1. SISSEJUHATUS 5 · • Avo Zimmermann – projekti spetsialist, veevarustus, kanalisatsioon, investeeringuprojektide väljatöötamine, skeemid. Töö teostamise aluseks oli Hummuli

Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 1/1

1. SISSEJUHATUS 5

2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti küla investeeringud ................................................................................... 14 2.9.3 Hummuli valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................ 14 2.10 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus .............................................. 15 2.10.1 Maksumuse arvutamise alused........................................................................ 15 2.10.2 Projektide maksumus ...................................................................................... 15

3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED 17

3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 17 3.1.1 Valga maakonna planeering ............................................................................ 17 3.1.2 Hummuli valla üldplaneering............................................................................ 19 3.1.3 Arengustrateegia 2015 aastani (Valga maakonna veemajandusprojekt).......... 21 3.1.4 Hummuli valla arengukava............................................................................... 21 3.2 Majanduskeskkond.......................................................................................... 22 3.2.1 Hetkeseis......................................................................................................... 22 3.2.2 Infrastruktuurid................................................................................................. 23 3.2.2.1 Teed ................................................................................................................ 23 3.2.2.2 Soojus, energiamajandus ................................................................................ 23 3.2.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon.......................................................................... 23 3.2.2.4 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................... 25 3.3 Sotsiaalmajanduslikud tingimused ................................................................... 25 3.4 Keskkonnakaitselise tegevuse eesmärgid ............................................................. 26 3.5 Põhjavesi............................................................................................................... 26 3.6 Looduskeskkond.............................................................................................. 27 3.7 Looduskaitsealad............................................................................................. 29 3.7.1 Kaitsealad........................................................................................................ 29 3.7.2 Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................ 30 3.7.3 Kaitstavad looduse üksikobjektid ..................................................................... 30 3.7.4 Püsielupaigad .................................................................................................. 31 3.7.5 Kaitsealuse liigi leiukohad................................................................................ 33 3.7.6 Vääriselupaigad............................................................................................... 33 3.7.7 Vaatamisväärsused Hummuli vallas ................................................................ 35



3.8 Veemajanduse areng aastani 2019 ................................................................. 37 3.9 Pikemaajalised plaanid .................................................................................... 37 3.10 Omavalitsustevaheline ühistegevus ÜVK-süsteemide arendamisel ................. 37 3.11 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu....................................... 38 3.12 Vooluveekogud................................................................................................ 39 3.13 Järved.............................................................................................................. 41 3.14 Paisjärved........................................................................................................ 42 3.15 Allikad.............................................................................................................. 42 3.16 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid................. 43 3.17 Keskkonnaeesmärgid ...................................................................................... 44 3.18 Meetmete kava ................................................................................................ 45 3.19 Joogivee alamprogramm ................................................................................. 47 3.20 Pinnavee alamprogramm................................................................................. 48 3.21 Põhjavee alamprogramm................................................................................. 49 3.22 Keskkonnakaitse alamprogramm..................................................................... 50

4. HUMMULI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 50

4.1 Kokkuvõte seni kehtinud arendamise kavadest ............................................... 50 4.2 Olemasolev veevarustus.................................................................................. 51 4.2.1 Vee erikasutusluba ......................................................................................... 51 4.3 Hummuli valla ühisveevärgi üldine kirjeldus..................................................... 51 4.4 Ülevaade ......................................................................................................... 51 4.4.1 Hummuli .......................................................................................................... 51 4.4.2 Jeti................................................................................................................... 53 4.5 Veetarbimine ................................................................................................... 53 4.5.1 Ülevaade veetoodangust ja tarbimisest ........................................................... 53 4.5.2 Ettevõtete keskmine veetarbimine ................................................................... 54 4.5.3 Veetarbimise aastaajaline ja ööpäevane muutumine ....................................... 54 4.5.4 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine ............................................................ 54 4.6 Olemasolevad veeallikad ................................................................................. 55 4.7 Olemasolevad veevarustuse ehitised............................................................... 55 4.7.1 Üldist ............................................................................................................... 55 4.7.2 Põhjavee pumpamine ja kvaliteet .................................................................... 55 4.8 Põhjavee kaitsmine.......................................................................................... 58 4.9 Puurkaevpumplad............................................................................................ 58 4.9.1 Hummuli puurkaevpumpla ............................................................................... 58 4.9.2 Jeti puurkaevpumplad...................................................................................... 60 4.10 II-astme pumplad............................................................................................. 61 4.11 Veetöötlus........................................................................................................ 61 4.12 Veevõrk ........................................................................................................... 61 4.13 Teised veevarustuse süsteemid....................................................................... 62 4.14 Veekvaliteet tarbimispunktis ............................................................................ 63 4.15 Veevarustuse keskkonnamõju ......................................................................... 65 4.16 Hinnang olemasolevale veevarustussüsteemile............................................... 66 4.16.1 Hummuli .......................................................................................................... 66 4.16.2 Jeti................................................................................................................... 66 4.17 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 66



5. OLEMASOLEV KANALISATSIOON 67 5.1 Ülevaade ......................................................................................................... 67 5.1.1 Hummuli .......................................................................................................... 67 5.1.2 Jeti................................................................................................................... 67 5.2 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 68 5.2.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 68 5.2.2 Ettevõtete reoveekogused ............................................................................... 68 5.2.3 Reovee koguste aastaajaline ja ööpäevane muutumine .................................. 68 5.2.4 Perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus.......................................... 68 5.2.5 Reovee reostuskoormus.................................................................................. 69 5.3 Olemasolevad kanalisatsiooniehitised ............................................................. 69 5.3.1 Üldist ............................................................................................................... 69 5.3.2 Kanalisatsioonitorustik ..................................................................................... 70 5.3.3 Reoveepumplad .............................................................................................. 70 5.3.4 Reoveepuhastid............................................................................................... 70 5.3.4.1 Hummuli .......................................................................................................... 70 5.3.4.2 Jeti................................................................................................................... 72 5.3.5 Teised kanalisatsioonisüsteemid ..................................................................... 72 5.4 Ühiskanalisatsiooni keskkonnamõju................................................................. 72 5.5 Olemasolevad lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitised........................ 72 5.6 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 72 5.6.1 Hummuli .......................................................................................................... 72 5.6.2 Jeti................................................................................................................... 73 5.7 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 73 5.8 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse standardid .............................. 73 5.8.1 Teenuse kvaliteedi eesmärgid ......................................................................... 73 5.8.2 Projekteerimise lähteandmed........................................................................... 75 5.9 Arendamise kavas väljatöötatud lahendused probleemide lahendamiseks ...... 76

6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 77 6.1 Elanikkond....................................................................................................... 77 6.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes 78 6.3 Suuremad ettevõtted ja tööandjad ................................................................... 78 6.4 Hummuli valla finantsmajanduslik ülevaade vee- ja kanalisatsiooniteenustest. 79 6.5 Tarbitud kogused............................................................................................. 79 6.6 Teenuste tariifid ............................................................................................... 79 6.7 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevustulud ja –kulud ...................... 80 6.8 Vee-ettevõtte finantsvõime kaasrahastada CF projekti .................................... 81 6.9 Omavalitsuse eelarve ja finantskohustused ..................................................... 81 6.10 Hummuli vallavalitsuse laenuvõime analüüs .................................................... 82

7. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID 84

7.1 Eesmärgid ....................................................................................................... 84 7.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused .................................. 86



8. ÜHISVEEVÄRGI ALTERNATIIVID 86 8.1 Ülevaade ......................................................................................................... 86 8.2 Kanalisatsiooni alternatiivid.............................................................................. 87 8.3 Ülevaade ......................................................................................................... 87 8.4 Individuaalsed reoveekogumise lahendused või ühiskanalisatsioon ................ 88 8.5 Alternatiivide tehniliste parameetrite võrdlemine .............................................. 88

9. INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS 89

10. PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM 90 10.1 Torustike ehitus ja rekonstrueerimine .............................................................. 90 10.2 Veetöötluse tüüplahendused ........................................................................... 90 10.2.1 TÜÜP VP-1. Rauaeraldus................................................................................ 90 10.2.2 TÜÜP VP-2. Raua ja mangaani eraldus........................................................... 90 10.2.3 TÜÜP VP-3. Raua ja mangaani eraldus........................................................... 90 10.2.4 TÜÜP VP-4. Raua, mangaani ja ammooniumi eraldus..................................... 91 10.3 Reoveepuhastuse tüüplahendused.................................................................. 91 10.3.1 TÜÜP RP-1. Reovee vooluhulk kuni 10 m3/d. ................................................. 91 10.3.2 TÜÜP RP-2. Reovee vooluhulk 10 - 100 m3/d.................................................. 91 10.3.3 TÜÜP RP-3. Reovee vooluhulk üle 100 m3/d. .................................................. 91 10.4 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 92 10.4.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 92 10.4.2 Jeti küla investeeringud ................................................................................... 92 10.5 Hajaasustusega asumite vee- ja kanalisatsiooni probleemid ........................... 93 10.5.1 Joogivee kava.................................................................................................. 93 10.5.2 Kanalisatsioonirajatiste uuendamine hajaasustusega aladel............................ 94 10.5.3 Põhjavee kvaliteet ja varud hajaasustusega aladel ......................................... 94 10.6 Hummuli valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................ 95 10.7 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus .............................................. 96 10.7.1 Maksumuse arvutamise alused........................................................................ 96 10.7.2 Projektide maksumus ...................................................................................... 96 10.7.3 Omavalitsuse kaasrahastamisvõime ja projekti suurim võimalik maksumus .... 97

11. LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM 98 11.1 Üldist ............................................................................................................... 98 11.2 Projektide prioritiseerimise alused ................................................................... 98 11.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi prioritiseerimine....................................... 99 11.4 Lühiajalise investeeringuprogrammi projektid ................................................ 100 11.5 Lühiajalise investeeringuprogrammi tehnilised indikaatorid............................ 102 11.6 Lühiajalise investeeringuprogrammi tulem ..................................................... 102

12. LISAD 12.1 Investeeringute maksumuse tabelid 12.2 Valga maakonna veemajandusprojekt 2003/EE/16/P/PA/012 Hummuli vald 12.3 Hummuli valla reoveekogumisala kaart



1. SISSEJUHATUS Käesolev ÜVK arendamise kava on koostatud SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile”. Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev:

• Riho Karu – projekti korraldaja; • Avo Zimmermann – projekti spetsialist, veevarustus, kanalisatsioon,

investeeringuprojektide väljatöötamine, skeemid. Töö teostamise aluseks oli Hummuli Vallavalitsuse ja SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus vaheline leping „2009.a Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine”. Leping nägi ette: olemasoleva ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide olukorra kirjeldust ja analüüsi; valla poolt korraldatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse analüüsi; valla finants-majanduslikku analüüsi; optimaalse teeniduspiirkonna- ja reoveekogumisalade määramist; valla üldisest arengust ja probleemidest tulenevate veevarustuse- ja kanalisatsiooni arengu eesmärkide püstitamist; projektide valikut ja tegevusprogrammide koostamist; finantsanalüüsi. Arengukava koostamisel on lähtutud Hummuli vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, ÜVK-arengukavadest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest. Materjalide koostamisel ja tulevaste investeerimisprojektide programmi kavandamise põhilisteks aluseks olid 2005-2008.a teostatud Valga maakonna Veemajandusprojekti tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012 raames läbiviidud tehnilis-majanduslikud uuringud.



2. SISUKOKKUVÕTE Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Hummuli valla järgnevaid asumeid:

• Hummuli alevik • Jeti küla

Hummuli vald asub maastikuliselt Sakala kõrgustikul ja Valga nõos, täpsemalt Valga nõo põhjapoole ulatuvas Väikese Emajõe orundis. Vald paikneb Valga maakonnakonnas, pindalaga 162,7 km2, mis moodustab 8,3% Valga maakonna pindalast. Hummuli vald on pindalalt väiksemate omavalitsuste hulka kuuluv vald Valgamaal. Põhjas piirneb Hummuli vald Helme vallaga, kagus Tõlliste vallaga ning idas on piir piki Väikest Emajõge Õru ja Puka vallaga. Asub Eesti Vabariigi lõunapiiril, kahe linna Valga ja Tõrva vahele. Hummuli vallas on üks alevik (Hummuli) ja 8 küla. Valla keskus asub Hummuli alevikus Valga-Uulu maantee ääres Hummuli kuplistiku jalamil 15 km kaugusel Valgast. Vald on järvederikas, eriti Jeti küla piirides, kus asuvad Valgjärv ja Utso järv. Valla lõunaosas paiknevad suured metsamassiivid.

2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade Hummuli vallas elas vallavalitsuse andmetel 1. jaanuari 2007.a seisuga 1009, 01. jaanuari 2008 seisuga 993 ja 01.jaanuari 2009 seisuga 973 inimest. Viimase 2 aasta jooksul on elanike arv vähenenud 3,6 %.

2.2 Olemasolev veevarustussüsteem Projektipiirkonnas elab kokku 535 inimest. Ühisveevarustuse ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.2.1 Projektipiirkonna elanikkond seisuga 01.01.2007 a.

Asula Elanikkond 2007 a.

% kogu omavalitsuse

elanikkonnast Hummuli alevik 395 39

Jeti küla 140 14 Kokku 535 53

Allikas: Hummuli Vallavalitsus



Tabel 2.2.2 Hummuli valla projektipiirkonna senine elanikkond ja prognoos

Ajaloolised andmed Elanikkonna prognoos Asula 2004 2005 2006 2007 2018

Kokku Hummuli vald

1066 1051 1031 1009 865

Hummuli - - - 395 395

Soe - - - 73 65

Jeti - - - 140 120 Allikas: Hummuli Vallavalitsus.

Hinnanguliselt väheneb Hummuli valla projektipiirkonna elanike arv aastaks 2018 võrreldes 2007. aastaga 14% (arvestatud on 2004-2007 aasta langusega).

Tabel 2.2.3 Ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga aastaks 2018 liitunud elanikkond

Asula Ühisveevärgiga liitunud

elanikkond, inimest

Liitunud elanikkond,

% asula perspektiivsest elanikkonnast

Ühis-kanalisatsiooniga

liitunud elanikkond, inimest

Liitunud elanikkond,

% asula perspektiivsest elanikkonnast

Hummuli 395 100 395 100 Soe 651 100 651 100 Jeti 50 42 50 42

Kokku 445 445 Allikas: Hummuli Vallavalitsus, konsultandi hinnang

Märkused:1- arvestusega, et Soe küla elanikud liituvad Hummuli veevarustussüsteemiga, kõikide torustike välja

ehitamisel on võetud liitunute protsent 90%

Kõikides asulates on arvestatud, et veetarbimine kasvab 1 % aastas. Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad projektipiirkonnas aastal 2006 on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.2.4 Veetoodang ja tarbimine aastal 2006

Arvestamata vesi

Asula Veetoodang, m3/d

Veetarbimine kokku,

m3/d

Elanike veetarbimine,

m3/d

Ettevõtete veetarbimine,

m3/d m3/d %

Hummuli 33,7 33,7 31,0 2,68 0,00 0,00 Jeti 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Kokku 33,7 33,7 31,0 2,68 0,00 0,00 Allikas: Hummuli Vallavalitsus Märkused: Hummuli aleviku ettevõtted saavad oma vee Soe farmi puurkaevpumplast, ca 5,5 m

3/d, Hummuli puurkaevpumpla vett tarbivad elamud ning kauplus ja koolimaja. Viimased kaks

kuuluvad ettevõte veetarbimise alla.



Hummuli alevikus veemõõtjatega varustatud tarbijate osakaal on valla andmetel 100 %. Hummuli puurkaevpumplas toimub vee mõõtmine. Tabel 2.2.1 Projektipiirkonna elanikkond seisuga 01.01.2007 a.


% kogu omavalitsuse






Tabeli 2.2.4 põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta projektipiirkonnas oli 2006. aastal 78 l/d.

2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018

Tabel 2.3 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine aastal 2018

Arvestamata vesi

Asula Vee-toodang aastal 2006, m3/d

Vee-toodang,

m3/d

Veetarbimine kokku, m3/d

Elanike vee-tarbimine,

m3/d

Ettevõtete vee-

tarbimine, m3/d m3/d %

Hummuli 33,7 47,2 42,5 39,5 3,00 4,72 10,0 Soe 0,0 7,2 6,5 6,5 0,00 0,72 10,0 Jeti 0,0 8,9 8,0 5,0 3,00 0,89 10,0

Kokku 33,7 63,3 57,0 51,0 6,00 6,33 10,0 Allikas: Hummuli Vallavalitsus, konsultandi hinnang

Kõik projektpiirkonna asulate veetorustikud on plaanis kogu ulatuses rekonstrueerida. Arvestamata vee (veekadu torustikes ja mõõtmishälbed) osatähtsuseks arvutustel on võetud aluseks 10%. Ettevõtete veetarbimise kasvu prognoositakse 1 % aastas, lähtudes 2006. a veetarbimisest.

Võrreldes 2006. aastaga on perspektiivne veevajadus 47 % suurem. Oluline veetoodangu suurenemine tuleneb Soe küla veevarustussüsteemi ühendamisest Hummuli aleviku ühisveevarustussüsteemiga, samuti on muutus tingitud keskmise veetarbimise kasvust võrreldes praeguse 78 l/d ja prognoositava 100 l/d inimese kohta.



2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid

Tabel 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid

Komponent Ühik Väärtus Projektipiirkonna elanikkond Inimeste arv 535 Ühisveevarustusega elanikkond % kogu elanikkonnast 391 Vee kogus, mis makstakse veemõõdu näitude alusel

% kogu tarbitud veekogusest

100

Keskmine ühiktarbimine l/in ööpäevas 78 Keskmine veetoodang m3/d 33,7 Lubatud veevõtt m3/d 88,8 Veetoodangu reserv % 62 Veetöötluse projekt võimsus m3/h 10

Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele % võrku pumbatud veest 0

Veemahutite kogumaht m3 0,5 Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele tarbimispunktis % võrku pumbatud veest 70

Veevõrgu pikkus km 4,0722 Arvestamata vesi m3/d 03 Arvestamata vesi % pumbatud veest 03 Märkused:1- Jeti külas toimiv ühisveevarustussüsteem puudub, kuna puudub töökorras veetorustik küla

puurkaevust korruselamuteni.

2-Jeti küla veetorustiku pikkus on jooniselt mõõdetud.

3- tegelikud andmed puuduvad

2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem Projektipiirkonnas elab kokku 535 inimest (Tabel 2.2.1). Ühiskanalisatsiooni ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.5 Ühiskanalisatsiooni ulatus Hummuli vallas

Asula Liitunud elanikkond, inimest

Liitunud elanikkond, % asula elanikkonnast

Hummuli 395 100 Jeti 50 36

Kokku 445 831 Allikas: Hummuli Vallavalitsus

Märkused:1- liitunud elanike % projektpiirkonna elanikkonnast.

Ühiskanalisatsioonisüsteemi opereerijaks on Hummuli Vallavalitsus. Alates 01. novembrist 2008 osutab vee-ettevõtjana teenust Hummuli vallas AS Valga Vesi.



Hummuli valla projektpiirkonna elanikkonnast on ca 17% elanikest ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitumata ja kasutavad omapuhasteid või kogumiskaeve.

2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused

2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad Reovee vooluhulga mõõtmine toimub ainult Hummuli aleviku uues reoveepuhastis. Mõõtmisvahendiks on analoogväljundiga induktsioonkulumõõtja, mille abil salvestatakse andmed ja mis edastatakse automaatselt GSM- võrgu abil käitlejale. Jeti külas ja Lumelinna reoveepuhastil reovee mõõtmist ei toimu. Reovee kogused arvestatakse tarbitud veekoguste alusel. Reovee keskmised arvutuslikud kogused 2006. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.6.1 Reovee keskmised kogused 2006. aastal

Infiltratsioon Asula Reovee kogus puhastile

m3/d

Reovesi elanikelt, m3/d

Reovesi ettevõtetelt,

m3/d m3/d %

Hummuli 34,9 31,0 3,90 0,00 0,00 Jeti 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Kokku 34,9 31,0 3,90 0,00 0,00 Allikas: Hummuli Vallavalitsus

Tabel 2.6.2 Reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused

BHT7 KHT HA Nüld Püld Puhasti Reovee kogus puhas-tile, m3/d

ie kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l

Hum-muli

34,9 395 23,7

0 679,

2 47,4 1358 23,7 679,

2 4,7 135,

8 0,8 22,6

Märkused: Tabelis on antud näitajad leitud arvutuslikult ainult Hummuli aleviku kohta.

Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.



Tabel 2.6.3 Perspektiivsed reoveekogused aastal 2018

Infiltratsioon Asula Reovee kogus puhastile 2006.

aastal m3/d

Reovee kogus puhastile

m3/d

Reovesi elanikelt,

m3/d


m3/d m3/d %

Hummuli 34,9 54,8 39,5 4,4 11,0 20,0 Soe 0,0 8,1 6,5 0,0 1,6 20,0 Jeti 0,00 6,3 5,0 0,0 1,3 20,0

Kokku 34,9 69,2 51,0 4,4 13,8 20,0

Ettevõtete reovee koguse kasv on võetud 1 % aastas, lähtudes 2006. a reovee kogusest. Reovee kogus puhastile suureneb tänu veetarbimise kasvule ja uute tarbijate lisandumisega.

Perspektiivne reovee reostuskoormus on arvutatud lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ning projekteerimise lähteandmetest.

2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile Olemasoleva ühiskanalisatsiooni süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt projekti asulate kaupa.

2.7.1 Hummuli •••• Alevikus on kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi ja kaks

reoveepuhastit (keskasula ja Lumelinna), mis on ühe aleviku jaoks liiga palju. Pikaajalises perspektiivis tuleks Lumelinna biotiigid likvideerida;

•••• Lumelinna biotiigid asuvad pargis; •••• Nii Lumelinna kui aleviku biotiigid on setet täis ja vajavad

puhastamist; •••• Kanalisatsioonitorustike halb seisukord.

2.7.2 Jeti •••• Kanalisatsioonisüsteem on tervikuna amortiseerunud; •••• Reoveepuhasti praktiliselt puudub.



2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid Tabel 2.8 Ühiskanalisatsiooni indikaatornäitajad projektipiirkonnas

Indikaator Ühik Väärtus

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanikkond Inimeste arv 445

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanikkond % asulate elanikkonnast 83

Kanalisatsioonitorustiku pikkus km 2,95

Reoveepuhastite projektkoormus m3/d 601

Reovee vooluhulk tarbijatelt m3/d 34,92

Puhastile suunatud reovee vooluhulk m3/d 34,9

Infiltratsioon m3/d 0

Infiltratsioon % puhastile suunatud

reoveest 0

Tekkiv reostus kokku tonni BHT7/aastas 8,65 Loodusesse suunatav reostus tonni BHT7/aastas 0,03 Reoveepuhasti liigmuda kogus tonni/aastas 0 Märkused:1- Hummuli aleviku reoveepuhasti projektkoormus 2- koos ettevõtetega

2.9 Asulate investeeringuprojektid Kõikide projektpiirkonna asulate amortiseerunud ja vananenud ühisveevarustuse torustikud tuleb rekonstrueerida ning vajadusel süsteemi laiendada. Kõik amortiseerunud ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad tuleb rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke ja rekonstrueerida/rajada reoveepuhastid. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette investeerimisprojektid.

2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud Kokkuvõte Hummuli aleviku investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Hummuli aleviku investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 2.



Tabel 2 9.2 Kokkuvõte Hummuli aleviku investeeringute tehnilistest indikaatoritest

Projekt Nimetus Ühik Väärtus B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 2670 B-2 Veevõrgu rajamine m 1710 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 2190

Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1550 sh survekanalisatsiooni rajamine m 240 C-2

sh reoveepumplate rajamine tk 2 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 2

D-1 sh lammutustööd tk 1

Lühiajalises perspektiivis nähakse ette Hummuli Lumelinna biotiikide mudast puhastamine. Reoveepuhasti lammutustööde all mõistetakse Lumelinna reoveepuhasti (biotiigid, septik, kloraator) likvideerimist pikaajalises perspektiivis.

2.9.2 Jeti küla investeeringud Kokkuvõte Jeti küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Jeti küla investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 2.

Tabel 2.9.3 Kokkuvõte Jeti küla investeeringute tehnilistest indikaatoritest

Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 215 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 80

Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 D-1

sh reoveepumpla rajamine tk 1

2.9.3 Hummuli valla investeeringuprojektide kokkuvõte Kokkuvõte Hummuli valla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.9.3 Kokkuvõte Hummuli valla pikaajalise programmi investeeringuprojektidest

Projekt

Nimetus Ühik Väärtus

A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 2670 B-2 Veevõrgu rajamine m 1710 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 2410

Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1630 C-2 sh survekanalisatsiooni rajamine m 240



sh reoveepumplate rajamine tk 2 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 3 sh reoveepumpla rajamine tk 1 D-1 lammutustööd tk 1

Reoveepumpla on planeeritud reoveepuhasti ette juhuks, kui isevoolne kanalisatsioonitorustik läheb ennem reoveepuhastit liiga sügavale.

2.10 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus

2.10.1 Maksumuse arvutamise alused Investeeringuprojektide elluviimise maksumused arvutati kasutades ühtseid keskendatud ühikhindu. Keskendatud ühikhinnad arvutati lähtuvalt:

•••• 2006-2007.a sarnaste hangete tulemustest Eestis; • seadmete tarnijate hindadest; • eritööde (nt puurkaevude puurimine ja tamponeerimine) teostajate

hindadest. Ühikhinnad sisaldavad materjalide ja seadmete maksumust, samuti ehitustöid, sh katete taastamist ja haljastust. Hindadele on lisatud 25%, mis jaotub liigiti järgnevalt:

• projekteerimine 10%; • projektijuhtimine 5%; • ettenägematud kulud 10%.

Torustike puhul on jaotatud ehitustööd katete liigist sõltuvalt kahte kategooriasse:

• tööd kõvakattega alal; • tööd kruusateel, pinnaseteel või haljasalal.

Paralleelsete torustike ehitus ühte kaevikusse on kuni 50% odavam kui torustike ehitus eraldipaiknevatesse kaevikutesse.

2.10.2 Projektide maksumus Hummuli valla veevarustuse projektide maksumus kokku on 11 275,375 tuhat krooni ja kanalisatsioonisüsteemi projektide maksumus 15 132,875 tuhat krooni. Vee ja kanalisatsiooniprojektide maksumus kokku 26 408,250 tuhat krooni. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Summa sisaldab projekteerimise, projektijuhtimise ning ettenägematuid kulusid. Maksumused projektide lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis.



Tabel 2.10.2 Kokkuvõte Hummuli valla pikaajalise programmi investeeringuprojektide maksumusest

Projekt


A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tuhat kr 655,0 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine tuhat kr 6926,4 B-2 Veevõrgu rajamine tuhat kr 3693,9 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine tuhat kr 6353,9

Kanalisatsioonivõrgu rajamine tuhat kr 3652,7 sh survekanalisatsiooni rajamine tuhat kr 750,0 C-2 sh reoveepumplate rajamine tuhat kr 750,0 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tuhat kr 2626,3 sh reoveepumpla rajamine tuhat kr 375,0 D-1 lammutustööd tuhat kr 625,0

Kokku 26 408,250 Mitme paralleelse torustiku ehitamisel ühte kaevikusse on arvestatud töö odavnemine torustiku liikide lõikes võrdeliselt pikkusega.



3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

3.1 Õiguslik baas 02.06.2003 aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib Eestis praegu 10.02.1999.a vastu võetud ning 24.07.2009 a. viimati muudetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Hummuli vallas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste õigusaktidega:

• „Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”, milline on kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 15. jaanuari 2003. a määrusega nr 6.

• Hummuli Vallavolikogu 30. juuni 2004. a määrus nr 61 “Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava vastuvõtmine”

• Hummuli Vallavolikogu poolt 7. veebruaril 2003.a määrusega nr 9 on kinnitatud Hummuli valla ehitusmäärus, mida muudeti 25.04.2007.a määrusega nr 41.

Teostatud uuringud:

• AS Maves. 2007.a Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks keskkonnamõju hindamine. Kokkuvõtted: Emajõgi, Esna jõgi, Kasari jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Mustoja jõgi, Õhne jõgi, Pärnu jõgi, Pirita jõgi, Piusa jõgi, Valgejõgi, Vasalemma jõgi.

• 2006.a Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu. AS Maves. • Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Tallinn, 2005,

Kiirguskeskus. • Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Tallinn, 2005,

Kiirguskeskus.

3.1.1 Valga maakonna planeering Valga maakonna planeeringu koostamise aluseks on Valga maavanema 29.mai 1995.a. korraldusega nr.115 kinnitatud planeerimisprojekti lähteülesanne. Planeeringu koostamist alustati 1995.a. lähtudes 14.juunil 1995.a. Riigikogus vastuvõetud “Planeerimis- ja ehitusseadusest”. Planeeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet,



Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää Elektrivõrk, muinsuskaitse inspektsioon ning teised riiklikud asutused. Töö koostamisel on algmaterjalina kasutatud varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme, olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi andmeid. Maavalitsuse poolt saadeti 2.oktoobril 1995.a. vabariigi ministeeriumidele kirjad palvega esitada nii ministeeriumide kui ka alluvate ametkondade seisukohad riiklike piirangute osas, millega maakonnaplaneeringu koostamisel tuleks arvestada. Vastused saadi Teede- ja Sideministeeriumilt, Majandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Põllumajandus-ministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt. Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud arengunõukogu poolt välja töötatud ja Valga maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010. Keskkonnakaitseline visioon aastal 2010:

• maakonna linnades ja suuremates asulates on joogivee kvaliteet viidud vastavusse joogivee standardiga (sh. rauaärastus);

• on likvideeritud põhjavee reostuse allikad; • maakonna veekaitse prioriteetsetel objektidel Otepää ja Tõrva linnas on

lahendatud heitvee ja joogivee probleemid; • aastaks 2009 on lõpetatud Valgas joogivee programm koos heitvee

puhastusseadmetega; • pooled väikepuhastid maakonnas on rekonstrueeritud; • prügilad on viidud vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud tervise- ja

keskkonnanõuetega; • suletud prügilad on rekultiveeritud ja haljastatud; • toimub jäätmete sorteerimine, puidujäätmed kasutatakse ära

energiamajanduses; • ohtlike jäätmete käitlemiseks on loodud kogumispunktid Otepääl,

Valgas ja Tõrvas; • aastaks 2006 on igas vallas vähemalt 1 karjäär, mis katab valla teede

korrashoiu vajadused; • ammendunud ja perspektiivitud karjäärid on rekultiveeritud; • metsade pindala on säilinud; • metsatööstuses rakendatakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; • ulukite arvukus on kasvanud; • jätkub maakonna seni veel kalanduslikult uurimata veekogude

teaduslik uuring; • kalastajad on koondunud klubidesse ja ühendustesse; • tagatakse Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste

populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ja maastike püsimine;

• taime- ja loomaliikide, elupaikade ja maastike kaitse on korrastatud vastavalt uuenenud õigusnormidele;

• klassikaline looduskaitse on ümber korraldatud, juhindudes kaitstavate loodusobjektide seadusest;

• kaitstavatele territooriumidele on määratud valitsejad. Strateegiad:

• veekaitse ja kasutamine;



• jäätmemajandus; • klassikaline looduskaitse; • säästlik metsamajandamine.

3.1.2 Hummuli valla üldplaneering Hummuli valla üldplaneering on algatatud Hummuli Vallavolikogu 22. veebruari 2006.a. otsusega nr 31. Hummuli valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati täiendavalt vallavolikogu 28. juuni 2006.a. otsusega nr 64. Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest teatati Ametlikes Teadaannetes 6. juulil 2006.a. ning ajalehes Valgamaalane 11. juulil 2006.a. KSH programmi avalikustamisest ning avaliku arutelu koosoleku toimumise kohast ja ajast teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 30. märtsil 2007.a. ja maakondlikus ajalehes Valgamaalane 31. märtsil 2007.a. Hummuli valla üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei põhjusta piiriülest olulist keskkonnamõju. Seepärast puudus vajadus informeerida üldplaneeringu KSH läbiviimisest Läti Vabariiki. Valgamaa Keskkonnateenistuse juhataja 25. mai 2007.a. korraldusega nr 980 on KSH programm heaks kiidetud.. Allpool tuuakse väljavõtted Hummuli valla üldplaneeringu KSH aruandest: Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1), mille suhtes üldplaneeringu meetmete mõju hinnatakse. Nende hulgas on üksikult võttes valdavalt tegevused, millega kaasnevat keskkonnamõju ei ole vaja hinnata Keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse kohaselt. Kuid planeeringu koostamisel võib siiski osutuda vajalikuks neid tegevusi analüüsida koosmõjus teiste tegevustega.

Tabel 1. KSH valdkonnad ja püstitatud eesmärgid Hummuli valla üldplaneeringu rakendamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks.

KSH valdkond Eesmärgid

Vesi ja veekogud

• Hoida heitveereostust sellisel tasemel, et ei toimuks

veekogude veekvaliteedi halvenemist

• Hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks

ületarbimist

• Vältida pinnase, pinna- ja põhjavee saastumist

• Säilitada ja vajadusel taastada veekogude hea seisund

Bioloogiline

mitmekesisus, taimestik

ja loomastik

• Säilitada bioloogilist mitmekesisust

• Hoida ära negatiivseid mõjusid kaitsealadele,

kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele



KSH valdkond Eesmärgid

• Tagada toimiv rohevõrgustik

Maastik ja

kultuuripärand, sh

väärtuslikud maastikud

• Säilitada kultuurimälestisi ja kultuurilooliselt olulisi

paiku

• Säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära

• Luua uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et need sobiksid

keskkonda

• Säilitada väärtuslikke maastikke

Elanikkonna heaolu ja

tervis

• Tagada elanikkonnale võimalused looduses viibida ja

liikuda

• Toetada tervislikke eluviise

• Tõsta elanikkonna turvalisust

Sotsiaal-majanduslik

sfäär

• Tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile

• Tagada spordi-, puhke- ja vabaaja veetmise võimaluste

kättesaadavus kõigile

• Arendada infrastruktuuri

• Soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut

Üldplaneeringu rakenduslikud põhimõtted ühisveevärgi arendamiseks:

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

• Uute puurkaevude rajamisele eelistada kasutuses olevate puurkaevude

rekonstrueerimist ja ühendamist uute võrkudega. Valla investeeringute toel rajatavate puurkaevude planeerimisel tuleks eelistada piirkondi, kus oleks võimalik puurkaevuga liita maksimaalne arv uusi tarbijaid, tagamaks nende varustatus kvaliteetse põhjaveega.



3.1.3 Arengustrateegia 2015 aastani (Valga maakonna veemajandusprojekt)

Inventariseerida ja kaardistada valla territooriumil asuvad tehnovõrgud; Rekonstrueerida ja laiendada valla vee ja kanalisatsioonivõrgustik; Tagada kvaliteetne joogivesi kõigile vallaelanikele; Nõuete kohaselt juhtida ära reovesi ja normide kohaselt puhastada; Reovee kogumisalade määramine

3.1.4 Hummuli valla arengukava Hummuli Vallavolikogu otsusega nr 190 19.novembril 2008.a on kinnitatud Hummuli valla uus arengukava aastateks 2007–2016. Kõnealune arengukava on Hummuli valla arengu aluseks olev tegevusplaan ja vallavalitsuse töövahend aastateks 2007 – 2016. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks. Läbiviidud uuringute tulemusena on arengukavas sätestatud prioriteetsete valdkondade järjekord:

1. Ettevõtlus ja teenindus 2. Haridus 3. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne 4. Kultuur ja sport, vaba aeg 5. Külade ja III sektori areng 6. Keskkonnakaitse 7. Infrastruktuurid 8. Turvalisus

Visioon 2016. aastaks Hummuli vallas on terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline elanikkond, kes võtab aktiivselt osa valla ees seisvate probleemide lahendamisest. Hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu ühistest tegemistest. On nii kõrgtasemel eri valdkondade spetsialiste kui ka usaldusväärseid oskustöölisi, kellest enamus leiab rakendust oma valla ettevõtetes. Palju on elujõulisi väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kelle omavaheline, aga ka avaliku sektoriga tehtav koostöö on tihe ja tulemuslik.



Rahvastiku kasv ja noorenev struktuur baseerub uuseramuehitusel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Valga ja Tõrva vahel. Hummuli vallas on korras teed, hea transpordiühendus, vajalikud teenused on lähiümbruses kättesaadavad, sidesüsteemid on kaasajastatud, peetakse lugu heakorrast ning puhtast ja kaunist loodusest.

3.2 Majanduskeskkond

3.2.1 Hetkeseis Majanduskeskkonda vallas iseloomustab valla asukoht, infrastruktuuride seisund ja arendatavus, tööjõu olemasolu ja kvaliteet ning loodusvarade hulk. Hummuli valla territooriumil tegutseb 08. oktoobri 2008 seisuga äriregistrist saadud päringu kohaselt 96 registreeritud ettevõtet, füüsilisest isikust ettevõtjat ja mittetulundusühingut. Suurim põllumajandusega tegelev ettevõte on OÜ Hummuli Agro, mis tegeleb piima tootmisega, peab 500 lüpsilehma, sealjuures ise toodab ka sööda ligikaudu 1300 hektaril, andes tööd kuni 40 inimesele. Talupidajad tegelevad peamiselt teravilja kasvatamisega, neist suurim on Puide Talu seemneteravilja kasvatus rohkem kui 900 hektaril. Tööstusettevõtetest on suuremad õmblusfirma AS Astra 34 töötajaga, AS Vallai 12 töötajaga, AS Estplant 8 ja hooajaliselt kuni 20 töötajaga. Veel on vallas 7 puidutööstust, teenindusettevõtetest 2 kauplust ja üks sidejaoskond. Vajalik oleks iluteenuste ja toitlustusteenuse pakkumine Hummuli alevikus. Hinnanguliselt võib arvestada, et hetkeseisuga on haritavast maast ~ 75% kasutusel. Põllumajanduse ja tööstuse kõrval on hoogustunud turismi areng. Majutus- ja turismiteenust osutavad Rahamäe talu, Järvesilma Turismitalu, Uue Peedu talu ja Vainu talu “Muinasjutumaa” erinevate atraktsioonidega. Hummuli pargis on olemas loodusõpperada. Väljaarendamist vajab Hummuli turismi ja puhkeala ning Jeti kandi turismi ja puhkeala. Eesmärgid:

• Rahvaarvu suurendamine läbi uute töökohtade loomise ja ettevõtluse arendamise

• Turismialase infrastruktuuri arendamine • Ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri

arendamine • Valla kasutuses olevate vahenditega eelduste loomine ettevõtluse

arenguks, kohaliku ettevõtlusinitsiatiivi toetamine. Asukohale on võimalik läheneda kahest vaatenurgast. Asukoht Eestis ja asukoht maakonnas või piirkonnas. Riigis, kus suur osa majandustegevusest ja rahavoogudest koondub linna ja eriti pealinna Tallinnasse, on asukoht pealinnast kaugemal kindlasti ebasoodne. Samas on piirkonnas valla asukoht soodne, sest vald paikneb mitmete suurte linnade läheduses. Valda läbivad mitmed olulised magistraalteed . Kohalike teede võrk on tihe.



Tervikuna on vallas lahendatud elektri- ja sidevarustus, kuid siiski on piirkondi kus ei ole elektri- ja sidevarustus piisav või puudub üldse. Internetiühendus on vallas suuremates külades kättesaadav püsiühendusena. Kohalik tööjõud on hõivatud peamiselt põllumajandus. Areneb turismi infrastruktuur. Hummuli valla maavaraks on liiv. Aktiivse reservvaruga karjääridest on kasutusel Sulevi liivakarjäär, mis lähiajal aga suletakse ja rekultiveeritakse. Üldplaneeringuga nähakse ette Asu (Piiri külas jätkuvalt riigimaal) aktiivse reservvaruga maardla avamine; karjääri pindala ca 8 ha. Asu maardlas on tegemist vahelduvate kruusa-liivakihtidega. Asu maardla on vallale hädavajalik teede katete remondiks täitepinnasena ning ehitusliivana. Maavaradest leidub valla territooriumil ka turvast Alamõisa ja Jeti külas, kuid varud on väikesed ja detailsemalt uurimata ning üldplaneeringus turba kaevandamisega ei arvestata.

3.2.2 Infrastruktuurid

3.2.2.1 Teed Hummuli valda läbib Valga –Uulu maantee, mis on heas korras. Valla kohalikke teid on ligikaudu 51,3 km ja avalikuks kasutamiseks määratud erateid 13,4 km. Vallateede seisund on paljude kohtades halb. Probleeme tekitavad tolmavad kruusateed elumajade läheduses. Valga-Uulu maantee piirkonna elanikel on tiheda bussiliikluse tõttu hea ühendus nii Valga, Tõrva, Viljandi, Pärnu ja Tallinnaga. Tartuga on bussiühendus halb. Kaugemate külade elanikel on tõsiseid probleeme bussiliiklusega. Mõnevõrra aitab hädast välja koolibuss, seda aga ainult kooliajal. Bussioote paviljone on puudu viis.

3.2.2.2 Soojus, energiamajandus Soojatootmine on Hummuli aleviku korterelamutes lahendatud lokaalse küttesüsteemiga. Probleeme on korterelamutel puiduvarude hoidmisega. Koolimaja ja Vallavalitsuse hoone on varustatud kaasaegsete kergõlikütte kateldega. Välisvalgustus on olemas Hummuli alevikus ja Soe külas, teistes külades välisvalgustus puudub. Jeti küla ja Alamõisa alajaamades on puudusi elektrienergia varustuses.

3.2.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Hummuli vallas on tegemist tagasihoidliku veekasutusega. Samuti on väike heitvee hulk ning heitveereostus. Vee võtmiseks ning heitvee ärajuhtimiseks on Valgamaa Keskkonnateenistus väljastanud Hummuli vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV.VA-21628 veevõtmiseks Hummuli alevikus ühe puurkaevuga 89 m3/d, 8 tuh. m3 kvartalis ning 32 tuh. m3 aastas. Lisaks toimub veevõtt paljude talukaevudega, kuid väikese veevõtu tõttu (veevõtt alla 5 m3/d) ei ole neile vaja väljastada vee erikasutusluba ning nende kaevude ja veevõtu kohta ei peeta arvestust.



Hinnanguliselt on elanikkonna ja talumajapidamistega seotud loomakasvatuse summaarne veevõtt vallas ca 90 m3/d, mis põhjaveevaru arvestades on väga väike hulk. Hajaasustuses on peamiseks veevarustusviisiks salvkaevud ja üksikud puurkaevud. Reostust pole kaevudes täheldatud ning haiguspuhanguid pole esinenud. Riikliku arvestusega on hõlmatud Hummuli asula heitvee ärajuhtimine, mille eest vastutavaks on Hummuli vallavalitsus. Aasta summaarne lubatud ärajuhitav heitvee hulk on 32 tuh. m3. Heitvee reostusnäitajad on madalad ning jäävad väiksemaks heitvee väljalaskudele kehtestatud piirkontsentratsioonidest. Järelikult Hummuli vallas heitveereostus ei ole probleemiks ning üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei põhjusta heitveereostuse olulist mõju keskkonnale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamisel lähtutakse Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavast aastateks 2004 kuni 2015. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu. Reoveepuhastus Veekogude vee omadused ja veekvaliteet sõltuvad suurel määral reostuse, sh heitvee mõjust. Veekogude kaitse küsimused ei ole praegu Hummuli vallas nii tõsised kui kakskümmend aastat tagasi. Kuna põllumajanduse tootmismaht on viimase 15–20 aasta jooksul mitmekordselt vähenenud, siis sellest tulenevalt on põllumajandusreostus suures osas kaotanud endise aktuaalsuse. Heitvee ja selle reostuse mõju märgatava vähenemisega on kaasnenud vooluveekogude veekvaliteedi paranemine. Kuna Hummuli vallas on tegemist väga väikeste heitveehulkadega, siis veekogude riiklikku seiret vallas ei ole korraldatud. Jääkreostus Suured jääkreostusalad või keskkonnaohtlikud objektid Hummuli vallas puuduvad. Samuti ei toimu intensiivset suurpõllundust. Hummuli vald võrreldes naabervaldadega Tõlliste, Helme ja Õru jäi puutumata arvukatest endistest Nõukogude Liidu sõjaväeobjektidest. Põllumajandusega seotud jääkreostus on praeguseks likvideeritud – väetise- ja taimekaitsevahendite laod ning küttemahutid valdavalt likvideeritud ning sõnniku- ja silohoidlates ja nende ümbruses olnud reostus loodusliku puhastuse teel lakanud olemast. Prügimajandus Hummuli valla territooriumil prügilaid ei ole ning üldplaneeringuga ei reserveerita jäätmekäitluse tarbeks maad. Lähim praegu kasutatav jäätmete ladustuskoht on Valga prügila, mis suletakse 2009. aastal. Erinevat liiki jäätmete käitlemine valla territooriumil toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Vallas hakkab toimima korraldatud jäätmevedu 2009.a. Ehitusloa väljastamise tingimuseks on kohustada jäätmevaldajat korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale. Hinnang: käesolevaks ajaks välja kujunenud jäätmekäitlus Hummuli vallas ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei muuda seda.



3.2.2.4 Tuletõrje veevõtukohad

Hummuli keskasulas paikneb hüdrante, kuid nende arv, asukohad, kasutus ja tehniline seisukord on teadmata. Valdav osa hüdrantidest 90-100% amortiseerunud. Tuletõrje veevarustus baseerub looduslike pinnaveekogude veel. Hinnata tuleb hüdrantide tehnilist seisukorda ja vajadust nende järele konkreetsetes asukohtades. Tabel 3.2.2.4 Tuletõrje veevõtukohad Hummuli vallas

Asustusüksus Aadress Aadressi täpsustus Nimetus

Puide küla Valga-Tõrva mnt Jõku jõgi Valga mnt Jõgi

Hummuli küla Hummuli küla Farmide taga Tiik

Hummuli küla Koolimaja ees Koolimaja ees Tiik

3.3 Sotsiaalmajanduslikud tingimused Hummuli valla areng sõltub suuresti riigi üldisest majanduskasvust, mis annab lootust kavandatud tulevikuplaanide elluviimiseks. Tähtis on, et vald tagaks soodsa arenduskliima ning planeeriks hoolikalt perspektiivsete tegevuste kavandamist. Hummuli vallas on võimalik eriti tõhustada näiteks loodussõbraliku põllumajanduse ja puhkemajanduse arendamist. Valla edasise arengu esmaseks eelduseks on praegused ja tulevased elanikud. Olemasoleva elanikkonna säilitamise ja uute elanike valda juurde toomise aluseks on eelkõige hea elukeskkond, s.h. puhas ja tervislik ümbruskond, puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused, ka tööhõive, teenuste kättesaadavus ja muud sotsiaal-majanduslikud tingimused. Üleriigiline planeering Eesti 2010 seab üldisteks eesmärkideks järgmised tegevused:

• inimeste põhivajaduste ruumiline rahuldamine; • Eesti asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja

edasiarendamine; • asustuse ruumiline tasakaalustamine; • looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ruumilist arengut vaja suunata nelja peamise komponendi kaudu: asustus, transpordiühendused, energeetika ja roheline võrgustik.



3.4 Keskkonnakaitselise tegevuse eesmärgid

• Olemasolevad veevarustuse – ja kanalisatsioonitrassid on korrastatud ja kaasajastatud.

• Joogivesi vastab kehtestatud normidele. • luuakse võimalused ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniga liitumiseks

torustike väljaarendamise näol. • soojamajanduses võetakse kasutusele järjest uusi ja ökonoomsemaid

tehnoloogiaid. • elamute ja ühiskondlike hoonete ümbrused on heakorrastatud. • ajaloolised pargid, linnamäed ja teised vaatamisväärsused on korrastatud

ning eksponeeritud. • vallas toimib korraldatud jäätmekäitlussüsteem.

3.5 Põhjavesi Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi: Kvaternaari (Q), Kesk-Devoni (D2), Kesk-Alam-Devoni (D2-1) ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all. Põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks on Keskdevoni veekompleks, kasutatakse ka Kvaternaari veekompleksi vett salvkaevudest. Hummuli vallas kinnitatud põhjaveevarusid ei ole. Kvaternaari veekompleks (Q) on esindatud põhiliselt pinnaseveena. Kuna veekompleks toitub sademetest, siis langeb ta levikuala kokku toitumisalaga. Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest jõeorgude ja järvenõgude suunas. Veerikkad on moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad kruus ja liiv. Kõige suurema levikuga on moreen, milles esineb veeriste ja munakatega savika kruusa vahekihte. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on tavaliselt moodustunud madalsood. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kõikjal kogu Valga maakonnas. Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe valged, kollakad või punakaspruunid savi vahekihtide ning saviläätsedega liivakivid ja aleuroliidid. Tänu suhteliselt väikesele veevõtule ja kivimite suurele veekandvusele on põhjavee seisundi muutused veevõtust hoolimata looduslähedase iseloomuga. Vettandvate kivimite iseärasused mõjutavad põhjavee tarbimise tingimusi. Veekompleksi vesi on surveline. Puurkaevude deebit ulatub 0,9-9,6 l/s (keskmine 4,1 l/s). Kuna veekompleks lasub kvaternaari veekompleksi all, on selle põhiliseks toiteallikaks sademed, mis infiltreeruvad läbi setete. Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekompleksi vesi valdavalt HCO3 -Ca-Mg-tüüpi, vees lahustunud mineraalainete üldsisaldusega 0,3-0,5 g/l. Veekompleksi põhjaveele on omane madal Na+, Cl- ja SO4-2 sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg2+ ja HCO3 sisaldus. Joogivee tootmiseks kasutatav veekompleksi vesi kuulub üldraua sisalduse ja värvuse



näitajate põhjal II ja III kvaliteediklassi. Mikrokomponentide sisaldus antud veekompleksi põhjavees on väike. Kesk-Alam-Devoni veekompleksi (D2-1) vettkandvateks kivimiteks on Pärnu ja Rezekne lademe peene-ja keskmiseteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 80m, mis lasuvad 240-320 m sügavusel. Kagu-Eestis Valga-Räpina joonest lõunas iseloomustab D2-1 veekompleksi Cl-Na-Ca-või SO4-Cl-Ca-Na-tüüpi põhjavesi mineraalainete sisaldusega üle 1g/l. Veekompleks levib kogu maakonnas. Veekompleksi vesi on surveline, survekõrguseks on kuni 280 m. Puurkaevude deebit on 1,7-9,3 l/s (keskmine 4,5 l/s). Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all veevarustuse seisukohast huvi ei paku. Lõuna-Eesti Devoni terrigeensete settekivimite levikualal, kus asub Valga maakond, on põhjavee kaitstuse hüdrogeoloogilised tingimused tunduvalt paremad kui mujal Eestis. Lõuna-Eesti moreen moodustab suurtel aladel küllaltki hea ekraani reostuse tõkestamiseks. Liival, samuti aluspõhja liivakivil on väikese reostuskoormuse korral isepuhastusvõime.

3.6 Looduskeskkond Hummuli vald asub maastikuliselt Sakala kõrgustikul ja Valga nõos, täpsemalt Valga nõo põhjapoole ulatuvas Väikese Emajõe orundis. Loodustingimustest tulenevalt on vald maakasutuse iseärasuste tõttu ajalooliselt olnud jaotatav kaheks omavahel selgelt eristuvaks osaks: avatud ning poolavatud kultuurmaastikuga põhjapoolmik: valdavalt metsane lõunapoolmik. Viimastel aastakümnetel metsasuse suurenemise tõttu on kohati ajalooline maastikumuster muutunud. Praegu on valla metsasus ca 57 %. Aluspõhja avamuse moodustavad Devoni ladestu liivakivid, mis on kaetud valdavalt mõne, kohati kuni 20–30 m paksuse pinnakattekihiga.



Pinnaehitus Hummuli valla alal olevale Sakala kõrgustikule on omane orgudest liigestatud lainja maastiku domineerimine. Orud on valla põhjapoolmiku pinnamoe peamised liigestajad. Tähelepanuväärsemad orud on Väikese Emajõe, Õhne ning neist väiksemad Jõku ja Piiri org. Vanadele orgudele on iseloomulikud võrdlemisi järsud metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. Valla lõunapoolmikul on pinnamoe liigestus põhjustatud mõhnastike esinemisest. Suurim ja tuntuim on Koorküla mõhnastik, mis on ühtlasi valla kõige järvederikkam piirkond. Hummuli valla suurimaks pinnavormiks on Hummuli mägi, kus suurem absoluutkõrgus (128 m) on põhjustatud aluspõhja kõrgendi olemasolust. Väikese Emajõe orundi lääneperve piirkonnas esineb 5–6 m kõrguseid ja kuni ühe kilomeetri pikkuseid laugenõlvalisi põllustatud künniseid. Need paiknevad üksteisest eemal ja nende vahel pole nii selgeilmelisi nõgusid nagu tüüpilistel voorestatud tasandikel. Kohakliima Hummuli vald asub mereliselt mandrilisele kliimale ülemineku alal: ühelt poolt avaldab mõju Läänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kliima iseloomustamiseks saab kasutada Valga meteojaama vaatlusandmeid. Valga meteojaam paikneb Valga linnas, jäädes Hummuli valla lõunapiirist ca 10 km kaugusele. Talvine temperatuur on sama või isegi madalam kui mujal Kagu-Eestis, suvine jälle tihti kõrgeim kui Eestis keskmiselt. Pilves päevi on aastas keskmiselt 115, sademetega päevi 187. Sademeid on külmaperioodil 186 mm, soojaperioodil 531 mm umber; aastasummas keskmiselt 700 mm. Aasta keskmine temperatuur on 4,6 kraadi, kõrgeim juulis ja madalaim veebruaris. Üldklimaatilised tingimused ei põhjusta erinevusi valla erinevates piirkondades. Mikroklimaatiliselt on aga suured erinevused orgudes, kus oru veerude, põhja ja pervealade vahel kujunevad ajuti suured temperatuurierinevused. Oru põhjas on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udu ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus pervealadega võrreldes. Valla üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Kuid talukohtade rajamisel on ajalooliselt mikrokliima tingimusi arvestatud ja samu põhimõtteid peaks arvestama ka detailplaneeringute koostamisel. Mikroklimaatilisi tingimusi valla lõunapoolmiku metsamaastikus ei muuda väikesed järved, sest väikese mahu tõttu on järvede soojuslik akumulatsioon väike. Valla ülejäänud piirkondadest oluliselt erinev on lõunapoolmik (Koorküla ja Piiri vaheline ala), kus on tegemist valdavalt metsase, kohati soise ning liivase pinnakattega maastikuga, mis jääb Sakala kõrgustiku lõunaservale. Reljeef on liigestatud väikeste ja keskmiste küngastega, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal 5–10 meetriga, kuid esineb ka 15–20 m kõrguseid üksikuid künkaid. Pinnakattesetted on valdavalt kujunenud aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemal setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud jäänukjärvedes ja hilisemal soostumisel. Maavaradest Peamiseks Hummuli valla maavaraks on liiv. Aktiivse reservvaruga karjääridest on kasutusel Sulevi liivakarjäär, mis lähiajal aga suletakse ja rekultiveeritakse. Üldplaneeringuga nähakse ette Asu (Piiri külas jätkuvalt riigimaal) aktiivse reservvaruga maardla avamine; karjääri pindala ca 8 ha. Asu maardlas on tegemist vahelduvate kruusa-liivakihtidega. Asu maardla on vallale hädavajalik teede katete



remondiks täitepinnasena ning ehitusliivana. Maavaradest leidub valla territooriumil ka turvast Alamõisa ja Jeti külas, kuid varud on väikesed ja detailsemalt uurimata ning üldplaneeringus turba kaevandamisega ei arvestata. Üldplaneeringuga täiendavaid mäetööstusmaa juhtfunktsiooniga alasid ei reserveerita, mis tähendab, et mäetööde mõju Hummuli valla loodusele ei ole oluline.

3.7 Looduskaitsealad Hummuli valla üldplaneeringu seisukohalt on oluline iseloomustada kaitseväärtusega alasid ja objekte ning varasemates maakonnaplaneeringutes määratud väärtuslikke alasid. Looduskaitseseaduses § 14 on sätestatud, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.

3.7.1 Kaitsealad

Koorküla looduskaitseala, mille tuumikelemendiks on Koorküla Valgjärv, on Hummuli valla suurimaks kaitsealaks. Kaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2005. a. määrusega nr 260. Määrus kehtestati «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. Kaitseala pindala on 351 ha. Kaitsealal on Udsu ja Kadastiku järve sihtkaitsevöönd ning Valgjärve piiranguvöönd. Udsu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Udsu järve ja seda ümbritsevate koosluste kaitse ja maastikuilme säilitamine. Kadastiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sealsete järvede ja kaitsealuse linnuliigi elupaiga säilitamine. Valgjärve piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning maastikuilme säilitamine. Hummuli valla üldplaneeringuga kaitsealal ning sellega piirneval alal maakasutuse muutusi ei ole ette nähtud. Hummuli park pindalaga 10.1 ha kuulub uuendamata kaitse-eeskirjaga parkide hulka. Pargi korrastamiseks on tehtud vajalikud uuringud ning korrastamistöödega on kavas alustada 2008. aastal. Kuna Hummuli mõisapark on ühtlasi riikliku muinsuskaitse objektide nimekirjas (reg. nr. 23087), siis tellis Hummuli vallavalitsus mõisaansambli muinsuskaitse eritingimused pargi piirangvööndi ulatuses. Pargi puiesteede ja tiikide ala on suhteliselt heas korras, kus tuleb jätkata tiikide hooldamise ja täiendava korrastamisega. Tiikide tsooni kaugemas osas (jõe pool) olevad tiigid tuleks samuti puhastada ning kuivenduskraavid puhastada, taastades omaaegse veerežiimi. Eespool viidatud muinsuskaitse eritingimustes on esitatud nõuded pargi korrastamiseks, mis arvestavad pargi dendrofloora eripära.



3.7.2 Natura 2000 võrgustiku alad Hummuli valla Natura 2000 võrgustiku alad on seotud peamiselt valla lõunapoolmikule jääva Koorküla metsade ja järvede piirkonnaga, milledele lisandub valla läänepiiril olev Õhne jõe hoiuala. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kehtestati Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalad. Hoiualad on määratud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 311 Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas. Määrus kehtestati «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust. Andmed Hummuli vallas olevate Natura 2000 võrgustiku alade kohta on esitatud tabelis 3.7.2, asukoht on toodud joonisel 1.

Tabel 3.7.2. Hummuli vallas olevad Natura 2000 võrgustiku alad EELIS-e andmebaasi andmeil1

Registrikood Ala nimetus Asukoht Tüüp Pindala

KLO1000415 Koorküla looduskaitseala Jeti küla loodusala 351,1

KLO2000102 Linaleojärve hoiuala Puide küla hoiuala 1,0

KLO2000107 Pikre järve hoiuala Jeti küla hoiuala 12,4

KLO2000110 Roksi järve hoiuala Aitsra küla hoiuala 2,9

Koorküla loodusala Valga maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Pindala 302 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050). Linaleojärve hoiuala Valga maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Pindala 1 ha. Kaitstav elupaigatüüp: looduslikud rohketoitelised järved (3150). Pikre järve hoiuala Valga maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Pindala 13 ha. Kaitstav elupaigatüüp: looduslikud rohketoitelised järved (3150). Roksi järve hoiuala Valga maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Pindala 3 ha. Kaitstav elupaigatüüp: looduslikud rohketoitelised järved (3150). Õhne jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiga kaitse. Hummuli valla Natura 2000 võrgustiku alade tugielementideks on veekogud. Alad koosnevad suhteliselt terviklikest osadest, mida ei liigenda kultuurkõlvikud. Valla üldplaneeringu rakendamine ei mõjuta Natura 2000 alasid ning seega puudub ka mõju nimetatud alade terviklikkusele.

3.7.3 Kaitstavad looduse üksikobjektid Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, 1 EELIS-e andmebaasis Hummuli valla loodusobjektide osas ei ole toodud infot Õhne jõe hoiuala kohta.



pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel. Hummuli vallas on kolm kaitsealust looduse üksikobjekti, millede kohta andmed on toodud tabelis 3.7.3. Valla üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole olulise keskkonnamõjuga looduse üksikobjektidele.

Joonis 1. Koorküla looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Hummuli vallas.

Märkus: kaardil märgitud Koorküla põlispuude grupp paikneb väljaspool Hummuli valda.

Tabel 3.7.3 Hummuli vallas olevad looduse üksikobjektid EELIS-e andmebaasi andmeil

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp

KLO4000660 Kolme kuninga mänd Hummuli alevik puu ja puudegrupid

KLO4001238 Pedajamäe männid (7 tk) Aitsra küla puu ja puudegrupid

KLO4000131 Piiri põlispuud Piiri küla puu ja puudegrupid

3.7.4 Püsielupaigad Püsielupaik looduskaitseseaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav järgmises funktsioonis: kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht ning lõhe või jõesilmu kudemispaik. Vastavalt EELIS´e andmetele on Hummuli vallas kuus püsielupaika: kolm metsise, kaks kalakotka ja üks väike-konnakotka püsielupaik. Andmed Hummuli valla püsielupaikade kohta on toodud tabelis 3.7.4. Kõik püsielupaigad asuvad valla



lõunaosa metsades. Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole olulise keskkonnamõjuga valla territooriumil olevatele püsielupaikadele, sest mingit arendustegevust püsielupaikade piirkonnas ei kavandata.

Tabel 3.7.4. Hummuli vallas olevad püsielupaigad EELIS-e andmebaasi andmeil

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp Pindala

KLO3000150 Jeti kalakotka püsielupaik Jeti küla kaitsealuse liigi püsielupaik

10,8

KLO3000204 Kulli väike-konnakotka

püsielupaik Kulli küla

kaitsealuse liigi püsielupaik

3,1

KLO3000068 Mõttuse metsise

püsielupaik Kulli küla kaitsealuse liigi

püsielupaik 891,8

KLO3000069 Nihu metsise püsielupaik Hummuli vald kaitsealuse liigi

püsielupaik 408,5

KLO3000184 Omuli kalakotka

püsielupaik Jeti küla kaitsealuse liigi

püsielupaik 8,9

KLO3000078 Õhne metsise püsielupaik Jeti küla kaitsealuse liigi

püsielupaik 45,2



3.7.5 Kaitsealuse liigi leiukohad. Kaitsealuse liigi leiukohti on Hummuli vallas 18 (tabel 3.7.5), neist 11 on taimede leiukohad ning 7 lindude leiukohad. Lindude leiukohad on seotud metsise ning kotkaste esinemisega. Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole olulise keskkonnamõjuga valla territooriumil olevatele kaitsealuste liikide leiukohtadele. Tabel 3.7.5 Kaitsealuse liigi leiukohad Hummuli vallas EELIS-e andmebaasi andmeil. Märkus: tabelis olevad objektide nimevead pärinevad EELIS-e andmebaasist.

Registrikood Objekti nimetus Asukoht

KLO9302137 öövilge, roomav Kulli küla

KLO9308736 jõgitakjas, ujuv Puide küla

KLO9308946 karukell, palu Aitsra küla

KLO9101750 metsis Kulli küla

KLO9302567 kold, karu Kulli küla

KLO9101905 kalakotkas Jeti küla

KLO9309803 sõrmkäpp, kuradi Hummuli vald

KLO9308945 karukell, palu Aitsra küla

KLO9301723 sõrmkäpp, kuradi Kulli küla


KLO9300746 ungrukold, harilik Kulli küla


KLO9101749 metsis Jeti küla

KLO9101748 metsis Aitsra küla

KLO9309821 sõrmkäpp, kuradi Hummuli vald

KLO9103186 väike-konnakotkas Kulli küla



3.7.6 Vääriselupaigad Lisaks kaitstavatele loodusobjektidele on Hummuli vallas suhteliselt palju kaitset väärivaid vääriselupaikasid. Vääriselupaik on minimaalse negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult esinevad ohustatud, ohualtid, haruldased või tähelepanu vajavad kasvukohtadele kitsalt



kohastunud liigid. Andmed Hummuli vallas olevate vääriselupaikade kohta on toodud tabelis 3.7.6. Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole olulise keskkonnamõjuga valla territooriumil olevatele vääriselupaikadele. Tabel 3.7.6 Vääriselupaigad Hummuli vallas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse riikliku andmebaasi andmeil

Registrikood Nimetus Tüüp Registrikood Nimetus Tüüp

VEP127238 VEP nr.127238

Laane-männikud ja männi segametsad

VEP201027 VEP nr.201027

Laanemetsad

VEP127239 VEP nr.127239

Laane-männikud ja männi segametsad

VEP201028 VEP nr.201028

Siirdesoometsad

VEP127240 VEP nr.127240 Kõdusoometsad VEP201029

VEP nr.201029 Laanemetsad

VEP201001 VEP nr.201001

Soostunud lepikud VEP201030 VEP nr.201030

Laanemetsad

VEP201003 VEP nr.201003

Palu-männikud ja männi segametsad

VEP201031 VEP nr.201031

Teised salu-lehtmetsad

VEP201004 VEP nr.201004

Laane-männikud ja männi segametsad VEP201032

VEP nr.201032 Soostunud metsad

VEP201005 VEP nr.201005

Kõdusoo-lepikud VEP201033 VEP nr.201033

Salu-kuusikud ja kuuse segametsad

VEP201006 VEP nr.201006

Laane-kuusikud ja kuuse segametsad VEP201034

VEP nr.201034 Park

VEP201008 VEP nr.201008

Laanemetsad VEP201035 VEP nr.201035

Laane-kuusikud ja kuuse segametsad

VEP201011 VEP nr.201011

Laugjad jõe ja järve kaldad VEP201037


VEP201012 VEP nr.201012


VEP nr.201038

Laialehised salumetsad

VEP201013 VEP nr.201013


VEP nr.202052 Kõdusoometsad

VEP201015 VEP nr.201015

Palu-kuusikud ja kuuse segametsad VEP202053

VEP nr.202053


VEP201016 VEP nr.201016


VEP202055 VEP nr.202055


VEP201017 VEP nr.201017

Laane-kuusikud ja kuuse segametsad VEP202058


VEP201018 VEP nr.201018



VEP201019 VEP nr.201019

Laane-männikud ja männi segametsad VEP202060

VEP nr.202060




VEP201020 VEP nr.201020 Laanemetsad VEP202061

VEP nr.202061


VEP201022 VEP nr.201022


Kõdusoometsad

VEP201023 VEP nr.201023

Laialehised salumetsad VEP202063






VEP201026 VEP nr.201026


3.7.7 Vaatamisväärsused Hummuli vallas Hummuli mõis Punastest tellistest ehitatud neogooti stiilis Hummuli mõisa peahoone pärineb 19. sajandi III veerandist. Vasakpoolne osa lossist ehitati varem ja parempoolne torniga osa veidi hiljem. Alates 1874. aastast kuulus mõis Samson von Himmelstierna perekonnale. Viimane omanik sellest sugupuust oli Nicolai Alexander Samson von Himmelstierna. Sangaste krahv Friedrich von Berg ostis Hummuli mõisa oma pojale Ermesele. Viimase käest läks mõisahoone 1930. aastal Hummuli kooli kasutusse. Praegu tegutseb hoones kool. Kõrvalhooneid mõisakompleksist säilinud ei ole.

Hummuli kääpad Väike - Emajõe ääres Hummuli kääpad Väike - Emajõe ääres on Kagu-Eesti läänepoolseimad. Neid uuris 1895. aastal R. Hausmann. Leidude hulgas oli helmeid, käevõrusid ja isegi üks inglise münt 11. sajandist. Neid kääpaid on peetud ida ja lääne kultuurimõju piiriks, sest lähimad sarnased kääpad paiknevad 70 km kaugusel kagu suunas. Antud kääpad moodustavad omaette kääbastiku. Kääbaste vanuseks on umbes üks tuhat aastat.

Hummuli lahingu paik (1702.a.) Põhjasõja ajal toimus praeguse Hummuli aleviku keskuse lähedal 18. juulil 1702. aastal lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi väed W. A. von Schlippenbachi juhtimisel said lüüa. Venelasi oli arvult kaks korda rohkem ja neid juhatas Boriss Šeremetjev, kes eelmise aasta detsembris oli löönud Schlippenbachi Erastvere lahingus ja ülendatud selle eest kindralfeldmarssaliks. Hummuli lahingus langenud olevat maetud Hummuli pargi servale, Põntsimäel Rantsikülas ja Pisukese palus. Selle ajaga on seotud ka legend. Nimelt olevat rootslased istutanud ebaharilikul viisil kolm mändi, latv maa sees, juured üleval ning öelnud, et kui need peaksid kasvama minema, siis olevat põhjust sinna tagasi tulla. Kolmest “kuninga männist” on üks käharpea tänini alles. Vanaperenaine, kelle aias mänd kasvab, ütles, et teised kaks hukutas välk. Tema aias olevat välk sagedane külaline ning löövat tihti puusse.



Viimati said pihta kaks kuuske, üks läks üleni pruuniks. Nemad mehega asutasid talu 1928. aastal. Taluhooned võis ehitada ka mäele, kus kunagi seisid rootslaste kahurid. Kaks naabrimeest valisid mäe, nemad oru. Orus tegi pikne oma laastamistööd puude seas, jättes elumaja alles. Mäe otsa ehitatud talud on ammu tuleroaks saanud. Koorküla järvestik Õhne ja Väikese-Emajõe veelahkmel paiknevas Koorküla järvestikus on 50 ruutkilomeetril paarkümmend järve. Koorküla järvede suurim ja tuntuim järv on Valgjärv (44,1 ha), sügavuselt (26,8 m) Eesti järvedest viies. Tema lähim naaber on sügavuselt Eesti kolmas järv - Udsu järv (30,25 m), mis ei ole küll suur järv (6,2 ha). 300 meetrit lõuna poole jääb Kiiskjärv, 500 meetrit ida poole Laanemetsa järv. Edasi tulevad Kadastiku ehk Katai järv (7,2 ha), Virtsjärv (9,2 ha) ja Nihu järv (6,5 ha). Eemale jääb Jääva järv. Paar kilomeetrit metsateid edasi minnes leiame kolm ilusat järve: Vilgjärve ehk Usseaiaaluse, Niiduotsa ja Pikri. Suurim neist järvedest on Pikri järv (12,5 ha), mille lõunakaldal asus muistne eestlaste hiiekoht, kus toodi ohvreid piksejumal Pikrile. Koorküla tuntumatest järvedest tuleb nimetada veel Pettai, Linaleotse ja neist edelasse jäävat Kuuljajärve (7,5 ha). Selle järve nimetus on tulnud sõnast “koolema”- ära surema. See järv on soostunud kallastega umbjärv ja väärib oma nime. “Uppunud linnus”- Koorküla Valgjärves Valgjärve pikkus põhjast lõunasse on 1270 m ja suurim laius 620 m. Keskmine sügavus on 8,5 m ja suurim 26,8 m. Järve teeb huvitavaks ja salapäraseks vahelduv põhjareljeef. Läänekalda keskosas oleva laia poolsaare tipust jätkub veealune seljandik, mis ulatub kaarena lõunasse. Vee sügavus on seljandikult keskmiselt 2-4 m, kohati on vett vaid 1-2 m. Valgjärv on haruldaselt puhta ja läbipaistva veega, nagu nimigi eeldab. Läbi on näha kuni 4 m sügavusele. Kui sõuda veealuse seljandiku kohale, näeme üksteise kõrval lebavaid palke ja palgijäänuseid. Needsamad, kohati põlenud, kohati kõdunenud otstega palgijupid on andnud põhjust mitme legendi tekkimiseks ja hoidnud põnevil asjaarmastajatest Valgjärve uurijaid ning arheolooge viimased kolmsada aastat. 1782. aastal ilmus Riias A. W. Hupeli “Topographische Nachrichten von Lief-und Ehstland”. Selles raamatus mainitakse, et juba 1640. aastal lasi kohalik mõisnik von Anrep järve äärde tuua tuukrid. Need käinud järve põhjas ja näinud mõisahooneid ja toonud sealt välja mõned esemed. Pärast üht rikkalikumat leidu olevat tuukrid leiuga vaikselt minema hiilinud. 1718. aastal näinud keegi kohalik läbi jäässe raiutud augu ehitist järves. 1869. aastal uuris Valgjärve Hugo Treffner. Ta tegi ettekande ka Õpetatud Eesti Seltsi istungil. Sellest selgub, et ta oli sukeldudes leidnud mutta vajunud suure puuehitise jäänused. Tal oli õnnestunud ka ehitisse siseneda. 4-5 jala sügavuses oli olnud kõva põrand, rohkesti savinõukilde ja sütt. Pärast seda kui Šveitsis leiti 19. sajandi viimasel veerandil vaiehitise jäänused, hakati rohkem huvi tundma Valgjärve objekti vastu. Esimese sellelaadse arvamuse ütles välja asjaarmastaja arheoloog J. Jung. Ta uuris ka ise Valgjärve ja arvas, et tegemist on veepealse “linnusega”. 1958. aastal korraldati Valgjärvele teaduslik ekspeditsioon Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori poolt. Töid juhatas Jüri Selirand. “Linnuse” suuruseks mõõdeti umbes 700 ruutmeetrit, enam-vähem ristkülikukujuline. Säilinud tervete palkide pikkus oli 9 m ja läbimõõt 30 cm.



Tervikuna oli ehitis hävinud tules, millest andsid tunnistust põlemisjäljed postidel ja vaiadel. Palgijäänuste vahelt leitud savinõukildude ja pooliku savipoti järgi võis määratleda linnuse kasutusaja. Sarnast keraamikat on leitud Rõuge ja Kuigatsi linnamäelt ja kasutusaeg oli umbes 5.-6. sajand. Valgjärve “linnus” on Eestis ainulaadne. Taolisi leide on küll Lätis Cesise lähedal Araiši järves ja Ida-Preisimaal (nüüd Poola) Masuuria järvedel. Lätis on taastatud veepealne vaiehitis ja eksponeeritakse seda külastajatele. Samasugune idee on ka Valgjärve “linnusega”.

3.8 Veemajanduse areng aastani 2019 • Valla territooriumil asuvate tehnovõrkude inventeerimine ja kaardistamine,

omanike vaheliste suhete korrastamine • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava elluviimise jätkamine • Veemõõdusüsteemide rakendamine • Andmeside infrastruktuuri arendamine ja infotehnoloogia kasutuse laiendamine

veemajanduse valdkonnas • Vee hinna muutmine vastavalt vajadusele • Vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine Hummuli alevikus, Jeti külas • puurkaevude korrastamine • „Lumelinna” puhastusseadme rekonstrueerimine

3.9 Pikemaajalised plaanid • Teha vastavaid uuringuid, mis on seotud põhjavee ja veekogudega. • Muuta joogivee kvaliteet kõikjal Hummuli vallas ühisveevärgiga hõlmatud aladel

nõuetele vastavaks. • Seoses planeeritud pikaajaliste investeeringutega koostada vastav prognoos

uuendustega kaasneva veehinna tõusu kohta. • Biotiikide puhastamine. • Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamine ja uute kasutajate

liitmine süsteemiga.

3.10 Omavalitsustevaheline ühistegevus ÜVK-süsteemide arendamisel Hummuli valla ja Valga maakonna omavalitsuste vahel toimub ühistegevus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamiseks sihtasutuse Valga Piirkonna Keskkonnakeskus kaudu. Sihtasutusega on sõlmitud asjakohane haldusleping.



3.11 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu EU Veeraamdirektiivi kohaselt on ette nähtud veemajanduse riiklikus korralduses valglaprintsiibi rakendamine. EU aspektist kujutab Eesti tervikuna ühte veemajandusliku planeerimise üksust – Eesti vesikonda. Eesti territoorium on omakorda jaotatud 9 alamvesikonnaks, mille kõigi jaoks on vaja koostada veemajanduskavad. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi peamiseks eesmärgiks on tagada põhjaveekihtide ja veekogude vee hea seisund. Vajalik on koostada abinõude programm veemajanduskava eesmärkide täitmiseks. Veemajanduskava üldine eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi (edaspidi vee seisund) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Vesikond või alamvesikond käesoleva veeseaduse tähenduses on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala. Veeseaduse § 38 kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajandus-kava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detail-planeeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavaga hõlmatavad vesikonnad ja alamvesikonnad nimetab ning veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Veemajanduskava sisaldab: ülevaadet reostusallikate mõjust vee seisundile ja veekasutuse analüüsi; ülevaadet põhjaveekihtide ja veekogude veeklasside kohta ning vastavuse kohta vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõuetele; vee seisundi võimalikult looduslikuna hoidmise tegevuskava reostuse vältimiseks või piiramiseks; ülevaadet aladest, kus veekasutust tuleb piirata või vee edasist kasutamist vältida ning tegevuskava otstarbekuse analüüsi. Võrtsjärve alamvesikonna pindala on 3374 km2. Väljaspool Eestit, Läti vabariigi territooriumil, asub vesikonnast 99 km2 (Pedeli jõgikonnas 91 km2 ja Õhne jõe jõgikonnas 8 km2). Alamvesikond paikneb 4 maakonnas: Viljandi, Valga, Tartu ja Võru. Selle territooriumil on 29 kohalikku omavalitsust. Neist 5 on alamvesikonnas kogu oma territooriumiga ning osalise territooriumiga 24 omavalitsust. Joogivett veekogudest ei võeta, v.a. mõningatest allikatest. Veevarustuseks kasutatakse eramajapidamiste juures olevaid tiike ja järvi. Hummuli vald paikneb kogu ulatuses Võrtsjärve vesikonnas. Valla territoorium jaotub hüdrograafiliselt Õhne ja Väikese Emajõe jõgikonna vahel. Valla territooriumist jääb 98 km2 ehk 58 % Väikese Emajõe jõgikonda ning 65 km2 ehk 42 % Õhne jõgikonda (tabel 2). Väikese-Emajõe jõgikonda kuuluva Pedeli jõe ülemjooksu valglat, mille suurus on 52 km2, jõuab vesi Väikesse Emajõkke Läti Vabariigi territooriumi kaudu. Valla suuremad jõed – Väike Emajõgi ja Õhne on ühtlasi valla piirij-õgedeks. Väike Emajõgi on piirijõeks Õru ja Puka vallaga ning Õhne jõgi Helme vallaga. Hummuli valla veestiku saab jaotada järgmiselt:



a) vooluveestik: jõed, ojad, peakraavid ja kraavid (detailkuivenduskraave arvestamata); b) seisuveekogud: järved, vähesel arvul ka paisjärved ning suurel arvul väikesi tiikisid.

3.12 Vooluveekogud

Hummuli vallas olevad Väike Emajõgi ja Õhne jõgi on Eesti keskmise suurusega vooluveekogud, Õhne parempoolne lisajõgi Jõku aga väga väike jõgi. Ülejäänud ojad ja kraavid on väikesed ning väikese valglaga ja veevaesed. Hummuli valla vooluveekogud võib jaotada tinglikult 5 gruppi:

1. Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2. põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3. põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4. metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5. metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk).

Tabelis 3.12 on andmed esitatud kahe esimese grupi veekogude kohta, sest riiklikus katastris seniajani ei arvestata detailkuivenduskraavidega ning ka metsakuivenduse kogujakraavidega. Tabeli koostamisel on arvestatud nende vooluveekogudega, mis on esitatud Eesti vastavas ametlikus nimekirjas (Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik, 1986) ning mis on maaparanduse katastris arvele võetud kogujakraavidena. Eesti vooluveekogude nimekirjades on Hummuli vallast 6 veekogu. Suurematest jõgedest ja ojadest ei ole kogupikkuses valla territooriumil ühtegi vooluveekogu. Veestiku tiheduse näitaja sõltub sellest kuivõrd väikesi vooluveekogusid võetakse arvesse. Eesti vooluveestiku tiheduse arvutamisel ei arvestata üldjuhul kuivendus- ja kogujakraavidega ning enamik peakraave jääb samuti arvestusest välja. Selleks et kriteeriumid oleksid üheselt käsitletavad on põhjendatud vooluveestiku tiheduse arvutamine nende veekogude järgi, mis on toodud Eesti vooluveekogude ametlikus nimestikus maaparanduse kogujakraave arvestamata. Hummuli vallas saame niiviisi talitades vooluveekogude kogupikkuseks 57.2 km. Vooluveestiku tiheduseks kujuneb sel juhul 0.36 km/km2, mis on veidi väiksem Eesti keskmisest näitajast.

Tabel 3.12 Hummuli valla vooluveestik

Kood

Nimi

Pikkus, km

Pikkus Hummuli vallas, km

Valgla, km2

Valgla Hummuli

vallas, km2 ÕHNE JÕGIKOND 30.2 65 10137 Õhne jõgi 94.0 15.5 573 65

10153 Jõku jõgi 30.0 14.7 83 44

V. EMAJÕE JÕGIKOND 27.0 98



10082 Väike Emajõgi 83.0 14.5 1380 98

10121 Pedeli jõgi 31.0 3.0 219 52

10122 Riisupi oja 10.0 4.0 18 11

10126 Piiri oja 12.0 5.5 38 13

KOKKU 57.2 163

Hummuli valla vooluveekogude kalastiku väärtuse kohta leiab andmeid Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava III etapi materjalidest. MTÜ Eesti Loodushoiukeskus on koostanud vastava ülevaate: R. Järvekülg, R. Veeroja, M. Tambets, J. Tambets. 2005. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava koostamine III etapp. Vooluvete kalastik, kaitstavad liigid ja elupaigatüübid. Nimetatud töös on käsitletud Hummuli valla territooriumil oleva kolme vooluveekogu kalastikku (tabel 3.12.1). Tabel 3.12.1 Hummuli valla uuritud vooluveekogude kalastikuline väärtus Vooluveekogu Vooluveekogu tähtsus (hinnanguskaala: 0, ?, +, ++, +++)

Kaitse-

väärtusega

Liigid

Kala-

ning liigirikkus

Harrastus-

püük

Kalade

rände-teed

Kalade

sigimis-

paigad

Lõheliste

elupaigad

Üldine

hinnang

Väike Emajõgi +++ +++ +++ +++ +++ 0 +++

Õhne jõgi +++ ++(+) +++ ++(+) ++(+) ++ +++

Jõku jõgi + ++ ++ ++ ++ ? ++

Tabelis 3.12.1 esitatud andmetest nähtub, et Hummuli valla vooluveekogude kalastikuline väärtus tervikuna on arvestatav, kusjuures Väikese Emajõe alamjooks on oluline kudeala ka Võrtsjärves esinevatele liikidele. Hummuli valla väiksemate jõgede hüdromorfoloogiline seisund on sõltuv ka kobraste tegevusest. Arvukalt esineb koprapaisusid Õhne ja Jõku jõel, kuid veelgi enam põllu- ja metsakuivenduse kogujakraavidel, mis sulgevad kalade liikumistee kogu voolusängi ristlõike ulatuses. Koprapaisude ning üldse kobraste tegevuse tõttu on Õhne jõe keskjooks ja Jõku jõe ülemjooks (Hummuli valla piires olevad jõelõigud) kohati halvas seisundis ning seisundit pole võimalik parandada ilma suuremahuliste korrastustöödeta.



3.13 Järved Hummuli valla järvede kogupindala on 125 ha. Järvederikkaim piirkond on Koorküla ümbrus – tegemist on üle-Eesti tuntud järvestikuga. Neist tuntuim ja suurim on Koorküla Valgjärv, mille pindala on 44 ha. Valla järvesus on vaatamata järvede suhteliselt suurele arvule 0.75 %, mis on Eesti keskmisest ligi 7 korda väiksem näitaja. Kuid visuaalse maastikupildi kujundajana, puhkemajanduse ja turismi arendamisel on järvedel suur osatähtsus.

Tabel 3.13. Andmed Hummuli valla järvede kohta (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasi põhjal)

Kood Nimi Pindala,

ha Kaldajoone pikkus, km

Kaldajoone liigestustegur

Keskmine sügavus,

m

Suurim sügavus,

m

Limnol. tüüp

211650 Tani järv 1,5 447 1,03

211660 Petäjärv 3,5 976 1,47 KE

211670 Koorküla

Linaleojärv 1 383 1,08 KE

211680 Koorküla Mudajärv 0,5 275 1,10

211690 Kuulja järv 5,3 978 1,20 4 KM

211700 Roksi järv 2,9 737 1,22 7 KE

211710 Pikre järv 12,4 2061 1,65 5,6 12,3 KE

211720 Vilgjärv 2,8 733 1,24 6

211730 Jäävä järv 2,7 921 1,58 3 7 HY

211740 Sarapuu järv 0,7 332 1,12 211750 Raudsepa järv 2,4 627 1,14 211760 Tolljärv 3,7 718 1,05

211770 Udsu järv 6,5 1194 1,32 30,2 OL

211780 Virtsjärv 7,5 1279 1,32 10 KM

211790 Laanemõtsa

järv 3,7 1009 1,48 4,5 KM

211800 Koorküla Valgjärv 44,1 3680 1,56 8,5 26,8 OL

211810 Liivakse järv 0,8 347 1,09 KE

211820 Kihujärv 0,5 280 1,12 DY

211821 Soolikse järv 1 360 1,02 KE

211830 Kiisjärv 2,3 767 1,43

211840 Kadastiku järv 6,8 1077 1,17 13,6 KM

211841 Saudikjärv 1,3 472 1,17

211860 Hummuli järve järv

1 449 1,27



järv

211880 Suukaala järv 0,8 382 1,20

211890 Nihujärv 5,5 1104 1,33 4 KM

211891 Väike Nihujärv 0,6 283 1,03

211892 Pisike Nihujärv 0,1 119 1,06

211900 Koorküla Piirijärv 2,1 606 1,18

3.14 Paisjärved

Hummuli vallas on praeguseks lagunenud või likvideeritud enamik vesiveskeid. Säilinud on ainult Koorküla veski Õhne jõel (paisjärve pindala 0.9 ha). Nõukogude perioodil on rajatud paisjärvede kaskaad Jõku jõe ülemjooksule, mis koosneb Ala-Puide, Puide, Mäe-Puide ja Purde paisjärvest (tabel 3.14). Kõik nimetatud paisjärved on olulised kultuurmaastiku elemendid ning loovad täiendavaid elupaikasid kalastikule ning võimalusi kalakasvatuse ning harrastuspüügi arendamiseks.

Tabel 3.14 Paisjärved Hummuli vallas

Kood Nimi Pindala, ha

Veetase, m

Jõgi Kaugus jõe suudmest, km

Valgla, km2

211661 Koorküla veskipaisjärv 0.9 Õhne 47.3 217 2020810 Purde paisjärv 1.0 60.4 Jõku 19.2 37 2020830 Mäe-Puide paisjärv 0.7 58.9 Jõku 18.0 38 2020820 Puide paisjärv 6.4 57.6 Jõku 17.0 38.6 2020840 Ala-Puide paisjärv 3.1 57.2 Jõku 16.6 38.9

3.15 Allikad

Hummuli valla territooriumil arvestatava suurusega (tootlikkusega) üksikud allikad

esinevad Väikese Emajõe ning Õhne orus, vähesel määral ka Jõku orus. Lisaks

esineb palju põhjavee väljakiildumise alasid Väikese Emajõe ning Õhne jõe orus, kus

väljub põhjavett vahetult jõesängiga piirneval alal ka suhteliselt veevaesel ajal.

Ajutisi allikaid esineb peamiselt suuremate küngaste jalamil ning lainjatel

tasandikel, kus need on kujunenud lamedates lohkudes, mille ülemise, maapinnale

ulatuva pinnakatte kihi moodustab moreen. Vett halvasti läbilaskva moreeni

esinemise tõttu ongi kujunenud platoojate kõrgendike lohkudes allikalised kohad.



Sellest tulenevalt allikaid käesolevas KSH aruandes pole võimalik käsitleda, kuid

põhjavee väljakiildumiskohtades, sh ajutiste allikate alal tuleb neid kohti

ehituslikult arvestada. Peamine oleks ajaloolise kogemuse arvestamine ehituste ja

rajatiste paigutamisel, milleks saab kasutada ka kohalike elanike kaasabi, sest

nemad teavad selliseid kohti kätte juhatada. Samuti on neil inimestel kujunenud

hinnang, kasvõi mälestustes allikate veeolude kohta.

3.16 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid:

•••• elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega;

•••• põhjavett kasutatakse säästvalt, tagatakse väärtuslike allikate kaitse ja reostunud põhjaveega alade kontroll;

•••• pinnaveekogude hea seisundi saavutamine või hoidmine; puhkemajanduslike võimaluste laiendamine ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses;

•••• veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimine; •••• veekogude kasutamisvõimalused ja -piirangud on selgelt määratletud

ning toetavad säästlikku majandusarengut. Üldiselt on Võrtsjärve alamvesikonnas põhjavee looduslik reostuskaitstus hea. Põhjaveekogumid on heas seisundis. Põhimõtteliselt on kõikidel põhjaveekogumitel oht kaotada oma hea seisund, kui ei lähtuta reostuse vältimise põhimõttest ning põhjavee säästlikust kasutamisest. Kõikide looduslike vooluveekogude seisund on Võrtsjärve alamvesikonnas hea või kesine. Kesine hinnang on antud jõgedele või jõelõikudele, mis on tõkestatud paisrajatistega ja mille tõttu ei saa kalad jõgede ülemjooksudele kudema minna (selle tulemusena on jõeelustik vaesemaks jäänud). Kuigi Laatre jõe ülemjooksule (Laatre-Kuigatsi veekogum) ja Pedeli jõe ülemjooksule (Pedeli-Riisupi veekogum) on kalade juurdepääs paisude tõttu piiratud, on need veekogumid loetud heas seisundis olevateks, kuna need jõelõigud on looduslikult vähesobivad paigad kalade elutsemiseks ja kudemiseks (puudub kogumi kalastikuline väärtus). Seega ei muuda antud paisud jõelõigu looduslikke tingimusi. Võrtsjärve alamvesikonnas on üks ametlik supelrand (Pühajärve rand) ja kolm ametlikku supluskohta (Vanamõisa ja Riiska järved ning Pedeli puhkeala). 2006. aasta suve seireandmed näitavad, et kõik neli ametlikku ujumiskohta (Pühajärve rand, Vanamõisa ja Riiska järved Tõrva linnas ning Pedeli puhkeala) vastasid suplusvee kvaliteedinõuetele. Võrtsjärve alamvesikonnas baseerub elanikkonna veevarustus täielikult põhjaveel. Üksikmajapidamiste joogivee võtuks on rajatud kuni 10 m sügavused salvkaevud või sügavamad, 15–60 m sügavuseni ulatuvad, puurkaevud. Salvkaevudega tarbitakse



tavaliselt pinnakatte liiva-kruusaläätsedes paiknevat ja reostuse eest looduslikult kaitsmata põhjavett. Põhjavee varud on joogivee tagamiseks piisavad. Veemajanduskava koostamisega seotud nõupidamistel, samuti avalikul arutelul kujunes seisukoht, et veemajanduskava elluviimiseks on kujunenud juba kas eespoolnimetatud organisatsiooni (Võrtsjärve Sihtasutus ja Valgamaa Piirkondlik Keskkonnakeskus), kes võiksid jääda tulevikus suuremate tööde tellijateks. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Purtsi jõgi väga oluliseks elupaigaks jõeforellile, ojasilmule ja võimalik, et ka tõugjale. Esinevad veel vingerjas, võldas ja tõenäoliselt ka tippviidikas ja hink.

3.17 Keskkonnaeesmärgid

•••• Joogiveevarustuse tagamine Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, st ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Tiheasustusalal tuleb kõigile soovijatele pakkuda võimalust liituda ühisveevärgiga.

• Põhjavee hea seisundi tagamine. Võrtsjärve alamvesikonnas on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud, mistõttu põhjaveega alamvesikonnas hetkel suuri probleeme ei ole. Samas tuleb vältida edaspidise kahju tekitamist intensiivse põllumajanduse, heitvee juhtimise pinnasesse või otse põhjavette ja majandustegevuse tulemusena. Põhjavee kaitse seisukohalt on väga oluline, et tiheasustusalas oleks välja ehitatud ühiskanalisatsioon. Hajaasustusalal võiks reoveekäitluse lahendada looduslikemate vahenditega, näiteks lodud, biotiigid jms.

• Pinnaveekogude hea seisundi tagamine Pinnaveekogude puhul on suurimaks eesmärgiks saavutada aastaks 2015 kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Kuna Võrtsjärve alamvesikonnas tegeletaks suhteliselt intensiivselt põllumajandusega, siis tuleb suurt tähelepanu pöörata sõnniku ja vedelsõnniku hoiustamisele ja laotamisele. Reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tuleb loomakasvatuses ja põlluharimises lähtuda heast põllumajandustavast. Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine.

• Vee-elustiku mitmekesisuse säilitamine Vee-elustiku säilitamiseks luua veekogudes võimalikult looduslähedased tingimused. Kraavitatud jõelõigud viia võimalikult looduslähedasse olukorda – suurendada vooluveekogu looklevust, luua kiiremaid ja kärestikulisi jõelõike, tagada juurdepääs lisajõgedele ja vanajõgedele ning kaotada olulised rändetõkked. Üks oluline faktor vee-elustiku säilimisel on miinimumveetase ja vooluhulk. Kui paisutatud jõgedel suvise madalveeperioodi aegu piisavalt vett allavoolu ei lasta,



hukkuvad paljud organismid ning jäävad kuivale olulised kalade kudemiskohad. Samuti on aegajalt probleeme Võrtsjärve veetasemega. Võrtsjärve meetmekava koondtabelis on toodud, et ÜF projekti koosseisus olevate veevarustus – ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamise teostuse tähtaeg on 2010. aasta (prioriteet I). Väljaspool ÜF koosseisu asumites veevarustussüsteemide korrastamise aeg 2013 aasta ja kanalisatsioonirajatise korrastamise tähtaeg 2014. a (prioriteet II). Täiendava fosforiärastuse teostamise tähtaeg 2014.a. Lisameetmed hajaasustuse aladel- väikese asumite veevarustuse korrastamise ning kuivade või reostunud kaevude asendamise ning hajuasustuse kanalisatsioonilahenduste toetamine ja kogumiskaevude vee kogumine ja puhastuse tagamise toetamise teostamise aeg on 2014 aasta (prioriteet III). Lisaks on toodud meetmekavas tähtajad pinnaveekogude seisundi parandamiseks jne. Lisainfot saab Tartumaa Keskkonnateenistuse koduleheküljelt aadressil http://www.envir.ee/126208

3.18 Meetmete kava Meetmekavade koostamise eesmärgiks on leida kõige kuluefektiivsemad lahendused alamvesikonna veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. Võrtsjärve alamvesikonna nelja maakonna 29-st omavalitsusest on 7 sellist omavalitsust, mille territooriumist vähemalt 90% jääb Võrtsjärve alamvesikonda. Vee ja veekogudega seotud loodus- ning keskkonnakasutust ja –kaitset korraldavad riiklikult valdavalt 4 keskkonnateenistust, 2 keskkonnainspektsiooni osakonda, 4 tervisekaitsetalituse osakonda, 4 maaparandusbürood. Lisaks on moodustatud ühistegevuse raames 12 maaparandusühistut ja mitmeid teisi institutsioone, sh kolmanda sektori ühendusi, esmajoones klassikalise looduskaitse valdkonnas. Veemajanduskava koostamisel ja elluviimises peavad tingimata osalema kohalikud omavalitsused, kes vastutavad oma haldusterritooriumi looduskeskkonna, sotsiaalse ja majandusliku arengu eest. Tulenevalt loodusolude ja -ressursside majandamistingimustest (antud juhul ennekõike vee, veevarude ja veekogude aspekt) on paratamatud veemajanduslikud ruumilised erinevused. See tähendab, et piirkondlikul tasandil nõuab veemajanduse käsitlus kohalike olude arvestamist. Oluline on soodustada, et kõik huvitatud pooled osaleksid aktiivselt veemajanduskava koostamises, elluviimises ja ajakohastamises. Selle tarvis tuleb tagada, et asjakohane informatsioon on üldsusele kättesaadav ning on võimaldatud laekuvate märkuste ja ettepanekute õigeaegne arutelu ning asjakohasuse korral nendega arvestamine. Alamvesikonna ning omavalitsuste ühiste keskkonnasihtide leidmine ei ole kerge, sest suur osa investeeringute mahust tuleb siiski katta omavalitsustel. Meetmekava koostamiseks on vajalik määratleda meetmete eelistuskriteeriumid ning nende kaalukoefitsendid (Tabel 3.18).

Tabel 3.18 Meetmete eelistuskriteeriumid ning kaalukoefitsiendid. kriteeriumi nr. kriteerium kaal

1 meetme rakendumisel kohene mõju

5



olukorra parandamiseks

2 kulude ja mõjude soodne suhe

3

3 pikaajaline (vähemalt 20 aastat) soodus mõju keskkonnale

2,5

4 loob aluse järgnevateks keskkonnategevusteks

1

5 aitab täita rahvusvahelisi kohustusi

1

Samuti on soovitatav meetmed tegevuste eesmärkide alusel liigitada:

ennetav – tegevus, millega ennetatakse/välditakse keskkonnakahjustuste ja–saaste teket

puhastav – vältimatu või juba tekitatud keskkonnasaaste vähendamine, puhastamine, mille tulemusel väheneb või leevendub reostamise/saastamise maht või mõju keskkonnale (nt. reoveepuhasti rajamine)

taastav – minevikus tekitatud saaste või kahjustuste likvideerimine või selle keskkonnale põhjustatud mõju leevendamine (suletava prügila rekultiveerimine)

seire – keskkonnaseisundi mõõtmise ja kaardistamisega seotud tegevus

regulatiivne – õigusakt või muul moel keskkonda korraldav tegevus.



3.19 Joogivee alamprogramm Eesmärk: kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega. Reeglina puuduvad Eestis probleemid põhjavee kvantiteedi osas, küll aga ei vasta piirkonniti põhjavesi oma keemiliselt koostiselt joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele. 1999-2001. aastal tehtud põhjavee mikrokomponentide kvaliteedi uuringu tulemused näitasid, et Lõuna-Eestis kasutatav vesi on vaene selliste tervistohustavate komponentide poolest nagu alumiinium, areseen, elavhõbe, kaadmium, kroom ja plii. Samuti on vähe molübdeeni ja seleeni, mida peetakse küll organismile vajalikeks komponentideks, kuid suurtes kontsentratsioonides võivad need organismile avaldada kahjulikku mõju. Tervisekaitse aspektist on oluline teada, et Lõuna-Eesti põhjavesi on üldiselt fluorivaene (alla 0,5 mg/l), mistõttu selle tarbija ei saa hammaste ja skeleti normaalseks arenguks vajalikku hulka fluori. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on Kesk-Devoni põhjavesi radioloogiliselt ohutu. Võrtsjärve alamvesikonnas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekompleksi vesi, vastab üldjoontes Eesti Vabariigi määrusega (Joogivee 2001) kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus, millest enamuse moodustab kahevalentne raud, on lubatud piirväärtustest tunduvalt suurem. Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi pinnasest ja sademetest pärit hapnikust ning keskkonnatingimused muutuvad oksüdeerivatest redutseerivateks. Redutseerivatele tingimuste domineerimisele viitavad Fe2+, H2S ja NH4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees. Teisalt võib Fe2+,H2S ja lämmastikuühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund – tehniliselt mittekorras puurkaevud ning amortiseerunud veetorustikud. Järjest väheneva veekasutuse tõttu jääb vesi torustikus seisma, kahjustades veevarustussüsteemi ennast. Veevõtu vähenemisega kaasnevad vee Fe2+- sisalduse suurenemine, (SO4)2- sisalduse vähenemine ning H2S tekkimine anaeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena (Schmied 1999). Hiljutised uuringud on näidanud, et kõrge rauasisaldus vees võib põhjustada oksüdatiivset stressi. Kõrgenenud stressi näitajaid seostatakse eelkõige kahevalentse raua (Fe2+) kõrge sisaldusega tarbitavas vees. Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Euroopa Liidu joogiveedirektiiviga (98/83/EEC) ühtlustatud nõuetele (Joogivee 2001) täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Kuid siiski on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilimise nõuetekohasena kuni tarbijani. Kvaliteetse joogivee tagamiseks on vajalike investeeringute suurus Koiva alamvesikonnas kokku 34,9 miljonit krooni, millest lühiajalised investeeringud



moodustavad 8,4% (2,9 miljonit krooni), ülejäänud 32 miljonit krooni kulub pikaajaliste investeeringute katmiseks. Joogivee puhastuseks (rauaärastus, puurkaevude tehnilise seisundi rekonstrueerimine) kulub 3,2 miljonit krooni. Uute veetrasside rajamine läheb maksma 31,7 miljonit krooni.

3.20 Pinnavee alamprogramm Eesmärk: pinnaveekogude võimalikult looduslähedase seisundi, vee kvaliteedi ja varude tagamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-kommunaalheitveed ning atmosfäärisaastus, mis jõuab veekogudesse sademetena. Enamasti on saastus tingitud inimtegevusest. Veekogude seisundi halvenemise vältimiseks on oluline jälgida reoveepuhastite, eelkõige nende, millede eesvooluks on veekogu, tööefektiivsust ning samas vähendades saasteainete emissiooni loodusesse, kuna üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes on eutrofeerumine, ehk veekogu toitelisuse tõus, millega kaasneb sageli bioloogilise mitmekesisuse, veekogu majandusliku, seahulgas puhkemajandusliku väärtuse vähenemine. Toitainete limitatsioon on eutrofeerumise võtmeprotsess. Probleemid saab jaotada laias laastus kaheks. Esimesse kategooriasse kuuluvad akuutsed mürgitused, kalakasvatuste hävinguga kaasnev majanduslik kahju, akvakultuuride pideva monitooringuga kaasnevad rahalised väljaminekud, turismilt saadavate tulude kahanemine. Teine kategooria - toksiinide mõju teistele veeorganismidele, sealhulgas kaladele ning toiduahela kaudu ka veelindude ja veeimetajatele ning hapnikupuudusest tekkida võiv elustiku häving. Eutrofeerumisprotsessi pidurdamisel ja kontrolli alla saamisel on suur tähtsus väikestel jõgedel, tiikidel ja märgaladel, sest mida rohkem on vee teel põllumaalt lõplikku retsipienti väikeseid tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda. Mida mitmekesisem on vee elustik, seda suuremaid reostuskoormuseid suudab veekeskkond taluda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kuna need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väikeste järvede ja tiikide, on isepuhastumise võime suurim, seega on põllumajandusega kaasnev "kraavitamine" veekogude seisukohalt väga ebasoovitav. Üks olulisi etappe veemajanduse korraldamisel on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamine. Arendamise kava võimaldab oluliselt parandada investeeringute planeerimist veevarustus ja –kanalisatsiooniobjektide rajamiseks. Arendamise kavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Koiva alamvesikonnas on ühisveevärgi- ning kanalisatsiooni arengukava olemas vaid Antsla vallal. Puka ning Taheva vallal on valminud I etapp – ülevaade olukorrast. Kogu pinnaveekaitseliste investeeringute suurus Koiva alamvesikonnas on kokku 38 miljonit krooni, millest lühiajalised investeeringud moodustavad 32% (12,2 miljonit krooni), ülejäänud 25,8 miljonit krooni kulub pikaajaliste investeeringute katmiseks.



Kanalisatsioonitrasside ehituseks ning rekonstrueerimiseks kulub 29,1 miljonit krooni. Reoveepuhastite nõuetele vastavate puhastusefektiivsuste tagamiseks on vajalik 7 miljonit krooni. Keskkonnaohtlike objektide likvideerimiseks ning uuringuliste projektid läbiviimiseks on vajalik üks miljon krooni.

3.21 Põhjavee alamprogramm Eesmärk: põhjavee kvaliteedi ja varude säilitamine. Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Koiva alamvesikonnas kasutatakse peamiselt järgmiste veekomplekside põhjavett: Kvaternaari veekompleksi põhjavesi. Setete paksus ulatub mõnest meetrist kuni 100-200 meetrini. Sellesse veekompleksi on rajatud salvkaevud sügavusega 2-5 m, kohati 10-15 m ja mõned puurkaevud. Kuna tegemist on kõige maapinnalähedasema veekompleksiga, on Kvaternaarisetete veed kõige vähem kaitstud reostuse eest. Ülem-Devoni veekompleksi põhjavesi on kasutusel Haanja kõrgustiku lõunapoolses osas. Veelademe paksus 5-43 m ja kaetud 10–45 m paksuse pinnakattekihiga, mõnes kohas vettkandvad kivimid paljanduvad (Rõuge Ööbikuorg, Vastseliina). Vesi on kohati rauarikas. Põhjaveevaru on Koiva alamvesikonnas piisav ning tagab mitmekordselt olmevee vajaduse. Koiva alamvesikonna veemajanduskava I etapi koostamise käigus määratleti põhjavee seirevõrgustik, mis koosneb neljast seirepunktist. Põhjavee seirepunktideks on valitud puurkaevud (Misso, Varstu, Ruusmäe asulad ja Kuremäe farm), mis paiknevad piirkondades, kus on kõige suurem inimmõju keskkonnale. Kolm puurkaevu saavad vee Kesk-Devoni veekompleksist ja üks puurkaev Üle-Devoni veekompleksist. Kogu põhjaveekaitseliste investeeringute suurus Koiva alamvesikonnas on kokku 2,6 miljonit krooni, millest lühiajalised investeeringud moodustavad 31% (0,8 miljonit krooni), ülejäänud 1,8 miljonit krooni kulub pikaajaliste investeeringute katmiseks



3.22 Keskkonnakaitse alamprogramm Eesmärk: Pinnaveekogude vee kvaliteedi ja varude tagamine joogiveeks, veeelustiku mitmekesisuse säilitamine, puhkevõimaluste ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses ning metsamajanduses. Keskkonnakaitse investeeringuteks on planeeritud 1,5 miljonit krooni, millest 0,5 miljoni krooni ulatuses on lühiajalised ja üks miljoni krooni ulatuses pikaajalised investeeringud.

4. HUMMULI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

4.1 Kokkuvõte seni kehtinud arendamise kavadest Valga piirkonna ühise veemajanduskava aluseks on valdade ja Valga Keskkonnakeskuse koostöös valminud omavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavad. Seni kehtinud Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ajaperioodiks 2004-2016 on koostatud 2004.a PHARE 2001 CBC-010 SPF projekti "Valga piirkonna omavalitsuste ühine veemajanduskava" tegevusprogrammi raames. Eesti Keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkidest tulenevalt, peab joogivee kvaliteet 2000 ja enama elanikuga asulates vastama õigusaktides kehtestatud normatiividele hiljemalt 2008. aastaks ja alla 2000 elanikuga asulates hiljemalt 2013. aastaks. Samuti tuleb 2009. aastaks tagada asulareovee kogumine ja 2010. aasta lõpuks tuleb tagada reoveepuhastus kõigis üle 2000 elanikuga asumites. Keskkonnaprobleemide tõhusamaks lahendamiseks moodustasid kuus Valgamaa omavalitsust - Valga linn, Hummuli, Puka, Puka, Sangaste, Taheva ja Tõlliste vallad 2001. aastal ühise keskkonnakeskuse. Keskkonnakeskuse strateegiliste prioriteetide hulka kuuluvad muuhulgas ühisveevärgi kaudu elanikele antava joogivee kvaliteedi vastavusse viimine Euroopa Liidu joogiveestandardiga, veevarustussüsteemide lekete ja see läbi vee kulu vähendamine, veehaarete ja torustike rekonstrueerimine, reoveepuhastite ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine. Oma strateegiliste prioriteetide elluviimiseks esitas Valga Keskkonnakeskus Phare CBC Väikeprojektide fondile 2002. aastal projektitaotluse „Valga piirkonna omavalitsuste ühine veemajanduskava”, mille üheks eesmärgiks oli Valga piirkonna valdade (Hummuli, Puka, Puka, Sangaste, Taheva, Tõlliste) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühise arengukava koostamine. Phare CBC Väikeprojektide fond hindas projekti positiivselt ja 2003. aasta augustis kirjutati alla projekti rahastamisleping. Hummuli Vallavalitsuse ja Valga Piirkonna keskkonnakeskuse koostöös käivitati 2002.aastal Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamine. Arengukava tegemist koordineeris Meelis Linnamägi Valga Piirkonna Keskkonnakeskusest. Kuna puudusid konkreetselt Hummuli valla põhjavee kvaliteeti puudutavad uuringud ja analüüsid, siis on seni kehtinud arengukavas kasutatud kogu Valgamaad hõlmava põhjavee uuringu tulemusi. Arengukava



koostamise käigus vaatas ekspert Peep Moorast läbi, vajadusel korrigeeris ja digitaliseeris kõik valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni võrke puudutavad tehnilised joonised. Investeerimisprojektide tehniliste lahenduste väljatöötamisel ja võimalike maksumuste hindamisel osales eksperdina Mihkel Gross. Finantsanalüüsi osa koostasid eksperdid Alar Meltsov ja Neeme Kärbo.

4.2 Olemasolev veevarustus

4.2.1 Vee erikasutusluba Vee võtmiseks ning heitvee ärajuhtimiseks on Valgamaa Keskkonnateenistus väljastanud Hummuli Vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV.VA-21628 veevõtmiseks Hummuli alevikus ühe puurkaevuga 89 m3/d, 8 tuh. m3 kvartalis ning 32 tuh. m3 aastas.

4.3 Hummuli valla ühisveevärgi üldine kirjeldus Hummuli vallas tarbitakse vett kvaternaari (Q)- , ülem-keskdevoni (D3-2)- ja keskdevoni (D2) veekompleksidest.

4.4 Ülevaade Projektipiirkonnas elab kokku 535 inimest. Ühisveevarustuse ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.4 Ühisveevarustus projektipiirkonnas



Hummuli 395 100 Jeti 0 0 Kokku 395 74 Allikas: Hummuli Vallavalitsus Märkused:1- Võetud % Jeti ja Hummuli asulate elanikest.

4.4.1 Hummuli Hummuli alevikus on ühisveevarustussüsteemis kasutusel üks puurkaevpumpla. Erasüsteem on olemas osaühingul Hummuli Agro. Hummuli aleviku puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2003. aastal ja on seetõttu heas tehnilises seisukorras. 2003. a rekonstrueerimise käigus paigaldati puurkaevpumplasse ka veetöötlusseadmed raua, mangaani ja väävelvesiniku eraldamiseks.



Foto 1. Hummuli keskasula puurkaev-pumpla üldvaade

Foto 2 Hummuli puurkaev-pumpla sisseseade (detail) Soe farmi puurkaevpumplast saavad vett vallamaja, AS Vallai ja OÜ Hummuli Agro. Ühisveevarustussüsteemi veevõrgu pikkus on ca 2485 m, mis on rajatud 1964-1984. aastatel ja on suures osas tänaseks amortiseerunud. Põhiliseks torustike ehitusmaterjaliks on teras ja plast, läbimõõduga 32-76 mm. Viimastel aastatel uusi torustikke oluliselt juurde rajatud ei ole, v. a 2002. aastal Hummuli kooli ja AS Vallai vahele rajatud veetorustik pikkusega 175 m.



4.4.2 Jeti Külas on ühisveevõrk välja ehitatud kahele korterelamule ja lautadele. Käesoleval ajal ei saa valla andmetel ükski elanik ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumpla vett, vaid elanikud toovad oma vee korterelamute juures olevast salvkaevust. 2007. a maikuus rajati uus veetrass 330 m ulatuses puurkaevu juures asuvast kaevust kuni 8 korteriga elamuni, kuid elanikud ei saa puurkaevpumpla vett ennem, kuid majasisesed tööd on tehtud ning puurkaevpumplasse on paigaldatud veetöötlusseadmed. Lähiajal on vallal plaanis rekonstrueerida ka ülejäänud veetorustik.

4.5 Veetarbimine

4.5.1 Ülevaade veetoodangust ja tarbimisest Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad projektipiirkonnas aastal 2006 on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.5.1 Veetoodang ja tarbimine aastal 2006

Arvestamata vesi

Asula Veetoodang, m3/d

Veetarbimine kokku,

m3/d

Elanike veetarbimine,

m3/d

Ettevõtete veetarbimine,

m3/d m3/d %

Hummuli 33,7 33,7 31,0 2,68 0,00 0,00

Jeti 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Kokku 33,7 33,7 31,0 2,68 0,00 0,00 Allikas: Hummuli Vallavalitsus Märkused: Hummuli aleviku ettevõtted saavad oma vee Soe farmi puurkaevpumplast, ca 5,5 m3/d, Hummuli puurkaevpumpla vett tarbivad elamud ning kauplus ja koolimaja. Viimased kaks kuuluvad ettevõte veetarbimise alla. Hummuli alevikus veemõõtjatega varustatud tarbijate osakaal on valla andmetel 100 %. Hummuli puurkaevpumplas toimub vee mõõtmine. Tabel 2.2.1 Projektipiirkonna elanikkond seisuga 01.01.2007 a.


% kogu omavalitsuse






4.5.2 Ettevõtete keskmine veetarbimine Suuremate ettevõtete keskmine veetarbimine ei moodusta olulist osa kogu valla veetarbimisest. Nt: AS Vallai veetarve on ca 2,5 m3/d ja AS Astra veetarve on 1,5 m3/d.

4.5.3 Veetarbimise aastaajaline ja ööpäevane muutumine Arengukava koostajate käsutuses olev informatsiooni põhjal võib järeldada, et projekti asulates olulist veetarbimise aastaajalist muutust ei ole. Tarbimise ööpäevaste muutuste kohta mõõtmisandmed puuduvad.

4.5.4 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine Perspektiivne veetoodang ja tarbimine arvutati lähtuvalt ühisveevärgiga liitunud perspektiivsest elanike arvust andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Tabel 4.5.4 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine aastal 2018

Arvestamata vesi

Asula Vee-toodang aastal 2006, m3/d

Vee-toodang,

m3/d

Veetarbimine kokku, m3/d

Elanike vee-tarbimine,

m3/d

Ettevõtete vee-

tarbimine, m3/d m3/d %

Hummuli 33,7 47,2 42,5 39,5 3,00 4,72 10,0

Soe 0,0 7,2 6,5 6,5 0,00 0,72 10,0

Jeti 0,0 8,9 8,0 5,0 3,00 0,89 10,0 Kokku 33,7 63,3 57,0 51,0 6,00 6,33 10,0 Allikas: Hummuli Vallavalitsus, konsultandi hinnang

Kõik projektpiirkonna asulate veetorustikud on plaanis kogu ulatuses rekonstrueerida. Arvestamata vee (veekadu torustikes ja mõõtmishälbed) osatähtsuseks arvutustel on võetud aluseks 10%. Ettevõtete veetarbimise kasvu prognoositakse 1 % aastas, lähtudes 2006. a veetarbimisest.

Võrreldes 2006. aastaga on perspektiivne veevajadus 47 % suurem. Oluline veetoodangu suurenemine tuleneb Soe küla veevarustussüsteemi ühendamisest Hummuli aleviku ühisveevarustussüsteemiga, samuti on muutus tingitud keskmise veetarbimise kasvust võrreldes praeguse 78 l/d ja prognoositava 100 l/d inimese kohta.



4.6 Olemasolevad veeallikad Põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks on Keskdevoni veekompleks, kasutatakse ka Kvaternaari veekompleksi vett salvkaevudest. Hummuli vallas kinnitatud põhjaveevarusid ei ole.

4.7 Olemasolevad veevarustuse ehitised

4.7.1 Üldist Hummuli valla ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Enamus puurkaevpumplaid on üheastmelised, 50 % pumplatest on paigaldatud veepuhastusseadmed. 100% asulate veeanalüüsid ei vasta nõuetele. Veevõrk on valdavalt ehitatud hargvõrguna, tuletõrje veevaru tagamine on lahendatud mahutite ja pinnaveekogudega. Joogivee kvaliteet peab vastama järgnevates dokumentides sätestatud nõuetele (edaspidi “veekvaliteedi nõuded”):

• EL Joogivee Direktiiv 98/83 EC; • Sotsiaalministri määrus nr.82, 31.juuli 2001, “Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale põhjaveele kehtestatakse nõuded järgmise dokumendiga:

• Sotsiaalministri määrus nr 1, 2. jaanuar 2003, “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”.

4.7.2 Põhjavee pumpamine ja kvaliteet Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekompleksi vesi Hummuli valla puurkaevude andmetel valdavalt HCO3 -Ca-Mg-tüüpi. Vees lahustunud mineraalainete üldsisaldus on ühisveevarustuse puurkaevudes 0,25-0,33 g/l, üldkaredus 4,6-6 mg-ekv/l. Veekompleksi põhjaveele on omane madal Na+, Cl- ja SO4-2 sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg 2+ ja HCO3 sisaldus. Mikrokomponentide sisaldus antud veekompleksi põhjavees on suhteliselt väike: fluoriooni sisaldus on 0,05-0,55 mg/l, Ba sisaldus 0,52-0,79 mg/l. Hummuli puurkaev Hummuli puurkaevust (nr.10968) pumbatav põhjavesi vastab II kvaliteediklassile üldraua sisalduse (0,4 mg/l) poolest, vee väävelvesiniku sisaldus on <0,05 mg/l. Mangaani sisaldus on pisut üle joogiveele esitatud nõude (<0,05 mg/l) - 0,053 mg/l. Põhjavesi vajab toorveest üleliigse raua ja mangaani eraldamist aereerimise ja filtreerimise teel. Jeti puurkaev Jeti puurkaevu (nr.12229) puurkaevu vett saab iseloomustada ainult 28.02.07 võetud veeproovi järgi, kuna varasemaid veeproove ei olnud kasutada. Pumbatavale põhjaveele on iseloomulik suhteliselt kõrge üldraua (3,07 mg/l) ja mangaani (0,154



mg/l) sisaldus, samuti halvad organoleptilised näitajad proovivõtmise ajal, mille tõttu põhjavesi kuulub III kvaliteediklassi. Väävelvesiniku sisaldus 28.02.07 võetud veeproovis oli <0,05 mg/l.



Tabel 4.7.2 Ühisveevarustuse puurkaevud Hummuli vallas

Asula Nimetus/ Aadress

Veekiht Katastri nr Passi nr Sügavus, m Puurimise aasta

Lubatud veevõtt, m3/d

Hummuli Hummuli D2 10968 A-944-M 95 1963 88,8 Jeti Farmi D2 12229 1815 100 1967 -


Tabel 4.7.2.1 Põhjavee kvaliteet

Asula Puurkaevu

nimetus /kataster

Parameeter ja ühik

Proovi kuupäev Proovi tulemus

Joogiveeallika I kvaliteediklassi

nõuded1

Joogivee kvaliteedi nõuded 1

Hummuli Hummuli/ 10968

Värvus, kraadi Hägusus NHÜ Üldraud, mg/l Mangaan, mg/l Nitraat, mg/l PHT, mg/l O2

28.02.07

5 0,74 0,4

0,053 <0,4 0,7

5 1,5 0,2 0,05 50 5

Tarbijale vastuvõetav Tarbijale vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

Jeti Farmi/ 12229

Värvus, kraadi Hägusus NHÜ Üldraud, mg/l Mangaan, mg/l Nitraat, mg/l PHT, mg/l O2

28.02.07

15 7,26 3,07 0,154 <0,4 3,3

5 1,5 0,2 0,05 50 5

Tarbijale vastuvõetav Tarbijale vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

Allikas: Eesti Geoloogiakeskuse labor, analüüsid tehtud 28.02.07

Märkused: (1) nõuded vt. ptk 4.7.1

Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2019

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus Hummuli vald Valga 2009 58

4.8 Põhjavee kaitsmine

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 61, 16. detsembrist 1996, moodustatakse põhjaveehaardele sanitaarkaitseala üldjuhul 50 m raadisuses ümber puurkaevu. Juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10 m3/d ja põhjaveekiht on hästi kaitstud, võib keskkonnaminister sanitaarkaitse ulatust vähendada 30 meetrini. Vastavalt Veeseaduse § 28 lg 4 [RT I 2009, 20, 131 – jõust. 18.04.2009] Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks:

1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks;

2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud;

3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Tervisekaitseinspektsiooni kirjalik nõusolek.

Veeseaduse § 28 lg 5 järgi [RT I 2009, 1, 2 – jõustunud 12.01.2009] sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist võetakse üle 500 m3 vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel Keskkonna-amet.

Tabel 4.8 Puurkaevude sanitaarkaitsealad

Asula Puurkaevu nimetus / aadress

Puurkaevu katastri number

Sanitaarkaitseala olukord, m1

Tähistus

Hummuli Hummuli 10968 50 Puudub Jeti Farmi 12229 50 Puudub

Märkused: 1 – sanitaarkaitseala ulatus mõõdetud Eesti Põhikaardilt M 1:10000

4.9 Puurkaevpumplad Projektpiirkonnas on kasutusel kolm puurkaevpumplat, millest üks kuulub eraomandisse (Hummuli Farmi puurkaev), teine on eraomanikule välja renditud, kuid kuulub Hummuli Vallavalitsusele (Jeti Farmi puurkaev) ja kolmas kuulub Hummuli Vallavalitsusele (Hummuli puurkaevpumpla). Puurkaevpumplad on rajatud ca 40 aastat tagasi ja seetõttu on nende tehniline seisukord halb, v. a Hummuli puurkaevpumpla, mis rekonstrueeriti 2003. aastal.

4.9.1 Hummuli puurkaevpumpla Hummuli aleviku puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Hummuli puurkaev on puuritud 1963. aastal. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2003.a. Vana pumbajaam lammutati. Puurkaevpumplas



kaevati osaliselt lahti kaevušaht ja tõsteti puurkaevu manteltoru 1m võrra. Pumbajaama uuele hoonele rajati vundament kergsavist plokkidest paksusega 300 mm. Vundamendi sokkel hüdroisoleeriti katteplaatidega. Monteeriti hoone sisemõõtudega 3x4m ja profiilplekist katus. Töösse lülitati uus hüdrofoor (500l) koos kaitse- ja reguleerimisaparatuuriga. Pumbajaama põrand betoneeriti, pumbajaama seinad ja vahelagi soojustati kivivillast mattidega, seinad kaeti niiskust tõrjuvate puitlaastplaatidega. Seinad ja vahelagi värviti. Paigaldati väljatõmbe ventilatsiooniklapid. Teostati elektriinstallatsioonitööd, korrastati kaevu juhtimiskilp ja elektritoite uue fiideri paigaldustööd. Paigaldati veetöötlusseadmed põhjaveest üleliigse raua ja mangaani eraldamiseks, sealhulgas kompressori, degasaatori ja ressiiveri paigaldamine. Teostati filtreerimisseadmete häälestamine ja veeproovide võtmine. Pumplahoone sees on paigaldatud seinale pumbajaama veeseadmete skeem. Puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest kahest filterseadmest ja veevõrku antavast veest. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks. Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta. Suulistel andmetel on probleem olnud puurkaevu liivaandvusega. ÜVK arengukava andmetel on 1995.a. puurkaevu renoveeritud - puurkaevu on puhastatud liivasettest vahemikus 88-90 m, kus oli setet puurkaevu alumises osas ~20-30 m ulatuses. Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu vajaduse tekkimisel puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu.

Tabel 4.9.1 Puurkaevu konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm

Intervall, m

219 +0,5-36,0 168 2,5-73,0

114 mm perfofilter 70,5-95,0

Tabel 4.9.1.1 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1963

Passi nr. Deebit,

m3/h

Veetaseme alanemine,

m

Staatiline veetase, m

Dünaamiline veetase, m

Erideebit, m3/h*m

A-944-M 20,2; 18,0 13,0; 7,0 12 25,0; 19,0 1,55; 2,57



Tabel 4.9.1.2 Puurkaevupumba andmed

Pu

urk

aevu

n

imi

Pas

si n

r.

Kat

astr

i nr

Pai

gald

amis

e ae

g

Pai

gald

atu

d

pu

mp

Ase

tus-

süga

vus,

m

Pu

mb

a to

otli

kk

us

m3 /h

Hummuli A-

944-M

10968 2002 Calpeda

4SD10/12; 2,2kW

30 Q : 1,5-

12 H: 12-25m

4.9.2 Jeti puurkaevpumplad Farmi puurkaev Jeti küla puurkaevpumpla asub maapealse künka sees 3 m läbimõõduga šahtis, kus asub puurkaevu päis ja roostes hüdrofoor. Teostatud on hädavajalikud tööd puurkaevpumpla töös püsimiseks, paigaldatud uus pumbakilp. Puurkaev on puuritud 1967.a, puurkaevu päis on varustatud proovivõtukraaniga. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks.

Tabel 4.9.2 Puurkaevu konstruktsioon


Intervall, m

219 +0,5-720, 168 67,0-77,0


Tabel 4.9.2.1 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1967

Passi nr. Deebit,

m3/h


m



Erideebit, m3/h*m

1815 18 5,2 8,8 14,0 3,46

Tabel 4.9.2.2 Puurkaevupumba andmed

Pu

urk

aevu

n

imi

Pas

si n

r.

Kat

astr

i nr

Pai

gald

amis

e ae

g

Pai

gald

atu

d

pu

mp

Ase

tus-

süga

vus

,m

Pu

mb

a to

otli

kk

us

m3 /h

Farmi 1815 12229 2006 NF95DA/17 12 10



4.10 II-astme pumplad Hummuli valla ühisveevarustussüsteemis II-astme pumplad puuduvad.

4.11 Veetöötlus Veetöötlusseadmed on olemas ainult Hummuli puurkaevpumplal. Teistel puurkaevpumplatel veetöötlusseadmed puuduvad. Hummuli puurkaevpumplas toimub üheetapiline rauaeraldus kompressoriga aereerimise teel. Raua sisaldus puurkaevust pumbatavas vees keskmiselt 0,4-0,5 mg/l (400-500 µg/l), mangaani sisaldus 0,04-0,053 mg/l (40-53 µg/l), sulfiidiooni sisaldus <0,05 mg/l (<50 µg/l). Selline põhjavesi vajab lihtsat töötlust aereerimise teel ja sellele järgnevat filtreerimist. Veetöötlusseadmed on paigutatud ühte hoonesse puurkaevu suudme ja hüdrofooriga. Arvestades suhteliselt väikest raua ja mangaani sisaldust põhjavees, tagab nõutava joogivee kvaliteedi üheastmeline veepuhastus täisautomaatsel paarissurvefiltril. Süsteem koosneb kahest survefiltermoodulist, kompressorist vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks ning torustikust ja juhtimisplokist. Toorvesi juhitakse survefiltrisse selle ülaosas, kus toimub intensiivne aeratsioon suruõhu abil. Aereerimise tulemusel muutub vees leiduv kahevalentne raud kolmevalentseks raudhüdroksiidiks. Puhas vesi kogutakse kokku filtri allosas paiknevas drenaažisüsteemis, kust see juhitakse edasi hüdrofoori. Filtrite pesuvesi võetakse puurkaevust. Pesuvesi juhitakse kraavi. Läbipesu juhtimiseks ja kontrollimiseks on paigaldatud automaatikakontroller.

Tabel 4.11 Veetöötlusseadmed

Puurkaevu nimetus / aadress

Puurkaevu katastri number

Veetöötlusseadme tüüp

Tootlikkus, m3/h

Paigaldus-aasta

Tehniline seisukord

Hummuli 10968 2BR140/1865/132/XP

O

10,0 2003 Hea


4.12 Veevõrk Hummuli valla ühisveevarustussüsteemi veevõrk on rajatud üle 20 aasta tagasi ja on seetõttu suures osas amortiseerunud. Viimastel aastatel uusi torustikke oluliselt juurde rajatud ei ole, v. a 2002. aastal Hummuli kooli ja AS Vallai vahele rajatud veetorustik pikkusega 175 m. 2007. a maikuus rajati Jeti külla uus veetrass 330 m ulatuses puurkaevu juures asuvast kaevust kuni 8 korteriga elamuni. Lähiajal on vallal plaanis rekonstrueerida ka ülejäänud Jeti küla veetorustik.



Torustiku skeem on esitatud Joonisel 4-1-01 ja 4-1-02.

Tabel 4.12 Ülevaade Hummuli valla projektiasumite veevõrgust

Asula Torustiku materjal

Ehitusaasta Läbimõõdu vahemik,

mm

Pikkus, m

Hummuli Teras, plast 1964-1984 32-76 2485 Jeti Teras, plast 1967; 2007 48-63 15871

Allikas: Hummuli Vallavalitsus Märkused:1- Jooniselt mõõdetud

4.13 Teised veevarustuse süsteemid Hummuli alevikus on erasüsteem olemas OÜ-l Hummuli Agro, kellele kuulub Farmi puurkaevpumpla (puurkaevu katastri nr. 10977, passi nr.4021). Soe farmi puurkaevpumplast saavad vett vallamaja, farm ja ettevõtted. Farmi puurkaev Farmi puurkaevu tehnilised näitajad on toodud alljärgnevalt.

Tabel 4.13 Puurkaevu konstruktsioon


Intervall, m

324 0,3-11,0 219 0,4-85,6 168 78,1-106,0


Tabel 4.13.1 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1975

Passi nr. Deebit,

m3/h


m



Erideebit, m3/h*m

4021 7,2; 12,0 6; 10,5 9,0 15,0; 19,5 1,20; 1,14

Tabel 4.13.2 Puurkaevupumba andmed

Pu

urk

aevu

n

imi

Pas

si n

r.

Kat

astr

i nr

Pai

gald

amis

e ae

g

Pai

gald

atu

d

pu

mp

Ase

tus-

süga

vus,

m

Pu

mb

a to

otli

kk

us

m3 /h

Farmi 4021 10977 2005 Itaalia pump 30 20



4.14 Veekvaliteet tarbimispunktis Joogivee ja joogiveeallika vee kvaliteedi kontrolli teostatakse vastavalt tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud joogivee ja joogiveeallika (puurkaevu) kontrolli kavadele. Hummuli vallavalitsusele on välja antud 09.03.2007.a. Tartu Tervisekaitsetalituse Valgamaa osakonna poolt “Puurkaevu joogivee kontrolli kava” aastateks 2007-2010, milles on määratud kvaliteedinäitajad Hummuli puurkaevust pumbatavast põhjaveest. Hummuli vallavalitsusele on väljastatud veel 16.12.2003.a. Tartu Tervisekaitsetalituse Valgamaa osakonna poolt “Joogivee kontrolli kava” aastateks 2004-2007, mille järgi joogivee tavakontrolli proovivõtukoht on Hummuli alevik ja süvakontrolli proovivõtukohad kool ja lastepäevakodu. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks väljastab tervisekaitsetalitus vee erikasutajale vastava müügiloa. Hummuli Vallavalitsusele on väljastatud TKI Valgamaa osakonna poolt joogivee müügiluba nr.16 kehtivusajaga 30.03.05-31.12.07 Hummuli alevikus joogivee müügiks üldraua piirsisaldusega kuni 1mg/l (1000 µg/l ) ja mangaani piirsisaldusega 0,5mg/l (50 µg/l).

Tabel 4.14 Veekvaliteet veevõrgus

Asula Proovi-võtu koht

Puur-kaev

Parameeter ja ühik

Proovi tule-mus

Joogivee kvaliteedi nõuded

Proovi kuupäev

Hummu-

li PK-st

peale

filtrit

Hummul

i/ 10968

Värvus, kraadi Hägusus NHÜ

Üldraud, mg/l Mangaan, mg/l Nitraat, mg/l PHT, mg/l O2

5 0,06

<0,06 0,026

- -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

28.02.07 Hum-muli

Hummu-

li LPK

Hummul

i/ 10968



0 1

0,14 0,094

- -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

07.03.05




Puur-kaev

Parameeter ja ühik

Proovi tule-mus


Proovi kuupäev

Hummu-

li

Põhikool

Hummuli/ 10968



1

0,047 0,078

- -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

07.03.05

Hummuli

LPK ja

Hummuli

Põhikool

Hummuli

/ 10968


Üldraud, mg/l Mangaan, mg/l Nitraat, mg/l

BHT, mg/l O2

0 <1 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

13.06.05

Hummuli

Põhikool Hummuli

/ 10968



BHT, mg/l O2

0 <1 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

05.09.05

Hummuli

LPK

Hummuli

/ 10968



BHT, mg/l O2

5 5 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

05.09.05

Hummuli

Põhikool

Hummuli

/ 10968



BHT, mg/l O2

0 4 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

07.12.05




Puur-kaev

Parameeter ja ühik

Proovi tule-mus


Proovi kuupäev

Hummuli

LPK

Hummuli

/ 10968



BHT, mg/l O2

0 7 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

07.12.05

Hummuli

LPK

Hummuli

/ 10968



BHT, mg/l O2

0 4 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

07.03.06

Hummuli

Põhikool Hummuli

/ 10968



BHT, mg/l O2

5 4 - - - -

Tarbijale

vastuvõetav

Tarbijale

vastuvõetav

0,2 0,05 50 5

07.03.06

Allikas: Tervisekaitseinspektsioon Märkused: Jeti küla veevõrgu kvaliteedi kohta andmed puuduvad

Bakterioloogilised näitajad on tehtud analüüside põhjal korras. Hummuli veevõrgu proovivõtukohtades Hummuli Lastepäevakodus ja Põhikoolis vastab üldraua sisaldus joogivee nõuetele. Kuid mangaani sisaldus oli 07.03.05 võetud veeproovides lastepäevakodus 0,094 mg/l (94 µg/l ) ja põhikoolis 0,078 mg/l (78 µg/l), seega on >0,05 mg/l (>50 µg/l); hilisemad andmed kahjuks puuduvad.

4.15 Veevarustuse keskkonnamõju Kinnitatud varud puuduvad, keskkonnamõju ei saa hinnata. Ühegi puurkaevpumpla veevõtt ei ületa lubatut veevõttu.



4.16 Hinnang olemasolevale veevarustussüsteemile Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt projekti asulate kaupa.

4.16.1 Hummuli

•••• Veetorustike halb seisukord; •••• Joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele mangaani ja üldraua osas.

4.16.2 Jeti

•••• Puurkaevpumpla on väga halvas seisukorras; •••• Joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele mangaani ja üldraua osas; •••• Veetöötlusseadmed puuduvad; •••• Veetorustike halb seisukord.

4.17 Veevarustuse tehnilised indikaatorid

Tabel 4.17 Veevarustuse tehnilised indikaatorid

Komponent Ühik Väärtus Projektipiirkonna elanikkond Inimeste arv 535 Ühisveevarustusega elanikkond % kogu elanikkonnast 391

Vee kogus, mis makstakse veemõõdu näitude alusel

% kogu tarbitud veekogusest 100

Keskmine ühiktarbimine l/in ööpäevas 78

Keskmine veetoodang m3/d 33,7

Lubatud veevõtt m3/d 88,8

Veetoodangu reserv % 62

Veetöötluse projekt võimsus m3/h 10

Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele

% võrku pumbatud veest 0

Veemahutite kogumaht m3 0,5 Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele tarbimispunktis

% võrku pumbatud veest 70

Veevõrgu pikkus km 4,0722

Arvestamata vesi m3/d 03

Arvestamata vesi % pumbatud veest 03 Märkused:1- Jeti külas toimiv ühisveevarustussüsteem puudub, kuna puudub töökorras veetorustik küla puurkaevust korruselamuteni. 2-Jeti küla veetorustiku pikkus on jooniselt mõõdetud. 3- tegelikud andmed puuduvad



5. OLEMASOLEV KANALISATSIOON

5.1 Ülevaade Projektipiirkonnas elab kokku 535 inimest. Ühiskanalisatsiooni ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5.1 Ühiskanalisatsiooni ulatus Hummuli vallas



Hummuli 395 100 Jeti 50 36

Kokku 445 831 Allikas: Hummuli Vallavalitsus Märkused:1- liitunud elanike % projektpiirkonna elanikkonnast.

5.1.1 Hummuli Hummuli alevikus on kasutusel ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Alevikus on kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi ja kaks reoveepuhastit. Enamus kanalisatsioonitorustikest on 40 aastat vanad ja vajavad rekonstrueerimist. 2004. aastal rekonstrueeriti ja ehitati osaliselt uuena välja 218 m torustikku lõigul vana vallamaja- teise mõisa pargi tiik. Hummuli aleviku reoveepuhasti on rajatud 2002. aastal. Reoveepuhastiks on ECO-2000 SBR. Reoveepuhasti koosseisu kuuluvad: peakollektor, võrekaev, aktiivmudapuhasti, biotiigid (2 tk, pindalaga 2x4200 m2). Suublaks on Väike-Emajõgi (kood 100820), mis Hummuli asula kohal ei kuulu reostustundlike suublate hulka. Lumelinna reoveepuhasti koosseisu kuulub: septik (V=27,6 m3), kloraator (2 m3/h), biotiigid (2x 930 m2). Puhasti projektijärgne võimsus on 11,04 m3/d. Biotiikidest väljuv heitvee väljavool toimub kraavi, mis suubub ca 0,5 km pärast Väike-Emajõkke. Projektijärgselt on ette nähtud heitvee immutamine pinnasesse enne jõkke jõudmist.

5.1.2 Jeti Jeti külas on olemas kanalisatsioonisüsteem, kuid see on täielikult amortiseerunud. Reoveepuhastusena on kasutatud kahte biotiiki, mis on tänaseks aga täielikult kinni kasvanud ja ligipääsmatuks muutunud. Seega toimiv reoveepuhasti Jeti külas puudub.



5.2 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused

5.2.1 Reovee keskmised vooluhulgad Reovee vooluhulga mõõtmine toimub ainult Hummuli aleviku uues reoveepuhastis. Mõõtmisvahendiks on analoogväljundiga induktsioonkulumõõtja, mille abil salvestatakse andmed ja mis edastatakse automaatselt GSM- võrgu abil käitlejale. Jeti külas ja Lumelinna reoveepuhastil reovee mõõtmist ei toimu. Reovee kogused arvestatakse tarbitud veekoguste alusel. Reovee keskmised arvutuslikud kogused 2006. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5.2.1 Reovee keskmised kogused 2006. aastal


m3/d

Reovesi elanikelt, m3/d


m3/d m3/d %

Hummuli 34,9 31,0 3,90 0,00 0,00

Jeti 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Kokku 34,9 31,0 3,90 0,00 0,00 Allikas: Hummuli Vallavalitsus

5.2.2 Ettevõtete reoveekogused Suuremate ettevõtete keskmised reoveekogused ei moodusta olulist osa kogu valla reoveekogustest. Nt: OÜ Hummuli Agro reoveekogus 0,8 m3/d.

5.2.3 Reovee koguste aastaajaline ja ööpäevane muutumine Reovee koguste aastaajaline ja ööpäeva muutus on tingitud valdavalt ilmastikust. Reovee vooluhulkade, tarbitud veekoguste ja sademete võrdlemisel on selgunud, et sademevee ja infiltratsioonivee kogus võib kevadel ja vihmasel perioodil moodustada Hummuli aleviku puhastile suunatavast reoveest ligi 50%.

5.2.4 Perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Tabel 5.2.4 Perspektiivsed reoveekogused aastal 2018


2006. aastal m3/d

Reovee kogus puhastile

m3/d

Reovesi elanikelt,

m3/d


m3/d m3/d %



Hummuli 34,9 54,8 39,5 4,4 11,0 20,0 Soe 0,0 8,1 6,5 0,0 1,6 20,0 Jeti 0,00 6,3 5,0 0,0 1,3 20,0

Kokku 34,9 69,2 51,0 4,4 13,8 20,0

Ettevõtete reovee koguse kasv on võetud 1 % aastas, lähtudes 2006. a reovee kogusest. Reovee kogus puhastile suureneb tänu veetarbimise kasvule ja uute tarbijate lisandumisega.

Tabel 5.2.4.1 Perspektiivne reovee reostuskoormus puhastile

Reostuskoormus, ie Puhasti

2006 2018 Hummuli 395 460

Jeti 50 50 Kokku 445 510

Märkused: Reostuskoormused on arvutuslikud

5.2.5 Reovee reostuskoormus Arvutuslikud reostuskoormused olemasolevatele reoveepuhastitele on esitatud alljärgnevas tabelis. Arvutused on taandatud elanikele, võttes aluseks järgnevad andmed:

•••• Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv; •••• Reovee kogused klientidelt; •••• Reoainete kogus inimekvivalendi kohta:

BHT7 – 60 g/d; KHT – 120 g/d; HA – 60 g/d; Nüld – 12 g/d; Püld – 2 g/d.

Tabel 5.2.4.2 Reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused

BHT7 KHT HA Nüld Püld Puhasti Reovee kogus puhas-tile, m3/d

ie kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l

Hum-muli

34,9 395 23,7

679,

2 47,4 1358 23,7

679,

2 4,7

135,

8 0,8 22,6

Märkused: Tabelis on antud näitajad leitud arvutuslikult ainult Hummuli aleviku kohta.

5.3 Olemasolevad kanalisatsiooniehitised

5.3.1 Üldist Enamus kanalisatsioonitorustikest on kuni 40 aastat vana ja on seetõttu tänaseks suures osas amortiseerunud. Samuti on enamus valla



reoveepuhastitest amortiseerunud, v.a Hummuli aleviku reoveepuhasti, mis rajati 2002. aastal.

5.3.2 Kanalisatsioonitorustik Hummuli alevikus ja Jeti külas on kasutusel ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Hummuli alevikus on kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi ja kaks reoveepuhastit. Enamus kanalisatsioonitorustikest on Hummuli alevikus ja Jeti küla kuni 40 aastat vanad ja vajavad rekonstrueerimist. 2004. aastal rekonstrueeriti ja ehitati Hummuli alevikus osaliselt uuena välja 218 m torustikku lõigul vana vallamaja- teise mõisa pargi tiik. Jeti külas uusi kanalisatsioonitorustikke rajatud ei ole.

Tabel 5.3.2 Olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud

Asula Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõt (mm)

Pikkus (m)

Hummuli Malm, asbotsement, plast

1964-1984 160-250 2800

Jeti Asbotsement 1960 100 150 Allikas: Hummuli Vallavalitsus

Torustike skeemid on esitatud joonistel 4-1-01 ja 4-1-02.

5.3.3 Reoveepumplad Hummuli valla ühiskanalisatsioonisüsteemides reoveepumplad puuduvad.

5.3.4 Reoveepuhastid Nõuded heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269, 31. juuli 2001. Määrus on vastavuses Asulaheitvee direktiiviga 91/271/EEC.

5.3.4.1 Hummuli Hummuli alevikus on kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi ja kaks reoveepuhastit: Hummuli aleviku ja nn. Lumelinna reoveepuhasti. Hummuli aleviku reoveepuhasti on rajatud 2002. aastal. Reoveepuhastiks on ECO-2000 SBR. Reoveepuhasti koosseisu kuuluvad: peakollektor, võrekaev, aktiivmudapuhasti (annuspuhasti), biotiigid (2 tk, pindalaga 2x4200 m2). Reoveepuhasti on projekteeritud ja ehitatud OÜ Ecowater poolt. Puhastusprotsess toimub aktiivmuda menetlusega aeglase õhutuse protsessina, fosfor ärastatakse vajadusel paralleelsadestumisega ja bioloogiliselt koos aktiivmudaga. Lämmastik ärastatakse bioloogiliselt. Puhasti suurema ülekoormuse korral on võimalik rakendada möödaviigu torustikku ning osa reoveest suunata biotiikidesse. Puhasti projektijärgsed näitajad on toodud tabelis 5.3.4.1.



Foto 3 Hummuli keskasula reoveepuhasti üldvaade Suublaks on Väike-Emajõgi (kood 100820). Lumelinna reoveepuhasti koosseisu kuulub: septik (V=27,6 m3), kloraator (2 m3/h), biotiigid (2x 930 m2). Puhasti projektijärgne võimus on 11,04 m3/d. Biotiikidest väljuv heitvee väljavool toimub kraavi, mis suubub ca 0,5 km pärast Väike-Emajõkke. Projektijärgselt on ette nähtud heitvee immutamine pinnasesse enne jõkke jõudmist.

Tabel 5.3.4.1 Hummuli aleviku reoveepuhasti tehnilised näitajad

Parameeter Projekteeritud, m3/d

Määrus Nr 269 Juuli,

2001

Vee erikasutus

luba3

Arvutuslik 2006.a.

Vooluhulk, m3/d 60 34,9

Enne puhastamist

mg/l

Pärast puhastamist

mg/l

Pärast puhastamist

mg/l

Pärast puhastamist

mg/l

Enne puhastamist1

mg/l

Pärast puhastamist

mg/l BHT7 320 10 15 15 679,2 2,1 HA 350 15 25 25 679,2 14,3 Nüld 70 - -2 -4 135,8 18,3 Püld 12 1,0 1,5 1,5 22,6 5,3

Allikas: 1 - Tabel 6.3 Märkused: 2 –Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 “Heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimise kord” pole normeeritud 3 –Vee erikasutusluba L.VV.VA-21628, kehtiv kuni 31.12.2008 4- ei ole limiteeritud

Lisaks tabelis toodud projekteeritud näitajatele on veel projektijärgsed näitajad: Mudakoormus: 0,04 kg/BHT7/kg MLSS d;



Mudatootlikkus: <0,22 m3/d (2,5 % KA sisaldusega), ~4,56 kg SS/d; NH4-N: 0,18 kg/d, 3 mg/l, puhastusaste 92,5 %; NO3-N: 0,48 kg/d, 8 mg/l, puhastusaste 92,5%. Tekkiv jääkmuda kogus ~80 t/aastas (2,5 % KA sisaldusega).

5.3.4.2 Jeti

Reoveepuhastusena on kasutatud kahte biotiiki, mis on tänaseks aga täielikult kinni kasvanud ja ligipääsmatuks muutunud. Seega toimiv reoveepuhasti Jeti külas puudub.

5.3.5 Teised kanalisatsioonisüsteemid OÜ-l Hummuli Agro on kasutusel septikud. Muid erasüsteeme vallas ei ole. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga mitteliitunud elanikud kasutavad kogumiskaeve.

5.4 Ühiskanalisatsiooni keskkonnamõju Reoainete kogused, mis tekivad asulates ning mis satuvad keskkonda puhastatud heitveega on heaks indikaatoriks ühiskanalisatsiooni keskkonnamõju hindamisel. Kuna reoveeproovid puhastite väljalaskudest võetakse punktproovidena so samaaegselt vooluhulka ei mõõdeta, on vajalik reoainete kogustest ülevaate saamiseks kasutada arvutuslikke näitajaid.

Tabel 5.4 Projektipiirkonna puhastitest väljuv jääkreostus

Reoainete kogused (tonni/aastas) BHT7 HA Ntot Ptot

Reoained puhastile 8,65 8,65 1,73 0,288 Puhastites eemaldatud reoained 8,62 8,47 1,50 0,221

Loodusesse juhitud reoained 0,03 0,18 0,23 0,067

Allikas: Tabel 6.3 põhjal, ainult Hummuli alevik Märkused: Kõik näitajad on arvutuslikud.

5.5 Olemasolevad lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitised Sademevee kanalisatsioonitorustikud on välja ehitatud Suurfarmi juures, mis suubuvad ojja.

5.6 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile Olemasoleva ühiskanalisatsiooni süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt projekti asulate kaupa.

5.6.1 Hummuli • Alevikus on kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi ja kaks

reoveepuhastit (keskasula ja Lumelinna), mis on ühe aleviku



jaoks liiga palju. Pikaajalises perspektiivis tuleks Lumelinna biotiigid likvideerida;

• Lumelinna biotiigid asuvad pargis; • Nii Lumelinna kui aleviku biotiigid on setet täis ja vajavad

puhastamist; • Kanalisatsioonitorustike halb seisukord.

5.6.2 Jeti

•••• Kanalisatsioonisüsteem on tervikuna amortiseerunud; •••• Reoveepuhasti praktiliselt puudub.

5.7 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid

Tabel 5.7 Ühiskanalisatsiooni indikaatornäitajad projektipiirkonnas

Indikaator Ühik Väärtus

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanikkond

Inimeste arv 445

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanikkond

% asulate elanikkonnast 83

Kanalisatsioonitorustiku pikkus km 2,95 Reoveepuhastite projektkoormus m3/d 601

Reovee vooluhulk tarbijatelt m3/d 34,92

Puhastile suunatud reovee vooluhulk m3/d 34,9

Infiltratsioon m3/d 0

Infiltratsioon % puhastile suunatud reoveest

0

Tekkiv reostus kokku tonni BHT7/aastas 8,65 Loodusesse suunatav reostus tonni BHT7/aastas 0,03 Reoveepuhasti liigmuda kogus tonni/aastas 0 Märkused:1- Hummuli aleviku reoveepuhasti projektkoormus 2- koos ettevõtetega

5.8 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse standardid

5.8.1 Teenuse kvaliteedi eesmärgid Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi eesmärgid on koostatud Euroopa Liidu direktiivide, Eesti Vabariigi seaduste ja standardite alusel. Eesmärgid on esitatud alljärgnevas tabelis. Iga eesmärgi puhul on võimalusel viidatud selle alusdokumendile. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele (10.02.1999. a, viimati muudetud 24.07.2009) loetakse ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks süsteemi, mis teenindab vähemalt 50 elanikku.



Tabel 5.8.1 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse kvaliteedieesmärgid

Kirjeldus Teenuse kvaliteedieesmärgid

Veevarustus

Liitumine ühisveevärgiga asulates üle 2000 elaniku

Vähemalt 90% asula elanikkonnast

Liitumine ühisveevärgiga asulates alla 2000 elaniku

Torustike laiendust ei planeerita, olemasolev süsteem vajadusel rekonstrueeritakse

Veekvaliteet Vastavuses EL Joogivee Direktiiviga 98/83 EC ning

Sotsiaalministri määrusega nr.82, 31.juuli 2001, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”

Vee viibeaeg veevõrgus Vee kvaliteedi muutuste ärahoidmiseks veevõrgus, ei tohi vesi viibida torustikes enne tarbimist üle 24h

Veevarustuse töökindlus Seadmed peavad olema ühendatud kaugvalve süsteemi võimaldamaks rikke korral operatiivset reageerimist. Hooned on varustatud valveseadmetega. Pumplatel peab olema võimalus elektri varugeneraatori paigaldamiseks.

Tuletõrje veevarustus Üheastmeliste pumplate korral tagatakse tuletõrje veevaru olemasolevate veemahutitega. Üle 2000 elanikuga asulates võetakse tuletõrje vesi kaheastmeliste pumplate korral veevõrgust.

Kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon

Liitumine ühiskanalisatsiooniga asulates üle 2000 ie

Vähemalt 90% asula elanikkonnast

Liitumine ühiskanalisatsiooniga, asulates alla 2000 ie

Torustike laiendust ei planeerita, olemasolev süsteem vajadusel rekonstrueeritakse

Reovee puhastamine Reoveepuhastamine peab vastama Asulaheitvee direktiivile 91/271/EEC ning Vabariigi Valitsuse määrusele nr 269, 31. juuli 2001 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”

Reovee liigmuda käitlemine Muda käitlemine peab vastama direktiivile 86/278/EEC (reoveemuda kasutamine põllumajanduses) ning Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”

Sademevesi Sademevee kogumine ja käitlus tuleb lahutada ühiskanalisatsioonist. Linnaheitvee Direktiiv 91/271/EEC ja HELCOM’i dokument 23/5 “Veereostuse vähendamine asulate sademeveekanalisatsiooni nõuetelevastava korraldamise teel”



5.8.2 Projekteerimise lähteandmed

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekteerimiseks on Eestis olemas mitmeid standardeid. Olulisemad projekteerimise lähteandmed koos viidetega standarditele on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5.8.2 Projekteerimise üldised lähteandmed

Kirjeldus Ühik Väärtus

Pikaajaline investeeringute programm aasta 2018 (12 aastat)

Lühiajaline investeeringute programm (ÜF rahastamistaotlus)

aasta 2015 (7 aastat)

Elanikkonna perspektiivne ühiktarbimine

l/in ööpäevas

100

Ettevõtete perspektiivne tarbimine Tarbimise kasv 1% 2006. aasta keskmisest tarbimisest aastas

Suurima ööpäevase veetarbimise erinevus keskmisest ööpäevasest veetarbimisest

korda 1,2 (EVS 847-3:2003)

Suurima ööpäevase veetarbimisega päeva tipptunni veetarbimise erinevus sama päeva keskmisest veetarbimist

korda Sõltuvalt asula suurusest 1,8 – 5,4 (EVS 847-3:2003)

Arvestamata vesi (veelekked, arvestite vead, tulekustutusvesi)

% võrku pumbatud veest

A. Kui renoveeritakse kogu asula veetorustik: 10%

B. Kui renoveeritakse 50% veetorustikust: 20%

Surve veevõrgus mH2O 1-korruselistel hoonetel 20m, iga järgmine korrus lisab 4m (EVS 847-3:2003)

Tuletõrjevee kogused l/s Kuni kahekordne hoonestus 10l/s, suurem kui kahekordne hoonestus 15l/s (EVS 812-6:2005). Tulekustutusvee garanteeritud varu vähemalt 3 tundi. Veevõrgu hüdrandid planeeritakse üle 2000 elanikuga asulatesse vaid juhul, kui puurkaevu pumpla on kaheastmeline. Alla 2000 elanikuga asulates tulekustutusvee võtmist veevõrgust ette ei nähta

Kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon

Reovee kogused Lähtutakse tarbitud veekogustest

Reoveekoguse ööpäevane muutumine Lähtutakse veetarbimise ööpäevasest muutumisest



Keskmine infiltratsioon kanalisatsioonitorustikku (torustikku infiltreeruv pinnase ja sademevesi)

% reovee-puhastile juhitud veest

A. Kui renoveeritakse kogu asula kanalisatsioonitorustik: 20%

B. Kui renoveeritakse 50% kanalisatsioonitorustikust: 40%

Elanikkonna reostuskoormused g/d ühe ie kohta

BHT7 – 60, KHT – 135, HA – 60, Nüld – 12, Püld – 2

Kanalisatsioonitorustik Minimaalne isevoolse toru läbimõõt De160 (EVS 848:2003), minimaalne survetoru läbimõõt De63

Sademevee torustik Minimaalne isevoolse toru läbimõõt De200, (EVS 848:2003)

Sademevee kanalisatsiooni vooluhulgad

Vastavalt EVS 848:2003

Ehitiste ja seadmete eluiga Aastat Üldehitus - 40

Torustikud - 40

Seadmed - 15

5.9 Arendamise kavas väljatöötatud lahendused probleemide lahendamiseks

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda ÜVK süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

• Arendamise kava järgi peab aastatel 2006-2013 olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega;

• veekvaliteet tarbija juures peab investeeringuprojektide tulemusena vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369) kehtestatud nõuetele ja Euroopa Liidu direktiivile 2000/60 EÜ “Ühenduse veepoliitika-alane tegevusraamistik” (veepoliitika raamdirektiiv [EÜT L 327,22.12.2000] ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83]);

• vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ;

• suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (terviktekst RT I, 03.08.2001, 69, 424).

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtuvad arengukava autorid järgnevast:



• vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise

efektiivsusest ja nende vastavusest nõuetele; • vee-ettevõtete haldussuutlikkusest, organisatsioonilistest

võimalustest; vee- ja kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjust.

VK- arengukavaga ajalises perspektiivis planeeritud investeerinisprojektide tehnilised lahendused on esitatud käesoleva arengukava Lisas 1: Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused.

6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

6.1 Elanikkond Hummuli vallas elas vallavalitsuse andmetel 1. jaanuari 2007.a seisuga 1009, 01. jaanuari 2008 seisuga 993 ja 01.jaanuari 2009 seisuga 973 inimest. Viimase 2 aasta jooksul on elanike arv vähenenud 3,6 %. Hummuli valla demograafilised muutused viimaste aastate lõikes on toodud allpool esitatud tabelis 6.1.

Tabel 6.1. Hummuli valla elanikkond

Elanikke 2004 2005 2006 2007 65+ 170 168 165 159 15-64 736 725 711 697 0-14 160 158 155 153 Rahvaarv kokku 1066 1051 1031 1009 Demograafiline sõltuvusindeks: Hummuli vald

0,448 0,450 0,450 0,448

Demograafiline sõltuvusindeksa: Valga maakond

0,576 0,557 0,549 0,544

Demograafiline indeksa: Eesti 0,474 0,47 0,466 0,469 Allikas: Statistikaamet, Hummuli Vallavalitsus

Märkus: (a) = (elanike 65+ + elanike alla 15)/( elanike 15-64); -avaldamata.

Viimaste aastate jooksul on elanikkonna arv stabiilselt langenud, mis on seotud rahvastiku arengu protsessidega. Hummuli vallas on üks alevik ja 8 küla. Elanike arv külades seisuga 01.10.2008:

Hummuli alevik 388 Jeti küla 129 Piiri küla 101 Puide küla 83

Alamõisa küla 79 Soe küla 71 Kulli küla 62 Ransi küla 40 Aitsra küla 22



6.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standartide järgi vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4 protsenti leibkonna liikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 1,5-2 protsenti ringis, mille põhjuseks on eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonna liikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Hetkel on leibkonnaliikme netosissetuleku värskemad andmed kättesaadavad aastast 2007.

Tabel 6.2 Valga maakonna leibkonnaliikme sissetulek

Leibkonnaliikme netosissetulek, aastas, kr

2003 2004 2005 2006 2007

Valga maakond 26 564 25 550 31 840 42 548 53 040

Allikas: Statistikaamet

Tabelid 6.2 ja 6.2.1 näitavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ja 2007.a keskmise leibkonna liikme netosissetuleku suhet. Keskmiseks leibkonna suuruseks Valga maakonnas on 2,3 inimest. Hummuli vallas moodustab keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve 1,0 protsenti keskmisest leibkonna liikme netosissetulekust.

Tabel 6.2.1 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe

2006(7) tariif vesi kanal

Abonent- tasu

Kuu arve

kr/m3 kr/kuu kr.

Protsent neto-

sissetulekust Kuu arve (eeldatud tarbimine 78l/ööpäevas)

7,00 8,00 - 34,65 1,0

Allikas: Hummuli vald, keskmine tarbimine Hummuli alevikus

6.3 Suuremad ettevõtted ja tööandjad Hummuli vallas suuremad ettevõtted ja tööandjad puuduvad.



6.4 Hummuli valla finantsmajanduslik ülevaade vee- ja kanalisatsiooniteenustest

Kuni 31.oktoobrini 2008.a vee-ettevõttena teenust Hummuli vallas osutas vallavalitsus. Alates 01.11.2008.a määrati vee-ettevõtjaks Hummuli vallas AS Valga Vesi.

6.5 Tarbitud kogused Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2005-2006 on välja toodud Tabel 6.5 ja 6.5.1. 92,0 protsenti vee- ja 88,8 protsenti kanalisatsiooni-teenustest oli müüdud elanikkonnale. Ettevõtete tarbimine moodustas vastavalt 8,0% ja 11,2%.

Tabel 6.5 Müüdud veekogused 2007-2008

Tarbijagrupp Ühik 2007 2008 Elanikkond m3 11 710 11 312 Ettevõtted ja asutused m3 1 080 977 Kokku m3 12 790 12 289


Tabel 6.5.1 Müüdud kanalisatsioonikogused 2007-2008

Tarbijagrupp Ühik 2007 2008 Elanikkond m3 11 710 11 312

Ettevõtted ja asutused m3 1 626 1 425

Kokku m3 13 336 12 737 Allikas: Hummuli Vallavalitsus

6.6 Teenuste tariifid Teenuste tariife kehtestab Hummuli Vallavolikogu. Tariifid üldjuhul peaksid katma vee-ettevõtte opereerimiskulud, amortisatsiooni. Alates 01.03. 2009. a. on kehtestatud järgmised teenuste hinnad nii kodutarbijale kui ka ettevõtetele: vesi 13,00 kr/m3 ja kanal 17,00 kr/m3, abonenttasusid ei rakendata. Teenuste tariifid on välja toodud järgmises tabelis.

Tabel 6.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid

Tariifid EEK/m3 alates:

2005 2007 2009 Tarbijagrupp

1.jaan 1.jaan 1.märts1

Vesi

Elanikkond 7,00 7,00 13,00

Ettevõtted 7,00 7,00 13,00

Kanalisatsioon



Elanikkond 8,00 8,00 17,00

Ettevõtted 8,00 8,00 17,00


Märkused: 1 tariif on arvestatud koos käibemaksuga.

6.7 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevustulud ja –kulud

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tulud ja kulud on välja toodud Tabelis 6.7 . Vastavalt Hummuli vallast saadud informatsioonile opereerib vald veemajandust kasumlikult, püüdes säilitada tulude-kulude tasakaalu.

Tabel 6.7 Veevarustus ja kanalisatsiooniteenuste tulud-kulud

2005 2006 kr.

Müügitulu – vesi 70 593 70 784

Müügitulu – kanalisatsioon 73 610 73 492

Müügitulu kokku 144 203 144 276

Opereerimiskulud - vesi 50 418 62 013

Opereerimiskulud - kanalisatsioon 71 986 77 450

Amortisatsioon 0 0 Kulud kokku 122 404 139 463

Tulud-kulud 21 799 4 813 Allikas: Hummuli Vallavalitsus

Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste tegevuskulud Hummuli valla veemajanduse tegevuskulud kokku olid 2006.aastal 139,4 tuhat krooni. Suuremateks kuluartikliteks olid tööjõukulu, elektrienergia, materjali ja remondikulud. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevuskulud aastatel 2005-2006 on välja toodud tabelis 6.7.1. Tabel 6.7.1 Hummuli valla veemajanduse tegevuskulud 2005-2006. a. 2005 a. 2006 a. Vesi Tööjõukulu koos maksudega --- --- Elekter 18 403 19 408 Materjali ja remondikulu 11 572 27 175 Admin. kulud 260 270 Muud kulud ( olulisemad eraldi välja tuua) 12 542 7 599 Vee erikasutustasu 7 641 7 561 Amortisatsioon Vesi kokku 50 418 62 013 Kanalisatsioon Tööjõukulu koos maksudega 31 071 24 561 Elekter 25 000 25 000 Materjali ja remondikulu 3 963 4 717



2005 a. 2006 a. Admin. kulud 266 271 Muud kulud ( olulisemad eraldi välja tuua) 7 000 7 000 Saastetasu 4 686 15 901 Amortisatsioon --- --- Kanalisatsioon kokku 71 986 77 450 Tegevuskulud kokku 122 404 139 463


6.8 Vee-ettevõtte finantsvõime kaasrahastada CF projekti Alates 01.11.2008.a Hummuli vallas ühisveevärgi majandamise operaatoriks on AS Valga Vesi. Ajaperioodil aprill 2007.a kuni november 2008.a veeteenust Hummuli keskasulas ja Jeti külas osutas Ühismajandamise OÜ. Omavalitsus ise ilma laenu võtmata ei ole võimeline kaasrahastama ÜF projekti.

6.9 Omavalitsuse eelarve ja finantskohustused Hummuli valla 2008.a eelarve tulude maht on 15,7 miljoni krooni. Suuremateks tuluartikliteks on üksikisiku tulumaks ja toetused. Eelarve kulude maht 2008.a on 17,7 miljoni krooni. Eelarve kulude-tulude vahe kaetakse finantseerimistehingutega. Põhilised kuluartiklid on haridus ning vaba aeg ja kultuur. Valla kulutused keskkonnakaitselistele tegevustele olid 2007. a. 244 tuhat krooni. Valla 2006-2007. a. tegelik eelarve ja 2008.a eelarve on välja toodud tabelis 6.9.



Tabel 6.9 Hummuli valla eelarve 2006-2008. a.


Hummuli valla laenukohustused on välja toodud Tabelis 6.9.1. Tabel 6.9.1 Hummuli valla laenukohustused Laenuandja, laenu väljastamise kuupäev

Laenu summa kr.

Laenujääk seisuga 30.06.2007

Laenu tähtaeg

Intressimäär %

SEB Ühispank 650 000 0 20.06.08 EURIBOR +2.5%

SEB Ühispank 200 000 110 895 20.08.10 panga baasintress +1.0%


6.10 Hummuli vallavalitsuse laenuvõime analüüs Hummuli Vallavalitsuse laenuvõime sõltub kohalikele omavalitsustele sätestatud laenutegevuse üldistest põhimõtetest ja seaduses sätestatud piiridest. Üldpõhimõtteks on, et kohaliku omavalitsuse tagasimaksmata võlakohustuste kogusumma ei või ületada 60 % ja iga aasta tagasimaksed 20% eelarve aastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Tabelis 6.10 on välja toodud Hummuli Vallavalitsuse eelarve puhastatud tulud, laenukoormus ning laenukoormuse protsent puhastatud tuludest.

2006(tegelik)

kr. 2007(tegelik)

kr. 2008(eelarve)

kr. Tulud Maksud 4 362 423 5 382 235 6 214 000

Kaupade ja teenuste müük

772 294 809 781 858 900 Toetused 5 998 778 7 892 031 8 601 456 Muud tulud 94 439 133 560 100 000 Tulud kokku 11 227 934 14 217 607 15 774 356 Finantseerimistehingud -662 330 -466 557 1 958 709 Kulud

Üldised valitsussektori teenused

1 624 882 1 946 093 2 702 058 Avalik kord ja julgeolek 5 850 4 116 8 000

Majandus

1 091 463 1 290 978 2 672 089 Elamu- ja kommunaalmajandus 168 802 235 233 587 331

Keskkonnkaitse 227 967 244 053 364 104 Tervishoid 63 500 59 400 67 715 Vaba aeg, kultuur ja religioon 789 869 746 744 1 604 769 Haridus 5 301 018 7 454 909 7 414 222 Sotsiaalne kaitse 1 292 252 1 769 524 2 312 777

Kulud kokku 10 565 604 13 751 050 17 733 065



Tabelist 6.10 järeldub, et 2007-2008. aastate andmetel ei peaks Hummuli Vallavalitsuse laenukoormus takistama veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projektide finantseerimist, kuna valla laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest. Tabel 6.10 Hummuli vallavalitsuse eelarve tulud ja laenukohustused


Puhastatud eelarve-tulud 2007

Laenu- koormus kokku 2007

Laenukoormuse % puhastatud tuludest 2007

Puhastatud eelarve-tulud 2008

Laenu- koormus kokku 2008

Laenukoormuse % puhastatud tuludest 2008

tuh. kr. 12 543,1 168 1,3% 13 428,7 110 0,8%



7. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

7.1 Eesmärgid

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist:

•••• tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele;

•••• kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest.

•••• Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest:

•••• Hummuli valla arengukava aastani 2012;

•••• Hummuli valla üldplaneering;

•••• Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2000-2014;

•••• Valgamaa Veemajandusprojektis 2003/EE/16/P/PA/012 Hummuli valda puudutavad investeeringud;

•••• reovee kogumisalade määramine.

omavalitsuse veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide selgitamisel, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

insener-tehniliste aspektidega,

VK rajatiste hetkeseisund ja nende ekspluatatsioonitingimused;

puudulikud andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra, objektide kaardistamise täpsuse ning geodeetiliste andmete kohta;

ebapiisav informatsioon ÜVK-süsteemides varasematel aegadel ehitus- ja remonttööde käigus kasutatud seadmete, materjalide ja mõõtparameetrite kohta;

veevarustuses suured ja enamasti määratlemata veekaod ning lekkimised kanalivõrkudes;

lisavee sattumine kanalisatsioonitorustikku;

hajali asustusest tingitud suhteliselt pikad torustikud;

joogivee- ja heitvee käitlemise bioaktiivsete protsesside keerukus ja neile omane labiilsus;

kaasaegsetes veekäitlemistehnoloogiates automaatjuhtimise rakendamine.



keskkonnamõjudega

vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata;

olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud;

sadevesi juhitakse otse veekogudesse, puudub puhastus;

mitmed vanad puurkaevud ei ole kasutuses ja on tamponeerimata, seega kujutavad endast ohtu keskkonnale;

põhjavee kõrge rauasisaldus;

kontrolli puudumine biotiikidest suublasse väljuva vee indikaatorite kohta;

ummistunud ja setted täis ning ülejooksvad kaevud ja kraavid muudavad ümberkaudse pinnase soomülkaks;

majanduslike aspektidega

Osutatav ÜVK-alane teenus peab olema tarbijatele tagatud ööpäevaringselt;

ühisveevärgi teenustega haaratud tarbijate arv;

Valga maakonna maa-asulate ja kohalike omavalitsuste investeeringute tasuvuse tundlikkus;

maakohtades üldine elanike vähenemise tendents, leibkondade väiksus;

joogivee kvaliteedi parandamise vajadus elukvaliteedi tagamiseks maal;

investeeringute rahastamiseks vahendite olemasolu ja vahendite piisavus projektide realiseerimiseks;

investeeringuprojektide kvaliteet, projekteeritavate objektide ekspluatatsioonitingimuste arvestamine objekti disainerite poolt;

energiakandjate, materjalide ja transpordi hindade pidev tõusutrend tulevikus, saastemaksu kasv seoses EL direktiivide täitmisega, näiteks oodatav CO2-maks.

Kohaliku omavalitsuse poolt VK-teenuste osutamise optimaalse teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb lähtuda:

elanikkonna huvist kasutada ühiskanalisatsiooni ja -veevarustuse teenust;

asjaolust, et põhjavee varusid ei ole uuritud;

sellest , et pinnasevee kaevude vee kvaliteeti ei ole teada;

praeguse ja perspektiivse vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arvust;

eelnevast tulenevalt teeninduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise tasuvusest;

asjaolust, et teeninduspiirkonna võimaliku laienemisega kaasneb transpordikulude kasv;

sellest, et kaasaegse kvaliteediga teenuste pakkumine eeldab informatsioonikanalite tõhusat tööd (interaktiivsete sidekanalite olemasolu ja nende püsivus).

Lähtudes eelpoolloetletust, käsitletava ühisveevärgi arendamise kava koostamisel autorid peavad vajalikuks arvestama kõiki neid aspekte



probleemide ja eesmärkide püstitamise, investeeringuprojektide ja alternatiivsete variantide kavandamisel nende edukaks realiseerimiseks.

7.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda ÜVK süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

•••• arendamise kava järgi peab aastatel 2006-2013 olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega;

•••• veekvaliteet tarbija juures peab investeeringuprojektide tulemusena vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369) kehtestatud nõuetele ja Euroopa Liidu direktiivile 2000/60EÜ “Ühenduse veepoliitika-alane tegevusraamistik” (veepoliitika raamdirektiiv [EÜT L 327,22.12.2000] ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83);

•••• vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ;

•••• suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (terviktekst RT I, 03.08.2001, 69, 424).

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtuvad arengukava autorid järgnevast:

vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja nende vastavusest nõuetele;

vee-ettevõtete haldussuutlikkusest, organisatsioonilistest võimalustest;

vee- ja kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjust.

8. ÜHISVEEVÄRGI ALTERNATIIVID

Peatüki eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida erinevaid alternatiive veevarustuse väljaarendamiseks. Peatüki esimeses osas sõnastatakse alternatiivid, kirjeldatakse vajalikke tegevusi ning arvutatakse alternatiivide maksumus. Peatüki teises osas kaalutakse alternatiivide tehnilisi ja keskkonnaalaseid eeliseid ja puudusi ning tuuakse välja alternatiivide maksumuse võrdlus. Lõpuks, võttes arvesse kõiki kriteeriume, valitakse välja kõige sobivam alternatiiv.

8.1 Ülevaade

Hummuli projektpiirkonnas on veevarustussüsteemiga liitunud ca 39% ühisveevarustussüsteemiga. Põhiliseks probleemiks on veetorustike halb



seisukord ning Jeti küla puurkaevpumpla, mis on tänaseks amortiseerunud.

Hummuli valla ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Kõikide projektpiirkonna asulate amortiseerunud ja vananenud ühisveevarustuse torustikud tuleb rekonstrueerida ning vajadusel süsteemi laiendada. Kõik amortiseerunud ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad tuleb rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas töös investeerimisprojektid.

8.2 Kanalisatsiooni alternatiivid

Peatüki eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida erinevaid alternatiive kanalisatsiooni väljaarendamiseks. Peatüki esimeses osas sõnastatakse alternatiivid, kirjeldatakse vajalikke tegevusi ning arvutatakse alternatiivide maksumus. Peatüki teises osas kaalutakse alternatiivide tehnilisi ja keskkonnaalaseid eeliseid ja puudusi ning tuuakse välja alternatiivide maksumuse võrdlus. Lõpuks, võttes arvesse kõiki kriteeriume, valitakse välja kõige sobivam alternatiiv.

8.3 Ülevaade

Hummuli valla projektpiirkondade asulates on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud ca 83 % elanikkonnast. Põhiliseks probleemiks on kanalisatsioonitorustike halb seisukord ning Jeti külas reoveepuhasti puudumine. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas töös investeerimisprojektid.



8.4 Individuaalsed reoveekogumise lahendused või ühiskanalisatsioon

Reovee kogumist asulates võib lahendada kahel viisil:

iga reovee tekitaja juurde paigaldatakse kogumismahuti;

ehitatakse välja kanalisatsiooni kollektorid ning iga reoveetekitaja juhib oma vee tänavakollektorisse.

Kui suuremates asulates on eelistatum teine variant, siis väiksemates asulates võiks kaaluda mõlema alternatiivse lahenduse vahel. Kollektorite ehitus on väiksemates asulates ilmselt tunduvalt kallim kui kogumismahutite paigaldus, samas on kogumismahutite tühjendamine ilmselt kallim kui reoveetorustiku hooldus. Selleks, et selgitada välja optimaalseim reovee kogumise lahendus tüüpsele väikeasulale elanike arvuga kuni 250 inimest, viidi läbi mõlema alternatiivi maksumuste nüüdisväärtuste arvutus ja võrdlemine.

Kanalisatsioonikollektorite alternatiivi puhul on võetud aluseks sarnaste asulate torustike rajamise keskmised ehitushinnad. Opereerimiskuludena on arvestatud vaid pumpamise energiakulusid. Reovee puhastamise kulusid pole arvestatud, kuna need on mõlema alternatiivi puhul samad.

Kogumiskaevude alternatiivi puhul arvestati, et ühe kogumiskaev koos paigaldusega maksab 15 tuhat krooni. Opereerimiskuludena arvestati mahuti tühjenduskulusid. Paakauto tunnitasuks võeti 250 krooni ning kilomeetritasuks 6 krooni/ km. Arvutuse tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.4 Individuaalsete kogumismahutite ja ühiskanalisatsiooni tasuvus

Nüüdisväärtus (PV)1 kr x 1 000 Alternatiiv Ehitus Opereerimine Kokku

Ühiskanalisatsioon 8 886 86 8 972 Kogumismahutid 1 477 9 266 10 743

8.5 Alternatiivide tehniliste parameetrite võrdlemine

Tabelist 8.4 on näha, et kuigi kogumismahutite ehitus on suhteliselt odavam, on oluline vahe ühiskanalisatsiooni kasuks opereerimiskuludes. Seega on optimaalseim lahendus ühiskanalisatsiooni väljaehitamine /olemasoleva ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine.



9. INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS

Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele investeeringuprojektid on jagatud kahte ajajärku:

Lühiajaline investeeringuprogramm (2008-2011)

Pikaajaline programm (2012-2019)

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Pikaajalise investeeringuprogrammi eesmärgiks on luua kuluefektiivne, keskkonnasäästlik tegevuste nimistu, mille elluviimine lahendab ptk 5 ja ptk 6 esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemid ning mille tulemus vastab püstitatud teenuse kvaliteedieesmärkidele. Investeeringuprogrammi aluseks on ptk 10 analüüsitud optimaalseimad alternatiivsed lahendused.

Järgnevates alapeatükkides esitatakse valitud projektide tehnilised kirjeldused erinevate rajatiste lõikes. Arengukavas kasutatakse järgnevat projektide tähistust:

Projekt A: Puurkaevpumplate rekonstrueerimine/rajamine/veetöötlus

A-1. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine

A-2. Puurkaevpumplate rajamine

A-3. Puurkaevude tamponeerimine

Projekt B: Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine

B-1. Veevõrgu rekonstrueerimine

B-2. Veevõrgu rajamine

Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine /rajamine

C-1. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine

C-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

Projekt D: Reoveepuhastite rekonstrueerimine /rajamine

D-1. Reoveepuhastite rekonstrueerimine

D-2. Reoveepuhastite rajamine

Projekt E: Sademevee- ja drenaažisüsteemide rekonstrueerimine/rajamine

E-1. Sademevee- ja drenaažisüsteemide rekonstrueerimine

E-2. Sademevee- ja drenaažisüsteemide rajamine



10. PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM

Omavalitsuse pikaajalise investeeringuprogrammi tegevused on esitatud kokkuvõtlikult peatükis 10.4.1 ning joonistel VK-1-01 ja VK-2-01.

10.1 Torustike ehitus ja rekonstrueerimine

Arengukavas mõistetakse rekonstrueerimise all juhtu, kui olemasolev toru asendatakse uue toruga, kusjuures uue toru asukoht ei pruugi täielikult järgida vana toru paiknemist. Selline olukord tekib näiteks juhtudel, kui olemasolev toru on ehitatud läbi kinnistute, uus toru aga planeeritakse avalikule maale. Sellisel juhul taastatakse kõik kinnistuühendused.

Mitme paralleelse toru ehitus ühte kaevikusse on väiksema töömahuga kui ehitus eraldipaiknevatesse kaevikutesse, mistõttu on ette nähtud torustiku rajamise ühtses kaevikus võimalikult suures ulatuses.

Torustike rekonstrueerimise puhul on vajadusel ette nähtud ka täiendavad uuringud (videouuring), mis võimaldavad projekti hilisemates etappides valida optimaalseim torustiku rekonstrueerimismeetod.

10.2 Veetöötluse tüüplahendused

Arvestades Valga maakonna põhjavee keemiliste omaduste ning veeproovide tulemustega on valitud teostatavusuuringus neli veetöötluse tüüplahendust.

10.2.1 TÜÜP VP-1. Rauaeraldus

Üheastmeline veetöötlusseade, aeratsioonil põhinev rauaärastus. Rauaärastuseks kaks filtripaaki. Loputusvesi võetakse puurkaevust. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

10.2.2 TÜÜP VP-2. Raua ja mangaani eraldus

Üheastmeline veetöötlusseade, aeratsioonil põhinev raua- ja mangaaniärastus. Rauaärastuseks kaks filtripaaki. Loputusvesi puurkaevust. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

10.2.3 TÜÜP VP-3. Raua ja mangaani eraldus

Kaheastmeline veetöötlusseade, aeratsioonil põhinev raua- ja mangaaniärastus. Rauaärastuseks kaks filtripaaki. Loputusvesi puhta vee mahutist. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.



10.2.4 TÜÜP VP-4. Raua, mangaani ja ammooniumi eraldus

Üheastmeline veetöötlusseade raua, mangaani ja ammooniumi eraldamiseks. Loputusvesi mahutist. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

10.3 Reoveepuhastuse tüüplahendused

Arvestades projekti asumite suuruse ja reostuskoormusega on välja töötatud kolm reoveepuhastuse tüüplahendust.

Arvestades projekti asumite suuruse ja reostuskoormusega on välja töötatud kolm reoveepuhastuse tüüplahendust.

10.3.1 TÜÜP RP-1. Reovee vooluhulk kuni 10 m3/d.

Mehaaniline eelpuhastus, käsivõre, septik, looduslähedane järelpuhasti – biotiik või filterväljak. Septiku sete veetakse põllule või suuremasse reoveepuhastisse. Purgimissõlme ei rajata.

10.3.2 TÜÜP RP-2. Reovee vooluhulk 10 - 100 m3/d.

Mehaaniline eelpuhastus: võre ja võreprahi press mehaanilise võre korral, septik. Bioloogiline puhastus: kompaktpuhasti (aktiivmuda- või biokileseade või kombinatsioon neist), järelpuhasti (1-2 biotiiki).

Jääkmuda kompaktpuhastist eemaldatakse septikusse. Septiku sete transporditakse sõltuvalt vahekaugusest Tõrva, Valga või Otepää reoveepuhasti mudatihendisse või mudaväljakule. Purgimissõlme pole soovitatav rajada.

10.3.3 TÜÜP RP-3. Reovee vooluhulk üle 100 m3/d.

Individuaallahend, mille kooseisus on:

mehaaniline eelpuhastus - 2 võret: üks mehaaniline võre koos võreprahi pressiga, teine käsivõre möödavoolul;

aktiivmudapuhasti koos fosfori keemilise ärastusega, vajadusel lämmastiku bioloogilise ärastuse rakendamine;

vajadusel järelpuhastus 1-2 biotiigis (maa-ala olemasolul) või sundläbipesuga liivafilter.

Jääkmuda eemaldatakse mudatihendajasse ja sellest muda vahemahutisse ning edasi muda mehaaniline veetustamine lint- või tigupressiga.

Reoveesette lõppkäitlus: kas kohapealne komposteerimine - eeldab väljaku rajamist (vajalik vastava maa-ala olemasolu) ja tugiainega segamist (tugiaineks turvas, puiduhake, -koor, saepuru, põhk vms). Vajalik kopaga varustatud ratastraktor-buldooser ja järelhaagis-laotur.

Purgimissõlmel võre ning vooluhulga ja reostuskoormuse ühtlusti.



10.4 Asulate investeeringuprojektid

Kõikide projektpiirkonna asulate amortiseerunud ja vananenud ühisveevarustuse torustikud tuleb rekonstrueerida ning vajadusel süsteemi laiendada. Kõik amortiseerunud ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad tuleb rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke ja rekonstrueerida/rajada reoveepuhastid. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette investeerimisprojektid.

10.4.1 Hummuli aleviku investeeringud

Kokkuvõte Hummuli aleviku investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Hummuli aleviku investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1.

Tabel 10.4.1 Kokkuvõte Hummuli aleviku investeeringute tehnilistest indikaatoritest

Projekt Nimetus Ühik Väärtus B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 2670 B-2 Veevõrgu rajamine m 1710 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 2190

Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1550 sh survekanalisatsiooni rajamine m 240 C-2 sh reoveepumplate rajamine tk 2 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 2

D-1 sh lammutustööd tk 1

Lühiajalises perspektiivis nähakse ette Hummuli Lumelinna biotiikide mudast puhastamine. Reoveepuhasti lammutustööde all mõistetakse Lumelinna reoveepuhasti (biotiigid, septik, kloraator) likvideerimist pikaajalises perspektiivis.

10.4.2 Jeti küla investeeringud

Kokkuvõte Jeti küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Jeti küla investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1.

Tabel 10.4.2 Kokkuvõte Jeti küla investeeringute tehnilistest indikaatoritest

Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1



Projekt Nimetus Ühik Väärtus C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 215 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 80

Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 D-1

sh reoveepumpla rajamine tk 1

10.5 Hajaasustusega asumite vee- ja kanalisatsiooni probleemid

Senini ei arvestata investeeringute planeerimisel “päris maaelanikku” – hajali ja pisikülades elavaid inimesi, kes jäävad alla joogivee direktiivi 50 inimese künnist, kuid kannatavad veepuuduse all või peavad kasutama reostunud vett.

Võrdse kohtlemise seisukohalt lähtudes on meetmekavasse lülitatud kuivade kaevude asendamine, jääkreostuskollete ümbruses elavate inimeste varustamine tervisele ohutu joogiveega, intensiivse põllumajandusega piirkondades rajamine.

Hajaliasustusega piirkonnas VK-süsteemide arengu probleemid on lahendatavad alamvesikondade veemajanduskavadesse sätestatud joogivee kava ning kanalisatsiooni ja reoveepuhastamise põhi- ja lisameetmete kavade järgi.

10.5.1 Joogivee kava

Põhimeetmed. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega Võrtsjärve alamvesikonnas maksab praeguse hinnangu järgi kokku 500 miljonit krooni. Hajaasustusega piirkonna veevarustuse probleemide lahendamiseks (väljaspool Ühtekuuluvusfondi projekti – tähtsuse aste II) 2013.aastaks on hinnanguliselt 170 miljonit krooni.

Lisameetmed, hajaasustuse veevarustus.

Piirkondades, kus madalad kaevud jäävad kuivaks, on probleemi lahenduseks veevarustuse tagamine sügavamate (puur)kaevude rajamisega või veetorustiku ehitamisega. Viimane on võimalik kohtades, kus läheduses on ühisveevarustus olemas nagu Antsla linna äärealadel,

Mustla aleviku lõunaserval, Tsirguliina alevikus, Tõrva linnas Kaarlimäe piirkonnas.

Maksumuste hindamisel on arvestatud, et ligikaudu 15% veemajanduspiirkonna elanikkonnast jääb ühisveevõrgu ulatusest välja. Võrtsjärve alamvesikonnas oleks kulutused kokku 50 miljonit krooni.

Väikeste asumite veevarustuse korrastamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 30,0 miljonit krooni.

Kuivade või reostunud kaevude asendamise toetamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 20,0 miljonit krooni. Väikeste asumite veevarustuse korrastamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 30,0 miljonit



krooni. Kuivade või reostunud kaevude asendamise toetamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 20,0 miljonit krooni.

10.5.2 Kanalisatsioonirajatiste uuendamine hajaasustusega aladel

Põhimeetmed

Kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks väljaspool Ühtekuuluvusfondi projekti ( meetmetekava tähtsuse II.aste) aastaks 2014 on Võrtsjärve alamvesikonnas paiknevate asumite jaoks kavandatud 260 miljonit krooni.

Lisameetmed

Kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks väljaspool Ühtekuuluvusfondi projekti ( meetmetekava tähtsuse II.aste) aastaks 2014 on Võrtsjärve alamvesikonnas paiknevate asumite jaoks kavandatud järgmised lisameetmed:

Täiendav fosforiärastus : 15,0 miljonit krooni;

Kogumiskaevude vee kogumise ja puhastamise tagamine : 15,0 miljonit krooni.

Hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste toetamine: 20,0 miljonit krooni.

10.5.3 Põhjavee kvaliteet ja varud hajaasustusega aladel

Põhimeetmed

Põhjaveevarude uuringuteks ja järelevalve ning kaitsemeetmeteks on aastateks 2007-2014 Võrtsjärve alamvesikonnas hajaasumite jaoks kavandatud 1,4 miljonit krooni.

Puurkaevude sanitaarkaitseala projekti koostamine (meetmete tähtsuse I. aste) läheb maksma 0,1 miljonit krooni ning allikate registri ja kaitsekorralduse kava koostamine 0,2 miljonit krooni.

Kasutuseta seisvate puurkaevude inventariseerimine, likvideerimine või konserveerimine (tähtsuse III.aste) kavasse on sätestatud 0,3 miljonit krooni.

Lisameetmed

Koolitus- ja infoseminaride korraldamine hajaasustusega asumitele on Võrtsjärve alamvesikonna meetmetekavas sätestatud aastateks 2007-2014 0,30 miljonit krooni ning allikate registri ja kaitsekorralduse kava koostamiseks 0,20 miljonit krooni.



10.6 Hummuli valla investeeringuprojektide kokkuvõte

Kokkuvõte Hummuli valla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 10.6 Kokkuvõte Hummuli valla pikaajalise programmi investeeringuprojektidest

Projekt


A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 2670 B-2 Veevõrgu rajamine m 1710 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 2410

Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1630 sh survekanalisatsiooni rajamine m 240 C-2 sh reoveepumplate rajamine tk 2 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 3 sh reoveepumpla rajamine tk 1 D-1 lammutustööd tk 1



10.7 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus

10.7.1 Maksumuse arvutamise alused

Investeeringuprojektide elluviimise maksumused arvutati kasutades ühtseid keskendatud ühikhindu. Ühikhindade tabel on esitatud Lisas 2. Keskendatud ühikhinnad arvutati lähtuvalt:

•••• 2006-2007.a sarnaste hangete tulemustest Eestis;

•••• Seadmete tarnijate hindadest;

•••• Eritööde (nt puurkaevude puurimine ja tamponeerimine) teostajate hindadest.

Ühikhinnad sisaldavad materjalide ja seadmete maksumust, samuti ehitustöid, sh katete taastamist ja haljastust. Hindadele on lisatud 25%, mis jaotub liigiti järgnevalt:

•••• Projekteerimine 10%

•••• Projektijuhtimine 5%

•••• Ettenägematud kulud 10%

Torustike puhul on jaotatud ehitustööd katete liigist sõltuvalt kahte kategooriasse:

•••• Tööd kõvakattega alal;

•••• Tööd kruusateel, pinnaseteel või haljasalal

Paralleelsete torustike ehitus ühte kaevikusse on kuni 50% odavam kui torustike ehitus eraldipaiknevatesse kaevikutesse.

10.7.2 Projektide maksumus

Hummuli valla veevarustuse projektide maksumus kokku on 11 275,375 tuhat krooni ja kanalisatsioonisüsteemi projektide maksumus 15 132,875 tuhat krooni. Vee ja kanalisatsiooniprojektide maksumus kokku 26 408,250 tuhat krooni. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Summa sisaldab projekteerimise, projektijuhtimise ning ettenägematuid kulusid. Maksumused projektide lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 10.7.2 Kokkuvõte Hummuli valla pikaajalise programmi investeeringuprojektide maksumusest

Projekt


A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine

tuhat kr 655,0

B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine tuhat kr 6926,4 B-2 Veevõrgu rajamine tuhat kr 3693,9 C-1 Kanalisatsioonivõrgu

rekonstrueerimine tuhat kr

6353,9 Kanalisatsioonivõrgu rajamine tuhat kr 3652,7 sh survekanalisatsiooni rajamine tuhat kr 750,0 C-2 sh reoveepumplate rajamine tuhat kr 750,0



Reoveepuhasti rekonstrueerimine tuhat kr 2626,3 sh reoveepumpla rajamine tuhat kr 375,0 D-1 lammutustööd tuhat kr 625,0

Kokku 26 408,250

Mitme paralleelse torustiku ehitamisel ühte kaevikusse on arvestatud töö odavnemine torustiku liikide lõikes võrdeliselt pikkusega.

Maksumused asumite ja tegevuste lõikes on esitatud Lisas 2.

10.7.3 Omavalitsuse kaasrahastamisvõime ja projekti suurim võimalik maksumus

Omavalitsuse kaasrahastamisvõime määrab ära projekti suurima võimaliku rahalise maksumuse. Selleks, et kontrollida, kas peatükis 10.7.2 esitatud projekte on võimalik täies mahus ellu viia, analüüsiti omavalitsuse eelarvet ning laenukohustusi. Analüüsi tulemused on esitatud Tabel 10.7.3.

Vastavalt Elukeskkonna arendamise rakenduskavale, on veemajanduses maksimaalne Euroopa Liidu poolne abimäär 85% finantseerimisvajakust. Võttes aluseks sarnased projektid Eestis, on tehtud arvestus juhul, kui taotleja omaosalus on hinnanguliselt 20% ning abimäär 80% (vt 10.7.3 rida 6.)2

Tabel 10.7.3. Omavalitsuse laenuvõime ning investeeringuprogrammi soovitatav maksumus

Jrk nr Suurus, kr 1 Omavalituse 2008 a. eelarve 11 733 522 2 Laekohustused 110 895 3 Maksimaalne laenuvõime1 8 057 236 4 Soovitatav laenuvõime2 5 260 595 5 Investeeringuprogrammi suurim maksumus (20%)3 39 731 703 6 Investeeringuprogrammi soovitav maksumus (20%) 26 302 977

Märkused: (1) 60% eelarvest miinus olemasolevad laenukohustused (2) 40% eelarvest miinus olemasolevad laenukohustused (3) maksumus juhul kui omaosalus on 20% investeeringutest, lähtuvalt maksimaalsest laenuvõimest

Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus 26 408,250 tuhat krooni ületab väga vähesel määral (ca 105 273 krooni) suurimat soovitatavat maksumust. Investeeringuprogrammi mahutamiseks eelarve piiridesse on vajalik pikaajalisest investeeringuprogrammist välja tuua lühiajaline programm. Selleks järjestatakse pikaajalise programmi projektid tähtsuse järjekorras, arvestades nende maksumust, keskkonnamõju ning kasu kohalikule omavalitusele.

2 Osaluse määrad muutuvad (tõenäoliselt kasvab omafinantseeringu määr), kui finantsanalüüsis arvutatakse välja loodava ettevõtte tegelik abimäär, millele on peale investeeringu maksumust kaasatud lisaks tulud ja kulud.



11. LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM

11.1 Üldist Lühiajaline investeeringute programm hõlmab tegevusi, mis on hinnatud kõige olulisemateks, mahtudes samas projekti võimaliku eelarve piiridesse. Lühiajalise investeeringuprogramm põhineb pikaajalisel investeeringuprogrammil, millest ette antud kriteeriumite alusel on eraldatud kõige tähtsamad projektid. Lühiajalise investeeringuprogrammi kohta on koostatud eelprojekt, kõik planeeritavad tegevused, sh töömahud on kirjeldatud eelprojekti seletuskirjas ning esitatud eelprojekti joonistel.

11.2 Projektide prioriseerimise alused Projektide järjestamine tähtsuse järjekorras ehk prioriseerimine viidi läbi tuginedes struktuurtoetuste meetme määruse kriteeriumitele omavalitsuse eelistustele tulenevalt ÜVK arengukavast, projektide finantskriteeriumitele, tehnilistele otstarbekusele, sotsiaalsele ja keskkonnamõjule. Alljärgnevalt on loetletud prioriseerimise aluseks võetud tähtsamad kriteeriumid:

• >2000 elanikuga (ie) asulas rahastatakse ehitust ja rekonstrueerimist;

• <2000 elanikuga (ie) asulas rahastatakse vaid rekonstrueerimist;

• Projekt peab asuma tiheasustusalal; • Asulas peab olema moodustatud reoveekogumisala; • Asulas peab olema üle 50 veevarustuse või

ühiskanalisatsiooni kliendi; • Sademevee ärajuhtimise süsteeme rahastatakse vaid juhul,

kui need on majanduslikult põhjendatud; • Asula peab olema kajastatud omavalitsuse ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arengukavas; • Mõistliku investeeringu printsiip – kõikide taotluses osalevate

omavalitsuste ulatuses peaks jääma keskmine investeering ühe teenuse kliendi kohta alla 25 000 krooni;

• Projekti maksumus peab mahtuma eelarve piiridesse; • Projekti omafinantseeringu katab iga omavalitsus laenuga; • Tulenevalt projekti omafinantseeringu katmisest tõuseb

omavalitsuse laenukoormus hinnanguliselt 40%-ni eelarve puhastuludest. Hummuli valla poolt võetava laenu maht on eeldatavalt 2 294 081 krooni;

• Projekti omafinantseeringu määr on hinnanguliselt vähemalt 15% - (täpne määr sõltub finantsarvutustest finantseerimisvajaku meetodiga3);

3 Kulude-tulude analüüsi metoodika suunised; aadress http://www.envir.ee/204756?automatweb=423e210a0e8ded36c39e25e82d2985f8



• Omavalitsuse olemasoleva laenujäägi baasiks on võetud laenude maht 2007.a. alguse seisuga;

• Hummuli valla investeeringuprogrammi omafinantseeringu summa võib suureneda, tulenevalt võimalusest, et kasutatakse ära täiendav laenuvõime mis tekib varade omanikul (nt. Äriühing saab võtta investeeringuprogrammi tulevaste varade tagatisel pangalaenu. Seejuures ei kasutata ära omavalitsuse laenuvõimet);

• Iga omavalituse investeeringuprogrammi maksimaalne suurus (ja maksumus) kujuneb kogu omafinantseeringusumma põhjal (investeeringuprogrammi maksimaalne suurus = kogu omafinantseeringusumma / omafinantseeringu määr);

• Investeeringuprogrammi maksumus saadakse kui ehitusmaksumusele lisatakse kaudne kulu 25% (s.h. projekteerimine 10%, ehitusjärelevalve 5% ja ettenägematud kulud 10%);

• Investeeringuprogrammi maksumusele lisandub ehitushinna tõusu mõju tulevikus.

11.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi prioriseerimine Pikaajalise investeeringuprogrammi prioriseerimine teostati lähtudes ptk 11.2 esitatud kriteeriumitest. Esimese etapina analüüsiti asumi kui terviku sobivust Ühtekuuluvusfondi projekti kriteeriumitega. Analüüsi tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 11.3 Omavalitsuse projektiasumite prioriseerimise põhilised kriteeriumid

Asula Veevarustuse tarbijate arv 2018. aastal

Ühiskanalisatsiooni klientide arv 2018.

aastal

Tiheasustusala Reovee kogumisala

Vastab kriteer-iumitele

Hummuli 395 395 Jah Jah Jah Soe 65 65 Jah Jah Jah Jeti 50 50 Jah Ei Ei

Tabelist selgub, et kõigile kriteeriumidele ei vasta Jeti küla, kuna sellele ei ole määratud reovee kogumisala. Sellest tulenevalt ei nähta Jeti külas ette investeeringuid kanalisatsioonisüsteemi parendamisse. Lühiajalisse investeeringuprogrammi jäävad ainult veevarustussüsteemiga seotud investeeringud ehk Jeti küla puhul ainult puurkaevpumpla rekonstrueerimine. Kanalisatsioonisüsteemiga seotud investeeringud jäävad pikaajalisesse investeeringuprogrammi. Hummuli alevik koos Soe farmi (küla) osaga vastavad tabelis esitatud nõuetele, seega jäävad lühiajalisse investeeringuprogrammi nii veevarustuse- kui kanalisatsioonisüsteemiga seotud investeeringud. Hummuli alevikus on lisaks veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisele plaanis ka rajamine, mis antud külas tähendab kahe eraldiseisva süsteemi (Lumelinna ja Keskuse) ühendamist ühtseks süsteemiks, seega ei kehti antud juhul ptk 11.2 nimetatud kriteerium, mille kohaselt ei ole alla 2000 ie asulates uute rajatiste ehitamise rahastamine



põhjendatud. Ainukese projektina jääb Hummuli alevikus välja uute vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine piirkondadesse, kus käesoleval ajal süsteemid puuduvad. Need investeeringud jäävad pikaajalisse investeeringuprogrammi. Pikaajalise investeeringuprogrammi prioriseerimine teostati lähtudes ptk 11.2 esitatud kriteeriumitest. Esimese etapina analüüsiti asumi kui terviku sobivust Ühtekuuluvusfondi projekti kriteeriumitega. Analüüsi tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

11.4 Lühiajalise investeeringuprogrammi projektid Pikaajalise investeeringuprogrammi prioriseerimise tulemusena koostati lühiajaline investeeringuprogramm. Programmi projektide nimistu on esitatud Tabel 111.4. Projektide kogumaksumus koos lisakuludega on 16 377,000 tuhat krooni, mis jääb omavalitsuse soovitatava võimaliku projektieelarve 26 302,977 tuhat krooni piiresse.



Tabel 11.4 Lühiajalise programmi investeeringuprojektid koos maksumusega

Asula Projekti number ja nimetus Baashind,

tuh kr Allahindlus,

tuh kr Lisakulud

25%, tuh kr Kokku, tuh

kr

Hummuli alevik B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine 7 635 -1 515 1 530 7 650,375

Hummuli alevik B-2 Veevõrgu rajamine 503 0 126 628,750

Hummuli alevik C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine 6 443 -1 515 1 232 6 160,375

Hummuli alevik D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 026 0 257 1 282,500

Jeti küla A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine 524 0 131 655,000

Investeeringuprogrammi maksumus kokku, tuh kr 16 377,00

Märkused: projekti mahtu on võrreldes pikaajalise investeeringuprogrammiga vähendatud, vt eelprojekti seletuskiri

Hummuli valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2019

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 102/102 2009.a

11.5 Lühiajalise investeeringuprogrammi tehnilised indikaatorid Lühiajalise investeeringuprogrammile on koostatud eelprojekt. Tööde kirjeldus koos töömahtude loeteluga on esitatud eelprojekti seletuskirjas. Tabel 11.5 on esitatud kokkuvõtte omavalitsuse lühiajalise programmi projektide tehnilistest indikaatoritest.

Tabel 11.5 Lühiajalise programmi investeeringuprojektid tehnilised indikaatorid

Tehniline indikaator Ühik Kokku

Veetorude ehitus km 0,17

Veetorude rekonstrueerimine km 2,67

Uute puurkaevude rajamine tükki 0

Olemasolevate puurkaev-pumplate rekonstrueerimine tükki 1

Isevoolse kanalisatsiooni ehitus km 0

Isevoolse kanalisatsiooni rekonstrueerimine km 2,19

Survekanalisatsiooni ehitus km 0

Survekanalisatsiooni rekonstrueerimine km 0

Sademeveetorustiku ehitus km 0

Sademeveetorustiku rekonstrueerimine km 0

Reoveepumpla ehitus tükki 0

Reoveepumpla rekonstrueerimine tükki 0

Reoveepuhasti ehitus tükki 0

Reoveepuhasti rekonstrueerimine tükki 21

Märkused: 1- nii Hummuli keskasula kui ka Lumelinna biotiigid vajavad rekonstrueerimist.

11.6 Lühiajalise investeeringuprogrammi tulem Lühiajalise investeeringuprogrammi üldine eesmärk on viia omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse peamiste Euroopa Liidu veekaitse direktiivide nõuetega ja Eesti Vabariigis kehtestatud normatiivaktidega joogivee kvaliteedile ning veekogude suublasse juhitavale heitveele. Üldised eesmärgid on sõnastatud peatükis 7.1. Projektide elluviimise konkreetne tulem põhiliste kriteeriumite lõikes on esitatud Tabel 11.6 ja Tabel 11.6.1

Hummuli valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2019

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 103/103 2009.a

Tabel 11.6 Lühiajalise programmi veevarustuse investeeringuprojektide tulem

Komponent

Ühik Enne projekti,

aastal 2006 Peale projekti,

aastal 2015 Ühisveevarustusega elanikkond

inimest 395 445

Vastavalt nõuetele puhastatud veetoodang

m3/aasta 12289 20477

Vastavalt nõuetele puhastatud veetoodang

% võrku pumbatud veest

100 100

Veetöötluse projekt võimsus m3/h 10 121

Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele tarbimispunktis

% võrku pumbatud veest 902 993

Märkused: 1-arvestatud veetöötlusseadmetega, mille võimsus on projekteeritud vastavalt

maksimum tarbimisele ehk peale pikaajalise projekti realiseerumist.

2- arvestatud ainult Hummuli ühisveevarustussüsteemi seisuga, kuna Jeti külas

ühisveevarustussüsteem praegu puudub.

3- konsultandi hinnang, et kui veetorustikud rekonstrueeritakse, siis veekvaliteet ka paraneb

tarbijapunktis.

Tabel 11.6.1 Lühiajalise programmi reovee kanalisatsiooni investeeringuprojektide tulem

Indikaator Ühik Enne projekti, aastal 2006

Peale projekti, aastal 2015

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanikkond inimest 445 445

Reoveepuhastite projektkoormus ie 60 m3/d 60 m3/d

Vastavalt nõuetele puhastatud reovee kogus

m3/aastas 12737 20017

Vastavalt nõuetele puhastatud reovesi

% reoveepuhastile juhitud reoveest

100 100

Märkused: 1-võrreldud Hummuli alevikuga, kuna Jeti külla lühiajalises perspektiivis reoveepuhastit ei rajata

Documents

1. SISSEJUHATUS 5 · • Avo Zimmermann – projekti spetsialist, veevarustus, kanalisatsioon, investeeringuprojektide väljatöötamine, skeemid. Töö teostamise aluseks oli Hummuli