Tartu Ülikooli Kliinikumi nüüdseks jubaveidi rohkem kui 200 aastase kogemuseüle võivad praegused patsiendid, töötajadja õppurid ainult heameelt tunda. Kahjukson aga pikaealine ka suur osa kliinikumiinfrastruktuurist ehk siis hooned. Ajal kuiToomemäele ehitati uus naistekliinik(1843) ravis moodne meditsiin sisehaigusipeamiselt äädika ja meega ning kirurgiatähendas paratamatult piina, sest veel ei ol-nud sündinud farmakoloogia Tartus ninganestesioloogia Bostonis. Meie õnneks onarstiteadus vahepeal läbi teinud tohutuarengu. Seetõttu ei ole ka vana ja auväärnenaistekliiniku maja meditsiiniliseks tege-vuseks juba ammu enam sobilik ningsamasugune on olukord ka mitmete teistekliinikumi hoonetega. Rohkem kui pooledhoonetest on ehitatud üle 60 aasta tagasi -enamus neist ei vasta kaasaja haiglatele kehtestatud nõuetele ega ole selleks ka kohaldatavad.

Samavõrra tõsine probleem on killusta-tus, sest praegu paikneb kliinikum hajuta-tult üle terve Tartu linna. Paratamatult jatarbetult muudab selline olukord niigiülikalli tippmeditsiini veelgi kallimaks,sest kõike on vaja rohkem - rohkem valve-personali, aparatuuri, transporti, admi-nistreerimist... Ka ravikvaliteet ja õppetöökannatavad, sest häiritud on kaasaegsemeditsiini väga oluline komponent, nimelterialadevaheline koostöö.

Vajadus kliinikumi infrastruktuuriuuendada ning hoonestus kompaktse-maks muuta on seega ilmne ning selliselejäreldusele on tulnud ka mitmed varemläbiviidud uuringud, sealhulgas TartuÜlikooli Kliinikumi tasuvuse eeluuring(1999), Eesti haiglate arengukava (2002)ning Tartu Ülikooli Kliinikumi tasuvus-uuring (2001). Vastavalt kliinikumi aren-gukavale koondataksegi aastaks 2015 val-dav enamus aktiivravist Maarjamõisa piir-konda.

Praegu käimasoleva esimese ehitusjär-guna projekteeritakse ning ehitatakse aas-tatel 2005 - 2008 kliinikumi praegusele pea-hoonele (L. Puusepa 8) kahest korpusestkoosnev juurdeehitus - 3-korruseline L-tähe kujuline G korpus, millega liitub 6-korruseline palatikorpus (H korpus). G-korpuse kolmel korrusel hakkab töölenaistekliinik, samuti tulevad siia erakor-ralise meditsiini osakond ja radioloogia-teenistus (mõlemad esimesel korrusel), intensiivravi osakonnad teisele korruselening kolmandale korrusele operatsiooni-plokk (praeguses operatsiooniplokis hak-kab toimuma päevakirurgia). Soklikor-rusele tuleb uus kesksterilisatsiooni osa-kond ning siin leiavad koha ka uutes kor-pustes töötava personali garderoobid jamuud hädatarvilikud abiruumid. Palati-korpuse kuuele korrusele paigutatakse,närvikliiniku, onkokirurgia, hematoloo-gia- ja luuüdisiirdamise ning ortopeediaosakonna palatid.

Pärast esimese ehitusjärjekorra valmi-mist jätkavad mitmed Puusepa 8 hoonesasuvad kliinikud tööd suures osas muutu-matul kujul. Kindlasti on aga vajalik ümberpaigutada nefroloogia osakond tema prae-gusest asukohast A korpuse esimesel kor-rusel, kus hakkab toimuma ambulatoornevastuvõtt.

Praegu olemasoleva haiglahoone ja uueplaneerimisjärgus oleva hoone ümber ra-jatakse kokku ligikaudu 380 kohaga park-lad. Pärast esimese ehitusjärjekorra rea-liseerimist lõpetatakse meditsiiniline tege-vus praeguses naistekliinikus Toomemäel,enamikes hematoloogia-onkoloogia kliini-ku majades Vallikraavi tänaval ning när-vikliiniku hoones (Puusepa 2), mis jääb kasutusse õppe- ning administratiivhoo-nena.

Esimese ehitusjärjekorra kogumaksu-mus on ligikaudu 400 miljonit krooni,millest 210 miljonit krooni kaetakse Eu-

roopa Liidu struktuuritoetustega ning üle-jäänud osa kliinikumi omafinantseeringu-ga. Projekti omafinantseeringu katmisekssõlmiti 31. detsembril 2004. a. laenulepingSEB Eesti Ühispangaga. Uue hoone ehita-mise jaoks vajaliku infrastruktuuri (täna-vad, trassid jms) rajamisel osaleb ka TartuLinnavalitsus.

Uue hoone projekteerija leidmiseks kor-raldas kliinikumi juhatus rahvusvaheliseriigihanke ning 12. mail 2005. aastal allkir-jastati leping parima pakkumise teinudkonsortsiumiga, kuhu kuuluvad Arhitek-tuuribüroo Kalle Rõõmus ja inseneribürooEstKONSULT. AB Kalle Rõõmus on tun-nustatud eesti arhitektuuribüroo, kes onmuuhulgas projekteerinud ka Tartu Üli-kooli arstiteaduskonna Biomeedikumi.Kliinikumi uue hoone projekteerimisestvõtab konsultandina osa ka Soome tipp-arhitekt Pekka Koivula (arhitektibüroostReino Koivula OY), kelle tööde hulka kuu-luvad näiteks Coxa Hospital Tamperes,Helsingi Ülikooli Haigla (renoveerimine jajuurdeehitus) ning Turu Ülikooli Haiglarenoveerimine.

Hetkel on käimas projekteerimine -suvel sai kliinikumi töötajate ning arhitek-tide koostöös läbi vaieldud uute osakon-dade põhiplaanid ja hoonekompleksi ül-dine logistika ning vastavalt ajakavalekoostatakse praegu eelprojekti. Projekt(põhiprojekti staadiumini) peab valmima2006. aasta juuniks ning sellele järgnebrahvusvaheline riigihange ehitaja leid-miseks. Hoone ehituse algus on planeeri-tud 2006. aasta sügiseks, eeltöödega (seal-hulgas parklad) alustatakse aga jubajärgmisel kevadel. Uus maja peab valmima2008. aasta oktoobris.

Kliinikumi uue hoonekompleksi rajamist kajastatakse ka kliinikumi koduleheküljel:http://www.kliinikum.ee/meditsiinilinnak/

TO O M A S KI V A S T I K

projektijuht

nr 78 September 2005

•• KKoonnvveerreennttss ""PPuuuuddeeggaa llaappss jjaa ppeerreekkoonndd"" •• SSppoorrddiippääeevv•• WWHHOO ddeelleeggaattssiioooonn kklliiiinniikkuummiiss

Hetkeseis uue ravikorpuse valmimiselTuleval sügisel algavad Maarjamõisa väljal ehitustööd, kolme aasta pärast peaks uus ravikorpus juba valmis olema.Maarjamõisa meditsiinilinnaku projekti hetkeseisust annab ülevaate projektijuht Toomas Kivastik.

AB Kalle Rõõmus

31. augustil viibisid Tartu Ülikooli Kliinikumis külas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindaja Adalsteinn D. Brown ja sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonna tervishoiukorralduse ressursside nõunik Elen Ohov.

Tervishoiufoorumi avasõnad ütles Riigi-kogu sotsiaalkomisjoni esinaine MaiTreial, kes rõhutas tervisesse investeerimi-se vajadust. Ennelõunane istung kandispealkirja "Tervishoiu arengumootorid2005. Erinevad perspektiivid." Esimesenasai sõna Ühiskondliku Leppe Sihtasutusejuhatuse esinaine Andra Veidemann. Omakõnes arutles ta totaalse riigi ja totaalseühiskonna teemal ja leidis, et taasväärtus-tada tuleks ühiskonna tõeline olemus, misaitaks teostada ühiskondliku leppe ide-aale. Andra Veidemann andis ka ülevaatekuues maakonnas toimunud "Hea tervise"ümarlaua vestluste tulemustest, kus kerki-sid esile õige tervisekäitumise ja tervishoiujätkusuutlikuse küsimused.

Poliitikauuringute Keskuse "Praxis" ter-visepoliitika programmi koordinaatorMaris Jesse analüüsis Eesti tervishoiu ra-hastamissüsteemi jätkusuutlikust. Tutvus-tades jätkusuutlikuse uurimuse tulemusitõi ta välja järgmised võimalused senisteressursside taseme pikaajaliseks säilita-miseks: 1) riigi eelarve ja kohalike omava-litsuste osakaalu tervishoiusüsteemi rahastamisel tuleb suurendada; 2) tuleblaiendada maksubaasi tööjõu maksusta-misest väljapoole.

Eraravikindlustuse võimalusi maailmaerinevate riikide näitel tutvustas BerndKnof, kes töötab Euroopa suurimas, ERGOkontserni kuuluvas eraravikindlustusfir-mas DKV Deutsche KrankenversicherungAG. Ta nentis, et kuigi iga riigi tervise-kindlustuse turg on erinev, on kõikidel riikidel lähima viie kuni kahekümne aastaperspektiivis ühesugune probleem - kui-das finantseerida tervishoiusüsteemi ühavananevas ühiskonnas. Bernd Knof leidis,et selle probleemi lahendamisel on tun-tavad eelised eraravikindlustusfirmadel,kes suudavad pikkaajalise pakkumisegaparemini hakkama saada. Kaido KeppERGO Kindlustusest rääkis eraravikind-lustuse arenguvõimalustest Eestis. Ta ar-vas, et asenduskindlustuse soovijate ringon ja jääb Eestis suhteliselt väikseks, kuidsuurem potentsiaal on täiend- ja lisakind-lustusel.

Eesti Arstide Liidu president AndresKork pidas ettekande tervishoiu rahasta-misest arstkonna pilgu läbi, rääkides prae-guse tervishoiusüsteemi mitmetest valu-punktidest. Üldreeglina mõtleb arst rahas-

tamise praktilisele küljele: saada oma tööeest korralikku tasu. Ühtlasi tahab arst, ettagatud oleks kolm põhilist komponenti:kvaliteet, kättesaadavus ja finantsstabiil-sus. Eesti tervishoiu valupunktidesthaiglate arengu perspektiivis rääkis SAPõhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik, kes tõstatas ettekandelõpus küsimuse: Kas jätkame turumajan-dust või püüame plaanipäraselt midagi ärateha? Ennelõunase sessiooni lõpetasArunas Lignugaris ülevaatega Balti riikideravimiturust. Järgnes paneeldiskusioontervishoiu hetkeolukorrast Eestis, millesosalesid Georg Männik, Ain-Elmar Kaasik,Hannes Danilov ja Andres Kork.

Pärastlõunast sessiooni alustas Aspec-tum Group'i tegevjuht Jarmo Lehtinen, kespidas ettekande patsiendi ootustest tervis-hoiuteenuste osas. Järgmine esineja oliTNS EMOR'i suunajuht Esta Kaal, kelle ettekanne leidis väga suurt vastukaja. Tatutvustas EMOR'i poolt spetsiaalselt foo-rumi jaoks läbi viidud uuringut patsien-

tide arvamusest Eesti tervishoiusüsteemikohta. Sellest selgus, et patsiendi jaoks onesmane ja parim infoallikas arst, teisel kohal on internet. Eesti tervishoiu kõigesuuremateks valupunktideks peetakse ars-tiabi kättesaadavust, arstide suhtumistpatsientidesse ja arstiabi kallidust. Samasei olda valmis parema ravikvaliteedi nimelsuurendama omaenda rahalist panustravikindlustussüsteemi (38% küsitletutestoli sellele kindlasti vastu). Küsitletute arvates on seni kõige suurema panuseEesti tervishoiu arendamisse andnudmeedikud, kõige väiksema poliitikud.Samas aga on rahva arvates just neil kõigesuurem võimalus mõjutada Eesti tervis-hoiusüsteemi arengut.

Eesti Patsientide Esindusühingu juhata-ja Pille Ilves analüüsis oma ettekandes tea-dliku patsiendi ja ravi efektiivsuse vahe-korda ning käsitles patsiendi otsusevõi-met. Sama teemaga jätkas vandeadvokaatAnts Nõmper, kes kõneles uutest EuroopaNõukogu standarditest patsiendi teavita-

misel teadusuuringute kohta. Foorumi vii-mase ettekande pidas dr Markku VähätaloTuru Ülikoolist, kes köitis publikut sisukaettekande ja väga hea eesti keele oskusega.Tema ettekanne andis ülevaate patsiendiõigustest ja kohustustest Soomes.

Foorumi teise poole lõpetas paneel-diskussioon suuremate poliitiliste partei-de esindajatega, kellele anti võimalus esi-tada oma erakonna seisukohad tervis-hoiupoliitika tuleviku kohta. Diskussioonijuhtis Mai Vöörmann. Osalesid MarkoPomerants, Jürgen Ligi, Ene Tomberg ja Eiki Nestor. Isamaaliidu tool jäi tühjaks,keskerakonna jaoks polnud tooli lavalepandudki.

Aasta Tervishoiusõbra auhinna pälvisMaris Jesse. Tervishoiufoorumi 2005 lõpp-sõna ütles emeriitprofessor Ain-ElmarKaasik.

EN E SE L A R T

Seekordne missioon toimus vastavaltWHO ja Eesti koostööleppele 2004/05.aastaks. Delegatsiooni viiepäevase Eestisviibimise eesmärgiks oli teha vahekokku-võtteid haiglate reformi läbiviimisest vii-mase viie aasta jooksul ning anda soovitusiedasisteks tegevussuundadeks haiglasek-tori arendamisel. Visiidi käigus pööratitähelepanu haiglate juhtimise ja tegevusehindamise aspektidele ning koostöölehaiglate ja tervishoiu erinevate tasanditevahel.

WHO neljaliikmeline delegatsioon kü-lastas Eesti Haigekassat, Tervishoiuametit,sotsiaalministeeriumit, rahandusminis-teeriumit ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni.Samuti kohtuti erinevate liitude esinda-jatega (Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit,Eesti Haiglate Liit, Perearstide Selts, EestiGerontoloogia ja Geriaatria Assotsiat-sioon, Patsientide Esindusühing). Delegat-siooni liikmed viibisid ka erinevates Eestihaiglates. Tartusse saabus delegatsiooniesindaja professor Adalsteinn D. Brown(Kanada), kelle erialaks Toronto Ülikoolison tervishoiupoliitika, juhtimine ja hin-damine.

Külalistega vestlesid kliinikumi juha-tuse esimees Urmas Siigur ja juhatuse liigeMargus Ulst. Urmas Siigur esitas külalis-tele lühida ülevaate kliinikumi ajaloost jastruktuurist. Lisaks sellele rääkis ta klii-nikumi põhilistest statistilistest näitajatest.Prof Brown tundis huvi laia teemaderingi

vastu: kuidas on kliinikumis saavutatudnii kõrge tööalane efektiivsus, kui suur onpäevakirurgia osakaal kirurgias, millistenäitajate põhjal hinnatakse ravikvaliteeti.

Eriti huvitas külalist nõukogu ja juhatusetegevus, milline on nende roll haigla juh-timisel ning milliste põhimõtete järgimääratakse nende liikmed ja määratakse

kindlaks juhatuse ning nõukogu ülesand-ed. Prof Brown soovis näha ka tüüpilistnõukogu koosoleku päevaplaani. Külalineesitas küsimusi kliinikumi strateegia koh-ta. Teda huvitas, kui pika aja peale tehakseplaanid, millised on reformide eesmärgidja sihid, kuidas on jaotatud Lõuna-Eestishaiglate teeninduspiirkonnad ja miks eiplaneeri haiglad oma tegevust koos. Veeltundis ta huvi kliinikumis tehtava tea-dustöö vastu, arstide palkade ja lisatasudemaksmise süsteemi vastu ning päris, kuipalju arste-õdesid on lahkunud välis-maale.

Pärast vestluse lõppu suundusid küla-lised Puusepa 8 ravikorpusesse, kus era-korralise meditsiini osakonda tutvustasanestesioloogia- ja intensiivravi kliinikudirektor dr Ago Kõrgvee ja üldintensiiv-ravi osakonda osakonna juhataja dr Silver Sarapuu. Radioloogiateenistuse või-malusi näitas dr Margus Ulst. Angio-graafia osakonnast rääkis kardiovasku-laarkirurg dr Mehis Mikkel. Ringkäiklõpetati traumatoloogia osakonnas, kusprof Brown uuris, milline on hetkel ravilviibivate haigete ja meditsiinilise personalisuhe. Pealelõunal kohtus prof Brown Tartu linnaarsti Sirje Kree ja Tartu Linna-volikogu liikme Peep Preega.

EN E SE L A R T

2nr

78

sep

tem

ber

200

5

WHO esindaja külaskäik kliinikumi

Tervishoiufoorum 20058. septembril toimus Tallinnas Salme Kultuurikeskuses Tervishoiufoorum 2005. Juba neljandat korda toimuva foorumitänavune keskne teema oli informeeritud patsiendi kontseptsioon. Aasta Tervishoiusõbraks valiti Maris Jesse.

Dr Ago Kõrgvee, juhatuse liige Margus Ulst, prof. Adalsteinn D. Brown ja dr Silver

Sarapuu, kes külalistele üldintensiivravi osakonda tutvustab.

Tervishoiufoorum 2005.

Foto: Verner Puhm

Foto: Jaak Nilson

Esiteks soovime toetada just noori arst-õppejõude, kes on ülikoolis arstiteadusekliinilise suuna arengu jätkumisel võt-meisikud. Sampo tahab anda omapoolsepanuse, et võimekad inimesed leiaksidlisamotivatsiooni realiseerida oma po-tentsiaali just Tartus. Teiseks on SampoPank juba aastaid toetanud kliinikumi ette-võtmisi, sealhulgas aidanud Spordimedit-siini Keskuse loomisel. Käesolevadstipendiumid on meie senise tegevuse

loogiline jätk, mis väljendab ka pangapoolset rahulolu senise koostöö suhtes. Jakolmandaks on kliinikumi baasil tegutse-va rahvusülikooli arstiteaduskonna jätku-suutlikkuse tagamine oluline kogu Eestiühiskonnale.

Loodame, et selle stipendiumiga suu-dame veidigi vähendada lõhet ravitee-nuste mahtude kasvu ja samaaegseltväheneva arstide hulga vahel. Lisaksühendavad nii Tartu Ülikooli Kliinikumi

kui Sampo Panka mitmed sarnased väärtused - tervislike eluviiside toetamine,ennetav käitumine ja mõistlik tarbimine.See kinnitab usku, et meie hea koostööjätkub.

AN D R U S SO O D L A

Lõuna-Eesti regiooni juhtSampo Pank

Konverents "Puudega laps ja perekond" olipühendatud puudega laste vanematele.Ürituse korraldamise eesmärgiks oli andapuuetega laste peredele võimalus tullakokku toetavas ja puhkust pakkuvasmiljöös, et lapsevanemad saaksid omava-hel suhelda ning mõtteid vahetada.Laiemaks eesmärgiks oli vahendada niiEesti kui teiste riikide kogemusi ter-vishoiu- ja sotsiaalhoolekande ehk toeta-vate teenuste ning muude abivõimalustevaldkonnas ning ühtlasi hoogustadaarutelu lapsevanemate, spetsialistide ja teiste võrgustikuliikmete vahel eden-damaks puuetega laste perede heaks tehta-vat tööd Eestis.

Konverentsi toimumist toetasid Eu-roopa Liidu Phare Piiriülese Koostöö Pro-gramm 2002, Eesti Agrenska Fond, TartuÜlikooli Kliinikum kui fondi üks asutaja-liikmetest, Tartu Ülikooli Kliinikumilastekliinik ja Tartu Lasteabi Ühing. Konv-erentsil esinesid ettekannetega arstid-spetsialistid, riigiametnikud, sotsiaaltöö-tajad ja puuetega laste vanemate esindajadEestist, Lätist, Leedust, Rootsist, Soomest,Venemaalt ja Inglismaalt. Konverentsitööd juhtisid prof Tiina Talvik ja Phareprojekti juht Tiina Stelmach.

Konverentsi avas tervituskõnega EestiPuuetega Inimeste Koja eestseisja HelveLuik. Esimesel päeval keskenduti põhi-liselt puuetega laste rehabilitatsiooni prob-leemidele: tööalaseid kogemusi vahen-dasid Inglismaa suurima puuetega lasteperesid toetava mittetulundusühingutegevjuht Francine Bates, Eesti AgrenskaFondi nõukogu esimees Anders OlausonRootsist ning Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid prof Hele Everaus ja prof Tiina

Talvik, kes andsid ülevaate Eesti AgrenskaFondi senistest saavutustest ning tuleviku-plaanidest. Eesti Agrenska Fondi pere-keskus, mis kõige optimistlikumate plaa-nide kohaselt peaks valmima 2007. aastal,püüab arendada just praktilise pereabiteenuseid nagu puudega lapse ajutinehoideteenus, regulaarsed pereõppepro-grammid sarnase puudega laste peredeleja paralleelsed spetsialistikoolitused. Plaa-nis on välja kujundada toetatud ja kaitstudtöötamise teenus puuetega noortele. Puuetega laste vanemaid esindas ettekan-dega Anneli Kaar Pärnust, kes rääkis omamuljetest Eesti-Rootsi ühise perelaagri kohta. Päeva lõpetas SA Pärnu Haigla taas-tusraviosakonna juhataja dr Kaja Elsteinisõnavõtt rehabilitatsioonimeeskonnast kuivõtmesõnast rehabilitatsioonis ja rõhutasarsti tähtsust meeskonna juhina.

Teisel päeval esinesid ettekannetegaEesti Haigekassa juhatuse liige Arvi Vaskja sotsiaalministeeriumi tervishoiu ase-kantsler Ivi Normet, kes andsid ülevaateoma institutsioonide tegevusest puuetegalaste toetamisel. Õpetliku ja auditooriu-milt suurt vastukaja leidnud kõne pidasDowni sündroomiga laste vanemate tu-girühma liige Liina Lokko. Seejärel jagasidoma kogemusi konverentsi külalised Rootsist, Lätist ja Leedust, tutvustamaksedukalt toimivaid toetavate teenustemudeleid puuetega noortele. Päeva teiselpoolel räägiti mitmesugustest prob-leemidest, mis tekivad puuetega lasteperekondadel. Pealelõunal tehti väljasõitTammistu mõisa, kuhu rajatakse EestiAgrenska Fondi eestvedamisel perenõus-tamis- ja rehabilitatsioonikeskus. Üle-vaatega Tammistu mõisa restaureerimise

plaanidest ja uue maja võimalikust arhitek-tuurilisest lahendusest esines arhitektMart Keskküla. Sõna võtsid veel mitmedlapsevanemad, kes jagasid oma kogemusi,aitamaks sarnaste probleemidega peredelparemini toime tulla.

Kolmanda päeva programmi alustastaasiseseisvumispäevale pühendatud ter-vituskõnega Tartu linnapea Laine Jänes,järgnesid Soome ja Eesti spetsialistide ettekanded mitmesugustest puuetega lap-si puudutavatest meditsiinilistest aspek-tidest. Kokkuvõttes käsitleti kolmel päevalpuuetega laste probleeme nii riiklikul kuika üksikisiku tasandil, arutleti prob-leemide ja võimaluste üle, kuidas edenda-da puuetega laste rehabilitatsiooni jakaasata neid ühiskonda. Käsitleti ka me-ditsiinilisi ja sotsiaalseid kitsaskohti, millelahendamisele aitaks loodetavasti kaasamõttevahetus teiste maadega piiriülesekoostöö raames.

Osalejad kiitsid konverentsi program-mi, konverentsi sõbralikku ja loovat õhk-konda. Mitmedki puudega laste vanemateorganisatsioonid said endile juurde uusiliikmeid konverentsil osalenud lapsevane-mate seast. Seegi oli konverentsi oodatudtulemus. Nii mõnegi lapsevanema soovoli, et selliseid konverentse võiks planeeri-da edaspidi veelgi suuremale auditooriu-mile.

DR TI I N A ST E L M A C H

PR O F TI I N A TA L V I K

3

nr 7

8 s

epte

mbe

r 2

005

Rahvusvaheline konverents "Puudega laps ja perekond"18.-20. augustini toimus Tartus rahvusvaheline konverents teemal "Puudega laps japerekond - väljakutsed ja võimalused piiriüleses koostöös" ("Child with disability and the family - challenges and opportunities in the cross-border cooperation").

Vaade konverentsisaali.

Konverentsil esines Eesti Haigekassa

juhatuse liige Arvi Vask.

5. septembril avati Maarja-mõisa polikliiniku hoone ( L. Puusepa 1 a) keldri-korrusel vastremonditud DuNordi kohvik-söökla.

Suvekuudel tehtud remondi käigus uuenesid nii söögisaal kuiköök. Kohvik-söökla on avatudkõikidel tööpäevadel 8:30-18:00. Ettetellimisel valmistatakse pagari-ja kondiitritooteid ning kulinaaria-tooteid. Võetakse vastu ka peolau-dade korraldamise tellimusi.

1. Sampo Pank, soovides kaasa aida-ta arstiteaduse kliinilise õppesuunajätkumisele Tartus, asutab stipendiumiTartu Kultuurkapitali juures.

2. Stipendiumide saajateks võivad olla kuni 40-aastased arst-õppejõud,kes on silmapaistvate õppe-, teadus- jaravitöö tulemustega ning kes on saanudkutse esinemiseks oma teostatud uuri-misvaldkonna kõrgetasemelisel rahvus-vahelisel konverentsil.

3. Stipendiumitena antakse aastasvälja kuni kaks 25 000 EEK (kahekümneviie tuhande Eesti krooni) suuruststipendiumi. Stipendiume otsustataksekahel korral aastas, kevadel ja sügisel.

4. Tartu Kultuurkapital kuulutab väljaSampo Panga stipendiumi taotlemiseksavaliku konkursi, millest antakse teadaajalehes Tartu Postimees, Tartu Kul-tuurkapitali koduleheküljel, Tartu Üli-kooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli info-kanalites.

5. Stipendiumi taotlemiseks tulebTartu Kultuurkapitalile 30. märtsiks ja31. oktoobriks esitada: a. avaldus ja elu-lookirjeldus taotleja isikuandmete, sissetulekute, pere suuruse ja erialanimetamisega; b. konverentsi kutsekoos lühikese põhjenduse, soovitajateja soovitustega; c. ülevaade senistesttulemustest, varem saadud toetustest jastipendiumidest.

6. Stipendiumitaotlusi hindab komis-jon koosseisus: esimees: Tartu Kultuur-kapitali esindaja, liikmed: Tartu ÜlikooliKliinikumi 2 esindajat, Sampo Pangaesindaja(d).

7. Komisjon vaatab stipendiumitaot-lused läbi kahe nädala jooksul pealetaotlusaja lõppu ja annab teada tule-mustest.

8. Stipendiumid antakse üle SampoPanga ja Tartu Kultuurkapitali esinda-jate poolt Kliinikumi aastakonverentsilmaikuus ja doktorantide preemiatejagamise üritusel detsembris.

9. Stipendiumi saaja ja Tartu Kultuur-kapital sõlmivad omavahel lepingu, mil-les sätestatakse stipendiumi kasutamiseotstarve ja aruandluse esitamise kord jatähtajad.

10. Stipendiaadile on stipendiumvabastatud tulumaksust.

11. Tartu Kultuurkapital teatabstipendiumi saajatest Tartu Ülikooli Klii-nikumi ja Tartu Ülikooli infokanalites jaTartu Kultuurkapitali koduleheküljel.

SSaammppoo PPaannggaassttiippeennddiiuummii ssttaattuuuutt

Kliinikumi Leht vabandab verekes-kuse töötajate Maarika Dapon'i, LiaKaasik'u ja Moonika Ventsel'i ees,kelle nimed olid augustikuu Kliiniku-mi Lehes vigaselt trükitud.

Sampo Pank toetab kliinilise õppesuuna arengut TartusSampo Pank on otsustanud hakata välja andma stipendiume kuni 40-aastastele arst-õppejõududele, kes töötavad Tartu Ülikooli Kliinikumis. Miks me seda teeme?

Vabandus

Fotod: Tiina Stelmach

Foto: Jaak Nilson

Spordipäev

4

KLIINIKUMI LEHT ILMUB 1 KORD KUUS

KUJUNDUS: K30 TRÜKK: AS STAMPLINE TRÜKIARV 1300 EKS.

TOIMETUSE KONTAKTANDMED:

TEL: 731 9423, 53 319 423E-POST: ene.selart@kliinikum.eeTOIMETAJA: ENE SELART

ISSN 1736-1222

nr 7

8 s

epte

mbe

r 2

005

Fotod: Jaak Nilson

Spordipäev algas soojendusaeroobikaga, mida juhtis treener Kirsti Kuhi.

Lastekliiniku direktor Iisi Saame, kes

peab spetsiaalsaabastes ja -pükstes

jalaga togides palli punktist A punkti B

toimetama.

Kliinikumi ülemarst Margus Ulst heidab

vett täis kummikinnast. Valmistuvad

radioloog dr Meelis Leht ja psühhiaater

dr Tiina Agan.

Finantsteenistuse naiskond.

Hetk jalgpallivõistlusest.

Juhatuse liiga Mart Einasto spetsiaal-

saabastes üle kargu hüppamas.

Dr Aivar Ehrenberg takistusribal

karguga palli lükkamas.

Autasustamine.

Individuaalne mitmevõistlus: lendava

taldriku viskamine (Nelli Lauga).Jalgpalli võistluse võitis EMO.

9. septembril toimus Maarjamõisa väljal kliinikumi spordipäev. Viimast kordaMaarjamõisa väljal, sest järgmisel aastal on muruplats juba ehitajate päralt! Päikesepaisteline sügispäev rõõmustas kõiki osalejaid, keda oli Maarjamõisa suurele muruplatsile arvukalt kogunenud. Spordipäeva alustati soojendusaeroo-bikaga. Spordis võeti mõõtu kolmel alal: jalgpall, võistkondlik teatevõistlus ja individuaalne mitmevõistlus. Jalgpallis saavutas I koha EMO ja II koha kardio-kirurgia osakond. Võistkondlikus teatevõistluses tuli I kohale informaatikateenis-tus, II koha sai kardiokirurgia osakond ning III koha psühhiaatriakliinik. Individu-aalses mitmevõistluses oli naistest parim Nelli Lauga (informaatikateenistus) ningmeestest Margus Ulst (juhatus). kohtunikena olid tegevad Toomas Kivastik, AireLevand, Kai Ird, Monika Kroon, Virge Pall, Ülve Vaidla, Britta Poogen ja Kirsti Kuhi.Suur tänu tõhusa abi eest spordipäeva õnnestumisele! Päeva lõpetas Margus Ulstsõnadega - kohtumiseni järgmisel aastal. Pealtvaatajate seast kiirelt kostnudküsimusele - kus? - anname vastuse järgmist spordipäeva kavandades. Seniksaga head treeningulusti Kliinikumi Lehe poolt.

Lastekliiniku võistkond teatevõistluses finišisse suusatamas.

Erakorralise kardioloogia osakonna

esindus suusatamisega teatevõistlust

lõpetamas.