaline väärtus. – Agronoomia 2010/2011 (konverentsi

kogumik), Saku, lk. 231-236.

2. M. Tampere, K. Kauer, M. Noormets, A. Parol, H. Raave, A. Selge,

R. Viiralt. 2011. Väetamise mõju lämmastiku ja kaaliumi

leostumisele rohumaal. – Agronoomia 2010/2011. Saku, lk. 139-

146.

3. K. Tamm, R. Vettik. 2012. Ammooniumi lendumise

mõju vedelsõnniku laotustehnoloogia valikule. –

Agronoomia 2012, (konverentsi kogumik) Tartu, lk. 249- 254.

4. R. Viiralt, M. Tampere, A. Parol, H. Raave, H. Kaldmäe,

A. Olt, K. Kokk, M. Ameerikas. 2012. Vedelsõnniku

laotusviisi mõju rohumaa saagile, mikroobikooslusele ja

rohusilo kvaliteedile. – Agronoomia 2012, Tartu, lk. 109-116.

UUEMAT KIRJANDUST VEDELSÕNNIKU JA

DIGESTAADI KOHTA

5. R. Viiralt, M. Tampere, K. Kauer, A. Parol, H. Raave. 2012.

Vedelsõnniku kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning

mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile. – Taimekasvatuse areng 2007-

2011 ja valdkonna rakendusuuringud (koostanud

Põllumajandusministeerium). Tallinn, lk. 43-59.

6. H. Raave, I. Keres, K. Kauer jt. 2013. Vedelsõnniku ja digestaadi mõju

mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele.- Agronoomia 2013,

Jõgeva, lk. 8-15.

7. R. Vettik, K. Tamm. 2013. Sõnniku rahalise väärtuse ja

kuivainesisalduse vaheline seos.- Agronoomia 2013, lk. 220-225.

8. H. Raave, K. Kauer, I. Keres jt. 2015. Väetamise mõju esimese

kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste rohumaa saagile.-

Agronoomia, 2015, lk. 89-94.

TÄNAMEEV Põllumajandusministeerium/

Maaeluministeerium

Tartu Agro AS

PRIA

Estonia OÜ

Documents

VEDELSÕNNIK ROHUMAADE PEALTVÄETAMISEL, …epkk.ee/wp-content/uploads/2015/12/Rein-Viiralt-ettekanne.pdf · Põldkatse 1:(3 niidet, lapid 7x2,2m): ... üld-Ca kg/tonn 1,36 1,35 0,91