SCHENGENVaba liikumise võimalus Euroopas

Külastage meie veebisaiti

www.consilium.europa.eu

Märkus

Käesoleva väljaande on koostanud nõukogu peasekretariaat ja see on mõeldud üks-

nes teavitamiseks. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid ei vastuta selle eest.

Lisateavet Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta leiate veebisaidilt

www.consilium.europa.eu

või pöördudes nõukogu peasekretariaadi avaliku teabe talituse poole järgmisel

aadressil:

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

www.consilium.europa.eu/infopublic

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab aadressilt www.europa.eu

Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

Eelmine väljaanne: 2015

© Euroopa Liit, 2018

Teabe taasesitamine on lubatud juhul, kui viidatakse selle allikale.

© Fotod: Fotolia.com, Frontex

ELi autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitami-

seks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Print ISBN 978-92-824-6298-0 doi:10.2860/853586 QC-07-17-127-ET-C

PDF ISBN 978-92-824-6270-6 doi:10.2860/881073 QC-07-17-127-ET-N

SCHENGENVaba liikumise võimalus Euroopas

YYY©

Y©

Y©

Y©

Y©

Y©

Y©

L..L.L.L.L..L.L

PhPhhPhPhPhPhPhPhPhPPPPtooto

oto

oto

oto

oto

oto

ototoototoototto

gra

gra

gra

gra

gra

gra

gra

ggggph

iph

iph

iph

iph

iph

iph

iph

iph

iph

ihiphi

phhhhhhhphpeseseseseses

esesesesesesee

–F

– F

– FF

– FFFF

– FFFFFFo

toototooto

oto

oto

otolialialialialialiaialil

.co.co.coo.co.co.cmmmmmmmm

SISUKORD

Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

Õigus liikuda vabalt ilma sisepiiridel toimuva kontrollita . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

Politsei- ja tollikoostöö. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

- Sisepiirid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

- Välispiirid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

- Schengeni infosüsteem (SIS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

Õigusalane koostöö . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

Viisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

Varjupaigaküsimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Schengeni ala kaart . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

Märts 2018 | ET | SCHENGEN 3

SISSEJUHATUS

Luksemburgi lõunaosas Moseli jõe ääres asuvast Schengeni külast paigas, kus puu-

tuvad kokku Schengeni lepingu algsete osaliste (Prantsusmaa, Saksamaa ja Beneluxi

riikide) territooriumid, on saanud Euroopas sisepiiridel kontrolli kaotamise ja vaba lii-

kumise sünonüüm. Schengeni ala areng on toimunud järk-järgult:

• Schengeni ala sündis 14. juunil 1985, kui viis riiki (Belgia, Luksemburg, Madalmaad,

Prantsusmaa ja Saksamaa) allkirjastasid Schengeni lepingu.

• Viis aastat hiljem määrati Schengeni konventsioonis kindlaks, kuidas sisepiiridel

kontrolli kaotamine tegelikkuses ellu viia. Samuti kehtestati mitmed asendusmeet-

med, millega tugevdada kontrolli välispiiril, määrata kindlaks ühtse viisa väljasta-

mise menetlus, võidelda uimastikaubanduse vastu ning luua ühine teabejagamis-

süsteem – Schengeni infosüsteem (SIS).

• Kontrolli tegelik kaotamine piiridel algas 26. märtsil 1995, kui seitse riiki (esialgsed

viis ning neile lisaks Hispaania ja Portugal) kaotasid kontrolli oma sisepiiridel.

4 SCHENGEN | ET | Märts 2018

• Sellest ajast alates on sisepiirikontrollideta ala pidevalt laienenud ning hõlmab

praegu 22 ELi liikmesriiki – Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu,

Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,

Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari ning veel

neli riiki, mis ei ole ELi liikmesriigid: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

• Edaspidi, kui kaotatakse allesjäänud sisepiirikontrollid Bulgaaria, Horvaatia ja

Rumeeniaga, hõlmab sisepiirikontrollideta ala 29 Euroopa riiki.

• Küpros, Iirimaa ja Ühendkuningriik ei kohalda oma eriolukorra tõttu Schengeni

eeskirju täielikult.

EL hindab korrapäraselt iga Schengeni riiki, et tagada kokkulepitud eeskirjade nõuete-

kohane kohaldamine kõikides asjaomastes riikides.

Sisepiiridel kontrolli kaotamine mõjutab ka muid poliitikavaldkondi, näiteks seda, kui-

das tegeleda piiriülese kuritegevuse, piiriülese reisimise, piiriülese kaubanduse ja piiri-

ülese õiguse küsimustega. Seetõttu ei puuduta Schengeni ala eeskirjad mitte üksnes

kontrolli kaotamist sisepiiridel, vaid ka viisasid, varjupaigaküsimusi1 ning politsei-, tolli-

ja õigusalast koostööd.

1 Schengeni konventsioon hõlmas algselt ka varjupaigaküsimusi, kuid ametlikult ei loeta neid enam Schengeni

acquis’ osaks.

© R

© R

© R

© R

© Ro

b ob

ob

ob

ob Pi

tPitPitPitPitm

anm

anm

anm

anm

anm

an n nnn

– F

– F

– F

– F

–FFo

tooto

oto

ottlialialialialiaia

.co.coco.commmm

Märts 2018 | ET | SCHENGEN 5

ÕIGUS LIIKUDA VABALT ILMA SISEPIIRIDEL TOIMUVA KONTROLLITA

• Õigus Schengeni alal vabalt liikuda on mitte ainult üle poole miljardi Euroopa ko-

daniku õigus, vaid ka kõikide seaduslikult Schengeni alal viibivate kolmandate riiki-

de kodanike õigus. Schengeni alal elavad välisriikide kodanikud ei vaja Schengeni

alal liikumiseks viisat, kui neil on kehtiv elamisluba. Välisriikide kodanikud võivad

Schengeni alal vabalt reisida ajavahemikul, mis ei ületa 90 päeva 180-päevase aja-

vahemiku jooksul.

• Õigus vabalt liikuda tähendab, et puuduvad järjekorrad lennujaamades, mere- ja

maismaapiiridel ning kaotatud on piirikontroll sisepiiridel. Kõrvaldatud on kontrolli

infrastruktuur, nagu piirivalvurite kabiinid ja muud füüsilised tõkked.

• Igal osaleval riigil on siiski õigus kontrollida isikuid ja teha tollikontrolli kõikjal oma

riigi territooriumil osana igapäevasest politseitööst, tollitööst ja sisserändekontrol-

list. Näiteid võib tuua alates maanteeliikluse kontrollist kuni organiseeritud kuri-

tegevuse vastase võitluseni.

• Eriolukorras, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib keh-

testada sisepiiridel piiratud ajavahemikuks taas kontrolli.

POLITSEI- JA TOLLIKOOSTÖÖ

SISEPIIRID

• Naaberriigid teevad tihedat koostööd ning neil on õigus viia läbi ühisoperatsioo-

ne ja -kontrolli mõlemal pool ühist piiri. Näideteks on kontrollialused narkootiliste

ainete saadetised ja ühised politseipatrullid.

• Õiguskaitsetöötajad võivad teostada ka piiriülest jälgimist ja jälitamist naaberliik-

mesriikide territooriumil, näiteks kui kahtlustatav kurjategija püüab ühe riigi polit-

sei eest põgeneda üle piiri naaberriiki.

• Kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib liikmesriik erand-

korras taaskehtestada piirikontrolli kas kõikidel oma sisepiiridel või mõnel neist

väga piiratud ajavahemikuks, mis ei kesta üldjuhul kauem kui 30 päeva. Selliste

juhtumite näideteks on suuremad spordiüritused, millega seoses võib tekkida oht

avalikule korrale või sisejulgeolekule.

6 SCHENGEN | ET | Märts 2018

VÄLISPIIRID

• Schengeni ala välispiiride pikkus on üle 50 000 km (ligikaudu 80 % on merepiir

ja 20 % maismaapiir) ning see hõlmab sadu lennujaamu ja meresadamaid ning

maismaapiiripunkte.

• Iga Schengeni riik vastutab oma välispiiride kontrolli eest. Kõikides Schengeni ala

välispiiridel asuvates piiripunktides, olenemata nende asukohast, kohaldatakse

samal tasemel kontrolli ja samu kontrollinorme. Ühised eeskirjad on kehtestatud

Schengeni piirieeskirjades.

• 2005.  aastal loodud Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiiv-

koostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex2) põhiülesanne oli täiendada

Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide piirihaldussüsteemi, edendades igat lii-

ki välispiiride integreeritud haldamist ning koordineerides operatiivkoostööd ELi

tasandil. 2016. aastal laiendati Frontexi (nüüd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet)

volitusi, et tegeleda tõhusamalt rändeprobleemidega ja võimalike tulevaste ohtu-

dega ELi välispiiril.

• Ühe riigi piirivalveametnikke võib lähetada teise riiki ühisoperatsioonides osalemi-

seks ja erilise surve alla sattunud liikmesriikide abistamiseks.

• Kooskõlas välispiiridel toimuvat kohalikku piiriliiklust käsitlevate ELi eeskirjadega

on mitu Schengeni riiki sõlminud kolmandatest riikidest naaberriikidega kohali-

ku piiriliikluse luba hõlmavad kahepoolsed kokkulepped, et hõlbustada kohalik-

ku piiriliikust, kaubandust, sotsiaalset ja kultuurialast lävimist ning piirkondlikku

koostööd.

SCHENGENI INFOSÜSTEEM (SIS)

• Üks tähtsamaid sisepiiridel kontrolli kaotamise asendusmeetmeid on SIS. SIS on

osalevate riikide piiri- ja rändeasutuste ning õiguskaitseasutuste jaoks loodud ühi-

ne andmebaas. Seda saavad kasutada piiridel, riikide territooriumil ja välisriikides

asuvates konsulaatides tegutsevad ametiisikud ning Eurojust ja Europol. SISi suh-

tes kohaldatakse rangeid andmekaitse erieeskirju.

• 2017. aasta jaanuaris sisaldas SIS üle 70 miljoni hoiatusteate, mis puudutasid:

isikuid (enam kui 800 000),- kellel ei ole lubatud Schengeni alale siseneda ega seal viibida (58 %);

- kes tuleb vahistada (Euroopa vahistamismäärus) (4 %);

- kes on teadmata kadunud (12 %);

- kes on kutsutud kohtusse (14 %);

- kelle suhtes kohaldatakse diskreetset kontrollimist või erikontrolli (12 %),

2 https://frontex.europa.eu/

Märts 2018 | ET | SCHENGEN 7

© F

©Fro

ntex

ning

kaotatud või varastatud esemeid (ligikaudu 69 miljonit), mis tuleb arestida või mida on vaja kasutada tõendina kriminaalmenetluses:- dokumendiplanke või väljastatud dokumente (80 %), näiteks passid, ID-kaardid,

juhiload, elamisload, sõidukidokumendid;

- sõidukeid, veesõidukeid, päramootoreid, haagiseid, konteinereid, haagisela-

muid, õhusõidukeid ja sõidukite numbrimärke (12 %);

- tulirelvi (1 %) ning

- rahatähti, väärtpabereid ja maksevahendeid (7 %).

• Pädevad asutused kasutavad SISi enam kui 10 miljonit korda päevas. 2016. aastal

saadi päringutele enam kui 200 000 tabamust: avastati ligikaudu 158 000 isikut ja

42 000 eset, sealhulgas ligi 15 000 varastatud sõidukit. See tähendab, et iga päev

saadi enam kui 550 tabamust (sealhulgas keskmiselt tehti päevas kindlaks 40 va-

rastatud sõiduki asukoht ja vahistati 33 tagaotsitavat isikut).

• 2016. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rea

ettepanekuid SISi uue õigusraamistiku kohta. Nende ettepanekute eesmärk on

parandada SISi tehniliselt, et võtta arvesse hoiatusteadete, päringute ja tabamus-

te üha suurenevat arvu ning reageerida eelkõige raske kuritegevuse, sealhulgas

terrorismi vormide arengule. Uue õigusraamistikuga laiendatakse muu hulgas SISi

sisestatavate hoiatusteadete kategooriaid ning laiendatakse Euroopa ametitele

antavat juurdepääsu.

8 SCHENGEN | ET | Märts 2018

© A

© AA

©

©©©©©ny

kyknykkykyk

a –a ––a FoFoFooFoFoFoF

oltol

tottia.ia.ia.

com

com

com

comm

com

coc

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ

• Schengeni riigid kohaldavad vastastikuse õigusalase koostööga seotud menetlus-

te hõlbustamiseks mõningaid erieeskirju. Nende hulka kuulub põhimõte ne bis in idem, mis tähendab, et sama teo eest ei tohi ühele ja samale isikule erinevates

Schengeni ala riikides kaks korda süüdistust esitada ega teda kaks korda karista-

da. Enamik esialgseid Schengeni politseikoostöö ja õigusalase koostöö sätteid on

nüüdseks integreeritud ELi õigusaktidesse, mida kohaldatakse kõikide ELi liikmes-

riikide suhtes.

VIISAD

• Schengeni ala külastavatele kolmandate riikide kodanikele, kellel peab määruse

(EÜ) nr 539/2001 kohaselt olema viisa, väljastatakse ühine Schengeni viisa (lühi-

ajaline ehk nn C-viisa). Viisa annab selle kehtivusaja jooksul õiguse vabalt liikuda

Märts 2018 | ET | SCHENGEN 9

kogu Schengeni alal. Kõnealuse viisa kehtivusaeg ei või olla pikem kui 90 päeva

mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Pikemat kui 90-päevast viibimist ning

elamist Schengeni riikides reguleeritakse siseriikliku õigusega (D-viisa), välja arva-

tud teatavate kategooriate, näiteks üliõpilaste ja teadlaste või hooajatööliste sea-

dusliku riigis viibimise puhul, mida reguleeritakse konkreetsete ELi direktiividega.

• 2016. aastal väljastati üle kogu maailma 13,9 miljonit Schengeni viisat. Pikaajalisi

viisasid (riiklikud viisad üle 90-päevaseks viibimiseks) väljastasid Schengeni riigid

2013. aastal vaid üle 1 miljoni.

• Schengeni riigid teevad koostööd, et muuta Schengeni viisa taotlemine oma riigis

või piirkonnas taotlejatele lihtsamaks.

• Kõik Schengeni riikide konsulaadid kogu maailmas kohaldavad samu C-viisade väl-

jastamise eeskirju.

• Viisainfosüsteem (VIS), mis võimaldab liikmesriikidel ja välispiiril asuvatel piiripunk-

tidel kasutada ühte ühist andmebaasi, alustas tegevust 2011. aasta oktoobris ning

on nüüd kasutusel kogu maailmas. Kõnealune süsteem hõlbustab viisataotluste

menetlemist Schengeni riikide konsulaatides üle kogu maailma ning aitab tõhus-

tada välispiirikontrolli.

VARJUPAIGAKÜSIMUSED 3

• 2016. aastal tegid kõik ELi 28 liikmesriiki ühtekokku 1 106 405 otsust.

• Kasutusel on mehhanism (Dublini määrus ja Eurodaci määrus) varjupaigataotluse

menetlemise eest vastutava riigi määramiseks, et vältida olukorda, kus sama isik

esitab varjupaigataotlusi mitmes Schengeni riigis, ning ära hoida ohtu, et taotluse

menetlemisega ei tegele ükski neist riikidest. Sel eesmärgil loodi sõrmejälgede

vahetamise andmebaas (Eurodac).

• Komisjon esitas 2016. aasta mais ja juulis seitse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi

(CEAS) reformi käsitlevat seadusandlikku ettepanekut, et parandada varjupaiga-

süsteemi toimimist, kaotades varjupaigataotlejate erineva kohtlemise ja erineva

taotluste rahuldamise määra liikmesriikides, ning vähendada teisest rännet ja ai-

data jaotada liikmesriikide vahel õiglasemalt abivajajatele kaitse pakkumise kohus-

tust. Kaasseadusandjate (Euroopa Parlament ja nõukogu) vahelised läbirääkimised

on eri ettepanekute puhul praegu eri seisus.

3 Schengeni konventsioon hõlmas algselt ka varjupaigaküsimusi, kuid ametlikult ei loeta neid enam Schengeni

acquis’ osaks.

10 SCHENGEN | ET | Märts 2018

■ ELi liikmesriigid, kes kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju*

1995: Belgia – Hispaania – Luksemburg –

Madalmaad – Portugal –

Prantsusmaa – Saksamaa

1997: Austria – Itaalia

2000: Kreeka

2001: Rootsi – Soome – Taani

2007: Eesti – Leedu – Läti – Malta –

Poola – Slovakkia – Sloveenia –

Tšehhi Vabariik – Ungari

■ Kolmandad riigid, kes kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju*

2001: Island – Norra

2008: Šveits

2011: Liechtenstein

■ ELi liikmesriigid, kes peagi kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju*

Bulgaaria – Horvaatia – Rumeenia

■ ELi liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni eeskirju või ei kohalda neid täielikult*

Küpros – Iirimaa – Ühendkuningriik

* Detsember 2017

NL

LU

KANAARI SAARED (ES)

ASSOORID (PT)

LI

DK

SIHR

TEABE LEIDMINE ELi KOHTA

Veebis

Euroopa Liitu puudutav teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav ELi

veebisaidil http://europa.eu

ELi väljaanded

ELi tasuta ja tasulisi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopist

aadressil http://bookshop.europa.eu Suuremat arvu tasuta väljaannete

eksemplare on võimalik tellida Europe Directi või kohaliku teabekeskuse

(vt http://europa.eu/contact) kaudu.

ELi õigus ja seotud dokumendid

ELi õigusteabega, sh kõigi alates 1951. aastast vastu võetud ELi õigusaktidega,

saab kõigis ametlikes keeleversioonides tutvuda EUR-Lex’i veebisaidil

http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed

ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/en/data) annab

juurdepääsu ELi andmekogumitele. Andmeid võib nii ärilistel kui ka mitteärilistel

eesmärkidel tasuta alla laadida ja taaskasutada.

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Tel. +32 (0)2 281 61 11

www.consilium.europa.eu