INGA ZEMIT

SAKSAMAA ÜHENDAMINE

UUS AJASTU PREISIMAAL

19.sajandi keskel määrati Preisimaal psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes vallandas tagurlikud ministrid

Wilhelm kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse

Preisimaal algas uus ajajärk Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit,

mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata.

Saksamaal kasvas rahvuslus, loodi ühinguid ja seltse

Venna surma järel sai regendist kuningas Wilhelm I, kelle valitsemise algul tekkis usaldus ühiskonna ja kuningavõimu vahel

Saksamaa 1807 - 1871

BISMARCKI „RAUA JA VERE” POLIITIKA

Preisi armee ümberkorraldamise plaan ( kahekordistamine, tegevteenistuse pikendamine

ja lisaraha sõjaväe ülalpidamiseks), vähendas usaldust rahva ja valitseja vahel. ( loe lk 20 1.lõik)

Kuningas tegutses põhiseaduse vastaselt ja kutsus valitsusjuhiks karmi poliitiku Otto von Bismarcki, sest Preisi maapäev (koosnes kodanlusest) ei kinnitanud kogu reformikava

Bismarck ütles, et tähtsaid küsimusi otsustatakse „raua ja verega”

Kuninga ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht, mitte kuningas

Bismarck ei arvestanud sageli maapäevaga, viis läbi sõjaväereformi ja valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta.

Otto von Bismarck

“Raudne kantsler”Preisimaa

peaminister ja välisminister 1862 - 1890

SAKSAMAA ÜHENDAMINE

Eelduseks tugev Preisi armee Koos Austriaga purustati Taani Sõda Preisimaa ja Austria vahel, Austria kaotus ( kaotas alad Põhja-Itaalias ja Saksamaal) Kaotati Saksa Liit ja asemele loodi Põhja-

Saksa Liit, mida juhtis Preisi kuningas. Sellega pandi alus Saksamaa ühendamisele

Ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis Prantsuse-Saksa sõjani ja lõppes Prantsusmaa kaotusega

Põhja – Saksa Liit

1866 – 1871Koosnes 22 Põhja –

Saksamaa riigist

SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE

Läbirääkimised Põhja-Saksa Liidu ja Lõuna-Saksa riikide vahel

Enne Prantsuse-Saksa sõja lõppu 1871.a kuulutati välja Saksa keisririik, mida asus valitsema Preisi kuningas Wilhelm I

SAKSA KEISRIRIIGI RIIGIKORD

Oli liitriik: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna + Elsass-Lotring

Neis riikides säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid

Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat

Keiser nimetas ametnikke, kuulutas sõda ja sõlmis rahu

Keisri kõrval tegutses ka parlament Mõjukaim riik oli Preisimaa (50% Saksa alast) Keisri järel tähtsuselt teine mees oli

riigikantsler, kelleks sai Bismarck ( raudne kantsler)

WILHELM II UUS KURSS

1888.a sai keisriks Wilhelm II, kes jäi viimaseks Saksa keisriks

Tahtis ainuvalitseda ja saatis kantsleri erru

Eesmärgiks oli riigi arendamine armee ja laevastiku tugevdamise läbi

Sotsiaalsed ümberkorraldused ( kohustuslik puhkepäev, naistele 11-tunnine tööpäev, keelati alla 13 a laste töö)

SUUND MAAILMAPOLIITIKALE

Saksamaa soovis olla juhtiv riik Euroopas Otsis liitlasi, et vältida Venemaa ja

Prantsusmaa lähenemist Loodi Kolmekeisriliit ( Austria-Ungari, Saksa,

Venemaa) – tagas Venemaa neutraalsuse Loodi Kolmikliit ( Austria-Ungari, Saksa,

Itaalia)- suunatud Venemaa ja Prantsusmaa vastu Bismarcki errumineku järel orienteeriti

välispoliitikas maailmapoliitikale( sekkumine kõigi maailmajagude asjadesse), mis viis maailmasõjani

KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE

Kolooniate loomine Edela-Aafrikas Saksa Koloniaalühingu loomine, mis

propageeris vallutuspoliitikat Uued kolooniad Aafrikas ja Aasias Julmus kolooniates ja ülestõusud ning

nende verine mahasurumine

Euroopa riikide koloniaalvaldused 1914.a.