Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu ......Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ

Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine Aruanne

Tellija: Viimsi Vallavalitsus

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Projektijuht: Alar Noorvee

Litsents nr. KMH 0098

Vastutav täitja: Tanel Esperk

OÜ Alkranel Tartu 2006 – 2007

Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

2

Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 4 1. Üldosa ............................................................................................................................. 6

1.1 Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus ............................................. 6 1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika .................. 7 1.3 Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega....................... 9

1.3.1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”(2005). ............................... 9 1.3.2 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” eelnõu (dets. 2006. a. seisuga).............................................. 11

2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................... 17 2.1 Asukoht ................................................................................................................... 17 2.2 Viimsi valla ajalugu ................................................................................................ 18 2.3 Looduskeskkond ..................................................................................................... 19

2.3.1 Reljeef .............................................................................................................. 19 2.3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia........................................................................... 19 2.3.3 Veekogud ......................................................................................................... 21 2.3.4. Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud................................................ 22 2.3.5 Kaitsealad ja kaitstavad objektid ..................................................................... 22 2.3.6. Kliima ............................................................................................................. 24

2.4 Sotsiaal-majanduslik keskkond............................................................................... 25 2.4.1 Elanikkond ....................................................................................................... 25 2.4.2 Elukeskkonna kvaliteet .................................................................................... 26 2.4.3 Tööjõud ja ettevõtlus........................................................................................ 27

2.5 Tehniline infrastruktuur .......................................................................................... 28 2.5.1 Teedevõrgustik ja liiklussagedus ..................................................................... 28 2.5.2 Ühisveevärk ja –kanalisatsioon........................................................................ 28 2.5.3 Elektrivarustus ja side ...................................................................................... 29 2.5.4 Jäätmemajandus ............................................................................................... 29 2.5.5 Navigatsioonimärgid........................................................................................ 29

3. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus ................................................. 30 3.1 Ülevaade planeeringulahendustest.......................................................................... 31 3.2 Alternatiivid ............................................................................................................ 34

4. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ning täiendavad leevendavad meetmed............................................................................................................................ 35

4.1 Vesi ja pinnas.......................................................................................................... 35 4.3 Õhk ja klimaatilised faktorid .................................................................................. 40 4.4 Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik ................................................ 43 4.5 Maastik ja kultuuripärand ....................................................................................... 46 4.6 Elanikkond ja inimeste tervis.................................................................................. 53 4.7 Sotsiaalne keskkond................................................................................................ 59 4.8 Majanduslik keskkond ............................................................................................ 62

5. Alternatiivide võrdlemine ............................................................................................. 65


3

6. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ning mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest ............................................................................................... 68 7. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus 70 8. Hindamistulemuste kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed .......................... 72 Lisa 1. Üldplaneeringu algatamisotsus ja lähteülesanne Lisa 2. KSH algatamise otsus Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ning avalikul arutelul esitatud ettepanekutega arvestamise kommentaarid Lisa 5. Üldplaneeringu tegevuste kumulatiivsuse hindamise koondtabel Lisa 6. KSH programm Lisa 7. Üldplaneeringu koondkaart ja tehnovõrkude kaart Lisa 8. Üldplaneeringu seos teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” Lisa 9. Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukoht KSH aruande esialgse versiooni kohta ja vastused Harjumaa Keskkonnateenistuse märkustele


4

Sissejuhatus KSH objektiks on Harju maakonnas Viimsi vallas asuva Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering, mis on koostatud Maaplaneeringud OÜ konsultantide poolt koostöös Viimsi Vallavalitsusega. Üldplaneeringu koostamise aluseks on Viimsi Vallavolikogu 09. septembri 2003. aasta otsus nr 98 ja Viimsi Vallavalitsuse 26. novembri 2004. aasta korraldusega nr 762 kinnitatud lähteülesanne (LISA 1). Üldplaneering hõlmab Lubja küla klindiastangu piirkonda, mille üldpindalaks on 99 ha. Üldplaneeringu koostamise põhitöögruppi kuulusid: Anne Siitan – Viimsi valla planeerimisameti juhataja kt Sigrid Rajangu – Viimsi valla keskkonnaameti juhataja Fred Lainjärv – Viimsi valla keskkonnainspektor Jörgen Vähi - arhitekt, EAL Maaja Zolk - arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maia Saareleht – Maaplaneeringud OÜ maakorraldaja Ene Lausmaa - Maaplaneeringud OÜ keskkonnaekspert Ahto Lepik - Maaplaneeringud OÜ insener Eugen Jakobson - Maaplaneeringud OÜ tehnik Viive Uibo - Maaplaneeringud OÜ tehnik Viimsi Vallavolikogu 27. juuni 2006. aasta otsusega nr 74 (LISA 2) algatati Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevate keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus:

� Alar Noorvee, KSH töörühma juht, KSH juhtekspert (litsents nr KMH 0098) � Tanel Esperk - OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist

Asjast huvitatud isikud on:

� Viimsi Vallavalitsus � Viimsi Vallavolikogu � Harju Maavalitsus � Keskkonnaministeerium (Harjumaa Keskkonnateenistus) � vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad � laiem avalikkus � valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused � Riiklik Looduskaitsekeskus � Sotsiaalministeerium

KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 26.01.07 kirjaga nr 30-12-1/6688/06/-4 (LISA 3). Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele”.


5

Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindaja lähtus aruande koostamisel Maidla valla üldplaneeringu eelnõus seisuga september 2006 toodud planeeringulahendustest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on kasutatud järgmisi materjale:

� EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus;

� Eesti Hüdrogeoloogilise kaardi seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 1998; � Harju Maakonnaplaneering. Harju Maavalitsus, 1999; � Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”. Harju Maavalitsus, 2003; � Inglismaa Riikliku Füüsika Laboratooriumi müramudel

(http://www.npl.co.uk/acoustics/techguides/crtn), 1998; � Viimsi valla arengukava. Viimsi Vallavalitsus, 2006; � Viimsi valla elukeskkonna uuring. Geomeedia, 2005; � Viimsi valla jäätmekava. Viimsi Vallavalitsus, 2006; � Viimsi valla mandriosa territooriumi pinnase radooniohtlikkuse hinnangu

aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, 2004; � Viimsi valla mandriosa üldplaneering. Viimsi Vallavalitsus, 1999; � Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”. Viimsi Vallavalitsus, 2005;

� Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” eelnõu (dets. 2006. a. seisuga);

� Viimsi valla ühistranspordi uuring. OÜ Stratum, 2003.


6

1. Üldosa

1.1 Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus Vastavalt „Planeerimisseadusele” §2 ja §8 on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

Üldplaneering peab tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Käesoleva KSH objektiks olev Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering koostati Viimsi Vallavolikogu 09. septembri 2003. aasta otsuse nr 98 (LISA 1) ja Viimsi Vallavalitsuse 26. novembri 2004. aasta korraldusega nr 762 kinnitatud lähteülesande (LISA 1) alusel. Planeeringu koostamise vajadus kerkis üles seoses järsu elamuehituse surve suurenemisega kogu Viimsi valla territooriumile. Planeeringu eskiislahendus on toodud Lisas 7.

Klindiastangu piirkonna planeerimisel on arvestatud maa-ala maastikulise mitmekesisusega, kus lage ja tasane platoo lõunaosas vaheldub äärmiselt tundliku planeerimist vajava maastikuliselt mitmekesise reljeefiga alaga maa-ala põhjaosas. Planeering arvestab maa-ala külgnemisega funktsionaalselt ja looduslikult teiselaadsete aladega (lääneklindi terrassil olev park koos Haabneeme aleviku ühiskondliku keskusega, Mäealuse maastikukaitseala, äri-tootmisala, uued elamuehituspiirkonnad). Maa-ala on kõige üldisemalt tsoneeritud:

� kohaliku tähtsusega klindi kaitseala (piiriettepanek on osa piirkonnas kavandatavast klindi kaitsealast);

� miljööväärtuslik piirkond; � hoonestatavad alad.

Üldplaneeringu eesmärgid on järgnevalt määratud valdkondade kaupa: Looduskeskkond:

� Säilitada maksimaalselt planeeringuala kõrghaljastus; � Tagada planeeringualale jääva klindi kaitse; � Tagada miljööväärtuslike alade säilimine.

Elu- ja sotsiaalkeskkond:

� Luua võimalused uute elamute rajamiseks; � Suurendada haridusvõimaluste kättesaadavust vallas; � Tervisliku elukeskkonna loomine;


7

� Kaitsehaljastuse planeerimine äri- ja tootmismaa ning alajaama ümber; � Elanikkonna turvalisuse tõstmine ja liiklusohutuse suurendamine; � Kõrgepinge elektriliinidest tuleneva ohu minimeerimine; � Puhke- ja virgestusalade loomine.

Majanduskeskkond: � Äri- ja tootmisettevõtetele maade reserveerimine; � Töökohtade loomine.

Infrastruktuur ja kommunikatsioonid:

� Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu koos pumplate ja veepuhastusjaamaga rajamine;

� Kergliiklusteede rajamine ning jalgteede säilitamine; � Maade reserveerimine side magistraalkaablite ja gaasi magistraaltrassidele.

1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, positiivsete mõjude esiletoomiseks täiendavate leevendavate meetmete ning keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi planeeringualal klindiastangu piirkonnas. Planeeringuala asub Viimsi valla keskosas, mistõttu piiriülest olulist mõju pole ette näha.

Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1), mille suhtes üldplaneeringu meetmete mõju hinnatakse.


8

Tabel 1. Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid

KSH valdkond KSH eesmärgid Vesi ja pinnas � Vältida pinnase, pinna- ja põhjavee reostust määral, mis

võiks kahjustada keskkonda � Hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist � Säilitada klindiastangu omalaadset pinnast � Vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja

kompostimist

Õhk ja klimaatilised faktorid

� Vältida õhusaastet määral, mis võiks kahjustada keskkonda � Vähendada vajadust autodega liikumiseks � Vähendada kasvuhoonegaaside emissioone

Bioloogiline mitmekesisus, taimed, loomad

� Säilitada bioloogiline mitmekesisus � Hoida ära negatiivseid mõjusid kaitsealadele, kaitsealustele

liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele. � Tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine

looduslikel aladel � Tagada toimiv rohevõrgustik

Elanikkond ja inimeste tervis

� Tagada elanikkonnale võimalusi loodusega kokku puutuda, looduses liikuda

� Toetada tervislikke eluviise � Tõsta elukeskkonna turvalisust � Vähendada keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid

Sotsiaalsed mõjud � Toetada hariduse kättesaadavust � Tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile � Tagada puhke-, spordi-, kultuuri, ja vabaaja veetmise

võimaluste kättesaadavus kõigile � Sotsiaalsete võrgustike tugevdamine

Kultuuripärand ja maastik � Ehitada uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et nad sobiksid antud

keskkonda � Säilitada kohaliku maastike mitmekesisus ja omapära (sh

miljööväärtuslikud alad) � Tagada avaliku ruumi kättesaadavus � Säilitada väärtuslikke maastikke

Majandus � Soodustada mitmekülgse ettevõtluse arendamist � Arendada infrastruktuuri � Suurendada töökohtade arvu

Üldplaneeringus kirjeldatud meetmete keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes. Mõjusid hinnatakse eraldi lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis. Alternatiivide võrdlemisel käsitletakse käesoleva töö käigus tekkinud alternatiive. KSH protsess algatati oluliselt hiljem kui üldplaneeringu koostamise protsess, sellest tulenevalt olid suures osas sobivad tegevuste alternatiivid planeeringu koostajate poolt juba varem välja valitud. Alternatiivide valimise protsessi on tagantjärgi väga raske taastada, kuna


9

seda ei ole piisava täpsusega dokumenteeritud. KSH koostaja hindab planeeringu koostajate poolt tehtud valikuid pädevaks ja ei näe vajadust kõrvale jäänud alternatiive siinkohal käsitleda. Üldplaneeringu meetmete keskkonnamõju hindamisel ja alternatiivide võrdlemisel kasutatakse järgmist hindeskaalat: + positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 olulist mõju pole ette näha ? mõju pole teada

1.3 Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

1.3.1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”(2005). Üldised nõuded elamuehitusele kogu Viimsi valla territooriumil. Kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Õhusaaste vähendamiseks ei ole Viimsi vallas lubatud uusi elamuid projekteerida kivisöe kütte baasil. Elamute rekonstrueerimisel tuleb kivisöe kütte baasil elamutele leida mõni väiksema õhusaastega kütteviis. Vallas on kaugkütte piirkondades keelatud puu- ja kivisöekütte kasutamine. Soovitatav on kütmiseks kasutada maakütet, gaasikütet, õhusoojuspumpasid vms, millega väheneks energia tarbimine ja ei reostataks keskkonda. Nõuded hoone asukohale krundil Uute elamukruntide puhul ei ole lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 m krundipiirist. Aiamaja, suvila ja üksikelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%. Kaksikelamu ja muu kahe korteriga elamu krundi täisehituse protsent ei või olla rohkem kui 25%. Alla 1000 m2 elamukrundile on lubatud rajada vaid üks hoone, kui varem kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Elamute kõrguse üldtingimused Üksikelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Korterelamud võivad olla kuni viiekorruselised. Kõrgemate hoonete rajamine peab olema põhjendatud arhitektuursest ja planeeringulisest aspektist (maamärk vms) ja saab toimuda vaid erandjuhul. Arhitektuursed üldnõuded elamutele


10

Elamute puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja olemasolevates elamupiirkondades hoonete püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). Korterelamute asukoha valiku tingimused Korterelamuid (kolme või enama korteriga elamu, mille korterid paiknevad üksteise peal või küljes, näiteks korruselamu, galeriimaja vms.) võib rajada ainult Viimsi ja Haabneeme alevikus. Vahetult üksikelamu kõrvalkrundile või üle tee sellest ei ole lubatud rajada enam kui kahekorruselisi kortermaju. Enam kui kolmekorruselise korterelamu ja üksikelamu vahel peavad paiknema kaksikelamud, ridaelamud või kahekorruselised kortermajad. Keskkonna eripäraga arvestamine Väärtuslikele põllumaadele, niitudele, aasadele jms kohtadesse ei ole lubatud uute elamute rajamine. Miljööväärtusega aladel ja/või kohaliku kaitse all olevatel looduskaitsealadel tuleb tagada olemasolevate taluhoonetele avanevate vaadete säilimine vähemalt 300 meetri ulatuses. Üle 10 krundiga elamualal tuleb tagada vähemalt 1 keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. Iga järgneva elamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada täiendav 10% suurune avalik haljasala. Elamukrundi suurus valla mandriosas Planeeringualal on kehtestatud minimaalseks üksikelamukrundi suuruseks 1500 m2 , planeeringuala edela servas 1200 m2 (vt. Joonis 1).

Joonis 1. Viimsi vallas lubatud üksikelamukrundi minimaalne suurus m2 (planeeringuala on ümbritsetud punase joonega; allikas: Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” (2005)).


11

Käesoleva KSH objektiks olev üldplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”

1.3.2 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” eelnõu (dets. 2006. a. seisuga) Väljavõtted teemaplaneeringust, mis seostuvad planeeringualaga (vt joonis 2 ja LISA 8): Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku koridorides.

� Tagada tuleb vähemalt rohekoridori planeeringu kaardil numbriga näidatud laius meetrites.

� Kõik planeeringu kaardil näidatud rohekoridorid (v.a skemaatiliselt tähistatud rohekoridoride arengusuunad), mille laius jääb alla 200m, peaks edaspidi olema vähemalt 200m laiused.

� Rohevõrgustiku koridoride alal (sh planeeringu kaardil punase viirutusega näidatud kavandatavate koridoride alal) tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus. Kõik rohevõrgustiku koridorides asuvad olemasolevad haljastud tuleb säilitada.

� Rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

� Rohekoridori alale uusi tootmis- ja äriobjekte (kontorid, ärid, teenindusotstarbelised ehitised) ei ehitata ning olemasolevaid ei laiendata (ehitusseaduse § 2 lg 7 mõistes). Lubatud on olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine olemasolevas mahus ehitusseaduse § 2 lg 8 mõistes.

Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal

� Tagada tuleb planeeringu kaardil näidatud puhverala läbimõõt (tugiala välispiirist alates risti väljapoole).

� Puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine lähtub kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust”.

� Minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3300 m². � Puhveralale uusi suuremahulisi tootmis- ja äriobjekte (kontorid, ärid,

teenindusotstarbelised ehitised) ei ehitata ega laiendata (ehitusseaduse § 2 lg 7 mõistes). Käesolevas planeeringus loetakse suuremahulisteks äri- ja tootmisobjektideks üle 100 m2 ehitusaluse pindalaga ja enam kui kahe korrusega hooneid. Lubatud on olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine olemasolevas mahus ehitusseaduse § 2 lg 8 mõistes.

� Rohevõrgustiku puhveralal on eelistatud ja lubatud väikeelamute rajamine hoonestamiseks ettenähtud aladel vastavalt teemaplaneeringule „Viimsi valla


12

üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule”.

� Lubatud on ehitada ka elamupiirkondi teenindavad väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid, millega ei kaasne autoliikluse intensiivistumine, ei suurene müratase ega parkimisvajadus (nt eralasteaed, kohalik kauplus jms).

Maakasutus- ja ehitustingimused haljastutel

� Käesoleva teemaplaneeringuga määratletud valla oluliste haljastute alal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, üldmaaks või kaitsealuseks maaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

� Käesoleva teemaplaneeringuga määratletud valla oluliste haljastute alale ei ehitata. Erandina on lubatud ehitada (paigaldada) haljastu inventari ning jalakäijate- ja kergliiklusteid (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne).

Klindiastangu miljööväärtusliku ala kohta on teemaplaneeringus toodud järgmised arendustegevuse soovitused:

� Koostamisel on Lubja küla Klindiastangu piirkonna üldplaneering, mis seab täpsemad arendustingimused osale miljööväärtuslikust alast.

� Osa miljööväärtuslikust alast hõlmab Mäealuse maastikukaitseala. Kaitseala piires kehtivad kaitseala eeskirjaga ja kaitsekorralduskavaga seatud piirangud. Kaitsealal on oluline säilitada avamaastiku terviklikkus ning maakasutustingimusi seades tuleb aluseks võtta kaitseala loomise eesmärki.

� Ettepanek on võtta loodusobjektina kohaliku kaitse alla klindiastangu ala. Kaitseala piires kehtivad kaitseala eeskirja ja kaitsekorralduskavaga seatavad tingimused.

Lisaks vaata ka peatükki 2.3.4.


13

Joonis 2. Planeeringuala (punase joonega) rohevõrgustiku elemendid ja miljööväärtuslik ala (allikas: teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” eelnõu, dets 2006) Käesoleva KSH objektiks olev üldplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” eelnõuga üldjoontes kooskõlas. Üldplaneeringus tuleb siiski teemaplaneeringu eelnõu senisel kujul kehtestamise järgselt täpsustada järgmisi punkte (vt LISA 8):

1. Viimsi majakast ca 180 m lõunasse ja ca 140 m idasse jäävate reserveeritavate elamumaade ning Lubja tee äärde kavandatava galeriielamumaast põhja poole jääva elamumaa ning samuti üldplaneeriguga määratletud elamuala reservala minimaalseks krundi suuruseks tuleb määrata 3300 m2 (elamumaad asuvad rohevõrgustiku puhveralal);

2. Planeeringuala põhjaosasse kavandatava ärimaa ning Lubja tee ja Aiandi tee ristmiku piirkonda kavandatava ärimaa ehitusalane pindala ei tohi ületada 100 m2 (ärimaa asub rohevõrgustiku puhveralal).


14

1.3.3 Teised asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid Seosed maakonna ja valla teiste arengudokumentidega (Harju maakonnaplaneering, s.h teemaplaneering Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, Viimsi valla arengukava ja mandriosa üldplaneering) on esitatud tabelis 2 valdkondade kaupa. Peatüki 1.1 ja tabeli 2 põhjal võib väita, et KSH objektiks olev üldplaneering on kooskõlas teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide KSH valdkondi puudutavate eesmärkidega,

Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 15

Tabel 2. Teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärgid valdkondade kaupa. KSH valdkond Harju Maakonnaplaneeringu

(valminud 1999), s.h teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (valminud 2003) eesmärgid

Viimsi valla arengukava (valminud 2006) eesmärgid

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (valminud 1999) eesmärgid

Vesi ja pinnas � Puhta ja nõutava kvaliteediga vee tagamine.

� Korrastada ja panna toimima olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid.

� Loodusressursside ratsionaalne ja säästlik kasutamine.

� Tagada täielik arvestus põhjavee tarbimise üle.

� Keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastava jäätmemajanduse arendamine.

� Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu arendamine

� Luua eeldused kaasaegse jäätmesüsteemi tööks.

� Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine tiheasustusaladel.


� Statsionaarsete õhuseirejaamade võrgustiku loomine

� Paiksetest ja liikuvatest õhusaasteallikatest tulenevate ohtude ning transpordimüra suurenemise piiramine

� Paiksest saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramine.

Bioloogiline mitmekesisus, taimed, loomad

� Puhas ja ehe looduskeskkond. � Loodusressursside ratsionaalne ja

säästlik kasutamine � Rohelise võrgustiku toimimine.

� Tagada loodusväärtuste kaitse ja rohelise võrgustiku säilimine

� Säilitada ja kaitsta poollooduslike kooslusi (niidud), märgalasid ja liigirikkaid biotoope.

� Kohustada metsaomanikke uuendama kõik raiesmikud kolme aasta jooksul.


� Tervisliku elukeskkonna loomine. � Säilitada elanikele aktiivse

puhkuse ja kontaktide võimalus looduskeskkonnaga.

� Elanike tervise parandamine

� Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi arendamine,

� Elanike turvalisuse tõstmine � Tööstus- ja asustusalade vahele

müra, saaste ja reostusohu

� Tagada vallaelanikele väärtuslik elukeskkond ning aidata abivajajatel eluga toime tulla

� Arendada matka- ja jalgrattaturismi.

Viim

si v

alla

Lub

ja k

üla

klin

dias

tang

u pi

irkon

na ü

ldpl

anee

ringu

kes

kkon

nam

õju

stra

teeg

iline

hin

dam

ine

– O

Ü A

lkra

nel

16

kval

iteet

se,

efek

tiivs

e ja

kä

ttesa

adav

a ar

stia

bi k

audu

. �

Tur

valis

e el

ukes

kkon

na lo

omin

e.

�

Puht

a ja

nõu

tava

kva

litee

diga

vee

ta

gam

ine.

vähe

ndam

isek

s ni

ng

milj

öövä

ärtu

ste

kaits

eks

puhv

erts

ooni

de lo

omin

e

Sots

iaal

sed

mõj

ud

�

Har

idus

võim

alus

te a

rend

amin

e.

�

Kaa

saeg

se

info

süst

eem

i ar

enda

min

e ja

kõ

igile

kä

ttesa

adav

aks

tege

min

e.

�

Ele

ktri

- ja

pos

tisid

e te

enus

te k

iire

kätte

saad

avus

e ta

gam

ine.

�

Loo

duss

õbra

likud

pu

hket

ingi

mus

ed.

�

Sots

iaal

hool

ekan

desü

stee

mi

aren

dam

ine.

�

Har

idus

asut

uste

võr

gu la

iend

amin

e ja

par

anda

min

e �

Vab

a aj

a ve

etm

ise

võim

alus

te

loom

ine

ja k

ultu

urip

äran

di

säili

tam

ine

�

Toe

tada

kül

akog

ukon

dade

vä

ljaku

jund

amis

ele

ja

tuge

vdam

isel

e su

unat

ud te

gevu

si

�

Tur

ism

i- ja

puh

kem

ajan

duse

ed

enda

min

e

�

Tag

ada

kõig

ile

valla

la

stel

e põ

hiha

ridu

se

oman

dam

ine

võim

alik

ult k

odu

lähe

dal

�

Säili

tada

ni

ng

vaja

duse

l ra

jada

ül

dkas

utat

avad

rekr

eatii

vala

d ja

nei

d üh

enda

vad

halja

skor

idor

id

�

Tag

ada

elan

ikel

e ka

upad

e ja

te

enus

te

prob

leem

idet

a kä

ttesa

adav

us.

�

Toe

tada

klu

bide

ja s

elts

ide

tege

vust

.

Kul

tuur

ipär

and

ja m

aast

ik

�

Met

sa-

ja p

õllu

maj

andu

slik

u m

aa

optim

aaln

e ka

suta

min

e ni

i, et

sä

iliks

Ees

tile

isel

oom

ulik

maa

stik

ja

maa

kodu

d.

�

Kul

tuur

imäl

estis

te

kaits

e ja

tä

hist

amin

e.

�

Milj

öövä

ärtu

slik

e pi

irko

ndad

e er

ista

min

e, k

us ta

gata

kse

isel

oom

ulik

e pi

nnav

orm

ide

säili

min

e, h

oone

te m

aast

ikku

ar

vest

av a

rhite

ktuu

rila

hend

us ja

kõ

rgha

ljast

us.

�

Säili

tada

ku

ltuur

i ja

lo

odus

liku

milj

öövä

ärtu

sega

ala

d

Maj

andu

s �

Häs

ti to

imiv

a ja

ke

skko

nnas

õbra

liku

tran

spor

disü

stee

mi a

rend

amin

e.

�

Kaa

saja

nõ

uete

le

vast

ava

infr

astr

uktu

uri a

rend

amin

e �

Sood

sa

inve

stee

rim

iskl

iima

loom

ine

ja a

rene

v et

tevõ

tlus.

�

Eri

neva

te

turi

smito

odet

e pa

kkum

ise

kaud

u to

etad

a ko

halik

ku e

ttevõ

tlust

�

Ene

rgia

varu

stus

e kv

alite

edi

para

ndam

ine

ja a

rend

amin

e �

Tee

de- j

a sa

dam

atev

õrgu

ar

enda

min

e �

Ühi

stra

nspo

rdi t

oim

imis

e so

odus

tam

ine

ja a

rend

amin

e �

Kes

kkon

nasõ

bral

iku

ja

inno

vaat

ilise

väi

keet

tevõ

tluse

ar

engu

ja e

ttevõ

tete

ra

hvus

vahe

listu

mis

e so

osim

ine

�

Eel

ista

da k

ombi

neer

itud

kasu

tuse

ga

tsen

traa

lsei

d kü

ttesü

stee

me.

�

Ole

mas

olev

a tö

östu

se

ja

toot

mis

e m

aksi

maa

lne

ära

kasu

tam

ine

ning

ef

ektii

vsem

aks

muu

tmin

e.


17

2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

2.1 Asukoht Viimsi vald asub samanimelisel Tallinnast kirdes asuval Soome lahte ulatuval 12,5 km pikkusel ja 5 km laiusel poolsaarel. Lubja küla paikneb Viimsi poolsaare keskosas, olles läänest piiritletud Haabneeme alevikuga, põhjast Pringi ja Leppneeme küladega, idast Tammneeme külaga ning lõunast Pärnamäe küla ja Viimsi alevikuga (joonis 3).

Joonis 3. Lubja küla asukoht Viimsi poolsaarel Planeeringuala jääb Lubja küla edelaserva (joonis 4). Maa-ala suuruseks on ca 99 ha. Planeeringuala piirneb edela-kirde suunal Viimsi - Randvere maanteega, idast Lubja teega ja lõunast Aiandi teega.


18

Joonis 4. Planeeringuala asendiskeem Maastikuliselt paikneb planeeringuala valdavalt tasasest Põhja-Eesti lavamaast kerkival aluspõhjalisel saarkõrgendikul - Viimsi Lubjamäel (absoluutne kõrgus 51-52 meetrit üle merepinna).

2.2 Viimsi valla ajalugu Viimsi valla ajalugu võib üldjoontes käsitleda ka Lubja küla ajaloona. Viimsi poolsaare ajalugu ulatub tagasi 3. - 4. sajandisse. Seda tõendavad 1990. aastal toimunud muinaskalmete väljakaevamiste tulemused Pärnamäel, kus avastati üle 200 väärtusliku muinasleiu. Varasemad kirjalikud teated Viimsi kohta ulatuvad Taani hindamisraamatu järgi 13. sajandi keskele. Viimsi valla asutamine toimus 1919. aastal Viimsi rahva tahtel Viimsi Valla asutamiskoosolekul ning EV Ajutise Valitsuse loal (kooseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla), mille piires elas 1258 elanikku. Selle tulemusena eraldati Viimsi vald Nehatu vallast. Viimsi vald kaotati 1939. aastal seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 1990. aasta 20. detsembril taastati valla omavalitsuslikud õigused.


19

2.3 Looduskeskkond

2.3.1 Reljeef Maastikuliselt jääb Viimsi valla territoorium Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajooni. Rannikumadalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Absoluutsed kõrgused jäävad enamasti küll 0-20 m piiridesse, ent rannikumadaliku lõunaserval küünivad need mitmel pool ka 30 meetrini ja üle selle. Suurima absoluutse kõrgusega on rannikumadalikul säilinud lavamaa jäänuksaar - Viimsi Lubjamägi (absoluutne kõrgus 53 m, suhteline kõrgus 36-37 m). Ordoviitsiumi karbonaatsetest kivimitest koosneva kolmnurgakujulise saarkõrgendiku pikkus on ca 3,4 km, laius ca 1,6 km. Planeeritav ala piiritleb läänest kõrge põhja-lõunasuunaline klindiastang (maapinna suhteline kõrgus ulatub siin kohati ca 35 m). Ala põhjaosas algavad eelmainitust mõnevõrra madalamad lääne-idasuunaline ja kogu ala läbiv loode-kagusuunaline klindiastang. Lääne- ja põhjaosa klindiastangute ühinemiskohal paikneb kõrgendiku järsus nõlvas kaitse alla võetud geoloogiline objekt Viimsi koobas (Kuradikoobas). Eeltoodu väljendub ka planeeritava ala pinnamoes. Ala lääne-edelaosa hõlmab ca 70 % ulatuses tasane lubjakiviplatoo, ca 30 % kogu territooriumist moodustab loode-kagusuunalise astangu tagune vahelduva reljeefiga Lubja tee suunas madalduv ala.

2.3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Planeeringuala pinnakatte moodustab valdavalt alla 1 m paksune moreenikiht. Moreeni peenes on sageli hallikaspruun ja selles sisaldub diktüoneemakildi peenest. Planeeritava ala kirdeosas katab moreeni fluvioglatsiaalne kruus. Kruus on karbonaatiderikas ning sageli pruunikashall, sisaldades ka diktüoneemakilda tükikesi. Pinnakatte all levivad (ülalt alla):

� Ordoviitsiumi lubjakivi ja dolomiit (paksus 8-12 m); � Alam-Ordoviitsiumi glaukoniitliivakivi (paksus 2-2,5 m), diktüoneemakilt

(paksus 4,5-5,5 m) ja oobulusliivakivi (fosforiit; paksus 4-5 m); � Alam-Kambriumi peene ja keskmiseteraliste liivakivide ja aleuroliitode erimid

(paksus 20-25 m). Radooniriski seisukohast on oluline diktüoneemakildi ja oobulusliivakivi (fosforiidi) levik. Tuginedes Eesti Geoloogiakeskuse 2004. aastal läbi viidud uurimusele „Viimsi valla mandriosa territooriumi pinnase radooniohtlikkuse hinnangu aruandele” on planeeringuala pinnaseõhu Rn-sisaldus kõrge või väga kõrge (vt joonis 5). Väga kõrge Rn-sisaldusega pinnas levib piki kitsast (50-70 m) ja 1,5 km pikkust vööndit Viimsi kõrgendiku lääneserva astangul.


20

Joonis 5. Planeeringuala pinnase radooni sisaldus (kõrge radooni sisaldusega ala - sinine viirutus, radooni sisaldus pinnases 50 – 250 kBq/m3 ja väga kõrge radooni sisaldusega ala - punane viirutus, radooni sisaldus pinnases üle 250 kBq/m3). Allikas: Eesti Geoloogiakeskus, 2004) Ehitusgeoloogiliselt on pinnas üldiselt suure kandevõimega. Samas tuleb ehitussüvendid tihti raiuda lubjakivisse. Viimane võib omakorda suurendada Rn juurdevoolu sügavamal lasuvast diktüoneemakildist ja fosforiidist. Eriti kehtib see planeeringuala kirdenõlva kohta. Valdavateks mullaerimiteks planeeritaval alal on õhukesed paepealsed (Kh” ja Kh”g), nõrgalt leetunud (LKI) ja leostunud (Ko) mullad, edelaosas on domineerivaks koreserikas rähkmuld (Kr). Alajaama ümbruse maakasutamisel (hoonestamisel) tuleb arvestada, et gleistunud õhukesed paepealsed mullad (Kh”g) on ebastabiilse veerežiimiga - kevadel ja suurtel vihmaperioodidel võib tekkida paele seismajäänud veega alasid. Alaliselt (keskmiselt) liigniiskeid muldasid (GI, Gor) (liigniiskus on tingitud pidevalt mullaprofiili ulatuvast põhjaveest, rasketel muldadel lisandub ka ülavesi) leidub planeeringuala keskosas, alajaama ümbrusest põhja pool. Valdavalt on maa-alal tegemist madalaboniteediliste maadega välja arvatud planeeritava territooriumi kagunurk. Maa-ala katvad mullad (joonis 6) jaotuvad järgnevalt:

� Kh” ja Kh”g - õhukesed paepealsed mullad ja õhukesed paepealsed gleistunud mullad;

� Ko ja Kor – leostunud mullad ja koreserikkad leostunud mullad; � LkI ja LkG– nõrgalt leetunud mullad ja leetunud gleimullad; � Kr – koreserikas rähkmuld; � GI – leetjas gleimuld;


21

� S” – õhuke siirdesoomuld.

Joonis 6. Planeeringuala katvad mullad (allikas: Maa-amet). Viimsi valla joogivesi saadakse Kambrium-Vendi veekompleksi põhjaveest. Eesti Geoloogiakeskuse 2005. aastal koostatud aruande „Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas” kohaselt esineb valla joogiveeks kasutatavas põhjavees kõrgendatud Feüld- ja Mn2+-sisaldus, kohati ületab põhjavesi lubatud kvaliteedinorme ka NH4

+- ja Cl- -sisaldus osas. Tuginedes Eesti Geoloogiakeskuse andmetele jääb planeeringuala terves ulatuses kaitsmata põhjaveega alale, millele on iseloomulik väga kõrge reostusohtlikkus. Samas on reostusohtlikkus seotud pealmise aluspõhjalise veekihiga, milleks planeeringualal on ordoviitisiumi veekompleks. Viimane on aga Kambrium-Vendi (valla peamine joogivee allikas) veekompleksist eraldatud paksu (ca 70 m) savikihiga (Eesti Hüdrogeoloogilise kaardi seletuskiri, Eesti Geoloogiakeskus, 1998). Viimsi valla kinnitatud põhjaveevaruks on 4500 m3/ööpäevas (Keskkonnaministri 06 aprilli 2006 a käskkiri nr 396). Maavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, sinisavi ja vähesel määral ka kruusliiva ning liiva. Maavarade tööstuslikku kaevandamist valla territooriumil ei toimu.

2.3.3 Veekogud Pinnaveekogusid planeeringualale ei jää.


22

2.3.4. Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (Harju Maavalitsus, 2003) on Viimsi vallas rohelise võrgustiku komponentidena ette nähtud järgmised elemendid:

� Viimsi poolsaare keskosas paiknev piirkondliku tähtsusega tugiala; � Viimsi poolsaare kaguosas paiknev piirkondliku tähtsusega tugiala; � Eelmainitud tugialasid ühendav piirkondliku tähtsusega koridor.

Samas teemaplaneeringus määratletud väärtuslikest maastikest jäävad Viimsi valla territooriumile Aksi, Prangli, Aegna ja Naissaare maastikud. Harju maakonna teemaplaneeringut on kohalikul tasandil täiendatud Viimsi valla mandriosa teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” (eelnõu dets. 2006. a. seisuga). Teemaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala lääneserv ca 60 meetri ulatuses rohelise koridori kavandatava kõrghaljastuse vööndisse. Lisaks jääb suur osa planeeringuala kirde osast rohelise võrgustiku puhveralale ning klindiastangu miljööväärtusliku ala piiresse. Planeeringuala lõuna- ja kaguosa jääb haljastuse vööndisse. Teemaplaneeringu kaart ja maakasutustingimused on toodud ptk 1.3.2. Teemaplaneeringu järgi on rohevõrgustiku koridoris lubatud poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu tagavad tegevused, mis on loetletud keskkonnaministri 1.juuni 2004. a määruses nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad”. Sealhulgas on lubatud määruses nimetatud viisil piirete rajamine. Klindiastangu miljööväärtuslik ala on mitmekesise kõrghaljastusega kaetud maastikku ilmestav element, mis on ühtlasi rahulikuks roheliseks fooniks klindialusel alal paiknevatele hoonestatud ja hoonestamata aladele. Samuti paiknevad klindialusel alal pärandkultuurmaastikud – endised põllud ja karjamaad (vt ka ptk 1.3.2).

2.3.5 Kaitsealad ja kaitstavad objektid 2.3.5.1 Natura 2000 alad Vastavalt Maa-ameti Natura 2000 kaardirakendusele ei jää planeeringualale ega selle ümbrusesse Natura 2000 alasid. 2.3.5.2 Kaitsealad Planeeringuala kaguserv kattub osaliselt Mäealuse maastikukaitsealaga, mis on kaitse alla võetud Viimsi Vallavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega nr 25. Sama määrusega on kehtestatud ka maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mis sisaldab muu hulgas järgmist: Mäealuse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustatakse Viimsi vallas asuva Põhja-Eesti klindi, väärtuslike metsa- ja sookoosluste, ning pärandkultuurmaastiku kaitseks.


23

Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks piiranguvööndiks: Mäealuse piiranguvöönd ja Soosepa piiranguvöönd. Mäealuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on panga all asuvate rusukallete koosluste, väärtuslike metsakoosluste ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine. Soosepa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste säilitamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1. puu- ja põõsarinde harvendamine koosluste liigilise ja vanuselise mitmekesisuse taastamise ja säilitamise ning vaadete avamise eesmärgil;

2. veekogude veetaseme muutmine; 3. tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala

tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4. turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust;

lisaks vahelduvate kooslustena arenevates (laane- ja sürja-) metsades lageraie kitsa langina.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet; 2. koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3. väljastada metsamajandamiskava 4. kinnitada metsateatist; 5. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6. anda nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks; 7. anda projekteerimistingimusi; 8. anda ehitusluba.

Kaitsealal on keelatud:

1. puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel; 2. puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 3. maavara ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud Maapõueseaduse §-des 26

ja 62 sätestatud juhtudel valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 4. biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal; 5. uue maaparandussüsteemi rajamine.

Teistest kaitsealadest jääb planeeringualast ca 400 meetrit edelasse Viimsi mõisapark ning ca 1 kilomeeter läände Viimsi sanglepik. 2.3.5.3 Kaitstavad looduse üksikobjektid Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel.


24

Planeeringuala põhjaosas asub Viimsi koobas (kaitse alla võetud Harju RSN Täitevkomitee 29.12.1981.a. otsusega nr. 258), mille piiranguvööndi ulatus on 30 m (keskkonnaministri 1. juuli 2002. a määrus nr 43 „Harju maakonnas asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi ulatus”; RTL 2002, 79, 1217, § 4 lg 38). Vastavalt Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (RTL, 11.04.2003, 46, 678) on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3) uute maaparandussüsteemide rajamine; 4) jäätmete ladustamine; 5) jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.

Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud: 1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine; 2) teede ja liinirajatiste rajamine; 3) uuendusraie tegemine; 4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; 5) üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine.

2.3.5.4 Muinsuskaitseobjektid Planeeringualale ei jää Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse alusel muinsuskaitseobjekte. Lähim muinsuskaitseobjekt – Viimsi mõisakompleks jääb planeeringualast ca 450 meetrit edelasse.

2.3.6. Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kui mereäärse piirkonna erijoonteks sisemaaga võrreldes on ennekõike hiline ja jahe kevad, märksa soojem ja pikem sügis. Lähima Tallinnas asuva ilmajaama andmetel on piirkonna aasta keskmine õhutemperatuur 5,1 °C ja keskmine sademete hulk 668 mm/a. Võrreldes sisemaaga on tuuled poolsaarel tugevamad. Iseloomulikud on ka kohalikud tuuled - briisid. Need tekivad nõrga tsirkulatsioonituulega selge ilma korral mere ja maismaa erineva soojenemise tõttu, puhudes päeval merelt maale, öösel maalt merele. Tallinnas on valdavateks tuulteks lõunakaarte tuuled (vt joonis 7).


25

Joonis 7. Tallinna tuulteroos (allikas: EMHI).

2.4 Sotsiaal-majanduslik keskkond

2.4.1 Elanikkond Viimsi valla elanike arv on paari viimase aasta jooksul kasvanud poole võrra, hetkel on oma elukoha Viimsi vallas registreerinud 13 570 inimest (jaanuar 2007. a seisuga). Suvehooajal kasvab elanike arv mitme tuhande võrra. Ligi pool valla rahvastikust elab kahes suuremas keskuses - Haabneeme ja Viimsi alevik. Lubja külas elab 394 inimest, mis moodustab 2,9% Viimsi valla elanikest. Geomeedia (2005) poolt läbi viidud „Viimsi valla elukeskkonna uuringust” lähtub, et valla elanikkonda iseloomustab väga lühiajaline seos oma elukohaga, vaid ¼ elanikest on elanud samas elukohas rohkem kui 15 aastat. Ülejäänud valla elanikkond on enamuses sisse rännanud Tallinnast. Peamised sisserännanute asulateks on valla alevikud ja poolsaare keskosa külad. Lubja küla elanike soolis-vanuseline struktuur on toodud joonisel 8. Jooniselt on näha, et valdava osa elanikest moodustavad kuni 45 aastased inimesed, pensioniealiste elanike osakaal on väga väike.

0

10

20N

NE

E

SE

S

SW

W

NW


26

Joonis 8. Lubja küla elanike soolis-vanuseline jaotus (aug. 2006 seisuga).

2.4.2 Elukeskkonna kvaliteet Tuginedes Geomeedia (2006) uuringule on Viimsi valla elanike jaoks olulisim keskkonna- ja miljööprobleem intensiivse elamuehitusega kaasnev elamualade tiheduse kasv. Teisteks märkimisväärseteks probleemideks peavad valla elanikud piirkonda arhitektuurselt mittesobivaid hooneid ja prahti teedel ning tänavatel (vt joonis 9). Lubja küla elanikud peavad oluliseks probleemiks ka müra ja vibratsiooni. Vaatamata eelnevalt välja toodud probleemidele on enamik (üle 90%) elanikest rahul elukoha ümbruse looduskeskkonna ja asulamiljööga. Seejuures on rahulolematute osakaal suurem elukohas kauem elanute seas. Vabaaja veetmisvõimalustest kasutatakse valla elanike poolt enim vallas asuvaid puhkealasid ning meelelahutus- ja toitlustuskohtasid. Üldiselt ollakse vabaaja veetmisvõimalustega vallas rahul. Rahulolematust esineb eelkõige talispordi ja merel puhkamise võimaluste osas. Kommunaalteenuste ja infrastruktuuri osas on peamiseks probleemiks vee kvaliteet, ligi 30% elanikest ei ole sellega rahul. Seejuures on vee kvaliteet probleemiks nii korterelamute kui ka eramajade elanike hulgas. Samuti peetakse oluliseks probleemiks kõnni- ja jalgrattateede puudumist ja seda eelkõige eramajade elanike hulgas.


27

Joonis 9. Viimsi valla elanike elukohas ja selle ümbruses eksisteerivad keskkonna- ja miljööprobleemid (allikas: Geomeedia, 2006). Olulisemad turvalisusega seotud probleemid on vargused ning kihutamine õuealadel ja tänavatel. Seejuures on vargused probleemiks nii korter- kui ka eramajade elanikele ja peamiselt valla idarannikul. Kihutamine on probleemiks eelkõige valla keskosa elanikele. Geomedia uurimustulemuste kokkuvõttes on väidetud, et valla elanike rahulolu oma elukeskkonnaga on valdavalt hea. Kõigis hinnatud eluvaldkondades on vähemalt ¾ elanikest enam-vähem rahul ning elanike osakaal, kes rahulolematusest tingituna kavatsevad elukohta vahetada, on alla 5%.

2.4.3 Tööjõud ja ettevõtlus 2006. aasta augusti seisuga oli Viimsi valla tööealise (15-64) elanikkonna suurus 9232 inimest, mis moodustab 70% kogu valla elanikest. Seega jääb ülalpeetavate määr valla rahvastikus (30%) - oluliselt alla Eesti keskmisele tasemele. Seejuures on ka töötute osakaal valla rahvastikus minimaalne. 2000-2005.a on registreeritud töötute arv Tööturuameti andmetel vallas kõikunud 40-60 inimese vahel. Oluline on märkida, et valla elanikest ca 70% käib tööl või koolis Tallinnas ning ca 1/4 oma koduvallas. Väljaspool valda töö- või õpikohta omavate elanike osakaal on suurem 25-49 aastaste vanusrühmas, kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga elanike seas (Geomedia, 2005). Enim ettevõtteid tegeleb Viimsi vallas äriteeninduse ning jae- ja hulgikaubanduse valdkondades. Olulisel kohal on valla ettevõtlusstruktuuris ka veel tööstus, transport (s.h sadamad) ja side ning ehitus. Suurimad ettevõtted töökohtade arvu poolest vallas on: Refetra AS (197 töötajat), Coats Eesti AS (160), DBT AS (160) ja Enko AS (148). Planeeringualal ettevõtteid ei tegutse.


28

2.5 Tehniline infrastruktuur

2.5.1 Teedevõrgustik ja liiklussagedus Viimsi valla territooriumil on 20 km ulatuses riigi kõrvalmaanteid (Randvere mnt., Rohuneeme mnt. ja Leppneeme tee) ning 199 km kohalikke teid ja tänavaid, sh. 60 km erateid. Viimasel ajal on oluliselt paranenud riigimaanteede kvaliteet. Probleemseim on olukord kohalikel teedel. Planeeringuala piirneb põhjast Viimsi - Randvere kõrvalmaanteega nr.11250, idast Lubja teega (kohalik maantee) ja lõunast Aiandi teega (kohalik maantee). Juurdepääs planeeringualal asuvale elamugrupile toimub mööda Paenurme teed, alajaamale mööda Alajaama teed. Maa-alal on ka mitmeid erineva kasutamisastmega radasid, millest olulisem on alajaama juurest piki elektri õhuliinide koridori tuletornini ja sealt üle loode-kaguastangu Lubja teeni kulgev osalt kruusa kattega, osalt pinnastee. Tuletorni alt Viimsi - Randvere teelt algab jalgrada, mis viib üle põhja- ja loode-kaguastangute elamuteni. Liiklussagedus, eriti Tallinnasse suunduvatele Rohuneeme ja Randvere teedel, on suur ning kasvab pidevalt. OÜ Stratum poolt läbi viidud transpordiuuringu järgi (vt tabel 3) sõitis 2003. a. hommikusel tipptunnil läbi Merivälja Tallinna u. 1500 inimest, neist 80% inimesi kasutas liikumiseks sõiduautot (kokku sõidukeid 866). Tagasi Viimsisse liikus hommikusel tipptunnil u. 900 inimest, neist 74% sõiduautoga (sõidukeid kokku 491). Õhtusel tipptunnil jääb tunnikoormus mõlemas suunas 1000 inimese juurde tunnis, neist 75% sõiduautoga (sõidukeid kokku Tallinna suunal 525 ja Viimsi suunal 648). Tabel 3. Liiklus Tallinna ja Viimsi valla piiril hommikusel (7:35-8:35) ja õhtusel (16:30-17:30) tipptunnil (Stratum OÜ, 2003).

OÜ Stratumi uuringu (2003) hinnangul oli aastatel 2000-2003 aastakeskmine sõiduautoliikluse kasv 13% aastas hommikusel ja 7% õhtusel tipptunnil. Sellise arengu jätkumine põhjustab liiklusprobleeme ristmikel ning annab märgatava liiklussageduse eriti Merivälja-Pirita tee liiklussuunal, sealhulgas Kloostrimetsa ja Narva mnt ristmikel.

2.5.2 Ühisveevärk ja –kanalisatsioon Vallas on kaks suuremat ühisveevärgi võrku – Haabneeme veevõrk ning Viimsi keskuse veevõrk. Ülejäänud veevõrgud Viimsis on märgatavalt väiksemad ja on rajatud reeglina


29

omaaegsete erinevate aiandusühistute piires või viimastel aastatel koos kinnisvara arendusega konkreetse arengupiirkonna jaoks. Valla mitmetes piirkondades puudub ühiskanalisatsioonivõrk, mistõttu ligi pooled majapidamistest ei ole ühendatud kanalisat-sioonivõrku. Piirkondadest eristub idarannik, kus kanalisatsioonivõrguga ühendatud majapidamiste osakaal on minimaalne, ning teiselt poolt Haabneeme, Viimsi ja valla keskosa külad, kus 80-90% majapidamistest omavad kanalisatsiooni. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse arendamiseks ja süsteemide rekonstrueerimise koordineerimiseks moodustas kohalik omavalitsus 2003.a vee-ettevõtte - AS Viimsi Vesi. Ettevõtte omanduses on enamik piirkonna veevarustusrajatisi. Käesoleval hetkel on planeeringualal osaliselt olemas ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk maa-ala lõuna- ja idaosas. Ühisveevõrk on ühendatud Viimsi keskuse veevõrguga ning ühiskanalisatsioon Viimsi-Haabneeme kollektorite ja pumplate kaudu Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemiga.

2.5.3 Elektrivarustus ja side Planeeringualale jääb oluline elektriliinide sõlmpunkt – Viimsi alajaam. Alajaamaga on seotud 110 kV ja 10 kV elektriõhuliinid, mis jooksevad valdavalt piki planeeringuala lääne serva. Side poole pealt teenindab valla mandriosa Eesti Posti Haabneeme sidejaoskond. Telefoniliin on üle 80% valla majapidamistes, kusjuures uuemates majades on ühendatute osakaal kõige väiksem. Planeeringualale jäävad majad on varustatud telefoniliinidega.

2.5.4 Jäätmemajandus Viimsi valla territooriumi piires on kõigile olmejäätmete valdajatele kohustuslik korraldatud jäätmeveoga liitumine. Olmejäätmete kogumissüsteemina on Viimsi vallas kasutusel ukse eest veo süsteem. Hetkel toimib hästi jäätmevedu kortermajadel, probleeme on osade eramu- ja suvilaomanikega. Hetkel on vallas võimalik sorteeritud olmejäätmeid (paber, papp, pakendid) üle anda ainult valla lääneosas asuvates alevikes (Viimsi valla jäätmekava, 2006).

2.5.5 Navigatsioonimärgid Planeeringuala loode osas asub Viimsi liitsihi ülemine märk (tuletorn), mille kaitsevööndi suuruseks on 50 m.


30

3. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus Planeeringu koostamise vajaduse tingis asjaolu, et oluliselt on suurenenud elamuehituse surve kogu Viimsi valla territooriumile, sealhulgas käsitletavale alale. Seejuures on oluline lahendada uute alade kasutuselevõtt komplekselt. Käesoleval ajal toimub uute alade kasutusele võtmine kehtestatud detailplaneeringute järgi Paenurme tee ääres, samuti suuremal maa-alal Aiandi tee ja Viimsi alajaama vahelisel alal. Klindiastangu piirkonna planeerimisel on arvestatud maa-ala maastikulise mitmekesisusega, kus lage ja tasane platoo lõunaosas vaheldub äärmiselt tundliku planeerimist vajava maastikuliselt suurejoonelise reljeefiga alaga maa-ala põhjaosas. Planeeringu koostamise käigus on arvestatud maa-ala külgnemisega funktsionaalselt ja looduslikult teiselaadsete aladega (lääneklindi terrassil olev park koos Haabneeme aleviku ühiskondliku keskusega, Mäealuse maastikukaitseala, äri-tootmisala, uued elamuehituspiirkonnad). Maa-ala on kõige üldisemalt tsoneeritud:

1. Kohaliku tähtsusega klindi kaitseala (piiriettepanekon osa piirkonnas kavandatavast klindi kaitsealast) - üldplaneeringuga tehakse kohaliku tähtsusega Viimsi klindi kaitseala piiriettepanek (hõlmab osa piirkonnas kavandatavast klindi kaitsealast);

Piiriettepanek hõlmab: � planeeritava ala põhjaosa (klindipealse ja klindi jalamile jääva ala); � läänes 60 - 100 m laiuse maa-ala klindiastangu piirist sisemaa suunas kogu

klindi ulatuses; � loode-kagusuunaliselt planeeritavat ala läbiva klindiastangu 50 m laiune

klindipealne ja klindialune osa (v.a. Tõnikse ja Uus-Pärtle det.planeeringualade ulatuses).

Kaitsealal on keelatud hoonestamine, sõiduteede rajamine, kõrghaljastuse likvideerimine. Moodustatav kaitseala peaks kujunema vallaelanikele oluliseks puhke- ja virgestuspiirkonnaks. Kaitseala maastiku säilitamiseks ja väärtuse suurendamiseks peab ala hooldama (võsaraie, vaadete avamine, niitmine) ja vältima ala prügistamist. Kaitsealale on vajalik koostada kaitse-eeskiri. Viimsi klindilt alla, Haabneeme aleviku suunas on planeeritud jalgteed ja trepid.

2. Miljööväärtuslik piirkond - maastiku ilme säilitamise ja ka klindiastangute kaitse huvides on planeeritava ala kirdeosa kõrghaljastusega vaheastangust Lubja teeni planeeritud miljööväärtuslikus piirkonnaks. Endised põllud ja karjamaad moodustavad piirkonnale omase miljööväärtusliku pärandkultuurmaastiku. Käesoleval ajal kasutusest väljasolevaid endiseid põllumaid ohustab väärtuse


31

vähenemine võsastumise tulemusena, mistõttu on oluline väärtuse säilimiseks teostada regulaarseid hooldustöid (niitmine, võsaraie, väikeloomakasvatus). Miljööväärtusega ala põhjaosa vahelduvat reljeefi, samuti kõrghaljastusest vaba klindinõlva võiks kasutada aastaringse kasutusega spordi-puhkepiirkonnana. Hoonestamine miljööväärtusega alal on võimalik läbi keskkonda respekteeriva hoonestuse tihendamise, säilitades seejuures olulisemad teede-radade trasseeringud ning vaated. Ühepereelamute ehitamiseks on planeeritud maad põhimõttel: � üksikud elamud olemas olevate talumajapidamiste laiendusena; � reljeefile ehitamine on keelatud; � võimalik elamute reservala (ca 5 elamut) on planeeritud tasase reljeefiga

vabale alale.

3. Hoonestatavad alad – valdavalt tegemist eramumaadega (s.h ridaelamud). Planeeringuala kaguserva on kavandatud galeriielamu. Polüfunktsionaalsuse loomiseks on lisaks elamualadele planeeringualale kavandatud ka äri- ja tootmismaad ning lasteaed. Samuti jääb planeeritavale alale Viimsi alajaam ning täiendavalt kavandatud veepuhastusjaam. Hoonestustiheduse vähendamiseks on kvartalitesse planeeritud rohkesti haljasalasid ja puhke-virgestusalasid. Suuremad rohealad - kaitsehaljastuse maad paiknevad planeeringualaga külgneva äri- tootmisala ja alajaama ümber, samuti Aiandi tee ääres.

3.1 Ülevaade planeeringulahendustest Planeeringulahenduste kirjeldus on koostatud vastavalt Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu eelnõule seisuga september 2006. Looduskeskkond Klindi kaitseala loomine- vt ptk 3. Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine - vt ptk 3. Säilitatavad ja kaitstavad looduse üksikobjektid - Planeeringuala põhjaosas asub Viimsi koobas (kaitse alla võetud Harju RSN Täitevkomitee 29.12.1981.a. otsusega nr. 258), mille piiranguvööndi ulatus on 30 m (keskkonnaministri 1. juuli 2002. a määrus nr 43 „Harju maakonnas asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi ulatus”; RTL 2002, 79, 1217, § 4 lg 38). Planeeringuga kavandatakse Viimsi koobas klindi kaitseala piiridesse. Kaitsealale jäämine peaks tagama koopa kaitse kahjustava arendustegevuse eest. Haljasalade säilitamine ja uute kavandamine - Suurim puudegrupp vanusega 60-80 a. katab platoo keskosa ca 600 m pikkuse loode-kagusuunalise ribana (nn. suur puistu). Lõunaosas on selle jätkuks Aiandi teeni ulatuv ca 100 m x 150 m suurusega eelmisest


32

hõredam ning noorem puudegrupp (nn.väike puistu). Suuremate gruppidena kõrghaljastust esineb veel põhja- ning loode-kagusuunalise astangu esisel terrassil, kuhu osaliselt ulatub ka Mäealuse maastikukaitseala lääneserv. Kõik mainitud haljasalad säilitatakse planeeringuga. Lisaks kavandatakse täiendavaid haljasalasid elamukvartalitesse. Vaadete avamine - olulisemad kaugvaated planeeringualal:

� tuletorni kõrvalt klindiservalt (puistust puhastatud alalt) – läände; � loode-kaguastangult tuletorni ja rajatava elurajooni vaheliselt alalt - põhja ja itta; � Viimsi - Randvere ja Lubja tee ristmikult - klindile ja tuletornile; � Lubja teelt loode-kaguastangule ja tuletornile.

Planeeringuga on kavandatud vaadete säilitamine läbi regulaarsete hooldustööde.

Roheline võrgustik – roheline võrgustik säilitatakse läbi klindi kaitseala loomise ja miljööväärtuslikule alale kasutustingimuste seadmise. Elu- ja sotsiaalkeskkond Elamualade rajamine - üldplaneeringuga on kavandatud järgmised hoonestusalad:

� Peatänavast edelasse jääva elurajooni Aiandi tee poolses osas ridaelamud, lääneklindipoolses osas ühepereelamud;

� Peatänava ja suure puistu vaheline maa-ala on planeeritud põhiliselt ühepereelamute ehitamiseks;

� Lubja tee ja Aiandi tee ristmiku piirkonda on reserveeritud maa-ala suuremale hoonekompleksile (galeriielamu + ärihoone);

� Miljööväärtuslikku piirkonda on kavandatud ühepereelamu reservmaa, kus minimaalne lubatud krundi suurus on 3000 m².

Ehitustingimustena määratleb üldplaneering järgmist: ühepereelamukruntide minimaalne suurus 1500 m²; ühepere- ja ridaelamute maksimaalne kõrgus 9 m (kuni 2-korruselised). Lasteaia rajamine – planeeringuala kaguserva on ette nähtud lasteaia maa. Rajatava hoone maksimaalne kõrgus on 2 korrust. Kaitsehaljastusemaad - suuremad rohealad - kaitsehaljastuse maad paiknevad planeeringualaga külgneva äri- tootmisala ja alajaama ümber, samuti Aiandi tee ääres. Majanduskeskkond Äri- ja tootmismaade rajamine - üldplaneeringuga on ette nähtud valdavalt ärimaade rajamine. Äri- ja tootmismaa segafunktsioon antakse ainult Viimsi alajaama lähistel asuvale maa-alale. Hoonete lubatud kõrgused algavad 1 korrusest planeeringuala servades lõpetades 3 korruselise hoonega alajaama kõrval planeeringuala keskel.


33

Kommunikatsioonid Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni ning sadeveekanalisatsiooni rajamine - planeeringuala hooned on kavandatud liita Viimsi ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrguga. Planeeringuala arvestuslikuks veetarbeks on määratud 240 m3/d. Trasside paigutamisel on maksimaalselt püütud ära kasutada olemasolevaid ja rajatavaid teid. Planeeringuga esitatatakse põhimõtteline sadevee põhikollektorite paiknemine. Seejuures toimub sadevee kogumine terve planeeringuala ulatuses. Sadevee kvartalisiseste torustike vajadus määratakse detailplaneeringute koostamisel. Trasside paigutamisel on maksimaalselt püütud ära kasutada olemasolevaid ja rajatavaid teid (vt Lisa 7 tehnovõrkude joonis). Veepuhastusjaama rajamine – veepuhastusjaam on kavandatud alajaama kõrvale planeeringuala edela osasse. Kuna veepuhastusjaam paikneb elurajooni keskel, peab erilist tähelepanu pöörama veepuhastusjaama arhitektuursele välisilmele. Hoonestuse suurim kõrgus on max 9 m (kuni 2 korrust), mahuti maksimaalne kõrgus maapinnast 6 m. Vastavalt üldplaneeringu koostamise käigus Harju Keskkonnateenistusega saavutatud kokkuleppest, tuleb veevarustusehituseks kasutatav maaüksus OV2 ümbritseda piirdeaiaga ja kindlustada kavandatavale tehnoloogiliste rajatiste maa-alale 20 m laiune kaitsevöönd. Alajaam ja elektrivarustus - planeeringualale jääb Viimsi alajaam, kuhu suunduvad kolmest küljest kõrgepinge õhuliinid. Planeeringuga on tehtud soovitus viia kõrgepingeliinid maa-alla v. a ida poolt Viimsi 110/35/10 kV alajaama sisenev 2 x 110 kV õhuliin. Alajaama ümber on kavandatud haljasalad. Teised infrastruktuuriobjektid - planeeringuga on reserveeritud maa-alad side ja gaasitrassi magistraalkaablite paigaldamiseks. Trasside paigutamisel on maksimaalselt püütud ära kasutada olemasolevaid ja rajatavaid teid (vt Lisa 7 tehnovõrkude joonis) Kergliiklus- ja jalgteed - kergliiklusteed (jalakäija+jalgrattur+rulluisutaja, laiusega 3 m ) on planeeritud:

� põhiliste teede äärde ( Aiandi tee, Lubja tee, elurajooni peatänav ); � Aiandi teelt piki roheala ja klindi kaitseala piiri Lubja teeni; � Aiandi teelt piki suure puistu äärt Paenurme teeni.

Jalgteede kulgemine on näidatud mööda väljakujunenud käigusuundi klindist alla ühendamaks ülemist platood Haabneeme alevikuga. Samuti kulgevad jalgteed piki klindi serva. Jalgteede planeerimisel arvestada vaegliikleja ja lapsevankriga liikleja vajadustega. Randvere tee ja Lubja tee ristmiku, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmiku rekonstrueerimine – liikluse ohutuks korraldamiseks on tehtud ettepanek Randvere tee ja Lubja tee ristmik, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmik lahendada ringristmikuna. Tänavate võrgustik – planeeritud peatänav - jaotustänav on teemaa laiusega 18 m, Peatänava jätkuks on Paenurme tee (teemaa laius 15m). Kõrvaltänavavõrk on planeeritud


34

printsiibil, et elukvartalite sees ei tekiks uusi transiitläbisõitude võimalusi. Kõrvaltänavate teemaa laiused on planeeritud 12 m ja 15 m.

3.2 Alternatiivid Alternatiividena käsitletakse töö käigus tekkinud alternatiivseid lahendusi. Varem planeeringu koostajate poolt tehtud valikuid alternatiivsete võimaluste vahel ei käsitleta, kuna KSH koostaja selles ei osalenud ja protsessi ei ole piisava põhjalikkusega dokumenteeritud. Käesolevas töös käsitletakse järgmisi alternatiive: Null-alternatiiv – jätkub praegune olukord, kus maa-ala arendamine toimub läbi detailplaneeringute, puudub piirkonna terviklik arenduskava. Ehitus- ja arendustegevust planeeringualal otseselt ei piirata. Võimalik areng – terve planeeringuala (k.a klindiastanguvöönd) on tihedalt kaetud hoonestusega. Alternatiiv I – maa-ala hoonestatakse osaliselt, keskkonna seisukohast väärtuslikumad piirkonnad võetakse kaitse alla. Toimub maa-ala polüfunktsionaalne ja terviklik arendamine.


35

4. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ning täiendavad leevendavad meetmed Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1, lk 8), mille suhtes üldplaneeringu meetmete (vt ptk 1.1; 3 ja 3.1) mõju hinnatakse. Mõjusid hinnatakse lühialalises ja pikaajalises perspektiivis, arvestades seejuures käesolevas dokumendis välja pakutud leevendavaid meetmeid. Välja pakutud leevendavad meetmed on üldplaneeringus toodud meetmete loetelu täiendamiseks. Üldplaneeringus toodud tegevuste keskkonnamõju hindamisel kasutatakse järgmist hindeskaalat: + positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 olulist mõju pole ette näha ? mõju pole teada Iga valdkonna peatüki lõpus on toodud koondtabel, mis kajastab kokkuvõtvalt peatükis kirjeldatud mõjude olulisust. Tabelites on toodud ka kumulatiivne ja sünergiline mõju, mis sisuliselt võtab kokku tabeli eelmistes ridades kirjaldatud hinnangud.

4.1 Vesi ja pinnas KSH eesmärgid:

1) Vältida pinnase, pinna- ja põhjavee reostust määral, mis võiks kahjustada keskkonda.

2) Hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist. 3) Säilitada klindiastangu omalaadset pinnast 4) Vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja kompostimist.

Põhja- ja pinnavee ning pinnase kaitse seisukohalt on üldplaneeringus olulised järgmised punktid:

1. Elamualade rajamine. Mõju: Uute elamualade rajamisega muudetakse planeeringuala edela- ja keskosa tiheasustusalaks. Enamus looduslikust pinnasest hävitatakse, muutes selle kas hoonetealuseks maaks või teemaaks. Seega kaasneb oluline kumulatiivne negatiivne mõju KSH vesi ja pinnas 3. eesmärgi täitmisele. Elanike lisandumisega kaasneb ka jäätmekoguste suurenemine, millel on negatiivne mõju.


36

2. Äri- ja tootmismaade rajamine – üldplaneeringuga on ette nähtud valdavalt ärimaade rajamine. Äri- ja tootmismaa segafunktsioon antakse ainult Viimsi alajaama lähistel asuvale maa-alale.

Mõju: Sõltuvalt ettevõtete iseloomust võib äri- ja tootmisaladel olla suur veevajadus ja võib tekkida oht põhja- ja pinnavee ning pinnase saastamiseks. Siiski arvestades, et planeeringu järgi on ärimaadeks kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa, siis võib ohtu põhja- ja pinnavee ning pinnase saastumiseks pidada minimaalseks. Saastumise oht kaasneb lühiajaliselt ka ehitustegevusega.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Ettevõtluses ja muudes kasutusvaldkondades tuleb kasutada vett säästvaid

tehnoloogiaid. � Tootmismaa puhul tohib antud kohas arendada ainult sellist tegevust, mille

oluline keskkonnamõju ei välju krundi piirest. Keskkonnamõju on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” §5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sadeveekanalisatsiooni ning

veepuhastusjaama rajamine – planeeringuala hooned on kavandatud liita Viimsi ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrguga. Planeeringuala arvestuslikuks veetarbeks (s.h ärimaad) on üldplaneeringuga määratud 240 m3/d. Planeeringuala edela serva on kavandatud ühisveevärgi veepuhastusjaam. Mõju: Viimsi valla kinnitatud põhjaveevarudest (4500 m3/d) jaguks 28000 elaniku veevajaduse rahuldamiseks (teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”). Seega arvestades Viimsi valla hetke elanike arvu (13570) ja planeeringuala arvestuslikku veetarvet ei tohiks planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine avaladada olulist mõju piirkonna põhjaveevarudele. Siiski tuleb arvestada, et sarnaseid elamu- ja äripiirkondi planeeritakse ka mujale valla territooriumile, mistõttu nende koosmõju pikaajalises perspektiivis võib olla olulise negatiivse mõjuga piirkonna põhjaveevarudele ning seega mõjuda negatiivselt KSH vesi ja pinnas 2. eesmärgi rakendamisele. Ühisveevärgi vee kasutamisega saab vähendada ka põhjavee reostumise ohtu, mis võib kaasneda salvkaevude kasutamisega. Siiski võib võimalike lekete olemasolu korral toimuda vee raiskamine, kuid korralikult rajatud ja dimesioneeritud trasside korral on see oht minimaalne. Ühisveevärgi rajamine aitab kaasa KSH vesi ja pinnas 1. eesmärgi rakendamisele.


37

Planeeringuala jääb osaliselt liigniiskele alale (vt ptk 2.3.2). Samas on planeeringuga ette nähtud sadeveekanalisatsiooni rajamine terve planeeringuala ulatuses, mistõttu korralikult dimensioneeritud kanalistasioonitrassi projekteerimisel ja rajamisel on liigveest tulenevad negatiivsed mõjud (üleujutus, veekahjustused) võimalik viia miinimumini. Veepuhastusjaama rajamisega kaasneb peamine negatiivne mõju puhastusjaama hoone rajamise käigus pinnase eemaldamisega, mis võib esile kutsuda radooni kontsentratsiooni suurenemise piirkonna õhus.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Veepuhastusjaama hoone rajamisel tuleb arvestada, et hoone on kavandatud

radooniohtlikule pinnasele. Veepuhastusjaama hoone ja veemahuti projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis võimaldaks radooni joogivette sattumise riski viia miinimumini.

4. Teiste infrastruktuuriobjektide rajamine – üldplaneeringuga on kavandatud

planeeringualale tänavate võrgustik, kergliiklus- ja jalgteed ning gaasitrassi ja sidekaabli võrgustik. Praegused elektri kõrgepinge õhuliinid on kavandatud viia suures osas maa-alla. Alajaamast põhja poole kulgevad kõrgepingekaablid hakkavad kulgema paralleelselt planeeringuala lääne serva jääva peatänavaga, läbides ka kavandatavat klindi kaitseala põhja osa. Mõju: Infrastruktuuriobjektide rajamisega kaasneb peamine negatiivne mõju pinnase eemaldamise ja kahjustamisega. See omakorda mõjub negatiivselt KSH vesi ja pinnas 1. eesmärgi täitmisele. Kõrgepingekaablite maa-alla viimisega võib kahjustatud saada klindiastang. Siiski võib eeldada, et oluline mõju klindiastangule puudub, kuna kaablikaevikud on kitsad, läbides vaid väikeses ulatuses klindiastangut. Samuti aitab mõju leevendada korralik kaeviku tagasitäide.

5. Klindi kaitseala loomine – üldplaneeringuga tehakse kohaliku tähtsusega Viimsi

klindi kaitseala piiriettepanek (hõlmab osa piirkonnas kavandatavast klindi kaitsealast); Piiriettepanek hõlmab: � planeeritava ala põhjaosa (klindipealse ja klindi jalamile jääva ala); � läänes 60 - 100 m laiuse maa-ala klindiastangu piirist sisemaa suunas kogu

klindi ulatuses; � loode-kagusuunaliselt planeeritavat ala läbiva klindiastangu 50 m laiune

klindipealne ja klindialune osa (v.a. Tõnikse ja Uus-Pärtle det.planeeringualade ulatuses).

Kaitsealal on keelatud hoonestamine, sõiduteede rajamine, kõrghaljastuse likvideerimine. Moodustatav kaitseala peaks kujunema vallaelanikele oluliseks puhke- ja virgestuspiirkonnaks. Kaitseala maastiku säilitamiseks ja väärtuse suurendamiseks peab ala hooldama (võsaraie, vaadete avamine, niitmine) ja


38

vältima ala prügistamist. Kaitsealale on vajalik koostada kaitse-eeskiri. Viimsi klindilt alla, Haabneeme aleviku suunas on planeeritud jalgteed ja trepid.

Mõju: Kaitse-ala loomisega kaasneb oluline positiivne mõju piirkonna pinnase säilimisele. Lisaks vähendatakse hoonestuse ja sõiduteede rajamise keelustamisega riski põhjavee ja pinnase saastumiseks. Tegemist on kumuleeruva mõjuga. Antud tegevus aitab oluliselt kaasa vee ja pinnase KSH eesmärkide 1 ja 3 täitmisele..

4. Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine - maastiku ilme säilitamise ja ka

klindiastangute kaitse huvides on planeeritava ala kirdeosa kõrghaljastusega vaheastangust Lubja teeni planeeritud miljööväärtuslikus piirkonnaks. Endised põllud ja karjamaad moodustavad piirkonnale omase miljööväärtusliku pärandkultuurmaastiku. Käesoleval ajal kasutusest väljasolevaid endiseid põllumaid ohustab väärtuse vähenemine võsastumise tulemusena, mistõttu on oluline väärtuse säilimiseks teostada regulaarseid hooldustöid (niitmine, võsaraie, väikeloomakasvatus). Miljööväärtusega ala põhjaosa vahelduvat reljeefi, samuti kõrghaljastusest vaba klindinõlva võiks kasutada aastaringse kasutusega spordi-puhkepiirkonnana. Hoonestamine miljööväärtusega alal on võimalik läbi keskkonda respekteeriva hoonestuse tihendamise, säilitades seejuures olulisemad teede-radade trasseeringud ning vaated. Ühepereelamute ehitamiseks on planeeritud maad põhimõttel: � üksikud elamud olemas olevate talumajapidamiste laiendusena; � reljeefile ehitamine on keelatud; � võimalik elamute reservala (ca 5 elamut) on planeeritud tasase reljeefiga

vabale alale.

Mõju: Miljööväärtusliku piirkonna määratlemise ja kasutustingimuste seadmisega kaasneb oluline positiivne mõju piirkonna pinnase ja põhjaveerežiimi säilimisele. See omakorda aitab kaasa vee ja pinnase KSH eesmärkide 1 ja 3 täitmisele. Samas klindinõlva kasutusele võtmine sportimisalana võib oluliselt kahjustada nõlva pinnast. Mõju on kumuleeruva iseloomuga, mistõttu eriti oluline pikas ajalises perspektiivis.

Täiendavad leevendavad meetmed:

� Klindinõlvale ei tohi ehitada sportimisrajatisi, mille ehitamise või kasutamise käigus võib oluliselt saada kahjustatud või eemaldatud klindinõlva pinnas.

� Miljööväärtuslikule piirkonnale teemaplaneeringut koostades tuleb läbi viia ka täiendav keskkonnamõju hindamine.

5. Haljasalade säilitamine ja uute rajamine – üldplaneeringuga on ette nähtud

olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine (suur puistu ja väike puistu). Lisaks on


39

täiendavalt ette nähtud haljastus peamiselt planeeringuala edela serva alajaama, veepuhastusjaama, äri- ja elamumaade ümber. Mõju: Haljasalade säilitamise ja uute rajamisega kaasneb oluline positiivne mõju piirkonna pinnase ja põhjaveerežiimi säilimisele. Seega aitab antud tegevus kaasa vee ja pinnase KSH eesmärkide 1 ja 3 täitmisele.

Kokkuvõte Peamine üldplaneeringuga kaasnev positiivne mõju veele ja pinnasele on seotud planeeringualal klindi kaitseala loomise ettepaneku tegemisega ning miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimuste seadmisega. Nende tegevuste elluviimisega säilitatakse piirkonna omalaadset pinnast ning põhjaveerežiimi. Peamine negatiivne mõju kaasneb tiheasustusala moodustamise käigus pinnase eemaldamise ning veetarbimise suurenemisega piirkonnas. Üldplaneeringus ja selle KSH-s välja pakutud leevendavad meetmed aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada. Kokkuvõtvalt on tabelis 4 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes. Tabel 4. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus vesi ja pinnas valdkonnale.

Vältida pinnase, pinna- ja põhjavee reostust määral, mis võiks kahjustada keskkonda

Hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist.

Säilitada klindiastangu omalaadset pinnast

Vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja kompostimist

Üldplaneeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA LA PA PA LA PA Elamute rajamine - - 0 0 - -- - - Äri- ja tootmismaade rajamine

- - - - - -- - -

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine

0 + - + 0 - 0 0

Veepuhastusjaama rajamine

0 + + ++ - - 0 0

Teiste infrastruktuuriob-jektide rajamine

0 0 0 0 - -- 0 0

Klindi kaitseala loomine

++ ++ 0 0 ++ ++ 0 0


40

Vältida pinnase, pinna- ja põhjavee reostust määral, mis võiks kahjustada keskkonda

Hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist.

Säilitada klindiastangu omalaadset pinnast

Vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja kompostimist

Üldplaneeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA LA PA PA LA PA Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine

+ + 0 0 ++ ++ 0 0

Haljasalade säilitamine ja uute rajamine

+ + 0 0 ++ ++ 0 0

Kumulatiivne ja sünergiline mõju

-/+1 -/+1 0 0 -/+1 -/+1 0 0

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1Mõjude puhul on tegemist kumulatiivsete mõjude nii negatiivse kui positiivse avaldumisega. Ühelt poolt suurendab elamualade ja ettevõtlusalade arendamine riske põhja- ja pinnavee reostumiseks. Teiselt poolt omavad klindi kaitseala loomine, miljööväärtusliku piirkonna määratlemine ja haljaslade säilitamine ning uute rajamine positiivset mõju.

4.3 Õhk ja klimaatilised faktorid KSH eesmärgid:

1. vältida õhu saastet määral, mis võiks kahjustada keskkonda; 2. vähendada vajadust autode kasutamiseks; 3. vähendada kasvuhoonegaaside emissioone;

Välisõhu kaitse seisukohalt on olulised järgmised üldplaneeringu teemad:

1. Elamualade rajamine. Mõju: Elamute rajamisega kaasneb peamine negatiivne mõju õhukvaliteedile elamute ekspluatatsiooni käigus. Peamine õhusaaste kaasneb elamute kütmisest (gaas, puit) tulenevate emissioonide ja valgusreostuse näol. Seejuures on mõju kumuleeruva iseloomuga, arvestades elamute järk-järgulist lisandumist maa-alale.

2. Liiklussageduse kasv piirkonnas – planeeringualale on kavandatud ca 150 uut

majapidamist. See omakorda tähendab ca 150 auto lisandumist piirkonda (eeldusel, et osades majapidamistes auto puudub, samas osades on mitu sõidukit). Mõju: Liiklussageduse kasvuga kaasneb peamine negatiivne mõju õhukvaliteedile läbi heitgaasi kontsentratsiooni ja mürataseme tõusu. Võttes aluseks keskkonnaministri määruses nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-,


41

sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” (RTL 2004, 122, 1894) toodud lubatud välisõhu saastatuse piirtasemed, siis 150 sõiduauto lisandumisega lubatud piirväärtusi planeeringualal ei ületata (150 sõiduautot tekitab tunnis keskmiselt 2 �gSO2/m3 (lubatud piirväärtus 350 �g/m3); 17 �gNOx/m3 (lubatud piirväärtus 200 �g/m3)).

Inglismaa Riikliku Füüsika Laboratooriumi teadlaste poolt (1988) koostatud müramudeli (http://www.npl.co.uk/acoustics/techguides/crtn) arvutustele tuginedes tekitab 150 sõiduautot tunnis mürataseme 61,5 dB. Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (RTL 2002, 38, 511) on segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) lubatud müra taotlustase (kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel) päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 50 dB. Kuigi 150 sõiduautot tunnis ületab lubatud mürataseme, tuleb siiski arvestada, et müratase võib probleemiks osutuda ainult tipptundidel. Planeeringuala siseselt toimub autode hajumine, mistõttu lubatud mürataseme ületamist planeeringuala tänavatel ette ei ole näha. Müratase võib probleemiks osutuda Aiandi tee äärsetes elamutes, siiski on üldplaneering näinud ette haljastuse rajamise Aiandi tee äärde, mis oluliselt leevendab nii müra kui ka õhusaaste levikut. Kuigi planeeringuala piires ei tohiks õhukvaliteediga probleeme tekkida, tähendab täiendavate autode lisandumine suuremat müra ja õhusaastet Tallinnat ja Viimsit ühendavatel teedel. Suurest autode hulgast tingitud liiklusprobleem valla ristmikel on üles tõstatutud juba 2003. aastal IB Stratumi poolt tehtud Viimsi valla ühistranspordiuuringus. Seega valla Tallinna piiri äärse osa õhukvaliteedile on 150 auto lisandumine olulise kumulatiivse negatiivse mõjuga.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Viimsi vallas tuleks regulaarselt läbi viia õhusaasteseiret (heitgaasid, müra),

selgitamaks välja saastatumad piirkonnad ning vajadusel korrigeerida liikluskorraldust.

3. Äri- ja tootmismaade rajamine – üldplaneeringuga on ette nähtud valdavalt

ärimaade rajamine. Äri- ja tootmismaa segafunktsioon antakse ainult Viimsi alajaama lähistel asuvale maa-alale.

Mõju: Sõltuvalt ettevõtete iseloomust võib tootmisaladel tekkida õhusaaste probleeme. Seega võib tootmisettevõtete tegevuse alustamine vähendada KSH õhk ja klimaatilised faktorid 1. ja 3. eesmärgi elluviimise võimalusi. Üldplaneeringuga on tootmismaa ümber kavandatud kaitsehaljastus, mis aitab oluliselt leevendada võimalikku tekkivat õhusaastet. Viimane on eriti oluline arvestades, et tegemist on elamukvartalisisese tootmismaaga. Teisest küljest loob nimetatud meede rohkem võimalusi kodu lähedal tööl käia ning vähendab seeläbi


42

vajadust transpordi kasutamiseks. Seeläbi väheneb pikemas perspektiivis õhku paisatavate heitgaaside hulk ning kaasneb positiivne keskkonnamõju. Mistõttu aitab antud tegevus kaasa kõikide KSH õhu ja klimaatiliste faktorite eesmärkide täitmisele.


� Tootmismaa puhul tohib antud kohas arendada ainult sellist tegevust, mille oluline keskkonnamõju ei välju krundi piirest. Keskkonnamõju on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” §5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

� Rajatavate tootmisettevõtete õhusaaste seire peab toimuma vastavalt ettevõtte välisõhusaaste loale.

4. Kergliiklus- ja jalgteede rajamine – planeeringualale on kavandatud mitmeid

kergliiklus- ja jalgteid. Mõju: Kergliiklus- ja jalgteede rajamine vähendab vajadust lähipiirkonnas liikumiseks mootorsõidukeid kasutada. Sellega kaasneb positiivne mõju, seda eriti pikemas perspektiivis, kuna väiksem autokasutuse tagab, et õhku paisatakse vähem heitgaase. Nimetatud meede aitab kaasa kõikide KSH õhu ja klimaatiliste faktorite eesmärkide täitmisele.

5. Klindi kaitseala loomine ja kõrghaljastuse säilitamine. Mõju: Kaitseala loomisega säilitatakse kõrghaljastus, mis on oluliseks puhveralaks rajatava elamupiirkonna ja olemasoleva asustuse vahel. Samuti säilitatakse planeeringuala keskosas paiknav kõrghaljastus. Mainitud tegevustega aidatakse kaasa õhusaaste leviku piiramisele. Mis omakorda aitab kaasa KSH õhu ja klimaatiliste faktorite 1. eesmärgi elluviimisele. 6. Lasteaia rajamine – planeeringuala kaguserva on kavandatud lasteaed. Mõju: Elamupiirkonna lähedusse lasteaia rajamisega vähendadakse vajadust autoga liikumiseks. Seetõttu aitab antud tegevus kaasa KSH õhu ja klimaatiliste faktorite 2. eesmärgi elluviimisele. Kokkuvõte Üldplaneeringu tegevustega kaasneb peamine positiivne mõju õhukvaliteedi parandamisele läbi kõrghaljastuse säilitamise (suur ja väike puistu säilimine, klindi kaitseala loomine) ning autoga liiklemise vajaduse vähendamisega (kergliiklusteede rajamine, uute ettevõtete rajamine planeeringualale, lasteaia rajamine). Samas kaasneb peamine negatiivne mõju uute elanikega kaasnevate autode hulga ja ühes sellega õhusaaste ning müra suurenemisega planeeringuala piirkonnas ja vallas tervikuna.


43

Kokkuvõtvalt on tabelis 5 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes.

Tabel 5. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus õhk ja klimaatilised faktorid valdkonnale.

Vältida õhu saastet määral, mis võiks kahjustada keskkonda

Vähendada vajadust autode kasutamiseks

Vähendada kasvuhoonegaaside emissioone

Üldplaneeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA PA LA PA Elamute rajamine - -- 0 0 - - Liiklussageduse kasv piirkonnas - -- 0 0 - --

Äri- ja tootmismaade rajamine -/+ -/+ + + -/+ -/+

Kergliiklus- ja jalgteede rajamine 0 ++ + ++ + ++

Klindi kaitseala loomine ja kõrghaljastuse säilitamine

+ + 0 0 + +

Lasteaia rajamine 0 0 + + 0 0 Kumulatiivne ja sünergiline mõju +/-1 +/--1 +1 ++1 +/-1 ++/--1

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1Kumulatiivselt positiivne mõju nii õhusaaste vältimiseks kui kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks kaasneb peamiselt tegevustega, millega soodustatakse autoga liiklemise vähendamist (rohkem võimalusi kodule lähedal tööl, lasteaias käia ning kavandatavad kergliiklusteed) ja seeläbi ka heitgaaside õhkupaiskamist (seda eriti pikaajalises plaanis). Samas kaasneb negatiivne kumulatiivne mõju õhukvaliteedile uute elamute rajamisega ning ühes sellega autode hulga suurenemisega piirkonnas.

4.4 Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik KSH eesmärgid:

1. säilitada bioloogilist mitmekesisust 2. hoida ära negatiivseid mõjusid kaitsealadele, kaitsealustele liikidele ja

kaitstavatele loodusobjektidele 3. tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine looduslikel aladel 4. tagada toimiv rohevõrgustik

Bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku säilitamise seisukohalt on üldplaneeringus olulised järgmised teemad:


44

1. Elamu-, äri- ja tootmismaade rajamine. Mõju: Uute elamu-, äri-ja tootmismaade rajamine vähendab looduslike elupaikade pindala.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Elamute ümbruses tuleb säilitada ja luua haljastuse lahendid (arendaja valikul kas

kõrg- või madalhaljastus).

2. Klindi kaitseala loomine – lisaks kaitseala funktsioonile on maa-ala kavandatud ka vallaelanikele oluliseks puhke- ja virgestuspiirkonnaks.

Mõju: Kaitseala loomisega säilitatakse piirkonnale iseloomulikke elupaikasid ja kooslusi. Viimasele aitab kaasa ka ehitustegevuse keelustamine kaitsealal. Klindi kaitseala on terves ulatuses määratletud ka rohelise võrgustiku koridoralaks. Kaitseala loomisega välistatakse võimalike Viimsi koobast kahjustavate tegevuste arendamine. Kaitseala moodustamisega aidatakse kaasa KSH bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku kõikide eesmärkide täitmisele.


� Kavandatava kaitseala puhke- ja sportimispiirkonnaks kujundamise käigus tuleb lahendada jäätmekäitlus antud piirkonnas.

� Võimalike puhkemajanduslike tegevuste kavandamisel kavandatavale kaitsealale tuleb jälgida, et säilitataks maksimaalselt bioloogilist mitmekesisust, samas luues võimalusi inimestel sellest osa saada.

� Inimeste juurdepääs Viimsi koopale peab olema lahendatud viisil, mis välistaks koopa ja koopasuu hävimise (nt vajadusel piirete rajamine).

3. Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine. Mõju: Endiste põldude ja karjamaade säilitamine miljööväärtuslikul alal aitab säilitada väljakujunenud kooslusi ja elupaiku. Kuna põllumajandustegevuse intensiivsus on vähenenud eksisteerib oht ala võsastumiseks, mida aitavad vältida üldplaneeringus välja pakutud meetmed (võsaraie, väikeloomakasvatus). 4. Infrastruktuuriobjektide rajamine - üldplaneeringuga on kavandatud

planeeringualale tänavate võrgustik, kergliiklus- ja jalgteed, gaasitrassi ja sidekaabli võrgustik ning ühisveevärk ja –kanalisatsioon.

Mõju: Peamine pikaajaline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele kaasneb tänavate ja teede rajamisega, kuna antud koha kooslused hävitatakse. Mõnevõrra vähem olulisem ja ka lühiajalisem negatiivne mõju kaasneb kommunikatsioonide paigaldamisega maa-alla. Mõju on otseselt seotud ehitusfaasiga, mille lõppedes on võimalik koosluse taastumine.


45

Täiendavad leevendavad meetmed: � Klindi kaitseala läbivate kõrgepinge õhuliinide viimisel maa-alla tuleks järgida

juba olemasolevaid õhuliinisihte. Niiviisi välditakse täiendava kõrghaljastuse likvideerimist.

5. Kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade rajamine - üldplaneeringuga

on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine (suur puistu ja väike puistu). Lisaks on täiendavalt ette nähtud haljastus peamiselt planeeringuala edela serva alajaama, veepuhastusjaama, äri- ja elamumaade ümber.

Mõju: Kõrghaljastuse säilitamise ja uute haljasalade rajamisega soodustatakse bioloogilise mitmekesisuse säilimist, seejuures ka luues täiendavaid elupaiku. Antud tegevusega aidatakse kaasa KSH bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku peamiselt 1. ja 3. eesmärkide täitmisele.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Kõrghaljastus tuleks planeerida vähemalt suuremate teede äärde ja

tootmisettevõtete lähedusse. Kõrghaljastuse täpsem asukoht määratakse detailplaneeringute käigus. Soovituslik on planeerida kõrghaljastust Aiandi tee ja Lubja tee äärde (vt lisa 7).

Kokkuvõte Bioloogilist mitmekesisust, taimestikku ja loomastikku puudutavatele eesmärkide täitmisele avaldavad negatiivset mõju kõik tegevused, mis eeldavad maa intensiivsemat kasutuselevõttu (ettevõtluse ja elamumajanduse arendamine ning tänavate rajamine). Kõik nimetatud tegevused vähendavad looduslike elupaikade pindala, võivad läbi lõigata loomade liikumisteed ja häirivad seeläbi ökoloogiliste protsesside toimimist. Mõju on kumuleeruva ja sünergilise iseloomuga. Positiivset mõju omavad maa vähem intensiivset kasutust säilitavad tegevused ja majandustegevust piiravad meetmed, nagu kõigi kõrghaljastuse säilitamine, klindi kaitseala loomine ja uute haljasalade kavandamine. Nimetatud meetmete tulemusena säilitatakse osa elupaikadest ja luuakse täiendavaid loomade liikumisteid ning seega toetatakse ökoloogiliste protsesside toimimist. Mõju on kumuleeruva ja sünergilise iseloomuga. Üldplaneeringus ja selle KSH-s välja pakutud leevendavad meetmed aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada. Kokkuvõtvalt on tabelis 6 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes.


46

Tabel 6. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus bioloogilise mitmekesisuse valdkonnale.

Säilitada bioloogilist mitmekesisust

Hoida ära negatiivseid mõjusid kaitsealadele, kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele objektidele.

Tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine looduslikel aladel.

Tagada toimiv rohevõrgustik

Üldplananeeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA PA LA PA LA PA Elamu-, äri- ja tootmismaade rajamine

- - 0 0 0 0 0 0

Klindi kaitseala loomine + ++ + ++ + ++ ++ ++

Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine

+ + 0 0 0 0 0 0

Tänavate ja teede rajamine - -- 0 0 0 0 0 0

Teiste infrastruktuuriobjektide rajamine

- 0 0 0 0 0 0 0

Kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade rajamine

+ ++ 0 0 + ++ 0 0

Kumulatiivne ja sünergiline mõju +/-1 +/-1 + + + ++ 0 0

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1Erinevate planeeritud tegevuste mõju väljendub erinevalt. Uute elamualade ja tootmismaa kavandamine omab koosmõjus negatiivset keskkonnamõju bioloogilisele mitmekesisuse ja elupaikade säilimisele. Samas toob klindi kaitseala loomine, kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade loomine koosmõjus kaasa tugeva positiivse mõju avaldumise elustikule.

4.5 Maastik ja kultuuripärand Maastikud ja kultuuripärand on olulised koha identiteedi loomisel ja säilitamisel. Kultuuripärand ja maastik mõjutavad kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja piirkonna atraktiivsust väljastpoolt elamaasujatele ning lühiajalistele külastajatele (turistidele). KSH eesmärgid:


47

1. Ehitada uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et nad sobiksid antud keskkonda 2. Säilitada kohaliku maastike mitmekesisus ja omapära (sh

miljööväärtuslikud alad) 3. Tagada avaliku ruumi kättesaadavus 4. Säilitada väärtuslikke maastikke

Kultuuripärandi ja maastikuilme säilimise seisukohalt on üldplaneeringus olulised järgmised teemad:

1. Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine - maastiku ilme säilitamise ja ka klindiastangute kaitse huvides on planeeritava ala kirdeosa kõrghaljastusega vaheastangust Lubja teeni planeeritud miljööväärtuslikus piirkonnaks. Endised põllud ja karjamaad moodustavad piirkonnale omase miljööväärtusliku pärandkultuurmaastiku. Käesoleval ajal kasutusest väljasolevaid endiseid põllumaid ohustab väärtuse vähenemine võsastumise tulemusena, mistõttu on oluline väärtuse säilimiseks teostada regulaarseid hooldustöid (niitmine, võsaraie, väikeloomakasvatus).

Miljööväärtusega ala põhjaosa vahelduvat reljeefi, samuti kõrghaljastusest vaba klindinõlva võiks kasutada aastaringse kasutusega spordi-puhkepiirkonnana. Hoonestamine miljööväärtusega alal on võimalik läbi keskkonda respekteeriva hoonestuse tihendamise, säilitades seejuures olulisemad teede-radade trasseeringud ning vaated. Ühepereelamute ehitamiseks on planeeritud maad põhimõttel: � üksikud elamud olemas olevate talumajapidamiste laiendusena; � reljeefile ehitamine on keelatud; � võimalik elamute reservala (ca 5 elamut) on planeeritud tasase reljeefiga

vabale alale.

Mõju: Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine on positiivse keskkonnamõjuga, aidates kaasa kõigi maastiku ja kultuuripärandi KSH eesmärkide täitmisele. Siiski tagamaks väärtusliku maastiku miljöö säilimist, atraktiivsete vaadete säilimist ja uute rajatavate hoonete sobivust maastikupilti tuleb üldplaneeringus toodud tingimusi täiendada.

Miljööväärtusliku piirkonna põhjaosasse (vt LISA 8) on kavandatud ärimaa. Hetkel asuvad antud krundil vanad taluhooned, mille korrastamisest on aga huvitatud maaomanikud (vt LISA 4 - KSH programmi avaliku arutelu protokoll). Arvestades, et tegemist on miljööväärtusliku piirkonnaga, kus on oluline traditsioonilise asustusmustri (elamu ja põllumaad) säilitamine, siis maakasutuse seisukohast on oluline säilitada antud maaüksusel elamumaafunktsioon.


48

Täiendavad leevendavad meetmed: � Rajatavatele ehitistele tuleb kehtestada arhitektuurilised nõuded, et tagada hoonete

ja hoonekomplekside sobivus traditsioonilisse maastikku. Vajadusel konsulteerida maastikuarhitektidega.

� Oluline on säilitada ja avada atraktiivsed (niitmine, võsaraie) vaatekohad (toodud üldplaneeringu kaardil, vt lisa 7) ning koostada maastikuhoolduskava.

� Spordi- ja puhkemajandusliku tegevuse arendamisel tuleb vältida maastikupilti mittesobivate rajatiste ehitamist.

2. Klindi kaitseala loomine. Mõju: Klindi kaitseala loomisega aidatakse kaasa kultuuripärandi ja maastiku KSH eesmärkide 2, 3 ja 4 täitmisele. Kõikide mainitud eesmärkide täitmisele aitab kaasa ka ehitustegevuse keelustamine kaitsealal. Kaitseala loomisega säilitatakse ka atraktiivsed vaated Viimsi tuletorni juurest ja eemalt tuletornile endale (tuletorn – iseloomulik maastikuelement mereäärsetes piirkondades).

Täiendavad leevendavad meetmed: � Oluline on tagada Viimsi tuletorni regulaarne hooldus, säilitamaks korras

välisilmet.

3. Vaadete avamine - olulisemad kaugvaated planeeringualal: � tuletorni kõrvalt klindiservalt (puistust puhastatud alalt) – läände; � loode-kaguastangult tuletorni ja rajatava elurajooni vaheliselt alalt - põhja

ja itta; � Viimsi - Randvere ja Lubja tee ristmikult - klindile ja tuletornile; � Lubja teelt loode-kaguastangule ja tuletornile.

Mõju: Vaadete avamisega luuakse võimalused inimestele osa saada antud koha maastikulisest mitmekesisusest. Antud tegevusega aidatakse kaasa kultuuripärandi ja maastiku KSH 3. eesmärgi täitmisele. Täiendavad leevendavad meetmed:

� Vaadete säilimiseks on oluline teostada regulaarseid hooldustöid (niitmine, raie).

4. Elamualade rajamine – üldplaneeringuga on kavandatud järgmised hoonestusalad:

� Peatänavast edelasse jääva elurajooni Aiandi tee poolses osas ridaelamud, lääneklindipoolses osas ühepereelamud;

� Peatänava ja suure puistu vaheline maa-ala on planeeritud põhiliselt ühepereelamute ehitamiseks;

� Lubja tee ja Aiandi tee ristmiku piirkonda on reserveeritud maa-ala suuremale hoonekompleksile (galeriielamu + ärihoone);

� Miljööväärtuslikku piirkonda on kavandatud ühepereelamu reservmaa, kus minimaalne lubatud krundi suurus on 3000 m².


49

Ehitustingimustena määratleb üldplaneering järgmist: ühepereelamukruntide minimaalne suurus 1500 m²; ühepere- ja ridaelamute maksimaalne kõrgus 9 m (kuni 2-korruselised).

Mõju: Krundi suuruse paika panemisel on positiivne keskkonnamõju, see aitab kaasa kultuuripärandi ja maastiku KSH 2., 3. ja 4. eesmärkide täitmisele. Samas elamute rajamisega planeeringualale suurendatakse ühest küljest piirkonna maastikulist mitmekesisust, kuid teisest küljest on elamuala valdavalt planeeritud tiheasustusalana, mis aga ei ole traditsiooniline maakasutus antud piirkonnas. Seega võib tiheasustuse tekkimise mõju maastikupildile lugeda negatiivseks. Täiendavad leevendavad meetmed:

� Viimsi majakast ca 180 m lõunasse ja ca 140 m idasse jäävate reserveeritavate elamumaade ning Lubja tee äärde kavandatava galeriielamumaast põhja poole jääva elamumaa minimaalseks krundi suuruseks tuleb määrata 3300 m2 (elamumaad asuvad rohevõrgustiku puhveralal, vt ptk 1.3.2, Lisa 8);

� Rajatavatele ehitistele tuleb kehtestada arhitektuurilised nõuded, et tagada hoonete ja hoonekomplekside sobivus traditsioonilisse maastikku. Vajadusel konsulteerida maastikuarhitektidega;

� Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb kohaliku omavalitsuse nõudmisel läbi viia keskkonnamõju hindamine.

5. Äri- ja tootmismaade rajamine – enamus olemasolevaid ja üldplaneeringuga

kavandatud äri- ja tootmismaadest paiknevad peatänava teljel (alajaam, veepuhastusjaam, kaubandus- ja teeninduskeskus, äri- ja büroohooned jms.). Lisaks neile on planeeringuala põhjaosasse kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Sarnane maakasutuse funktsioon on antud ka Lubja tee ning Aiandi tee ristmiku läheduses asuvale maa-alale.

Ärihoonete puhul on maksimaalseks korruste arvuks lubatud 2, vaid alajaama kõrval paikneva äri- ja tootmismaale rajatavad hooned võivad olla 3-kordsed. Lubja tee ning Aiandi tee ristmiku läheduses asuva ärimaale rajatavate hoonete maksimaalne kõrgus on kolm korrust. Äri- ja tootmismaade ümber on kavandatud rohelised puhvertsoonid.

Mõju: Äri- ja tootmismaade planeerimine suurendab maakasutuse polüfunktsionaalsust. Samas teisest küljest võib uute äri- ja tootmisalade rajamisega kaasneda negatiivne keskkonnamõju, kuna tootmishooned võivad rikkuda maastikuilmet (eriti miljööväärtuslikule alale kavandatava ärimaa korral) ning väheneb ka avaliku ruumi kättesaadavus. Siiski aitab hoonete korruste arvu määramine osaliselt leevendada võimalikku negatiivset mõju maastikuilmele. Samas ainult korruste arvu piiramisega ei saa määrata reaalsete rajatavate hoonete kõrgust, mistõttu tuleks antud punkti üldplaneeringus täiendada. Roheliste puhvertsoonide kavandamisega äri- ja tootmismaade ümber on võimalik


50

leevendada uute hoonete rajamisega kaasneva avaliku ruumi kättesaadavuse vähenemist.

Lisaks kaasneb lühiajaline negatiivne mõju hoonete ehitamise käigus.


� Planeeringuala põhjaosasse kavandatava ärimaa ning Lubja tee ja Aiandi tee ristmiku piirkonda kavandatava ärimaa ehitusalane pindala ei tohi ületada 100 m2 (ärimaa asub rohevõrgustiku puhveralal, vt LISA 8).

� Lisaks korruste arvu määratlemisele tuleks üldplaneeringuga kehtestada ka lubatud maksimaalne hoonete kõrgus (katuseharja kõrgus).

� Uute tootmishoonete ehitamisel tuleb vältida antud keskkonda maastikuliselt ja arhitektuuriliselt sobimatute hoonete rajamist.

6. Kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade rajamine. Mõju: Kõrghaljastuse säilitamisega säilub ka maastiku mitmekesisus. Uute haljasalade rajamisega suurendatakse maastiku mitmekesisust veelgi, seda enam, et haljastus on kavandatud tihehoonestusalale. Haljasalade rajamisega suurendatakse ka avaliku ruumi kättesaadavust. Antud tegevusega aidatakse kaasa maastiku ja kultuuripärandi KSH eesmärkide 2, 3 ja 4 täitmisele.


� Kõrghaljastus tuleks planeerida vähemalt suuremate teede äärde ja tootmisettevõtete lähedusse. Kõrghaljastuse täpsem asukoht määratakse detailplaneeringute käigus. Soovituslik on planeerida kõrghaljastust Aiandi tee ja Lubja tee äärde (vt lisa 7).

7. Elektri kõrgepingeliinide maa-alla viimise ettepanek - üldplaneeringuga on

tehtud ettepanek asendada kõik kõrgepinge õhuliinid maakaablitega väljaarvatud ida poolt Viimsi 110/35/10 kV alajaama sisenev 2 x 110 kV õhuliin.

Mõju: Kõrgepinge liinide viimisega maa-alla parandatakse oluliselt maastikupilti, kuna lisaks liinidele kaovad maastikupildist ka suured elektripostid. Seega aitab antud tegevus kaasa maastiku ja kultuuripärandi KSH 2. eesmärgi täitmisele. 8. Kergliiklus- ja jalgteede ning tänavavõrgustiku rajamine. Mõju: Kergliiklus- ja jalgteede ning tänavavõrgustiku rajamisega suurendatakse inimeste võimalusi maa-alal liikuda ehk teisisõnu aidatakse kaasa maastiku ja kultuuripärandi KSH 3. eesmärgi – tagada avaliku ruumi kättesaadavus- täitmisele. 9. Veepuhastusjaama arhitektuursete nõuete määratlemine – üldplaneeringuga

on kavandatud veepuhastusjaam planeeringuala edelaserva alajaama lähedusse. Kuna veepuhastusjaam paikneb elurajooni keskel, peab erilist tähelepanu pöörama veepuhastusjaama arhitektuursele välisilmele. Hoonestuse suurim kõrgus on max 9 m (kuni 2 korrust), mahuti maksimaalne kõrgus maapinnast 6 m.


51

Vastavalt üldplaneeringu koostamise käigus Harju Keskkonnateenistusega saavutatud kokkuleppest, tuleb veevarustusehituseks kasutatav maaüksus OV2 ümbritseda piirdeaiaga ja kindlustada kavandatavale tehnoloogiliste rajatiste maa- alale 20 m laiune kaitsevöönd. Mõju: Veepuhastusjaama arhitektuursete nõuete määratlemisega kaasneb positiivne keskkonnamõju, kuna aidatakse kaasa maastiku ja kultuuripärandi KSH 1. eesmärgi täitmisele.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Veepuhastusjaama maaüksusele kavandatava piirdeaia välisküljele tuleks

kavandada haljastust. 10. Üldplaneeringu tegevuste mõju Mäealuse maastikukaitsealale –

planeeringuala kaguosa jääb osaliselt Mäealuse maastikukaitseala piiridesse. Planeeringuga on mainitud ala sihtotstarbeks määratletud maatulundusmaa. Konkreetseid tegevusi mainitud piirkonda ei kavandata.

Mõju: Planeeringuga kavandatavate tegevustel puudub otsene negatiivne mõju Mäealuse maastikukaitseala kaitse-eesmärkide (vt ptk. 2.3.5.2) täitmisele. Kaudseks negatiivseks mõjuks võib pidada elanike hulga suurenemist planeeringualal ja selle lähiümbruses, mis võib suurendada ka koormust maastikukaitsealale. Siiski arvestades, et planeeringualale on kavandatud teisi rohkesti haljas- ning puhke- ja virgestusalasid, siis võib koormuse kasvu Mäealuse maastikukaitsealale pidada väheoluliseks.

Kokkuvõte Negatiivset mõju maastikuilmele võivad avaldada ehitised ja rajatised nii ehitus- kui ka kasutusjärgus, kui need on ebasobivas kohas, varjavad vaateid, lõhuvad traditsioonilist asustusmustrit või on arhitektuuriliselt sobimatud. Mõju võib olla kumuleeruva ja sünergilise iseloomuga. Positiivset mõju maastike mitmekesisuse säilimisele avaldab klindi kaitseala loomine ja miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimuste määratlemine, kõrghaljastuse säilitamine, uue haljastuse rajamine, vaadete avamine ning rajatiste sobitamine piirkonna arhitektuurilise lahendiga. Üldplaneeringus ja selle KSH-s välja pakutud leevendavad meetmed aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada Kokkuvõtvalt on tabelis 7 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes.


52

Tabel 7. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus maastiku ja kultuuripärandi valdkonnale.

Ehitada uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et nad sobiksid antud keskkonda

Säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära.

Tagada avaliku ruumi kättesaada-vus.

Säilitada väärtuslikke maastikke

Üldplananeeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA PA LA PA LA PA Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine

+ + + ++ + + + ++

Klindi kaitseala loomine. 0 0 ++ ++ ++ ++ ++ ++

Vaadete avamine 0 0 0 0 + + 0 0 Elamute rajamine + + - - 0 0 - - Elamumaade krundi suuruse määramine 0 0 + + + + + +

Äri- ja tootmismaade rajamine + + - - - - - -

Kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade rajamine

0 0 + + + + + +

Elektri kõrgepingeliinide maa-alla viimise ettepanek

0 0 + + 0 0 + +

Kergliiklus- ja jalgteede ning tänavavõrgustiku rajamine

0 0 0 0 + + 0 0

Veepuhastusjaama arhitektuursete nõuete määratlemine

+ + 0 0 0 0 0 0

Kumulatiivne ja sünergiline mõju +1 +1 --2/++3 --2/++3 ++4 ++4 --1/++2 --1/++2

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1Elamu-, äri- ja tootmismaade ning veepuhastusjaama planeerimisele arhitektuuri nõuete määramisega kaasnevad positiivsed kumulatiivsed mõjud.


53

2Uute elamualade ja ettevõtlusalade planeerimine võib mõjutada negatiivselt kohaliku maastiku omapära ning koosmõjus võib kaasneda tugev negatiivne mõju maastikuilmele, kui ei rakendata leevendavaid meetmeid. 3Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine, klindi kaitseala loomine, elamumaade krundi suuruse määramine, kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade rajamine ning elektri kõrgepingeliinide maa-alla viimine omavad kumulatiivselt ja sünergiliselt tugevat positiivset mõju maastike säilitamise eesmärgi täitmisele. 4Miljööväärtusliku piirkonna määratlemine, klindi kaitseala loomine, vaadete avamine, elamumaade krundi suuruse määramine, kõrghaljastuse säilitamine ja uute haljasalade rajamine ning kergliiklusteede rajamine omavad kumulatiivselt ja sünergiliselt tugevat positiivset mõju avaliku ruumi kättesaadavusele.

4.6 Elanikkond ja inimeste tervis KSH eesmärgid:

1. tagada elanikkonnale võimalusi loodusega kokku puutuda, looduses liikuda 2. toetada tervislikke eluviise 3. tõsta elanikkonna turvalisust 4. vältida keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele

Elanikkonna heaolu ja inimeste tervise kaitsmise seisukohalt on üldplaneeringus olulised järgmised teemad:

1. Elamualade rajamine. Mõju: Elamute rajamisega suureneb oluliselt planeeringualal elamute tihedus. Mainitud asjaolu on väljatoodud ka Geomeedia (2006) poolt teostatud uuringus, kus elamute tiheduse suurenemist peetakse peamiseks elukeskkonna kvaliteedi vähendajaks. Seetõttu võib uute elamute rajamist lugeda kohalike elanike heaolu seisukohast olulise negatiivse mõjuga tegevuseks. Ühtlasi vähendab mainitud tegevus ka elanike võimalusi looduses liikuda. Mistõttu on mainitud tegevusel negatiivne mõju KSH elanike heaolu ja tervis eesmärkide 1 ja 2 ellu viimisele.

Uute elamute rajamine võib kaasa tuua praeguste elanike turvatunde vähenemise. Siiski võib eeldada, et turvatunde vähenemine on lühiajaline ning pikemas perspektiivis võib uute elanike lisandumisega kohalike elanike turvatunne hoopis suureneda (nt naabrivalve paranemine). Üldjoontes võib järeldada, et uute elamumaade aitab rajamine kaasa KSH elanikkonna ja inimeste tervise eesmärgi nr 3 elluviimisele. Elamualaks reserveeritud alad paiknevad radooniohtlikul alal (Eesti Geoloogiakeskus, 2004). Radoonist põhjustatud kiirgusdoosi all mõeldakse peamiselt siseõhu radooni, mis satub hoonesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Radoon ja selle tütarelemendid on tervistkahjustavad. Nad jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel ja on olulised kopsuvähi põhjustajad. Kopsuvähki haigestumise risk on suur, kui


54

radooni sisaldus eluruumide siseõhus on kõrge. Radooniohtlikule alale ehitamisel on oluline järgida vastavaid ehitusnõudeid, mille järgimisel on võimalik olulisel määral vähendada radooniohtu. Olulisemad ehitusnõuded on toodud järgnevalt (väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast):

1. Hoonestusprojekti koostamisel tuleb hoone asukohaks krundil valida paksema pinnakattega ala ja soovitav on vajadusel teostada täiendavaid mõõtmisi. Arvestada, et ehitustöödel võimalikult vähem rikutaks niigi õhukest pinnakattekihti, pinnakatte rikkumise ja kaevandamise tagajärjel võib tekkida süttimisoht;

2. Arvestada, et summaarse kiirguse taseme minimaalsena hoidmise eesmärgil ei kasutataks vaadeldaval alal levivat kruusa ja liiva ehitusmaterjalina. Kogu vajalik materjal, s.h. ka täitepinnasena kasutatav, tuleb tuua väljastpoolt radooniohtlikku ala. Soovitav on ehitusalusele pinnasele lisada puhtast piirkonnast toodud kattekiht;

3. Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda standardist EVS:839 “Sisekliima”, mis kehtestab elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmiseks radoonisisalduse ülempiiriks 200 Bq/m3. Samuti tuleb kasutada standardis EVS:840 “Radooniohutu hoone projekteerimine” antud juhised radooniohu vältimiseks uutes majades;

4. Kuna rajatav elamurajoon asub radooniohtlikul pinnasel, tuleb kasutada traditsioonilist (tavaliselt hea tuulutusega), radoonipidavat või radoonikindlat ehitusviisi, millest tulenevad vastavad projekteerimis- ja ehitusnõuded. Kuna pinnaseõhus oleva radooni pääs hoonesse sõltub õhuvahetusest pinnase ja hoone vahel, on määrav ehitise, eriti keldri ja vundamendi ehitusviis (soovitav kasutada betoonalust, savikihti). On leitud, et radooniohtlikel aladel samades tingimustes olevatel hoonetel on elamutes keldri olemasolu korral radoonitase esimese korruse tubades olnud ca kaks korda madalam kui keldrita majades. Keldrita hoonete puhul on madal radoonitase saavutatav näiteks majaaluse tuulutamise või ventileerimise abil, mille kohta saab infot eespool mainitud standardist EVS:840;

5. Reeglina tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada ehitusmaterjalide valikut (elamute rajamisel saab kasutada ka spetsiaalset radooni tõkestavat isolatsiooni), ehitiste konstruktsiooni ja võimalikult paremate ventilatsioonitingimuste tagamist (sundventilatsioon), et viia radooni kontsentratsioonitase ruumides miinimumini;

6. Radooniohtu peab arvestama järgnevas projekteerimisetapis detailplaneeringu koostaja, radooniohu vähendamise leevendusabinõusid tuleb rakendada hoonestusprojektide koostamisel ning radooniriskist peab teavitama nii arendajaid (kinnisvaraomanikke) kui ka potentsiaalseid elanikke.

2. Liiklussageduse kasv piirkonnas – planeeringualale on kavandatud ca 150 uut

majapidamist. See omakorda tähendab ca 150 auto lisandumist piirkonda (eeldusel, et osades majapidamistes auto puudub, samas osades on mitu sõidukit).


55

Mõju: Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Inimene tajub heli sagedusvahemikus 20-20 000 Hz, eriti hästi 500-8000 Hz ning on tavaliselt suuteline taluma heli tugevusega 1-140 dB, tugevam võib organismi kahjustada (Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/?id=1370). Autode arvu suurenemine võib mõjuda negatiivselt elanike heaolule ja tervisele (vt ptk 4.3) ja seda eriti pikas perspektiivis. Müra aitab leevendada üldplaneeringus kavandatud haljastuse rajamine suuremate teede äärde. Autode arvu suurenemine piirkonnas vähendab ka elanike turvatunnet. Seda enam, et kihutamine õuealadel ja tänavatel on probleemina välja toodud ka Geomeedia uuringus.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Kiiruse piiramiseks õuealal tuleks kasutada „lamavaid politseinikke” ja vältida

peatänavate teket (eelistada võrdväärseid ristmikke).


Mõju: Sõltuvalt ettevõtete iseloomust võib tootmisaladel tekkida õhusaaste, müra ning vibratsiooni probleeme. Seega võib tootmisettevõtete tegevuse alustamine vähendada KSH elanikkonna ja inimeste tervise 4. eesmärgi elluviimise võimalusi. Siiski aitab üldplaneeringuga tootmismaade ümber kavandatav haljastus mõju olulisust vähendada.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Arvestades, et tootmismaa on kavandatud elamukvartali keskele, siis tohib

antud kohas arendada ainult sellist tegevust, mille oluline keskkonnamõju ei välju krundi piirest. Keskkonnamõju on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” §5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vajadusel tuleb tootmise kavandamisel läbi viia keskkonnamõju hindamine.

4. Alajaama paiknemine planeeringualal – planeeringualale jääb Viimsi alajaam,

kuhu suunduvad kolmest küljest kõrgepinge õhuliinid. Planeeringuga on tehtud soovitus viia kõrgepingeliinid maa-alla v. a ida poolt Viimsi 110/35/10 kV alajaama sisenev 2 x 110 kV õhuliin. Alajaama ümber on kavandatud haljasalad.

Mõju: Alajaama paiknemisel elamurajoonis on oluline negatiivne mõju. Mõju seisneb eelkõige alajaamast ja sinna suunduvatest kõrgepinge õhuliinidest


56

tulenevas müras ja elektromagnetlainekiirguses. Kuigi uuringud ei ole üheselt tuvastanud elektromagnetkiirguse ohtlikkust inimese tervisele, võib siiski eeldada, et pikaajalises perspektiivis mõjutab pidevas elektromagnetkiirguses viibimine inimese organismi. Seetõttu võib alajaama paiknemine elamupiirkonnas vähendada KSH elanikkonna ja inimeste tervise 4. eesmärgi elluviimise võimalusi. Samas õhuliinikaablite asendamine maakaablitega ja alajaama ümbritsemine haljastusega aitavad kaasa KSH elanikkonna ja inimeste tervise 4. eesmärgi elluviimisele. Kaablite paigutamisega maa alla suurendatakse ka elanike turvatunnet, sest vähendatakse riski saada elekrtilööki (nt liinide katkemine tormi ajal). Täiendavad leevendavad meetmed:

� Alajaama ümbritsevas haljastuses tuleks kasutada igihaljaid taimi (elupuuhekk).

5. Lasteaia rajamine - planeeringuala kaguserva on kavandatud lasteaed. Mõju: Lasteaia planeerimisega suure liiklussagedusega tänava äärde kaasneb laste turvalisuse vähenemine. Samuti võivad laste tervist ja heaolu olulisel määral mõjutada tänavalt tulenavad heitgaasid ja müra. Planeeringuga kavandatav haljastus aitab keskkonnasaaste levikut lasteaia territooriumile mõningal määral leevendada. Samas lasteaia planeerimine elamupiirkonna naabrusesse soosib jala liikumist ja toetades niiviisi tervislikke eluviise.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Kaaluda tasub lasteaia rajamist planeeringuala keskosasse kavandatud

elamumaale. Seejuures elamumaa viimist Aiandi tee äärde lasteaiamaale (vt joonis 10). Nii välditakse lasteaia paiknemist suure liiklussagedusega tänavate ja ristmiku läheduses. Soovitusliku lasteaiamaa läheduses leidub rohkesti haljasalasid (suur puistu, klindiastang), kus on võimalik edendada õuesõppimist.


57

Joonis 10. Soovituslik lasteaia- ja elamumaa asenduse lahendus. 6. Veepuhastusjaama ja ühisveevärgi ning –kanalisatsiooni arendamine. Mõju: Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu ja veepuhastusjaama rajamisega paranevad elamute sanitaartingimused ja väheneb potentsiaalne võimalikest torustike leketest põhjavee saastumise risk, mistõttu kaasneb positiivne mõju inimeste tervisele ja heaolule. Sanitaartingimuste parandamine toetab eelkõige KSH elanikkonna ja inimeste tervise eesmärgi nr 2 elluviimist. 7. Puhke- ja virgestusmaade arendamine (s.h klindi kaitseala loomine ja

väärtusliku maastiku määratlemine, haljastuse säilitamine ja uue kavandamine).

Mõju: Puhke- ja virgestusmaade arendamisega kaasneb positiivne mõju, kuna avarduvad võimalused looduses liikumiseks. Pikemas perspektiivis toetab looduses liikumise võimalus tervislike eluviiside juurdumist. Samuti tekivad elanikel paremad võimalused spordi harrastamiseks ja vaba aja veetmiseks. Nimetatud meetmed toetavad KSH elanikkonna ja inimeste tervise eesmärkide nr 1 ja 2 elluviimist. 8. Kergliiklus- ja jalgteede ning tänavavõrgustiku rajamine ning Randvere tee

ja Lubja tee ristmiku, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmiku rekonstrueerimine – Planeeringualale on kavandatud mitmeid kergliiklusteid. Kõrvaltänavavõrk on planeeritud printsiibil, et elukvartalite sees ei tekiks uusi transiitläbisõitude võimalusi. Liikluse ohutuks korraldamiseks on tehtud ettepanek Randvere tee ja Lubja tee ristmik, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmik lahendada ringristmikuna.


58

Mõju: Kergliiklus- ja jalgteede rajamisega kaasneb positiivne mõju ja pikemas perspektiivis oluline positiivne mõju. Esmalt soodustab kergliiklus- ja jalgteede rajamine tervislike ja sportlike eluviiside harrastamist. Teiseks tõstab maanteedest eraldiseisvate kergliiklusteede rajamine ratturite ja jalakäijate turvalisust ning vähendab liiklusõnnetuste ohtu. Antud meede tagab KSH elanikkonna ja inimeste tervise eesmärkide nr 1, 2 ja 3 täitmise. Elanike turvalisuse tõstmisele aitab kaasa ka eelmainitud kõrvaltänavavõrgu planeerimismeetod. Ristmike rekonstrueerimine aitab kaasa liiklejate turvalisuse tõstmisele ehk siis KSH elanikkonna ja inimeste tervise eesmärgi nr 3 täitmise

Kokkuvõte. Negatiivne keskkonnamõju inimeste tervisele võib avalduda peamiselt radooniohtlikule alale elamute ehitamisega, liiklussageduse kasvuga piirkonnas, aga samuti seoses alajaama ja kõrgepingeliinide paiknemisega maa-alal (elektromagnetkiirgus, müra) ning tootmisettevõte arvu kasvuga, millega võib kaasneda suurem õhusaaste, müra ja vibratsiooni tase. Positiivne keskkonnamõju kaasneb puhke- ja virgestusmaade loomisega ja kergliiklusteede ning ÜVK rajamisega, mis aitavad kaasa tervislike eluviiside propageerimisele. Üldplaneeringus ja selle KSH-s välja pakutud leevendavad meetmed aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada.

Kokkuvõtvalt on tabelis 8 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes. Tabel 8. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus elanikkond ja inimese tervis valdkonnale.

Tagada elanikkonnale võimalusi looduses liikuda.

Toetada tervislikke eluviise.

Tõsta elanikkonna turvalisust

Vältida keskkonna-saaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele

Üldplananeeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA PA LA PA LA PA Elamute rajamine. - -- - -- - + 0 0 Liiklussageduse kasv piirkonnas 0 0 0 0 - -- - --

Äri- ja tootmismaade rajamine 0 0 0 0 0 0 - -

Alajaama paiknemine planeeringualal

0 0 0 0 0 0 - --

Õhuliinide asendamine maakaablitega

0 0 0 0 + 0 + +

Lasteaia rajamine 0 0 + + 0 0 0 0


59

Tagada elanikkonnale võimalusi looduses liikuda.

Toetada tervislikke eluviise.

Tõsta elanikkonna turvalisust

Vältida keskkonna-saaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele

Üldplananeeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA PA LA PA LA PA Veepuhastusjaama ja ühisveevärgi ning –kanalisatsiooni rajamine

0 0 + + 0 0 + +

Puhke- ja virgestusmaade arendamine

+ ++ + ++ 0 0 0 0

Kergliiklus- ja jalgateede rajamine

+ + + ++ 0 ++ 0 +

Kõrvaltänavavõrgu planeerimine 0 0 0 0 + + 0 0

Randvere tee ja Lubja tee ristmiku, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmiku rekonstrueerimine

0 0 0 0 + ++ 0 0

Kumulatiivne ja sünergiline mõju

+1 ++1 +1 ++1 +2 ++2 0 0

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1 Puhke- ja virgestusmaade arendamine ning kergliiklusteede rajamine pakub paremaid võimalusi elanikkonnal loodusega kokku puutumiseks ja soodustab tervislike eluviise (rohkem jalgsi ja jalgrattaga liikumisvõimalusi). Mainitud tegevused omavad koosmõjus positiivset mõju (pikaajalises plaanis tugevat positiivset mõju). 2 Tegevused, nagu kergliiklusteede rajamine ning ristmike rekonstrueerimine omavad koosmõjus positiivset mõju elanikkonna turvalisuse tõstmisele ning pikemas perspektiivis tugevat positiivset mõju

4.7 Sotsiaalne keskkond KSH eesmärgid:

1. toetada hariduse kättesaadavust 2. tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile 3. tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise võimaluste kättesaadavus

kõigile 4. sotsiaalsete võrgustike tugevdamine

Sotsiaalse keskkonna arendamise seisukohalt on üldplaneeringus oluline järgmine:


60

1. Elamualade rajamine.

Mõju: Uute inimeste lisandumise ja elamumaade rajamisega võib kaasneda ka suurem läbikäimine elanike vahel. Mistõttu on antud meede oluline sotsiaalsete võrgustike tugevdamisel. Samas on mõju ulatust raske prognoosida, kuna uute elanike ja praeguste elanike vaheliste kontaktide areng võib võtta aega, seetõttu on tegemist pigem pikaajalises perspektiivis positiivse mõjuga.

2. Äri- ja tootmismaade rajamine. Mõju: Uute ettevõtete loomisega kaasneb suurem läbikäimine nii valla elanike enda kui ka väljas poolt valda ettevõtetesse tulnud inimeste vahel. Samas on keeruline prognoosida, kas selle mõju on positiivne või negatiivne ning kas see aitab tugevdada sotsiaalset võrgustikku vallas, kuna see sõltub väga palju loodavate ettevõtete iseloomust. Positiivne mõju võib avalduda koosmõjus teiste kavandatud tegevustega (nt erinevate vaba aja veetmise võimaluste avardumisega). Planeeringuala põhjaosasse miljööväärtuslikule alale kavandatav ärimaa (planeeritav otstarve – spordi- ja puhketegevust toetav äri) võib mõjuda negatiivselt naabruses elavate elanike heaolule, kuna traditsiooniliselt on maa-ala kasutusfunktsiooniks olnud valdavalt hajaasustusega elamumaa. Ärimaa lisandumisega võib väheneda rahuliku piirkonna väärtus. Teisest küljest paraneb aga teenuste kättesaadavus piirkonna elanikele.

3. Lasteaia rajamine - planeeringuala kaguserva on kavandatud lasteaed. Mõju: Lasteaia rajamisega aidatakse kaasa lasteaiakohtade puuduse likvideerimisele. Lisaks hariduse kui avaliku teenuse kättesaadavuse parandamisele on lasteaia rajamisega võimalik tugevdada sotsiaalset võrgustikku tulenevalt laste omavahelisest tihedast läbikäimisest.

Täiendavad leevendavad meetmed: � Laste turvalisuse tõstmiseks ei tohiks juurdepääs lasteaiale olla lahendatud ainult

Aiandi teelt. � Kaaluda tasub lasteaia rajamist planeeringuala keskosasse kavandatud

elamumaale. Seejuures elamumaa viimist Aiandi tee äärde lasteaiamaale (vt joonis 10, lk 57). Nii välditakse lasteaia paiknemist suure liiklussagedusega tänavate ja ristmiku läheduses. Soovitusliku lasteaiamaa läheduses leidub rohkesti haljasalasid (suur puistu, klindiastang), kus on võimalik edendada õuesõppimist.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu (ÜVK) rajamine ja olemasoleva

laiendamine. Mõju: Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu rajamisega suurendatakse elanike avalike teenuste kättesaamist, mis aitab kaasa KSH sotsiaalse keskkonna 1. eesmärgi täitmisele. Siiski on ÜVK teenus kättesaadav valdavalt ainult suuremate külade elanikele.


61

5. Klindi kaitseala loomine, väärtusliku maastiku määratlemine ja haljastuse säilitamine ning uue rajamine.

Mõju: Kõigi mainitud tegevustega suurendatakse spordi-, puhke-, ja vaba-aja veetmise võimaluste kättesaadavust elanikele. Kumulatiivselt on klindi kaitseala loomine ja väärtusliku maastiku määratlemine positiivse mõjuga ka turismi arendamisel. Lisaks parandavad kultuuripärand ja esteetiliselt meeldiv maastikuilme elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdavad elanike identiteeditunnet. 6. Kergliiklus- ja jalgteede rajamine.

Mõju: Käesolev meede parandab liikumisvõimalusi ja suurendab avalike teenuste kättesaadavust ka ilma autota elanikele. Meetmel on positiivne mõju KSH sotsiaalse keskkonna eesmärkide nr 2 ja 3 rakendamisele.

7. Teiste infrastruktuuriobjektide rajamine – üldplaneeringuga on kavandatud planeeringualale tänavate võrgustik, jalgteed ning gaasitrassi ja sidekaabli võrgustik. Praegused elektri kõrgepinge õhuliinid on kavandatud viia suures osas maa-alla. Alajaamast põhja poole kulgevad kõrgepingekaablid hakkavad kulgema paralleelselt planeeringuala lääne serva jääva peatänavaga, läbides ka kavandatavat klindi kaitseala põhja osa.

Mõju: Infrastruktuuriobjektide arendamisega suurendatakse avalike teenuste kättesaadavust elanikele. Meetmel on positiivne mõju KSH sotsiaalse keskkonna eesmärgi nr 2 rakendamisele

Kokkuvõte Üldplaneeringus kavandatud tegevuste rakendamisel olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale ette näha ei ole. Positiivsed mõjud kaasnevad täiendavate spordi-, puhke- ja vaba-aja veetmisevõimaluste ja hariduse saamise võimaluste loomise ning ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu rajamisega. Samuti on positiivse kumulatiivse mõjuga kergliiklusteede ja teiste infrastruktuuriobjektide väljaehitamine, kumulatiivsus seisneb eelkõige kergliiklusteede järk-järgulises rajamises. Kokkuvõtvalt on tabelis 9 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes. Tabel 9. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus sotsiaalse keskkonna valdkonnale.

Üldplaneeringu tegevused/KSH eesmärgid

Toetada hariduse kättesaadavust

Tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile

Tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise võimaluste kättesaadavus kõigile

Sotsiaalsete võrgustike tugevdamine


62

LA PA LA PA LA PA LA PA Elamute rajamine 0 0 0 0 0 0 ? + Äri- ja tootmismaade rajamine 0 0 0 0 0 0 ? ?

Lasteaia rajamine ++ ++ ++ ++ 0 0 0 + ÜVK rajamine ja olemasoleva laiendamine.

0 0 0 + 0 0 0 0

Klindi kaitseala loomine, väärtusliku maastiku määratlemine ja haljastuse säilitamine ning uue rajamine

0 0 0 0 ++ ++ 0 +

Kergliiklus- ja jalgteede rajamine. 0 0 + ++ + + 0 0

Teiste infrastruktuuriobjektide rajamine

0 0 + ++ 0 0 0 0

Kumulatiivne ja sünergiline mõju +1 +1 +2 ++2 +2 ++2 +2 ++2

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1Lasteaia ja puhke- ning virgestusalade (klindi kaitseala, miljööväärtuslik maastik ja haljasalad) rajamisel on kumuleeruv positiivne mõju, kuna suurendatakse õues õppimise võimalusi. 2Kõikidel kavandatud tegevustel (va elamu- ja tootmismaade arendamine) on oluline positiivne kumuleeruv mõju teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavuse paranemisele ning sotsiaalsete võrgustike tugevdamisele, mis pikas perspektiivis on potentsiaalselt tugeva positiivse mõjuga.

4.8 Majanduslik keskkond

KSH eesmärgid: 1. soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut 2. arendada infrastruktuuri 3. suurendada töökohtade arvu

Majandusliku keskkonna arengu sisukohalt on oluline järgmine:



63

Mõju: Äri- ja tootmismaade rajamine soodustab mitmekülgse ettevõtluse arendamist. Samuti kaasnevad uute ettevõtete loomisega uued töökohad. Meede aitab kaasa KSH majandusliku keskkonna eesmärkide nr 1 ja 3 täitmisele.

2. Lasteaia rajamine. Mõju: Lasteaia rajamisega luuakse juurde täiendavaid töökohti, mis aitab kaasa KSH majandusliku keskkonna 3. eesmärgi täitmisele. 3. Kergliiklusteede rajamine ning Randvere tee ja Lubja tee ristmiku, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmiku rekonstrueerimine – Planeeringualale on kavandatud mitmeid kergliiklusteid. Liikluse ohutuks korraldamiseks on tehtud ettepanek Randvere tee ja Lubja tee ristmik, samuti Aiandi tee ja Lubja tee ristmik lahendada ringristmikuna.

Mõju: Kergliiklusteede rajamine soosib turismiteenuse arendamist. Ristmike rekonstrueerimine aitab kaasa sujuvamale ja ohutumale liiklemisele. Antud meetmete abil tagatakse KSH majandusliku keskkonna eesmärgi nr 2 täitmine.

4. ÜVK ja teiste infrastruktuuriobjektide rajamine - planeeringuala hooned on kavandatud liita Viimsi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Planeeringuala edela serva on kavandatud ühisveevärgi veepuhastusjaam. Üldplaneeringuga on kavandatud planeeringualale tänavate võrgustik, jalgteed ning gaasitrassi ja sidekaabli võrgustik. Mõju: Kommunikatsioonide arendamine loob paremad võimalused ettevõtete ja elamupiirkondade rajamiseks ning toetab seeläbi majanduse arengut (tagatakse KSH majandusliku keskkonna eesmärgi nr 2 täitmine).

Kokkuvõte Üldplaneeringu elluviimisel olulisi negatiivseid mõjusid majanduskeskkonnale ette näha ei ole. Positiivsete mõjude poole pealt kaasneb üldplaneringu elluviimisega paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele. Kokkuvõtvalt on tabelis 10 toodud üldplaneeringuga kaasnevate tegevuste mõju olulisus antud valdkonna KSH eesmärkide suhtes.


64

Tabel 10. Üldplaneeringuga kaasnevate mõjude olulisus majandusliku keskkonna valdkonnale.

Soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut

Arendada infrastruktuuri

Suurendada töökohtade arvu

Üldplaneeringu tegevused/KSH eesmärgid LA PA LA PA LA PA Äri- ja tootmismaade rajamine + + 0 0 + ++

Lasteaia rajamine 0 0 0 0 + + Kergliiklusteede rajamine 0 0 + ++ 0 0

Aiandi tee, Lubja tee ja Pärnamäe tee ristmiku rekonstrueerimine

0 0 + ++ 0 0

ÜVK ja teiste infrastruktuuriobjektide rajamine

0 + ++ ++ 0 +

Kumulatiivne ja sünergiline mõju 0 0 +1 ++1 +2 ++2

* LA – lühiajaline; PA – pikaajaline mõju 1 Kõik kavandatud tegevused omavad koosmõjus positiivset mõju infrastruktuuri arendamisele 2 Äri- ja tootmismaade ning lasteaia rajamine omavad kumuleeruvat positiivset (pikas perspektiivis tugevat positiivset) mõju mitmekesise töökohtade arvu suurendamisele.. Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste omavahelise kumulatiivse mõju koondtabel on toodud LISAs 5.


65

5. Alternatiivide võrdlemine Alternatiivide hindamisel hinnatakse kõiki alternatiive valitud KSH valdkondade ja nende eesmärkide suhtes. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 11 toodud skaala alusel.. Üldplaneeringu ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse enamesinenud olulisusetüübi võrdlemisel alternatiivide lõikes, kõiki valdkondi käsitletakse võrdse kaaluga. Käsitletud alternatiivide mõjusid on hinnatud tabelis 12. Tabel 11. Mõjude hindamise skaala + positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 olulist mõju pole ette näha ? mõju pole teada

Null-alternatiivi korral on mõju veele ja pinnasele, õhukvaliteedile ja klimaatilistele faktoritele ning elanikkonnale ja inimeste tervisele negatiivne. Ehitus- ja arendustegevus maa-alal toimub, samas aga ei seata tingimusi arendustegevuse ulatuse määramiseks. Sisuliselt on tervel maa-alal lubatud igasugused tegevused. Arvestades tugevat ehitussurvet Viimsi vallale tervikuna, võib eeldada, et pikemas perspektiivis on kogu planeeringuga hõlmatav maa-ala tihedalt hoonetega kaetud. See aga tähendab bioloogilise mitmekesisuse olulist vähenemist. Seega on mõju bioloogilisele mitmekesisusele tugevalt negatiivne, seda eriti pikas ajalises perspektiivis. Mõju maastikule ja kultuuripärandile on negatiivne, kuna ei seata tingimusi arendustegevusele, mistõttu on suur oht maastikuilme oluliseks kahjustamiseks. Mõju elanike tervisele ja heaolule on lühiajalises perspektiivis positiivne (maa-alal eksisteerivad võimalused looduses viibida), samas pikaajalises perspektiivis võib kontrollimatu arendustegevuse käigus väheneda oluliselt piirkonna looduskeskkonna osakaal. Mõju sotsiaalsele keskkonnale on lühiajalises perspektiviis positiivne, kuna maa-alal on tagatud võimalused puhkamiseks. Samas pikaajalises perspektiivis on mõju hindamine raskendatud, kuna ühest küljest võib puhkamisvõimalused väheneda (looduskeskkonna asendumine hoonestusega), kuid võivad ka suureneda (võimalike täiendavate puhke-, spordi-, kultuuri, ja vabaaja veetmise võimaluste lisanumine). Mõju majanduskeskkonnale on positiivne, kuna maa-alal ei seata piiranguid tootmistegevusele. Sisuliselt on lubatud igasuguse ettevõtluse arendamine. Alternatiiv I puhul on mõju veele ja pinnasle kokkuvõtvalt positiivne. Klindi kaitseala loomise ettepaneku tegemisega ning miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimuste seadmisega säilitatakse piirkonna omalaadset pinnast ning põhjaveerežiimi. Negatiivset


66

mõju - tiheasustusala moodustamise käigus pinnase eemaldamine ning veetarbimise suurenemine piirkonnas saab oluliselt leevendada üldplaneeringus ja selle KSH toodud meetmetega. Mõju õhukvaliteedile ja klimaatilistele faktoritele on kokkuvõtvalt negatiivne, kuna suureneb autode hulk nii piirkonnas kui ka vallas tervikuna. Üldplaneeringuga kavandatavad tegevused (kõrghaljastuse säilitamine, kergliiklusteede rajamine) aitavad negatiivset mõju oluliselt leevendada. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule on kokkuvõtvalt positiivne, kuna luuakse klindi kaitseala ja määratletakse miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimused. Samuti suurendatakse bioloogilist mitmekesisust läbi haljasalade rajamise. Negatiivset mõju avaldavad kõik tegevused, mis eeldavad maa intensiivsemat kasutuselevõttu (ettevõtluse ja elamumajanduse arendamine ning tänavate rajamine). Kõik nimetatud tegevused vähendavad looduslike elupaikade pindala, võivad läbi lõigata loomade liikumisteed ja häirivad seeläbi ökoloogiliste protsesside toimimist Mõju maastikule ja kultuuripärandile on kokkuvõtvalt positiivne. Positiivset mõju maastike mitmekesisuse säilimisele avaldab klindi kaitseala loomine ja miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimuste määratlemine, kõrghaljastuse säilitamine, uue haljastuse rajamine, vaadete avamine ning rajatiste sobitamine piirkonna arhitektuurilise lahendiga. Negatiivset mõju maastikuilmele võivad avaldada ehitised ja rajatised nii ehitus- kui ka kasutusjärgus, kui need on ebasobivas kohas, varjavad vaateid, lõhuvad traditsioonilist asustusmustrit või on arhitektuuriliselt sobimatud. Mõju elanikkonnale ja inimeste tervisele on kokkuvõtvalt negatiivne. Negatiivne keskkonnamõju inimeste tervisele võib avalduda peamiselt radooniohtlikule alale elamute ehitamisega, liiklussageduse kasvuga piirkonnas, aga samuti seoses alajaama ja kõrgepingeliinide paiknemisega maa-alal (elektromagnetkiirgus, müra) ning tootmisettevõte arvu kasvuga, millega võib kaasneda suurem õhusaaste, müra ja vibratsiooni tase. Positiivne keskkonnamõju kaasneb puhke- ja virgestusmaade loomisega ja kergliiklusteede ning ÜVK rajamisega, mis aitavad kaasa tervislike eluviiside propageerimisele. Mõju sotsiaalsele keskkonnale on positiivne, kuna kavandatakse täiendavate spordi-, puhke- ja vaba-aja veetmisevõimaluste ja hariduse saamise võimaluste suurendamist ning ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu rajamist. Samuti on positiivse kumulatiivse mõjuga kergliiklusteede ja teiste infrastruktuuriobjektide väljaehitamine, kumulatiivsus seisneb eelkõige kergliiklusteede järk-järgulises rajamises. Mõju majanduslikule keskkonnale on positiivne, kuna luuakse võimalused mitmekesise ettevõtluse arendamiseks ja aidatakse seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele. Tabelis 12 saadud hindamistulemused näitavad, et üldplaneeringu elluviimine on keskkonna seisukohalt vajalik. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnev positiivne mõju on


67

valdavalt seotud maa-ala tervikliku arendamisega, kaitseala loomise ja miljööväärtusliku piirkonna määratlemisega. Tabel 12. Alternatiivide hindamine Mõju valdkond Null-

alternatiiv Alternatiiv I

LA PA LA PA Vesi ja pinnas Vältida pinnase, pinna- ja põhjavee reostust määral, mis võiks kahjustada keskkonda

0 - 0 +

Hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist 0 0 0 + Säilitada klindiastangu omalaadset pinnast - -- - -- Vähendada jäätmeteket, rakendada jäätmete taaskasutust ja kompostimist

0 0 0 0

Õhk ja klimaatilised faktorid Vältida õhusaastet määral, mis võiks kahjustada keskkonda - -- 0 - Vähendada vajadust autodega liikumiseks - -- + + Vähendada kasvuhoonegaaside emissioone 0 - 0 - Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik Säilitada bioloogilist mitmekesisust - -- 0 +/- Hoida ära negatiivseid mõjusid kaitsealadele, kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

0 - 0 +

Tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine looduslikel aladel.

0 - + +

Tagada toimiv rohevõrgustik 0 - + + Kultuuripärand ja maastik Ehitada uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et nad sobiksid antud keskkonda

- -- + +

Säilitada kohaliku maastike mitmekesisus ja omapära (sh miljööväärtuslikud alad)

0 - + +

Tagada avaliku ruumi kättesaadavus - -- 0 + Säilitada väärtuslikke maastikke - -- ++ ++ Elanikkond ja inimeste tervis + Tagada elanikkonnale võimalusi loodusega kokku puutuda, looduses liikuda

+ - + ++

Toetada tervislikke eluviise 0 0 + ++ Tõsta elukeskkonna turvalisust 0 - + + Vähendada keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid - - - -- Sotsiaalne keskkond Toetada hariduse kättesaadavust 0 0 + + Tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile 0 0 + ++ Tagada puhke-, spordi-, kultuuri, ja vabaaja veetmise võimaluste kättesaadavus kõigile

+ ? + ++

Sotsiaalsete võrgustike tugevdamine 0 + + + Majanduslik keskkond Soodustada mitmekülgse ettevõtluse arendamist + ++ + + Arendada infrastruktuuri 0 + + ++ Suurendada töökohtade arvu + ++ + ++


68

6. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ning mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevate keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Viimsi Vallavolikogu 27. juuni 2006. aasta otsusega nr 74. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele”. KSH programmi kohta küsiti seisukohta järgmistelt asutustelt:

Keskkonnaministeerium (Harjumaa Keskkonnateenistus) Sotsiaalministeerium Harju Maavalitsus Riiklik Looduskaitsekeskus

Programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teatati 30. novembril 2006. a Ametlikes Teadaannetes allpool toodud teatega. Sarnane teade avaldati ka 29. novembri 2006. a. Eesti Päevalehes. Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise viisid läbi OÜ Alkranel konsultandid koostöös vallavalitsuse töötajatega. KSH programmi (LISA 6) avaliku arutelu protokoll ning avalikul arutelul esitatud ettepanekutega arvestamise kommentaarid on toodud LISAs 4. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 26.01.07 kirjaga nr 30-12-1/6688/06/-4 (vt LISA 3). Harjumaa Keskkonnateenistuse märkused (05.03.07 kiri nr 30-12-1/12148-2) KSH aruande esialgse versiooni kohta on toodud aruande LISAs 9. Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei ilmnenud. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos vallavalitsusega.


69

��

�

��

�� Keskkonnamõju hindamise teated

�� !��!"�� #�� $ �� %�� &�� '�� !!��( ��#�� )� ��##�� ##��* �� )��#�� ##��##�� ##�� ++�##�� ##�� ##�� ##�� ##��$�� %��(�� #��,�� $-� ��'&��.��/�� 0��"1�/�2��"��/��)��0��3��%�� 4�� , �$�� 1��"&��2��1��&�'�/��)��0��3��%��5�� , �6 �� $7��1��1��8�� '��'�/��0�6 ��-�� 11&��1'!��)��0�� 3� �� %��5�� #�� )�1��5�� 999�� 5�� #�� -� ��'&��.��)�� 2�3��1��5�� "�� -� ��


70

7. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus Keskkonnamõju seiret korraldab kohalik omavalitsus. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline keskkonnamõju. Üldplaneeringuga hõlmataval maa-alal omavalitsuse enda poolt teostatava seire korraldamiseks sobivad indikaatorid on toodud tabelis 13. Vallavalitsus peaks seireandmed koondama perioodiliselt (soovitavalt igal aastal) ja võrdlema neid varem kogutud andmetega. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid mõju vältimiseks või leevendamiseks. Seire tulemusi tuleb arvestada omavalitsuse töös ja üldplaneeringu uuendamisel. Tabel 13. Soovituslikud indikaatorid keskkonnaseire korraldamiseks Keskkonnamõju valdkond

Võimalik keskkonnamõju

Indikaatorid

Pinnavee saastumine Ühiskanalisatsiooni ühendatud majapidamiste arv.

Põhjavee saastumine Joogivee analüüsid veepuhastusjaamast., sh radooni sisalduse määramine (Teostavad vee-ettevõtted vastavalt vee erikasutusloas sätestatavatele nõuetele, andmed edastatakse KOVle).

Vesi ja pinnas

Jäätmeteke Jäätmekogumispunktide arv ja tühjendamissagedus


Kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete paiskamine õhku

Välisõhku paisatavate emissioonide seire (Teostavad ettevõtted vastavalt välisõhu saasteloas sätestatud nõuetele, andmed edastatakse KOVle) Arendusprojektide maht rohelise võrgustiku aladel, kaitsealadel ja metsaaladel

Looduslike elupaikade vähenemine arendustegevuse tulemusena Loodusliku pinnase osakaal planeerimisalal

Bioloogiline mitme-kesisus, taimestik, ja loomastik

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine

Hooldatavate kultuurmaastike pindala

Hoonete vaheline kaugus miljööväärtuslikul alal.

Kultuuripärand ja maastik

Maastikuilme muutmine väärtuslikel maastikel ja väljaspool neid. Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa

pindala


Keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõju inimese tervisele

Elamute kraanidesse jõudva joogivee kvaliteedi kontroll, sh radoonisisalduse määramine (Teostab vee-ettevõte, andmed edastatakse KOVle)

Sotsiaalne keskkond Avalikud teenused ei ole Lasteaiakohtade arv


71

kättesaadavad Kommunikatsioonide magistraaltrasside kogupikkused ja võimalikud liitumiskohtade asukohad Kõva kattega teede kogupikkus Kergliiklusteede kogupikkus

Majanduslik keskkond

Planeeringualal tegutsevate ettevõtete nimistu ja tegevusala


72

8. Hindamistulemuste kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed Käesolevas töös viidi läbi kaks eraldiseisvat hindamist. Üldplaneeringu eelnõus toodud tegevusi hinnati püstitatud KSH eesmärkide suhtes ja pakuti välja leevendavaid meetmeid (ptk 4). KSH protsess algatati oluliselt hiljem kui üldplaneeringu protsess ja KSH koostaja alternatiivsete planeeringulahenduste käsitlemise juures ei viibinud. KSH koostaja peab tehtud valikuid pädevaks ja ei näe vajadust töös olnud alternatiivsete lahenduste taastamiseks ja käsitlemiseks KSH aruandes. Töö käigus hinnati kahte alternatiivi: null-alternatiiv – jätkub praegune olukord, kus maa-ala arendamine toimub läbi detailplaneeringute, puudub piirkonna terviklik arenduskava ja alternatiiv I – piirkonna areng toimub üldplaneeringu alusel. Peamine üldplaneeringuga kaasnev positiivne mõju veele ja pinnasele on seotud planeeringualal klindi kaitseala loomise ettepaneku tegemisega ning miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimuste seadmisega. Nende tegevuste elluviimisega säilitatakse piirkonna omalaadset pinnast ning põhjaveerežiimi. Seejuures on tegemist kumulatiivsete mõjudega. Peamine negatiivne mõju kaasneb tiheasustusala moodustamise käigus pinnase eemaldamise ning veetarbimise suurenemisega piirkonnas. Üldplaneeringu tegevustega kaasneb peamine positiivne mõju õhukvaliteedi parandamisele läbi kõrghaljastuse säilitamise (suur ja väike puistu säilimine, klindi kaitseala loomine) ning autoga liiklemise vajaduse vähendamisega (kergliiklusteede rajamine, uute ettevõtete rajamine planeeringualale, lasteaia rajamine). Samas kaasneb peamine negatiivne mõju uute elanikega kaasnevate autode hulga ja ühes sellega õhusaaste ning müra suurenemisega planeeringuala piirkonnas ja vallas tervikuna. Bioloogilist mitmekesisust, taimestikku ja loomastikku puudutavatele eesmärkide täitmisele avaldavad negatiivset mõju kõik tegevused, mis eeldavad maa intensiivsemat kasutuselevõttu (ettevõtluse ja elamumajanduse arendamine ning tänavate rajamine). Kõik nimetatud tegevused vähendavad looduslike elupaikade pindala, võivad läbi lõigata loomade liikumisteed ja häirivad seeläbi ökoloogiliste protsesside toimimist. Mõju on kumuleeruva ja sünergilise iseloomuga. Positiivset mõju omavad maa vähem intensiivset kasutust säilitavad tegevused ja majandustegevust piiravad meetmed, nagu kõigi kõrghaljastuse säilitamine, klindi kaitseala loomine ja uute haljasalade kavandamine. Nimetatud meetmete tulemusena säilitatakse osa elupaikadest ja luuakse täiendavaid loomade liikumisteid ning seega toetatakse ökoloogiliste protsesside toimimist. Seejuures on mõju kumuleeruva ja sünergilise iseloomuga. Negatiivset mõju maastikuilmele võivad avaldada ehitised ja rajatised nii ehitus- kui ka kasutusjärgus, kui need on ebasobivas kohas, varjavad vaateid, lõhuvad traditsioonilist asustusmustrit või on arhitektuuriliselt sobimatud. Mõju võib olla kumuleeruva ja sünergilise iseloomuga. Positiivset mõju maastike mitmekesisuse säilimisele avaldab klindi kaitseala loomine ja miljööväärtusliku piirkonna kasutustingimuste määratlemine, kõrghaljastuse säilitamine, uue haljastuse rajamine, vaadete avamine ning rajatiste sobitamine piirkonna arhitektuurilise lahendiga.


73

Negatiivne keskkonnamõju inimeste tervisele võib avalduda peamiselt radooniohtlikule alale elamute ehitamisega, liiklussageduse kasvuga piirkonnas, aga samuti seoses alajaama ja kõrgepingeliinide paiknemisega maa-alal (elektromagnetkiirgus, müra) ning tootmisettevõte arvu kasvuga, millega võib kaasneda suurem õhusaaste, müra ja vibratsiooni tase. Positiivne keskkonnamõju kaasneb puhke- ja virgestusmaade loomisega ja kergliiklusteede ning ÜVK rajamisega, mis aitavad kaasa tervislike eluviiside propageerimisele. Üldplaneeringus ja selle KSH-s välja pakutud leevendavad meetmed aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada. Üldplaneeringus kavandatud tegevuste rakendamisel olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale ette näha ei ole. Positiivsed mõjud kaasnevad täiendavate spordi-, puhke- ja vaba-aja veetmisevõimaluste ja hariduse saamise võimaluste loomise ning ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu rajamisega. Samuti on positiivse kumulatiivse mõjuga kergliiklusteede ja teiste infrastruktuuriobjektide väljaehitamine, kumulatiivsus seisneb eelkõige kergliiklusteede järk-järgulises rajamises. Üldplaneeringu elluviimisel olulisi negatiivseid mõjusid majanduskeskkonnale ette näha ei ole. Positiivsete mõjude poole pealt kaasneb üldplaneringu elluviimisega paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele. Üldplaneeringus ja selle KSH-s välja pakutud leevendavad meetmed aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada. Olulisemad KSH-s välja pakutud täiendavad leevendavad meetmed on järgmised:

� Ehitiste rajamisel tuleb arvestada, et planeeringuala on terves ulatuses radooniohtlik ala. Samuti võib pinnakatte rikkumine soodustada radooni kontsentratsiooni suurenemist õhus. Seetõttu on oluline arvestada klindiastangu üldplaneeringu seletuskirjas (k.a käesoleva KSH ptk 4.6 puntis 1) toodud radooniohtu leevendavaid meetmeid. Veepuhastusjaama hoone ja veemahuti projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis võimaldaks radooni joogivette sattumise riski viia miinimumini.

� Rajatavatele ehitistele tuleb kehtestada arhitektuurilised nõuded, et tagada hoonete ja hoonekomplekside sobivus traditsioonilisse maastikku. Vajadusel konsulteerida maastikuarhitektidega. Seejuures tuleb lisaks korruste arvu määratlemisele tuleks üldplaneeringuga kehtestada ka lubatud maksimaalne hoonete kõrgus (katuseharja kõrgus). Spordi- ja puhkemajandusliku tegevuse arendamisel tuleb vältida maastikupilti mittesobivate rajatiste ehitamist.

� Tootmismaa puhul tohib antud kohas arendada ainult sellist tegevust, mille oluline keskkonnamõju ei välju krundi piirest. Keskkonnamõju on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” §5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või


74

seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

� Viimsi majakast ca 180 m lõunasse ja ca 140 m idasse jäävate reserveeritavate elamumaade ning Lubja tee äärde kavandatava galeriielamumaast põhja poole jääva elamumaa ning planeeringuga kavandatava elamumaa reservala minimaalseks krundi suuruseks tuleb määrata 3300 m2 (elamumaad asuvad rohevõrgustiku puhveralal, vt ptk 1.3.2, Lisa 8);

� Planeeringuala põhjaosasse kavandatava ärimaa ning Lubja tee ja Aiandi tee ristmiku piirkonda kavandatava ärimaa ehitusalane pindala ei tohi ületada 100 m2 (ärimaa asub rohevõrgustiku puhveralal, vt Lisa 8).

� Kavandatava kaitseala puhke- ja sportimispiirkonnaks kujundamise käigus tuleb lahendada jäätmekäitlus antud piirkonnas.

� Klindinõlvale ei tohi ehitada sportimisrajatisi, mille ehitamise või kasutamise käigus võib oluliselt saada kahjustatud või eemaldatud klindinõlva pinnas.

� Klindi kaitseala läbivate kõrgepinge õhuliinide viimisel maa-alla tuleks järgida juba olemasolevaid õhuliinisihte. Niiviisi välditakse täiendava kõrghaljastuse likvideerimist.

� Inimeste juurdepääs Viimsi koopale peab olema lahendatud viisil, mis välistaks koopa ja koopasuu hävimise (nt vajadusel piirete rajamine).

� Miljööväärtuslikule piirkonnale teemaplaneeringut koostades tuleb läbi viia ka täiendav keskkonnamõju hindamine.

� Oluline on säilitada ja avada atraktiivsed vaatekohad (toodud üldplaneeringu kaardil, vt Lisa 7) ning koostada maastikuhoolduskava. Vaadete säilimiseks on oluline teostada regulaarseid hooldustöid (niitmine, raie).

� Veepuhastusjaama maaüksusele kavandatava piirdeaia välisküljele tuleks kavandada haljastust.

� Alajaama ümbritsevas haljastuses tuleks kasutada igihaljaid taimi (elupuuhekk).

� Laste turvalisuse tõstmiseks ei tohiks juurdepääs lasteaiale olla lahendatud ainult Aiandi teelt.

� Kaaluda tasub lasteaia rajamist planeeringuala keskosasse kavandatud elamumaale. Seejuures elamumaa viimist Aiandi tee äärde lasteaiamaale (vt joonis 10, lk 57). Nii välditakse lasteaia paiknemist suure liiklussagedusega tänavate ja ristmiku läheduses. Soovitusliku lasteaiamaa läheduses leidub rohkesti haljasalasid (suur puistu, klindiastang), kus on võimalik edendada õues õppimist.

Käesolevas töös võrreldi järgmisi alternatiive:

Null-alternatiiv – jätkub praegune olukord, kus maa-ala arendamine toimub läbi detailplaneeringute, puudub piirkonna terviklik arenduskava. Ehitus- ja arendustegevust planeeringualal otseselt ei piirata. Võimalik areng – terve planeeringuala (k.a klindiastanguvöönd) on tihedalt kaetud hoonestusega.


75

Alternatiiv I – maa-ala hoonestatakse osaliselt, keskkonna seisukohast väärtuslikumad piirkonnad võetakse kaitse alla. Toimub maa-ala polüfunktsionaalne ja terviklik arendamine. Hindamistulemused näitavad, et üldplaneeringu elluviimine on keskkonna seisukohalt vajalik.

Documents

Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu ......Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ