***** Gümnaasium

Saka küla

Koostaja: Kati Kollom

Juhendaja: ************

2013

1

SISUKORD

1. Saka küla üldiseloomustus ..................................................................................................2

2. Saka küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid ......................................................................4

3. Saka küla Ida-Virumaal. Ortofoto .........................................................................................4

4. Saka küla põhikaart .............................................................................................................5

5. Saka ajaloolilistel kaartidel ...................................................................................................6

6. Saka maanteedekaart ..........................................................................................................7

7. Saka looduskaitsealad. Ortofoto ..........................................................................................8

8. Saka küla kultuurimälestised. Ortofoto ................................................................................10

9. Saka küla mullakaart ...........................................................................................................11

10. Kasutatud kirjandus ………………………………………………………………………………...12

2

1. Saka küla üldiseloomustus

Saka küla asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas. Asub Kohtla-Järvest 6,4 kaugusel.

Saka küla geograafilised kordinaadid on 59°26' N 27°14' E ja ristkordinaadid X=6591979; Y=682616.

Saka küla pindala on 14,329 km2= 14329000 m

2 ja ümbermõõt on 18,031 km= 18031 m.

Elanikke Saka külas 2000. aastal rahvaloenduse andmeil elas 130 inimest, 1. jaanuaril 2010. aastal oli

elanikke 133.

Joonis 1. Saka küla asukoht

Sakal asub Saka joastik, rahvamaja koos raamatukogu ja AIP -ga. Endises mõisahoones asub hotell.

Küla territooriumil asub osa Ontika maastikukaitsealast.

3

Joonis 2. Saka mõisahoone, valminud 1864

Saka mõis (saksa k Sackhof) on asutatud keskajal, mis rajati 17.sajandil pärast seda kui Rootsi

kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad 1626-ndal aastal Šotimaalt Aberdeenist pärit Jürgen

(Jöran) Leslie'le, kes elas peamiselt oma läänivaldustes Sakal. Algselt paiknes mõis praegusest

mõisast paar kilomeetrit ida pool ning seda kutsuti Väike-Sakaks. 1651. aastal pärast Jörgen

Leslie surma läks Saka mõis üle tema pärijatele, kelle valdusesse jäi see 120 aastaks. Mõis oli

keskajal välja ehitatud vasall-linnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. Saka on üks vähestest Eesti

mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. Nii Itaalia renessansiarhitektuuri näiteks sobiv

härrastemaja kui mõisa territooriumil asuvad hilisemad ehitised ja neid ümbritsev park on hoolikalt

renoveeritud. Saka mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja erinevate võimalustega sobib niihästi

puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui kuni 100 osavõtjaga pidulike vastuvõttude ja pulmade

pidamiseks. Külastajate käsutuses on nii luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja kui 33 toaga hotell,

suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimisplats.

Joonis 3. Saka mõisa kaart. Mõõtkava 1:4228

4

2. Saka küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid

Saka küla asub Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti (Viru) lavamaal. Põhja-Eesti

rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti

paekalda (klindi) vahel. Rannariba on kas klibune või liivane-kruusane. Paekallas on kõrgeim Ontika

kohal, kus tema kõrgus ulatub 56 m üle merepinna. Panga alumises osas on kambriumi ajastu setted

- sinisavi ja liivakivid, mis kohati paljanduvad, enamasti jäävad aga rusukalde alla. Panga ülemises

osas paljanduvad ordoviitsiumi ajastul tekkinud oobulusliivakivi, diktüoneemakiltkivi ja

glaukoniitliivakivi (Ontikal kuni 6 m paksuse kihina) ning mitmesugused lubjakivid. Enamasti katab

aluspõhja 0,5 - 2 m paksune, kohati ka paksem moreenikiht. Paekaldast voolab välja rohkesti allikaid.

3. Saka küla Ida-virumaal. Ortofoto

Mõõtkava 1:39018

5

4. Saka küla põhikaart

Mõõtkava 1:39039

6

5. Saka ajaloolilistel kaartidel

Verstakaart

Mõõtkava 1:49108

Saka mõisa ümbritsesid ja ümbritsevad tänapäevalgi puud. Soostunud alade pindala on vähenenud

maaparanduse tõttu. Saka looduskaitsealad on siiani alles.

7

6. Saka maanteekaart

Mõõtkava 1:41333

8

7. Saka looduskaitsealad. Ortofoto

Mõõtkava 1:39222

Leppemärgid

Saka külas asub 2 looduskaitseala, üks on Saka mõisa park ja teine on Ontika maastikukaitseala. Aa

männik, Aa mõisa park ja Pargipuude rühm Ontikal jäävad külast välja.

Ontika maastikukaitseala asub Ida-Virumaal Kohtla ja Toila vallas. Saka-Ontika paekallas ja mets on

kaitse all juba 1939. aastast. 1990. aastal võeti kaitse alla Toila taimestiku mikrokaitseala. Oma

praegustes piirides on Ontika maastikukaitseala 1996. aastast. Kaitsealale jääb Põhja-Eesti paekalda

(klindi) kõrgeim osa (kuni 55,6 m), samuti Eesti kõrgeim juga – Valaste juga (26,1 m). Klindi all kasvab

unikaalne laialehine salumets, mis on väärtuslik ka Euroopa tasandil. Samuti leidub kaitsealal mitmeid

kaitstavaid taimi (nt sudeedi põisjalg, villtulikas, laialehine nestk, mets-kuukress). Kaitseala pindala on

1212 ha.

Saka park asub maastikuliselt kõrgel paekaldal. Pargi vanemad puud viitavad pargi suurele vanusele

ning võimalikule päritolule juba 19. sajandi algusest. Saka park on vabakujuline, kuigi puistus säilinud

vanad jalakad ning pärnad annavad põhjust arvata, et varemalt võib siin olla tegemist regulaarsete

9

elementidega pargiga. Mõisapargis on loodud võimalused jalutamiseks ja piknikupidamiseks. Lisaks

on valminud laululava, laste mänguväljak ja kohe saavad valmis ka tenniseväljakud. Vibulaskmist

saab juba praegu harrastada. Pargis on ka nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 4 liiki

nahkhiiri. Leitud liigid on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv ja lendlane (liik määramata).

10

8. Saka küla kultuurimälestised

Mõõtkava 1:39405

Saka mõisa peahoone, 19. saj.

Saka mõisa park, 19. saj.

Saka mõisa valitsejamaja, 19. saj.

Saka mõisa ait-kuivati, 19. saj.

Saka mõisa meierei, 19. saj

Saka mõisa karjakastell, 19. saj.

Saka mõisa küün, 19. saj.

Saka mõisa möldrimaja, 19. saj.

Saka tuuleveski, 19. saj.

11

9. Saka küla mullakart

Mõõtkava 1:41723

Anija külas on ülekaalus järgmised mullad:

Gor- Koreserikas leostunud gleimuld

Go- Leostunud gleimuld

Krg- Gleistunud koreserikas rähkmuld

12

Kasutatud kirjandus

http://geoportaal.maaamet.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

http://et.wikipedia.org/wiki/Saka

http://www.saka.ee/index.php?page=360

http://et.wikipedia.org/wiki/Saka_m%C3%B5is

http://www.eestigiid.ee/?CatID=275&ItemID=831

http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf