Veevärk ja kanalisatsioon

Raivo UukkiviRae vallavanem

2006

Loengu kava

1. Teema tutvustusMis on veevärk, mis ühisveevärk?Mis on kanalisatsioon, mis ühiskanalisatsioon?

2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni suhe KOV-iÜlevaade põhilistest seadustest, mis reguleerivad valdkondaÜlevaade vajalikest kohalikest õigusaktidestOmavalitsuse arengudokumendid, millega tegevust planeeritakseHinnakujundus

3. KOV-ile pandud ülesannete lahendamine praktikasVee-ettevõtja määramineKiiresti areneva KOV-i probleemid ebakvaliteetsest planeerimisprotsessistDetailplaneeringu kehtestamisele eelnev leping arendajagaNõukogudeaegne pärandus – ebakvaliteetsed ja üle dimensioneeritudveevärk, ühisvoolne kanalisatsioon – kulutused kvaliteedileMis on soodusliitumine ja kas ÜVVK muudatuste järgselt on üldse võimalik soodustusi teha?

Vesi on elu alus• Füsioloogiline vajadus• Inimese elu põhiline ülesanne – soo jätkamine,

selleks vaja energiat hankida (toidus) ja energiat säilitada (kehakate)– Esialgu aeti läbi jahindusega – siia alla käis kalandus– Hiljem muututi paiksemateks, hakati tegelema

põllundusega – suurte jõgede ääres (Mesopotaamiakandis, Iraagi alad täna)

• Järgmisena õpiti liikuma veel – transport ja informatsioon

• Õpiti kasutama vee jõudu – vesirattast turbiinini• Seega vesi on igas mõttes oluline inimese arengus

algusest kuni tänaseni

Veevärk/veevarustus mõiste 1938

• 1938.a. entsüklopeedia kohaselt:“Veevarustus on ehitised ja seadmed el-de (elamud või elanikud R.U)

varustamiseks joogi- ja tarbeveega. Veevarustuseks nii pinna- (jõe- või järve) kui ka allika- või põhjavett. Veevõtmiseks asulate varustamisel torustiku kaudu asetatakse toru kaldast võimalikult kaugemale veekogusse. Kaldal lõppeb veevõtmistoru kaevus, kust vett pumpadega tõstetakse kas otse linnatorustikku või puhastusseadmeisse. Veehulga reguleerimiseks ehitatakse mahutid maa-aluste basseinide või veetornide näol, mis kindlustavad ühtlast vee juurdevoolu ja vee jaotuseks torustiku kaudu tarvilikku rõhku. 1 elaniku keskmine veetarvitus on 50-500 (Eesti asulais 50-150) liitrit öös-päevas”

Kanalisatsiooni mõiste 1938

• 1938.a. entsüklopeedia annab järgmise mõiste:“Kanalisatsioon on kanalite võrk reovete ning

sademetevee eemaldamiseks elamispiirkonnast. Tänavailt kogutakse vesi kogujakaevude ja reoveed majadest ning käitistest harutorude kaudu tänavakanaleisse, need suubuvad kollektorisse, mille kaudu veed eemaldatakse linna piirkonnast ja lastakse pärast puhastamist jõkke, merre jne.

Kanalid ehitatakse põletatud savi- või betoontorudest, suuremad kollektorid kivist või betoonist; maja püsttorud on harilikult malmist. Kanalisatsioonivõrgul korraldatakse 50-100 m tagant vaatlus- (kontroll-) kaevud võrgu puhastamiseks”

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni mõiste täna

1. Uno Mereste poolt koostatud ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i poolt välja antud Majandusleksikonis defineeritakse:

Üldkasutatava vee loodusest ammutamine, puhastamine ja tarbijale edastamine ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise ehitiste ja seadmete kogum, mis kuulub omavalitsusüksuse valitsusele.

2. ÜVVK seaduse definitsioon:Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudutoimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi võimõlemat üheskoos. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud.Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõiguslikuisiku omandis.

Mõisted sisuliselt jäänud samaks, mõne erinevusega:

1. Tänapäevane mõiste üldsõnalisem2. Allikavett ei tooda eraldi välja – on

põhjavee osa3. Tänapäeval materjalid teised4. Kasutatavad veekogused täna ca 110 (Raes

65-102) ja väheneb5. ÜVVK ei pea olema KOV-i oma

Veevärgi areng Eestis (Tallinn)

• Vanimad leiud Tallinnas viitavad vee ammutamisele selleks rajatud rajatisest (kaevust) aastast 1337 – võib veevarustuse ajaloo jälgitav algus ca 670 aastat tagasi

• Veevarustus ise käis vee ammutamisega kaevust ja veevedaja poolt transpordist. • Linnast väljas asustati Härjapea ja Karja-Allika ümbrus.• Karja allikas puhtam ning selle vesi juhiti puutorusid pidi Karjakaevu (Merekooli

kohal)• Kadrioru varustamiseks veega rajati kanal Ülemistest• 1345 andis Taani kuningas Waldemar õiguse rajada Ülemiste järvest kanali

linnakraavideni. Plussiks asjaolu, et Ülemiste linnast kõrgemal.• Kui kanal valmis, siis juba alustati puidust (tamm) torustike paigaldamisega.

Organiseeritud veevarustuse algusaastaks on peetud 1417• 1841 tegid Suurgildi ja Kanuti Gildi vanemad Tallinna Raele ettepaneku asendada

puittorud malmtorudega. 3,2 km pikkune puittorustik asendati aastatel 1843-1860• 1878 oli linn paisunud ja vajati uuendusi,et vett jätkuks• 1880 kiideti heaks Saksa inseneri Salbach arvamus veevarustuse küsimuses ja sõlmiti

leping veevarustuse rekonstrueerimiseks, laeiendamiseks, veetorni ehitamiseks• 11.11. 1882 sai pumpla ja veetorn valmis ning Toompea sai esmakordselt vett

Kanalisatsiooni areng Eestis (Tallinn)

• Ka kanaliseerimise juured ulatuvad 12 sajandisse• Maapinna reljeefi kasutades suunati läbi hagudrenaazi vett

merre (Raekoja platsil avastati 1953)• Esimeste maa-aluste kanalisatsioonitorustike ül. oli pinnavee

ärajuhtimine ja põhjavee taseme alandamine. Süst. Koosnes puittorudest, settekaevudest ja imbkaevudest

• Puittorusid kasutati ca 400 aastat, kuigi kanalisatsioonitorud kõdunesid veel rohkem kui veetorud

• 1813 avaldati politseivalitsuse määrus, mis karistuse ähvardusel keelas reovett tänavale loopida

• 1843 rajati / võeti kasutusele paetunnelid reovee juhtimiseks vanalinnas

• Piirnevatel aladel juhiti reovesi Härjapea jõkke ja see saastati täielikult (1862 tunnistas raad jõe kanal.kollektoriks)

Veeallikad

• Pinnavesi – põhiliselt jõed, järved. • Põhjavesi – tähtsaim joogiveeallikas. Põhjavee alla

kuuluvad ka allikad. Põhjavesi toidab ka pinna veekogusid

• Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. PV on maapinnaalune vesi

• Veeringe – päikese energia ja raskusjõu abil toimuv vee ringkäik: aurustumine-auru edasikandumine-kondenseerumine-sademete langemine-äravool. Taastab nii pinna- kui põhjaveevarusid

Veeringe

Veeringe

• Sademete keskmine aastasumma 600-800mm• Suurim osa ca 39% pinnavee äravooluna. Lõpuks

ikka merre tagasi• Ca 10% Eesti tingimustes infiltreerub ja toidab

põhjavett• Ülejäänud jaguneb taimede ja loomade

elutegevuseks vajaliku ja maapinnalt kohe auruva vee vahel ning osa koguneb liigniisketesse paikadesse (sood), kus sisuliselt seisab

Ajastud ja setted.

• Teadlased pakuvad, et maa hakkas kujunema 4,5 mld aastat tagasi (E.Pirrus Eesti Loodus04.1997)

• Umbes 1,9-1,6 mld aastat tagasi oli kujunenud nn aluskord, mis moodustas kilbi, millele oli võimalik aegade jooksul elu teke. Aluskord koosneb tard-ja moondekivimitest. Eestis valdavalt graniidirühm

• Aluskorrale hakkas kujunema pealiskord –erinevate ajastute settekivimitest.

Settekivimid ja ajastud

• Vendi (noorim eelkambrium) ca 600 milj aastat vana, koosneb liivakivi-savikivimitest. Nime sai vetika Vendotaenia antiqua esinemisest setendites

• Kambrium. Proterosoikumi aegkond, 570-480 milj aastat vana. Setendites leiti lisaks vetikale ka muid eluvorme (ussid, ainuõõssed, limused). Tegemist liivakiviga. Selles ajajärgus kujunesid ka lontova (varane kambrium) sinisavi kihid. Nimi Walesi muistsest nimest Cambria

• Ordoviitsium. Paleosoikumi aegkond, 480-435 milj aastat vana. Koosneb paekivi erimitest, fosforiidist, põlevkivi, savi, glaukoniitliivakivi ja diktüoneemakilt. Nimi vanakeldi hõimu ladinakeelse nime Ordovices järgi. (arvatakse, et ordooviitsiumiajastu keskel asus Baltika mandrilaam tänase Uus-Meremaa kandis)

• Siluri. 435-405 milj. aastat vana. Kivimitekompleks jaguneb 10 lademeks. Leitud juba kalad kivistisi, koralle. Kivimitest tunneme hästi dolomiiti. (Baltika mandrilaam arvatakse olnud ekvaatori lähistel). Nimi silurid olid muistsed Walesi elanikud

• Devoni. 405-350 milj aastat vana. Liivakivi, lubjakivi, mergli ja savi setted. Nimi Edela-Inglismaa Devoni krahvkonna järgi

• Kvaternaar. Momendil käiv 2 kuni 1,5 milj aastat vana. Nimi ladinakeelsest sõnast quaternarius – neljast koosnev. Iseloomustavad jääajad, mis tekitasid purdsetteid, mis moodustavad pinnakatted

1,9-1,6 mld aast

Vee haaramine

• Pinnavee haaramine lihtne, puhastamine keerukas

• Põhjavee haaramine keerukas, puhastamine hõlpsam. Põhjavett saab haarata kas puurkaevude või salvkaevude (pinnalähedane põhjavesi) kaudu

Pinnavee süsteem

PõhjaveehaareAlandus e. depressioonilehter

Kanalisatsioon

• Reovee- ja sadevee kanalisatsioon• Kaasnevad inimtegevusega: reovee kanalisatsioon

veetarbimisega, sadevee kanalisatsioon inimtegevuse ettevalmistamiseks (kuivendus) või inimtegevuse tagajärgede likvideerimiseks teedelt, tänavatelt, platsidelt, katustelt (sadevesi ei imbu pinnasesse, sest looduslik pinnas asendatud)

• Haiguste leviku takistamiseks• Põhja- ja pinnavee reostuse takistamiseks• Liigniiskuse ärajuhtimiseks (drenaaž, sadevesi)

Inimene on oma lühikese viibimisega teinud puhtale veele olulist kahju.

Tänapäevane prügila ei reosta põhjavett

RAE VALD

1 m vee jaotustorustikkanalisatsiooni / heitvee kogumistorustik

Tartu mnt.

VAR 2

ÜVVK ala

kanal kollektor

kanal pumpla liitumispunkt / mõõdusõlm

majaühenduse torustik (klient)

majaühenduse torustik vee-ettevõtja

veemagistraal

* ÜVVK seadus ütleb, et ühisveevärk ja kanalisatsioon ja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liikumispunkt, mis asub kuni 1 m kinnistu piirist väljaspool.

* Liitumistasu on põhjendatud tasu, millega tagatakse - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitus- ÜVVK seadmete ja ehitiste vastavus nõuetele- keskkonnakaitse tingimuste täitmine- põhjendatud tulukus

eelpuhastisuublasse

tarbija/klient* kodutarbija* äriklient

liitumispunkt kanal

liitumispunkti sulgarmatuur

veemõõduseade

Tallinna ja Rae valla vaheline administratiivpiir

veehaardekspõhjaveehorisont

VPJ rõhutõste VPJ-st

vee-mõõdu kaev

SUUBLAD:1. immutamine2. kogumismahuti3. kohtpuhasti

VAR 1 veehaardeks pinnavee allikas(Ülemiste)

pumpla

Veevarustus ja kanalisatsioon ja KOV

Teemaatilised seadused• VEESEADUS tähtsaim

seadus, mis kirjeldab kõike, mis seotud veega. Seaduse erinevaid punkte kirjutatakse lahti erinevates määrustes (36). Muuhulgas vee haaramine ja reovee heitmine loodusesse

• KESKKONNATASUDE SEADUS (erikasutuse ja saastetasud)

Korralduslikud seadused• KOKS – annab

korraldamise kohustuse• ÜVVK – eriseadus, mis

reguleerib KUIDASkorraldada vee jõudmine tarbijani ja reovee ärajuhtimine suublasse.

• Tarbijakaitse• Konkurentsiseadus

KOKS

§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada

antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisestühistransporti ning valla teede ja linnatänavatekorrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

ÜVVK

• Eriseadus, millega kirjutatakse lahti kuidas täita KOKS §6 (1) pandud kohustust.

• Defineeritakse mõiste ühisveevärk ja –kanalisatsioon• Antakse ÜVVK-ga liitumise alused, sh. liitumisetasu

kujunemise põhimõtted• Antakse ÜVVK teenuse hinnakujunduse põhimõtted• Nähakse ette, kuidas KOV peab korraldama

arengut• 01.01.2006 muudeti seadust mitmes osas

(definitsioon, liitumispunkti def. ja kaugus, kaitsevööndit puudutav §, täpsustatakse arengukava puudutav §, liitumine, vee-ettevõtja määramine jne)

Veeseadus

• Kui ÜVVK seadus andis põhimõtted, kuidas korraldada konkreetselt ühisveevärki ja –kanalisatsiooni, siis VEESEADUS näitab üksikasjalikult kuidas üldse veega käituda tohib

• Seaduse ülesanne(1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning

põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine.

• Seadus vastuvõetud 16.06.1994.a. vastuvõetud.• Veeseadust on muudetud 19 korda• Veeseaduses hulganisti alamakte. Kokku 36. Nendega

antakse konkreetsete §-ide täitmise juhendid

Keskkonnatasude seadus

• §1. Käesolev seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.

• § 3. Keskkonnatasu• (1) Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on

keskkonna kasutusõiguse hind. • (2) Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on:

3) veevõtt;• § 14. Saastetasu rakendamise alused• (1) Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse

välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.

KOV õigusaktid

• Liitumise eeskiri• Kasutamise eeskiri• Teenusetasu• Vee-ja kanalisatsiooni arengukava• Lisaks haakuvad ka:

– keskkonnastrateegia– Jäätmekava– Keskkonnatervise strateegia– riskianalüüs

KOV-ile pandud ülesannete lahendamine praktikas

• Veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise teenus avaliku ülesandena on delegeeritav – ÜVVK seadus suisa kirjutab delegeerimise ette. (erisused delegeerimisel - Tallinn vs muud omavalitsused)

• Vastavalt vk arengukavale määratakse vee-ettevõtlus piirkonnad

• Konkursi korras leitakse vee-ettevõtja, sõlmitakse teenusleping, milles pannakse paika viieks aastaks nii veehind, kui ka kohustused teenuse müügiks ja liitumistegevuseks. Sõlmitakse sadeveesüsteemi haldamiseks leping ja tuletõrjevee haldamiseks leping

• ÜP-des, OP-des ja DP-des tuleb ette näha ÜVVK lahendused

Mured

• Nõuka ajal rajatud süsteemid amortiseerunud nii moraalselt kui füüsiliselt. Palju avariisid – opereerimiskulud suured

• Üle dimensioneeritud. Tarbimine on ca 3 korda vähenenud, kuid võrk sama – vesi ei liigu ja vananeb võrgus, kanalisatsioonis puudub reoveel kiirus ja toimub settimine. opereerimiskulud suurenevad

• Teenustasust ei suudeta väikestes asumites rekonstrueerimiseks vahendeid koguda.

• Planeerimisel ei ole selget teadmist, kuidas lahendada veevarustuse ja kanaliseerimise küsimused

• Uue süsteemi väljaehitamise rahastamine problemaatiline kui välisabi ei saa

Tavaline olukord KOV trasside vanuse osas*

• Veetrassid Tallinnas

*- näide aastast 2000

• Kanalisatsioonitrassid Tallinnas

12%

29%

23%

14%

7%

0% 15% kuni 10 a

11 - 20 a

21 - 30 a31 - 40 a

41 - 50 a

51 - 60 aüle 60 a.

10%

13%

19%

19%

12%

4%

23% kuni 10 a

11 - 20 a

21 - 30 a

31 - 40 a

41 - 50 a

51 - 60 a

üle 60 a.

Moraalne ja füüsiline vananemine

• Vanad torud nõuavad suuremaid kulutusi ekspluatatsioonis. Üle dimensioneeritud veetorustikes vesi liigub aeglaselt, veest settib rauda, vees hakkab tekkima elu. Sulgemiste/avamiste käigus hüdraulilised löögid, mis viivad setted kliendini – vaja puhastada, et saavutada veekvaliteeti (lihtsaim viis panna vesi liikuma lastes teda välja hüdrandist, pole efektiivne, raiskab. Olemas õhk-vesi pesu, suhteliselt efektiivne, kuid ilma järgneva tegevuseta on efekt lühiajaline, samuti erinevate mehaaniliste puhastuste korral)

• Vanad kanalisatsioonitrassid on hõredad (muhvid, piki ja ringpraod), ka üle dimensioneeritud, valed kalded, maandamise vead, nõrk järelevalve. Toru ei tööta , settimine. Vaja teostada regulaarset survepesu. Materjal nõrk, puruneb pesu käigus. Kanalisatsiooni ühisvoolsus on täna tõeliselt vananenud lähenemine

Planeerimise ja järelevalve tähtsus

• Rae vallas hea näide AS Kalev ja reostusküsimus (nähtav on suhtumine, et tulen linnast maale ja teen mida tahan – ega maal ju mingeid seadusi ega kohalikke õigusakte täitma ei pea)

• Uuselamu rajoonides omavolilised sadevete juhtimised reovee kanalisatsiooni (hästi oluline on vastuvõtueelne tehniline järelevalve TV vaatlused)

Stiilinäide

• Väljast ilus • Seest mäda

Uute trasside rajamise erisusiArengukava kohane reovee kogumisala ja

puurkaevu teeninduspiirkond

DP 1

algatustaotlus

DP 2

maaomanik teada

planeeringalgatamata

DP 3

algatatud juba aastaid tagasi,

kuid midagiei toimu

DP 5

riigimaaplaneerimata

DP 6

Omand teada, tegevust pole

DP 7 DP 8

DP 4

Rajatav kogumistorustik DP-de ja peatoru vahel

ÜP järgne transpordimaa

Kana

lisats

iooni

peato

ruSu

ublas

se

ülepumpla

PII astme pumpla + puhastus-seade

veemahutikogu piirkonna tipptarbimiseja tuletõrjeveevajaduse katteks

Erineva arenguga piirkondades lähenemine ka teine

Planeerimise ja ehitustegevus 2002-2005

66 82 81 9529 38 28 38

121199

482552

53 64121 143

0

200

400

600

2002 2003 2004 2005

aasta

arv

DP-de algatamine DP-de kehtestamineEhituslubade väljast Kasutuslubade väljast

Probleemid ehitamisel

Kokkuvõtteks• Teema tundub nii tavaline, enesestmõistetav• Tegelikult väga lai, keeruline, reguleeritud hulgaliselt

õigusaktidega• KOV kontekstis olulisemaks on korraldav pool ja

saasteküsimus• Teemat reguleerivad kohalikud õigusaktid peavad

olema läbimõeldud ja konkreetsed• Lahendada tuleb läbimõeldult kahte liiki probleeme –

uute piirkondade arendamine (liitumistasu), vanade süsteemide ajakohastamine (teenustasu)

• Arengukava, mis seadusega ettenähtud, on soovitav teha sisuline ja mitte pelgalt seaduse täitmiseks

• ÄRA UNUSTA- VESI ON ELU ALUS!

Tänan tähelepanu eest!

Rae valla õigusaktidega saab tutvuda valla kodulehel www.rae.eeKüsimusi saab esitada raivo.uukkivi@rae.ee