SiSehindamine · üldiselt üksikule, alustades ühiskonna vajadustest ja ootustest, lõpetades konkreetsete tulemusnäitajatega. Tulemuste hindamine toimub üksikult üldisele liikudes,

Koostajad: Kätlin Vanari, Eve Eisenschmidt,

Liina Põld, Leelo Tiisvelt

SiSehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine

SiSehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine

Koostajad: Kätlin Vanari, Eve Eisenschmidt,

Liina Põld, Leelo Tiisvelt

Tallinn 2018

SiSUKORdSissejuhatus 6

1. Strateegiline planeerimine – kuidas sisehindamisega alustada? 7

2. Arengukava - kuidas see on seotud sisehindamisega? 9

3. Tõenduspõhine juhtimine ja arendustegevus - kuidas sisehindamine toimub pidevalt? 14

4. Sisehindamise juhtimine – miks? mida? millal? kuidas? 21

4.1. Sisehindamise protsessi kavandamine 22

4.2. Sisehindamise läbiviimine 24

4.3. Sisehindamisaruande soovituslikud osad 28

5. Sisehindamisest arengukavani - kuidas edasi? 35

SiSSejUhatUS Käesolev juhendmaterjal on abiks koolidele, liikumaks arengukavast sisehindamise aruandeni ja sisehindamise aruandest uue perioodi arengukavani. Juhendi peatükid moodustavad nn Demingi ringi. Lähtume ka sisehindamisest kui oma tegevuse pidevast monitoorimisest ja analüüsimisest. Sisehindamine on protsess, mis algab arengu kavandamisega ja soovitud sihtide seadmisega ja lõpeb arengukava perioodi tulemuste kokkuvõtmisega – sisehindamise aruandega. Sisehindamine on arengukava täitmise hindamine. Kui ühe perioodi arengukava on valminud, kavandatakse tegevused sisehindamiseks vajalike andmete kogumiseks. Sisehindamise aruanne on selles protsessis üks vahekokkuvõte, mis on aluseks uuele arengukavale.

Juhendmaterjali võib lugeda alustades algusest ja liikudes lõpu poole kui ka alustades viimasest peatükist. Juhendis on konkreetseid tegevusjuhiseid igas etapis näidete abil selgitatud ning lisatud on kommentaarid. Juhendi lihtsamaks jälgimiseks on kasutatud erinevaid kujundusvõtteid.

Punase joonega kastis on on esile tõstetud oluline põhimõte, mida järgida. Hallil taustal on väljavõte mõnest kehtivast regulatsioonist. Päikese kujundiga on tähistatud pigem head näited, punase pilve kujundiga tähistatud näidet tuleks vältida.

Kõige olulisemad põhimõtted sisehindamise läbiviimiseks on …

!

SiSehindamine - tõenduSpõhine koolijuhtimine

7

strateegiline planeerimine – kuidas sisehindamisega

alustada?

1.

Strateegiline planeerimine on protsess, mille käigus kavandatakse organisatsiooni eesmärgid ja tegevused pikemas perspektiivis. Pikem perspektiiv tähendab üldjuhul 3-5 aastat tuleviku-vaadet, millele lisandub ka planeerimiseks vajalik aeg.

Kiiresti muutuvas ühiskonnas eeldab 3-5-aastane ettevaade väliskeskkonna mõjude märkamist ja tundmist ning sisemise toimimisloogika mõistmist. Strateegilises planeerimises eristatakse nelja etappi:

1) analüüsimine – hinnangu andmine organisatsiooni välis- ja sisekeskkonnale ning keskendumine puudustele ja võimalustele;

2) väljatöötamine – valikute ja otsuste tegemine missioonist ja visioonist lähtuva strateegia koostamiseks;

3) rakendamine – tegevuste kavandamine, elluviimine ja seire;

4) kontrollimine ja hindamine - tegevuste ja tulemuste ülevaatus ning hinnangu andmine, mil määral on strateegias kokkulepitud eesmärgid saavutatud.

Strateegiline planeerimine langeb kokku kvaliteedijuhtimise mudeliga ehk Demingi ringiga, mis kirjeldab PDCA-tsüklit, kus planeerimine (plan), teostamine (do), kontrollimine (check) ja parendamine (act) on pidevas vaheldumises (joonis 1).

Joonis 1. Strateegilise planeerimise ja Demingi ringi etappide kokkulangevus.

AnAlüüsimine väljAtöötAmine rAkendAmine kontrollimine jA hindAmine

plAneerimine teostAmine kontrollimine pArendAmine


8

Strateegiline planeerimine on tihedalt seotud tulemuste hindamisega. Nii strateegiline planeerimine kui tulemuste hindamine on oma olemuselt sarnased tervikvaated organisatsioonile, kuid nende suunad on vastupidised (joonis 2). Strateegiline planeerimine tähendab liikumist üldiselt üksikule, alustades ühiskonna vajadustest ja ootustest, lõpetades konkreetsete tulemusnäitajatega. Tulemuste hindamine toimub üksikult üldisele liikudes, alustatakse saavutatud tulemuste väljaselgitamisega ning lõpetatakse aruandega, milles analüüsitakse tulemuste seost eesmärkidega. Vastapidistes suundades toimub ka info liikumine organisatsioonis. Kui strateegilise planeerimise eestvedaja on organisatsiooni tippjuht. kes kaasab kõiki liikmeid, siis tulemuste hindamine saab enamasti alguse töötajate poolt tulemusnäitajate kohta kogutud andmetest. Õppeasutuse eesmärgistatud tulemuste hindamine toimub sisehindamise käigus.

Joonis 2. Strateegilise planeerimise ja tulemuste hindamise vastupidised suunad.

Organisatsiooni ja töötajate eesmärgid on omavahel seotud, muul moel ei ole võimalik eesmärke saavutada. Kui strateegiliste eesmärkide seadmisel osalevad kõik töötajad, siis saavad organisatsiooni eesmärkidest ka iga töötaja eesmärgid, mille nimel ta pingutab. Iga töötaja tulemus on panus organisatsiooni tulemusse (joonis 3).

3

Organisatsiooni ja töötajate eesmärgid on omavahel seotud ja toetavad vastastikku soovitud tulemuste saavutamist. Strateegiliste eesmärkide seadmisel on oluline jõuda aruteludes iga töötajani, et organisatsiooni eesmärkidest saaks töötaja eesmärgid. Kui töötaja pingutab oma eesmärkide saavutamise nimel ja saavutab tulemusi, siis saab iga töötaja tulemusest lõpuks organisatsiooni tulemus (joonis 3).

2. Arengukava

Strateegilise planeerimise tulemuseks on arengkava kui dokument, mis on aluseks organisatsiooni 3-5 aasta tegevustele. Õppeasutuse arengukavadele on sätestatud ka riiklikud printsiibid. Alusharidusasutuse (edaspidi lasteasutus) arengukava koostamist reguleerib Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9

1 ning sisehindamise aruande koostamist sama seaduse § 24

2. Kooli arengukava

koostamise aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 ning sisehindamise aruande koostamist reguleerib Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78. 2.2. Arengukava koostamise protsess Arengukava koostamine ei tähenda ainult ühe inimese poolt dokumendi, mille pealkiri on arengukava, kokku kirjutamist. Arengukava on meeskonna looming ja töö. Arengukava koostamise õnnestumiseks on oluline, et see oleks piisavalt planeeritud, kuid samas protsess oleks paindlik. Üldistatult võib eristada kolme etappi (joonis 4):

Organisatsiooni arengukava

Organisatsiooni alaeesmärgid, allüksuste eesmärgid

Töötaja eesmärgid

Planeerimine Teostamine Kontrollimine Parendamine

Organisatsiooni tulemused

Töötaja tulemused

Allüksuste tulemused

•  Missioon, visioon •  Strateegilised

eesmärgid •  Tegevused •  Mõõdikud

•  Andmete kogumine •  Kogutud andmete

analüüs •  Parendusvaldkondad

e määratlemine •  Hinnang eesmärkide

saavutamisele

Tule

mus

te h

inda

min

e Strateegiline planeerim

ine

Joonis 3. Organisatsiooni ja töötajate eesmärkide vahelised seosed.

lähtu kooli arengukava eesmärkide seadmisel eelmise arengukava perioodi sisehindamise aruandest.

kaasa arengukava aruteludesse töötajaid, sest organisatsiooni eesmärgid saavutatakse vaid siis, kui need on ka töötajate jaoks olulised. seetõttu seatakse eesmärgid koos ja otsustatakse, mis näitab tulemuse suunas liikumist.

!

!


9

2. arengukava - kuidas see on

seotud sisehindamisega?

Strateegilise planeerimise tulemuseks on arengukava, mis saab aluseks organisatsiooni 3-5 aasta tegevustele. Pärast arengukavaperioodi lõppemist on arengukavas kirjeldatu aluseks ka sisehin-damise läbiviimisele. Õppeasutuse arengukavadele on sätestatud ka riiklikud printsiibid. Kooli arengukava koostamise aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §67 ning sisehindamise aruande koostamist reguleerib Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §78.

Ko oli arenguKava

Kooli arengukava koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks vähemalt kolmeks aastaks. arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad, õpetajate täienduskoolituskava, eesti õppekeelest erineva õppekeelega põhikooli puhul meetmed, mida rakendatakse, et tagada õpilastele võimalus keskhariduse tasemel õpingute jätkamiseks eesti keeles ning tegevuskava.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67

Arengukava eesmärgid iseloomustavad õppeasutuse strateegilisi valikuid ja otsuseid. Mõistlik on seada üks kuni kolm õppe- ja kasvatusprotsessist lähtuvat põhieesmärki, mille täitmist toetavad teiste valdkondade eesmärgid (joonis 4). Nende eesmärkide saavutatust hinnatakse sisehindamise käigus.

Kui kooli peaeesmärk on seotud õppija arengu toetamisega erinevates aspektides, siis toob see kaasa muutused nii õppesisus ja õpikäsituses, õpetajate töös, õppekorralduses, kooli keskkonnas kui ka juhtimises. Näiteks seades põhieesmärgiks õpilaste üldpädevuste arendamise, toob see kaasa alaeemärkidena õppe sisus üldõppe osakaalu suurendamise, õpetajate töö, õppekorralduse ja õppekeskkonna ümberkorraldamise, kogukonna suurema kaasamise õpetamisse.



10

7

Arengukava kõige olulisem osa on eesmärgid, mis iseloomustavad õppeasutuse strateegilisi valikuid ja otsuseid. Seega on mõistlik arengukavas seada üks kuni kolm eesmärki. Koolide ja lasteasutuste puhul kajastab eesmärk kõige olulisemat õppeasutuses ehk eesmärk lähtub õppekasvatustööst ja teised valdkonnad on nende eesmärkide teenistuses.

Joonis. Teised valdkonnad on üldjuhul jaotatud järgmiselt:

• eestvedamine ja juhtimine, • personal • ressursid • koostöö huvigruppidega

Kõikides valdkondades oodatav tulemus lähtub strateegilisest eesmärgist (joonis 5). Muudatuste juhtimine: tsükkel, kus kõikides muutus. Vt ka õpikäsituse joonist HTM kodulehelt. Eesmärkide erinevad tüübid – viitavad, suunavad, dünaamikapõhised eesmärgid (vt TJO konsultatsioonide materjel (lk 6)

Muutused õppe sisus ja õpikäsituses

Muutused õppe korralduses

Õppija areng ja õppimine

Muutused koostöös huvigruppidega

Muutused õpetajate töös

Muutused kooli keskkonnas

Muutused juhtimises ja eestvedamises

Sellest tulenevalt on üldjuhul alaeesmärgid jaotatud järgmiste valdkondade vahel:

– eestvedamine ja juhtimine, – personal, – ressursid, – koostöö huvigruppidega.

Eesmärke ei pea seadma kõigis alamvaldkondades, kui vastav õppe-kasvatustöö eesmärk seda ei eelda. Pärast arengukavaperioodi lõppemist ei ole sisehindamisel vaja käsitleda neid valdkondi, mis pole arengukavas eesmärgistatud.

Arengukava koostamisel puututakse sageli kokku dilemmadega, mille osas tuleb leida tasakaal ja kujundada oma lähenemisviis:

– kas arengukava kajastab ainult kõige strateegilisemat või kõike, mida kavatsetakse tulevikus ette võtta? kas strateegiline eesmärk on millegi uue sisseviimine organisatsiooni või kajastab ka seniste tegevuste lihvimist? soovitus: arengukava sisaldab kõige olulisemat muutust, mis mõjutab kõiki õppeasutuse valdkondi ja üldjuhul on seotud mõne väliskeskkonnast tuleneva ja laiema kõlapinnaga seotud protsessiga. arengukava ei kirjelda eesmärke, mis tulenevad õppeasutuse igapäevasest toimimisest. kõiki muutusi ei ole võimalik ega mõistlik arengukavas fikseerida, sest muutused toimuvad pidevalt ning kõiki väliskeskkonnast tulevaid muutusi ei saa prognoosida.

– kas arengukava kajastab realistlikku või ambitsioonikat vaadet? soovitus: arengukava kajastab seda muutust, mida on reaalne arengukavaperioodi jooksul saavutada (nn smart-reegel). oluline on, et arengukava rakendamine annaks kooli liikmeskonnale eduelamuse ja hea tunde ühisest saavutusest.

Joonis 4. Õppija arengust ja õppimisest lähtuvate muutuste sidusus.


11

– kas arengukava koostatakse kooli ja tema liikmete jaoks või koolivälistele huvigruppidele? soovitus: arengukava on eelkõige kooli meeskonna kokkulepe oma tulevikusuunast. seega kajastab see eelkõige neid eesmärke, millega õpetajad suudavad igapäevaselt end seostada ja oma tegevusega panustada. samas tuleb arvestada, et arengukaval on laiem lugejaskond, see peaks kõnetama kindlasti lapsevanemaid.

näide 1 . ArengukAvA eesmärgid.

Muutuva õpikäsituse rakendamiseks õppeaineid lõimiva õppeprotsessi kujundamine ja selleks vajalike tingimuste loomine.

kommentaar: muutuv õpikäsitus on eesti elukestva õppe strateegia 2020 keskne eesmärk ning sellest lähtuvalt on koolil kavas üle vaadata õppe- ja kasvatustöö põhimõtted, rakendatakse õppeaineid lõimivat õppekorraldust. konkreetsed sammud täpsustatakse tegevuskavas, kuna arengukava eesmärk sõnastatakse piisava üldistusastmega.

Tagada õpilase arengut soodustavad tingimused loovas ja turvalises keskkonnas.

kommentaar: ei selgu, mis on see uus, mida soovitakse juurutada, või mille poolest on see seni tehtuga võrreldes teistsugune ja fokusseeritud pingutust nõudev. need aspektid võivad küll selguda arengukava teistest osadest, kuid eesmärk on liiga üldine.

Õpilaste õpihuvi suurendamiseks individuaalsetest huvidest lähtuvate valikuvõimaluste pakkumine õppeprotsessis.

kommentaar: õpilaste madal õpihuvi on mitte-rahuldav olukord, mida soovitakse muuta. konk-reetse lahendusena nähakse valikute suurendamist. individuaalsete valikute suurendamiseks on erinevaid võimalusi (valikained, õpilastööde teemade valik, kodused ülesanded jne) ja nende rakendamiseks on vajalikud toetavad tegevused (õpetajate koolitus, ressursside eraldamine, õppeprotsessi ümberkorral-damine jt). toetavaid tegevusi teistes valdkondades täpsustatakse arengukava teistes osades.

Efektiivne koostöö partnerasutustega.

kommentaar: ei selgu, millist muutust tahetakse saavutada arengukavaperioodi jooksul. partnerasutustega toimub koolil pidevalt koostöö. kui taotletav muutus on suurem efektiivsus, siis peaks eesmärki täpsustama, näiteks milliste asutustega, millist laadi koostöö ja kuidas efektiivsemalt.

Õpilaste arengu ja õpitulemuste saavutamise toetamiseks terviklikmudeli loomine kogukonna kaasamiseks kooli tegevustesse kõikides kooliastmetes.

kommentaar: arengukava perioodi jooksul on eesmärgiks koostöö süstematiseerimine selliselt, et kogukonna kaasatus rikastaks õpilaste arengut ja õpitulemuste saavutamist. arengukava perioodil töötatakse välja terviklahendus kõikide kooliastmete lõikes ja täpsustatakse kooli õppekavas, kuidas kogukonna ressursse kasutatakse õppeprotsessis.

Toetada õpetajate professionaalset arengut ja omavahelist koostööd.

kommentaar: eesmärk on laialivalguv. pole selge, milles professionaalset arengut toetatakse ja mis eesmärgil on vajalik koostöö.


12

Kõikides valdkondades lähtub oodatav tulemus põhieesmärgist, mis on keskendunud õpilase arengu ja õppimise toetamisele (joonis 5).

Joonis 5. Eesmärgi seos arengukava muude osadega.

näide 2 . põhieesmärk, mis kAjAstub vAldkondAde Al Aeesmärkides.

kommentaar: põhieesmärk on saavutatav ja selgelt uus algatus. alaeesmärgid toetavad põhieesmärki ja eesmärkide tulemusnäitajad on pidevalt jälgitavad. protsessis saab vajadusel teha muudatusi lähtuvalt eesmärgi poole liikumise hindamisest.

p õh i e e sm ä r k

a l a e e sm ä rg i d

t u l e m u snä i taja d

t e g ev u se d

p õh i e e sm ä r k

a l a e e sm ä rg i d


t e g ev u se d

välja on töötatud ja rakendatud strateegiad õpilaste õpioskuste süsteemseks arendamiseks kõigis kooliastmetes.

õpetajad oskavad toetada õpioskuste arendamist.

tunnivaatluste ja arenguvestluste põhjal on õpetajate teadlikkus kasvanud.

toimub õpetajate sisekoolitus regulaarselt 1x kuus.

partnerkooli-ga toimub vastastikune õppimine ja kogemuste jagamine.

koostatakse õpetajate praktikate kaardistus, kui-das arendada õpioskusi.

õpetajad külastavad teineteise tunde.

koolidevaheline koostöö õppijate õpioskuste arendamisel on kasvanud.

koolidevaheliste õpioskuste alaste seminaride ja tunnikülastuste arv.


13

näide 3 . vAldkondlikud Al Aeesmärgid, mis ei tulene põhieesmärgist.

kommentaar: kirjeldatud eesmärgid ei kajasta arengukavaperioodi jooksul oodatavat uut või muu-tunud olukorda. puuduvad selged seosed eesmärkide, tulemusnäitajate ja tegevuste vahel. näiteks ei ole selge, kuidas kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine parandab töötajate rahuloluküsitluse tulemusi ja kuidas rahuloluküsitluse tulemused kajastavad kooli konkurentsivõimelist arengut.

Sageli osalevad koolid erinevates üleriigilistes kooliarendusprojektides ja -programmides, mis keskenduvad konkreetse valdkonna arendamisele. Näiteks Digipeegel (www.digipeegel.ee) digiküpsuse kaardistamiseks ja digi-innovatsiooni kavandamiseks, Ettevõtlik kool (http://evkool.ee) ettevõtliku õppe integreerimiseks, Hea kool kui väärtuspõhine kool (https://www.eetika.ee). Sellised kooliarendusprojektid ja -programmid on mõistlik seostada kooli eesmärkidega ning kajastada arengukavas. Samuti võimaldavad need koguda andmeid ja hinnata näitajaid.

Kavanda 1-3 kõige olulisemat eesmärki ehk saavutatavat muutust lähtuvalt õppija arengu ja õppimise toetamisest ning tegele nendega süsteemselt ja igapäevaselt. Ära mine kaasa arengukava koostamise tüüpveaga püüdes mahutada arengukavasse kõik, mida kavatsetakse tulevikus ette võtta.

!

e e sm ä rg i d


t e g ev u se d

kooli jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline areng on tagatud süsteemse juhtimisega.

huvigruppide-ga toimuvate arutelude arv.

huvigruppide regulaarne kaasamine arengukava elluviimise protsessi.

õpetajate arv ja keskmine vanus.

personali-poliitikas täiustatakse värbamismeh-hanismme ja arendamis- võimalusi.

töötajate rahulolu- küsitluse tulemused.

kvaliteedi-juhtimise põhimõtete rakendamine.

koostöö-kohtumiste arv

õpetajate koostöö- kohtumised ainete lõimimiseks.

koolis töötab professionaalne, motiveeritud personal.


14

3. tõenduspõhine juhtimine

ja arendustegevus - kuidas sisehindamine toimub

pidevalt?

Tõenduspõhine juhtimine seob strateegilise planeerimise ja tulemuste hindamise tervikuks. Tõenduspõhine juhtimine tähendab, et kõik tehtud otsused ja valitud tegevused on põhjendatud usaldusväärsete faktidega, miks üks või teine valik on tehtud. Tõendeid kogutakse süsteemselt nii organisatsiooniüleselt kui töötaja tasandil. Juba arengukava tulemusnäitajaid ja tegevusi kavandades on vaja mõelda, mis näitab kõige paremini liikumist soovitud muutuse suunas. Neid tõendeid hakatakse süsteemselt koguma ja analüüsima. Nii on ka sisehindamise läbiviimine arengukava perioodi lõppedes oluliselt lihtsam - pole vaja hakata tagantjärele andmeid otsima.

Õppeasutuse juhtimisel kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel kahte tüüpi näitajad – tegevusnäitajaid ja tulemusnäitajaid (tabel 1).

Näites toodud näitajad võivad eesmärgist lähtuvalt olla mõnel juhul nii tegevus- kui tulemusnäitajad. Näiteks koolikiusamist kogenud õpilaste arvu võib kasutada nii tegevusnäitajana kui ka tulemusnäitajana. Tegevusnäitajana analüüsitakse kiusamisjuhtumeid regulaarselt ja kavandatakse sekkumistegevusi. Tulemusnäitajana vaadatakse trendi ja otsustakse, kas kavandatud tegevused olid tõhusad.

Tulemusnäitajad iseloomustavad saavutatud eesmärki lühidalt ja selgelt. Eesmärgi täitmine tähendab tulemusnäitaja saavutamise püüdlust. Tulemusnäitajad võimaldavad ka koolidel ja koolipidajatel koolitulemusi seirata ning end ajas ja teiste koolide ja pidajatega võrrelda.



15

Tabel 1. Juhtimisel kasutatavate näitajate tüübid.

TegevusnäiTajad TulemusnäiTajad

mis see on? Õppeasutuse eesmärgiga seotud te-gevuste näitajad, mille abil jälgitakse protsesside toimimist.

eesmärgi saavutamist ehk toimunud muutust hindavad näitajad.

mida see näitab? Õppeasutuse protsesside toimimist, kuidas tegevused toimuvad, kus tekivad kitsaskohad ja mida on vaja eesmärgi poole liikumisel muuta.

eesmärgi saavutamise kitsamat aspekti või tegevuse tulemust.

mida see ei näita? Konkreetse strateegilise eesmärgi saavutamist.

Õppeasutust ja selle tegevust üldiselt iseloomustavaid tunnuseid (nt õpilaste, õpetajate arv, kooli pindala jms).

Kuidas seda kasutada juhtimisel? regulaarselt koguda ja jälgida. seletamatu muutuse ilmnemisel stabiilsetes trendides analüüsida protsessi ja otsustada edasised sam-mud, kohandada tegevust.

jälgida ja hinnata, kas tegevused ees-märgi saavutamiseks on olnud piisa-vad ja otsustada edasised sammud.

näide:

– puuduvate õpilaste arv,

– jooksvad hinded, kokkuvõtvad hinded

– õpilaste osalemine projektides ja teistes meeskonnatöödes

– koolikiusamist kogenud õpilaste arv

– õpetajate tagasiside juhtkonnale

– vastava eesmärgiga seotud täienduskoolitusel osalenud õpetajate osakaal,

– kolleegi tundide vaatlused ühe õpetaja kohta

– arenguvestlustel vanematelt kogutud informatsioon õpilaste õpihuvi kohta

näide :

– õpilaste hinnang heaolule koolis

– õpilaste hinnang enesetõhususele

– õpilaste hinnang oma autonoomiale

– õpiraskustega õpilaste osakaal

– õpetajate tööga rahulolu

– õpetajate hinnang kooli sotsiaalsele keskkonnale

– vanemate rahuloluhinnang koolile töös hev lastega


16

näide 4 . tulemusnäitAjAd

eesmärK TulemusnäiTaja 1 TulemusnäiTaja 2Õppetöö raames teevad õpilased koostööd kogukonnaliikmega või viivad ellu kogukonnale suunatud tegevusi.

Trimestri jooksul vähemalt ühe kogukonnaliikmega/organisatsiooni-ga koostööd teinud või vähemalt ühe kogukonnale suunatud projekti ellu viinud õpilaste osakaal.

Kommentaar: selgelt on määratud andmete kogumise põhimõtted (trimester, kriteerimitele vastavate õpilaste osakaal).

Õppetöö raames kogukonnale suu-natud tegevused ja kaasatud kogu-konnaliikmed/asutused.

Kommentaar: jääb selgu-setuks, mida mõõdetakse ja kuidas see iseloomustab eesmärgi saavutamist. näiteks üksnes kaasa-tud kogukonnaliikmete arvu arvestades mõjutab üks õpilane, kes kaasab kohaliku kultuurikeskuse rahvatantsurühma 18 liiget näitajale sootuks teisiti, kui õpilane, kes intervjueerib vallavanemat. lisaks sisaldab üks tule-musnäitaja kahte erinevat tüüpi näitajat: tegevused ja liikmed/asutused.

Paranenud on õpetajate ettevalmistus kogukonnast lähtuvate teemade lõimimisel õppe- ja kasvatusprotsessi.

Õpetajate hinnang oma valmisoleku-le integreerida kogukonnast lähtu-vaid teemasid õppe- ja kasvatustöös.

Kommentaar: Hea koos-kõla eesmärgi ja näitaja vahel. Õpetaja hinnangut saab välja selgitada tema enesehinnangu kaudu.

vastavatel täienduskoolitustel osale-nud õpetajate arv

Kommentaar: Keeruline on otsustada, millised täiendkoolitused lähe-vad arvesse. samuti võib segadust tekitada see, kas õpetajaid arvestatakse isikupõhiselt või osalemis-kordade alusel.

on paranenud kooliväliste liikmete rahulolu kooli poolt korraldatud kogukonnaüritustega.

Kooliväliste inimeste hulgas läbi viidud küsitluse tulemused rahulolu kohta kogukonnale korraldatud üritustega.

Kommentaar: selgelt on välja toodud, et selle eesmärgi saavutamise üle otsustatakse rahulolukü-sitluse vastavate küsimuste koondhinnangu põhjal.

rahuloluküsitluse tulemused

Kommentaar: ei ole selge, kas arvestatakse rahuloluküsitluse koond-hinnangut või teatud osa.


17

Tulemusnäitajate puhul tuleb arvestada järgmisi aspekte:

– milliseid näitajaid kasutavad koolipidaja, ministeerium ja teised huvigrupid? millised näitajad on kasutusel haridussilmas ja eesti hariduse infosüsteemis (ehises)? teiste poolt kasutatavad näitajad on abiks ka oma asutuse näitajate määratlemisel. lisaks võib olla võimalik kasutada ka teiste poolt kogutud andmeid, mis annavad laiema konteksti enesehindamisele.

– kuidas koguda andmeid efektiivselt, vähendades sellega kaasnevat lisatööd? millised andmed tekivad kooli igapäevases tegevuses? kooli igapäevases tegevuses tekib rohkelt andmeid, mis iseloomustavad koolis toimuvat ja selle tulemuslikkust. oluline on juba eesmärke seades mõelda, kuidas nendest tegevustest “jäljed” salvestada ning kuidas neid tõlgendada.

– kuidas vältida andmete kogumisel tulemuste moondumist ja seega eesmärgi saavutamisele antavat hinnangut? andmete kogumisel võivad moonutused tekkida tahtmatult andmeid läbimõtlematult salvestades nii, et nende esialgne tähendus läheb kaotsi. samuti võivad andmed osutuda mõistlike järelduste tegemiseks liiga üldisteks või detailseteks.

Tulemusnäitaja peab kajastama eesmärki ja seda on võimalik tagada kahel moel:

– määratleda sihtnäitaja arvulise eesmärgina igaks arengukava-aastaks või arengukavaperioodi lõpuks;

– määratleda tulemusnäitaja soovitud suundumus.

näide 5 . tulemusnäitAjAd sihtnäitAjAtenA.

TulemusnäiTaja algTase 2017

siHTnäiTaja 2018

siHTnäiTaja 2019

siHTnäiTaja 2020

kooliväliste liikmete rahuloluküsitluse tulemused kogukonnaüritustega rahulolu kohta (7-palli skaalal)

5,64 5,7 5,85 6,00

TulemusnäiTaja algTase 2017 siHTnäiTaja 2020Trimestri jooksul vähemalt ühe kogukonnaliikmega koostööd teinud või vähemalt ühe kogukonnale suunatud tegevuse ellu viinud õpilaste osakaal

76% 95%

Sihtnäitajad võimaldavad hästi selgelt hinnata arengukavas seatud eesmärkide täitmist. Selleks tuleb kasutada kvaliteetsete andmetega mõõdikut, mille toimimise eripärasid osatakse prognoosida. Samas on sihttaset keeruline täpselt määratleda, kuna välised ja õppeasutusest sõltumatud tegurid võivad seda mõjutada. Nii on sihtnäitajate kasutamise riskiks see, et nende mõõtmisel tuleb põhjalikult selgitada, millised välised tegurid on andmete kogumist mõjutanud ning tegelikult ei ole fookuses eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste analüüs.


18

Teine võimalus on määratleda tulemusnäitaja oodatav suundumus – kasvav või kahanev trend. Oodatava suundumuse määratlemine vähendab sihtnäitajatega kaasnevaid riske. Eesmärgiks seatud trend ei sõltu väliskeskkonna mõjudest nii palju kui arvuline näitaja.

näide 6 . tulemusnäitAjA o odAtAvA trendinA.

TulemusnäiTaja

Kasvav õpilaste osakaal, kes on trimestri jooksul teinud koostööd vähemalt ühe kogukonnaliikmega või viinud ellu vähemalt ühe kogukonnale suunatud projekti.

Riigi tasandil on näitajad määratletud haridus- ja teadusministri määrusega Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad https://www.riigiteataja.ee/akt/119052016012 ning andmeid kogutakse HaridusSilmas (vt http://www.haridussilm.ee).

Tulemus- ja tegevusnäitajate kohta kogub andmeid haridus- ja teadusinfo veebivärav Haridus-Silm, mille abil on võimalik õppeasutuste tulemuslikkust ja tõhusust võrrelda:

– aastate lõikes; aastate lõikes näitajaid võrreldes saab analüüsida toimunud muutusi ja nende põhjuseks olevaid tegevusi. tuleb arvestada, et erinevatel aastatel võivad näitajaid mõjutada kooli tegevusest sõltumatud sisemised ja välised tegurid (nt koolide liitmine, muutused seadusandluses jms).

– teiste koolidega sh teise õppekeelega koolidega; teiste koolidega näitajaid võrreldes saab analüüsida koolide tugevusi ja nõrkusi, sarnasusi ja erinevusi. selline võrdlus annab alust vastastikuseks õppimiseks ja parimate praktikate jagamiseks. koolil tasub arendada koostööd sarnaste koolidega, kellel on paremad näitajad selles aspektis, mida soovitakse ka ise parendada. võrdluskoolide valimisel tuleb arvestada, et need oleksid võrreldavas aspektis võimalikult sarnased.

– oma piirkonna/ kohaliku omavalitsuse keskmisega. võrreldes näitajaid oma piirkonna keskmisega saab alust eesmärkide seadmisel ja/või oma kooli eripära määratlemisel.

HaridusSilmast (vt www.haridussilm.ee) saab infot ka riigi tasandil seatud tulemusnäitajate kohta, nt keskhariduse omandanute osakaal vanuses 20 - 24, kõrge sooritustaseme õpilaste osakaal, üldhariduskoolide õpetajate palk võrdluses kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga Eestis. Need aitavad riigi ja koolide sihte seostada. Lisaks on koolidel võimalus kasutada näitajate koondamiseks ja analüüsimiseks ka teisi enesehindamisvahendeid, mis koostatud üleriigiliste kooliarendusprojektide ja -programmide raames (nt Digipeegel, Ettevõtlik kool, Hea kool kui väärtuspõhine kool jt).


19

PÕHiKo oli TegevusnäiTajad

1) kooliga rahul olevate 8. klassi õpilaste osakaal;

2) koolis kiusamist mitte kogenud 8. klassi õpilaste osakaal;

3) tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal;

4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (8. klass);

5) põhjuseta puudujate osakaal 8. klassi õpilaste hulgas;

6) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;

7) põhikooli lõpueksamite tulemused;

8) põhikooli lõpueksamite ja vastavate õppeainete aastahinnete võrdlus;

9) õppetöö katkestanute osakaal iii kooliastmes;

10) edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetanutest;

11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;

12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;

13) põhikooli õpperuumide pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

gümnaasiumi TegevusnäiTajad

1) gümnaasiumi 10. klassi vastu võetud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;2) kooliga rahul olevate 11. klassi õpilaste osakaal;3) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (11. klass);5) riigieksamite tulemused;6) riigieksamite ja vastavate õppeainete kooliastmehinnete võrdlus;7) gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse;8) gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal;9) õppetöö katkestanud 10. klassi õpilaste osakaal;10) edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest;11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;13) gümnaasiumi õpperuumide pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

Haridus- ja teadusministri määrus Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.


20

Andmete kogumiseks on erinevaid meetodeid. Osa andmeid tekib kooli igapäevasest tegevusest (nt koosolekute protokollid, kirjavahetus jms), osa kogutakse spetsiaalselt näitaja hindamiseks (nt küsitluse tulemused, temaatilised analüüsid jms).

Enimkasutatavad andmekogumismeetodid koolis:

kooli toimimise dokumentide vaat lus -

alusdokumendid (põhikiri), strateegilised dokumendid (arengukava, õppekava), korralduslikud dokumendid (korrad, töökavad), statistilised dokumendid (registrid ehises, päevikud stuudiumis, ekoolis), protokollid, otsused, analüüsid (töötajate ja õpilaste küsitluste analüüsid, riskianalüüs), kirjad.

õppetege vuse seire -tunnivaatlused, vahetunni vaatlused, individuaalsed vaatlused, õpilaste tööd, jooksvad hinnangud ja hinded, õppijate eneseanalüüsid.

õppetege vuse dokumentide vaat lus - õpilaspäevik, õpilase individuaalse arengu kaart, käitumise tugikava, hindamismudelid.

õpitulemuste mõõtmine - riigieksamid, lõpueksamid, tasemetööd, kokkuvõttev hindamine, testid, kontrolltööd jne.

küsit lused - ankeetküsitlus, intervjuu, fookusgrupid, ümarlauad, vestlusringid.

Juba arengukava eesmärke ja tegevusi kavandades mõtle, mis näitab, et liigud soovitud suunas ja kuidas tõendeid hakatakse koguma.

Vähenda tõendite kogumisega kaasnevat lisatööd ja mõtle läbi, millised andmed tekivad kooli igapäevatöös ja kaasa õpetajad andmete kogumisse oma õpilaste kohta. Kasuta usaldusväärseid andmebaase - EHIS, HaridusSilm jt.

!

!


21

4. sisehindamise juhtimine –

miks? mida? millal? kuidas?

Eestis on valitud detsentraliseeritud mudel haridussüsteemi arendamiseks ja juhtimiseks ning kool on autonoomne valima oma strateegia. Kooli järjepidev areng on tagatud arengu kavandamise ja sisehindamisega, mis on reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

ko oli sisehindAmine

(1) Koolis tehakse sisehindamist. sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §78

Ka Lastekaitseseadus väärtustab ja annab fookuse sisehindamisele seoses laste õiguste ja heaolu tagamisega.

l AsteAsu tuse sisehindAmine

(1) lasteasutuse sisehindamine on tegevus, mille käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja töökeskkonda ning tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel. sisehindamise käigus selgitatakse välja lasteasutuse eesmärkide täitmist toetavad ja takistavad asjaolud ning analüüsitakse lasteasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele.

(2) lasteasutus peab viivitamata kõrvaldama sisehindamisel selgunud asjaolud, mis takistavad lapse õiguste ja heaolu tagamist.

Lastekaitseseadus §37



22

Sisehindamine on protsess, mille käigus kogutakse pidevalt asjakohaseid andmeid. Sisehindamine on organisatsiooni arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise ja ressursside kasutamise analüüs, et leida organisatsiooni tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad.

Koolil on kohustus koostada sisehindamise aruanne vähemalt üks kord arengukavaperioodi jooksul, soovitavalt arengukava kehtimise viimasel aastal ja võtta see aluseks uue arengukava koostamisel. Lisaks koostatakse iga-aastaselt tegevusaruandeid või temaatilisi aruandeid, kus jälgitakse näitajaid ja tegevuste tulemusi, tehakse kokkuvõtteid aasta saavutustest ning järeldusi edasiste tegevuste kavandamiseks. Nii annavad tegevusaruanded sisendi kogu arengukavaperioodi sisehindamiseks (joonis 6).

14

Eestis on valitud detsentraliseeritud mudel haridussüsteemi arendamiseks ja juhtimiseks. Nii tagatakse kooli järjepidav areng kooli arengukava koostamise ning sisehindamisega. Demokraatlikus koolis on sisehindamine demokraatlik protsess, mille käigus kogutakse andmeid pidevalt. Peamine kooli arengut tagav instrument on koolide sisehindamine. Sisehindamine on organisatsiooni arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise tegevuste ja ressursikasutamise analüüs, et leida organisatsiooni tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad. Koolil on kohustus viia sisehindamine läbi vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul, soovitavalt arengukava kehtimise viimasel aastal ja võtta see aluseks uue arengukava koostamisel. Lisaks koostatakse iga-aastaselt tegevusaruandeid, kus samuti jälgitakse näitajaid ja tegevuste tulemusi, tehakse kokkuvõtteid aasta saavutustest ning järeldusi edasiste tegevuste kavandamiseks. Nii annavad tegevusaruanded sisendi sisehindamiseks, kus hinnatakse ühe aasta asemel pikemat perioodi (joonis 6).

Joonis 6. Tegevusaruannete, sisehindamisaruande ja arengukava seosed

Sisehindamine lasteasutuses on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse asutuse arengukava tegevuskava. Sellest lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse direktor. Kooli sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

Sisehindamise käigus kogutavate näitajate puhul saab eristada riiklikult kogutavad näitajad ja õppeasutuse poolt kogutud näitajad. Näitajate kohta andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid meetodeid kasutades nii igapäevasest tegevusest tekkivaid andmeid (nt koosolekute protokollid, kirjavahetu jms) kui ka spetsiaalselt näitaja hindamiseks tekitatud andmeid (nt küsitluse tulemused, temaatilised analüüsid jms).

Enimkasutatavad andmekogumismeetodid koolis:

Dokumendid

Sisehindamise

aruanne

Tegevusaruanne

Tegevusaruanne

Tegevusaruanne

Arengu-

kava uueks perioodiks

Joonis 6. Tegevusaruannete, sisehindamisaruande ja arengukava seosed.

Mõtle sisehindamisest kui õppeasutuse juhi töövahendist kooli arengute suunamisel. Sisehindamine on pidev protsess, mis aitab hinnata eesmärkide saavutamist ja toetab otsustamist. Sisehindamise aruanne on arengukavaperioodi tulemusi koondav kokkuvõte.

Küsi endalt sisehindamise protsessis, kas faktid kinnitavad seda, mida sisetunne ütleb. Pidevalt tuleb koguda ja analüüsida tõendeid, mis näitavad õpilaste arengut ja õppimisega seonduvat.

4.1 . sisehindAmise prot sessi kAvAndAmine

Sisehindamise protsessi sisukaks ja tulemuslikuks läbiviimiseks on oluline kogu protsess läbi mõelda. Selleks koostab õppeasutus oma sisehindamise läbiviimise korra, milles määratletakse:

– kooli sisehindamise eesmärk,

– sisehindamise olulisemad tegevused, tähtajad või periood,

– sisehindamise korraldus, vastutajad ja nende ülesanded,

– sisehindamise aruande koostamise põhimõtted ja ülesehitus.

!

!


23

näide 7 . väljAvõt ted ko oli sisehindAmise l äbiviimise korr Ast.

1.1. sisehindamine on süsteemne ning terviklik protsess, mille käigus toimub kooli tegevuste analüüs ja tulemuslikkuse hindamine lähtuvalt kooli arengukava eesmärkidest.

1.2. sisehindamise eesmärgiks on analüüsida kooli toimimist õppijate arenguvajadustest lähtuvalt ja anda hinnang arengukava eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste tulemuslikkusele ja välja selgitada tugevused ja parendusvaldkonnad, mille alusel koostatakse uue perioodi arengukava ja järgnevate aastate üldtööplaanid.

kommentaar: kooli sisehindamise protsess ja eesmärk on lahti mõtestatud ja kooskõlas riikliku regulatsiooniga.

1.1. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esita-des selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

kommentaar: käesoleva korra menetlemise protseduuri pole mõttekas lisada korra sätetesse. pigem võib seda infot kajastada dokumendi päises.

1.2. Tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse §78 lõikest 1 tehakse koolis sisehindamist, mis on pidev protsess ning mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.

kommentaar: kooli siseregulatsioonis pole asjakohane kopeerida seaduse sätteid. pigem on soovitav täiendada riiklikult fikseeritud põhimõtteid kooli jaoks oluliste põhimõtetega.

2.1. sisehindamise aruanne koosneb järgmistest osadest:

1) kooli sisehindamise protsessi lühikirjeldus ja hin-nangud mõju kohta kooli juhtimisele;

2) kooli tugevuste kirjeldused koos seda toetavate andmete analüüsiga;

3) kooli parendustegevuste kirjeldused koos seda toetavate andmete analüüsiga.

2.2. sisehindamise aruanne annab tervikliku ülevaate kooli arengukavas seatud põhi- ja alaeesmärkide täitmisest.

kommentaar: kirjeldatud sätted annavad pidepunktid aruande koostamiseks, kuid ei fikseeri jäigalt aruande vormi.

2. Kooli sisehindamise aruande koostamisel lähtutak-se järgmistest kategooriatest:

2.1. Õppimine, õpetamine- õppetundide külastamine- õpilase toetamine- kooli üldeesmärkide täitmine- hindamine- eksamite tulemused- aineolümpiaadid, võistlused- tugikeskuse töö- iT võimaluste kasutamine- kooliraamatukogu töö

2.2. Koolikohustuse täitmine- õpilaste nimekirjad- õpilaste liikumine- õppetundidesse hilinemine, neist puudumine- puudumiste kokkuvõtted- reageerimine põhjuseta puudumistele- koolist väljalangemise statistika

2.3. dokumentatsioon- õpilasraamat- eHis- eKool- õpetajate toimikud- üldtööplaan

kommentaar: ebamääraseks jääb, kuidas tuleb antud sätete alusel sisehindamise aruannet koostada ja millega on nimetatud kategooriate puhul tegu (aruande osad, alateemad, andmed).


24

Joonis 7. Sisehindamise protsessi etapid ja tegevused.

Sisehindamise protsessi kavandades on oluline planeerida aega ettevalmistusteks, aruande vormis-tamiseks, kinnitamiseks ja esitamiseks (joonis 7). Sisehindamise läbiviimise kord ei tohiks jääda üksnes planeerimise vahendiks, vaid seda tuleb järgida ka kogu protsessi käigus tõenduspõhiselt.

Ettevalmistuste käigus otsustatakse, millistel meetoditel sisehindamist läbi viiakse ehk kuidas kogutakse andmeid ja huvigruppide hinnanguid õppeasutuse toimimisele. Ettevalmistused sisehindamiseks algavad eelmise sisehindamisaruande kinnitamise järel, mil uue perioodi arengukava koostades tuleb otsustada:

– milliseid andmeid ja kuidas kogutakse pidevalt, kuidas tagatakse tegevus- ja tulemusnäitajate kohta kogutud kvantitatiivsete andmete säilimine moonutamata kujul;

– milliseid andmeid ja kuidas kogutakse sisehindamise aruande vormistamise eel, kuidas kogutud kvalitatiivseid andmeid ja kujundatud hinnanguid säilitatakse.

4.2 . sisehindAmise l äbiviimine

Sisehindamiseks ei ole üht ja ainuõiget viisi, vaid see oleneb õppeasutuse hetkeolukorrast – milline on õppeasutuse juhtimisstiil ja koolikultuur, milline on olnud sisehindamise meetod varasematel kordadel, millist tagasisidet on aruandele antud jne. Sisehindamiseks valitud meetodite töömahukus on erinev ja mõistlik on varieerida erinevaid meetodeid.

16

umbisikuliselt või osutatakse kogu koolile.

Arengukava teostamine: tegevuskava/ üldtööplaani seos arengukavaga, mitte kalenderplaan. Meetodid rakendamiseks: valge tahvel, aeg ülevaatusteks.

Tegevuskava koostamine. Strateegia elluviimise barjäärid (vt Rannamäe slaidid). Arengukavast lähtuvalt üle vaadata arenguvestlused, rahuloluküsitlused.

4. Sisehindamise korraldamine

4.1. Sisehindamise korraldamine, juhi eestvedamine ja vastutus. Sisehindamine on õppeasutuse juhi töövahend, mille korraldamisel on juhil võtmeroll. Sisehindamine aitab luua süsteemi ja toetab otsustamist, kui juht on võtnud eestvedaja rolli. Eestvedamine tähendab, et juht käivitab sisehindamise protsessi. Samuti on ta kohal olulisematel aruteludel ja esitlustel, mis puudutavad laiemalt sihtgruppe. 4.2. Sisehindamisaruande protsessi kavandamine, ülesannete jaotamine, ajakava koostamine, töökeskonnad andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Sisehindamise protsessiks ja sisehindamisaruande koostamiseks on oluline planeerida aega ettevalmistusteks, aruande koostamiseks ning aruande kinnitamiseks ja esitamiseks (joonis 7). Õppeasutus koostab oma tegevuskavas sisehindamise ajakava ( sisehindamine on pidev protsess)

Joonis 7. Sisehindamise protsessi etapid ja tegevused


Ettevalmistused sisehindamiseks

• Sisehindamise meetodite valimine • Andmete kogumine/ korrastamine • Töörühma moodustamine

Sisehindmine ja aruande koostamine

• Sisehindamiseläbi viimine • Kogutud info analüüs ja aruandes kajastamine • Arutelud huvigruppidega

Aruande kinnitamine ja esitamine

• Aruande lõppvormistus • Aruande esitlemine hoolekogus, pedagoogilises kogus jms

Joonis 8. Sisehindamise meetodite jagunemine isikust-grupist lähtuvateks ja struktureeritud-struktureerimata meetoditeks.

26

Isikust lähtuv Grupist lähtuv


25

Sisehindamise läbiviimisel on vaja mõelda kahele võtmeküsimusele (joonis 8):

– kas soovitakse sisehindamist läbi viia pigem töötajaskonna ühisarvamusest (nn grupist) lähtudes või pigem üksikute töötajate (nn isikust lähtuvaid) arvamusi koondades?

– kas soovitakse sisehindamist läbi viia pigem struktureeritult või pigem struktureerimata?

grupist l ähtuvAd jA struktureerimAtA meetodid:

– avatud ruumi meetod kohtumine algab ja lõpeb ringis, kust võtavad osa kõik osalejad. ringis tutvustab läbiviija osalejatele avatud ruumi protsessi ning selgitab teadete tahvlit, kuhu igal osalejal on võimalus lisada oma alateema lähtuvalt avatud ruumi kesksest teemast. teade tahvli abil kujuneb ka päevakava, kus osalejate väljapakutud teemad saavad aruteluks aja ja koha. vastavalt teadete tahvlile püstitatud valikule koostavad osalejad ise oma päevakava, mille järgimisel lähtuvad kõik 4 printsiibist: (1) kohal on õiged inimesed. (2) juhtuvad õiged asjad. (3) kui algab, siis on õige aeg. (4) kui see on läbi, siis see on läbi. kui aruteludeks on aeg läbi, kogunetakse kokkuvõtete tegemiseks taas ühisesse ringi.

– maailmakohvik ettevalmistuseks on oluline leida sobiv ruum, kus on väikesed ümmargused lauad 4-5 inimesele ja piisavalt ruumi nende vahel liikumiseks. kohviku õhkkonna loomiseks võiks pakkuda kohvi-teed ja lasta taustamuusikal mängida. sissejuhatuses tervitatakse osalejaid, kohviku teemat ja üldist protsessi. iga laudkond arutleb küsimuse ümber 20-30 minutit. põhilised ideed, mõtted pannakse lauale st laudlinale, salvrätile, paberile kirja. pärast arutelu lõppu palutakse ühel inimesel jääda laua peremeheks või perenaiseks ning teised liiguvad järgmisse lauda. kui lauda istub uus seltskond, siis annab laua peremees/perenaine ülevaate arutelu olulisematest aspektidest ning liitunud lisavad omapoolsed märkamised, avastused, küsimused. nii võib toimuda mitu laudkondade vahetust. maailmakohvik lõpeb kokkuvõttega kõigile osalejatele, seda võib teha laudkondade kaupa või muul moel.

– ajurünnak kindlaksmääratud aja jooksul innustab läbiviija osalejaid arutatava teema kohta (kuidas suurendada õpilaste õpihuvi reaalainetes? kuidas lõimida võõrkeeltega teisi õppeaineid?) välja pakkuma nii palju erinevaid ideid, kui nad suudavad. ideed kirjutatakse üles. ajurünnak kestab kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni ideed otsa saavad. sellele võib järgneda arutelu, kus analüüsitakse esitatud ideid.

need meetodid sobivAd …

… kui õppeasutuses pole viimase õppeaasta/poolaasta jooksul toimunud suuremaid ühisarutelusid;

… kui soovitakse koguda uusi ideid ja ollakse valmis arutama organisatsiooni arengut laiemalt, mitte üksnes sisehindamise fookusega;

… kui huvigruppide esindajad on valmis avatult kaasa mõtlema.


26

grupist l ähtuvAd jA struktureeritud meetodid:

– juhendatud seminar eelnevalt on paika pandud seminari ajakava ja teemad, mille üle rühmades arutletakse. seminari juhendaja jälgib ajakavas püsimist ning teeb sissejuhatusi ja kokkuvõtteid alateemade aruteludest.

– hääletamine osalejad näitavad eelnevalt sõnastatud väidete osas (nt lapsevanemad on sel aastal paremini kooli tegevustesse kaasatud kui eelmisel aastal; õpilaste omavahelised suhted on paranenud) nõustumist, liikudes vastava väite juurde, mis on seinal/laual. etteantud aja jooksul arutatakse läbi peamised argumendid, millest lähtuvalt nõustuti väitega. hääletamisvooru lõpetuseks võib ühiselt teha kokkuvõtteid, kui palju oli väidetega nõustujaid ja millised olid nende argumendid.

– Fo okusgrupp struktureeritud küsitluskava järgi toimub rühmaarutelu, millel on kindel fookus ning taotlus, et osalejad täiendavad vastastikku teineteise informatsiooni. Fookusgruppi juhib moderaator, kelle ülesandeks on hoida vestlus kindlates aja- ja teemaraamides.

need meetodid sobivAd …… kui sisehindamiseks ja õppeasutuse arenguks on oluline saada tagasisidet konkreetsetel teemadel;… kui on ajaliselt (vähe aega aruande koostamiseks ja lõpetamiseks) või mahuliselt (aruandes on piisavalt infot) piiratud tingimused;… kui kogutud andmed vajavad tõlgendamist ja edasiste tegevuste konkreetset kavandamist.

isikust l ähtuvAd jA struktureerimAtA meetodid:

– kiri-meetod paikapandud tähtajaks on kõigil soovijatel võimalus kirjutada kiri iseendale etteantud teemal (nt millisena näen oma rolli arengukava eesmärkide saavutamisel? milles näen õppeasutuse suurimat probleemi?). kirjad kogutakse kokku ning teatud aja möödudes saadetakse need kirjutajatele laia-li ja taas tuleb iseendale vastata, kommenteerides esialgses kirjas esitatud mõtteid.

– et tepaneku te r aamat/tahvel käidavas kohas (nt õpetaja toas, koolipuhveti seinal) on marker ja tühi kaustik/leht, kuhu on kõigil võimalik esitada oma ettepanekud koolikeskkonna parandamiseks või mingis kitsamas küsimuses (nt milliseid kooli ühisüritusi korraldada järgmisel aastal? mida muuta õppekorralduses?).


… kui sisekliima ei toeta avatud arutelude korraldamist, kuid on kaasamõtlejaid, kelle ideed jääksid muidu kasutamata;… kui seda on võimalik kombineerida mõne muu õppeasutuses toimuva sündmusega.


27

isikust l ähtuvAd jA struktureeritud meetodid:

– küsitlus elektrooniliselt või paberkandjal edastatakse sihtgrupile ankeet, kus on avatud ja valikvastustega küsimused. küsimustike koostamine ja edastamine on lihtne, kuid nende puhul tuleb olla vastutustundlik, kuna oskamatult koostatud küsimustik võib küsitluses osalejate jaoks mõjutada nende edasist koostöövalmidust. seega on soovituslik pigem kasutada valideeritud ja keskselt väljatöötatud ankeete.

– pro-Forma tö öleht elektrooniliselt või paberkandjal tuleb õppeasutuse liikmeskonnale täita tööleht, kus struktureeritud kujul antakse sisendit mõnes kitsamas küsimuses.

– maatriks-tö öleht elektrooniliselt või paberkandjal täidetakse tööleht, milles antakse sisendeid mitmete alateemade kohta (nt sisehindamise valdkondade või arengukava eesmärkide kaupa).

– aruande tagasisidestamine sisehindamise aruanne edastatakse elektrooniliselt kooli liikmeskonnale või muule sihtgrupile ning etteantud aja jooksul on võimalus esitada oma ettepanekuid või kommentaare aruande täiendamiseks.


… kui aruteludega kogutud infot on keeruline aruandes kajastada;

… kui organisatsiooni arendamiseks on äsja korraldatud ühisarutelusid ja seega sisehindamise arutelu kattuks sisuliselt toimunud üritusega.

Vali oma kooli juhtimisstiili ja koolikultuuriga kõige paremini sobivad sisehindamise meetodid, arvestades, et nii saaks koguda olulisi tõendeid õpilaste arengu ja õppimise kohta.

!


28

4.3 . sisehindAmisAruAnde so ovituslikud osAd

Sisehindamise aruande ülesehitus on mõistlik kujundada vastavalt õppeasutuse eesmärkide loogikale. Senise sisehindamise praktika käigus on kasutusel erinevaid soovituslikke vorme, kuid olulisem on jälgida, et sisehindamise aruanne kajastaks nii sisehindamise protsessi kui ka tulemusi.

Sisehindamise aruanne koosneb sissejuhatavast osast, kus on soovituslikult:

– üldandmed õppeasutuse kohta: õppeasutuse nimetus ja kontaktandmed (aadress, üldtelefon, e-post, kodulehekülg), juhi nimi, kooli pidaja nimetus ja aadress, õpilaste, töötajate sh pedagoogilise personali arv ning sisehindamise periood. üldandmed peavad olema vastavuses edaspidi korduvate andmetega, selleks tasub fikseerida andmete kogumise põhimõtted (mis kuupäeva seisuga, milliste kriteeriumitega teostatud päring,? millistest andmekogudest).

– õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära: – lühikirjeldus annab ülevaate õppeasutuse olulisematest tunnustest, mis aitavad luua

konteksti: õppeasutuse asutamise ja/või kujunemislugu, hetkeolukorra iseloomustus, eripära piirkonnas;

– peamised tegevused (haridusastmed, suunad, valikained, süvaõppe võimalused, täiendusõpe, huvitegevus vms);

– asukoht, õppehooned ja ruumiline paigutus.

– sisehindamise protsessi lühikirjeldus, millistes etappides, keda ja kuidas kaasati, kuidas see toetab õppeasutuse üldist juhtimist. selgitatakse, kuidas koguti andmeid, kuidas hinnati tulemuslikkust, kuidas on esitletud lõppjäreldused.

Põhiosa on soovitav üles ehitada õppeasutuse poolt püstitatud eesmärkide ja alaeesmärkide kaupa (joonis 9). Iga eesmärgi juures esitatakse soovitud tulemus, seatud sihid. Kirjeldatakse nende saavutamiseks tehtud olulisemad tegevused ja tulemused, mis tõendavad eesmärgi suunas edenemist. Tulemustest annavad parema ülevaate tabelid ja joonised, kus on esitatud andmed vähemalt 3 perioodi (õppeaasta, semester) kohta. Põhiosa sidususe tagamiseks võib vajadusel välja tuua täiendavaid andmeid tulemusnäitaja kõrval, et tõendada parendusvaldkondade või tugevuste olulisust.

Arvandmete esitamisel tuleb jälgida, et need annaksid objektiivse ja moonutusteta pildi käsitle-tavast valdkonnast. Sellele aitab kaasa, kui on välja toodud andmed üldvalimi kohta ja selgitatud, mida esitatud andmed esindavad (nt küsitluses vastanute osakaal, koolitusel osalenud õpetajate osakaal kogu pedagoogilisest personalist jms). Hinnete ja hinnangute väljatoomisel tuleb juurde märkida, millist skaalat on kasutatud (nt keskmine hinnang 4,57 mõõdetuna 5-palli skaalal). Le-vinud on esitada tulemusi keskmistena, kuid neid on korrektne täiendada ka muude kirjeldava statistika näitajatega (nt hajuvus, usaldusvahemikud vms).


29

Joonis 9. Sisehindamise aruande põhiosa koostamise loogika.

Samuti tuleb hinnata, kas keskmise esitamine läheb kokku küsimustikus kasutatud skaalaga (nt nõustun - ei nõustu, erinevad kategoriaalsed vastusevariandid jms). Keskmise asemel võib olla korrektsem kasutada sagedusjaotust või kaalutud keskmise arvutamist. Kaalutud keskmise arvutamisel võetakse arvesse hinnangu suhteline väärtus (näiteks õpetajate isikupõhise arvestamise asemel võetakse arvesse tema töökoormus). Kui andmed iseloomustavad väikest hulka juhtumeid, isikuid, sündmusi, siis võib olla informatiivsem keskmiste asemel välja tuua tulemused kvalitatiivselt (nt vabade vastuste kommentaarid, nende põhjal tehtud üldistus).

Eelnevate tulemuste ja tegevuste analüüsi põhjal tuuakse välja tugevused ja parendusvaldkonnad, mis on seotud vastava eesmärgi saavutamisega. Tugevustena tuuakse välja tulemused, milles on näha positiivseid suundumusi saavutamise suunas või sihtnäitaja saavutamist.

Positiivseks suundumuseks peetakse eelmisest aastast paremat või samal tasemel tulemust vähemalt kolmel mõõtmiskorral. Iga esitatud väide peab olema tõendatud konkreetsete faktidega või eelnevas osas esitatud andmetega. Asjakohane on ka võrdlus teiste õppeasutustega. Oluline on näidata, kuidas jätkuvad positiivsed suundumused ja välja tuua järgmised eesmärgid. Parendusvaldkondadena esitatakse need eesmärgid, mille saavutamist andmed ei tõenda või kus on negatiivsed suundumused.

arengukava eesmärk sisehindamise

perioodil

tõendid ja hinnang tulemusnäitaja

tasemele

tugevused

eesmärgi saavutamiseks tehtud

tegevused

põhjendused hinnangule

parendusvaldkonnad

tulemusnäitajad ja seatud siht

vajadusel muud asjakohased andmed

selgitustega


30

4.2 4

3.4

2.9

3.6 3.9

1

2

3

4

5

Kooli õpetajate keskmine Kogu õpetajate valimi keskmine

Kooli õpilaste keskmine hinnang

Kogu õpilaste valimi keskmine

Õppijate aktiivsuse toetamine Individuaalne tagasiside

Joonis 1.1. Õpetajate ja õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele ja individuaalsele tagasisidele Innove 2017. a rahulolu-uuringu põhjal.

näide 8 . sisehindAmise AruAndes tulemusi AnAlüüsivAd osAd.

õppe- jA kAsvAtustö ö

Põhieesmärk: õpilaste õpitulemuste paranemine toetades õpihuvi ja arendades õpioskusi.

Alaeesmärk 1: õpilaste õpihuvi suurendamiseks kasutatakse aktiviseerivaid õppemeetodeid ja antakse enam individuaalset tagasisidet.

Tulemusnäitaja: õpilaste hinnang aktiivsuse toetamisele ja individuaalsele tagasisidele on kasvav, 5-pallisüsteemis vähemalt 4.

Tegevused ja tulemused: 2017. aastal toimusid juhtkonna arenguvestlused õpetajatega, mis keskendusid õppijate aktiivsuse toetamisele, koolivaheaegadel korraldati õpetajatele koolitusseminarid õpimotivatsiooni ja seda toetava metoodika teemal. Õpetajate tagasisideküsitluses koolitusseminaridele toodi välja soov enam fokusseerida õppija arengut toetava tagasiside andmisele, kuid kavandatud koolitus lükkus sedasi järgmisesse aastasse. Loodi blogi vormis meetodite “pank”, koondamaks õpetajate positiivseid kogemusi ning viidi läbi õpilaste õpihuvi kaardistus.

Innove poolt läbiviidud gümnaasiumiastme rahulolu-uuringu tulemused 2017. aastal näitavad, et aktiivsuse toetamisel oleme oma sihi saavutanud, kuid individuaalse tagasiside andmisel on eesmärk täitmata. Õppijate aktiivsuse toetamisele on meie kooli õpetajate ja õpilaste keskmised hinnangud kõrgemad kui kogu üleriigilise vastava valimi keskmine. Ka õpilaste tagasisides tunnustati õpetajate poolt kasutatud põnevaid ja uudseid viise aine õpetamisel. Samas individuaalset tagasisidet on hinnatud kooli õpilaste poolt madalamalt kui üldine keskmine (Joonis 1.1.). Selle põhjusena võib oletada asjaolu, et kujundava hindamise rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ja kuna õpilased on saanud vähem numbrilist/hindelist tagasisidet, siin neil võib olla tekkinud arusaam, et neil on vähem tagasisidet oma edusammudest või puudujääkidest.


31

Tugevused: Senised tegevused aktiviseerivate õppemeetodite tulemuslikuks rakenda-miseks on olnud edukad, mida kinnitavad õpetajate ja õpilaste keskmised hinnangud rahulolu-uuringus. Parendusvaldkonnad: Õpilaste õpihuvi suurendamiseks on oluline järgmisel perioodil parandada individuaalse tagasiside andmist, kavandada õpetajatele õppimisvõimalusi vastavate teadmiste omandamiseks ja tugitegevusi, näiteks üksteiselt õppimist, et individuaalse tagasiside andmine oleks arengut ja õppimist toetav. Samuti on oluline õpilaste ja nende vanemate teavitamine kujundava hindamise põhimõtetest, et hinnete kõrval osataks õppida ka õpetaja antud tagasisidest.

personAlijuhtimine

Personalitöö valdkonnas oli alaeesmärgiks luua hea sotsiaalne kooliõhkkond õpetajate vastastikuse õppimise toetamiseks. Eesmärk on saavutatud, kui kasvanud on rahulolu-hinnangud kooli juhtimisele ja koostöisele õhkkonnale töötajate poolt ning suurenenud on õpetajate osakaal, kes on vähemalt 2 korda aastas teise õpetaja tundi vaadelnud.

Selleks viidi sisse regulaarsed igakolmapäevased lühikoosolekud (15 min), kus vahetati infot ja anti kiire ülevaade käimasolevatest tegevustest, koostati temaatilised õpetajate töörühmad tegevuskava tegevuste elluviimiseks, planeeriti ja kavandati aeg õpetajate vastastikuseks tundide külastamiseks.

Töötajate vastamisaktiivsus rahuloluküsitluses on aastatel 2014 – 2017 kõikunud vahemikus 25%-52% (joonis 2.1). Varasema madala vastamisaktiivuse üheks põhjuseks oli vähene huvi organisatsioonis toimuva suhtes. Kahel viimasel aastal suurenenud vastajate osakaalu põhjal võib väita, et kooli sisekliima on parem ja 2015. aastal uuendatud küsimustik motiveerib töötajaid tagasisidet andma ja seeläbi toetama töökeskkonna parandamisse. Õpetajad on märkinud, et nad näevad, et nende tagasiside põhjal tehakse organisatsioonis muutusi.

Joonis 2.1. Töötajate arv ja rahuloluküsitluses osalenud töötajate arv ja osakaal 2014 – 2017.

21

Parendusvaldkonnad

Personalijuhtimine

Analüüs Töötajate vastamisaktiivsus rahuloluküsitluses on aastatel 2009 – 2012 kõikunud vahemikus 25%-52% (joonis 2.1). Kahel viimasel aastal suurenenud vastajate osakaalu põhjal võib väita, et 2015. aastal uuendatud küsimustik motiveerib töötajaid tagasisidet andma.

Joonis 2.1. Töötajate arv ja rahuloluküsitluses osalenud töötajate arv ja osakaal 2014 – 2017. Kooli üheks tulemusnäitajaks on partnerkoolis tunnivaatlusi teinud õpetajate arv, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (Tabel 2.2.). Selleni on viinud paranenud andmete kogumine kui ka töötajate suurenenud teadlikkuses tunnivaatluste olulisusest.

Tabel 2.2. Ülikooli võtmenäitaja aastatel 2010 – 2012 ja ülikooli siht 2014.

2014 2015 2016 2017

Partnerkoolis tunnivaatlusi teinud õpetajate osakaal

– 2,5% 13,7% 14,3%

Kommentaar:

Tulemused on esitatud piisava

üldistusastmega ning analüüsis

on välja toodud muutuste

põhjused. Esitatud väited on

illustreeritud joonisega, kus on

esitatud detailsemad tõendid

kõnealusele tulemusele.

Nendega on omakorda

seostatud tugevus ja

parendusvaldkond, mis

loogiliselt kasvavad välja

analüüsis esitatud tõendatud

tulemustest.

124 118 122 120

88 96 101 99

71,0%

81,4% 82,8% 82,5%

65%

70%

75%

80%

85%

0

50

100

150

200

250

2014 2015 2016 2017

Küsitluses osalejate arv

Töötajate arv

Küsitluses osalejate osakaal

Siin antakse ülevaade parendusvaldkondadest, millena esitatakse need eesmärgid,

mille saavutamist andmed ei tõenda või kus on negatiivsed suundumused. Samuti

tasub siin mõelda tugevustele edasised arendusvõimalused, et jätkuksid positiivsed

suundumused. Oluline on näidata, et õppeasutus on pidevale arengule suunatud ja

näeb võimalusi edasiseks arenguks ka oma tugevustes. Näidata võib, millised on

järgmised eesmärgid.


32

Töötajate keskmine hinnang kooli juhtimisele on perioodil 2014 - 2017 stabiilselt kasvanud, kuid hinnangud koostöisele õhkkonnale on kõikunud (joonis 2.2), mis võib olla põhjustatud erinevate koostöövormide katsetamisest. Näiteks ei toimunud 2016. iganädalasi projektipäevi, mistõttu oli õpetajatel vähem võimalusi lõimitud õppe arutamiseks.

Tunnivaatlusi teinud õpetajate arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (Tabel 2.2.). Selleni on viinud paranenud andmete kogumine kui ka töötajate suurenenud teadlikkus tunnivaatluste olulisusest. Samas on õpetajad arenguvestlustel välja toonud, et koostööd takistab tihe tunniplaan ja suur töökoormus.

TAbEL 2.2. 2015. – 2017. AASTAL TOIMuNuD TuNNIVAATLuSTE OSAKAAL. 2015 2016 2017Vähemalt 2 korda aastas teise õpetajate tundi vaadelnud õpetajate osakaal

2,5% 23,7% 34,3%

Tugevused – töötajate rahuloluküsitlused on regulaarsed ja kasvava osalusega, mis annavad informatsiooni

õpetajate poolt tajutud töökliima kohta. samuti pööratakse süsteemselt tähelepanu töötajate rahuloluküsitluse tulemuste rakendamisele (nt projektipäevade taastamine);

– koostöist kooliõhkkonda kinnitavad töötajate antud kõrged hinnangud rahuloluküsitluses ja tunnivaatluste osakaalu kasvav trend.

Parendusvaldkonnad – rakendada rohkem kaasava juhtimise meetodeid, et hoida stabiilset positiivset trendi töötajate

rahulolus juhtimisega; – leida lahendusi õppetöö korralduses, et õpetajad saaksid rohkem üksteise tunde külastada.

Kommentaar: Tulemused on esitatud piisava üldistusastmega ning analüüsis on välja toodud muutuste põhjused. Esitatud väited on illustreeritud joonistega, kus on esitatud detailsemad tõendid kõnealusele tulemusele. Nendega on omakorda seostatud tugevused ja parendusvaldkonnad, mis loogiliselt kasvavad välja analüüsis esitatud tõendatud tulemustest. Tõenditena on kasutatatud küsitlustulemusi sh vastamisaktiivsust ja vabu kommentaare. Lisaks andmetele tulemusnäitajate kohta on esitatud ka erinevaid protsessi käigus kogutud andmeid, nt arenguvestlustes õpetajatega kogutud infot.

5.6 5.8

5.6 5.7

6.4 6.5 6.5

6.6

6.3 6.2

5.9

6.5

5 5.2 5.4 5.6 5.8

6 6.2 6.4 6.6 6.8

2014 2015 2016 2017

Keskmine hinnang kooli juhtimisele

Keskmine hinnang koostöisele õhkkonnale koolis

Keskmine koondhinnang

Joonis 2.2. Töötajate keskmised hinnangud rahuloluküsitluses.


33

ko ostö ö huvigruppidegA

ANALüüS

Alaeesmärgid per ioodi arengukavas ol id järgmised:

– hoolekogu suurem kaasamine koolielu kavandamisel; – vanemate üldkoosolekute regulaarne korraldamine; – vanemate rahuloluküsitluse korraldamine; – arenguvestluste läbiviimine vanematega.

ülekoolilised vanemate koosolekud toimusid 2 korda aastas (septembris ja mais). Klasside vanemate koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

Kooli hoolekogu käib koos korraliselt neli korda aastas, vajadusel ka tihedamini.

Kõikides klassides viiakse õppeaasta jooksul läbi õpilase arenguvestlus, milles osalevad õpilane, klassijuhataja ja vanem. vestluste eesmärgiks on leida parimad võimalused lapse arenguks koolis, ennetada võimalikke arusaamatusi, anda vanematele teavet koolis pakutavast ning selgitada välja vanema ootused koolile.

2015. aastast korraldatakse vanemate rahuloluküsitlust, mille kokkuvõtet tutvustatakse vanemate üldkoosolekul ja see avaldatakse kooli kodulehel. Kooli juhtkond arvestab küsitluses esitatud ettepanekutega ja ilmenud nõrkustest tehakse järeldused ning määratakse parendusvaldkonnad. vanemad hindasid 2015. aastal õpetajate pedagoogilisi oskusi keskmise hindega 3,9, 2016. aastal oli keskmine 4,5. Küsimusele, kas olete kooliga kokkuvõttes rahul, hinnati 2015. aastal keskmise hindega 3,8 ja 2016. aastal oli keskmine hinne sellele küsimusele 4,3 ( 5-palli süsteemis). rahuloluküsitluste analüüsil tuli välja, et aastatega suureneb rahulolevate vanemate hulk ja see on kinnituseks kooli õiges suunas liikumisele.

Tugevused – toetav ja koostöövalmis hoolekogu; – rahuloluküsitluste läbiviimine õpetajate, lastevanemate ja õpilaste seas.

Parendusvaldkonnad – koostöö arendamine hoolekoguga ja teiste aktiivsete lastevanematega kooli

arendustegevuses; – rahuloluküsitluste küsimustiku täiustamine, küsitluse läbiviimine.

Kommentaar: Positiivne, et analüüsis on välja toodud nii alaeesmärgid kui ka nende saavutamist tõendavad tulemused, kuid esitatud tõendeid tulemuste kohta ei saa pidada piisavateks ja asjakohasteks. Hoolekogu puhul oli eesmärgiks suurem kaasamine, kuid analüüsis toodi välja üksnes regulaarne toimumine. Suurema kaasamise tõendamiseks oleks võinud esitada ka näiteid hoolekogu ettepanekutest, mis kooli juhtimist on muutnud. Arenguvestluste toimumise kohta oleks võinud esitada ka arvulised näitajad (õpilaste %, kellega on arenguvestlus läbiviidud, vanemate ja/või laste hinnangud arenguvestluse sisukusele vms). Vanemate rahul-oluküsitluste puhul oleks võinud esitada näited, millised järeldused on tehtud ja millised on parendusvald-konnad. Hinnangud oleks võinud esitada tabeli või joonisena. Vähese analüüsi ja nõrga argumentatsiooni tõttu ei ole tugevused ja parendusvaldkonnad ka sisukad. Kui perioodi alaeesmärk oli vanemate küsitluse läbi-viimine ja see esitatakse nii tugevuse kui parendusvaldkonnana, siis ei aita see kooli juhtimisotsuste tegemisel.


34

Aruandes on oluline ka näidata selle arutelu juhtkogudes. Soovitav on välja tuua kuupäevad ja muud viited õppenõukogu/pedagoogilise nõukogu, hoolekogu koosolekutele.

Pärast hoolekogu kooskõlastust esitatakse aruanne kooli pidajale, kes korraldab arutelud kõikide tema territooriumil asuvate lasteaedade ja koolide aruannete kohta selleks otstarbeks loodud hariduskomisjonis, lasteaia- ja koolijuhtidest vm ekspertidest koosnevas kogus (joonis 10). Pidajapoolsele kooskõlastusele eelnevad arutelud aitavad luua terviklikku haridusruumi ning muuta õpilastele liikumised järgmistesse kooliastmetesse sujuvamaks.

Kui aruandest tõstatunud parendusvaldkondade ja kitsaskohtade lahendamiseks on haridusasutusele vajalik täiendav pidajapoolne rahastus, on toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks soovitus sõlmida pidaja ja asutuse vaheline lepe tulemuslepinguna, kus määratakse ära täiendava ressursi kasutamise eesmärgid ja soovitud tulemused.

23

Parendusvaldkonnad

Aruande esitamine ja kinnitamine. Aruandes on oluline ka näidata selle arutelu juhtorganites. Soovitav on välja tuua kuupäevad ja muud viited õppenõukogu/pedagoogilise nõukogu, hoolekogu koosolekutele.

Õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu) koosoleku protokoll nr ….. …………………….. (kuupäev)

Hoolekogu kooskõlastus ……………………… (kuupäev) Pidaja kooskõlastus (arvamuse avaldamine) ……………………… (kuupäev)

………………………….. käskkiri nr …… ………………………. (kuupäev) Direktori nimi, allkiri (Allkirjastatakse digitaalselt)

5. Sisehindamisest arengukavani 3-5 lk, kokkuvõttev peatükk, Eve

Õppeasutuse sisehindamine ja arengukava on omavahel tihedalt seotud ning ühest kasvab välja teine (joonis 9). Arengukava koostamisel võetakse arvesse eelmise perioodi sisehindamise aruande põhijäreldused ja riigi ning koolipidaja prioriteedid. Arengukava rakendamise viimasel aastal koostatakse sisehindamise aruanne, et vaadata tagasi arengukavas seatud eesmärkidele ja nende saavutamisele. Sellest sisehindamisest saab omakorda uus sisend järgmisele arengukavale

Aruande koostamine

Aruande kooskõlastamine pedagoogilises

nõukogus ja/ või hoolekogus

Aruande esitamine kooli

pidajale ja arutelud

Aruande kinnitamine kooli pidaja

poolt


Joonis 10. Aruande esitamise ja kinnitamise etapid.

Sisehindamise aruande koostamist lihtsustavad elektroonilised töökeskkonnad, mis võimal-davad ühe dokumendiga töötada paindlikult ning säästa koostajate aega, kuna pole vajadust e-postiga dokumenti või selle osasid edastada ning oodata teiste osade saabumist. Levinumad töökeskkonnad on GoogleDrive, OneDrive, Dropbox.

hoia sisehindamise aruande sissejuhatus ja protsessi kirjeldus lühike. põhitähelepanu pööra eesmärkide saavutamist näitavate tõendite analüüsile. tõendid tuleb esitada viisil, mis kõige paremini iseloomustavad tehtud järeldusi.

jälgi, et tulemuste analüüs lähtub tõenditest ning too välja ainult need tugevused ja parendusvaldkonnad, mis kasvavad välja analüüsist.

kooskõlasta kooli sisehindamise aruanne hoolekoguga ja esita kinnitamiseks kooli pidajale. kooli areng on koolijuhi ja pidaja võrdne vastutus.

!

!

!


35

5. sisehindamisest arengukavani -

kuidas edasi?

Õppeasutuse sisehindamine ja arengukava on omavahel tihedalt seotud ning ühest kasvab välja teine (joonis 11). Arengukava koostamisel võetakse arvesse eelmise perioodi sisehindamise aruande põhijäreldused ja riigi ning koolipidaja prioriteedid. Arengukava rakendamise viimasel aastal koostatakse sisehindamise aruanne, et vaadata tagasi arengukavas seatud eesmärkidele ja nende saavutamisele. Sellest sisehindamisest saab omakorda uus sisend järgmisele arengukavale.

Joonis 11. Arengukava ja sisehindamise aruannete seosed.

Asjakohaselt ja koostöiselt väljatöötatud arengukava toetab sisehindamise aruannet ning asjakohaselt ja koostöiselt läbiviidud sisehindamine aitab kaasa uuele arengukavale. Selle tagamiseks on abiks enesekontrolli küsimused, mille abil arengukava või sisehindamise protsessi jälgida (joonis 12). Need on abiks nii mõlema protsessi kavandamisel kui ka nendest kokkuvõtete tegemisel.

24

Joonis 9. Arengukava ja sisehindamise aruannete seosed.

Arengukava 2014-2017

Sisehindamise aruanne 2017

Arengukava 2018 - 2021

Sisehindamise aruanne 2021


36

25

Kokkuvõttes võib öelda, et õppeasutuse juhtimise edukus sõltub sellest, kuidas arengu kavandamine ja sisehindamine on omavahel seostatult toimimas. Sisehindamise ja arengukava loogiline seos saavutatakse, kui on on täidetud järgmised kriteeriumid:

• asjakohane arengukava; • seatud eesmärkide, tulemusnäitajate asjakohasus ja analüüsimine • järelduste tegemine selliselt, et probleemide põhjused on välja selgitatud ja teadvustatud; • väljakutsete ja tugevuste väljatoomine ning parendus- ja toetustegevuste planeerimine

sisehindamise aruandes. Nende eelduste olemasolul peegeldab sisehindamise aruanne süsteemset lähenemist ja süstemaatilist läbiviimist.

Kas arengukava eesmärgid on asjakohased? Kas arengukava eesmärgid on mõõdetavad? Kas tulemusnäitajatele on määratletud sihid? Kas arengukava eesmärgid on realistlikud? Kas arengukava eesmärgid on ajaliselt määratletud ja saavutatavad ettenähtud ajaga? Kas arengukava eesmärgid on spetsiifilised? Kas eesmärgi täitmiseks seatud alaeesmärgid on asjakohased ja aitavad saavutada põhieesmärki? Kas arengukava eesmärgid võtavad arvesse eelmise sisehindamise aruande tugevusi ja parendusvaldkond? Kas arengukavasse on saanud oma arvamuse anda asjakohased huvigrupid?

Kas arengukava eesmärke on analüüsitud süsteemselt? Kas suundumusi tulemusnäitajates on jälgitud? Kas on oma tulemusi võrreldud asjakohaselt? Kas on analüüsitud tulemuste põhjused? Kas on adekvaatselt ja tõenditest lähtuvalt välja toodud tugevused? Kas on välja toodud asjakohased ja tõenditestlähtuvad parendusvaldkonnad? Kas on kavandatud uued eesmärgid uude arengukavasse sisehindamise järeldustest lähtuvalt?

Are

nguk

ava

Sise

hind

amin

e ar

uann

e

Joonis 12. Arengukava ja sisehindamise aruande kontrollküsimused.

Õppeasutuse juhtimise edukus sõltub sellest, kuidas arengu kavandamine ja sisehindamine on omavahel seostatud. Sisehindamise ja arengukava loogiline seos saavutatakse, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

– asjakohane arengukava;

– seatud eesmärkide, tulemusnäitajate asjakohasus ja analüüsimine;

– järelduste tegemine pärast seda, kui probleemide põhjused on välja selgitatud ja teadvustatud;

– väljakutsete ja tugevuste väljatoomine ning parendus- ja toetustegevuste planeerimine sisehindamise aruandes.

Nende eelduste olemasolul peegeldab sisehindamise aruanne süsteemset lähenemist ja süstemaatilist läbiviimist ehk hinnatakse õigeid asju õigel viisil ja tulemusi kasutatakse õpilaste arengukeskkonna edendamiseks.

Hoia asjad lihtsad - kooli sisehindamine ja arengukava eesmärkide elluviimine ei ole muud, kui õigete asjade õigel viisil hindamine ja tulemuste kasutamine õpilaste arengukeskkonna edendamiseks.

!

!

Documents

SiSehindamine · üldiselt üksikule, alustades ühiskonna vajadustest ja ootustest, lõpetades konkreetsete tulemusnäitajatega. Tulemuste hindamine toimub üksikult üldisele liikudes,