Swedbanki majandusprognoos - swedbank-research.com · Hispaania majandus kasvas aga 0,6%. Peamiseks üllatuseks oli aga viimaste aastate jooksul tubli kiirusega kasvanud Saksamaa

August 26, 2014 Palun tutvuge olulise informatsiooniga viimasel leheküljel lehekülg 1

Macro Research - Swedbanki majandusprognoos

Macro Research – 26. august 2014

Swedbanki majandusprognoos Maailmamajanduse olukord taas ebakindel



Sisukord

Kokkuvõte ....................................................................................... 3

Maailmamajandus: ebaühtlane taastumine .................................... 4

Lisa 1: Venemaa pöörab Läänele selja .......................................... 9

Eesti: Ülesmäge rühkides ............................................................. 11



Kokkuvõte Käesoleval aastal ootame maailmamajanduse 3,4%st kasvu, mis kiireneb 2015. aastaks 4,0%ni. Juhtivindikaatorid, nagu näiteks ostujuhtide indeks (PMI), annavad küll märku kasvu paranemisest, samas kui mitmed majandusnäitajad on olnud vastuolulised. USA majanduskasv kiirenes teisel kvartalil ning olukord tööturul on kogu 2014. aasta esimesel poolel paranenud. Geopoliitilised pinged ja Venemaa sanktsioonid mõjutavad euroalal nii kindlustundenäitajaid kui ka toodangut. Euroala kasvutempo on aeglustunud ning selle põhjuseks on Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõrk tulemus, samas kui Hispaanial ja Portugalil on õnnestunud säilitada mõnevõrra tugevam kasv.

Heites pilgu tulevikku, on fookus USA ja Ühendkuningriigi ning euroala rahapoliitika erinevustel. Rahapoliitika järkjärguline normaliseerumine Ühendkuningriigis ja USA-s vastandub Euroopa Keskpanga (EKP) leevendavatele meetmetele. Euroala ja USA intressimäärade erinevus nõrgestab eurot ja aitab euroalal kaasa majanduskasvu edenemisele. Siiski on maailmamajanduse kasvu taastumine habras ja ebaühtlane ning see on ohustatud negatiivsetest riskidest.

Rootsi majandus on kahe tule vahel – ühel pool tugev USA, teisel pool aga nõrk euroala. Lisaks sellele ümbritseb sisemajandust ebakindlus, mis tuleneb eesootavatest valimistest ja ohtudest eluasemeturul. Kärbime selle aasta kasvuprognoosi 2,1%le ja alandame tulevikuväljavaadete kasvu, mille põhjuseks on suuresti euroala majanduskasvu nõrgenemine. Madal inflatsioonisurve ja EKP ekspansiivne rahapoliitika viitavad sellele, et Riksbank võib sügisel intressimäärasid veelgi vähendada. Põhjamaade majandusväljavaade on Venemaa majanduse sünge tulevikupildi pärast tagasihoidlik, mille tõttu on kärbitud ka Soome kasvuprognoosi; Norra ja Taani majandusväljavaated on aga veidi paremad.

EL-i ja Venemaa vaheliste sanktsioonide süvenemisel on kõige haavatavamas seisus Balti riigid, kuigi kõnealune mõju saadakse tõenäoliselt kontrolli alla ning Baltimaad jäävad endiselt EL-i üheks kiiremini kasvavaks piirkonnaks. Ohustatud pole mitte üksnes põllumajandustootjad ja toiduainetööstus, vaid ka transpordisektor, sest Balti riigid, eriti Leedu, on ühendusala Lääne ja Ida vahel. Sel aastal on Eesti suuremates majanduslikes raskustes kui varasemalt prognoositud, kuna Eesti kannatab nii nõrga Venemaa, kui Soome majanduse tõttu. Kokkuvõttes mõjutab viletsam eksport majanduskasvu ning suurenenud geopoliitiline ebakindlus pärsib investeeringuid. Embargo positiivseks kõrvalmõjuks võib pidada madalamat inflatsiooni, mis koos paljude muude teguritega ergutab leibkondade tarbimist. Alates järgmise aasta 1. jaanuarist kasutavad kõik kolm Balti riiki ühist valuutat, eurot.

Balti riikide ja Rootsi majandusnäitajad, 2013 - 2016

2013 2014pr 2015pr 2016pr

SKP reaalkasv, %

Rootsi 1,6 2,1 2,3 2,5

Eesti 0,8 0,8 2,3 3,0

Läti 4,1 2,5 2,6 3,5

Leedu 3,3 3,0 3,5 3,8

Tööpuuduse määr, %

Rootsi 8,0 8,0 7,6 7,0

Eesti 8,6 7,7 7,6 7,2

Läti 11,9 10,7 9,9 8,8

Leedu 11,8 10,9 9,7 8,5

Tarbijahinna muutus, %

Rootsi 0,0 0,1 1,4 2,1

Eesti 2,8 0,3 2,5 2,7

Läti 0,0 0,8 2,5 2,5

Leedu 1,0 0,2 2,0 3,0

Jooksevkonto, % SKP-st

Rootsi 6,2 5,4 4,6 4,1

Eesti -1,0 -1,3 -1,7 -2,0

Läti -0,8 -2,0 -2,2 -2,9

Leedu 1,5 -1,8 -2,0 -2,4

Allikad: Riikide statistikaametid, Swedbank

Maailmamajanduse

ebaühtlane taastumine ning

geopoliitilised riskid

Sanktsioonid ning

geopoliitilised pinged

pidurdavad Baltikumi riikide

majanduskasvusid



Maailmamajandus: ebaühtlane taastumine Ootame maailmamajanduse mõõdukat kasvu, mille eestvedajateks on Ühendkuningriigi ja USA tugevnevad majandused. Kasvu pidurdavad aga geopoliitilised pinged, euroala aeglane majanduskasv ja mitmete arenevate turgude suur tasakaalustamatus. Heites pilgu tulevikku, on fookus USA ja Ühendkuningriigi ning euroala rahapoliitika erinevustel. Rahapoliitika järkjärguline normaliseerumine Ühendkuningriigis ja USA-s vastandub EKP järjest leevendavatele meetmetele. Euroala ja USA intressimäärade erinevus nõrgestab eurot ja soodustab euroala majanduskasvu. Siiski on maailma majanduskasvu taastumine habras ja ebaühtlane ning ohustatud negatiivsetest riskidest.

Meie maailmamajanduse väljavaade on endiselt ettevaatlikult optimistlik ja 2014. aastal ootame 3,4%st kasvu, mis 2015. aastaks kiireneb 4,0%ni. Juhtivindikaatorid, nagu näiteks PMI (ostujuhtide indeks), annavad märku eesootavast majanduskasvu kiirenemisest, samas kui mitmed majandusnäitajad on olnud vastuolulised. Peale aeglast esimest kvartalit USA majanduskasv teisel kvartalil mõnevõrra kiirenes ning olukord tööjõuturul paranes kogu 2014. aasta esimesel poolel. Sarnased arengusuunad valitsevad ka Ühendkuningriigis, kus majanduskasv kiireneb ning tööpuudus väheneb. Pärast nõrka esimest poolaastat on euroala juhtivindikaatorid alanemas. Geopoliitilised pinged ja Venemaa sanktsioonid avaldavad euroalal negatiivset mõju nii kindlustundele kui majanduskasvule. Euroala kasvutempo aeglustumise põhjuseks on Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõrk tulemus, samas kui Hispaanial ja Portugalil on õnnestunud säilitada veidi tugevamat kasvu. Lisaks sellele on Põhjamaade majanduslik väljavaade tagasihoidlik tulenevalt Venemaa majanduse süngest tulevikupildist, mille tõttu on kärbitud ka Soome kasvuprognoose; Norra ja Taani majandusväljavaated on aga veidi paremad.

Maailma majanduskasv 1/

, %

2013 2016pr

USA 2,2 2,1 (3,0) 3,1 (3,1) 2,6

Euroala -0,4 0,8 (1,3) 1,7 (1,9) 2,0

Saksamaa 0,2 1,6 (2,0) 2,0 (2,2) 2,0

Prantsusmaa 0,4 0,3 (1,1) 1,4 (1,9) 2,0

Itaalia -1,8 -0,2 (0,4) 1,1 (1,4) 1,6

Hispaania -1,2 1,3 (1,0) 2,4 (1,8) 2,7

Soome -1,2 -0,2 (0,2) 0,5 (1,3) 1,3

Suurbritannia 1,8 3,1 (2,8) 2,6 (2,4) 2,1

Taani 0,4 1,7 (1,6) 1,8 (2,0) 2,2

Norra 2,0 2,3 (1,8) 1,8 (2,1) 2,2

Jaapan 1,5 1,2 (1,4) 1,0 (1,0) 0,9

Hiina 7,8 7,3 (6,9) 6,9 (6,5) 6,6

India 4,7 5,5 (5,5) 6,8 (6,8) 6,7

Brasiilia 2,5 1,7 (2,2) 2,5 (2,5) 2,4

Venemaa 1,2 -0,1 (0,8) -0,6 (0,8) 1,0

Maailm (PPP) 2/ 3,3 3,4 (3,5) 4,0 (3,8) 3,9

1/ Aprill 2014 prognoos on sulgudes; riigid, mis moodustav ad 70% maailma majandusest

2/ Kasutatud World Bank 2014 kaalusid

2014pr 2015pr

Allikad: rahv uslik statistika ja Swedbank

Baasintressimäärad ja valuutakursid

2014 2014 2015 2015 2016 2016

20 Aug 31 Dets 30 Jun 31 Dets 30 Jun 31 Dets

Baasintressimäärad

Föderaalreserv 0,25 0,25 0,50 1,00 1,50 2,00

Euroopa Keskpank 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,50

Inglise Pank 0,50 0,50 0,75 1,00 1,25 1,50

Jaapani Pank 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10

Valuutakursid

EUR/USD 1,33 1,30 1,25 1,23 1,23 1,25

USD/CNY 6,1 6,1 6,0 5,9 5,9 5,8

USD/JPY 104 105 105 107 107 110

EUR/GBP 0,80 0,77 0,76 0,77 0,77 0,79

Allikad: Reuters EcoWin, Swedbank

USA ja UK majandused

lähevad ees, euroala sörgib

sabas



Arenevad turud on endiselt peamised panustajad maailmamajanduse kasvu, ent nende arengusuunad erinevad üksteisest oluliselt. Venemaa majandust nõrgestab Venemaa-Ukraina konflikt. USA, EL ja teised riigid on laiendanud Venemaale kehtestatud sanktsioone finantsturgudele. Langetasime Venemaa majandusprognoosi ja eeldame, et nii 2014. kui 2015. aastal on Venemaa majandus languses. Venemaa majandus on struktuurselt nõrk ja konflikt Ukrainaga muudab olukorra veelgi hullemaks. Indias on tänu otsustusvõimelisele keskpangale ja majanduskasvu soodustavale uuele valitsusele tulevikuperspektiiv aga stabiliseerinud. Ka Hiina majanduskasv üllatas positiivselt, ehkki eluasemeturu tasakaalustamatust korrigeeritakse ja enamikes suuremates linnades hinnad langevad. Brasiilia, Türgi ja Lõuna-Aafrika seisavad silmitsi kõrge inflatsiooniga ja nõrgenenud majanduskasvuga ning suure jooksevkonto puudujäägi tõttu on nad väga tundlikud üleilmse finantskapitali liikumisele. Normaliseerunud rahapoliitikaga USA võib nendele riikidele veelgi lisasurvet avaldada.

Maailmamajanduse kasvus ning finantsturgudel mängib lähiaastatel olulist rolli USA ja euroala erinev rahapoliitika. Kui USA inflatsioon läheneb eesmärgiks seatud 2%le ja tööpuudus väheneb oodatust kiiremini, siis hinnakasvu aeglustumine euroalal on jätkunud. Juunis langetas EKP oma peamiste refinantseerimistehingute intressimäära 0,15%le ja hoiustamismäära –0,10%le. Uued suunatud eesmärgiga pikaajalised refinantseerimistehingud (TLTRO-d), mis käivitatakse arvatavasti selle aasta septembris, keskenduvad erasektori laenudele. Inflatsiooni jätkuv aeglustumine ja peatunud majanduskasv nõuab EKPlt veelgi leevendavaid meetmeid. Erinevused Euroopa Keskpanga ja Föderaalreservi rahapoliitika vahel ning nende mõju intressimääradele ja valuutakurssidele on selle sügise arutelude põhiteemad. Kõigest hoolimata aga valitseb üsna suur ebakindlus selles osas, mida EKP suudab euroala majanduse stimuleerimiseks ette võtta. Swedbank usub, et EKP käivitab sel sügisel väärtpaberite tagatisel refinantseerimistehingud. Negatiivsed riskid on alates aprillist oluliselt muutunud ja me vähendame oma põhistsenaariumi tõenäosust 65%lt 60%le. Negatiivse stsenaariumi tõenäosuse tõstsime 30%le ja positiivse stsenaariumi tõenäosus vaid 10%. Negatiivsed riskid on seotud nii tugevnenud geopoliitiliste pingetega Ukraina-Vene konflikti tõttu kui ka elavnenud Gaza–Iisraeli konflikti ning Süüria ja Iraagi vaheliste negatiivsete arengusuundade tõttu Lähis-Idas. Ukraina-Vene vastuseis on viinud sanktsioonideni, mis vähendavad Venemaa ja EL vahelist kaubandustegevust. Kindlustunde nõrgenemine ning Saksamaa ja euroala majanduskasvu aeglustumine on seotud tugevnenud geopoliitiliste pingetega. Konflikti edasine süvenemine sügisel ja energiavarustuse võimalik katkestamine talve lähenedes seab euroala hapra taastumise veelgi enam küsimärgi alla. Lisaks on arenevate turgude majanduste kasvutempo aeglustunud ja mitmed riigid kannatavad struktuursete probleemide käes, mis muudavad nad ülitundlikuks finantsturgude ebasoodsate arengusuundade suhtes. Hiina majanduskasvu aeglustumine ja USA kokkuhoidlikum rahapoliitika võivad kasvu veelgi enam pidurdada ja kutsuda esile ebastabiilsust mitmete arenevate turgudega riikides.

Käesoleva aasta sügisel ning 2015. aasta alguses mõjutab pikaajaliste intressimäärade kujunemist kõige enam USA Föderaalreservi rahapoliitika. Ootuste kohaselt lõpetab Föderaalreserv selle aasta oktoobris väärtpaberite ostuprogrammi ja juhul kui USA majandust ei taba mõni suur tagasilöök, alustab Föderaalreserv eelduste kohaselt 2015. aasta keskpaigas oma baasintressimäära tõstmist. Pikaajaliste turuintressimäärade tõusu pidurdavad EKP leevendavad rahapoliitilised meetmed. Seetõttu eeldame USA ja Euroopa turgude intressimäärade omavahelist lahknevust. Järgneva 12-18 kuu jooksul ootame USA dollari tugevnemist euro suhtes, mille järel euro mõnevõrra taastub. Samuti tugevneb euroga võrreldes Inglise nael. Jeen odavneb rohkem kui me oktoobris prognoosisime, samas kui Hiina jüaani väärtus järk-järgult tugevneb.

Arenevad turud on peamised

panustajad

maailmamajanduse kasvu

Geopoliitiliste riskide tõttu

tõstsime negatiivse

stsenaariumi tõenäosust

30%le

Ootame USA dollari

tugevnemist euro suhtes



Euroala: majanduskasv aeglustub

Aasta pärast majanduslangusest väljumist aeglustus euroala majanduskasv teisel kvartalil peaaegu nullini. Tööstussektori toodang langes märgatavalt, andes pärast viimaste aastate selget kasvutendentsi märku võimalikest takistustest. Langus üllatas seda enam, et muud olulised majandusnäitajad on liikunud tõusujoones, sealhulgas peaaegu 2%ne jaemüügikasv ning jätkuv tööpuuduse vähenemine enamikes riikides.

Arengusuunad euroala suurimate riikide majandustes on endiselt ebaühtlased. Prantsusmaa majanduses oli taaskord majanduskasvuta kvartal, Itaalia majandus langes 0,2% võrra, Hispaania majandus kasvas aga 0,6%. Peamiseks üllatuseks oli aga viimaste aastate jooksul tubli kiirusega kasvanud Saksamaa majanduse 0,2% langus. Tööstustoodangu languse kõrval on viimastel kuudel mõnevõrra halvenenud ka ettevõtete kindlustunne. Mure Ukraina kriisi ja Venemaa konflikti eskaleerimise suhtes on suurenenud. Täismahus kaubandussõda näib ebatõenäoline, sest võrreldes Euroopa Liiduga on Venemaal hoopis enam kaotada. Käesolevad arengusuunad võivad vähendada kindlustunnet ning koos sellega ettevõtete investeeringuid ja majapidamiste tarbimist.

Vastuseks väga madalale inflatsioonile ja üsnagi vähelubavatele tulevikuväljavaadetele kärpis EKP eelmisel kevadel intressimäärasid. Viimaste kuude jooksul on hinnakasv stabiliseerunud ja seda eriti baasinflatsiooni tasemel (va kõikuvad toiduainete- ja kütusehinnad), mis on juba mõnda aega püsinud 0,8% ringis. Seega tundub deflatsioonioht väike. Alates sellest sügisest hakkab EKP pakkuma pankadele uut madala intressiga pikaajalisi ja suunatud eesmärgiga refinantseerimistehinguid (TLTRO).

Vaatamata teise kvartali tagasihoidlikule kasvule oleme endiselt seisukohal, et euroala riikide majandused on paranemas. Erasektori konsolideerimine käib juba jõudsalt. Leibkonnad on piisavalt säästnud ja tarbimine suureneb. Samas ettevõtted investeerivad vähe ning nende paranemisega tuleb veel oodata. Rahvusvaheline majanduskeskkond peaks euroala majandust toetama, kuna nii Ühendkuningriigis kui USA-s on majanduskasv kiirenemas, samuti näitavad kasvumärke arenevad turud. Rahapoliitika on olnud erakordselt paindlik ja rangel kokkuhoiul põhinev eelarvepoliitika on taandunud. Euro on veidi nõrgenenud ning peaks eesoleva aasta vältel veelgi alanema, kuna nii majanduse olukord kui ka intressimäärad soosivad kapitali väljavoolu.

USA: oodatust nõrgem majanduskasvu taastumine

2014. aasta majanduskasv on märgatavalt aeglustunud ning see ei tulene üksnes aasta alguse ebatavaliselt karmidest talveilmadest. Eluasemeturu jõud rauges, erasektori investeeringud on viimase paari aasta jooksul näidanud langustrendi ning välisnõudlus on vankuma löönud, mille tulemusena puhasekspordi kasv vähenes.

Sellele vaatamata on eesoleval aastal näha märke majandustegevuse hoogustumisest, mis ulatuvad ka 2015. aastasse. Tööturu arengusuunad on alates selle aasta veebruarist olnud tugevad - igas kuus loodi enam kui 200 tuhat uut töökohta. Koos positiivsete väljavaatega eluasemeturule ja taastuvate hindadega peaks see toetama leibkondade nõudlust ja tarbimist. Majapidamiste kindlustunne liigub kasvusuunal. Veelgi enam, võib eeldada, et ettevõtted kasutavad madalaid finantseerimiskulusid ja sularahareserve oma vananeva põhivara uuendamiseks, kuna tootmisvõimsuste rakendusaste suureneb. Lisaks on ka erasektori kindlustunne kasvanud, ehkki arvatust aeglasema tempoga. Raha- ja fiskaalpoliitika jäävad suhteliselt ekspansiivseks tõenäoliselt ka järgmisel aastal ning majanduskasv kiireneb.

Arenevad turud: vastakad signaalid

Arenevate turgude arengusuunad on vastakad. Hiinas on majanduskasv olnud tänu lõdvemale fiskaalpoliitikale ja kiirele laenukasvule üllatavalt tugev. Valitsus on ergutanud majandust leevendamaks kinnisvara hinnalangust. See tähendab, et pikaajalist majanduskasvu stimuleerivad reformid on edasi lükatud. India uus valitsus ja suurenenud usaldus rahapoliitika vastu on tõstnud ka ettevõtete kindlustunnet. Tingimused majanduskasvu soosivaks poliitikaks on üle pika aja parimad. Brasiilia aga seisab pärast mitmeaastast tasakaalustamata majanduskasvu taas languse äärel. Majanduskasv on nõrk ja inflatsioon kõrge. Brasiilia majandus vajab kiiremas korras ettevõtluskliimat parandavaid ja võimalikku tõusu edendavaid reforme.

Rootsi: ebakindlus tuleviku suhtes

Majandusarengud käesoleva aasta esimesel poolel olid oodatust kehvemad. Aeglasem majanduskasv euroalal ja USAs pidurdasid ka Rootsi ekspordikasvu. Investeeringud vähenesid ning tööstuses oli paigalseis, ehkki mitmed majandusindikaatorid (nagu näiteks PMI) ennustasid positiivsemaid tulemusi. Eratarbimine ning soodsad arengud tööturul aitasid sisenõudlusel tugevana püsida. Madala inflatsiooni tõttu langetas Rootsi Keskpank baasintressimäära 50 baaspunkti võrra.

Pettumust valmistav teine

kvartal

Ebaühtlased arengusuunad

Eesoleval aastal peaks

majandustegevus

hoogustuma

Euroala riikide majandused

on paranemas

Esimene poolaasta oli

oodatust nõrgem



Võrreldes aprilliga on Rootsi majanduse olukord ebakindlamaks muutunud. Välisnõudlus on nõrgenenud ja kuigi kodumajapidamiste seis on tugev, on riskid suurenenud. Eeldame, et fiskaalpoliitika muutub leebemaks ning majapidamiste võlataseme kasvu üritatakse piirata. Töötuse määr väheneb, kuid aeglaselt suureneva tööjõu hulga tõttu. Arvame, et nõrgenenud majanduse ning Euroopa Keskpanga argessiivse rahapoliitika mõjul langetab Rootsi Keskpank sügisel baasintressimäära 0,1%ni. Järgmisel kahel aastal ootame inflatsiooni kiirenemist tugevama maailmamajanduse, toorainehindade tõusu ning palgakasvu tõttu. Kuigi ekspordikasv kiireneb, kaotab Rootsi maailmaturul jätkuvalt turuosa ning puhasekspordi panus majanduskasvu 2014. ja 2015. aastal on negatiivne. Langetasime käesoleva ja järgmise aasta majanduskasvu prognoose ning seda paljustki tingituna euroala oodatust nõrgematest arengutest.

Soome: vaid tagasihoidlik kasvupotentsiaal

Koos tasapisi paranenud ekspordiga on Soome tööstustoodangu langus sel aastal taandumas. Piirkonnas süvenenud geopoliitilised pinged ja Venemaa kehtestatud impordikeeld võivad ekspordi kasvuväljavaadet aga halvendada. Venemaa majanduskasvu oluline vähenemine ja rubla odavnemine avaldab juba praegu Soomele negatiivset mõju.

Soome majanduskasvu takistavad mitu asjaolu: käimasolev majanduse restruktureerimine, nõrk sisenõudlus ja tööealise elanikkonna vähenemine kui ka väiksem riigipoolne panus jätkuva eelarvekokkuhoiu tõttu. Soome majandus jääb sel aastal juba kolmandat aastat järjest langusesse ning SKP langeb 0,2% võrra. Paranev globaalne väljavaade aastail 2015-2016 toetab Soome ekspordi kasvu ja panustab majanduskasvu paranemisse- SKP kasvab järgmisel aastal 0,5% ja 2016.aastal 1,3%.

Läti: uue reaalsusega kohanemine

2014-2015 aeglustavad Läti majanduskasvu Venemaa ja Euroopa vahelised geopoliitilised pinged. Mõnede ettevõtete finantsolukord embargost puudutatud sektorites halveneb, kuigi need on pigem likviidsuse kui pikemaajalise maksevõimega seotud raskused. Ootame ekspordi- ja impordikasvu ajutist nõrgenemist, samas kui eratarbimise kasv jääb tugevaks. Majanduskasv hoogustub taas 2016. aastal.

Prognoosi kohaselt panustab eratarbimine jätkuvalt enim majanduskasvu tänu sissetulekute tugevale kasvule. Leibkondade sissetulekute kasv ületas selle aasta esimesel poolel kulutuste kasvu, viidates suurenenud säästudele. Hoiuste kasv 2013. aasta lõpus ja leibkondade ettevaatlikud kulutused selle aasta alguses võib vähemalt osaliselt kirjutada eurole ülemineku arvele. Näib, et leibkondade kulutused teisel kvartalil on mõnevõrra hoogustunud.

Vaatamata Venemaa kaubandusbarjääridele, tugevnenud EL sisesele konkurentsile ja väga nõrgale Venemaa majandusele peaks Läti kaubanduspartnerite välisnõudlus aastatel 2014 – 2016 hoogustuma. Embargo all olevate toodete eksport Venemaale moodustab kõigest 0,5% kõikide kaupade ekspordist, mille täielik kadumine on ebatõenäoline, sest ettevõtted otsivad oma toodete Venemaale turustamiseks alternatiivseid mooduseid. Kaudselt mõjutab sisseveokeeld 4% Läti kaupade ekspordist Euroopa Liitu, kus suurenenud konkurents viib hinnad alla. Mõju mahtudele on eeldatavasti üsna piiratud ja meie prognoosi kohaselt aastatel 2014 – 2016 eksport kasvab, kuigi märgatavalt aeglasemalt kui varasemalt ootasime.

Leedu: uduvihm, kuid mitte veel torm

Vastavalt ootustele kasvas majandus sisenõudlusest kannustatuna 2014. aasta esimesel poolel 3,2%, eksport samas aga vähenes. Nii leibkondade tarbimine kui ka investeeringud valmistasid positiivse üllatuse. Jaemüügi aastane kasv kiirenes teisel kvartalil 6,0%ni. Paranev olukord tööturul, madal inflatsioon ja laenuportfelli kiirenev kasv toetavad majapidamiste tarbimist, kuid kasvu edasine kiirenemine on ebatõenäoline.

Selle aasta teine pool ja 2015. aasta tõotavad kujuneda ebasoodsamaks – majandusarengud koonduvad ümber Venemaa-Ukraina kriisi. Leedu kaupade ekspordi osakaal Venemaale on küllaltki suur – 2013. aastal ulatus embargo all olevate kaupade eksport kuni 900 miljoni euroni ehk 2,6%ni SKP-st. Siiski, enamik neist kaupadest ei ole Leedu päritolu, vaid teistest riikidest re-eksporditud, mistõttu mõju Leedu majandusele on üsna väike. Selle aasta ekspordinumbritele ei mõju negatiivselt mitte üksnes Venemaa kehtestatud kaupade sisseveokeeld, vaid ka rafineeritud naftatoodete hääbuv eksport. Selle aasta oodatav rekordiline viljasaak aitab kaasa ekspordi kasvule aasta lõpus, kuid põhiosas siiski järgmisel aastal. Prognoosime sel aastal ekspordi langust 1,5% võrra enne järgmise aasta mõningast taastumist. Elujõulisem 5,0% kasvumäär saavutatakse alles 2016. aastal. Kuigi praegustel sanktsioonidel on majandusele ilmselt ainult piiratud mõju, siis geopoliitiliste pingete edasine süvenemine pole välistatud ning hirmud selle ees võivad vähendada kindlustunnet ja investeeringuid.

Olukord võrreldes aprilliga

on ebakindlam

Juba kolmas aasta

majanduslanguses

Eksport kasvab hoolimata

Venemaa

kaubandusbarjääridest

Majandusarengud

koonduvad ümber

Venemaa-Ukraina kriisi



Venemaa: sanktsioonid pidurdavad majanduskasvu

Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt on vaibumisest kaugel. Pärast lennuki MH17 allatulistamist on USA, EL ja mõned teised riigid laiendanud Venemaale kehtestatud sanktsioone finantsturgudele. Sanktsioonid on siiski veel liiga piiratud, keskendudes pigem Venemaa pikaajalisele majanduskasvule ja sõjatööstusele kui vahetule majandusaktiivsusele. Kättemaksuks sanktsioonidele kehtestas Venemaa 7. augustil nendest riikidest imporditavatele valitud toidukaupadele sisseveokeelu. Kui konfliktile ei leita kiiresti poliitilist lahendust, siis väga tõenäoliselt süveneb patiseis veelgi, kahjustades majanduskasvu Venemaaga kauplevates riikides.

Meie põhiseisukoht Venemaa majanduse kohta pole muutunud, Venemaa on struktuurselt liiga nõrk, et saavutada lähiajal majanduskasvu ning konflikt Ukrainaga teeb olukorra veel hullemaks. Venemaa teise kvartali andmed on aga üllatavalt tugevad - SKP aastane kasv oli 0,8%. Arvestades käesolevaid olusid, näib see liiga hea, et tõsi olla. Ootuspäraselt, tarbimine jätkuvalt kasvas ja eksport veidi suurenes (mõlemad olid ootuspärased), kuid peamine mõju pidi tulenema väga järsust impordi vähenemisest nõrgenenud rubla ja impordi teadliku asenduspoliitika tõttu.

Konflikt on vaibumisest

kaugel

Venemaa majandus on

struktuurselt nõrk



Lisa 1: Venemaa pöörab Läänele selja Me ei näe Vene-Ukraina kriisile kiiret lahendust. See tähendab jätkuvat ebakindlust ja majanduslikku kulu. Kriisi teravnemine pärast MH17 lennukiga toimunut viis Venemaa-vastaste sanktsioonide laiendamiseni kaitse, energia ja finantsturgude valdkonda. Venemaa vastas neile piirangutele aastase valitud toidukaupade impordikeeluga Euroopa Liidust ja teistest riikidest, kes Venemaale sanktsioonid kehtestasid. Kaks nädalat hiljem toidukaupade embargo nimekirja küll lühendati, kuna poodides ei jätkunud kaupa ja toiduainete hinnad tõusid. Mõlemad pooled on avaldanud valmisolekut sanktsioone veelgi laiendada, kui see osutub vajalikuks.

Kumb pool kannatab pingete võimalikust eskaleerumisest rohkem? Venemaa majanduskasvu prognoose on viimasel ajal EL-ist rohkem allapoole korrigeeritud. Väliskaubanduse vallas on Venemaa Euroopa Liidust rohkem haavatav – Euroopa Liit moodustab ligi poole Venemaa väliskaubandusest, samal ajal kui Venemaa osakaal Euroopa Liidu väliskaubanduses on alla 5%. Euroopa riikide sõltuvus Venemaast on riigiti väga erinev, aga isegi Venemaast kõige rohkem sõltuvad Euroopa riigid sõltuvad Venemaast vähem kui Venemaa Euroopa Liidust tervikuna.

Kuigi finantssektori haavatavust on raskem mõõta, on Venemaa pangandusturg suurema löögi all. Kuigi mõne Euroopa Liidu riigi, nagu Prantsusmaa ja Austria, pangandus on Vene turuga märkimisväärselt seotud. Vene majandusega seotud ebakindlus on suurenenud ja välisinvestorid viivad oma raha riigist välja. Venemaal ei ole lühiajalise rahastusvajaduse katmisega probleeme, sest välisvarad on välisvõlast suuremad ja kaubandusbilanss on ülejäägis. Küll aga kahjustavad kolme suurema Vene panga suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa majanduse keskmist ja pikaajalist finantseerimisvõimet, mis omakorda mõjutab negatiivselt Venemaa ettevõtete investeeringuid. Sanktsioonid on juba mõjutanud Venemaa kinnisvara arendust.

Majandus ei ole aga ainuke oluline tegur. Putini populaarsuse tõus näitab, et poliitilised edusammud (rahvuslik uhkus ja ajaloolise ebaõigluse näiline korrigeerimine) võivad kompenseerida majandusliku nõrkuse. See tähendab, et Putinil ei ole lihtsat taganemisteed – poliitilised võidud või oma maine päästmine on vajalikud ja vastase nõrgestamine jätkuva olukorra destabiliseerimise kaudu võib parandada Venemaa diplomaatilist positsiooni.

Euroopa probleem on keskendumine majanduslikele teguritele. Esiteks on ajalugu näidanud, et majandussanktsioonide mõju on suhteliselt väike. Teiseks on oluline sanktsioonide mõju mitte ainult sanktsioneeritavale, aga ka sanktsioneerijale endale ja antud juhul on sanktsioonidega seotud kulud jagunenud Euroopa Liidus ebaühtlaselt, mille tõttu on konsensuse leidmine keeruline. Kolmandaks on tähtis ka rahva meeleolu – Venemaa tööturg on oluliselt paremas seisus kui Euroopa Liidu oma (ajalooliselt madal tööpuudus ja tugev sissetulekute reaalkasv kuni viimase ajani) ja seetõttu on Vene pool rohkem valmis kandma majanduslikku kahju. Neljandaks, Venemaal on palju maavarasid ja Lääne riigid on huvitatud nende uurimisest tulevikus, poliitiliste suhete halvenemine vähendab selliseid võimalusi. Kokkuvõttes peaks antud konflikt oluliselt teravnema, et Euroopa Liit lepiks kokku täiendavates märkimisväärse mõjuga sanktsioonides. USA käitub ilmselt agressiivsemalt, kuna tema majandus on paremas seisus ja Venemaaga vähem seotud.

Kumb pool on edukam? Siiani on Ukraina suutnud separatistide tegevust kiiresti piirata. Kui sõda aga varsti ei lõpe, suurenevad poliitilised ja majanduslikud kulud ning üldvalimiste läbiviimine sügisel on keerulisem. Ebastabiilsus tuleb kasuks Venemaale, samuti lähenev talvine kütteperiood ja sellest tulenev Euroopa suurem tundlikkus maagaasi tarnete suhtes ja ka Venemaa ja Ukraina vahelise gaasileppe puudumine. Ukraina praeguseid maagaasi varusid jätkub aasta lõpuni. Ukraina on ilmselt kõige haavatavam talveperioodil, mis võib ajendada Venemaad oma muskleid näitama ja konflikti teravdama. Pärast talveperioodi võib konflikt jõuda mingisse tasakaalupunkti, kuna gaasitarnete olulisus Ukraina jaoks väheneb ja Venemaa tunnetab oma majandusolukorra halvenemist teravamalt. See tähendaks majandusliku ja poliitilise ebakindluse ja sanktsioonide eskaleerumise riski vähenemist.

(jätkub järgmisel lehel)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

40

50

60

70

80

90

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Putini populaarsus ja SKP kasv

Putini toetus SKP aastane kasv, % (ps)

3. korda presidendiks

Peaministriks saamine

Ukraina kriis

Allikas: Levada keskus, Reuters Ecowin

0

10

20

30

40

50

Venemaa osakaal EL

ekspordis, % *

Venemaa osakaal EL

impordis, % *

EL osakaal Venemaa

ekspordis, %

EL osakaal Venemaa

impordis, %

EL ja Venemaa vaheline kaubandus, %

Allikas: UN Comtrade * v.a. Austria



Millised on praeguse kriisi võimalikud tulevikustsenaariumid?

Positiivne stsenaarium (esinemise tõenäosus 20%): sanktsioone nähakse kui tupikteed. Pooled jõuavad poliitilise kompromissini ja sanktsioone vähendatakse või rakendatakse ainult osaliselt. Euroopa Liidu majandusele täiendavat negatiivset mõju ei ole ja Venemaa majanduslangus on väiksem või õnnestub langust üldse vältida. Hiljutine Vene embargo leevendamine võib viidata selle stsenaariumi võimalikkusele, aga see vajaks Putini maine päästmist (näiteks teatud Ukraina alade autonoomia suurendamist), mis ei ole aga Ukraina jaoks lähiajal/ lihtsalt vastuvõetav.

Põhistsenaarium (60%): raskuste jätkumine. Võimalikud täiendavad sanktsioonid ilma nende majandusliku kogumõju olulise suurenemiseta, s.t. Venemaa majandus on kerges languses ja veidi aeglasem majanduskasv Euroopa Liidus võrreldes sanktsioonide eelse ajaga. See stsenaarium võib sisaldada ka Ukrainat läbivate maagaasi tarnete ajutist katkemist EL suunal (süüdistades näiteks Ukrainat varude omastamises või viidates “õnnetustele”). Tarnete katkemise negatiivne mõju oleks Euroopa Liidule suurusjärgus 0,1-0,2 protsendipunkti SKPst ja väiksema mõjuga kui 2006. või 2009. a. toimunu, sest Euroopal on tänaseks mitmekülgsem tarnevõrgustik ja suuremad gaasivarud. Vene-Ukraina konflikt jääb pikaajaliseks, aga talve järel saavutatakse teatud tasakaal (aga mitte veel lahendus), kindlustunne paraneb ja majanduslik kahju on seetõttu edaspidi väiksem.

Negatiivne (20%): pingete kuhjumine; sanktsioonide laiendamine mõlema poole poolt. Gaasitarnete pikemaajalisem katkemine on siiski ebatõenäoline, kuna Venemaa vajab eksporditulusid oma majanduse turgutamiseks. Venemaa majanduslangus on sügavam ja konflikti negatiivne mõju Euroopa suurriikidele suurem. Kapitaliturgude piirangud on võimalikud ja varade omandus võib sattuda löögi alla. Majanduslanguse süvenedes võib Venemaa muuta oma majanduspoliitikat, näiteks loobuda inflatsiooni juhtimisest.

Mis ootab Venemaad ees? Ükskõik millise stsenaariumi korral ei teeskle Venemaa enam muutumist Lääneriikidega sarnasemaks tänu suuremale läbipaistvusele, tugevamale õigusriigile jne. Venemaa pöörab Lääneriikidele selja, muutudes rohkem isemajandavaks ja tugevdades sidemeid selliste riikidega nagu Hiina, Iraan ja Türgi. Kuigi 1990. aastate kordumine on ebatõenäoline – Venemaa on oluliselt tugevam riik ja majandus, tal on suuremad valuutareservid ja väiksem välisvõlg – siis struktuursete probleemide tõttu arvestatava majanduskasvuni ei jõuta.

Lühiajalises plaanis tähendavad hiljutised sündmused Venemaa majanduskasvu puudumist või väga nõrka kasvu, sest (i) impordi asendamine täisvõimsuse lähedal töötava majanduse puhul võtab mitte ainult aega, vaid ka tõstab hindu, mis omakorda mõjutab negatiivselt tarbimist. Lisaks piiravad kapitali kättesaadavuse probleemid uute tootmisvõimsuste rajamist. (ii) väliskaubandusteede ümbersuunamine võtab aega. Impordi asendamine ei ole imerelv, vähemalt mitte lühiajalises plaanis ja seetõttu on Venemaa uute sanktsioonide kehtestamisel ilmselt ettevaatlik, eelistades keelata nende kaupade importi, mille asendamine kodumaise toodanguga või uutest partnerriikidest on suhteliselt lihtne. Paljud asjad võivad minna halvasti, aga rahvarahutuste toimumise tõenäosus lähitulevikus on väike, sest Putini toetus on kõrge. Uute kaubandusteede toimima hakkamise, Ukraina konfliktiga seotud pingete vähenemise ja Hiina-suunaliste nafta/gaasitarnete suurenemise järel Venemaa majanduse kasv lähiaastatel ilmselt taastub. Kui kasv ei taastu, võib suureneda täiendavate regionaalsete konfliktide risk, kuna eliit vajab poliitilisi võite tasakaalustamaks majanduslikku nõrkust. See viib omakorda veelgi suurema kriisini ja majandusliku olukorraga seotud ebakindluse suurenemiseni.

Venemaa pikemaajalise majanduskavu osas ei ole samuti häid uudiseid. Viimased arengud suurendavad suure tõenäosusega Venemaa majanduse sõltuvust naftatuludest. Koos õigusriigi mittetoimimisega jääb majanduskasv Venemaal nõrgaks ja keskmise elatustasemega riikide “arengulõksu” vältimine muutub veelgi raskemaks. Lääneriikide jaoks tähendab see jätkuvalt poliitilisi ja majanduslikke riske.



Eesti: Ülesmäge rühkides Kuna Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse olukord on halvenenud, on muutunud viletsamaks ka ekspordivõimalused. Sellel aastal tuleb majanduskasv peamiselt eratarbimisest, kuid järgmisest aastast tasapisi paranema hakkav välisnõudlus suurendab nii ekspordi kui ka investeeringute panust. Kiire palgakasv ning samal ajal ettevõtete vajadus parandada tootlikkust hakkab töötuse määra senist kiiret langust pidurdama. Geopoliitilised pinged on ohuks majanduskasvu kiirenemisele.

Nõrk välisnõudlus pidurdab majanduskasvu

Majanduskasv Eesti peamistel eksporditurgudel on nõrgenenud. Käesoleva aasta esimesel poolel on kaupade eksport olnud jätkuvalt languses. Eesti ettevõtete ekspordikäibe kasvu pidurdab eelkõige vilets nõudlus. Eelmise aasta alguse töötleva tööstuse ekspordi osakaal müügikäibes langes 73%lt selle aasta keskpaigas 69%le. Kõige enam on sel aastal vähenenud eksport Leedu, Rootsi ja Venemaa suunal. Kaupade ekspordi langus tuleb valdavalt elektroonika- ja keemiatoodete väljeveo vähenemisest. Mobiilsideseadmete turg on Eesti jaoks oluline, kuna see kaubagrupp moodustab 10% Eesti kaupade ekspordist. Kogu selle aasta kaupade ekspordi langusest moodustavad elektroonikatooted ligikaudu 40%. Keemiatoodete väljaveo languse taga on nii Venemaa nõudluse vähenemine, kui ka ühe suure ettevõtte sulgemine eelmisel aastal ning tootmise seisak. Samas on tugevat kasvu näidanud toiduainete ning jookide, puittoodete, mööbli ja transpordivahendite väljavedu. Transpordivahendite näol on aga tegemist peamiselt re-ekspordiga ning Eestis loodud lisandväärtus on üsna tagasihoidlik.

Geopoliitilised pinged on majanduskasvu väljavaadet meie regioonis halvendanud ning pidurdavad ekspordivõimaluste paranemist veel lähikvartalitel. Venemaaga seotud konflikt ning sanktsioonid Venemaa poolt ja vastu mõjutavad negatiivselt nii Eestit, kui ka meie peamisi kaubanduspartnereid - eelkõige Venemaad ennast, teisi Balti riike ja Soomet. Venemaa poolt kehtestatud sisseveo embargo erinevatele põllumajandussaadustele ja toiduainetele piirab vastavate kaupade väljavedu üsna tugevalt ning alandab väheneva nõudluse tõttu nende hindasid. Embargo all olevad kaubad moodustavad Eesti vastavate kaubagruppide ekspordist kokku ligikaudu 16%, kuid kogu Eesti kaupade ekspordist vaid veidi alla protsendi. Lisaks osadele põllumajandustootjatele ja toiduainetetööstusele, mõjutab Venemaa kehtestatud sisseveo embargo ka neid ettevõtteid transpordisektoris ja hulgikaubanduses, kus embargo all olevatel kaupadel on suurem osakaal. Kuna Venemaa jätkab oma kaubasadamate väljaarendamist Läänemere ääres, vähendab suurenev konkurents transiitkaubanduse teenindamist, mis omakorda pidurdab transpordisektori kasvu.

Peamised majandusnäitajad, 2012-2016 1/

2012 2013 2016pr

SKP reaalkasv, % 3,9 0,8 0,8 (1,8) 2,3 (3,0) 3,0

Kodumajapidamiste tarbimine 4,9 4,2 3,5 (3,9) 3,5 (3,6) 3,8

Valitsuse tarbimine 3,8 1,3 1,2 (1,4) 1,2 (1,4) 1,4

Investeeringud põhivarasse 10,9 1,1 0,0 (2,0) 4,0 (5,0) 5,5

Kaupade ja teenuste eksport 5,6 1,8 1,0 (2,0) 2,5 (5,0) 4,0

Kaupade ja teenuste import 8,8 2,6 2,0 (3,0) 3,7 (6,0) 5,3

THI kasv, % 3,9 2,8 0,3 (1,3) 2,5 (2,5) 2,7

Tööpuuduse määr, % 2/ 10,0 8,6 7,7 (8,4) 7,6 (7,9) 7,2

Brutopalga reaalkasv, % 1,9 4,9 5,9 (4,9) 3,4 (3,5) 3,5

SKP, mld eurot (jooksevhindades) 17,4 18,4 19,1 (19,3) 20,2 (20,6) 21,5

SKP nominaalkasv, % 7,4 5,9 3,9 (4,7) 5,7 (6,7) 6,3

Kaupade ja teenuste eksport (jooksevhindades), % 7,5 2,8 1,8 (2,9) 3,6 (6,7) 5,5

Kaupade ja teenuste import (jooksevhindades), % 11,7 2,2 1,7 (3,2) 4,7 (7,5) 6,8

Kaupade ja teenuste saldo, % SKPst 2,5 2,0 1,8 (1,8) 1,7 (1,4) 1,5

Jooksevkonto, % SKPst -1,8 -1,0 -1,3 (-1,4) -1,7 (-2,0) -2,0

Jooksev- ja kapitalikonto, % SKPst 1,7 1,7 1,6 (1,4) 1,3 (1,0) 1,2

Otseinvesteeringud Eestisse, % SKPst 6,8 3,9 2,1 (2,1) 2,5 (2,4) 2,3

Välisvõlg, % SKPst 95,4 87,4 85,5 (84,9) 82,5 (81,5) 79,6

Valitsussektori eelarve tasakaal, % SKPst -0,2 -0,2 -0,5 (-0,4) -0,4 (-0,3) -0,2

Valitsussektori võlatase, % SKPst 9,8 10,0 10,0 (10,0) 9,8 (10,0) 9,5

2014pr 2015pr

1/ Aprillii prognoos on sulgudes

2/ Vastav alt Tööjõu-uuringule

3/ Vastav alt Maastrichti kriteeriumile Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank ja Sw edbank

Geopoliitilised pinged

pidurdavad ekspordi-

võimaluste paranemist



Ekspordi kasv sel aastal aeglustub ning alles järgmisest aastast ootame kasvu aeglast kiirenemist. Meie kaubanduspartnerite majanduskasvu väljavaade hakkab järgmisest aastast järk-järgult paranema, mis suurendab välisnõudlust ning kiirendab ekspordikasvu. Kuna Eesti majanduse impordinõudlus on suur, suureneb sissevedu 2014.-2016. aastatel ekspordist kiiremini ning sellest tekkinud väliskaubanduse puudujääk pidurdab majanduskasvu.

Kaubandustingimused paranesid möödunud aastal märgatavalt, kuna imporditud sisendid odavnesid ekspordihindadest kiiremini, mis aitas kokku hoida eksportivate ettevõtete kulusid. Ekspordi- ja impordihindade languse vahe on aga oluliselt vähenenud ning meie hinnangul taastub impordihindade kasv, peamiselt euro vahetuskursi nõrgenemise mõjul, kiiremini kui ekspordihinnad.

Kaubanduspartnerite halvenenud majandusväljavaadete ning nõrgenenud välisnõudluse tõttu korrigeerisime käesoleva aasta majanduskasvu 0,8%le (aprillis prognoosisime 1,8% kasvu). Majanduskasvu taastumine saab meie põhistsenaariumi järgi olema aeglane ning järgmiseks aastaks ootame 2,3%, 2016.aastaks 3% reaalkasvu

1.

Käesoleva majandusprognoosi peamiseks riskiks on geopoliitiliste pingete võimalik eskaleerumine ja püsimine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, mis pidurdaks veelgi meie kaubanduspartnerite ja Eesti majanduskasvu taastumist. Palkade kiire kasvu tõttu varem kardetud tööjõuturu ülekuumenemise oht on tänu palgakasvu aeglustumisele tasapisi küll taandumas, kuid tööjõupuuduse tõttu ei ole pinged kadunud.

1 Eesti Statistikaamet avaldab selle aasta septembri alguses täiesti uue metoodikaga (ESA2010)

revideeritud SKP aegrea, mis muudab nii SKP ja selle tehingute väärtust ja kasvu

-30

-20

-10

0

10

20

30

-6

-3

0

3

6

Välisnõudlus

Eesti eksport (vs)

Eesti kaubanduspartnerite SKP kasv (august)

Eesti kaubanduspartnerite SKP kasv (aprill)Allikas: Eurostat, Swedbank

9,6

3,9

0,8 0,8

2,3 3,0

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2011 2012 2013 2014pr 2015pr 2016pr

Panused SKP kasvu, pp

Kodumajapidamised Valitsus Investeeringud

Netoeksport Varud SKP kasv, %

Allikas: Statistikaamet, Swedbank

Ekspordi kasv kiireneb 2015

Korrigeerisime käesoleva

aasta majanduskasvu 0,8%le



Ebakindlus hoiab tagasi erasektori investeeringuid

Nõrga välisnõudluse ja jätkuva ebakindluse tõttu on ettevõtete investeeringute kasv olnud tagasihoidlik. Tööjõupuuduse ja kasvanud tööjõukulude tingimustes eeldab tootlikkuse suurendamine rohkem investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. Kasvanud geopoliitilised pinged suurendavad aga ettevõtete ebakindlust, mis mõjutavad negatiivselt investeerimisotsuseid lähikvartalitel. Vaba tootmisvõimsus on järk-järgult vähenenud ning koos nõudluse paranemisega hakkab ettevõtete investeeringute kasv kiirenema. Selle aasta kevadel Swedbanki poolt tööstusettevõtete hulgas läbiviidud uuringu kohaselt on investeerimise eesmärgiks eelkõige efektiivsuse, mitte aga esmajärjekorras tootmismahtude kasvatamine. Kodumajapidamiste investeeringud eluhoonetesse on tublisti kasvanud, kuna nõudlus kinnisvara järele on püsinud suur. Siiski, reaalpalga kasvu oodatav aeglustumine hakkab kodumajapidamiste investeerimisaktiivsust jahutama. Avaliku sektori investeeringud sõltuvad olulisel määral välisvahenditest. Kuna Euroopa Liidu eelarvest finantseerimine suureneb jõudsamalt tõenäoliselt alles järgmise aasta teisest poolest, jäävad valitsuse investeeringud sel aastal langusesse ning on ka 2015.-2016. aastal tagasihoidlikud. Valitsussektori vähenenud tellimused ja investeeringud pidurdavad taristu ehituse kasvu, samal ajal kui nõudlus eluhoonete järele aitab erasektori investeeringuid kasvatada.

Madalad intressimäärad ja soodne laenukeskkond jäävad püsima veel pikemaks ajaks, mis toetab investeerimist. Ettevõtete laenuportfelli kasv, mis eelmisel aastal aeglustus, on 2014.aasta esimesel poolaastal tasapisi kasvanud. Eluasemelaenude kasvu toel on kiirenenud ka kodumajapidamiste laenuportfelli kasv. Samas on nii ettevõtted kui kodumajapidamised finantseerinud olulise osa (ligikaudu 50%) investeeringutest omavahenditest. Kokkuvõttes, sellel aastal kogumajanduse investeeringute kasv pidurdub ning kiireneb alates järgmisest aastast. Vaatamata investeeringute kasvu järsule aeglustumisele eelmisel aastal nende osakaal SKP-s (25,3%) veidi tõusis ning oli Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõige suurem. Koos investeeringute kasvu paranemisega suureneb nende osakaal SKP-s ning panus majanduskasvu veelgi.

Töökäte nappus pingestab tööjõuturgu

Eelmise aasta teisel poolel tugevasti aeglustunud tööhõive kasv pöördus sel aastal langusesse ning see trend jätkub ka 2015.-2016. Tööhõive väheneb nii negatiivse iibe kui ka väljarände tõttu. Kuigi väljaränne keskpikas perspektiivis mõnevõrra taandub, on loomuliku iibe vähenemisel suurem mõju. Tööjõuturule siseneb vähem inimesi ning elanikkond vananeb. Eelkõige on tööturul puudus kvalifitseeritud spetsialistidest. Lisaks väljarändele töötas tööjõu-uuringu kohaselt selle aasta esimesel poolaastal välismaal ligikaudu 23 000 Eesti residenti ehk 3,7% tööjõust (tegelikult ilmselt rohkem). Viimasel paaril aastal see number oluliselt muutunud ei ole.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on tööpuudus kiiresti vähenenud. Selle aasta esimesel poolaastal alanes tööpuuduse määr 7,7%ni. Majanduskasvu halvenenud lähiväljavaade koos ettevõtete suurenenud ebakindlusega aeglustab tööpuuduse määra alanemist eesoleva aasta jooksul. Väga suurt mõju me siin ei oota ning selle aasta tööpuudus alaneb keskmiselt 7,7%le. Väheneva tööhõive ning paljude tööotsijate ebasobiva kvalifikatsiooni tõttu tööpuuduse vähenemine 2015.-2016.aastatel aeglustub. Samuti palkavad ettevõtted üha vähem tööjõudu, et ohjeldada kiiresti kasvavaid tööjõukulusid ning muuta oma tootmine efektiivsemaks.

0

10

20

30

40

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

pr

20

15

pr

20

16

pr

Investeeringute osakaal SKP-s, %

Eesti Läti Leedu

Allikas: Eurostat, Swedbank

Koos nõudluse

paranemisega hakkab

ettevõtete investeeringute

kasv kiirenema

Soodne laenukeskkond jääb

püsima veel pikaks ajaks

Tööjõuturule siseneb vähem

inimesi



Tegelik töötuse määr on juba eelmisest aastast allpool seda piiri, kus tekib surve nominaalpalkade kasvuks. Lisaks sellele kiirendab palgakasvu miinimumpalga ligikaudu 10% kergitamine 2014-2015. aastal. Tööjõupuuduse tõttu on ettevõtjad pidanud palkasid tõstma tootlikkuse kasvust kiiremini, mis on kiirendanud tööjõu ühikulu kasvu. Samal ajal on aga imporditud sisendihindade langus hoidnud tootja- ja ekspordihinnad madalal. Euro nõrgenemine muudab aga sisseostetud kaubad ja tooraine kallimaks ning see efekt hakkab oma mõju kaotama. Kuigi palga nominaalkasv püsib tugev, ootame me selle mõõdukat aeglustumist. Osaliselt tööjõukulude kasvu tõttu on ettevõtete kasumlikkus alanenud, kuid töötajate arvu vähendamine oleks tööjõupuuduse tingimustes vaid viimane võimalus. Olukorda tööturul leevendaks töötutele korraldatud kvalifikatsiooni tõstmine ning sobiv ümberõpe, samuti selliste tööturureformide elluviimine, mis suurendavad veelgi tööjõus osalemise määra.

Väga madala inflatsiooni tõttu palkade reaalkasv sel aastal kiireneb. Koos inflatsiooni kiirenemise ja palkade nominaalkasvu aeglustumisega 2015.-2016.aastatel aeglustub ka palkade reaalkasv.

Palgakasv ja kindlustunne toetavad eratarbimist

Käesoleva aasta eratarbimise kasvu mõjutab selle esimese kvartali suhteliselt nõrk tulemus, mis tekkis peamiselt väiksemast energiatarbimisest soojade ilmade tõttu. Järgmise aasta algusest üksikisiku tulumaksu vähendamise (21%lt 20%le) ja tulumaksuvaba palgaosa tõstmise positiivne mõju eratarbimisele jääb reaalpalkade kasvu aeglustumise ja tööhõive languse kõrval suhteliselt tagasihoidlikuks. Eratarbimise kasv sellel ja järgmisel aastal küll veidi aeglustub, kuid püsib suhteliselt tugev ning panustab prognoosiperioodi jooksul majanduskasvu kõige enam. Kiire reaalpalga kasv ja jõudsalt paranenud tarbijate kindlustunne on toetanud jaemüügi kasvu. Aeglustuv eratarbimine hakkab aga jaemüügi kasvu veidi pidurdama.

10,0%

8,6%

7,7% 7,6%7,2%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2012 2013 2014pr 2015pr 2016pr

Tööturu näitajad

tööpuuduse määr palga aastane reaalkasv hõive aastakasv

Allikad: Statistikaamet, Swedbank

-20

-10

0

10

20

Reaalpalgafondi ja eratarbimise kasv, YoY, %

Reaalpalgafond Eratarbimine


Palgakasv aeglustub

Eratarbimise kasv panustab

majanduskasvu kõige enam



Väline tasakaalustamatus suureneb veidi

Jooksevkonto puudujäägi abil hinnatav majanduse väline tasakaalustamatus suureneb prognoosiperioodil veidi. Selle põhjuseks on esiteks impordi kiirem kasv ekspordiga võrreldes. Importi paisutab kasvav nõudlus imporditud tootmissisendite ja kapitalikaupade järele, kuna sisenõudluse kasvutempo on jooksevhindades ekspordi kasvust kiirem. Teiseks jooksevkonto puudujäägi suurendajaks on investeerimistulu väljavoolu suurenemine , kuna koos majanduskasvu kiirenemisega tõusevad ka välisomanikele kuuluvate ettevõtete kasumid. Teisene tulu suureneb osakaaluna SKPs teatud määral tänu Euroopa Liidu vahendite sissevoolu tõusule.

Inflatsioon järgmisel aastal kiireneb

Kuigi suvised deflatsiooninumbrid asenduvad sügisel taas hindade tagasihoidliku tõusuga, ulatub aasta kokkuvõttes hindade kasv sel aastal vaid 0,3%ni. 2014. aastat mõjutavad mitmed ühekordsed tegurid, mille mõju 2015. aastal kaob. Erakordselt soe talv ja varajane kevad viisid energia ja toiduainete hinnad alla. Parem ühendus soodsama Põhjamaise elektrivõrguga ja Eesti Energia võrgutasude alandamine vähendas elektri hinda. Uued Elroni rongid ja tasuta rongiühendus pealinlastele survestasid ühistranspordi hindu. Lisaks eelpool toodud ühekordsetele teguritele alandavad 2014. aasta hinnataset veel bensiini hinna langus ja Venemaale toidukaupade ekspordipiirangute tõttu sügis-talvel odavnevad toidukaubad.

Järgmisel kahel aastal ootame tarbijahindade kasvu kiirenemist nii välis- kui kodumaiste tegurite toel. Euro oodatav odavnemine USA dollari suhtes kasvatab importkaupade ja –teenuste hindu. Toiduainete hindu mõjutab järgmisel kahel aastal toidutoorme kallinemine maailmaturul. 2015. aasta esimesel poolel hoiavad piima- ja lihatoodete ning köögiviljade hinnatõusu Eestis jätkuvalt tagasi Vene turu piirangud. Enamus teenuste hindu tõusevad tänu tööjõukulude jätkuvalt kiirele kasvule. Administratiivselt reguleeritavaid hindu kergitavad erinevad aktsiisimaksude kasvud, mis peaksid tõstma üldist hinnataset 0,5 protsendipunkti võrra nii 2015. kui 2016. aastal.

Valitsussektor jätkuvalt defitsiidis

2014. aastal ootame majandusolukorra halvenemise tõttu valitsussektori eelarvepuudujäägi suurenemist eelmise aastaga võrreldes. Peamisteks puudujäägi tekitajateks on riiklik pensionikindlustus ja saastekvoodid. 2015. ja 2016. aastal valitsussektori eelarvepositsioon küll paraneb, kuid on endiselt puudujäägis. Maksukoormus perioodil 2014–2016 oluliselt ei muutu, kuna tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra langetamise, maksuvaba tulu tõstmise ja kohustusliku kogumispensioni suuremad riigipoolsed sissemaksed kompenseerib aktsiisimäärade tõstmine. Valitsemissektori võlakoormus püsib madalaim Euroopa Liidus, ulatudes ligikaudu 10%ni SKPst. Võlakoormus lähiaastatel vähehaaval langeb, kuna valitsussektori defitsiiti planeeritakse finantseerida reservidest, riik uusi laene võtta ei plaani ja jätkab olemasolevate tagasimaksmist. Valitsemissektori võlast moodustavad olulise osa Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile (EFSF) antud tagatised.

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2011 2012 2013 2014pr 2015pr 2016pr

Panused THI kasvu, pp

Toit Alkohol, tubakas Eluase Transport Muu THI aastane kasv


Alates sügisest hinnakasv

kiireneb

Euro odavnemine kasvatab

importkaupade ja –teenuste

hindu

Valitsemissektori

võlakoormus püsib

madalaim Euroopa Liidus



Kontaktid

Strategy & Macro Research

Rootsi peaökonomist

Anna Felländer

Tel: +46 8 5859 39 34

e-mail: [email protected]

Norra peaökonomist

Harald Magnus Andreassen

Tel: +47 23 23 82 60


Eesti peaökonomist

Tõnu Mertsina

Tel: +372 888 75 89


Läti peaökonomist

Mārtiņš Kazāks

Tel: +371 67 44 58 59

e-mail: Mārtiņš.Kazā[email protected]

Leedu peaökonomist

Nerijus Mačiulis

Tel: +370 5 258 22 37


Rootsi

Knut Hallberg

Tel: +46 8 700 93 17


Jörgen Kennemar

Tel: +46 8 700 98 04


Åke Gustafsson

Tel: +46 8 700 91 45


Magnus Alvesson

Tel: +46 8 5859 33 41


Anna Breman

Tel: +46 700 91 42


Cathrine Danin

Tel: +46 8 5859 34 92


FX

Anders Eklöf

Tel: +46 8 700 9138


FX Emerging markets

Hans Gustafson

Tel: +46 8 700 91 47


FI

Jerk Matero

Tel: +46 8 700 99 76


Norra

Øystein Børsum

Tel: +47 99 50 03 92

e-mail:

[email protected]

Helene Stangebye Olsen

Tel: +47 23 23 82 47


Eesti

Liis Elmik

Tel: +372 888 7206


Teele Aksalu

Tel: +372 888 7925

e-mail:[email protected]

Läti

Lija Strašuna

Tel: +371 67 445 875


Kristilla Skrūzkalne

Tel: +37167445844


Andrejs Semjonovs

Tel: +37167445844


Leedu

Vaiva Šečkutė

Tel: +370 5 258 2156


Laura Galdikienė

Tel: +370 5 258 2275


mailto:[email protected]








Oluline informatsioon

Millel meie analüüs põhineb

Swedbank Research on Large Corporates & Institutionsi ärivaldkonna üksus, mille analüüsid põhinevad mitmesugustel aspektidel ja andmekäsitlustel.

Näiteks hinnatakse sisuliselt tsüklilist ja strukturaalset majandust, praeguseid või oodatavaid turul valitsevaid emotsioone, oodatavaid või tegelikke muutusi krediidireitingus ning ettevõttesiseseid või -väliseid asjaolusid, mis mõjutavad valitud valuutatehingute ja fikseeritud tulumääraga instrumentide hinda.

Olenevalt investeerimissoovituse liigist võib vaadeldav ajavahemik olla lühike või kuni 12 kuud.

Soovituse struktuur

Valuutatehingute ja fikseeritud tulumääraga instrumentidega seotud soovitused antakse nii rahaturu kui ka tuletisinstrumentide kohta.

Soovitused võivad olla väljendatud absoluutnäitajates, milleks on näiteks hea hind, tootlus või volatiilsuse tase. Samuti võivad need olla väljendatud suhtelistes näitajates, nagu pikad vs. lühikesed positsioonid.

Rahaturuga seotud soovitustes on märgitud sisenemistase, soovituste uuendustes on toodud ka kasum ja sageli, ent mitte tingimata väljumistasemed. Tuletisinstrumentidega seotud soovitustes on toodud soovituslik sisenemistasu, realiseerimistase ja lõpptähtaeg.

Valuutatehingutes kasutame optsioonide puhul üksnes valuutakursside liikumise suunale ja volatiilsusele panustamist selliselt, kus maksimaalne võimalik kahjum on piiratud.

Analüütiku kinnitus

Raporti sisu eest vastutav(ad) analüütik(ud) kinnitab/kinnitavad, et siin viidatud võimalike huvide konfliktide olemasolust hoolimata kajastavad käesolevas raportis väljendatud seisukohad täpselt meie isiklikke seisukohti kajastatud väärtpaberite kohta. Samuti kinnitab/kinnitavad analüütik(ud), et nad ei ole saanud, ei saa praegu ega ka tulevikus mingit otsest ega kaudset hüvitist raportis sisalduvate seisukohtade väljendamise või konkreetse soovituse andmise eest.

Väljaandja, avaldamine ja saajad

Swedbank Researchi koostatud raporti on välja andnud Swedbank AB (publ) („Swedbank”) Large Corporates & Institutionsi ärivaldkond. Swedbanki järele valvab Rootsi finantsjärelevalveasutus (Finansinspektionen).

Mitte ühelgi juhul ei muudeta raportit enne avaldamist.

Soomes avaldab raporti Swedbanki Helsingi filiaal, mille järele valvab Soome finantsjärelevalveasutus (Finanssivalvonta).

Norras avaldab raporti Swedbanki Oslo filiaal, mille järele valvab Norra finantsjärelevalveasutus (Finanstilsynet).

Eestis avaldab raporti Swedbank AS, mille järele valvab Eesti finantsjärelevalveasutus (Finantsinspektsioon).

Leedus avaldab raporti Swedbank AB, mille järele valvab Leedu Vabariigi Keskpank (Lietuvos bankas).

Lätis avaldab raporti Swedbank AS, mille järele valvab finants- ja kapitaliturgude komisjon (Finanšu un kapitāla tirgus komisija).

USAs avaldab raporti Swedbank First Securities LLC (Swedbank First), mis võtab enda peale vastutuse selle sisu eest. Raport avaldatakse üksnes institutsioonilistele investoritele. Kõik Ameerika Ühendriikide institutsioonilised investorid, kes on saanud raporti ja soovivad teha mõne tehingu raportis nimetatud ükskõik millise väärtpaberiga, peaksid seda tegema üksnes Swedbank Firsti kaudu. Swedbank First on Ameerika Ühendriikide maakler-vahendaja, mis on registreeritud väärtpaberijärelevalve komisjonis ja on Ameerika suurima sõltumatu väärtpaberite regulaatori FINRA liige. Swedbank First kuulub Swedbanki gruppi.

Olulise Ameerika Ühendriike puudutava teabe leiate aadressilt http://www.swedbankfs.com/disclaimer/index.htm.

Ühendkuningriigis on see teatis mõeldud ja suunatud üksnes asjaomastele isikutele. Pöördumise alusel ei tohi tegutseda ja sellele ei tohi tugineda isikud, kes ei ole asjaomased. Igasugune investeering või investeerimistegevus, mida selles dokumendis käsitletakse, on kättesaadav üksnes asjaomastele isikutele ja seda lubatakse teha vaid asjaomastel isikutel. Asjaomaste isikute all peame silmas järgmisi isikuid:

kellel on erialane kogemus seoses investeeringutega, millele kohaldatakse Ühendkuningriigi finantstoodete reklaami määruse artikli 19 lõiget 5;

kellele kohaldatakse Ühendkuningriigi finantstoodete reklaami määruse artikli 49 lõike 2 punkte a kuni d (varakad äriühingud, juriidilise isikuna registreerimata liidud jne);

kellele võib muul viisil õiguspäraselt edastada kutset või mõjutusvahendit osalemiseks investeerimistegevuses (Ühendkuningriigi 2000. aasta finantsteenuste ja -turgude seaduse paragrahvi 21 mõistes) või kutsuda esile selle edastamist seoses ükskõik milliste väärtpaberite väljaandmise või müügiga.

Vastutuse piirang

Kogu analüüsiraportis olev teave, sealhulgas faktiandmed, on saadud ja pandud kokku heas usus, kasutades usaldusväärseks peetavaid allikaid. Swedbank ei kinnita ega taga siiski otseselt ega kaudselt sisu terviklikkust ja täpsust, sellele ei tuleks toetuda kui autoriteetsele allikale ning see ei tohiks asendada Teie enda mõistlikku, sõltumatut hinnangut.

Pidage meeles, et kapitaliturgudele investeerimine, nagu kirjeldatakse siinses dokumendis, on seotud majanduslike riskidega, ning avaldused edasiste hinnangute kohta on seotud ebakindlusega. Nende riskide eest vastutate Teie üksinda ja otsuse tegemiseks soovitame Teil täiendada olemasolevat teavet sellise materjaliga, mida peetakse vajalikuks, sealhulgas, kuid mitte ainult, teadmistega kõnealuste finantsinstrumentide kohta ja finantsinstrumentidega kauplemise nõuetega.

Raportis sisalduvad arvamused on üksnes analüütikute praegused arvamused, mis võivad muutuda. Kui analüütiku arvamus muutub või ettevõtte kajastamise eest hakkab vastutama uus analüütik, kelle arvamus on teistsugune, püüame avaldada sellekohase muudatuse (kuid ei kohustu seda tegema), arvestades eeskirjadest, kohalduvatest seadustest, Swedbanki sisekordadest või muudest asjaoludest tulenevaid piiranguid.

Kui Swedbanki analüüsis kasutatud soovituste struktuur on Teie jaoks ebaselge, palun tutvuge jaotisega „Soovituste struktuur”.

Selle raporti eesmärk ei ole Swedbanki jaoks soovitada teha ühtegi toimingut ega õhutada sellele. Kui Te ei ole meie klient, ei ole Teil õigus seda analüüsiraportit kasutada. Raport ei ole müügipakkumine ega üleskutse osta väärtpabereid ja seda ei tohiks sellisena ka tõlgendada.

Kohaldatavas õiguses lubatud ulatuses ei võta Swedbank endale mingit vastutust siinse raporti kasutamisest tuleneva otsese, kaudse ega tuleneva kahju eest.

Huvide konfliktid

Swedbanki Large Corporations & Institutionsi ärivaldkonnas kasutatakse ettevõttesiseseid juhiseid, mille eesmärk on tagada analüüse tegevate analüütikute ausus ja sõltumatus.

Näited

Analüüsiraportid on sõltumatud ja põhinevad üksnes avalikult kättesaadaval teabel.

Analüütikutel ei ole üldjuhul lubatud omada osalust või positsiooni (pikka või lühikest, otseselt või tuletisinstrumentide kaudu) sellistes finantsinstrumentides, mida nad oma investeerimisanalüüsis soovitavad.

Swedbank Researchi üksuse personali tasude hulka võivad kuuluda vabalt määratavad preemiad, mis põhinevad äriühingu kogutuludel, sealhulgas investeerimispanganduse tuludel. Siiski ei või need töötajad saada tasu konkreetsete investeerimispanganduse valdkonna tehingute alusel.

Kavandatud uuendused

Investeerimissoovitust uuendatakse tavaliselt kaks korda kuus.

Taasesitamine ja avaldamine

Siinset materjali ei tohi taasesitada ilma Swedbank Researchi loata. Raportit ei tohi avaldada füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kes on sellise riigi kodanikud või kelle elu- või asukoht on riigis, kus avaldamine ei ole lubatud kehtivate õigusaktide või muude otsuste järgi.

Väljaandja: Swedbank, Large Corporates & Institutionsi ärivaldkonna üksus Swedbank Research, Stockholm

Aadress

Swedbank LC&I, Swedbank AB (publ), SE-105 34 Stockholm.

Külastusaadress: Landsvägen 42, Sundbyberg

Documents

Swedbanki majandusprognoos - swedbank-research.com · Hispaania majandus kasvas aga 0,6%. Peamiseks üllatuseks oli aga viimaste aastate jooksul tubli kiirusega kasvanud Saksamaa