SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse)

SISU VÕI VORMI MUUTUS?(Mõningaid tendentse)

Kalle KüttisHTM

05.11..09Pärnumaa, Saaremaa, Valgamaa ja Viljandimaa koolijuhid

Viljandis

Eesti hariduse märksõnad üld-ja kutsehariduses

• Elukestva õppe strateegia väljatöötamine • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste

vastuvõtmine ja haridusseadustiku edendamine• Riikliku õppekava arendus• Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja

kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena

• Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses• Kvaliteeditagamine kõrghariduses• Täiend- ja ümberõppevõimalused

täiskasvanuhariduses

• 1. Õppekavaarendus• 2. Koolikorralduslikud muutused

1. Õppekavaarendus

Lähteülesandest põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale aastatel 2008-2011

Üldharidussüsteemi vajadused:– Koolist väljalangevuse vähendamine ja hariduslike

erivajadustega (sh andekad) laste toetamine– Turvalise koolikeskkonna saavutamine– Suurem kompetents ja huvi kasvatamine täppis- ja

loodusteaduste ning tehnika/tehnoloogia valdkondades– Eetilised, vastutustundlike ja aktiivsete kodanike

kujundamise toetamine– Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga

õpilaste toetamine– Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös

Õppekava üldosa lähteülesandest

Ainekavades:1. vähendada õpilaste koormust, suunata kasutama

aktiivseid õppemeetodeid2. lõimida ainekavad valdkondlikult3. lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades

õppekavade alusväärtusi, üldpädevusi, läbivaid teemasid ning teisi nõudeid ja põhimõtteid

4. arvestada asjassepuutuvates riiklikes strateegiates, arengukavades ning lepingutes toodut

aint

Ühelt poolt, et oleksid jõukohased õpilasele.Teiselt poolt on õppekavaga alati eesmärkide paljususe oht - keegi ei suuda neid a) hoomata ning b) varustada rakenduslike toimingutega.

Ajakava

• Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava üldosade ja ainekavade versioonid on kättesaadavad www.oppekava.ee

• Rakendumine algab 01.09.10, sh – 1., 4. ja 7. kl 01.09.11– 2., 5. ja 8. kl 01.09.12– 3., 6., 9., 10.-12. kl 01.09.13

http://www.oppekava.ee/

Õpetaja toetusmeetmed• Lähtetoetus• Õpetaja toetusmeede ESFi vahenditest

(stipendium) – kutsutakse ellu 2009/2010 õppeaastast , et

motiveerida õpetajaid asuma tööle üld- või kutseharidussüsteemis

– rakendatakse Inimressursi arendamise prioriteetse suuna programmis „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ (elluviija Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus).

• Stipendium on kavandatud ajutisena ja seda rakendatakse 2011 aastani ning selle arvestuslik kogumaksumus on 25-30 miljonit

• Sihtgrupi arvestuslik suurus meetme avamisel 350 taotlejat

• Stipendiumi arvestuslik suurus on 12 000 krooni aastas, mis makstakse välja poolaasta kaupa kahes osas

Sihtgrupp

• I Koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajad, kes on lõpetanud alates 01.07.2008. a nõutud tasemel tasemehariduse õpingud ning asunud tööle lasteaias, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses– Stipendiumi saajate hulka ei kvalifitseeru õpetaja

riiklikku lähtetoetust saavad õpetajad– Sihtgrupi arvestuslik suurus 230 õpetajat

• II Põhikooliõpetajate teise või kolmanda aine (st lisaeriala, 40 AP) koolituse omandamist läbivad õpetajad– Kvalifitseeruvad töötavad, kvalifitseeritud

(põhikooli-) õpetajad, kes on alustanud lisaeriala õpinguid alates 2008. a ja 2009.a ning põhikooliõpetajad, kes alustavad lisaeriala omandamist 2010.a ja 2011.aastal

– kvalifitseeruksid ka lähtetoetuse saanud õpetajad, kes alustavad lisaeriala omandamist

– Sihtgrupi arvestuslik suurus 120 õpetajat

Üldeesmärk• Liikuda selles suunas, et põhikool muutuks

ainekesksest gümnaasiumi farmkoolist iga õpilase võimeid ja huvisid arvestavaks õpilaskeskseks eluks toimetulekut tagavaks iseseisvaks lõpetatuks haridustasemeks– Eraldi õppekavad põhikoolile ja gümnaasiumile– Defineerida gümnaasiumitaseme

(üldharidus+kutseharidus) hariduse mõiste– Lahutada põhikool ja gümnaasium ka

institutsionaalselt

Õpilaste jagunemine kutse- ja üldkeskhariduses

2. Koolikorralduslikud muutused

Mis pilt see on?

Gümnaasiumiastmes 1- 30 õpilastEesti Rahvusvaheline Kool Harju maakondKeila-Joa Sanatoorne Internaatkool Harju maakondMTÜ Kool 21.sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium Harju maakondTallinna Juudi Kool Harju maakondNarva Õigeusu Humanitaarkool Ida-Viru maakondAseri Keskkool Ida-Viru maakondNarva-Jõesuu Keskkool Ida-Viru maakondRakvere Vene Gümnaasium Lääne-VirumaaFriedebert Tuglase nimeline Ahja Keskkool Põlva maakondTartu Emajõe Kool Tartu maakondKallaste Keskkool Tartu maakondVõru Vene Gümnaasium Võru maakondMisso Keskkool Võru maakond

Gümnaasiumiastmes 31-60 õpilastPaldiski Gümnaasium Harju maakondLoksa Vene Gümnaasium Harju maakondKallavere Keskkool Harju maakondKolga Keskkool Harju maakondPaldiski Vene Gümnaasium Harju maakond

Vladimir Kornijenko Eragümnaasium Harju maakondKeila Ühisgümnaasium Harju maakondLoksa 1. Keskkool Harju maakondIisaku Gümnaasium Ida-Viru maakondNarva Eesti Gümnaasium Ida-Viru maakondLüganuse Keskkool Ida-Viru maakondKiviõli Vene Gümnaasium Ida-Viru maakondTabivere Gümnaasium Jõgeva maakondMustvee Vene Gümnaasium Jõgeva maakondMustvee Gümnaasium Jõgeva maakondPuurmani Gümnaasium Jõgeva maakondJärva-Jaani Gümnaasium Järva maakondRakke Gümnaasium Lääne-VirumaaTapa Vene Gümnaasium Lääne-VirumaaVärska Gümnaasium Põlva maakondTõstamaa Keskkool Pärnu maakondHäädemeeste Keskkool Pärnu maakondJärvakandi Gümnaasium Rapla maakond

Eduard Vilde nimeline Juuru Gümnaasium Rapla maakondTartu Herbert Masingu Kool Tartu maakondVõnnu Keskkool Tartu maakondTartu Waldorfgümnaasium Tartu maakond

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Tartu maakondLuunja Keskkool Tartu maakondRannu Keskkool Tartu maakondPuka Keskkool Valga maakond

Tsirguliina Keskkool Valga maakondVõhma Gümnaasium Viljandi maakond

0

100

200

300

400

500

600

1950

1952

1954

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

1990

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

Tavaüldhariduskoolide arvu muutus 1950-2007 kooli tüüpide lõikes

Algkoolid

Põhikoolid

Keskkoolid/gümnaasiumid

http://mv.viljandimaa.ee

Kodulähedus

Efektiivne toimetulek Akadeemiline valikuvõimalus


Mütoloogiast

• Üldsuses on levinud mitmeid sotsiaaldarvinistlikke müüte, mida kasutatakse tihti demagoogiliselt

1. Muutuste põhjus on õpilaste arvu vähenemine

• Tegelikult on põhjus õppekava muutmise vajalikkuses

• Õpilaste arvu vähenemine ja raske majanduslik seis on ajendid muutuste kiiremaks läbiviimiseks just praegu

24


Põhikool ja gümnaasium – erinevad hariduslikud dominandid

• Alg- ja põhikool: – esiplaanil kasvatusprotsess– õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö,

teistega arvestamine) arendamine– lapse kui terviku arendamine

• Gümnaasium: – esiplaanil maailmapildi süvendamine– iseseisva töö harjumuse kujundamine– ainekeskne õppekava


Õpetaja rolli erisus

• Põhikoolis:– õpetaja kui kasvataja– õpetaja lähtub lapsest, tema individuaalsusest– tihe side koduga

• Gümnaasiumis:– ainekeskne lähenemine– vooruloeng, seminar, praktikum– iseseisva töö juhendamine

Õpiränne, üldhariduse päevane õppevorm, 3. kooliaste 2007/2008.õppeaastal

III kooliaste Õpilaste arv RR* järgi Rändab välja Õpirände osakaal

Harju maakond 14926 1235 8,3%Hiiu maakond 436 29 6,7%Ida-Viru maakond 4449 403 9,1%Jõgeva maakond 1493 419 28,1%Järva maakond 1454 204 14,0%Lääne maakond 1091 142 13,0%Lääne-Viru maakond 2590 295 11,4%Põlva maakond 1264 235 18,6%Pärnu maakond 3433 553 16,1%Rapla maakond 1542 211 13,7%Saare maakond 1451 203 14,0%Tartu maakond 4965 575 11,6%Valga maakond 1320 199 15,1%Viljandi maakond 2052 342 16,7%Võru maakond 1542 184 11,9%Kokku 44008 5229 11,9%

• Kuidas suhtuda progümnaasiumiga gümnaasiumi loomisesse?– See ahvatlev, sest võimalik paremini pakkuda

õpetajatele koormust– Samas tõmbab tühjaks ümberkaudsete

põhikoolide 3.astme


2. Mida vähem on klassis lapsi, seda parem on õpetada

• See on tõde, kuid mitte kogu tõde • Selleks, et korralikult õppeprotsessi korraldada, on

tarvis teatud kriitilist massi õpilasi • Põhikooli vanemas astmes muutub kooli

kodulähedusest olulisemaks seal antav hariduse kvaliteet

• Kool ei ole ju ainult õppimise koht– Seal toimub sotsialiseerumine, saadakse esimesed

demokraatiakogemused– Vastatikuses suhtluses areneb emotsionaalne sfäär


3. Koolidevaheline konkurents on edasiviiv jõud

• Darwin: looduslikus valikus jäävad tugevamad ja targemad ellu,– Me ei saa kõiki loomariigi reegleid otse ühiskonda

tuua– “Pehmetes” valdkondades (N. haridus ja

meditsiin) pole mõtet puhtalt konkurentsist edu oodata

Õpiränne, üldhariduse päevane õppevorm, 4. kooliaste 2007/2008.õppeaastal

Gümnaasiumiaste Õpilaste arv RR* järgi Rändab välja Õpirände osakaal

Harju maakond 12722 1800 14,1%Hiiu maakond 330 150 45,5%Ida-Viru maakond 3485 504 14,5%Jõgeva maakond 1006 479 47,6%Järva maakond 857 276 32,2%Lääne maakond 727 252 34,7%Lääne-Viru maakond 1689 559 33,1%Põlva maakond 859 430 50,1%Pärnu maakond 2387 685 28,7%Rapla maakond 923 387 41,9%Saare maakond 1076 480 44,6%Tartu maakond 3763 817 21,7%Valga maakond 850 288 33,9%Viljandi maakond 1403 528 37,6%Võru maakond 1276 608 47,6%Kokku 33353 8243 24,7%

Õpiränne

• ei tulene ainult kooli tüübist– olulised on valikuvõimalused – ka õpitulemustest

mõjutatud– traditsioonid suguvõsas– asumis väljakujunenud teenuste struktuur– rahvastiku koosseis (vanusjaotus, suhtluskeel ..)


Rände osakaal KOV lõikes, gümnaasiumRände osakaal KOV lõikes, gümnaasium

Omavalitsus, kus elabkokku õpib

rändab välja

tegelik õpilaste arv

rände osakaal

Abja vald 60 16 91 27%

Halliste vald 47 45

Karksi vald 117 26 96 22%

Kolga-Jaani vald 30 29

Kõo vald 33 31

Kõpu vald 13 12

Mõisaküla linn 21 21

Paistu vald 40 38

Pärsti vald 70 59

Saarepeedi vald 34 33

Suure-Jaani vald 189 72 124 38%

Tarvastu vald 99 29 74 29%

Viiratsi vald 92 85

Viljandi linn 510 22 854 4%

Võhma linn 48 10 54 21%

Viljandi maakond 1403 528 1293 38%

Eesti kokku 33353 8243 33453 25%

Ränne gümnaasiumiga omavalitsuste vahel 28265 3586 33453 13%


Vana KOV Abja Karksi Suure-Jaani Tarvastu Viljandi Võhma KokkuAbja vald 4,3 / 48 4,7 / 5 4,34 / 53Halliste vald 4,55 / 12 4,68 / 13 4,62 / 25Karksi vald 3,5 / 2 4,24 / 71 4,59 / 2 4,23 / 75Kolga-Jaani vald 4,44 / 2 4,64 / 11 4,61 / 13Kõo vald 4,56 / 1 4,56 / 1 4,56 / 2Kõpu vald 4,84 / 8 4,84 / 8Mõisaküla linn 4,81 / 8 4,81 / 6Paistu vald 4,16 / 4 4,3 / 4 4,54 / 25 4,46 / 33Pärsti vald 3,44 / 1 3,72 / 2 4,43 / 18 4,32 / 21Saarepeedi vald 4,41 / 18 4,41 / 18Suure-Jaani vald 4,3 / 103 4,62 / 41 3,91 / 2 4,38 / 146Tarvastu vald 4,23 / 70 4,66 / 17 4,32 / 87Viiratsi vald 3,55 / 1 4,39 / 11 4,32 / 12Viljandi linn 3,88 / 2 1 3,66 / 5 3,8 /4 4,3 / 686 1 4,28 / 699Võhma linn 1 3,94 / 2 4,58 / 4 4,3 / 36 4,29 / 43Kokku 4,32 / 76 4,23 / 75 4,25 / 112 4,21 / 78 4,35 / 860 4,26 / 40 4,32 / 1241

Põhihariduse omandanute keskmine hinne ja edasised õpingud üldhariduses samal aastal 2006 - 2008

Uus omavalitsus

Allikas: Tiina Annus ja Priit Laanoja HTM

Aastatel 2006 - 2008 Saare maakonnas põhikooli järgselt jätkanud õpilaste liikumine põhikooli lõputunnistuse keskmine hinde alusel.

Uue kooli asukoht

KOV KG SÜG Leisi KK OG

Teised maakonnad

Keskmine hinne, üldharidus

Keskmine hinne, kutseharidus

Edasiõppijate arv 2006-2008

Kuressaare linn 4,3 4,49 3,65 3,45 4,15 4,35 3,52 91Leisi vald 4,2 4,81 4,34 4,33 3,52 37Orissaare vald 4,27 4,67 4,2 4,13 4,22 3,52 803Kaarma vald 4,54 4,62 4,57 3,57 65Kihelkonna vald 4,36 4,42 3,97 3,81 4,3 3,63 21Kärla vald 4,26 4,62 4,38 3,55 94Laimjala vald 4,41 4,56 4,25 4,46 3,59 39Lümanda vald 4,67 4,61 4,62 3,75 83Muhu vald 4,43 4,84 4,05 4,75 4,43 3,65 27Mustjala vald 4,49 4,9 4,58 3,63 106Pihtla vald 4,36 4,58 4,45 3,53 35Pöide vald 4,75 4,9 4,1 4,38 4,54 3,52 37Ruhnu vald 4,25 4,15 4Salme vald 4,36 4,66 4,44 3,64 65Torgu vald 3,51 6Valjala vald 4,54 4,89 3,44 4,75 4,52 3,6 53Saare maakond 4,34 4,55 4,29 4,11 4,27 4,37 3,56 1 566

Gümnaasiumiastmega koolides põhihariduse omandanud õpilaste ränne Saare maakonnas aastatel 2006-2008, üld-

ja kutseharidus.jätkamine järgmisel õppeaastal

KOV kodukoolsama omavalitsus

sama maakond

teine maakond ei jätka

Kuressaare linn 384 116 3 16 6Leisi vald 64 27 3 8Orissaare vald 67 33 6 3Kokku 515 116 63 25 17

jätkamine järgmisel õppeaastal

KOV kodukoolsama omavalitsus

sama maakond

teine maakond ei jätka

Kuressaare linn 73% 22% 1% 3% 1%Leisi vald 63% 0% 26% 3% 8%Orissaare vald 61% 0% 30% 6% 3%Kokku 70% 16% 9% 3% 2%

Omavalitsus, kus elabÕpilaste arv RR** järgi

Rändab välja

Tegelik õpilaste arv

Mujal õppijate osakaal

Audru vald 171 83 76 49%Halinga vald 81 32 66 40%Häädemeeste vald 86 23 58 27%Pärnu linn 1 130 50 1 827 4%Saarde vald 161 19 161 12%Sindi linn 113 53 103 47%Tõstamaa vald 35 9 35 26%Vändra (alev) vald 90 4 138 4%Pärnu maakond 2 387 685 2 464 29%Eesti kokku 33 353 8 243 33 515 25%Ränne gümnaasiumiga omavalitsuste vahel 1 867 273 2 464 15%Ränne gümnaasiumiga omavalitsuste vahel Eestis 28 265 3 586 33 353 13%

Õpiränne Pärnu maakonnas. Üldhariduse päevane õppevorm, gümnaasium 2007./2008. õppeaastal

Kool, kus õpib

KOV, kus lõpetas Audru Halinga

Hääde-meeste Pärnu Saarde Sindi

Tõsta-maa Vändra

Teine maa-kond

Üld kokku

Kutse kokku

Audru 74 40 2 116 66

Halinga 50 17 4 71 48

Häädemeeste 1 46 28 2 1 2 80 54

Pärnu 5 1 1 1 307 26 37 1 377 478

Saarde 1 17 129 1 7 155 80

Sindi 11 51 1 63 37

Tõstamaa vald 6 1 31 5 43 22

Vändra (alev) 6 1 90 10 107 54

Are 1 24 25 42

Kaisma 2 2 1 5 17

Kihnu 9 9 5

Koonga 1 2 14 2 1 1 21 20

Paikuse 67 5 1 3 76 33

Sauga 4 1 4 9 50

Surju 11 7 1 1 20 28

Tahkuranna 2 22 2 26 23

Tootsi 1 8 4 13 11

Tori 40 4 2 46 31

Varbla 11 3 5 19 20

Vändra 5 18 2 25 35

Kokku 82 55 49 1 649 142 93 35 119 82 2 306 1 154

Kool, kus õpib

KOV, kus lõpetas Audru Halinga

Hääde-meeste Pärnu Saarde Sindi

Tõsta-maa Vändra

Teine maa-kond

Üld kokku

Kutse kokku

Audru 4,29 4,44 4,44 4,34 3,54

Halinga 4,33 4,73 4,38 4,43 3,73

Häädemeeste 4,14 4,54 4,19 4,44 4,30 3,66

Pärnu 3,63 4,31 3,64 4,09 4,28 3,51

Saarde 4,56 4,30 4,53 4,34 3,58

Sindi 4,40 3,87 3,96 3,30

Tõstamaa 4,63 4,32 4,43 4,39 3,74

Vändra (alev) 4,65 4,25 4,61 4,30 3,50

Are 4,49 4,46 3,64

Kaisma 3,69 3,59 3,76 3,78

Kihnu 4,62 4,62 3,96

Koonga 3,78 4,55 4,03 4,41 3,53

Paikuse 4,46 3,95 4,13 4,40 3,59

Sauga 4,61 4,16 4,33 3,69

Surju 4,65 4,10 4,45 3,65

Tahkuranna 3,28 4,54 4,56 4,45 3,64

Tootsi 4,55 4,63 4,57 3,93

Tori 4,52 3,72 3,78 4,42 3,51

Varbla 4,45 4,35 4,14 4,35 3,58

Vändra 4,74 4,59 4,22 4,59 3,61

Kokku 4,26 4,29 4,09 4,35 4,28 3,84 4,29 4,30 4,26 4,31 3,57

Kool 2008 RKT Tasulineei jätka samal aastal

Pärnu Koidula Gümnaasium 60% 26% 14%Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 46% 39% 15%

Pärnu Ühisgümnaasium 42% 32% 26%

Vändra Gümnaasium 40% 15% 45%

Kilingi-Nõmme Gümnaasium 30% 19% 51%

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 26% 16% 59%

Pärnu Ülejõe Gümnaasium 24% 33% 43%

Pärnu Hansagümnaasium 24% 29% 47%

Pärnu Vene Gümnaasium 21% 36% 43%

Häädemeeste Keskkool 20% 28% 52%

Audru Keskkool 18% 24% 58%

Tõstamaa Keskkool 13% 30% 57%

Sindi Gümnaasium 13% 25% 62%

Pärnu Raeküla Gümnaasium 12% 42% 46%

Pärnu maakond kokku 33% 29% 38%

2006-2008 gümnaasiumilõpetajate jätkamine samal aastal

Koolide efektiivsuse varieeruvuse põhjused (Kristina Seepter, 2009)

• Erinevate koolide ja klasside akadeemilise edukuse erinevuste peamiseks aluseks on laste valik

• Koolid ei eristu õpetajate kvaliteedi mõttes– Järelikult on koolide erineva efektiivsuse aluseks

eelkõige laste arengupotentsiaal, mitte aga koolide poolt loodud „lisaväärtus“

– Teisisõnu, paremate õpitulemustega koolid ei ole paremad koolid; nendes koolides vaid õpivad kõrgema arengupotentsiaaliga lapsed

EÕOL- haridusplatvorm• Kesk- ja kutsehariduse tasemel reorganiseerida

koolivõrk riiklikult• Koolivõrgu reorganiseerimisel lähtuda

põhimõttest, et algkool peab asuma õpilastele võimalikult lähedal

• Põhikool võib asuda kaugemal, kuid kohalik omavalitsus peab korraldama koolitranspordi

• Keskkoolid peaksid kvaliteedi tõstmise eesmärgil asuma keskustes ning töötama ainult gümnaasiumitena (10 – 12 klass) või progümnaasiumitena (7 – 12).


4. Kool on kohaliku kultuuri kandja ja traditsioone ei tohiks lõhkuda

• Seepärast tuleks säilitada 1-12.klassiline koolisüsteemi ülesehitus – Jällegi tõde, kuid mitte kogu tõde– See traditsioon sama vana kui kolhoosikord

• Eesti kooli tegelik vanus üle 300 aasta

5. Hävitatakse maakool• Kool ei ole institutsioon iseenesest• Arvatakse , et kool on pakihoiuruum, kus lapsi

peaks hoidma teatud aja, et maailma pahed nendeni ei jõuaks– Kool on asutus, kus tähtsaim on lapsed ja nende

arenguvõimalused– See on nagu koolitoiduga

• Arvame, et pakume kasulikku toitu, kuid see on söödav ainult siis kui see on maitsev!

• Tegelikult maahariduse päästeprogramm– Tasaarvelduse kaotamine

2009. aastal toetati omavalitsusi õpetamiskulude katmisel järgmiselt:-iga gümnaasiumiõpilase kohta eraldati 14650 krooni,

- iga III kooliastme õpilase kohta 16 546 krooni. Seega kas gümnaasiumis 20 õpilast on ühes klassis või jagunevad kahe kooli peale pooleks, ei mõjuta riigi kulusid (küll aga omavalitsuste kulusid).

Põhikooli osas on aga ka riigi kulud mõjutatud sellest, et milline on klassi täituvus koolis.

Ühe pedagoogi miinimum palgakulu on 10329 (astmepalkade keskmine miinimumpalk) * 12 (kuud) *1,33875 (keskmine maksukoormus) *1,03 (koolitus) = 170 913 krooni.

30 õpilasega gümnaasiumiastmes on pearaha kokku on 439 500 krooni:

•astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb puudu 415 065 krooni

60 õpilasega gümnaasiumiastmes on pearaha kokku on 879 900 krooni

•astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb täiendava õppe korraldamiseks ja palkade diferentseerimiseks üle 24 435 krooni

• Gümnaasiumiastmes peaks olema vähemalt kaks paralleeli, st vähemalt 6*21=126 õpilast.

• astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb siis täiendava õppe korraldamiseks ja palkade diferentseerimiseks üle 136 770 krooni

51


Milline mõju võiks sellisel uut moodi gümnaasiumil olla põhikoolidele?

• Suureneb põhikooli kui lõpetatud haridustaseme prestiiz– Linnalähised põhikoolid ei jookse tühjaks

• Gümnaasiumi sisseastumisel oleksid linna- ja maalapsed võrdsed

• Lapsevanemad peavad hakkama järeltulijate tuleviku üle rohkem juurdlema– Viljandi maakonna iseseisvatest põhikoolidest läks edasi

gümnaasiumi õppima 43,9 protsenti lõpetanutest, aga gümnaasiumides tegutsevatest põhikooli klassidest tervelt 72,8 protsenti

• Omavalitsustel rohkem võimalusi oma põhikooli toetada

Gümnaasiumiaste

• Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

• Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013)


6. Muutusi tahetakse teha ilma piisavate uurimusteta

• Alati võib öelda, et vähe uuritud• Sellega omavalitsustes tegeldud üsna palju• Probleemiks on hoopis voluntarism- nähakse

soovitavat tegelikkusena

Projekt - üldhariduskoolide tulemuslikkus

• Projekt: Üldhariduskoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavate tegurite analüüs - 01.09.2008-15.08.2011 a.

• Taotleja: EV Haridus- ja Teadusministeerium• Partner: Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja

Tartu Ülikooli haridusteaduskond• Tartu Ülikooli teadlased on uurinud koolide

juhtimise ja haridusökonoomika erinevaid aspekte ning uurivad nüüd kompleksselt üldharidus- ja kutsekoolide tulemusjuhtimise (sh kvaliteedi ja finantsjuhtimise küsimusi.‑

• Koolide finants-, kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise (sh õpetajate hindamise ja tulemustasustamise) süsteemide metoodiliste põhimõtete välja töötamine.

• Koolivõrgu arendamise mudeli ja metoodika välja töötamine- võimaldab hinnata koolide tõhusust ja jätkusuutlikust ning kavandada meetmed selle tagamiseks.

• Soovitused koolivõrgu arendamiseks ja hariduse kvaliteedi tõstmiseks.

• Riiklike institutsioonide, KOV-de, maakondade ja koolide strateegiliste arenguplaanide ja otsuste tegemise nõustamine.

• Koolide enesehindamise kvaliteedi tõstmine.

• Projekt: Eesti põhikooli efektiivsus (EV HTM ning TÜ vaheline leping)

• • Projekti põhitäitja: Aaro Toomela, PhD

7. Eesti haridus nii hea, et pole vaja midagi muuta

• PISA uuringu tulemused– Uuring tehti põhikoolis ja tulemused väga

ühtlased– Differentseerumine toimub gümnaasiumis

• Tartu Ülikooli riigieelarvelised kohad täidavad aastate lõikes ühed ja samad 20 gümnaasiumi (A.Karis)

kvartiilidCount of ISIK_ID

Kohustusliku ja järgmise parima riigieksami keskmine

1 8073 48,1

2 8259 62,6

3 8257 73,7

4 8366 86,5

Üldkokkuvõte 32955 67,9

Lõpetajate arv

kvartiilide lõikes

Kohustusliku ja järgmise parima riigieksami

keskmine

Kool 2008 1 2 3 4 1 2 3 4

Abja Gümnaasium 54 33 14 1 46,9 61,6 74,3 88,5

August Kitzbergi Gümnaasium 44 28 19 9 44,1 62 73,3 86,7

CRJG 44 81 97 112 49,6 63,2 73,7 86,3

Mõisaküla Kool 12 5 3 1 45,6 62,4 74,5 84

Suure-Jaani Gümnaasium 52 32 18 9 46,9 61,7 72,6 84,2

Tarvastu Gümnaasium 37 16 16 1 46,3 61,8 73,2 84,5

Viljandi Kaare Kool 1 4 4 40,5 63,7 86,3

Viljandi Maagümnaasium 70 69 68 49 49,2 62,2 73,6 86,9

Viljandi Paalalinna Gümn. 51 61 51 34 49,9 62,6 72,7 86,1

Viljandi Täiskasvanute Gümn. 35 7 1 45,1 62,2 72

Võhma Gümnaasium 26 19 10 9 44,2 60,9 74,7 87,6

Üldkokkuvõte 426 355 297 229 47,2 62,3 73,4 86,4

Gümnaasiumilõpetajate edasiõppimine 2006-2008

KoolLõpetajate arv kokku

Jätkas kõrgkoolis

Kõrghariduses jätkanud lõpetajate osakaal

Q1 kvartiili kuuluvate õpilaste osakaal (57)

Abja Gümnaasium 102 50 49% 53%

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium 100 65 65% 44%

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 334 260 78% 13%

Suure-Jaani Gümnaasium 111 55 50% 47%

Tarvastu Gümnaasium 70 32 46% 53%

Viljandi Maagümnaasium 256 176 69% 28%

Viljandi Paalalinna Gümnaasium 197 133 68% 26%

Võhma Gümnaasium 64 33 52% 41%

Viljandi maakond 1234 804 65% 31%

Riigi roll koolivõrgu optimeerimisel• Adekvaatne ja võrreldav info maakonniti:

o Õpilaste arvud, prognooso Õpiränne vallas, valdade vahel, maakonnaüleneo Õpetajate arvud, prognooso Koolivõrgu prognoos kriteeriumidele tuginedes

• Kokkulepped põhimõtetes, kriteeriumides, indikaatorites, eranditeso Ekspertrühma ülesanne, töö jätkub

• Gümnaasiumipiirkonnad kinnitab valitsus • Riik tagab kvaliteedi koolituslubade kaudu

PGS-i eelnõus• Gümnaasium defineeritakse õppekava

võimekuse kaudu• Minimaalne suurus 120 õpilast saadud

tagasiarvestusega, lähtudes teadmisest, kui palju on tarvis õpilasi, et seda kvaliteetselt korraldada

• Igas maakonnas peab olema vähemalt 1 gümnaasium

Ajaline graafik lahutamisele üleminekul

• 01.06.2011 esitatavad KOVid ettepanekud gümnaasiumipiirkondade moodustamiseks HTMile

• 01.09.2011 VV kehtestab gümnaasiumipiirkonnad• 01.01.2012 KOVid esitavad koolitusloa taotlused• 01.03.2012 koolitusload väljastatud (pilt selge) – vanemaid

teavitatakse, kui gümnaasium tähtajatut koolitusluba ei saanud.

• 01.09.2013 tegevust jätkavad gümnaasiumid, kellele väljastatud tähtajatu koolitusluba ja ka need, kellele väljastatud tähtajaline (kuni 2015. 1. September)

• 1.09.2015 jätkavad tegevust vaid tähtajatute koolituslubadega gümnaasiumid

•

PGS-i eelnõust

• Kuni 2013. aasta 31. augustini võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena, kusjuures ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumis ei pea õpe toimuma kõigil põhikooli kooliastmetel

• Enne käesoleva seaduse jõustumist munitsipaalkoolidele väljastatud koolitusload õppe läbiviimiseks gümnaasiumis loetakse kehtetuks alates 2013. aasta 1. septembrist. Uute koolituslubade väljastamisel gümnaasiumidele lähtutakse § 13 alusel kehtestatud gümnaasiumipiirkondadest ja maksimaalsest munitsipaalgümnaasiumide arvust gümnaasiumipiirkondades ning teistest käesoleva seadusega sätestatud koolitusloa väljastamist tingimustest

• Tegutsevale koolile väljastatakse pidaja taotlusel uus tähtajatu koolitusluba õppe läbiviimiseks gümnaasiumis, kui gümnaasiumipiirkonda kuuluvad vallad ja linnad on kokku leppinud selle kooli tegevuse jätkamises gümnaasiumina ja on volikogu otsusega andnud oma nõusoleku koolitusloa taotlemiseks.

69

• Tegevuse jätkamiseks gümnaasiumina peale 2013. aasta 31. augustit, tuleb kooli pidajal esitada koolitusloa taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks

• Haridus- ja teadusminister vaatab koolitusloa taotlused läbi hiljemalt 2012. aasta 1. märtsiks

• Kui koolile ei ole 2012. aasta 1. märtsiks väljastatud tähtajatut koolitusluba õppe läbiviimiseks gümnaasiumis, peab kooli pidaja teavitama sellest õpilasi ja vanemaid ja kooli sisseastujaid

• (3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsenud üldkeskhariduse omandamist võimaldavale munitsipaalkoolile, mille osas gümnaasiumipiirkonda kuuluvad vallad ja linnad ei ole kokku leppinud tegevuse jätkamises gümnaasiumina peale 2013. aasta 31. augustit, väljastatakse pidaja taotlusel tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni kaks aastat, kui pidaja on vastava taotluse esitanud enne 2012. aasta 1. jaanuariks

• Kooli puhul, millele on käesoleva lõike alusel väljastatud tähtajaline koolitusluba õppe läbiviimiseks gümnaasiumis, võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena kuni 2015. aasta 31. augustini. Käesolevas paragrahvis kirjeldatud kooli gümnaasiumiastmele ei tohi peale 2013. aasta 1. aprilli uusi õpilasi vastu võtta.

• (5) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse § x lõikes x sätestatud gümnaasiumipiirkonnad 2011. aasta 1. septembriks

• Gümnaasiumipiirkondade määramisel arvestab Vabariigi Valitsus valdade ja linnade volikogude tehtud ettepanekutega gümnaasiumipiirkondade moodustamise kohta, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud enne 2011. aasta 1. juunit

• Vabariigi Valitsus võib gümnaasiumipiirkondade kehtestamisel kalduda kõrvale valdade ja linnade ettepanekutest, kui see on oluline tasakaalustatud gümnaasiumide võrgu kujundamise seisukohalt.

Riigi roll koolivõrgu optimeerimisel• Adekvaatne ja võrreldav info maakonniti:

o Õpilaste arvud, prognooso Õpiränne vallas, valdade vahel, maakonnaüleneo Õpetajate arvud, prognooso Koolivõrgu prognoos kriteeriumidele tuginedes

• Kokkulepped põhimõtetes, kriteeriumides, indikaatorites, eranditeso Ekspertrühma ülesanne, töö jätkub

• Gümnaasiumipiirkonnad kinnitab valitsus • Riik tagab kvaliteedi koolituslubade kaudu



•Tänan kuulamast!

Documents

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse)