Talv loodusesTalv loodusesTalv loodusesTalv looduses

Sirje ja Georg Aher

2011

Aastaaegade vaheldumine

http://csep10.phys.utk.edu/astr161/lect/time/

seasons.html

Sügisesel ja kevadisel pööripäeval on päev ja öö ühepikkused

Suvisel pööripäeval on aasta lühim öö

Talvisel pööripäeval aasta pikim öö

Lõunapöörijoone ehk Kaljukitse pöörijoone peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Lõunapöörijoon on tinglik piir palavvöö ja parasvöö vahel.

Talv algab kui

a) On tekkinud püsiv lumikate

b) Kui vähemalt nädal on ööpäeva keskmine temperatuur alla nulli

c) Erinevatel maadel erinev käsitusc) Erinevatel maadel erinev käsitus

Vikipeedia:• Meteoroloogiline talv algab päeva keskmise õhutemperatuuri

üleminekul alla -10°C.

• Fenoloogiline talv algab päeva keskmise õhutemperatuuri üleminekul alla 0°C.

Talvekuud

• Meteoroloogilisteks talvekuudeks loetakse perioodi detsember-veebruari lõpp

• Klimaatiline talv - külm lumine periood -• Klimaatiline talv - külm lumine periood -kestab vahel novembrist aprillini.

Klimaatilised aastaajad

• Klimaatiliste aastaaegade saabumine toimub igal aastal erineval ajal, sõltuvalt ilmastiku iseärasustest.

• Neli peamist klimaatilist aastaaega –• Neli peamist klimaatilist aastaaega –kevad, suvi, sügis ja talv - ning kaks üleminekulist aastaaega sügise ja talve vahel (hilissügis, eeltalv) ning kaks talve ja kevade vahel (kevadtalv, varakevad).

Aastaaegade kestus

• talv on kõige lühem astronoomiline aastaaeg: 89 päeva ja 1 tund,

• kevad kestab 92 päeva ja 19 tundi,

• suvi kestab 93 päeva ja 14 tundi,• suvi kestab 93 päeva ja 14 tundi,

• sügis 89 päeva ja 17 tundi.

http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6338&old_art=25533&old_num=810

Pööripäevade kuupäev ja kellaaeg

aasta Kevadine Suvine Sügisene Talvine

Märts Juuni September Detsember

kuupäev kellaaeg kuupäev kellaaeg kuupäev kellaaeg kuupäev kellaaeg

2008 20 5:48 20 23:59 22 15:44 21 12:042008 20 5:48 20 23:59 22 15:44 21 12:04

2009 20 11:44 21 5:45 22 21:18 21 17:47

2010 20 17:32 21 11:28 23 3:09 21 23:38

2011 20 23:21 21 17:16 23 9:04 22 5:30

2012 20 5:14 20 23:09 22 14:49 21 11:11

2013 20 11:02 21 5:04 22 20:44 21 17:11

2014 20 16:57 21 10:51 23 2:29 21 23:03

Mere ja kõrguse mõju temperatuurile

• Mere ääres on talvel soojem. Golfi hoovus mõjutab palju: jaanuari keskm. t° on Bergenis (Norra rannikul) 0°C, Helsingis -6.1°C ja Jakuutias -45-59°CHelsingis -6.1°C ja Jakuutias -45-59°C

• Kontinentaalses kliimas on talvel tihti inversioon: külm õhk vajub madalamale, soe tõuseb kõrgemale. Talvel võib küngastel olla soojem kui orus, suvel vastupidi.

Sademed talvel

Lumekruubidlangevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm.

Saju ajal on õhutemperatuur nulli

ümber.

http://www.emhi.ee/?ide=29,720,728

Moodustuvad kui alajahtunud

veepiisad kondenseeruvad

lumehelbele

Lumekruubid

Lagunevad

puudutamisel

kergesti

Lumeterad

• sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad võivad esineda küllalt madala väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad võivad esineda küllalt madala õhutemperatuuri juures (kuni -10° C). Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke.

Kiilasjää ja jäide

• Kiilasjää on jääkiht maapinnal. Tekib maapinnal oleva vee külmumisel, aga ka autode sõitmisel tihenenud ja libedaks muutunud lumest.libedaks muutunud lumest.

• Jäide on jääkiht, mis tekib alla 0 kraadise temperatuuriga esemetele, kui neile sajab allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiisku ja need külmuvad.

Jäide rohukõrtel

Härmatis

• Lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele kas uduse , nõrga tuulega ilmaga õhutemperatuuril-2...-7° C või tuuleta päevadel väga -2...-7° C või tuuleta päevadel väga kõrge õhuniiskuse korral , kui temperatuur on madalam kui -8 ° C

http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fleurgivre-1.jpg

Härmatis

• Kristalliline härmatis - koosneb peeneehitusega jääkristallidest. Varisebraputamisel kergesti maha.

• Kristalliline härmatis tekib tavaliseltöötundidel selge taeva või õhukesteöötundidel selge taeva või õhukestepilvede ja külma tuulevaikse ilmaga, kuiesineb udu või uduvine.

• Tekib kui temperatuur on -11..-25°C. Mõningatel juhtudel võib kristallilinehärmatis tekkida udu või uduvineta õhussisalduva veeauru arvelt.

Härmatis

• Teraline härmatis (soft rime) -lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7°tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7°C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. terakestest, mida ei ole võimalik silmaga eristada.

Teraline härmatis

• Teralise härmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta. Teraline härmatis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada oma vormi ja annavad lumetaolise ladestuse

Teraline härmatishttp://www.akitafan.com/en/sightseeing/detail.html?data_id=1309

http://www.google.ee/imgres?q=white+frost&hl=et&sa=X&rlz=1W1ADRA_enEE457&biw=1366&bih=641&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=l0MVJfNPTZo9sM:&imgrefurl=http://www.123rf.com/photo_10742277_white--frosted-red-holly-berries-on-a-white-frost.html&docid=ZKjmveNwwK6gyM&imgurl=http://us.123rf.com/400wm/400/400/krysek/krysek1109/krysek110900002/10742277-white--frosted-red-holly-berries-on-a-white-

Kristalliline härmatis

berries-on-a-white-frost.jpg&w=1200&h=801&ei=sSzCTr76LsyhOv_e5OsO&zoom=1&iact=hc&vpx=337&vpy=205&dur=92&hovh=183&hovw=275&tx=150&ty=87&sig=104383833683835039993&page=4&tbnh=122&tbnw=163&start=57&ndsp=22&ved=1t:429,r:1,s:57

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/95/Windbuchencom.jpg

MAAPINNALE LANGEVAD SADEMED

• Lauslumi (snow) - tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0°C. Tavaliselt sajab erinevat tüüpi alla 0°C. Tavaliselt sajab erinevat tüüpi pilvedest

• Hooglumi (snow shower) - lumi, mis algab ja lõpeb järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglumi sajab rünksajupilvedest. Õhutemperatuur on alla 0°C.

www.emhi.ee

Lumi

• Lumi koosneb jääkristallidest, mis on moodustunud veeauru külmumisel. Kristallid võivad üksteisega liituda, moodustades lumehelbeid

• Väga külmas õhus lumehelbed ei moodustu, lumekristallid jäävad kuuekandilisteks väikesteks silindriteks

• Ideaalse kujuga lumehelbed on kuueharulised

Esimene lumehelveste klassifikatsioon – autor Ukichiro Nakaya , 1954, sisaldab 41 langeva lume helveste tüüpi. Praegu eristatakse ca pole rohkem tüüpe.http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/class.htm

Tee ise lumehelves: http://snowflakes.barkleyus.com/

http://fi.wikipedia.org/wiki/Tiedosto:SnowflakesWilsonBentley.jpg

Lumi

• Värskelt sadanud kohev lumi koosneb 90 kuni 95 protsendi ulatuses õhust. Seetõttu on värske lumi väga kerge ning hea soojaisolaator.ning hea soojaisolaator.

• Guinnessi rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis Fort Keogh’is.

Lumi

• Enamasti on lumi valget värvi, kuid vahest sajab taevast ka kollast, punast või musta lund. Selle põhjuseks on enamasti tööstussaaste, õietolm või enamasti tööstussaaste, õietolm või vetikad.

• Arbuusilumeks nimetatud lumi lõhnab arbuusi sarnaselt, kuid saab oma värvi lumes elavailt vetikailt. Lumi maitseb hästi, kuid selle mõju on võrreldav purgeeniga.

Lumi linnas

23.11.2008 Tallinnas

Lumi linnas

Lumi linnas

Lumest veel

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Train_stuck_in_snow.jpg

Lumi ja keel

• Eskimo murre yupik sisaldab answers.comi andmeil 24 erinevat sõna külmunud vee tähistamiseks.

• Eesti keeles: härmatis, jäide, jää, lumi, räitsak, • Eesti keeles: härmatis, jäide, jää, lumi, räitsak, lumehelbed, lumekruubid, lobjakas, tuisk, sulalumi, tuhklumi, lörts, rahe, liustik, firn ehk sõmerlumi, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas...

Rekordeid

• USA ja ka maailma üks lumerohkemaid piirkondi on Alaskas asuv Valdez, kuhu langeb keskmiselt üle kaheksa meetri lund aastas.lund aastas.Eesti kõige aegade lumikatte paksuse rekord pärineb 1924. aasta märtsist, kui Virumaal Pagaris mõõdeti 97 sentimeetrit lundhttp://www.ilmajaam.ee/362738/scarlett-toi-uued-lumerekordid/

Lumi

• Maapinnal oleva lume struktuur muutub surve ja temperatuuri tõttu. Tavaliselt on maapinna pool olev lumi pisut soojem kui kõrgemal olev lumi

• Lume ja vihma mahu vahekord on • Lume ja vihma mahu vahekord on keskmiselt 10:1, st 10 cm lund võrdub 1 cm vihmaga

• Lumi annab umbes 20 protsenti valgust juurde (Ain Kallis)

Lume sulamine

Talve jooksul sajab Maale ca 50000 km3 lund.

1 cm paksune kiht värsket lund m2-l värsket lund m2-l kaalub ca kilo.

Kui 300 m2 suurusele katusele sajab talve jooksul 40 cm lund, siis see kaalub 12 tonni.

Juha Laaksonen, Käsiä pesevä kärpänen, 2007

Lumekalender

• Märkige kalendrisse päevad, mil oli tarvis kooli/lasteaia ümbert lund koristada.

• Iga päeva kohta märkige, kui palju aega kulus koristamiseks ning mõõtke ära kulus koristamiseks ning mõõtke ära lumehangede kõrgus või sadanud lume paksus

• Tulemuseks saate umbkaudselt teada, kui palju talve jooksul lund sadas ja kui palju oli vaja teha tööd selle koristamiseks

Lumi ja inimesed

Lumeonn e. iglu

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Igloo.jpg

Iglu seestpoolt

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Igloo_interior.JPG

Lumi ja inimesed

• Lume peal saab liikuda sellistesse kohtadesse, kuhu muidu ligi ei pääse

- lumekingad, suusad, kelk, regi, saan...saan...

http://www.360.ee/component/option,com_gallery2/Itemid,26/?g2_itemId=172

Lumi ja inimesed

• Mäng – lumesõda

• Lumememmede jt kujude valmistamine

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=192153

http://www.postimees.ee/180207/esileht/siseuudised/tallinn/245551.php

http://www.maidla.edu.ee/galerii/lumelinn/lumelinn.htm

Lumi ja inimesedKolmekuningapäeval valmistatudlumememm kaitseb kodu kurja eest. Kui koer hakkab lumememme näheshaukuma, pesitseb siis tas kurivaim.

• Ennustamine• Ennustamine- Kui mardipäeval oli lumi maas, siis oli lihavõttes lumi katusel. Kui mardipäeval lund ei olnud, siis oli lihavõttes ka puhas.

- Kui toomapäeval külm ilm, siis on jõuluks lumi maas.

- Kuidas talv, nõnda suvi. On jõuluajal sügav lumi, siis on jaanipäeval hästi vihma.

Lumi ja inimesed

• Kui sajab selline tihe lai lumi, siis öeldakse, et nüüd vanajumal on läind kodunt külla,nüüd need lapsed aina pilluvad — suuredlapsed suure sületäie, väikesed lapsed pisikese sületäie. pisikese sületäie.

• Vana aasta viimsel päeval küüritakse kõikkohad toas puhtaks, et kõik vana aastamustus kaoks. Väljas raputatakse isegiviljapuudelt lumi maha. Loodetakse, et siisviljapuud suvel rohkem vilja kannavad. Ka jõulus raputatakse.

http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1/lruyks11.pdf, http://www.folklore.ee/cgi-bin/berta

Lume sulamisel toimub

• Valgusrežiimi muutus - pimedast valgesse

• Temperatuurirežiimi muutus – ühtlasest kõikuvakskõikuvaks

• Niiskusrežiimi muutus – 100% niiskusest kuivemaks

• Lume alla kogunenud CO2 jt gaaside haihtumine

Aitäh kuulamast!